teenuste (haldus, haridus, tervishoid, sotsiaalhooldus) osakaal. Tööstus, mis esmajoones töötlevale tööstusele toetub, toodab rahvuslikust koguproduktist umbkaudu neljandiku. Suhteliselt madal on põllumajanduse ja ehituse osakaal, kõigest 4-5 protsenti GDP kasvutempo on enam-vähem stabiilselt 1,5-2% suurem kui 15, mis on Euroopa Liidus keskmine. Kuigi tõsi on ka see, et uute liikmesriikide hulgas võib Ungari kasvutempot suhteliselt tagasihoidlikuks pidada. Eelmisel aastal oli kasv 4%, soodsate rahvusvaheliste tegurite mõjul on toimunud kasvu aeglustumine, mis on olnud märgatav juba 2001. aastast saadik. Peale põllumajanduse väärtuse 36% suurenemist oli tööstuse ja ehituse kasvutempo 5%, samal ajal kui teenindussfääri harudes oli kasv tublisti alla keskmise (välja arvatud transpordis ja laonduses). Eksport Ungari tähtsaimad ekspordiartiklid on: masinad ja varuosad 61,1% teised tooted 28,7% toidukaubad 6,5% toormaterjalid 2%
Nende kehalisele karistusele järgnes pikaajaline sunnitöö ja eluaegne asumine Siberis. Väljarändamine. 1863. kehtestatud passiseadus andis täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires ning see tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. Rajati Eesti asundused Volgamaale, Krimmi ja Kaukaasiasse. Paljud pöördusid õige pea tagasi, kuna ees ootav olukord polnud nii hea, kui loodeti. Tööstuse ja kaubanduse areng. 1860. aastani jäi majanduse areng üsna tagasihoidlikuks. Vabrikutööstus sai alguse 19. saj esimesel poolel villatöötlemisest. Tööd alustasid kalevivabrikud. Suurimaks tööstusettevõtteks kujunes Kreenholmi manufaktuur. 19. saj lõpuni jäi Narva tähtsaimaks tööstuskeskuseks. Kaubandus oli elavam Tallinnas ja Pärnus. Edukad olid need, kellel oli jõudu hakata vürtspoe omanikuks või käsitööliseks. Kadakasakslasteks hakati kutsuma eestlasi, kes tahtsid end igal viisil näidata sakslasena. §33
Kuulajaid oli hinnangu järgi kuni 80 000. 1924. aasta Avalike raamatukogude seadus. 23. mail võttis Riigikogu vastu avalike raamatukogude seaduse, mis nõudis omavalitsustelt raamatukogude asutamist. Uue kirjavara ostmiseks pidi iga omavalitsus andma aastas ühe elaniku kohta kaks marka, sama palju kui laekus lisaks Haridusministeeriumilt. Nii pandi alus kohalike raamatukogude võrgule. 1939. aasta algul oli Eestis 736 raamatukogu, kuid kogud jäid väikeseks ja lugejaskond tagasihoidlikuks. 1926. aasta Eesti Kultuurkapital andis tulemusi. Noores Eesti Vabariigis oli loomeinimestel pea võimatu ainult oma loomingust elatuda. Otsiti võimalust kirjanike ja kunstnike riiklikuks toetamiseks. Üldjuhul nõudsid haritlased endi toetamist, aga ilma vastuteeneta riigile, et ei tekiks kroonukirjandust ja-kunsti. Riigivõim jäi toetamis osas skeptiliseks. 1920. aastate algul koostati mitu Eesti Kultuurkapitali seaduse eelnõud, ent neid ei võetud vastu. 1923
põllumajanduse arengut. Vahetult sõjale järgnenud aastatel nõrgestati talumajandust ning sõjaeelne tootmismaht ei taastunud, nagu näiteks Soomes. Järgnenud kollektiviseerimine põhjustas esialgu otsese toodangumahu tagasilanguse ning madalseis püsis 15-20 aastat. Alles 1960. aastate keskpaiku ületati sõjaeelne tase loomakasvatuses, eeskätt rohke ostujõusööda kasutamise abil. Taimekasvatustoodangu kasv jäi kogu perioodi vältel tagasihoidlikuks. Tabel 2. Peamiste põllumajandussaaduste tootmine Eestis (tuh. t) Teravili Kartul Piim Realiseeritud loomi (tapakaalus) 1940 655 1223 782 72 1945 370 695 393 30 1950 522 1140 508 54 1955 228 835 558 62 1960 301 1303 857 100 1965 591 1481 955 107 1970 595 1414 1025 136 1975 922 1216 1181 162 1980 952 1146 1170 196 1985 726 833 1260 217
Muuseumide analüüs KUMU Inaki Bonillas Erinevad fotod tundmatutest inimiestest. Autor toob need inimesed taas pildile. Need mustad või valged augud annavad piltidele uue fookuse, mõjule pääseb see, mis oli pildistatava objekti ümber. Ringikujuline foto aga rõhutab seda, mida oligi püütud tabada. Iñaki Bonillas (1981) sündis Mexico Citys ning elab ja töötab samuti seal. Alates 1990. aastate lõpust on Iñaki Bonillas tundnud tugevat kutsumust fotograafia vastu. Viidates 1960 70ndate esteetikatele ja kontseptuaalsetele praktikatele, on Iñaki Bonillas tasapisi eraldanud fotograafia koostisosad ja ühendanud need teiste ...
