TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Vundamendid Projekt Üliõpilane:Üllar Jõgi Juhendaja: Johannes Pello Õpperühm: EAEI Kuupäev: 07.06.2008 1. Koormused Lumekoormus 5000 6000 5000 ?2 = 0.93 ?1 = 0.8 ?2 = 0.93 qsk3 = 1,4 kN/ m² qsk1 = 1,2 kN/ m² qsk3 = 1,4 kN/ m² 120 120 120 120 60 120 ...
· Lõhustumine disahhariidideks ja monosahhariidideks (peensoole ensüümide poolt). · Monosahhariidid imenduvad peensoolest verre. · Osa monosahhariididest läheb kohe kudedesse, kasutatakse ära energia saamiseks, glükoos oksüdeeritakse, vabaneb energia. · Osa muudetakse maksas ja lihastes glükogeeniks. Kokku võib tekkida maksimaalselt 400 g glükogeeni, 100g sellest maksas. On tagavara süsivesinik. · Osa glükoosi muudetakse triglütseriidideks, eriti rasvkoe rakkudes- varurasv. · 1g süsivesikut annab 4 kCal energiat. · Õõpäevane süsivesikute vajadus üldisest kaloraazist on 55-60% · Valkudega 10-15%- 1g valku annab 4 kCal, lipiididega 25-30%- 1g lipiide annab 9 kCal. Süsivesikutel on energeetiline otsatarve, nendest saadakse energiat. Vere glükoosisisalduse regulatsioon. Normaalne vere glükoosisisaldus jääb vahemikku 3,33-6,1 mmol/l
suureneb kilpnäärmes T3 ja T4 süntees ja väljutus. kui T3 ja T4 tase on veres suht kõrge, avaldub negatiivne tagasiside, mis võib olla pikk või lühike. Pikk tagasiside- kõrge hormooni tase veres pidurdab hüpotaalamust türeoliberiini proudtseeerimast, lühike- kõrge hormonide tase pidurdab otse eessagarat TSH produtseerimast. Kui on tase madal, on kõik vastupidi. T3 on aktiivsem kui T4, tema mõju on organismis pidevalt olemas, T4 on tagavara, vajadusel muudetakse kudedes T4 T3ks. T3 ja T4 mõju organismis: 1. Ainevahetus kiireneb, oksüdeeritakse rohkem glükoosi, vabaneb rohkem energiat. See omakorda põhjustab keha temperatuuri tõusu. Stimuleerib PAV- põhiainevahetust-mis kulub organismi elutugevuse kindlutsamiseks ööpäevas. 2. Kilpnääre hormoonid kiirendavad südame tegevust- seda üle ja alatalitluse korral. Otse ise ei kiirenda, vaid nende mõjul tekib südame lihases rohkem beeta
on arenenud mitmesuguste analüsaatorite tsoonis. Tunduv osa hallutsinatsioonidest on seletatav faasilise pidurduse ilmumisega. Peamisteks sümptomiteks on: 1. Mälu häire, mida eristatakse kahte liiki: a) meeldejätmise häire kaob võime uute sündmuste, muljete ja faktide omandamine, seda nim. Korsakovi sündroomiks. Kõige sagedamini esinev nähtus on amneesia, see on siis et mälestuste tagavara tervikuna ei kannata, aga peast langevad välja teatud lõigud. Kui haige ei suuda meenutada aega enne haigestumist, nim. seda retrograadseks amneesiaks. Kui aga peale haigestumis, siis nimetatakse anterograadseks amneesiaks. b) Meelespidamise häire, sinna kuulub vääriti mäletamine ja fantaasiad olematutest sündmustest. Kõige sagedamini esineb seda peaaju raske orgaanilise kahjustuse korral.
optimaalse rahajäägi kindlaksmääramine 2. nõuete juhtimine- nõuete suuruse planeerimine, ostjatele optimaalsete müügitingimuste kehtestamine, kontroll raha laekumise üle 3. varude juhtimine- materjalide ja tooraine optimaalse tellimuse kindlaksmääramine ja vajalike varude suuruse planeerimine 4. lühiajaliste kohustuste juhtimine-teha valik finantseerimisallikate koosseisus 49. Baumoli mudeli põhiseisukohad Raha vaadeldakse kui teatud varu, mille tagavara tuleb pidevalt täiendada. Eeldatakse, et rahavaru täiendamine toimub väärtpaberite müügist saadavate summadega.Eesmärgiks on viia säilituskulud ja tellimuskulud miinimumini 50. Miller-Orri mudeli põhiseisukohad Eeldatakse, et ettevõttel on väärtpaberiportfell, mille kaudu toimub rahajäägi reguleerimine. Ettevõtte rahajääk muutub pidevalt. Kui see on jõudnud ettevõtte poolt minimaalselt lubatud jäägini, siis tuleks väärtpabereid müüa, vastupidisel juhul tuleks
autotranspordist, nailonkiu tootmisel; kunstlikul niisutamisel. Halogeenitud süsivesinikud Inimese loodud gaasid.Tööstusriikidest pärinevatest kasvuhoonegaaside heitmetest moodustavad need umbes 1,5%. Tegemist on väga tugevamõjuliste gaasidega ühe molekuli kasvuhooneefekt võib kümneid ja sadu kordi ületada CO2 oma. Võivad atmosfääris püsida aastakümneid. Kõige massilisemalt on kasutatud ühendit F11 (CFCl3) ja F12 (CF2Cl2). Neid gaase enam ei toodeta ega kasutata, kuid nende tagavara atmosfääris püsib veel mitukümmend aastat. Osoon Osoon O3 stratosfääris moodustab elu kaitsva osoonikihi, kuid maalähedastes kihtides leiduv osoon on kliimagaas. Peale selle kahjustab osooni liigne kontsentratsioon taimi, loomi ja inimesi otseselt kui nende jaoks mürgine aine. Võrreldes möödunud sajandi teise poolega, mil tehti esimesi õhu osoonisisalduse uuringuid, on troposfääri osoonisisaldus kasvanud kahe- kuni kolmekordseks.
