Suhtlemisstiilide erinevuste tunnetamine ja nende rakendamine käitumises on aluseks paindlikule suhtlemisele. Tuntud on H. W. Polsky poolt esitatud inimestevahelise suhtlemise stiili eristamine kahe tunnuse abil. Nendeks on avatus, mida hinnatakse kõrgeks või madalaks. Avatuse määrab, kuivõrd teised inimesed tunnetavad teda avatuna või suletuna. Tagasiside märkamine näitab, kuivõrd inimene võtab arvesse partnerilt saadud teavet või mõjutusi. Tagasiside võib olla kõrgeks (tugevaks) või madalaks (nõrgaks) käitumise mõjutajaks. Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Soonmann rp09 Nende omaduste kombineerimisel saab 5 suhtlemisstiili: 1. Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil - seda kasutavad kinnised, sissepoole suunatud inimesed. 2
6.Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites?Mürad võivad olla keskonnast tingituna(linnamüra, kõva muusika), tehnilised mürad, semantilised mürad (kui me saame asjade tähendusest erinevalt aru. 7.Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on aktiivne tegevus. Kuulates mõtleb inimene ise kaasa, saab aru, salvestab selle mällu ja paneb tähele. Kuulamine on passiivne tegevus. Kuulmisel me teadvustame infot aga ei võta seda vastu, ega töötle. 8.Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside kaudu näeme me kuidas kuulaja meie sõnumit vastu võtab ja mõistab. Tagasiside abil saame oma mõtet ümber sõnastada, et see arusaadavam oleks. Tagasiside mõjutab suuresti inimeste vahelist kommunikatsiooni. Tagasiside kaudu saame hinnanguid oma käitumisele, kõnele, ja vastavalt sellele kujundame enda enesehinnangu. 9.Milline on aja roll inimkommunikatsioonis?Inimkommunikatsioon toimub ajas ja ruumis. Aja jooksul tekivad meil
Juhtimissüsteem Juhtimissüsteemis toimub pidevalt informatsiooni vahetus juhtimisseadme ja juhtimisobjekti vahel. Juhtimissüsteemis analüüsitakse anduritelt saabuvat informatsiooni tagasiside kaudu ja moodustatakse seejärel juhttoimed ehk juhtkäsk täituritele juhtimisprogrammi järgi. Joonis. Automatiseeritud juhtimissüsteemi struktuur. Automatiseeritud juhtimissüsteemi põhikomponendid on järgmised: juhtimisobjekt – tehnoloogiline protsess (keevitamine, kuumutamine, tükitootmine) või seade (ahi, mootor, katel, valgusti jne); andurid – infoallikad: lülitid, kontaktid, andurid, mõõteseadmed, mis
võtab neid ka vastu kõigelt elavalt ja mitteelavalt sinu ümber. Suhtlemine on koostoime, vastastikune mõju(s)tamine. Kui sõnumit ei ole vastu võtmas mitte kedagi või sõnum ei avalda mingit mõju, ei ole suhtlemist tegelikult toimunud. /9/ Enimlevinenud suhtlemine toimub rääkimise ning kuulamise teel. Samuti kasutatakse äritegevuses ka väga palju kirjalikku suhtlust. Kuid suulise suhtlemise eeliseks on kohese tagasiside võimalikkus, samas aga puudusteks see, et inimene ei pruugi kuulata korralikult ja tähelepanelikult ning seega jätta märkamata kõige olulisema. Ka võib kuulaja sõnumist mitte aru saada või lihtsalt selle unustada. /9/ Selleks, et sõnum jõuaks võimalikult täpselt ja muutmatul kujul inimeseni, kellele ta oli mõeldud, on vaja pingutusi teha nii sõnumi saatjal kui ka vastuvõtjal. Suhtlemine on nagu kahe-suunaline tee. See tähendab seda, et
Struktuur Näitab organisatsiooni kultuuri erinevate osade koostoimet ja kesksel kohal selles mudelis on väärtused. Jooned seal vahel näitavad omavahelist seost. 11. Deal-Kennedy organisatsioonikultuuri tüpoloogia kiire kõva-töö-ja-täieliku- vinskete-meeste- kultuur lõbu-kultuur Tagasiside kiirus protsessi-kultuur sinu-panuste-ettevõtte- kultuur aeglane Väike Riski võtmine suur Vinskete-meeste-kultuur: Riske võetakse palju ja kõrgeid. Tagasiside oma tegevusele on kiire. Nt. kinnisvaramaaklerid, kiirabitöötajad. Tihti kujundavad sellised kultuurid noored juhid, kes ei karda võtta riski.
