Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid ja nende kasutamine ...................................................................
Pool sellest kulub magamiseks. Lisa vaevad, leinad, ohud ja sa mõistad, et ka pikimas elus on ülivähe seda, mida elatakse. (12) Kuid kes sulle möönab, et paremini pole läinud sellel, kes võib kiiresti tagasi pöörduda, kelle tee saab läbitud enne väsimuse saabumist? Elu pole ei hüve ega pahe, ta on koht hüve ja pahe paigutamiseks. Nii pole too poeg kaotanud midagi peale õnnemängu, mis suurema tõenäosusega lõppenuks kaotusega. Ta oleks võinud saada tagasihoidlikuks ja mõistlikuks, oleks võinud su hoole all areneda paremuse poole, kuid põhjendatum on kartus, et ta oleks kujunenud enamuse sarnaseks. (13) Vaata neid noori, keda toreduseiha on kõige suursugusematest majadest areenile paisanud, vaata neid, kes vastastikuses häbituses enese ja teiste tiirasust taga sunnivad, kellel ükski päev ei lõpe purjutamata, ükski mõne silmahakkava kõlvatuseta: sulle selguks, et kartuseks olnuks rohkem põhjust kui lootuseks. Niisiis pole
Mõlema teooria keskseks lähtekohaks on laenuvahendite nõudmise ja pakkumise vahekoht turul, mille alusel kujunevadki intressimäärad. Laenuvahendite pakkumise kasv alandab intressimäärasid ja vastupidi, laenunõudluse suurenemine suurendab intressimäärasid. Raha pakkumise mõjutegurid 1)Riigi majandustegevuse aktiivsus – majandusaktiivsuse suurendes suureneb ka üldine rahanõudlus, et katta raha igapäevast suurenenud vajadust. Kui sellises olukorras raha pakkumine jääb tagasihoidlikuks, siis hakkavad intressimäärad tõusma, kuna turul tekib likviidsuse nappus. 2)Rahapoliitika karmistamine – intressimäärad on finantsinstrument, mille kaudu saab mõjutada vaba raha turutehinguid, kuna keskpank saab osaleda rakendamisel avaturutehingutes, siis on tal võimalus rakendada kas karmimat või leebemat rahapoliitikat. Karmima rahapol. Rakendamiseks võib keskpank kasutades administratiivseid vahendeid vähendada rahapakkumist. 3)Kõrgemad intressimäärad välisturul
Minimaalse tasu eest tuli anda riigile Viimastega püüdis nõukogude võim aidata kindlaksmääratud normi ulatuses teravilja, eelkõige uusmaasaajaid. Riigimajandite kartulit, liha, mune jt. põllumajandussaadusi. osatähtsus põllumajanduse kogutoodangus ja Suuremate talude koormatus nende normide maaharimisel jäi aga esialgu tagasihoidlikuks. täitmisel oli väiketaludest märgatavalt rängem. Hobulaenutuspunktid kaotati massilise Lisaks tuli talunikel täita ka mitmesuguseid kollektiviseerimise ajal 1949. aastal, masina konkreetseid töökohustusi (näiteks talvine traktorijaamad püsisid kuni 1958. aastani. metsaraie), ning sageli kaasati neid tegema 1947. aasta mais võttis ÜK(b)P Keskko