viljakus. Kliimategurite kõrval on muld üheks peamiseks metsa kasvu mõjutavaks faktoriks. Metsamullad võivad olla väga mosaiiksed, sõltuvalt lähtekivimist, reljeefist, maakoha hüdrogeoloogilisest ehitusest, mulla vanusest, taimestikust, inimtegevusest jms. Mullatekketingimustele avaldavad mõju ka raied, metsapõlemised, tormikahjustused jt. metsas toimuvad protsessid. Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava okaspuupuidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. Metsa mõju mullatekkeprotsessidele (varise ja juurte kaudu): Kõik keskkonnategurid sh. ka muld on metsaga alati kahepoolses seoses: mullatingimused määravad suures osas ära metsa omadused ning mets oma kasvu ja arengu vältel avaldab olulist mõju mullatekkeprotsessidele
Kasutamine: kaks tabletti päevas. Sini Silmä Tabletid sisaldavad mustikast saadavaid antotsüaane, luteiini, tsinki, seleeni, E-vitamiini ja beetakaroteeni. Antotsüaanid parandavad nägemisteravust, tugevdades õrnu kapillaare ja parandades verevoolu võrkkesta kapillaarides. Luteiin on silma võrkkestal asuva maakula (kollatähni) põhiline koostisosa. Võrkkestal on oluline roll nägemisteravuses. Piisav igapäevane toiduga saadav luteiini kogus tagab selle tagavara säilimise võrkkestas. Luteiin toimib ka filtrina silma kaitseks päikesekiirguse eest. Beetakaroteen muudetakse organismi vajaduste kohaselt A-vitamiiniks, mis on vajalik pimedas nägemiseks. Tsink, seleen ja E-vitamiin toimivad kui antioksüdandid, kaitstes silma võrkkesta ohtlike vabade radikaalide eest, mis tekivad suitsetamise ja keskkonna saastuse tagajärjel. Sobib eakatele, suitsetajatele, arvutikasutajatele ja neile, kelle silmad väsivad kergesti või on valgustundlikud
1. soome asustamise etapid 1.etapp x (ei ole teada, kust tuldi) 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme ...
9. Piiramine ja reguleerimine ei ole üks ja sama tegur. Piirav tegur määrab asustustiheduse ülempiiri. Piiramine on populatsiooni väliselt determineeritud ja tuleneb näiteks konkurentsist, keskkonnatingimuste taluvusest, õkonišši olemasolust. Kui panna metsa linnupuure, kolivad neisse varsti tihased ja metstikkad. See näitab, et sobivate elupaikadega on kitsas ja see piirab nende arvukust rohkem kui söök. Metsapuudele on tihti piiravaks teguriks toitainete tagavara mullas, samuti veepuudus/või liig. Eestis elab kaks tiiruliiki – rand- ja jõgitiir. Jõgitiir on sukelduja ja elatub põhiliselt väikestest kaladest. Randtiir püüab põhiliselt sääski ja teisi veeääres elavaid putukaid. Randtiiru arvukus on kasvanud ja seda ilmselt seepärast, et üleväetamine on toonud paremad tingimused sääskede paljunemiseks, randtiiru toidulaud on rikastunud. Piirav tegur on muutunud randtiiru kasuks.
"Materjaliõpetuse" õppimiseks. 1. PUU EHITUS Puu elutegevuse näitajaks on aastane juurdekasv - uue aastarõnga moodustumine algab kevadel (mais) ja lõppeb sügisel. Et puitu saadakse valdavalt tüvest, on küllaltki oluline teada aastarõnga juurdekasvu puu tüves aasta jooksul ehk vegetatsiooniperioodil. Juurdekasv ei peegelda mitte ainult puu elutegevust antud aastal, vaid akumuleerib endas ümbritseva keskkonna mõjud puule. Puistu tagavara ja sortimentide kujunemisel etendab põhilist osa diameetri juurdekasv. Diameetri juurdekasvu abil saab hinnata puistu tehnilist küpsust, puu vanust jne. 1.1 Tüvi Piki tüve asetsevat keskset peenikest habrast kude, mis koosneb esmastest rakkudest, nimetatakse säsiks. Taime kasvades areneb säsi tipus ladvapung. _____________________________A. Roos______________________________ 1 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________
maailma kvintessents. Ta on sellest kokkupuutest meeste maailmaga kirjutand oma jutus "Armastuse näod" kogumikus "Kust tuli öö". On küsitlend oma poegi ja teisi nooremaid inimesi, kas nende ajal ka koolis nii palju ropendati ja rõvetseti: vastus on olnud ei, nii võib arvata, et nende aeg oli selleski suhtes tõepoolest eriline. Algkoolist, mõnevõrra ka hilisemast ajast on kaasa saanud suure roppude laulude ja salmide tagavara. I Keskkkoolis (Nüüd jälle Hugo Treffneri Gümnaasium) oli populaarne näiteks värsslugu vürst Rasvamaost, kellel oli nii lai persepragu, et igaüks kes tahtis sellest üle ehitada silda jne. jne. Koolist pärinevad ka ta esimesed isiklikud kontaktid Nõukogude korraga, mida seni tundis vaid perekonna ja perekonnatuttavate juttude järgi. Ta vahekord selle korraga oli ambivalentne, nagu vist paljudel. Ühelt poolt oli see
Biokatalüsaatorid-keemiline protsess ei toimu ilma valkudeta. Regulatsiooni osad on valgulise koostisega. Erutuselevik-vaja valke. Lihasekokkutõmme-nelja valgu koostmõju tulemus. Hemoglobiin-liitvalk. Müoglobiin-energiat oota lihastes. Vere hüübimine-kaitsev, fibrinogeen- sulges trauma, ei lasknud verel välja voolata. Vereplasmad-transp. Vitamiine jne. Pärilikkust antakse edasi valgulisteühenduste abil. Kui valgud on lõhustatud, kasut ära energia tootmise eesmärgiks. Valgu tagavara organisnismis ei ole, toiduga saada pidevalt. Maks-kõige olulisem keemialabor. Transmiinimine.erinevad toiduained sisaldavad aminohappeid. Organism on võimalik tootma olemasolevatest aminohapetest, toota uusi aminohappeid, mida on vaja. Desamiinimine.aminohapete eraldumine, jäär jäerele lämmastikuvaba ühend, kasut ära energia tootmise eesmärgil. Kasut ära maksa enda, ülesehitamiseks, vajalike protsesside käivitamiseks, vereplasma protsesside
Sihveri. 25. märtsil, juhatuse esimesel ametlikul koosolekul, otsustati esitada panga presidendiks Mihkel Pung, kelle lahkumise järel 2.augustil määrati sellele kohale Eduard Aule. Põhikirja kohaselt oli Eesti Pank emissioonipank, kellel oli õigus teostada ka peaaegu kõiki kommertspankade operatsioone. Panga põhikapital koosnes 4000 aktsiast à 2500 marka. Ühtlasi sätestati Eesti Panga põhikirjas, et väljaantavate pangatähtede tagatiseks on panga kulla ja muu metalli tagavara vahekorras 1 mark = 0,2903225 grammi puhast kulda, riigi väärtpaberid ja võlakohustused ning diskonteeritud vekslid ja teised väärtused. Eesti Panga loomisega võis ka rahareformi lõppenuks lugeda. Rahareformi tulemused Marga kullasisalduse määramine Prantsuse kuldfrangiga võrdeliseks oli otsus, millega püüti tekitada Eesti marga vastu usaldust. Kuid isegi selliselt motiveerituna oli see idealistlik, sest nii kõrge kurss ei olnud reaalne ka elanikkonna silmis
1. soome asustamise etapid 1.etapp x (ei ole teada, kust tuldi) 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme ...