Kehaliste võimete arendamine ja oskuste õpetamine? Idealist ja realist keskendub aine sisule Pragmatist ja eksistentsialist rõhutab kogemusi mitmesugustes tegevustes Naturalist pooldab mängulist ja enesele suunatud tegevust · eesmärgi püstitamine · vahendid, meetodid selle saavutamiseks · tagasiside õppimisel · õpitud, omandatud kinnitamine üks asi on mingi oskuse nn fundamentaalne äraõppimine teine asi on selle õpitud oskuse kasutamine teatud mängulises situatsioonis või võistlustel Kehaliselt haritud inimene on (4) *on omandanud liigutusoskusi mitmesugusteks kehalisteks tegevusteks *on kehaliselt vormis *osaleb regulaarselt kehalises tegevuses *omab teadmisi kehalise tegevuse kasulikkust ja oskab neid kasutada
Kodutöö Nimi: Mari-Liis Puusalu SR088 1. Kommunikatsiooniprotsess: saatja vastuvõtja teade tagasiside kontakt Antud valikus peaksid kõik kommunikatsiooniprotsessi hulka kuuluma. Kontakt on ilmselt selleks, et saaks üldse kellegagi ühendust. 2. Loetlege informatsiooni edastamise võimalusi (vähemalt viis võimalust) Telefonikõne, pressiteade, faks, kiri, kohtumine ajakirjanikega ettevõttes, pressikonverents, erialane kohtumine, artikli kirjutamine avalike suhete töötaja poolt, videolindid, helisalvestised ja elektroonilised teated 3
2.3 INIMENE KUI TERVIKORGANISM Homöstaas organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Naturaalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talituse reaktsioon. Närvisüsteemi talituse aluseks refleksikaar (seisneb selles, et ärrituse poolt vallandatud signaali toimel kutsutakse esile muutus kindla elundi talituses). Humoraalne regulatsioon elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil. Negatiivne tagasiside kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks. nt higistamine kui liiga palav, veresoonte ahenemine kui külm jne Positiivne tagasiside kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde suurendamiseks. nt vere hüübimine, oksendamine, sünnitamine ENERGIABILANSS kõikide energialiikide summa, mida organism saab, kaotab v kogub. Energiat saab toidust ja joogist; energiakoguse vajadus sõltub vanusest, üldisest
SWOT analüüs Sotsiaalmeedia ja äri 1. Kuidas saab iga tugevuse ära kasutada? Tähelepanu saamine, nõudluse tekitamine, tagasiside ja arvamuste kogumine, klientide kaasamine, otsingumootorites positsiooni tõstmine, konkurentide ning turu jälgimine,korraga paljude klientide ja turgudega suhtlemine. 2. Kuidas saab iga nõrga külje kõrvaldada? - Sotsiaalmeedia kujundab potentsiaalsele kliendile firmast mulje. Sisutühi blogi või Facebooki leht, äri kohta kirjutatud halvamaigulised postitused ja kommentaarid võivad brändi nime rikkuda. Seega tuleb
13. Väljatransistoride liigitus (koos tingmärkidega) 14. Elektronkiiretoru 15. Optronid 16. Optronid. Kõige kiiretoimelisem optron 17. Valgusdioodid 18. Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused. 19. Resistiivne pingejagur 20. Bipolaartransistori töö lüliti režiimis 21. Bipolaartransistori väljundkarakteristikud ÜE-lülituse jaoks 22. Emitterijärgija. (skeem, pingevõimendustegur) 23. Galvaaniline (otse) sidestus võimendites (eelised, puudused) 24. Lihtne "voolupeegel" 25. Negatiivne tagasiside võimendites 26. Positiivse tagasiside mõju võimendi parameetritele 27. RC - sidestus (eelised ja puudused) 28. Trafosidestus (eelised ja puudused) 29. Võimendi põhiparameetrid 30. Kui suur võib olla ühetaktilise võimsusvõimendi kasutegur? 31. Diferentsvõimendi (võimendusaste). Omadused, kasutamisala 32. Probleemid, mis tekivad alalisvooluvõimendite (AAV) ehitamise puhul? 33. Diferentsiaalne võimendi OV baasil 34. Integraator OV baasil 35. Integreeriv summaator OV baasil 36
Homöostaas ja Närvisüsteem 1. Mis on homöostaas ja kuidas see toimib? Milliste mehhanismide abil tagatakse organismi homöostaas? Homöostaas on elusorganismide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, sisekeskkonna oluliste näitajate püsimine teatud normi piires. Näiteks rakuvälise vedeliku stabiilsus tagab rakkude püsiva talitlemise, hoolimata väliskeskkonna tingimuste muutumisest. 2. Selgitage mõne näite abil, mida tähendab negatiivne tagasiside. Negatiivne tagasiside on homöostaasi hoidmiseks, kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks. nt higistamine kui liiga palav, veresoonte ahenemine kui külm 3. Kuidas ja mille abil suhtlevad rakud omavahel? Ühelt neuronilt teisele antakse informatsiooni edasi sünapside kaudu, elektrilisi ja keemilisi signaale. Sünapsi moodustavad presünaptiline neuron ja postsünaptiline neuron, sünapsides asuvad
süsteemi ümber häälestama. Süsteem ise ei ole võimeline oma struktuuri muutma. Need süsteemid pole eriti kallid, on töökindlad, kasutatakse paljude tootmisprotsesside juhtimiseks. Nad võivad olla: a) lahtise kontuuriga need süsteemid ei ole võimelised kontrollima oma töö tulemusi ja need funktsioonid täidab inimene. b) Automaatreguleerimissüsteemid. Nendes süsteemides on olemas tagasiside mille kaudu süsteem kontrollib oma tegevust ja kui on vaja, siis korrigeerib. Näiteks mõõdab temperatuuri objektis, võrdleb seda ülesandega ja kui temperatuur on kõrvale kaldunud siis avab või sulgeb klapi ja taastab etteantud temperatuuri. Adaptiivsed süsteemid (küberneetilised) Nendele süsteemidele ei ole vaja ette anda kogu infot objekti kohta. Töö käigus nad ise koguvad infot, töötlevad ja kasutavad seda oma töös. Nad