organisatsioone, sest nad elasid vaesuses, teenisid ühiskonda, jagasid leiba kõigile ja olid omavalitsuslikud. Kirik jagas vaesteleja haigetele abi üsnagi kitsilt, näiteks suhtus paavst Johannes XXII eelarvamusega hingelisse frantsiskaanlusse tõelisse vaesusse, jagamisse ja teenimisse. Gildid olid huvitatud ärilisest võidust ja ei kannatanud seda, et naised lõid hinnad alla ega tahtnud kaubitsemisega teenida rohkem kui oli tarvis tagasihoidlikuks toimetulekuks ja väikeseks varaks, millega sai aidata vaeseid ja haigeid. Kirik hakkas begiinidele survet avaldama, et sundida neid liituma kloostritega ja saada nad nõnda kiriku valve alla. Gildid palusid riiki, et see koostaks begiinide-vastaseid seadusi. Dokumendid räägivad, et begiinide vastu tõsteti ka süüdistusi nõidumises. Riik kiusas neid taga ka sellega, et rekvireeris nende omandit. Mõnedel juhtudel viis begiinide ja kiriku autoriteedi vastasseis begiinid tuleriidale
rahaga lahendatakse probleeme, kuid ei, see ei ole kohe kindlasti nii. Absoluutselt "Less is more", sest kui rahapakkumine aitaks, siis poleks Kreeka praegu sõna otses mõttes selle pasa sees (vabandust väljenduse pärast), milles ta praegu on. Kui tagasi tulla Eesti juurde, siis oli majanduslanguse ajal, täpsemalt 2009. aastal valitsus sunnitud puudujäägi piiramiseks tõstma makse ja vähendama kulutusi, mis omakorda meie eelarve puudujäägi muu Euroopa taustal väga tagasihoidlikuks tegi, üksnes 1,7% SKP-st. Eesti tegi väga õigesti, kui ei suurendanud avaliku sektori kulutusi ehk hoidis kulutused kontrolli all. Nimelt tänu sellele oli Eesti (ja ka näiteks Rootsi) riigieelarve puudujääk nullilähedane ning tänu sellele sai Eesti kasutusele võtta euroala ühise raha- euro, mis oli nii Eesti majandusele kui ka neile Eesti peredele, kes olid võtnud eriti suuri eluasemelaene, väga oluline. Kui nüüd siinkohal
loomadega on võimalik teha katseid selleks, et uurida isiksust · haiguse ennetamiseks Isiksusetüübid: · Proaktiivne (tegutseja) agressiivne, haarab initsiatiivi, tündab, tegutseb. Sobiv keskkond: stabiilsed tingimused. Paindlikkus: väike. Nimetatakse ka julgeks, aktiivseks, ,,kulliks". · Reaktiivne (jälgija) reageerib hädavajadusel, väldib konflikti. Sobiv keskkond: muutlikud tingimused. Paindlikkus: suur. Nimetatakse ka tagasihoidlikuks, passiivseks, ,,tuveks". Hirmu faktor Hirm on emotsionaalne seisund, mis tekitab kaitse- või põgenemisreaktsiooni vastuseks tegelikule või potentsiaalselt ohtlikule (kujuteldavale) stiimulile. Hirm on evolutsiooni käigus välja kujunenud adaptiivne kaitsesüsteem, mis aitab isendil ellu jääda ohtlikes olukordades. Kiire vastus hirmuallikale (sekunditega) see on tingitud sümpaatilise närvisüsteemi
endale passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika. Uus passikorraldus hoogustas väljarändamisliikumist Venemaale, kus loodeti leida maad. 1866.aasta vallareform omavalitsusreformi olulisemaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsusele senist hoopis avaramad tegutsemisvõimalused, kuna riigi kontroll jäi suhteliselt tagasihoidlikuks. Sama seadusega anti omavalitsuse kompetentsi ka vallakohtu sensed politseilised funktsioonid. Vallakogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad talupojad. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja tema abilistest ning vallakohtust. Valla täiskokku kuulusid kõik päris ja rendiperemehed ning kümnendik maatameeste esindajatest. Täiskogu valis volikogu, kuhu võis kuuluda vastavalt elanike arvule 3-24 liiget. Valla tähtsaim ametimees oli
Antsla Gümnaasium William Faulkner ,,Hälin ja Raev" Referaat 12.b Lauri Kannimäe Juhendas: Iri Reile Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 W. Faulkneri elulugu............................................................................................................................4 Looming...............................................................................................................................................5 Romaanid .............................................................................................................................................6 Novellid................................................................................................................................................7 Luule .....................
ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika. Balti kubermangude piires ja kuni 30 versta ka väljaspoole kubermange piire võis liikuda vallapassiga. Väljaspoole Balti kubermange siirdumiseks oli vaja taotleda riiklikku passi. 1866. aasta vallareform. 1) Olulisemaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. See andis senisest omavalitsusele hoopis avaramad tegutsemisvõimalused, kuna keskvõimu kontroll jäi suhteliselt tagasihoidlikuks. 2) Vallakogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad talupojad. 3) Väiksema elanikkonnaga valdu hakati peatselt ühendama suuremate valdadega või omavahel. Muutused mõisamajanduses 19. sajandil. 1) Viinatootmise oluliseks tooraineks sai kartul, mis oli viljast odavam. 1840. aastatel jõudis kartulikasvatamine ka talupõldudele ja sealt talupoegade toidulauale. 2) Mõistes vana korraga kaasnevat paramatut laostumist, nõustuti ka
2005 40,6 54,5 2006 40,5 87,7 2007 33 73,1 2008 34,7 75,4 2009 61,5 48,6 Malta · ELiga ühinemise aasta: 2004 · Poliitiline süsteem: vabariik · Pealinn: Valletta · Üldpindala: 316 km² · Rahvaarv: 0,4 miljonit · Rahaühik: euro · Kuula ametlikku ELi keelt: malta, inglise Eesti ja Malta majandussuhed · Eesti ja Malta majandussidemed ja kaubavahetus on senini jäänud tagasihoidlikuks. Kaubavahetuse maht on püsinud stabiilsena, kaubandusbilanss on Eesti suhtes positiivne. · Nii Malta kui Eesti soovivad suurendada kahe riigi vahelist suhtlemist kaubandus-investeeringute- ja turismisektoris. · Eesti president Arnold Rüütli riigivisiidi raames korraldasid ettevõtjad Malta Kaubanduskojas äriseminari, kus tutvustati Eesti majandust ja kohtuti Malta ettevõtjatega. Seminari raames allkirjastati Eesti ja Malta kaubandus- ja