Lokaalne liigifond (local species pool) – liikide hulk, mis on levinud uuritava koosluse lähiümbruses ja võivad selle tingimustes kasvada (võivad sisse levida suhteliselt kiiresti – näiteks paari aastaga) 13 Tegelik liigifond (actual species pool) – liikide hulk, mis on koosluses olemas (sisuliselt ühe koosluse liigirikkus) Teravmägede seemnepank on maailma kultuurtaimede seemnete tagavara sisaldav hoidla Norras Lääne-Teravmägede saarel. Ülemaailmse seemnepanga eesmärk on hoida looduslikku mitmekesisust ning säilitada võimalikult paljude taimeliikide seemnevarusid, tagades liikide säilimise näiteks looduskatastroofide, sõdade ja taimehaiguste korral. Seemnepank avati ametlikult 26. veebruaril 2008. Igikeltsa sisse kaljusse on raiutud kolm säilituskambrit, kus hoitakse temperatuuri −18°C. Ümbritseva igikeltsa temperatuur on −3...−4°C.
vanust määrata. 4050 aasta vanustel puudel aga hakkavad männased kinni kasvama. Kõrguse juurdekasvu maksimumpiiri (kuni 1 m aastas) saavutavad männid tavaliselt 1025 (40) aasta vanuselt. Viljakatel muldadel kasvavad puud 7080 aastaga kuni 30 m kõrguseks, seejärel väheneb juurdekasv oluliselt. Rabades jäävad männid kiduraks ega kasva rohkem kui mõne meetri kõrguseks. Hea tootlikkusega puistu tagavara on 600700 tm/ha. Noored võrsed kasvavad maist kuni juuli alguseni. Tüve radiaalsuunaline kasv kestab tavaliselt augusti lõpuni. 2.7 Eluiga Mänd on kuusest mõnevõrra pikemaealisem. Loomulik mändide iga sõltuvalt kasvutingimustest on tavaliselt 200...300 (meie kliimas enamasti 300 kuni 400) aastat. Eesti vanimaks männiks peetakse Lääne-Virumaal Vihula vallas Pedassaare külas kasvavat ligi 470-aastast Pedassaare mändi (ümbermõõt 3,56 m (1999) ja kõrgus 14 m).
Märgi joonisele lihase osad. kõõlus epimüüsium endomüüsium luu lihaskiud perimüüsium lihaskimp veresoon endomüüsium 11.3 Lihaste ülesanne Säilitada keha temperatuuri, Vee ja valkude tagavara, Liigutada kehaosi, Anda kehale kuju, Kaitsta siseelundeid 52 11.4 Lihaste liigid Lihased Ehitus (joonis) Paiknemine organismis Talitlus Skeletilihase Moodustavad skeletilihased, Alluvad tahtele d kinnituvad luudele kõõluste Kontraktsioon on tugev ja (vöötlihased) abil kiire
(füüsikalised aatomid), mida aine korral nimetatakse fundamentaal- või alusosakesteks, välja korral aga kvantideks (atomistliku printsiibi kitsas tähendus). Sõna aatom (kr.k. atomos) tähistabki (antud teadmiste tasemel) jagamatut vähimat osakest. • Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada (töö tagavara ära kulutada), liikuda minimaalse energiaga olekusse. • Näited? kivi kukkumine, soojuse levik kuumemalt kehalt külmemale, magnetnõela orienteerumine, valguse kiirgumine aatomist . • Tõrjutusprintsiip - ainelisi objekte ei saa panna teineteise sisse. • Tõrjutusprintsiip makro ja mikromaailmas (Pauli keeluprintsiip). • Väljade liitumine ehk superpositsiooniprintsiip • Superpositsiooniprintsiip tuleneb tõrjutusprintsiibi mittekehtivusest välja korral.