süsteemi ümber häälestama. Süsteem ise ei ole võimeline oma struktuuri muutma. Need süsteemid pole eriti kallid, on töökindlad, kasutatakse paljude tootmisprotsesside juhtimiseks. Nad võivad olla: a) lahtise kontuuriga need süsteemid ei ole võimelised kontrollima oma töö tulemusi ja need funktsioonid täidab inimene. b) Automaatreguleerimissüsteemid. Nendes süsteemides on olemas tagasiside mille kaudu süsteem kontrollib oma tegevust ja kui on vaja, siis korrigeerib. Näiteks mõõdab temperatuuri objektis, võrdleb seda ülesandega ja kui temperatuur on kõrvale kaldunud siis avab või sulgeb klapi ja taastab etteantud temperatuuri. Adaptiivsed süsteemid (küberneetilised) Nendele süsteemidele ei ole vaja ette anda kogu infot objekti kohta. Töö käigus nad ise koguvad infot, töötlevad ja kasutavad seda oma töös. Nad
harjutusülesannete täitmist ja arendusülesande sooritamist. Auditoorselt antakse õppijale individuaalne hinnag sooritatud tööde kohta, hinnatakse rühmatöid. Lõpphindes arvestatakse arvestuslike õppeülesannete täitmist (20%) ja kirjalike ning arendusülesande sooritamist, selle vastavust eesmärgile, vormistust ning esitlust (80% lõpphindest). Tagasiside õppijatele: - üldine ja individuaalne tagasiside auditoorses tunnis, - individuaalne tagasiside Moodle keskkonnas. Tagasisidet antakse iga ülesande täitmise kohta. Kursuse tegevuskava TEEMAD TEGEVUSED HINDAMINE - Moodle TÖÖKORRALDUS JA Sissejuhatav auditoorne Enesetutvustus JUHTIMINE vestlus Enesekontrollitest Moodle keskkonnaga, Töö õppematerjalidega, kursuse korralduse ja juhi ülesanded ja materjalidega tutvumine
loomine ja oma välimusest on tähtis, see teema on (materjal erinevad pedagoogilised loengud) · eelteadmiste, populaarne ja vajaduste, teemasõnavara on huvide aktiivne. aktiviseerimine · iseseisvale tööle tagasiside andmine* · sissejuhatus* 2. Õppimine 35 min - individualiseerimisvõimalused, ,,tugevad" · huvi Uus materjal (10 min.) Uus materjal (10 min.) õpilased võivad näidata oma teadmisi (õpimotivatsio oni) hoidmine Õpetaja küsib õpilaste Õpilased vastavad õpetaja - sotsioloogiline põhjendus kõik peavad tööd
Inimeste kogemused ja arusaamad asjadest on erinevad. Lisaks mõjutab kogu seda protsessi keskkond oma helide, valguse, värvi ja keelega, tuues kaasa osa info kadumise, osa moondumise. Kommunikatsiooni protsessi käigus võib juhtuda, et see, mis meile tundub iseenesestmõistetav ja ühene, ei pruugi seda olla info saaja seisukohalt. Samas tahab iga informatsiooni andja, et tema antud teave oleks õigesti mõistetud. Selle kinnituseks on oluline tagasiside. Tagasiside on vastus mingile infole, olgu see saadud sõnade või mittesõnalise suhtlemise vahendite kaudu, näiteks näoilmete või liigutuste abil. Inimesel tuleb elus kokku puutuda erineva tagasisidega nii seda saades kui ka andes. Probleeme tekitab tavaliselt tagasiside, mida antakse kellegi/millegi tegevust või omadusi hinnates, seetõttu on oluline anda seda viisil, mis annab edasi vajaliku teabe, kuid ei kahjusta suhtlemispartnerit ja omavahelisi suhteid
nende raames peaks saama ka töötaja valikuid langetada. Inimene kes otsustab, üldjuhul ka vastutab. 2.) Raha. Teine põhimõte: raha motiveerib eriti hästi siis, kui ta ei ole eesmärk, vaid pigem tunnustus ning kui ta tuleb pigem üllatuse kui oodatud tasuna. Kui raha on oodatud tasu lisatöö eest, siis see ei motiveeri. 3.) Paremaks saamine. Iga inimene tahab milleski paremaks saada. Motivatsioonisüsteemi lahutamatu osa peaks olema regulaarne tagasiside inimese tööle. 4.) Tähendus. Töötajad tahavad olla osa millestki oluliselt suuremast, kui tema töö. Oluline on ka tunne, et oled osa suuremast grupist, missioonist, organisatsioonist ja et sinu töö on vajalik. Tööandja ülesanne on seda tunnet toita ja kasvatada. Allikas: http://www.mindsweeper.ee/2011/10/24/kuidas-luua-toimivat-motivatsioonisusteemi/ Muud kasutatud allikad: http://www.hkhk.edu.ee/majutus/personali_arendamine.html http://www.director
nimedega nimetada. Periood kestab 12. kuni umbes 18. elukuuni. *Kahesõnaliste lausungite periood. 18. elukuuks hakkavad lapsed sõnu kahesõnalisteks lausungiteks kombineerima. Kuna lapse lausungites on ainult kõige informatiivsemad sõnad, öeldakse, et laps räägib telegrammistiilis. Nt veel juua. Kõne arengu teooriad ja põhiväited *Õppimisteooria. Selle teooria pooldajate arvates omandatakse keel mudeldamise, matkimise, harjutamise ja tagasiside kaudu. Üheksakuuse lapse lalin meenutab rohkem emakeelt kui neljakuuse lapse lalin, sest laps on emakeeles olevaid häälikuid kasutades saanud positiivset tagasiside. Teisi häälikuid on vanemad ignoreerinud. Õppimisteooria kohaselt on kõige olulisem lastega palju ja õigesti rääkida ning nende juttu pidevalt parandada. *Kõneorgani teooria. Selle koolkonna esindajate meelest ei mängi valikuline positiivne tagasiside keele
Igaüks neist on juhtimistegevuse lahutamatu osa. Kuid nende sisuline mõte tuleb esile ainult koos esinemisel. Delegeerimine ei vabasta juhti vastutusest. Tehes delegeeritava ülesande eest vastutavaks, muudetakse töötaja töötulemuste osas endale alluvaks. Delegeeritav peab mõistma, et ta vastutab kokkulepitud eesmärkide saavutamise eest. Samuti peab delegeeritav teadma, mis moodi tema tulemusi hinnatakse. 6. Arutle, milles seisneb juhi ja töötaja tagasiside olulisus ja tähtsus. Personal on organisatsooni suurim vara. Organisatsioonide vaheline konkurents on tihe, seetõttu on iga organisatsiooni arengu jaoks oluline hästi töötav personal ning töötajate ja juhtide omavaheline suhtlemine. Üheks tähtsaks vahendiks organisatsiooni eesmärkide saavutamisel ja personali töö maksimeerimisel on töötajate tagasiside, nii igapäevane kui ka süsteemne. Tagasiside on kahesuunaline protsess, kus informatsioon liigub tagasiside andjalt saajale