Must lips ilma mustrita on leinalips. Lipsu juurde kuulub ka lipsunõel või –nööp. 3 4. Riietus õhtustel üritustel 4.1. Naisterahva riietus Väikest õhtukleiti kantakse õhtustel vastuvõttudel, kui kutsel on märge “smoking”. Kleit peab olema varrukatega ja ilma dekolteeta, pikkus võib ulatuda pahkluuni, kuid võib olla ka midi. Kleidi materjal peab olema hinnaline. Tagasihoidlikuks õhtukleidiks võib olla ka väike must kleit (nn kokteilikleit), mis kehastab elegantset lihtsust. Kuid pidulike õhtuste vastuvõttude jaoks sobib ka pikk seelik või püksid ja pidulik pluus. Suur õhtukleit on sobilik siis, kui kutsel on märge “frakk”. Galakleit on eriti pidulik, pikk, kuni põrandani ulatuv, enamikel juhtudel dekolteega või avatud õlgadega, kuid ka kinnine ning hinnalisest materjalist. Galakleidi juurde võib kanda aumärke. Suur õhtukleit
(tegeleb reisijate meelitamisega; piletite broneerimisega), võib ise prahtida laeva, olles üheagselt liinioperatoor ja liiniüldagent; . Reisilaevastiku ekspluateerimise eesmärk merematketel on organiseeritud puhkevõimaluste pakkumine laeva pardal, aga samuti lühikülastused erinevates sadamates. Üsna tavaline on, et tuhandete reisijate maaleviimise ja vaatamisväärsuste külastamise korraldamisega tegelevad spetsiaalsed turismifirmad. Laevaagendi roll võib jääda tagasihoidlikuks peamiselt sadamateenuste pakkumine, kuid pole välistatud ka täiendavad teenused, näiteks pööringute korraldamine. 5. Mida tähendab väljend "Protecting agent"? Millal kasutatakse kaitseagendi teenuseid? Kui sadamaagendi määrab prahtija (kaubasaatja/saaja), määrab laevaomanik omakorda enda huvide paremaks kaitsmiseks enda kulul täiendavalt nn kaitseagendi. Kaitseagent ei osuta vahetult tavalisi
eeldab aga väga tugevat kompetentsi, et juht tunnetaks müüjat kui võrdset partnerit, kes suudab talle tõestada ettevõtte olemasolevate tööprotsesside ümberkorraldamise vajadust ja võimalusi selleks. Seega peab müüjal olema juhi suutlikkus nii analüüsiks, inimeste mõjutamiseks kui ka edasiste tegevuste organiseerimiseks. Kuigi tänapäeva tegevjuhid tajuvad kliendisuhete turunduse vajalikkust ja üldjuhul toetavad seda, jääb nende tegelik tegutsemine siiski tagasihoidlikuks, et ideid efektiivselt ellu rakendada. Lisaks esmatähtsale andmebaaside integreerimisele, tuleb ettevõttes paika panna ka motiveeriv lisatasude süsteem, mis soodustaks meeskonnatööst tulenevaid ühiseid pingutusi (team effort) kliendisuhete loomisel. Ja seda mitte ainult müügimeeste vahel, vaid pühendades suhete loomise protsessi ettevõtte kõik funktsionaalsed üksused. Kliendisuhete turunduse loomiseks ettevõttes on olulise tähtsusega juhtkonna seisukoht ja soov
Püünsi Kool 1850-1918. RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG EESTIS. Õpimapp Koostaja: Sten-Kristjan Nurk 8.klass Juhendaja: Veronika Uussaar Püünsi 2012 Sisukord Sissejuhatus.... 3 Kasutatud kirjandus....4 Ristsõna....5 Mõisted....6 Johann Voldemar Jannsen....6-8 I Üldlaulupidu....8-10 Kokkuvõte....10 Sissejuhatus 19.sajandi keskpaigas algas Eestis rahvuslik ärkamine. Selleks ajaks oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud juba vabana. Eestlastel oli tekkinud oma haritlaskond, kes ei seadnud oma sihiks enam kiiret saksastumist, vaid tööd oma rahva hüvanguks, eelkõige rahvusliku eneseteadvuse kasvatamist. Eestlaste rahvustunnet tõstsid erinevate ajalehtede ilmuma hakkamine ja mitmete seltside...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 c Etioopia Referaat Õpetaja:Raivo Raam Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Üldandmed 4 Geograafia 5 Kliima 5-6 Majandus 6 Eksport 7 Transport 7 Rahvastik 7 Religioon 8 Haridus ...
tagaplaanile, esineb pikki monolooge ja kahekõnesid, näiteks kirikuõpetaja Paneloux’ jutt jumalast ja katkust. Palju on ka otsekõne. Teoses on üks tegevusliin, kirjeldatakse linnakese elu üsna pika aja jooksul. Lugu jutustatakse kolmandas isikus, kuid lõpuks selgub, et jutustajaks on romaani peategelane doktor Bernard Rieux ise. Sellest hoolimata teose lõpus mainib ta, et katsus kõigest hingest objektiivne tunnistaja olla. Ta püüdis jääda võimalikult tagasihoidlikuks, oma isiklikest ootustest ja katsumustest pidi ta vaikima. Märgata võib ka kroonikalikku laadi – sündmuseid edastatakse väga täpselt, faktid on konkreetsed, näidatakse numbrites palju inimesi regulaarselt sureb. Tegelasi kujutatakse väga tõetruult, siin puhul on ka hästi näha, kuidas inimesed katku ajal muutuvad. Inimesed tunnevad koos sarnaseid tundeid ja elavad läbi sama valu. Näiteks hingevalu lähedase eemalolemise tõttu:
aastal. Reformidele sundis mõisnikke ka üldine majandusliku olukorra halvenemine: sajandivahetusel lõppes põllumajanduse kasvujärk ja 1820. aastatel jõudis Eestisse üleeuroopaline agraarkriis, mis viis alla põllumajandustoodete hinnad ning põhjustas mõisnike kroonilise rahapuuduse ja võlastumise. Juba Katariina II tegi kindralkuberner George Browne’i (1698–1792) kaudu esimese katse Liivimaa mõisnike ja talupoegade suhteid reguleerida, kuid 1765. aasta agraarseaduste mõju jäi tagasihoidlikuks. 1801. aastal troonile tõusnud Aleksander I toetas entusiastlikult baltisaksa aadlike reformimeelsemat tiiba, nähes Balti provintsides eeskuju kogu Venemaa reformimiseks. 1802. aasta Eestimaa ja 1804. aasta Liivimaa agraarseadus asendas sisuliselt pärisorjuse sunnismaisusega: seadus määras kindlaks talupoegade koormised, lubas neil omada vallasvara, keelas talupoja oma kohast väljatõstmise ja lõi talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks vallakohtud; kõik need
Jaapani arhitektuur Läbi ajaloo on Jaapani arhitektuur saanud tugevaid mõjutusi teistest Aasia maadest, eriti Budistliku religiooniga riikidest ning Hiinast. Hoolimata teatud sarnasustest nendega on Jaapani arhitektuur midagi hoopis omanäolist, mida ei võinud leida mitte kuskilt mujalt maailmast. Tänapäeval on Jaapani stiilis arhitektuur nii populaarne, et koopiaid sellest võib leida üle kogu maailma. Üks väike riik Aasia idakaldal on oma ehitusstiiliga pahviks löönud kõik teised riigid. Jaapani elamu on läbi ajaloo jäänud suures osas muutumata. Umbes ,,Asuka" ja ,,Nara" perioodil 7. sajandil pandi alus Jaapani majale, mida kasutatakse tänapäevani ning mille populaarsus on niivõrd märgatav, et inimesed üle kogu maailma tahavad elada sellist sorti majas. Jaapani maja on peaaegu eranditult tehtud puust. Enamasti lakitakse puu punaseks, mis on saanud lausa Jaapani elamu sümboliks. Kuna Jaapanit raputavad tihed...