Muude finantstulude (kulude) muutus oli väike, mis oli tingitud ühesugustes summades tasumisega garantii- ja lepingutasude eest. Intervjuus tegevjuhiga selgus, et ettevõte maksis 2019 aastal dividende ning seoses sellega suurenes tulumaksukulu 100%. Kokkuvõttes saab töö autor järeldada, et ettevõtte kasumi suurenemise põhjuseks oli müügitulu ja äritulude märgatav suurenemine ning kulude suurenemine jäi samas tagasihoidlikuks. Ettevõtte kasum oli kasvanud 2019. aasta lõpuks 1272,2%, mis absoluutmuutuses teeb 149 750 eurot. Kasumiaruande vertikaalanalüüsist selgus, kui suure osakaalu moodustasid tulud ja kulud müügitulust. Ettevõtte kasumiaruande vertikaalanalüüs on toodud lisas 2, kus on näha tulude ja kulude osakaal müügitulust. Vaadeldes kasumiaruande vertikaalanalüüsi, oli näha, et 2019 aastal moodustas müüdud teenuste kulu müügitulust 44,2% ja turustuskulude
kellelegi häbiks; palju häbistavam aga sellest mitte pääseda töö abil. Meie inimesed on võimelised hoolitsema oma koduste asjade eest ning ühtlasi tegelema riigiasjadega, ja ka neile kodanikele, kelle tegevuseks on käsitöö, pole riigiasjad võõrad. Ainult meil ei peeta seda, kes riigi tegevusest üldse osa ei võta, mitte üksnes tagasihoidlikuks, vaid ka kasutuks. Meie arutame ise oma asju ja püüame neid õigesti mõista ega arva, et kõned võiksid asja kahjustada, enam kahju tekib meie arvates sellest, kui asutakse tarviduse korral teostama midagi ilma eelneva selgitamiseta kõnede kaudu. Lühidalt öeldes, ma väidan, et kogu meie riik on hariduse lätteks Hellasele; igamees võib meil näidata
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hinger...
50% 40% 33% 30% 25% 20% 10% 0% Ministeeriumid, Maavalitsused Riiklikud ametid Riigikantselei Joonis 2.1 Laekunud küsimustike jaotuvus protsentides Ankeedile vastanute hulgast on kõrgeim osakaal maavalitustel (53,3%). Valitsusasutuste vastamist ankeetküsitlusele võib pidada üsna tagasihoidlikuks, kuna nende osakaaluks on 38,9%. Vastamise madala aktiivsuse põhjuseks võib pidada seda, et valitsusasutuste kohta tehakse pidevalt erinevaid uuringuid. Arvatavasti on seetõttu vähenenud ka inimeste tahe vastata sellistele küsimustikele. Samuti võib madala aktiivsuse põhjuseks olla soov mitte näidata asutuse tegelikku olukorda uuritavas valdkonnas. Kuigi vastajate osakaal on väike, saab töö autori arvates vastatud ankeetide põhjal
20saj alguses Saksamaa keemiatööstus oli maailma suurim. Söe-, terase-, ja keemiatööstus = sõjapotentsiaal. Sakslasi ühendab tugev rahvustunne. Saksamaa suudab efektiivselt ära kasutada oma jõuvarusid: pole kasutamata jõuvarusid. II. Prantsusmaa: Taanduv suurriik, juurdekasv oli väike, rahvaarv oli 1870 39 miljonit ja 1914 40 miljonit: juurdekasv vaid 1 miljon. Majanduskasv jäi Prantsusmaal ka tagasihoidlikuks, rasketööstus ei arene nii nagu Suurbritannias ja Saksamaal. Prantsusmaa iibeprobleemide mõju: 1) Prantsusmaa elanikkonna vanusestruktuur on ebasoodne ja ,,vanem" kui Saksamaa oma. 2) ,,Vanas" ühiskonnas levib lootusetuse tunne: Fin de siécle. Dekadentsusilmingud Prantsusmaa vaimu ja kultuuri elus. 3) Prantsusmaast ei arene tõelist tööstusriiki, on põllumajandusmaa. 1870-71 oli julgeolekussokk.