kromosoomide vahendusel humoraalseks. 3) Kirjelda inimese energiapilanssi. Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. Energiat saadakse põhiliselt toidu ja joogiga. Osa toidust seeditakse ja kesutatakse organismis. Seedimata toidujääkides sisalduv energia eemaldatakse väljaheidetega. Ainevahetuse käigus eraldub alati energiat soojuskiirgusena. 4) Milles seisneb positiivne tagasiside kui toitu süüakse rohkem, kui on organismi energiavajadus, säilitatakse liigsed toitained tavaliselt rasvadena. negatiivne tagasiside kui organism saab toiduga vähem energiat, kui ta vajab, hakatakse lagundama kehas leiduvaid varuaineid ja nende lõppemisel isegi valke. 5) Kuidas toimub hingamise ja vereringe regulatsioon? Eluprotsesside tagamiseks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete (glükoosi) oksüdeerimisel. Seda nim hingamiseks. Hingamine toimub rakkudes
Kaupluse omanik ei informeeri müüjat mida võiks juurde tellida või milline kaup on saabumas. Samas ka müüja ei informeeri omaniku millise kauba nõudlus on suurem. Suur ja oluline on ka keelebarjäär. Nii omanikul kui ka müüjal on eesti keelega raskusi. Müüja ei mõista mida soovib klient. Tal on klientidega raskusi, kuna ei saa ennast väljendada. Tähtsad on tegelikult klienditagasisidedel ja kommentaaridel on suur mõju töötajate tegevusele. Sage vahetu ja positiivne tagasiside parandab töötajate tegevust olulisel määral. Käesoleva kaupluse omanik ei pööra tähelepanu oma töötajale ega anna temale mingeid kommentaare ega positiivset tagasisidet tehtud töö kohta. Omanik võiks tegevust mõjutada, näiteks eesmärke püstitada ning reageerida õigeaegselt tegevustele, mis on kas siis õigesti klienditeenindajate poolt tehtud või mitte. Väga oluline on õige ja täpne hinnang. Õige ja korrektne tagasiside peale iga tööülesande
olema laialdaselt aksepteeritud (üldtunnustatud). Valitsus toimib nii, nagu on rahvale lubatud ehk rahva soovi järgi. Feedback (tagasiside) Üldiseks ideeks on kodanikuõigus. Inimesed pole mitte lihtsalt valitsuse subjektid vaid nad väärtustavad selle juhtimist ja käituvad vastavalt. Valitsussüsteem peaks olema avatud kodanike vajadustele ja nõudmistele. Demokraatia ei saa eksisteerida ilma kodanikuühiskonnata. Parlamendis ja Nõukogus on näha tagasiside elemente. Uue Rooma lepingu järgi on vabaduse ja õiguste mõisted saavad konstitutsionaalse staatuse. EL-i avalike suhete juhtimise mõju EL-i demokraatiale Kõik erinevad demokraatia mõisted mängivad oma rolli teatud EL-i tasandites, kuid neid kõiki ka vaidlustatakse. Paljud inimesed pooldavad demokraatia otseseid, teised kaudseid sisendeid demokraatia toimimisel. Arvatakse ka, et need kaks kanalit on teinteisele kas
teeb komplimendi), · teabe vastuvõtja (tõlgendab saadetud sõnumit, nt. solvub) · teade (saadetav sõnum kompliment) · kanal (sõnumi saatmise viis, nt. telefon, elektrooniline kirjavahetus) · sümbolid (sõnumis kasutatavad sõnad, võivad olla mitmetähenduslikud, eri inimeste jaoks eri tähendustega solvub, kuna ei jaga sõnumi sisu selle sõnumi saatjaga) · kontekts (kogu suhtlemissituatsioon, sh. omavaheline läbisaamine, võõraste juuresolek) · tagasiside ( info sõnumi vastuvõtjalt selle kohta, kuidas sõnumit mõisteti nt. reageerib omakorda komplimendile solvanguga) · müra (kõik, mis võib moonutada sõnumi soovitud/mõeldud tähendust) Mina-pilt ja suhted Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega (ehk mõjutab tuttavate, sõprade, suhete valikut). Minapilt teadmine
· teabe vastuvõtja (tõlgendab saadetud sõnumit, nt. solvub) · teade (saadetav sõnum kompliment) · kanal (sõnumi saatmise viis, nt. telefon, elektrooniline kirjavahetus) · sümbolid (sõnumis kasutatavad sõnad, võivad olla mitmetähenduslikud, eri inimeste jaoks eri tähendustega solvub, kuna ei jaga sõnumi sisu selle sõnumi saatjaga) · kontekts (kogu suhtlemissituatsioon, sh. omavaheline läbisaamine, võõraste juuresolek) · tagasiside ( info sõnumi vastuvõtjalt selle kohta, kuidas sõnumit mõisteti nt. reageerib omakorda komplimendile solvanguga) · müra (kõik, mis võib moonutada sõnumi soovitud/mõeldud tähendust) Mina-pilt ja suhted Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega (ehk mõjutab tuttavate, sõprade, suhete valikut)
leidmist. Suhtlemise komponendid: kommunikatsioon Mudel · sõnumi saatja · edastatav teade · kanal · sõnumi saaja · müra (saatja, vastuvõtja, kanal) Müra näide (X, kellel on eelarvamus Y ja on hetkel väga ärritunud, ütleb rahuliku häälega Y-le: "Sa oled mu nii välja vihastanud, et ma võin plahvatada"). Sõnumite vahetamisel (nt vestluse käigus, probleemi lahendamisel) on oluline tagasiside küsimine (nt. "Kuidas sa aru said?") ja andmine (nt. "Ma sain praegu nii aru, et ....") Rääkija "kohustused": · sama keele kasutamine (nt. erialast terminoloogiat ei mõisteta) · eneseväljendamine mitmel viisil (verbaalne piiratus kui võimalik probleemiallikas), · erinevate kanalite kasutamine ja nende kokkuviimine, · vastutus endale (minust sõltub, kas ta sai aru), · tagasiside küsimine. Kuulaja "kohustused": · püüda mõista tähendust
Kuidas? Kellele? Milline on tulemus? Allikas-teabe Sõnum Kanal Teabe Mõju ja edastaja edastaja tulemus Kontrollimine Sisu-kuidas Vahendab Määratlemine Tulemus -usutavus öeldakse mõtet ja tagasiside Kes ta on? On see Kas kanal Kes? Kas Millised on võõras/tuttav? sobib Milliste tagasiside eesmärgid? On see sõnumile? huvide ja positiivne? Milline on oluline/ebaoluline Müra hulk? eripäradega? Kas tema kasu? ? Kas arvestab Kui käitumine vastuvõtjaga? vastuvõtlik? muutus?