vähesel määral võru, mulgi ja saaremaa murrakut. Kuid on ju olemas elementaarne rahvuslik Eesti keel millest kõik inimesed saavad aru. Selle asemel, et tõsta üliõpilaste ja teaduskonna õppejõudude vastutust teadud teadmiste edastamisel ja omandamisel, sest ainult vastutus millegi või kellegi ees muudab inimlikku vaimset maailma tundlikuks ja vastuvõtlikuks. Asendussõnu kasutatakse eesmärgil rõhutada oma teadmiste tagavara sellega ja kasutatakse ka teistes rahvuslikes keeltes. Kui mulle hakkab selgitama teaduskonna dekaan sellist asja, et inimene on tekkinud ahvi evolutsioonist, siis andke andeks. Ja meile õpetati seda et inimene on tekkinud ahvist. Kuid võrrelge ahvi ja inimese funktsioone selles maailmas. Võtke ahvi ja inimese DNK ja võrrelge neid ja te veendute selles, et kahe erineva populatsiooni funktsioonid on erinevad. Teadlased on asjata
Maastiku rajoneerimine tööstuskvartalid magalatest eraldi Alternatiivsete energiaallikate kasutamine o Veekaitse meetmed loodusvee kaitsmiseks reostamise ja vee liigvähendamise eest ning tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks. Tehnoloogilised peavad kuuluma kõikide tehnoloogiate, tootmiste juurde. Sellest tulenevalt vähem reovett, vete puhastus, taasringlus. Tagavara või kaitserajatised avariide puhuks, ennetav töö, pidev ja õigeaegne järelvalve, avariide likvideerimine Hüdrotehnilised meetodidveehoidlad,kanalid Melioratiivsed meetodid polderalad (meil ei ole enam ühtegi töös), metsade-põldude vaheldumine, kaitseribad, agrotehnika. Sanitaar-tehnoloogilised meetodid on seotud eelnevatega, kuid jälgitakse infektsiooniaspektist, mikroobe.
5 kJ/mol. Põhjused: 1. Elektrostaatiline tõukumine pH 7 juures neli negatiivset laengut 2. Resonantsstabilisatsioon nii ADP'l kui Pi 'l on see suurem kui ATP'l 3. Hüdratatsioonist tingitud stabiliseerimine ADP ja Pi seovad rohkem vett kui ATP. Teised fosforüüliülekandevõimega ühendid: Fosfoenoolpüruvaat (PEP) 1,3-bisfosfoglütseraat (1,3-BPG) kreatiinfosfaat. ATP kiire energia doonor, mitte säilitamise vorm Tekkinud ATP kasutatakse ära 1 min jooksul. Tagavara on ~100g, kuid käive on suur 2h jooksu vältel kasutatakse 60kg ATPd. ATP tootmine on katabolismi üks põhiülesandeid. 5. Elektronkandjad, nende ülesanne redoksreaktsioonides (oksüdatiivsed ja redutseerivad), põhimõtteline struktuur ja tööpõhimõte. Elektronkandjad NAD+, FAD, NADP+ ja atsüülikandja AcCoA: 1. NAD+ - püridiinnukleotiid nikotiinamiidadeniindinukleotiid toitainete oksüdeerumise elektronkandja
Lisatavast suhkrust saadava energia osatähtsus ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast. Süsivesikud täidavad organismis mitmeid funktsioone: on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4 kcal, kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse, määravad veregrupi, kuuluvad paljude hormoonide koostisesse, omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises, neil on inimorganismis varuaine roll – maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada, kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks. Peamised süsivesikud ning nende parimad allikad: Mono- ja disahhariidid* e lihtsüsivesikud e suhkrud Glükoos e viinamarjasuhkur mesi, puuviljad, marjad, mahlad Fruktoos e puuviljasuhkur puuviljad, marjad, mahlad, mesi Laktoos e piimasuhkur piim ja piimatooted Maltoos e linnasesuhkur teraviljatooted
fagotsüütide poolt) Vakuoolide süsteem päristuumses rakus Vakuoolid - membraaniga ümbritsetud rakumahutid, mis kujunevad sisemembraanistikust. Vakuoolid esinevad kõikides päristuumsetes rakkudes. Taimeraku vakuoolid : *Noortes taimerakkudes esimevad üksikud väikesed vakuoolid. Vanemates rakkudes moodustavad nad ühe suure keskvakuooli. *Noortes rakkudes on seal toitainete tagavara lahustunud kujul. *Vakuoolides asub raku veetagavara. *Vakuool osaleb raku siserõhu e. turgori tekitamisel. *Vanemates rakkudes kogunevad vakuooli ainevahetusjäägid. *Teatud taimede vakuoolides on : a) mürkained(maavitslased - Kartul, ogaõun) b) värvained - punapeet ja õie kroonlehed. *vakuoolides toimuvad ainete lahustumisprotsessid. Loomaraku vakuoolid : - loomaraku vakuoolid on väikesed, ja neid on vähe. Vakuoolide ülesanded loomarakus : 1
potilill - potted flower augustaja - a hole punch pealdisega paber - a headed noteapaper kohtlema helistajaid viisakalt - to treat all callers with courtesy tulevane töötaja - a prospective employee hea otsustusvõime - a good judgement hõivatud ülemuse väärtuslik aeg - the valuable time of the busy boss 22 plakat kapi küljel - a poster at the side of the file cabinet mitmesugused nõuanded - miscellaneous advice vaata, et sul oleks tagavara pliiats - make sure you have a spare pen teha märkmeid ja parandusi - to tke notes and make amendments esita kirja puututavaid küsimusi - put any questions concerning the letter väldi sagedasi poolitamisi - avoid too frequent word divisions pane juurde kõik lisad - attach all enclosures õpi sagedased nimed pähe - learn the names of the most frequent contacts by heart pane kirja ülemuse ametlikud kohtumised - mark down all you'r boss's engagements
Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. Keemilistest ühenditest on luudes nii mineraalained (erinevad soolad) kui ka orgaanilisi ühendeid (valgud ja rasvad). Luu pindmise osa moodustab tugev plinkollus, selle all paikneb pehme käsnollus. Pealt katab luud luuümbris, mis toodab uusi luurakke. Lisanduvate rakkude ja rakuvaheaine arvel muutuvad luud pikemaks. Luu sees on luuüdi. Punane luuüdi on vereloomeelund, kollane luuüdi on rasvade tagavara. Luude külge kinnituvad lihased, millega osalevad liigutuste sooritamises. Luustik toestab keha annab kehale kuju ja kaitseb siseelundeid. 23.3.teab luude paiknemist luustikus Inimesel on üle 200 luu. · Kolju- *ajukolju *näokolju Koljuluud on liikumatult ühendatud luuõmbluste ail. Erandiks on alalõualuu. · Selgroog- *kaelalülid (7) *rinnalülid (12) neile kinnituvad 12 paari roideid, mis moodustavad koos rindluuga rinnakorvi
(füüsikalised aatomid), mida aine korral nimetatakse fundamentaal- või alusosakesteks, välja korral aga kvantideks (atomistliku printsiibi kitsas tähendus). Sõna aatom (kr.k. atomos) tähistabki (antud teadmiste tasemel) jagamatut vähimat osakest. · Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada (töö tagavara ära kulutada), liikuda minimaalse energiaga olekusse. · Näited? kivi kukkumine, soojuse levik kuumemalt kehalt külmemale, magnetnõela orienteerumine, valguse kiirgumine aatomist . · Tõrjutusprintsiip - ainelisi objekte ei saa panna teineteise sisse. · Tõrjutusprintsiip makro ja mikromaailmas (Pauli keeluprintsiip). · Väljade liitumine ehk superpositsiooniprintsiip · Superpositsiooniprintsiip tuleneb tõrjutusprintsiibi mittekehtivusest välja korral.