armeest - 16. dets ületasid Väesta küla juures Narva jõe mitme jalaväepolgu jõuga ja jätkasid edasitunga Eesti poolesel kaldal põhja poole. Eestlaste olukord kujunes äärmiselt ohtlikuks. Vastu nendele 4 polgule polnud saata midagi - u 1 Eesti pataljon suudeti kokku koguda. 17. dets hommikul kohtasid Eesti väed Vene polke ja lükkasid nad tagasi Narva piiri taha. Al 20. dets saabus hingetõmbepaus, Punaarmee vajas puhkust. Narva kaitselahingute III etapp jäi aga suhteliselt tagasihoidlikuks, sedapuhku ei saavutanud punased enam vähimatki edu ja 30. dets andis 7. armee juhataja teada, et tema armee on kaotanud igasuguse võitlusvõime. Järgmisel päeval kirjutati Tartus alla vaherahu lepingule, mis jõustus 3. jaanuaril 1920 - see märkis ka Vabadussõja sõjategevuse lõppu. Üle 6700 inimese Eesti poolel oli langenud. 23.10.2012 Tartu rahu: 1. Mingisuguseid hüvitisi kumbki pool ei maksa 2. Kõik varad jäävad Eestile, mis asuvad Eestimaa pinnal. 3
kirjanduse nõrkus. See on selline zanr, kus töötavad teatud hästi välja töötatud võtted kuidas lugu jutustada, millistest osadest lugu koosneb jne. Niimoodi see läänes toimib. Pöjud eesti autorid saavad aru, et sellist tüüpi maailmaga kokku puutel lugeja saab sellesse maailma sisse minna, kui need punktid on täidetud. Aimatakse järele formaati, kuid see maailm, mida üritatakse luua, jääb poolele teele, kahvatuks ja tagasihoidlikuks. Seda tüüpi kirjandus on ideaalne vorm, mille kaudu saaks lammutada, norme lõhkuda, eetilisi norme ümber asetada, kuid ometigi seda ei tehta.Ulmekirjandus on ikkagi väga seotud visuaalsusega ja sealt edasi filmilisusega, aga küsimus on selles, et kui sul on kõrval selline meedium nagu kino, siis on küllalt mõttetu sõna kaudu neid maailmu luua, mida filmis saab sada korda efektsemalt luua. Mõjuvama ulmekirjanduse puhul oleks tähtis keeleline külg, uus muutunud eetika või filosoofia
kõik need kõnekujundid konteksti põhjal mõistetavad ja ei peaks suuremaid raskusi tekitama. Mäletan hästi oma vanemate murelikke pilke, kui läksin neilt pärima, mida tähendab muinasjuturaamatust leitud võrdlus ,,kaame kui koolja". Sarnaseid võrdlusi Vilepi raamatutest koolieelikutele ei leia. Kooliealistele suunatud jutukogus ,,Lendav õunapuu" eristub ühe allkeelena koolipoiste släng. Slängisõnade kasutamisel jääb Vilep tagasihoidlikuks, mis muudab nimetatud poistekeele ajas püsivamaks. Kiiresti muutuv slängisõnavara võib väheste aastate möödudes anakronistlikuks muutuda. Sõnad ,,mata tund", ,,õpsid", ,,okei", ,,kes on essa" leidsid kasutamist minevikus ja jäävad ehk arusaadavaks ka tulevikus. Erinevaid tegelasi ei ole võimalik erineva kõnepruugi alusel eristada. Seetõttu riivab silma grammatilise väärvormi kasutamine jutus ,,Jani seiklused Varjudemaal", kus
P. Põldroos. Tartu „Vanemuine“ ei saanud jalgu alla ja kutselised teatrid Narvas, Pärnus ja Viljandis olid täbaras olukorras. Asjaarmastajate grupid aga tegutsesid just provintsides ja neid toetas Eesti Haridsliit, mis saatis kohtadele oma instruktoerid ja dekoraatoerid, laenutas rekvisiite ja andis välja näitekirjandust. Arenes ka filmikunst, loodud mõnikümmend mängufilmi jäi kunstiväärtuse poolest tagasihoidlikuks kuid dokumentaalfilmid tõid suuremat edu ja 1920a tegutses „Estonia-Film“ ja 30’datel „Eesti Kultuuri Film“ KEHAKULTUUR JA SPORT Olid tugevad spordiseltsid ja ringid nind neid tekkis juurde. Koondavaks said 1922a loodud Eesti Spordi Keskliit- tuntumateks klubideks kujunesid „Kalev“ ja „Sport“ ning „Tartu Akadeemiline Soprdi Klubi“ Tänu suurele liikmeskonnale korraldati spordipidusid- Eesti Mängud (1934 ja 1939)