Biosfäär e. Maa ökosüsteem on kõikide Maakera organismide (kogu elusaine) ja nendega seotud keskkonna ühendus. V. Vernadski biosfääri teooria järgi ulatub biosfäär graniidikihist litosfääris (maakoores) kuni osooniekraanini atmosfääris. Maa saab energiat Päikeselt ja kiirgab maailmaruumi soojust. Seega tegemist ühtse avasüsteemiga. Samal ajal on Maa ökosüsteemil hulganisti küberneetilisi alamsüsteeme oma stabiilsete lähteseisunditega ning nendele omaste tagasiside tsüklitega. Maa biosfäär on terviklik ökosüsteem, avasüsteem, mis sisaldab küberneetilisi alamsüsteeme. Biosfäär laiemas tähenduses on kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. Kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. Hõlmab hüdrosfääri, pedosfääri (muldkond), litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste disain ja juhtimine Magistriõppekava Kursusel omandatud teadmiste hindamise test ● Testi leiate ÕIS-ist ning selle eesmärgiks on kvaliteedijuhtimise alaste teadmiste kinnistamine. ● Saatke vastustega test hiljemalt 01.12.2015. a. aadressil: [email protected] ● Testi hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samu põhimõtteid, mis on esitatud Töö (nelja eksamhinde saamiseks vajaliku töö) hindamiseks iseseisvate tööde juhendi lõpul. Testi sooritamise eest on võimalik saada kuni 30 punkti. Nimi: Esitamise kuupäev: Test koosneb kahest osast: I osa – Kvaliteedi teoreetilised käsitlused II osa – Kvaliteedi mõõtmise ja...
6) kaupade inventeerimine; 7) kaupade kvaliteedi hindamine 8) kaubagruppide liigitamine. Teenindamine ja müümine: 1) kliendikontakti loomine ja kliendi vajaduste väljaselgitamine; 2) kaupade tutvustamine, kliendi nõustamine, müümine; 3) kliendikontakti lõpetamine; 4) müügijärgne teenindamine. Kassatöö: 1) kassatoimingud ja arvete koostamine; 2) raha käitlemine; 3) kassaaruande koostamine. Müügitöö korraldamine: 1) kliendi tagasiside edastamine; 2) kaubavarude juhtimine (tellimine, laovarude ja müügianalüüs;) 3) hindade kujundamine; 4) kaupade väljapanekute kujundamine. Kaupade käitlemine ja kaubatundmine : 1) võtab kaubad saatedokumentide alusel vastu koguseliselt ja kvaliteediliselt, järgides kaubagrupile kehtestatud nõudeid (kvaliteet, märgistused, realiseerimisajad jm); 2) teavitab kohe vastutavat töötajat kaupade mittevastavusest;
Müra situatiivsed, semantilised ja füüsilised tegurid, mis takistavad kommunikatsiooni protsessi sujuvat kulgemist. Mida tuleb arvestada sõnumi koostamise juures? Selge, arusaadav kõigile, piisava pikkusega, parem lühike. Millal on isiklikul müügil toetusmeetmestikus oluline tähtsus? Võrrelge isiklikku- ja massikommunikatsiooni kolme tunnuse alusel: tarbijaskonna haaratus mõju üksikisikule tagasiside Millised on reklaami eesmärgid (nii head kui halvad)? Selgita integreeritud turunduskommunikatsiooni (joonista, too näiteid vähemalt 3). Millist toetusmeetmestikku ja milliste kanalite kaudu soovitaksid kasutada järgmiste toodete müügil ja miks: o arvutid o spordisaali treeningud o eriala õpingud koolis o maiustused o kosmeetika o garderoobikaubad (erinevad)
vaheajaga kord. Ka tema arvamus ühtib portaalides aktiivsust üles näitavate noortega. Miina Härma koolis on kõik perioodid sama pikad, ehk umbes 7 nädalat, nii tundub, et kool läheb palju kiiremini ja ei tüdineta kiirelt koolitööst ära. Seega 5 vaheajaga süsteem on kasulik nii lastele, õpetajatele kui ka lastevanematele, vähendades stressi, eriti kevadisel ajal, kui õppetöö koormus on suur. See jagaks kogu kooliaasta võrdseteks õppeperioodideks. Tagasiside koolidelt ja õpilastelt on olnud peamiselt positiivne, ning ka lapsevanemad näevad kuidas noored pole enam nii väsinud kui varem. Kool ei tundu enam tüütu ning aeg möödub kiiremini.