mitteväärivad ja rindele mittesobivad mittevene rahvusest isikud . Eestlasi oli kõige rohkem Arhangelski ja Uurali sõjaväeringkondade tööüksustes, kus nad tegid ehitus- ja metsatöid 8. EESTI LASKURKORPUS ehk 8. Eesti Tallinna laskurkorpus oli Punaarmee rahvuslik väekoondis, mis asutati 25. augustil 1942. Korpus koosnes 7. Eesti Laskurdiviisist, 249. Eesti Laskurdiviisist ja 1. Üksikust Eesti Tagavara Laskurpolgust ning mitte-eestlastest komplekteeritud Punaarmee 9. Diviisist. Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpuse formeerimise aluseks oli 25. septembril 1942 antud NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitee (GKO) käskkiri Uurali Sõjaväeringkonnas Eesti Laskurkorpuse moodustamiseks. Korpus osales lahinguis 125 päeva, neist Velikije Lukis 39, Eesti vallutamisel 69 ja 17 päeva Kuramaal. IDAPATALJONID Saksa sõjaväe eriüksused Teises maailmasõjas, moodustati
6) Pneumoajamite väljundjõud on piiratud 20...30 KW. Õhuvarustussüsteemi plokkskeem. See süsteem annab puhta, kuiva suruõhu. Seal on kompressor ja õhu ettevalmistus seadmed. Kui süsteem on väike, siis kasutatakse ühte kompressorit, mille tootlikus peab vastama süsteemi tarbimisele. Suurtes ettevõtetes, kus pneumoseadmete hulk on suur, kasutatakse 2 või 3 kompressorit põhi, tagavara ja avarii kompressorit. 1)Filter 2)Kompressorid (põhi- ja tagavara) 3)Jahutaja 4)Jahutus vesi 5)Ressiiver (vastuvõtja) 6)Vee väljalaske klapp 7)Rõhu mõõtja 8)Kaitse klapp 9)Õli eemaldaja 10)Õhukuivataja 11)Regulaator 12)Filter 13)Reduktor, alandab rõhku . Filter (1) pannakse tavaliselt jahedasse kuiva kohta. Kus õhk vähe saastub. Kompressori (2) töö käigus õhu surumisel ta soojeneb ja teda on vaja jahutada. Jahtumisel valatakse välja läbi (6)-e.
külgedel) jagatud (avade summaarse pindalaga hoone kõigil külgedel). Joon. 10.2.9 Siserõhutegur cpi hoonetel, mille seintes on avad Arvutuskõrguseks zi võetakse sisemiste vaheseinteta hoonetel · ühekorruselisel hoonel - avade keskmine kõrgus maapinnast; · mitmekorruselisel hoonel - vastava korruse (keskmine) kõrgus. Siserõhku on täpsemalt käsitletud EPN-ENV 1.2.6 jaotises 10.2.9. Sisemiste vaheseinte ja avadega hoonete puhul võib (veaga tagavara kasuks) kasutada siserõhuteguri ekstremaalväärtusi: cpi = + 0,8 või cpi = - 0,5. Eeldatakse, et sise- ja välisrõhk mõjuvad samaaegselt. 10.3 Varikatused Projekteerimise alused 85 (1) Varikatuseks nimetatakse ehitist, millel on katus, kuid puuduvad püsivad seinad (näit. tanklates, laoplatsidel jne.) (2) Varikatuse aluse tuuletakistust iseloomustatakse teguriga , mis
6) Pneumoajamite väljundjõud on piiratud 20...30 KW. Õhuvarustussüsteemi plokkskeem. See süsteem annab puhta, kuiva suruõhu. Seal on kompressor ja õhu ettevalmistus seadmed. Kui süsteem on väike, siis kasutatakse ühte kompressorit, mille tootlikus peab vastama süsteemi tarbimisele. Suurtes ettevõtetes, kus pneumoseadmete hulk on suur, kasutatakse 2 või 3 kompressorit põhi, tagavara ja avarii kompressorit. 1)Filter 2)Kompressorid (põhi- ja tagavara) 3)Jahutaja 4)Jahutus vesi 5)Ressiiver (vastuvõtja) 6)Vee väljalaske klapp 7)Rõhu mõõtja 8)Kaitse klapp 9)Õli eemaldaja 10)Õhukuivataja 11)Regulaator 12)Filter 13)Reduktor, alandab rõhku . Filter (1) pannakse tavaliselt jahedasse kuiva kohta. Kus õhk vähe saastub. Kompressori (2) töö käigus õhu surumisel ta soojeneb ja teda on vaja jahutada. Jahtumisel valatakse välja läbi (6)-e.