Muidugi kasutasid nad Rahvasteliitu ka oma suhete parandamiseks ja erimeelsuste ületamiseks. Lisaks territooriumitega seotud probleemidele püüdis Rahvasteliit sekkuda ka 7 teistesse rahvusvahelistesse ja siseriiklikesse konfliktidesse. Liit saavuutas suure edu võitluses narkokaubanduse ja seksuaalse orjastamisega, samuti pagilaste olukorr leevendamisega. Relvakonfliktide lahendamisel jäi Rahvasteliidu tegevus küllaltki tagasihoidlikuks, eriti 1930. aastatel. Rahvasteliit ja Eesti 17. märtsil 1920 tegi Eesti välisminister valitsusele ettepaneku Rahvasteliidu liimelisuse taotlemiseks. Eesti valitsus kiitis otsuse heaks juba sama aasta 30. märtsil. Ametlik taotlus anti Rahvasteliidu peasekretärile sama aasta 19.aprillil, kuid samal päeval kinnitati, et Eesti iseseisvust pole suurriigid tunnistanud ning seepärast ei saa Eestit Rahvasteliidu liikmeks võtta
talle rääkinud ,et sellest saab Anne-Marile korralik põllumaa ja ta saab seal korralikult elama hakata, jäi Joona nõusse. Ühel hommikul ,kui Anne-Mari läks linna oma meest Jariust vaatama ,saatis Nipernaadi Joona temaga kaasa ,et ta tooks linnast sookuivatamiseks vajalikud puurid ja lõhkeained. Järgmisel päeval tulid nad linnast tagasi. Anne-mari oli tagasitulles masendunud olemisega.Ta rääkis ,et Jarius on vangis tagasihoidlikuks muutunud. Paari päeva pärast lasti Jarius vangist vabaks ja ta tuli koju.Ta oli vangis usklikuks hakanud ja ta oli tuima iseloomuga. Samal ajal oli Nipernaadi paigutanud soo kuivatamiseks vajalikud lõhkeained paigale ja ta lasi vett kinni hoidva paemüüri õhku. Pärast seda ujutas vesi allvoolu asuvad Küübi põllud üle. Kõik küla elanikud ,kes plahvatust olid kuulnud tulid vihaselt ja sõimates asja uurima ,ka Jariusel tuli vana iseloom tagasi ja lubas Nipernaadi ja Joona maha lüüa
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Eripedagoog-nõustaja õppekava Maia Kärdla (KAEPM-15) „TIIGRI TÜTAR“ TOREY HAYDEN Kiri sõbrale Tallinn 2016 Kallis Tiina! Otsustasin sulle kirjutada ja jagada ühe raamatu lugu, mida hiljuti lugesin. Kuna sina asusid sügisest eripedagoogina tööle, siis usun, et järgnev teema puudutab sind vähemalt samavõrd kui mindki. Aga nüüd siis raamatust lähemalt. Raamat on kirja pandud väikeklassi õpetaja Torey kirjelduste põhjal ning sellest kuidas tema kohtus probleemse kuid igati andeka õpilase Sheilaga. 6-aastane tütarlaps oli toime pannud tõsise kuriteo: meelitanud väikese naabripoisi lähedalasuvasse metsatukka, sidunud ta seal puu külge ning süüdanud põlema. Torey suureks üllatuseks saab Sheilast pärast toimunut tema väikeklassi õpilane. Minuski tekitas suurt õudu mõte, et keegi nii väike võib toime panna midagi sellist. Minu esimene mõte...
lõpuks. · 1990.a sept kirjutati Moskvas kokkulepetele alla ning 3 okt 1990 taasühines Saksamaa ametlikult. §47. NSVL LAGUNEMINE I Gorbatsov püüab NSVL koos hoida · 11. märts 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks. Läti ja Eesti kuulutasid välja üleminekuperioodi. Leedu vastu alustati majandusblokaadi, ka Eesti ja Läti olukord oli jäik. Lääneriikide toetus jäi tagasihoidlikuks. · Eesti, Läti ja Leedu valitsused alustasid poliitilisi ja majandusreforme, et muuta täielikult Moskvale allunud liiduvabariigid iseseisvamaks. · 1990 hakkasid Nõukogude liiduvabariigid end üksteise järel suveräänseks kuulutama. NSVL juhtkonnd oli seisukohal, et impeeriumit hoiab koos vaid sõjaline jõud. 1989 tehti seda Gruusias, 1990 Aserbatzaanis, 1991 oli Baltimaade kord. Operatsioon kavandati 1991 a jaan. · 13
juht esialgu välja pakkuma seda, et Y suudaks korraldada X tooteesitlusi Tartus ja väiksemates linnades professionaalsemalt ja et X võiks Z asemel kasutama hakata Y teenust. Sellises olukorras otsustas X esialgu kasutada Tartus paralleelselt nii Y kui Z teenust, sest Z oli seal juba toimiv müügimeeskond, Y hakkas aga seda sinna alles looma. Selle tulemusena tehti Tartus teatud perioodi jooksul oluliselt rohkem tooteesitlusi kui tavaliselt ning nende müügitulemused jäid tagasihoidlikuks. Y arvas, et selle põhjuseks on asjaolu, et ühes piirkonnas teevad seda kaks konkureerivat ettevõtet. Tegevuse alustamine Tartus oli ka Y jaoks toonud kaasa kulude kasvu ning selle ebaedukus põhjustas pahameelt. Sellises olukorras viitas Y koostöölepingule, mille tõttu ei oleks tohtinud X Z käest esitlusteenust osta. Y nõudis Z-ga koostöölõpetamist ja X poolt Y kahjutasu maksmist. Vastasel juhul ähvardas Y juht, kes oli X juures ostujuhina töötades osutunud ettevõttele väga
Rumeenias puhkes mäss Ceausescu reziimi vastu, tapeti. 1989 lakkas eksisteerimast Varssavi Lepingu Organisatsioon 1991 apr saadeti laiali VLO sõjalised nõukogus ja komiteed. Tegevuse lõpetas Vastastikuse Majandusabi Nõukogu NSVL LAGUNEMINE Gorbatsov püüab NSVL koos hoida: 11. märts 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks. Läti ja Eesti kuulutasid välja üleminekuperioodi. Leedu vastu alustati majandusblokaadi, ka Eesti ja Läti olukord oli jäik. Lääneriikide toetus jäi tagasihoidlikuks. Eesti, Läti ja Leedu valitsused alustasid poliitilisi ja majandusreforme, et muuta täielikult Moskvale allunud liiduvabariigid iseseisvamaks. 1990 hakkasid Nõukogude liiduvabariigid end üksteise järel suveräänseks kuulutama. NSVL juhtkonnd seisukohal, et impeeriumit hoiab koos vaid sõjaline jõud. 1989 tehti seda Gruusias, 1990 Aserbatzaanis, 1991 oli Baltimaade kord. Operatsioon kavandati 1991 a jaan. 13. jaan 1991 ründasid NSV väed Vilniuse tuletorni kaitsnud rahvamassi