... 4. Suhtlemisoskus : 0 1 2 3 4 5 Kui vastasite 1 või 2, miks? Mis on olnud halvasti? ..................................................................................................... 5. Töö sujuvus : 0 1 2 3 4 5 Kui vastasite 1 või 2, miks? Mis on olnud halvasti? ..................................................................................................... 6. Tagasiside vastuvõtuvõime: 0 1 2 3 4 5 Kui vastasite 1 või 2, miks? Mis on olnud halvasti? ..................................................................................................... Juhtkonna kättesaadavus ja reageerimiskiirus: 0 1 2 3 4 5 Kui vastasite 1 või 2, miks? Mis on olnud halvasti? ........................................................................................
1. Transistorvimendusaste hise emitteriga. Koostada ja pingestada skeem kollektorvooluga ca 1 mA,kollektorvooluga 6V, toitepingega 12V, pingevimendusteguriga 10,kasutades tpunkti stabiliseerimiseks ka emittertakistust. 2. Transistorvti - selle koostamise alused. 3. Kahetaktilised skeemid. 4. Diferentsiaalvimendi omadused. 5. Tagasisedestatud vimendi vimendustegur. Koostada tagasisedestatud vimendi plokkskeem pingevimendusteguriga 100, kui tagasisideta vimendi enda vimendustegur on 1000000. Leida sama tagasisidestatud vimendi vimendustegur kui vimendi enda vimendus muutub 1000000st poole viksemaks. Palju muutus siis tagasisidestatud vimendi vimendustegur %-des? 6. Tagasisidestatud vimendi sageduskarakteristikud erinevate tagasiside sgavuste (?) korral. 9. Kaudne sagedussntesaator
Analüsaatorite kaudu kesknärvisüsteemi saabuvatel signaalidel on organismi funktsioonide regulatsioonis oluline osa. Need signaalid kutsuvad ühel juhul esile uusi reaktsioone, teisel juhul korrigeerivad antud momendil toimuvat tegevust, kolmandal- jätavad jäljed, mida kasutatakse edaspidises tegevuses, real juhtudel isegi küllalt pikka aja möödudes. Tagasiside Signalisatsiooni, mis lähtub tegutsevatest organitest,nimetatakse tihti kübernetikast võetud ternimiga tagasiside. Tagasisede kaudu saab kesknärvisüsteem vahetpidamate informatsiooni liigutus- ja vegetatiivsetest funktsioonidest, mida kasutatakse nii toimuva kui ka järgneva tegevuse korrigeerimiseks. Analüsaatorite klassifikatsioon. Analüsaatoreid võib ärritaja iseloomust lähtudes jaotada gruppideks. 1. Mehaanilised- taktiilne, valutundlik, liikumis-, vestibulaarne, baroretseptiivse keha õõntes ja veresoontes. 2
Kommunikatsiooni mõiste AJALUGU: Esimene analüüs pärines Aristoteleselt(hiljem retoorika). Kommunikatsioon tähelepanus I ms ajal seoses propaganda ja reklaami funktsiooni avardumisega. Kommi uurimine algaski propaganda uurimisega, mida tegi Harold Lasswell. 1. Kommunikatsioon on sõnumite siirdamine. Saatja ja vastuvõtja mudel A-lt B-le (John Fiske ,,protsessikoolkond, James Carey ,,transmissioonimudel). Saatja-info-vastuvõtja. Üritatakse tehniliste riistade loogikat enesele üle kanda. Eeldab põhjuslikkust ja transitiivsust(sisu ülekandmist). 2. Kommunikatsioon kui tähenduste loomine ja vahetus(Fiske semiootikakoolkond) A- tähed S-Ü-D-A-B, A mõtles südame kuju ja B inimsüdant, erinevates keeltes sama. 3. Kommunikatsioon on sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust (rituaalne arusaam kommunikatsioonist James Carey "rituaalne vaade" ...
· ukse avaja- kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata · kaja- korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni · julgustamine- mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine, et rääkijal oleks hea rääkida; huvi, toetuse ülesnäitamine · paus- jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt; võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt 4. Ümbersõnastamine, aktiivse tagasiside andmine kuulajalt rääkijale: · sisu ümbersõnastamine- sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale. · tunnete, ka seisundi ümbersõnastamine- võimaldab kuulajal väljendada
Munandid Testosteroon - teisesed sootunnused Platsenta Rasedushormoonid Koorioni gonadotropiin - hCG - tekib juba 6 päeva peale viljastumist, lootekott hakkab kasvama Östorgeen - rinnanäärmete areng, liigeste veesisaldus suureneb 22. Miks ei saa vesilahustuvad hormoonid rakku siseneda ilma spetsiaalse retseptorita rakumembraanil, rasvlahustuvad aga saavad? Vastus: Sest vesilahustuval hormoonil ei ole olemas vajalikke valke. 23. Positiivne ja negatiivne tagasiside. Näiteid. Vastus: Kui hormoonide hulk tõuseb teatud tasemele, avaldab see toimet hüpotalamusele, mis enam vabastajahormooni ei erita. Selline on negatiivne tagasiside. Positiivse tagasiside puhul mitte ei vähendata esmast stiimulit, vaid võimendatakse. Lapse sünnitamine 24. Autoimmuunhaigused. Vastus: Haigused, mille puhul immuunsussüsteem ründab oma kudesid nagu sissetungijaid. Põhjused: mõned antigeenid võivad retseptorrakke muuta - oma rakud tunduvad võõrad. Näit