(puud), kui massilise valikuna (puistud). Metsaselektsiooni eesmärgid. Rakendatavad selektsioonialased abinõud peaksid alati parandama metsa seisundit ja suurendama tema erinevaid väärtusi. Metsaselektsiooni peamisteks eesmärkideks on: a) Puistute kasvukiiruse ja tootlikkuse tõstmine. Puude kasvukiirus ja tootlikkus on üks olulisemaid omadusi, mida selektsiooni (aretuse) käigus püütakse suurendada. Aretatud (seemlast saadud) seemnest kasvatatud metsa tagavara võib raieealises puistus olla kuni 1/3 võrra suurem kui tavalisest metsaseemnest kasvatatu. Oluline on kiirekasvuliste ja suure produktsioonivõimega vormide ja kloonide aretamine, säilitades seejuures puude (puidu) hea kvaliteedi. Erandiks on selektsioon lühikese raieringiga metsanduse puhul (küttepuidu ja paberitööstuse tooraine kasvatamine), kus primaarseks eesmärgiks on maksimaalse produktsiooni saamine ja kvaliteet ei oma niivõrd suurt tähtsust.
4)Info: Rakumembraanis esineb valgu molekule , mis edastavad rakuvälist infot raku sisemusse. Tänu retseptor valkudele liigub amööb toiduosakeste suunas. 5) Regulatoorne: Valgulised hormoonid, (insuliin, tekib kõhunäärmes). 6)Kaitse: Antikehad. 7)Liikumine: Kontraktsiooni valgud(lihasvalgud), algloomade vibur(valgulised torukesed mikrotuublid) 8)Energeetriline: 17,6kJ/g Enamasti algab valkude lagundamine alles peale sahhariidide ja lipiidide tagavara lõppemist, ehk nälgimisel. 4. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. DNA desoksüribonukleiinhape RNA ribonukleiinhape DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid mis on moodustunud kolme ühendi lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. DNA monomeerid erinevad lämmastikaluste(4) poolest: adeniin(A), guaniin(G), tümiin(T) ja tsütosiin(C)
Skeleti põhiosad: koljuluud, selgroog (33 lüli, kaelalülisi 7, rinnalülisi 12, nimmelülisi 5, ristluulülisi 5, õndralülisi 4-5), rinnakorv (12 roiete paari), õlavöötmeluud (abaluud, rangluud), vaagen. Haigus-luuhõrenemine ehk osteoporoos-luud muutuvad hõredaks ja hapramaks, murduvad kergesti. Tingitud luude kaltsiumi- ja fosforisisalduse vähenemisest. Lihased-liigutavad kehaosi, annavad kehale kuju, osa lihaseid kaitseb siseelundeid, vee ja valkude omalaadne tagavara, aitavad säilitada kehatemperatuuri. Lihaste liigid: 1.skeletilihased e. vöötlihased- organismis kõige rohkem, liigutab luid, seega ka kehaosi, talitlevad inimese tahte järgi, võivad kiiresti ja tugevalt kokku tõmbuda, väsivad suhteliselt kiiresti. 2.südamelihased-sarnanevad ehituselt, talitluselt skeletilihastega, kuid erinevalt neist, talitlevad meie tahtest sõltumata, töötavad automaatselt, töötavad väsimatult pidevalt. 3
kuid mitte madalam kui 2,7m. 10. Sisekujunduse paindlikkus avatud pinna lahendus 11. Põrandasisesed kaablid ja kõrgendusega põrandad (ing. k. underfloor cabling system (raised floors) and suspended ceilings) 12. 24h valve 13. Kiirliftid ooteajaga kuni 30 sekundit. Vähemalt 2 lifti kandevõimega vähemalt 6 inimest 14. Kütte, ventilatsiooni ja õhukonditsioneeri süsteem, mis vastab EL-i vastavatele standarditele 15. Tagavara elektrivarustus 16. Akende vaheline tubade sügavus 18-20 meetrit 17. Üldkasutatate pindade hulk kuni 12 protsenti kogu hoone brutopinnast 18. Hoone juhtimissüsteem (ing. k. Building management system) 19. Luksuslikud koosolekute ruumid ja suur fuajee 20. Toitlustus ja puhkealad töötajatele, kohvik ja sportimisvõimalus üle 250 inimesega hoone puhul 21. Uudsed aknapaneelid, päiksekaitsega klaas 22. Hoone vastab A energiaklassile
leiduvad ioonid. Sellist vett nimetatakse desioniseeritud veeks. Ioonvahetust kasutatakse veepehmendusseadmetes, mida kasutavad nii era - kui ka tööstustarbijad. Tööpõhimõte: Vees lahustunud metallide soolad asendatakse karedust mittetekitavate sooladega. Sama protsessi käigus eemaldatakse veest ka lahustunud raud. Seadmed töötavad täisautomaatselt. Kasutaja ainus töö on jälgida, et soolalahuse paagis oleks piisav soola tagavara. 18. Milliste adsorbentide korral kasutatakse kapillaarse kondensatsiooni teooriat, millised on selle teooria lähtealused? 9 See nähtus esineb poorsete adsorbentide korral. Zigmondi leidis 1911.a., et kui vedelik märgab kapillaari seina, kondenseeruvad aurud madalamal rõhul, kui siledal pinnal. Asetades peenesse kapillaari raadiusega r vedelikku, tekib nõgus menisk. Nõgusal pinnal toimub pindkihi molekul suurema arvu naabermolekulidega kui kumeral pinnal
kaupade käsitsemise ja hoiustamise osas kehtib laia kaubavalikuga hulgiladudele suure universaalsuse nõue. Üldjuhul on ehitamise ja laiendamise kriteeriumid ladudele kaubanduses palju hõlpsamini määratlevad kui tootmist teenindavatele ladudele. Oluline erinevus kaubanduses ja tööstuses ladude vahel on asjaolu, et kui tootmisettevõttes on võimalik tootmistsehhide kõrval käsitleda laoruume tinglikult kui abiruume, kus hoitakse toorainet, materjalide ja komponentide tagavara ning valmistoodangut, siis kaubanduses kujutab laopind tootlikku pind. 33. Kuidas mõjutab alavalgustatus laos töötoiminguid? Kui laos on alavalgustus tekitab see probleeme komplekteerimisel lisaks väheneb ka efektiivsus. Alavalgustus tekitab komplekteerimisel vigu ja väsitab ka töötajaid ja muudab neile töö tegemise ebameeldivaks. 34. Mis on laoinventar ja millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka ?