väljapoole siirdumiseks oli vaja riikliku passi Passikorraldus hoogustas väljaründamist Venemaale, kus loodeti leida maad. 20.saj alguseks elas väljapool Eestit ~70 000eestlast. 1865. mõisniku kodukariõigus keelati (ihunuhtlus) Vallareform 1866. võeti vastu uus vallakogukonna seadus, see jäi püsima kuni 1917.a isevalitsuse kokkuvarisemiseni. · kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt · avaramad tegutsemisvõimalused, riigi kontroll jäi tagasihoidlikuks · omavalitsuse kompetentsi vallakohtu politseilised funktsioonid · vallakogukonna moodustasid mõisa ter. elavad talupojad; valla piirid ja liikmed saadi päranduseks seniselt mõisalt · koosnes valla täiskogust, volikogust, vallavanemast ja tema abilistest ning vallakohtust · täiskokku kuulusid: päris- ja rendiperemehed ning vähesed maatameeste esindajad · volikokku kuulus vastavalt elanikele 3-24 liiget - taluperemehed
mõtlemise oskust. Inglismaal on paljudes koolides väga head võimalused arvuti kasutamiseks. Koolidele on riigi poolt eraldatud suured summad, et muretseda õppimiseks vajalik tarkvara, GIS tarkvara. Ordnance Survey on Suurbritannia kaardifirmasi, mis pakub digikaarte, GIS tarkvara, andmeid ning juhendeid kaarditööks koolidele. Võimalusi GISi kasutamiseks on palju, kuid siiski on jäänud selle kasutamine tagasihoidlikuks. Aktiivset kasutab koolis GIS-i suhteliselt vähe koole, peamiselt keskkoolid. Korraldatakse erinevaid kursuseid õpetajatele, kuid need on liialt akadeemilised ja see on üks takistusi GIS-i rakendumisel. 3.3 Soome Soome õppekavas on GIS gümnaasiumi geograafia neljandas kursuses ja geograafia valikkursuses. Kahjuks on vaid vähestel koolidel tasuta GIS tarkvara. Helsingi Ülikooli Viikki õpetajakoolituse harjutuskool kasutab ArcView tarkvara. Peamiseks takistuseks on koolides
Liitvabariigi valitsus (Bundesregierung). Valitsus koosneb liidukantslerist ja liiduministritest. Ministrite arvu ja tegevusvaldkonnad määrab kindlaks liidukantsler. Alates 2005. aasta oktoobrist on liidukantsleriks Angela Merkel (CDU). Poliitiliste parteide maastik on Saksamaal demokraatlikule riigile kohaselt üpriski ühtne. Äärmuslikud vasak- ja parempoolsed liikumised on küll viimastel aastatel jõudu kogunud, kuid nende mõju on jäänud tagasihoidlikuks. Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU), Kristlik- Sotsiaalne Liit (CSU) ja Liberaalne partei (FDP) on parempoolse suunitlusega. Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD), Rohelised (Bündnis90/Grünen) ja Ida-Saksa kommunistidest võrsunud Demokraatlike Sotsialistide Partei (PDS) jäävad vasakule. Tegelik võitlus võimu pärast käib siiski vaid kahe suurema partei, CDU ja SDP, vahel. 2005. aasta septembris toimunud liidupäeva (Bundestagi) ennetähtaegsetel valimistel võidu
selle eest, et rahvas saaks teateid kodu- ja välismaalt, haridust, juhiseid põllumajanduse, majanduse ja tervishoiu kohta. Samas jäi ta tagasihoidlikuks poliitiliste ja ühiskondlike kitsaskohtade käsitlemisel. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole. "Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!" armastas Jannsen ikka ja jälle öelda. Ajalehe kaudu organiseeris ta rahvuslikku liikumist ning sidus selle keskuseid
märgi all sündinud ujedatest, kõhklevatest ent visadest inimestest. Astroloogias tuntakse Vähki kui veemärki, mida valitseb negatiivne ja ´´vesine´´ Kuu. Seetõttu ei tule üllatusena, et niisugune energia mõju on märgatav kõigis Vähk-inimeste tegudes ja harjumustes, sundides neid alatasa pisiasjade pärast pabistama, muutes nad arglikuks, ujedaks, endassetõmbunuks, äärmiselt tundlikuks, kõhklevaks, romantiliseks, unistavaks, ent igal juhul tagasihoidlikuks. Nende visadus ja 5 vastupidavus lausa hämmastab. Olles millegi kasuks otsustanud- harilikult pärast pikka kõhklemist-, sammuvad nad vääramatult eesmärgi poole, kuni kas saavutavad selle või "hukkuvad" teel. Vähesid saab tundeõrnuse poolest võrrelda Vähi märgi all sündinutega. Pisimgi hukkamõist, kriitika või mõistmatus lööb nende hinge sügava haava, seevastu kiitusele ja julgusele vastavad nad sooja tänulikkusega
Haruldased on talupoegade hõbepeekrid Virumaalt, mille omanikeks on olnud praegusel Lahemaal elanud taluperemehed. Palmse mõisahärra on aga oma talupojad tõstnud sellise au sisse, et mõnedele neist on 1729. aastal vapp antud. Ilumäe kirikus võib neid tänini näha. Ka arhitektuuri alal ei jäänud mõjutused saamata. Sõja, nälja ja katku tõttu Põhjasõja ajal jäi 18 sajandi alguse mõisaarhitektuur üldilmelt tagasihoidlikuks, oli veel sidemeid taluehitistega. Mõisate peahoonedki ehitati puust, kivihooneid oli vaid üksikuid. Uus tõus Eesti mõisaarhitektuuris algas 18 sajandi teisel poolel, üksikutes mõisates ka juba 1730. aastail (näiteks Palmse). Üldilmelt on varasemad hooned pikad ja kitsad, erinedes vähemalt esimesel pilgul suhteliselt vähe taluhoonetest. Sarnast ehituslaadi jälgiti veel läbi 19. sajandi mitmete mõisaehitiste (pastoraadihooned ja mõisa kõrvalhooned) puhul
inimtarkust kui seni. Kuidas tõsta tootlikkust Eestis valitseb arusaam, et välisinvestorid aitavad meil automaatselt sisse seada kõrgtehnoloogilist ja teadmispõhist majandust. Kuid see eeldab, et nii välisfirmade siinsete allüksuste juhid kui ka teised valdkonnas tegutsevad firmad on võimelised välisinvestorite teadmisi ära kasutama. Kui meie pool on nii tehnoloogilises kui ka juhtimislikus mõttes nõrk, osutub tehnoloogia ja juhtimisoskuste ülekanne tagasihoidlikuks ning meil jääb üle vaid rõhuda jätkuvalt odavale tööjõule. See tähendab, et meie ettevõtted täidavad üleilmses väärtusahelas kõige lihtsamat tootmise etappi (joonis 6). Uuringud näitavad, et üleilmse väärtusahela raames (toote arendamisest kuni selle müügini lõpptarbijale) teenitakse suhteliselt kõige väiksemat lisandväärtust just sellises tootmise staadiumis (Dhanani, Scholtès 2002). Selles olukorras on ettevõttel vähemalt kolm strateegilist arengusuunda.