Mis iseloomustab skeptikut? 1. Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta 2. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 3. Vali üks: 4. a. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. 5. b. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 6. c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 7. Ei, Russelli arvates ei tugine kumbki neist dogmadele. 8. Tagasiside 9. Õige vastus on: Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti.. 10. Küsimus 2 11.Küsimuse tekst 12. Kuidas saab otsustada järgnevate väidete paikapidavuse üle? Pärast äikest muutub ilm külmemaks Vastus 1 Ülikooli peahoone ees on parkla Vastus 2 25+45=30 Vastus 3 Kõik tüdrukud on naissoost. Vastus 4 13.Tagasiside 14. Õige vastus on: Pärast äikest muutub ilm külmemaks Kogemuse põhjal, Ülikooli
Mis iseloomustab skeptikut? 1. Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta 2. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 3. Vali üks: 4. a. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. 5. b. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 6. c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 7. Ei, Russelli arvates ei tugine kumbki neist dogmadele. 8. Tagasiside 9. Õige vastus on: Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti.. 10. Küsimus 2 11. Küsimuse tekst 12. Kuidas saab otsustada järgnevate väidete paikapidavuse üle? Pärast äikest muutub ilm külmemaks Vastus 1 Ülikooli peahoone ees on parkla Vastus 2 25+45=30 Vastus 3 Kõik tüdrukud on naissoost. Vastus 4 13. Tagasiside 14. Õige vastus on: Pärast äikest muutub ilm külmemaks Kogemuse põhjal, Ülikooli
Infot jagatakse enne väljaspool SK eest pannakse vastutama ainult kommunikatsioonijuht, sest sisesuhtlust ei käsitleta kui juhtimisvahendit SK taandatakse siselehele või -veebile ja otsesuhtlust ei eelistata Töötajad arvavad, et infot on vähe, kuid ei osata öelda, millisest puudust tuntakse Töötajad ei anna kolleegidele infot SK toimib ühesuunaliselt 4 Tagasiside kaob musta auku või paberihunti Töötajate ettepanekuid ei võeta arvesse või juhid "varastavad" need Organisatsioonis luuakse infovaakum SK-i tehakse massimeedia kaudu · Sisekommunikatsiooni kanalid 11.5 1. Vahetu suhtlemise kanalid (eelis saada kiiret tagasisidet, täiendada, mõjutada): Infokoosolekud >>> Infopäev Seminarid E/v üritused (spordiüritused, perepäevad jm) 2
- NS (närvisüsteem) ja hormoonid - NS talitluse aluseks on refektsikaar (mingisugune ärritaja) - Sensoorne signaal liigub mööda aferentset närvisüsteemi, see viiakse KNS (kesknärvisüsteemi), mis annab motoorse signaal mööda pikieferentseid närvikiude ja tulemuseks muutb vastava elundi talitlus (süda kiiremini liikuma v refleksid vms..) - Hormonaalne reguatsioon - hormoonide liikumine veres ja koevedelikes. - Homöostaas tagatakse negatiivse tagasiside põhimõttel kõrvalekalde kohta tulevate signaalide põhjal püütakse algolukorda taastada - Positiivne tagasiside kõrvalekalde süvendamine, 3tk: o Vere hüübimine (tekitab kooriku peale) o Oksendamine (väljastab mürki vms maost) o Sünnitus Energiabilanss - Saadava ja kasutatava energia suhe o Tasakaalusatatud E=A(ainevahetus)+K(kasvuenergia)+M (soojuskadu)+
Punutud sõbrapaelte töötuba lastekaitsepäeval Nimi 1: Nimi 2: Nimi 3: Juhendaja: Miks just see teema? · Teema pakkus välja käsitööõpetaja · Meil kõigil on ühine huvi käsitöö vastu seega tundus väljakutsuv õpetada teistele midagi, mis endale huvi pakub. Töö eesmärk ·Viia läbi lastekaitsepäeval töötuba ·Soov saada õpetamiskogemust ·Tõsta lastes huvi käsitöö vastu Töö käik · Konsulteerisime juhendajaga · Otsisime sõbrapaelte erinevaid punumise · Töötoa läbi viimine viise · Proovisime tehnika läbi ja valisime kolm parimat Sõbrapaelad 1.Kalasaba tehnika 2.Köie tehnika 3. Chevron tehnika Kokkuvõte ·Loovtöö eesmärk sai täidetud ·Töötuba külastas üle 30 inimese ·Tagasiside oli positiivne ·Koostöö sujus hästi ·Raskusi valmistas vähene vene keele oskus Täname kuulamast! ...
· H u m o r a a l n e r e g u l a t s i o o n. Lisaks närvisüsteemile on paljud elutalitlused ka hormonaalse kontrolli all. Hormoonid liiguvad koos vere ja koevedelikega organismis kõikjale ja omavad seetõttu olulist rolli elundkondade talitluse koordineerimises. Humoraalne regulatsiooni toimub aeglaselt, aga järjekindlalt. Hormoonid reguleerivad füsioloogilisi protsesse kas neid pidurdades või vastupidi, aktiveerudes. Negatiivne ja positiivne tagasiside. Homöostaasi tagavate mehhanismide, neuraalse ja humoraalse regulatsiooni tulemus sõltub tagasisidest. Põhiliseks toimemehhanismiks on negatiivne tagasiside s.t. kõrvalekalde kohta saadud signaalide põhjal muudetakse elundite ja elundkondade talitlust nii, et muutunud välistegurite toimel tekkinud kõrvalekalle organismi sisekeskkonnas väheneb. Üksikuid protsesse reguleeritakse ka positiivse tagasiside vahendusel. Selliseks on näiteks vere hüübimine, oksendamine ja sünnitamine.