ees. Lapsed ja noored ei karda surma paaniliselt, aga täiskasvanud, kes hakkavad usust kaugenema ja selles kahtlema, kardavad rohkem. TÜ teoloogiliste tekstide spetsialist Marju Lepajõe on jaganud Mülleri jutlused kolmeks osaks: kibedus, selginemine ja hääbumine – kokku nimetab seda ühe õpetaja kannatuslooks. Mülleri originaaltekst on keeleliselt n-ö mitmekesine, sest on esitatud seguna mitmes keeles (eesti, saksa, ladina). Eesti keelt on hinnatud üsna tagasihoidlikuks ja selle oskuse vajadust pole eriti kõrgelt hinnatud. Mülleri halb eesti keeles tulenes Tallinnas liikuvate erinevat murret kõnelevate kohalikega – selle tagajärjel pole Müller keeleliselt stabiilne, vaid on mõjutatud ühe või teise murde traditsioonist ja grammatikast. 5. 17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule 17.saj oli kogu Euroopas levinud komme tähistada olulisi sündmusi luuletustega, nt pulmad, sünnipäev, ristsed
viitavad, et vastaval kasvukohal on kahe metsakasvukohatüübi tunnused. Enamik kaitsealuste metsade esinduslikkuse uuringuid on tehtud tüübirühmade tasandil. Üle 50% metsade kogupindalast moodustavad märjad metsad, millest ligikaudu pooled on kuivendatud alates 19. sajandist. Mõned kuivendatud soometsa kujunevad mitmekesisteks elupaikadeks, kuid kui kuivendussüsteem enam ei toimi, arenevad nad kiiresti tagasi soometsadeks. Seetõttu hinnatakse nende looduskaitselist väärtust tagasihoidlikuks. Prioriteetsed elupaigatüübid kaitse alla võtmiseks Eesti 27 ohustatud ja haruldase metsakoosluste loend sisaldab peamiselt laialehiseid kooslusi loo- ja lammialadel, salumetsi ja soometsi (11, 12; lisa X). Eestis on laialehised metsad oma levila põhjapiiril ning viljakamate muldade puistud on enamasti põldudeks raadatud. Suured loodusmetsade alad on kuivendatud ja seetõttu muutunud haruldasteks. Laialehised kooslused nagu tamme (Quercus robur), pärna (Tilia
Saksamaa sõjaplaani tegi kindralstaabi ülem Schlieffen oma nimelisena. Sisult oli see välksõja (Blitzkrieg) plaan. 12 Prantsusmaale tahti kallale tungida neutraalsete Belgia, Luksemburgi ja Hollandi kaudu. Prantsusmaa ootas Saksamaa rünnakut otse Saksa-Prantsuse piirilt - Prantsuse-Preisi sõja kordust kardeti. Alguses pidid sakslased purustama Prantsusmaa ja siis minema Venemaa peale. Inglismaa oli otsutanud sõjategevuses suhteliselt tagasihoidlikuks jääda. Kasutasid kõige rohkem laevastikku. Venemaa sõjaplaani "Auru rull" põhimõtteks suure arvu sõduritega vastased ära lämmatada. Venemaa ohvitserkond oli vananenud, kes ei uskunud uutesse relvadesse. 2.5.1 LÄÄNE-RINNE. 05.09.1914 Marne'i lahing - sakslased olid vaimustuses oma kiirest edasiminekust ja otsustasid Pariisi otse vallutada. Prantsuse kindral Joffre andis käsu Marne'i jõel sakslastele iga hinna eest vastu hakata. Selle jaoks
saarte pärast Kariibi mere piirkonnas). Juunis 1658 lõid Prantsuse-Inglise väed hispaanlasi. Inglise-Prantsuse liit sundis Hispaaniat 1659 aasta novembris allakirjastama Püreneede rahu. Sestpeale algas Hispaania allakäik, ehkki esialgu säilitati kontroll Madalmaade lõunaosa ning suure osa Itaalia üle, ning riik kadus järk-järgult Euroopa suurriikide nimekirjast. Prantsusmaa territoriaalsed võidud jäid siiski tagasihoidlikuks 32 (põhjas osa Flandriast ja Artois, lõunas Roussillon ja Cerdange) – siiski jõudis Prantsusmaa piir Püreneedeni. Põhja-Itaalias muutus Savoia Prantsusmaa satelliitriigiks. Rahulepingu raames lepiti ühtlasi kokku noore Prantsumaa kuninga Louis XIV abiellumises Hispaania Habsburgide tütre, infanta (printsess) Maria Theresiaga.