«Kindlasti on see avaldanud oma negatiivset mõju, kuid usume, et tõeliste raamatusõprade huvi ostmise vastu see oluliselt ei mõjuta. Aasta esimeste kuude müügid jäid meie ootustele alla,» tunnistas ta. «Allahindluskampaaniaid on läbi aegade alati olnud. Võrreldes üldises jaekaubanduses toimuvate allahindlusmääradega jäävad raamatuäri võimalused suurteks allahindlusteks tingituna madalast juurdehindlusest suhteliselt tagasihoidlikuks. Kampaaniaid on nii kirjastajate kui ka kaupluste initsiatiivil ning kampaaniaid on varasemaga võrreldes enam,» nentis Mägi. Tema sõnul on tunda kirjastajate paindlikkust hindade suhtes tingituna üleüldisest müügi langusest. Raamatukoi internetiraamatupoe ning kaupluste juhataja Marko Matsina tunnistas, et raamatumüügi käibe püsiv langus algas neil möödunud aasta augustis. Sellest ajast on käive võrreldav umbes aastaga 2006.
haridus, tervishoid, sotsiaalhooldus) osakaal. Tööstus, mis esmajoones töötlevale tööstusele toetub, toodab rahvuslikust koguproduktist umbkaudu neljandiku. Suhteliselt madal on põllumajanduse ja ehituse osakaal, kõigest 4-5 protsenti. GDP kasvutempo on enam-vähem stabiilselt 1,5-2% suurem kui 15, mis on Euroopa Liidus keskmine. Kuigi tõsi on ka see, et uute liikmesriikide hulgas võib Ungari kasvutempot suhteliselt tagasihoidlikuks pidada. Eelmisel aastal oli kasv 4%, soodsate rahvusvaheliste tegurite mõjul on toimunud kasvu aeglustumine, mis on olnud märgatav juba 2001. aastast saadik. Peale põllumajanduse väärtuse 36% suurenemist oli tööstuse ja ehituse kasvutempo 5%, samal ajal kui teenindussfääri harudes oli kasv tublisti alla keskmise (välja arvatud transpordis ja laonduses). Metsamajandus
Balti erikord ja keskvalitsus: Balti erikord-keiser PaulI tühistas asehalduskorra, taastas enamiku Balti aadli eesõigustest-aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla-ja adrakohtud. 19saj algul koostati Balti provintsiaalseadustik-balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu, esimesed osad avaldati 1845, kolmas 64 aastal. Provintsiseadustik(aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu) kinnitas Balti erikorda. 60ndatel rünnakud ajakirjanduses Balti erikorra vastu-vaidlustati kohalike aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881). Balti kubermangude valitsemine-kuberner-kõige olulisem võimuesindaja, allus otse senatile. Viitse-e asekuberner-kuberneri asetäitja;sõjakuberner-allus sõjaministrile, vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest. 1)kubermanguv...
inimtegevuses, -kogemuses ja väliskeskkonna juures on need, mida küsitletud kollektiivselt emotsioonidega seotuks pidasid. (Vainik 2002: 546) Esimese rühma moodustavad primaarsed emotsiooninimetused, mille ülesanne on eristada ja tähistada erinevaid emotsioone. Primaarsetes emotsiooninimetustes on eristatavad emotsioonide põhinimetused viha, armastus, rõõm ja kurbus ja mittepõhinimetused. Mittepõhinimetused on sõnad, mille esiletuleku sagedus ja keskmine positsioon jäid katsetes tagasihoidlikuks, kuid mille põhifunktsioon on osutada emotsioonile või tundele. Näiteks põhiemotsioonist rõõm spetsiifilisemad, kuid sama kvaliteediga on õnn, lõbu, mõnu, joovastus. (Vainik 2002: 546) Sekundaarsed emotsiooninimed on sõnad, millel on algselt muu ülesanne, kuid mis tulid emotsioonide nimetamise ülesandes keelejuhtidele kergesti meelde. Siin saab eristada mitut rühma: a) Sõnad, mis väljendavad emotsioonide protsesse ja tegevusi, näiteks rõõmu tavapärane
hõlpsalt ja tegime tihedalt koostööd. Ma ütleks, et minu ülesanne Personaali juhina polnud sugugi raske ja mulle istus see töö väga hästi. Finantsdirektorina olid mulle abiks õpilasfirma liikmed ja muidugi ka Kolledzis saadud tarkused raamatupidamises. Ma jäin rahule oma valitud töö ülesannetega ja nende täitmine oli lausa lust. Kajastused meedias Meie õpilasfirma kajastus meedias jäi kahjuks tagasihoidlikuks. Maaleht (Detsember 2012) Maalehes oli kirjutatud üldiselt jõululaadal õpilasfirmade tegevusest ja leidsime sealt ka enda firmast pildi.