võrdne ühega 9. Talitluskiirus Vu on väljundpinge suurim muutumise kiirus diferentspinge hüppelisel muutumisel Reaalse OV olulised omadused 1. Sisendi ja väljundi nihkepinge peab olema null 2. Stabiilne nullpunkt 3. Suur sisendtakistus 4. Väike väljundtakistus 5. Suur pingevõimedus 6. Defineeritud sageduskarakteristik Operatsioonvõimendite tagasisidestamine Joonisel: Tagasiside Vastuside ja päriside Kui osa väljundpingest Uv antakse läbi tagasiside ahela sisendisse tagasi ja: 1) Kui see pinge sisendpingest lahutatakse, siis on tegemist vastusidega 2) Kui see pinge aga liidetakse sisendpingele , siis on tegemist pärissidega Tagasiside olemus 1. Sisendpinge hüppelise kasvamise tulemusena kuni pingeni Us ja, et esimesel hetkel on Uv ja kxUv võrdsed nulliga, ss alghetkel Ud = Us 2. See pinge (Us) võimendub nüüd kd korda ja väljundpinge Uv kasvab kiiresti positiivseks 3
Kommunikatsiooni mudel MÜRA (raskus sõnumi vastuvõtmisel, nt inimene räägib, sina oled telefonis, eelmises loengus kuulsid midagi, mis on vastuolus hetkel räägitavaga) TAGASISIDE (vastus, abi, tunnustus). Saatja saab infot, kas tema sõnum mõjus, jõudis pärale, mil viisil mõjus. Parandab kommunikatsiooniprotsessi. Ühesuunaline kommunikatsioon (tagasisidet ei toimu) Võib olla ka lihtsalt info edastamine. Saatja (turundaja) vastuvõtja (tarbija) Näide: Telereklaam. Kohene tagasiside puudub. Kes sõnumi saatis, ei tea, kas see mõjus. (samuti raadioprogrammi kuulamine, artikli lugemine) Kahesuunaline kommunikatsioon Saadetakse sõnum, millega saadakse ka tarbija reaktsioon. Nt: e-mail. Saadetud konkreetsele inimesele, konkreetne inimene reageerib. Internet, sotsiaalmeedia. (samuti helistamine, tagasiside andmine veebis, aktiivne osalus kampaanias, osalemine üritustel) Turunduskommunikatsiooni arenguetapid
nende eesmärkide täitmiseks, töise õhkkonna loomine, õppetegevuse motiivide selgitamine 2. Õppimine; Õppimine sisaldab vastavalt tunnitüübile erinevaid osi. Koduse töö kontroll kombineeritud, uue materjali ja kinnistamis-kordamistunnis. Eelnevalt õpitu kordamine kombineeritud ja uue materjali tunnis. Uue materjali esitamine kombineeritud ja uue materjali tunnis. Materjalist arusaamise kohta tagasiside ehk peegeldumine kombineeritud ja uue materjali tunnis. Esmane uue materjali kinnistamine uue materjali tunnis. Harjutamine ja kinnistamine kombineeritud ja kinnistamistunnis. Õpilaste teadmiste kontroll ja hindamine kombineeritud ja kontrolltunnis. Harjutuste ja iseseisvate tööde kontroll kinnistamis- ja oskuste ning vilumuste kujundamise tunnis. Õpilaste iseseisev kordamine ja üldistamine erinevate võtete abil materjali üldistamise ja
..............................................................5 1.3 Mängude ettevalmistamine...................................................................5 2.AJALOOÕHTU............................................................................................... 7 3.MÄNGUDE TUTVUSTUS..............................................................................10 4.TAGASISIDE............................................................................................... 12 4.1 Tagasiside kooli lehelt:........................................................................13 KOKKUVÕTE.................................................................................................. 13 KASUTATUD MATERJAL.................................................................................. 14 LISA.............................................................................................................. 16 2 SISSEJUHATUS
- individuaalne töö lapsega, testimine - Individuaalsed vestlused lapsega Lapse arengu jälgimisel ja hindamisel on oluline koostöö teiste lapsega tegelevate pedagoogidega ja logopeediga. Lapsevanematele tuleb tutvustada lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust rühma koosolekul õppeaasta algul. Samas tuleb lapsevanemaga vahetada lapse arengualast informatsiooni pidevalt, igapäevaste vestluste ajal. Pikem tagasiside lapse arengust tuleb edastada aga arenguvestlustel, mis toimuvad vähemalt üks (soovitavalt 2) kord(a) õppeaastas. Arenguvestluste ajad peab fikseerima rühma tegevuskavas. Lapsevanemale tuleb edastada enne arenguvestlust ettevalmistavad küsimused, arenguvestlusest teha kirjalik kokkuvõtte. Lapse arengu analüüsimisel ja hindamisel kasutatakse individuaalset arengumappi Lapse arengumappi koguvad õpetajad koostöös lapse ja tema vanematega
Suletud reguleersüsteem, struktuur, skeemi elemendid ja tööpõhimõte: Automaatreguleerimissüsteem (ARS) on seadmete kompleks, mis koosneb töömasinast ning reast abiseadmeist, mis on ette nähtud töömasina juhtimiseks. Abiseadmed moodustavad automaatregulaatori. Reguleerimist iseloomustab pidev kontroll reguleeritava suuruse üle. Kontrolli teostadakse tagasiside abil. Sektoriteks jagatud ringikestaga 2 tähistadakse signaalide liitmist. Valgesse sektorisse saabuv signaal loetakse positiivseks, musta sektorisse saabuv signaal negatiivseks. 1) Seadur annab välja võrdlussuuruse X0, millega määratakse vajalik reguleeritava suuruse väärtus 2) võrdleb seadurist X0 ja andurist y tulevaid signaale ning tekitab vajadusel veasignaali x= X0-y 3) ülesandeks on anda X0-ga samasuguse füüsikalise iseloomuga signaal y, mis
H.Reial,P-R. Iseseisva meeskondliku Võistlused ujumises, Pruus, mängu tutvustamine ning meeskondade 16.15- M.Mäeots,laagriplat läbiviimine;P- kavaM.Mäeots, 17.30 s R.Pruus,lõkkeplats P-R.Pruus Veekogu Meeskondade vaheline Auhindade 17.45- Orienteerumine arutelu, teiste ideede üle jagamine,arutelu 18.45 territooril;H.Reial,P- arutlemine, tagasiside vesijalgpalli R Pruus, andmine;H.Reial, P- probleemidest;P-R M.Mäeots,laagriterr R.Pruus, Pruus,M.MäeotsVäliv itoorium M.Mäeots;lõkkeplats äljak 19.00 ÕHTUSÖÖK ÕHTUSÖÖK ÕHTUSÖÖK Laulupidu(teema;meri, sport,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