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .....................................................................
toiduaineid ja loomi kasvatades. Seda võimalust kasutasid paljud eestlased. Nõukogude perioodi lõpul elas Eestis linnades 70% elanikest, mis oli sarnane näitaja teiste arenenud riikidega. Samas olid suured erinevused eestlaste ja mitte-eestlaste vahel. Mitte- eestlastest sisserändajad elasid valdavalt linnades (Tallinnas ja Kirde-Eesti linnades). Kokku elas 1989. aastal linnades 90% mitte-eestlasi. Eestlaste seas jäi linnaelanike osa aga tagasihoidlikuks moodustades vaid 56%. Seega jäid eeslased nõukogude perioodi lõpuks väga tugevalt seotuks maa ja põllumajandusega. Seetõttu tuleb nõukogude perioodi asustusest Eestis rääkida kui kahest erinevast osast: sisserännanud mitte-eestlased koondusid linnadesse, eestlased jäid aga maaliseks rahvaks. Sageli öeldakse ka tänapäeval, et eestlaste juured on tugevalt kinnitunud maale. Võib-olla tugevamalt kui ühelgi teisel Euroopa rahval. Taasiseseisvunud Eesti
, tol hetkel polnud midagi tol ajal, kui Gotthard tahtis oma pealinna sinna rajada. Kinduluse ümber võis olla toona vaid paarkümmend elamut ja elanikke võis olla 200 piires, tookord ta oma õukonnaga Miitavisse ümber kolis andis see sellele linnale uue tähtsuse.10 kond aastat hiljem sai Gotthard anda enda poolt linnaõiguse, muutudes Kuramaa hertsogiriigi tähtsamaks linnaks.Olles küll poola kuninga läänimeheks, jäi tema sõltuvus tagasihoidlikuks, pidi oma võimu pigem jagama kuraamaa-aadliga, mille moodustasid ordu vasallid, orduvennad, see vasallkond oli küllaltki iseteadav ja võitles algusest peale oma õiguste ees. Poola kuningas reeglina ise Gottharid võimule ligi ei kippunud, aga kasutas ära vahekonflikte mis Gottil ja aadlikkonnal oli. Pidi alla kirjutama Gotthardi privileegile -Privilegium Gotthardinium 1570-2 tähtsamat punkti: 1) kõik Gotti vasallid
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90...
Olles džässi eesliinil enam kui pool sajandit ja läbides koos teistega kõik arengu- etapid, olid tema eesmärgid teiste omadest alati pisut erinevad – ka svingmuusika ajastul, kui esiplaanil oli džäss kui tantsumuusika, olid tema orkestri taotlused suunatud sisulise sügavuse poole ja tema orkestri kõlapilt oli teiste omast alati selgelt eristatav. Tema tähtsus džässi ajaloos helilooja, orkestrijuhi ja novaa- torina on hindamatu, panus pianistina jäi tagasihoidlikuks. Ameerika neegriorkestritelt on pärit tava muusikuile hüüdnimed anda, mis siis koos nimega (jutumärkides või ka ilma) välja kirjutatakse. Nii on neegermuusikute seas arvukalt kuningaid, krahve, hertsogeid (ingl. king, count, duke). Mõnel puhul on mehed hüüdnimede all nii tuntuks saanud, et nad on need endale artistinimeks võtnud ja sageli õiget eesnime enam ei kasutagi, nt Count Basie, Duke Ellington. Viimane
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...