Lisaks eelnevalt käsitletule on mõned alternatiivsed uurimisstrateegiad: tuleviku uuringud, hindav uuring, tegevusuuring, rakendust loov uuring e arendusuuring. 3.7.1 Tuleviku uuring Tuleviku uuringu eesmärk on tuua tulevik inimeste teadvusesse süsteemsel ja teaduslikul viisil, et seda võimalikult täpselt ette kujutada ning sellega arvestada (Loogma, 1998, 4). Eestis läbiviidud tuleviku uuringud on kvalitatiivse iseloomuga ja koondavad erinevat tüüpi andmed, muutujad ja meetodid. Tagasihoidlikuks on jäänud mineviku andmetele ja kvantitatiivsetele näitajatele toetuvate prognooside tegemine. Loogma (1998, 11) eristab kahte lähenemist uuriv ja normatiivne. Uuriv ehk kirjeldav lähtub minevikust ja olevikust ning projekteerib selle põhjal tulevikku. Normatiivne lähenemine seab eesmärgi, milleni tahetakse jõuda ning kirjeldab vajalikke tegevusi. Tuleviku uuringu meetodid sananeb teistele uurimustele, erinevus tuleb sisust ning eesmärgist. 3.7.2 Hindav uuring
1938.a. kehtestati uus konstitutsioon, mis laiendas tema õigusi veelgi. Samal aastal jõudis uus põhiseadus ka Eestisse, millega loodi presidenti ametikoht ning parlament muudeti kahekojaliseks. Uus parlament o Eestis(1938) ja Leedus(1936) loodi uus parlament. Lätis mitte. Parlamendil oli võim vähemtähtsaid seadusi välja töötada, olulisemad seadused anti välja presidendi dekreetidega. Opositsioon o oli küll olemas, kuid jäi suhteliselt tagasihoidlikuks. Ainult Leedus toimusid ülestõusmis katsed, mis küll nurjusid, aga opositsioon säilis. oVähemusrahvused Leedus o juudid, poolakad ja venelased Eestis ja Lätis o venelased, võimukuselt baltisakslased(pärast iseseisvumist lahkusid) o Lubati neile palju, sest oli tähtis, et nad oleksid lojaalsed. Kultuuromavalitsused Natisionalismi ilmingud
4 Radardiagramm (joonis 1) visualiseerib meile selle välja, kus toimub kollektiivi poolt oma tugevuste määratlemine ja teadvustamine. Ja see väli on määratud kolme teljega: Õppetegevus, inimressurss ja sotsiaalne imidz. Eraldi analüüsimist vääriks kvaliteedijuhtimise faktor. Miks tugevuste määratlemisel osutub selle faktori osakaal tagasihoidlikuks? Kas siin on tegu väga iseseisva, isejuhtiva ja organiseeriva ja end väga kõrgelt hindava kollektiiviga? Kui nii, siis on ka mõistetav, et kvaliteedijuhtimine juhtkonna ühispingutusena jääb vähem märgatavaks teiste tegurite kõrval. 1.2. Nõrkused Nõrkuste tekstilise materjali kontent-analüüs tõi välja 4 põhifaktorit (vt tabel 2): 1. Kvaliteedijuhtimine 2. Materiaalne staatus 3. Inimressurss 4. Kasvatustöö
poliitikuid korruptsioonis ja nõudsid uuendusi riigi juhtimise alal. Raske majanduskriisi tingimustes leidsid taolised avaldused rahva hulgas massiliselt toetajaid. EVKL muutus suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks Eestis, omades rohkem liikmeid kui kõik partnerid kokku (üle 20 000). Ühtlasi muutusid liidus domineerivad meeleolud järjest radikaalsemaiks. Riigikogus väljatöötatud uue põhiseaduse eelnõu peeti liiga tagasihoidlikuks ning otsustati koostada omapoolne projekt, mis annaks tulevasele riigipeale suuremad õigused. EVKL ametlikuks juhiks oli erukindral Andres Larka, kelle kõrval aga tegelikku juhirolli etendas Artur Sirk. Artur Sirk oli läinud vabatahtlikult koolipingist Vabadussõtta, tõusnud seal ohvitseriks, lõpetanud pärast sõda Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja töötanud Tallinnas advokaadina. Vabadussõjalaste tegevuses on nähtud kahe maailmasõja vahelisele Euroopale iseloomuliku
osakaal. Tööstus, mis esmajoones töötlevale tööstusele toetub, toodab rahvuslikust koguproduktist umbkaudu neljandiku. Suhteliselt madal on põllumajanduse ja ehituse osakaal, kõigest 4-5 protsenti GDP kasvutempo on enam-vähem stabiilselt 1,5-2% suurem kui 15, mis on Euroopa Liidus keskmine. Kuigi tõsi on ka see, et uute liikmesriikide hulgas võib Ungari kasvutempot suhteliselt tagasihoidlikuks pidada. Eelmisel aastal oli kasv 4%, soodsate rahvusvaheliste tegurite mõjul on toimunud kasvu aeglustumine, mis on olnud märgatav juba 2001. aastast saadik. Peale põllumajanduse väärtuse 36% suurenemist oli tööstuse ja ehituse kasvutempo 5%, samal ajal kui teenindussfääri harudes oli kasv tublisti alla keskmise (välja arvatud transpordis ja laonduses).( http://www.ungari- ettevotted.com/ungari/eestikeeles/Ungarimajandus.html, 02.05.2010)
1970. aastate alguses minetas Kossõgin oma suhtelise iseseisvuse majanduselu juhtimisel ning ka teisejärgulisi majandusküsimusi hakati kinnitama eelnevalt Poliitbüroos. See tugevdas Brežnevi positisoone. Majandusreform sumbus tugevneva käsumajanduse rüppe. Majanduse areng jätkus ekstensiivselt, s.t loodi täiendavaid töökohti, ehitati juurde uusi tehaseid, laiendati loodusvarade kasutuselevõtmist. Majandusliku tõusu saavutamine intensiivsuse, näiteks tööviljakuse arvel jäi tagasihoidlikuks. 1970. aastate alguseks oli Nõukogude ekstensiivne majandussüsteem oma sisemised arenguvõimalused ammendanud. Ta toimis edasi eeskätt tänu soodsatele välistingimustele. Maailmaturul tõusid naftahinnad ja NSV Liidu sissetulekud suurenesid, mis võimaldas Moskval Läänest importida seda, mis hädavajalik, muu hulgas muide ka teravilja. Majanduse tsentraliseeritus süvenes, sellega kaasnes ametkondade mõju kasv ühiskonnas. Poliitiline ja majanduslik võim olid tihedalt