26. KOHTUNIK-SEKRETÄRI ABI 26.1. ASUKOHT Kohtunik-sekretäri abi täidab oma kohuseid istudes kohtunik- sekretäri kõrval laua taga. 26.2. KOHUSTUSED Ta registreerib Libero asendamised. Ta abistab kohtunik-sekretäri administratiivülesannete täitmisel. Kui kohtunik-sekretär ei saa oma kohustusi täita, peab kohtunik- sekretäri abi teda asendama. Enne kohtumise ja geimi algust kohtunik-sekretäri abi: valmistab ette Libero protokolli valmistab ette tagavara mänguprotokolli. Kohtumise ajal kohtunik- sekretäri abi: märgib üles Libero asendamised, annab kohtunikele teada kõigist Libero asendamisel ttehtud vigadest, Tehniline Vaheaeg Puhkamiseks – teavitab selle algusest ja lõppemisest, tegeleb laual asuvale käsitabloole punktide märkimisega, kontrollib, et tabloode näidud oleksid õiged vajadusel täiendab tagavara mänguprotokolli ning annab selle kohtunik-sekretärile. Kohtumise lõppedes kohtunik-sekretäri abi:
1. Loopealsed 2. Nõmmemetsad 3. Palumetsad 4. Laanemetsad 5. Salumetsad 6. Soovikumetsad 7. Rabastuvad metsad 8. Rohusoometsad 9. Samblasoometsad 10. Kõdusoometsad ALVAR FORESTS LOOPEALSED METSAD This groupof types includes forests of low productivity and with a peculiar xeromesophilous ground vegetation, which grow on a layer of limestone, gravel, grit or shingle. See metsa kasvukohatüüp sisaldab madala tootlikkuse ja iseloomulikult suure või keskmise kuivusnõudlikkusega alustaimestikku, mis kasvab pae-, kruusa- , peenkruusa või klibukihil. This layer is close to surface, with thickness of soil up to 30 centimetres. See rinne on maapinnale lähemal, mullatüsedus on kuni 30 sentimeetrit. Alvar forests grow mainly in western Estonia (also on the islands) and to a lesser extent in Northern Estonia. Loopealsed metsad kasvavad peamiselt Lääne-Eestis (samuti saartel) ning vähemal määral P...
VÕITLUSE ALGUS · Skolastika ja Lutheri vahel, indulgentside müügi pärast. 5 · Paavst Leo X saatis Saksamaale patukaristuskustutuskomissari, volitades teda vabastama inimesi karistusest. Komissarile tuli maksta kindel summa, rikastel rohkem, vaestel vähem. Kuna kiriku varasalves on Kristuse ja pühakute teenete tagavara. · Kõigi pühakute pühal, 31. oktoobril 1517 naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. L. väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid võib ainult kinnitada jumala andestust, võimuses on ainult nende karistuste kustutamine, mille ta on ise toime pannud. Indulgentside vastu- valelik lootus nende kaudu õndsaks saada. USUPUHASTUS · Tuntuim diskussioon toimus 1519
klienditeenindus, lisateenuste tootmiseks vajalikud alad ja kontoriruumid. 17. Lao ruumide ja pindade jaotus. Abiruumid ja pinnad Laoruumide ja pindade planeerimise aluseks on laos käsitsevate kaupade mahud, kaupade ja pakendite füüsikalised omadused ning hoiustamise ja käsitsemise eripära,laos sooritavad toimingud,kasutatav tehnoloogia ja laotõstukite tehnilised näitajad. Kaubaaluste tagavara hoiupind, tõstukite laadimine ja hooldus, puhastamis- töövahendite ruum, tehnilised ruumid ( elektrikilbid, kütte juhtimine jne.), olmeruumid( puhke- ja riietusruumid) ja toalettruum ja jäätmeteenindus. 18. Lao ruumide ja pindade jaotus. Ladustamisalad. Laoruumide ja pindade planeerimise aluseks on laos käsitsevate kaupade mahud, kaupade ja pakendite füüsikalised omadused ning hoiustamise ja käsitsemise eripära,laos sooritavad
Kõige väärtuslikum rohi on noorem rohi, 1 kg kuivainet=1kg piima. Maksimaalselt söövad siis kui rohi 12- 20 cm kõrge. Selline rohi lubab toota 20 kg piima rohu kuivaine abil. Väga õige aja valik ei maksa midagi, aga võimaldab toota suurtes kogust odavat piima. Karjatamisest saab alustada maikuu esimes dekaadis ja rohukõrgus optimaalselt 10 cm. Karjatada sobiv arengufaas võrsumise lõppu ja kõrsumise algust, sültub ka rohukamara tüübist. Karajatamise rohu tagavara: aluskõrreliste rohke 4-6t/ha , pealiskõrreliste rohke 5-8 t/ha. Rohu kõrgus: aluskõrreliste rohke 10-16cm. Karjatamise vaheaeg- vajalik selleks et rohi uuesti kasvaks. Kahe karjatamis ringi vahe peab olema et varuained taastuksid, väga pikkal taimed vanenevad, toitainete sisaldus väheneb. Kevadel esimese saagini kulub 15-20 päeva. Esimese ja teise karjatamise vahe on 15- 16 päeva. Teise ja kolmanda vahe 20- 30 päeva. Suve teisel poolel 25-30%. Sügisel 35-40 päeva
Sünteesib vitamiini D ja melaniini. Aitab säilitada kehatemperatuuri. TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND: tagab liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. Luud: toestab keha pehmeid kudesid. Annab kehale kuju, on lihaste kinnituskoht. Võimaldab teha liigutusi. Kaitseb siseelundeid. On mineraalainete talletaja. On vereloomeelund (punases luuüdis moodustuvad erütrotsüüdid). Kollases luuüdis on rasvade tagavara. OSTEOPOROOS e luude hõrenemine on Seedekulgla osa sahhariidid valgud rasvad SUU Nääre Süljenäärmed - - tingitud Ca ja Mg vähesusest. Seda soodustavad: nõre Sülg 1) toitumishäired: vähene Ca sisaldus toidus,
SISUKORD ANNOTATSIOON....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS..........................................................................3 1.1.Globaliseerumise tunnused................................................................................................4-5 1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud..........................................................................6-7 1.3. Mis on tsivilisatsioon?......................................................................................................7-8 1.4. Globaliseerumine arvud ja faktid......................................................................................8-9 2.ÜLEVAADE OLULISEMATEST GLOBAALPROBLEEMIDEST................