Tolle aja inimesele lugeda justkui ulme. Sisulisema poole pealt on aeg põllumaj poole pealt vaadatuna, kus hakatakse mastaapselt rajama agrotööstuskoondisi. On mõte see, et taheti ühendada põllumajandussaaduste tootmine ja nende töötlemine. Tekkisid tohutud agrotööstuskompleksid, millele kasvasid peale Moskva ametkonnad, keskaparaat suurenes, kaasnes üsna kiire bürokratiseerumine, maj efekt jäi tagasihoidlikuks. Ka Gorbatšov mingit võluvitsa ei suutnud leida. demograafilised probleemid- seisakuaeg tõi kaasa ka elanikkonna vähenemise ning oluliseks probleemiks muutus see, et NL tuumikalade elanikkonna loomulik juurdekasv oli tagasihoidlik. Kesk-Aasia liiduvabariikides oli elanikkonna juurdekasv väga kiire, ületades 3-4 korda. Tõi kaasa selle, et nendes piirkondades rahvas hakkab üle NL valguma. Tekitas
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks ...
intensiivsusega kutarbimise maksimumi saavutamist, kuna lühikest aega saavad lihased töötada kehaline koormus ka olukorras, kus hapnikuvajadus on tunduvalt suurem kui hapniku hulk, mida võib kõrge organism otseselt töö ajal tarbida suudab. treenitusega sportlase jaoks osutuda võrdlemisi KEHALISE KOORMUSE MÕJU ORGANISMI TALITLUSELE tagasihoidlikuks pingutuseks, tree- Inimese organismi reaktsiooni kehalisele koormusele määrab eelkõige selle suhte- nimata inimesele line, mitte absoluutne intensiivsus. Seda on võrdlemisi lihtne mõista, kui võrrelda talle omasel suh- näiteks tippklassi pikamaajooksjat kesise treenitusega mehega kujuteldavas telise intensiivsuse treeningueksperimendis. Kui me doseeriksime neile ühesuguse koormuse in-
Iseloomuliku võttena võib nimetada seinte liigendust, kus siseruumis paiknevatele piilaritele vastavaid liseene välisseinal ühendasid katuse all poolkaared (sakomaarid). Väljastpoolt valge (või heleda) krohviga kaetud kirikute siseruum oli kaunistatud freskodega (Lunastaja kirik Nereditsal, 1198). 38 Novgorodimaa kirikud jäävad ka edaspidi mõõtmetelt tagasihoidlikuks. Säilitades oma peaaegu kuubikujulise vormi muutuvad nende fassaadid ilmekamaks tänu kolmnurkfrontoonile ja kaldkatusele (Lunastaja kirik Iljini tänaval, 14.saj, eriti kuulus oma Theophanes Kreeklase poolt maalitud freskode poolest). Mitmete kirikute juures on kaunistusvõtetena kasutatud nisse, rippsambakesi, dekoratiivseid riste. Novgorodi kirikuarhitektuurile oli lähedane Pihkva ehituskunst. Sealsed kirikud mõjuvad oma madaluse ja teatava rohmakusega isegi arhailisemalt kui Novgorodis
totaalsest survest. Riik peab muutuma ühiskonnaelu administratiivse korraldamise institutsiooniks, sõna otseses mõttes teenindavaks allsüsteemiks, pakkumaks avalikku teenust valdkondades, mis jäävad väljapoole üksiksubjektide erahuvisid. Kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni vastuvõtmisega on loodud alus Eesti ühiskonna laialdasele kaasamisele avaliku võimu tegevussfääri. Kahjuks on selle dokumendiga seatud eesmärkide tegelik elluviimine jäänud üsna tagasihoidlikuks. Kodanikualgatusele ei ole antud vajalikku tegevus- ja arenguruumi ning võimalusi ning on jäänud põhiliselt kõrvale avaliku poliitika ja õigusloome protsessist. Loeng: artiklite kogumik õigus ühiskonnast ettepanek kuidas, ühiskondlikku arvamust teada saada kodanike algatused. Oleks selline kodanike institutsioon, mis koguks informatsiooni. 7. Õiguse efektiivsuse olemus ja tagamine. Ratsionaalne õigus peaks olema efektiivne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