Talupoegade jõukuse kasvuga 19.sajandi teisel poolel kaasnesid muudatused nende elulaadis. (pastlad saapad, rasvaküünal petrooleumilamp). 19sajandi teisel poolel kujunes peamiseks põllumajandusharuks piimakarjakasvatus( seni oli olnud peamine viljakasvatus).Tähelepanu hakati pöörama põllumajanduse intensiivistamisele.(põllumajandus seltsid ja nende rahvavalgustuslik tegevus) Tööstus 19. Sajandi esimesel poolel jäi tööstuse ja kaubanduse areng Eestis tagasihoidlikuks. Eelduses tööstuslikuks pöördeks hakkasid kujunema aurumasinate kastuselevõtmisega. Eesti ala tööstuslik areng oli väga tihedalt seotud ülevenemaalise turu ning impeeriumi teiste piirkondade vajadustega. Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest, mille taga oli järjest suurenev nõudmine kalevi järele, mida vajas hiiglaslik sõjavägi ja järjest kasvav ametnikkond. Eestis rajati kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse . Kalevitööstuse kiire areng soodustas
vett jõest kasvandusest ülevalpool ja suunavad kõik basseinid läbinud vee allpool jõkke jälle tagasi. Alates XIX sajandi lõpust on Euroopa vesiviljeluse edusammude sümboliks vikerforell. See Ameerikast pärinev liik on vesiviljeluse jaoks sobilikum kui tema Euroopa sugulane – kala on tugevama kehaehitusega, kasvab kiiremini ja talub suuremat asustustihedust kasvandustes. Kuid kuni XX sajandini jäid vesiviljeluse toodangumahud siiski tagasihoidlikuks, selle põhjuseks tuleb pidada ebapiisavalt kohandatud sööta – kasvandusekalu toideti peamiselt töötlemata kalajääkidega. Mõju avaldas ka suur episootia oht, mis hävitas suurel hulgal hulgakesi koos ja välismõjutustele avatud tingimustes kasvatatavaid kalu tiikides. XX sajandil tehtud edusammud muutsid olukorda märkimisväärselt. Avastati, et iga liik vajab mitte üksnes spetsiifilist sööta, vaid et kalade toit peab eri arenguetappidel olema erinev
kliima soojenemisega kaasnenud ulatuslikud ja kiired muutused polaaraladel. Jää- ja lumikatte kahanemine viimastel aastakümnetel on olnud märkimisväärne ja murettekitav. Alates 1979. aastast, kui satelliitide abiga hakati tegema Põhja-Jäämere jääkatte monitooringut, on olnud märgata suvise jääkatte ulatuse selget kahanemist. Teadlastele on Arktika huvitav tööpõld. Meie teadmisi Arktika regiooni kliimasüsteemist peetakse praegusajal üsna tagasihoidlikuks võrreldes muu maailma osadega. Ühest küljest on polaaralade põhjalikku uurimist takistanud võrdlemisi keeruline ligipääs ja sealsed karmid olud, teisest küljest tuleb arvestada aluspinna (jää ja lumi) eripära. Jää toimib ookeani ja atmosfääri vahel kui isolaator, mis kiirgab tagasi suurema osa aluspinnale jõudvast päikesekiirgusest ning takistab merevee soojenemist. Suure albeedo väärtusega jääl ja lumel on sulamisprotsessis positiivne
Eesti kuninga või piiskopi vasallina teenides see staatus osalt muutus; lihtrüütel või ministeriaal oli siin läänimees. (Saare 2006, lk 15) Väga palju vaieldi, kui suur võiks olla eestlaste osakaal läänimeeste seas. See arv kõikus 2-35% vahel erinevate arvamuste põhjal. Arvati siiski, et läänimeeste tehtud edasiläänistusi saanud allvasallide ja ordualade väikeläänimeeste seas oli eesti päritoluga mehi rohkem. Vappide hulk Eestis jäi esialgu suhteliselt tagasihoidlikuks, vappi omasid põhiliselt suurmaavaldajad, kes kuulusid hoolimata tiitli puudumisest, kohalike vasallide eliiti. Ainus tiitlilään oli Põhja-Eesti maakondadest moodustatud Eestimaa hertsogkond. Esimeseks Eestimaa hertsogiks oli kuningas Valdemar I sohipoeg Blekingi hertsog Knut, kelle tiitlivapil kujutati ühte lõvi. Kolme leopardiga vappi võib Eestimaaga tihedamalt seostada pärast seda, kui 1271. aastal võttis endale eestlaste hertsogi tiitli kuningas Erik V. (ibid, lk 16) 14
Stagnatsiooni süvenemine NSV Liidus 1960. aastate lõpul Nõukogude Liidus alanud stagnatsioon süvenes 1970. aastail veelgi. Majandust arendati ekstensiivselt, st loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks. Käsumajandus ei soosinud inimeste algatusvõimet ega ettevõtlikkust, mistõttu kadus uuenduslikkus. 1970. aastate alguseks oli Nõukogude majandussüsteem ennast ammendanud ja selle päästis vaid juhus: sellal, kui läänt tabas araabia maade naftaembargo, mis sundis tõhusamalt majandama, avastati NSV Liidus tohutud naftamaardlad. Nafta- ja gaasidollarite eest osteti Läänest tarbekaupa ning toiduaineid, sealhulgas teravilja. Niimoodi säilis küll näiline
4) instrumentaalkontsert 3 osaline, soolopill+sümfooniaorkester 5) sümfoonia 4 osaline sonaadisükkel, sümfoonia orkestrile peale instrumentaal muusika oli klassitsismi ajal armastatud muusikaliikideks veel laulumäng ja koomiline ooper, kus tegelsteks olid reaalse elu kangelased ja tegevus toimus kaasajal argi elus. Tõsise ooperi uuendused viis läbi Chrisoph Willibald Cluck - kaotas ära aariate mõtetud liialdused, lavakujundus muutus tagasihoidlikuks, kõike püüti allutada teksti ja sündmustiku mõttele Ludwig van Beethoven (1770-1827) 25.04.07 Oli saksa helilooja, koos Haydni ja Modzardi viini klassikalisse koolkonda, teda peetakse viimaseks heliloojaks klassitsismi ajastul ja ka esimeseks romantikuks. Sündis Bonni linnas, tema esimeseks õpetajaks oli isa kes oli õukonna kapelli laulja, muusik oli ka tema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