Laiendatud perekond koosneb abielupaarist, nende lastest, abielupaari vanematest, lastelastest jm. Sugulus- või põlvnemissüsteem, suhteliselt suur üksus, mis koosneb mitmest suguluses olevast majapidamisest, nagu isa ja pojad oma peredega või siis mehed, naised ja nende paljud abielupartnerid. Eeliseks ühine vara, võim, kaitse ja teiste perekondadega ühendusse astmiseks piisav pruutide-peigmeeste tagavara Klassikaline laiendatud perekond mitu sugulussuhtes olevat tuumikperekonda elavad üksteisele väga ligidal (majas, tänaval, kogukonnas) ning näevad üksteist regulaarselt. Modifitseeritud laiendatud perekond mitu sugulussuhtes olevat tuumikperekonda, kes elavad üksteisele kaugel, kuid suhtlevad kaasaegseid tehnoloogiavahendeid kasutades regulaarselt.(kirjad, telefonikõned, meilid, aegajalt külastused)
Sõltumata õmbluse arvutuspindala asendist leitakse õmbluse ühikpikkuse arvutuslik kandevõime Fw,Rd valemiga Fw ,Rd = f vw ,d a fu f vw ,d = - keevise arvutuslik nihketugevus 3 w Mw w - korrelatsioonitegur (vt eespool) Juhul kui nurkõmbluses mõjuvad lisaks nihkepingetele ka normaalpinged, on lihtsustatud meetod konservatiivne (s.o tekkiv viga jääb tagavara kasuks). Kui liites mõjuvad ainult nihkepingekomponendid, s.o kui = 0 annavad mõlemad meetodid ühesuguse tulemuse. Keevise kandevõime kN/cm: TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 52/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 10. POLTLIITED Poltide normatiivne voolavuspiir fyb ja tõmbetugevus fub Poldi tugevusklass 4.6 4.8 5.6 5.8 6.8 8.8 10.9
4. Pea- ja abimasinate käivitus ja seisma jätmise ajad 5. Andmed kütuse võtu ja kütuse kulu kohta (kütuse arvestus) 6. Pea – ja abimehanismide töö arvestus viimasest remondist peale Vanemmehaanik on kohustatud iga päev kontrollima masinavahizurnaali ja kinnitama seda oma alkirjaga, ning esitama vahizurnaali allakirjutamiseks kaptenile. Joonealulised lahtrid täidetakse vastavalt mehaanikute vastutusel olevate seadmete ja mehanismide osas nende endi poolt. Mootori tagavara ja vahetus osad Laeva mootorite katkematu ekspluatatsiooni ja ohutu meresõidu kindlustamiseks peavad laeva diiseljõuseadmed olema varustatud tagavaraosadega. Tagavaraosade vähendamine või asendamine teistega on keelatud. Tagavaraosi on lubatud kasutada ainult töötava agregaadil purunenud detaili vahetuseks või avarii olukorras ja seda selleks, et tagada laeva ekspluatatsioon. Tagavaraosa kasutamisest tuleb vormistada akt ja sadamasse jõudes selle akti alusel
Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 2535 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad enne...
Väga uudishimulik loom. Vaenlasteks on suuremad kiskjad, põhiliselt rebane. Lindudest kullid, kakud. 13 NIRK (Mustela nivalis) - suvekarv seljapool punakaspruun, kõhupool valge , talvel üleni valge. Nagu kärp, aga väiksem. Toitub peamiselt hiirtest, keda püüab nende urgudest. Sööb ka linde, nende mune, putukaid ja vihmausse. Võimalusel murrab suuremaid loomi. Toiduküllusel kogub tagavara. Kindlat jooksuaega ei saa eristada, tiinus kestab umbes 5 nädalat , poegi 3-7. Nirk on aktiivne nii päeval kui öösel. Maailma väikseim kiskja, saab liikuda oma saakloomade urgudes ja kasutab ka nende pesasid. Vaenlasteks on rebane, kärp, kullid, kakud. MÄGER (Meles meles) - suur jässaka kerega kärplane, kellele on iseloomulikud kolm koonult alagavat valget vööti (ninal ja pea külgedel), silmi läbib must vööt
AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED Hea õpilane ja õpetaja, Ajaloo riigieksami ülesannete kogumik sisaldab huvitavamaid ülesandeid eksamitöödest aastatel 2000-2007. Ülesanded on koondatud temaatiliselt ja jagatud teemade all tüüpide kaupa. Esmalt on allikaanalüüsi (dokument, kaart, pilt, foto, karikatuur) ja seejärel teadmiste ja oskuste rakendamist kontrollivad ülesanded. Valik erinevatest arutlusteemadest on esitatud iseseisva blokina. Arutlusteemade järel on ka hindamisjuhend ja kriteeriumide selgitus. Kuna kogumikku on koondatud eksmaitöödes olnud ülesannete paremik, ei ole erinevad ülesandetüübid kõikides teemades võrdselt esindatud. Arutlusteemade avamise võimalused ja ülesannete vastused on esitatud ülesannetest eraldi, et õpilane saaks oma teadmisi proovile panna ning õpetaja ülesandeid tunnis harjutamiseks kasutada. Vastused on esitatud samas järjekorras kui tööülesanded. Vastused on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
