Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"tagasid" - 301 õppematerjali

thumbnail
1
docx

9.kl ajalugu NSVL spikker

Kultuuripoliitika:sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik kultuur;ideoloogiline surutis,raamatukogud puhastati kodanliku ühiskonna pärandist, punapropagandaKultuurielu lõhestatus:välis- ja kodueesti kultuur, paguluses olevad loovinimesed jätkasid oma tegevust ka välismaal, kodueesti loovinimeste vastupanu ja elujõulisus tagasid eesti kultuuri püsimiseLaulupeod ühendasid rahvast ja andsid vabaduse lootustEKP VIII pleenum:kirjanike ja haritlaste natsionalistideks nimetamine ja nende karistamine, arreteeriti ja põhikommunistid.Maakultuur-hääbus,sest elujärg paranes,inimesed võisid käia teatris, osteti raadioid, TV, koliti linna, otsiti paremaid töötingimusi jne.Haridus-1970 kohustuslik keskharidus,lõputunnistuse said ka need, kes seda ei õpitulemuste alusel ei väärinud...

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti rahvusliku kunsti sünd.

Esines näitustega mitmel pool välismaal. Elu lõpul sattus rahalistesse raskustesse seoses mõisa ostmisega Krimmis. Suri Peterburis, maetud Suure-Jaani kalmistule. Looming: Köleri looming on stiililt akadeemiline, täpsemalt veel selle suuna sees romantilis- klassitsistlik. Zanriliselt ja sisuliselt võib Köleri loomingut grupeerida järgnevalt: 1) Esindusportreed ­ need tagasid Kölerile ametliku tunnustuse ja sissetuleku, ehkki väga suurt loomingulist vabadust ei pakkunud. On hulk portreid tsaaridest (Aleksander II ja III) ja nende pereliikmetest. Selle zanri näiteks: · Vürst A. M. Gortsakovi portree (1867, selle eest sai Köler professori tiitli) · Doktor Philipp Karelli portree (Karell oli eestlasest arst, kes jõudis kõrgele kohale tsaari õukonnas, Köleri sõber) · Keisrinna Maria Fjodorovna portree (Aleksander III naine)...

Kunstiajalugu
124 allalaadimist
thumbnail
17
odt

Keskaeg ja Uusaeg

*Tööstuslik pööre Euroopas. Industriaalühiskond. Eeldused: teaduse ja tehnika areng pidi olema vaba tööjõud energiaallikate olemasolu tooraine olemasolu pärisorjuse kaotamine pidi olema kapital ehk raha, mida sai investeerida. (kapital- raha, mis toodab uut raha s.t kasumit). 1760.-1780. aastail toimus tööstuslik revolutsioon Inglismaal, kus mindi üle manufaktuuridelt vabrikutööstusele. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis tagasid selle, et käsitsi tootmise asemel saaks toota masinatega. Masinad: leiutati mehhaaniline vokk ja mehhaanilised kangasteljed puuvillase riide trükkimise masin kivisõe kasutuselevõtt tõi suure murrangu, leiutati aurumasin. Auruvedur raudteeliin, rööpad, vagunid, vedurid kanalid ja sillad aurik bensiinimootor, diiselmootor, autod raudbetoon. Pöörde tagajärjed: Ühiskonna ümberkihistumine- kapitalistid, keskklass, töölisklass ja töölis aristokraatia....

Ajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Ajaloo riigieksami kordamine 2010

34* Punaste käes oli Kesk-Venemaa tööstuspiirkonnad - eeliseks tööstus, mis võimaldas Punaarmeed varustada; miinuseks kütuse ja toiduainete puudus. 35* Enamlased rakendasid kodusõja aastatel sõjakommunismi poliitikat. 36* Mõlemad pooled kasutasid terrorit vallutatud aladel (kodusõjast tingitud keskaegne metsikus jäi külge ka peale kodusõja lõppu). 37* Kodusõja võitsid enamlased, kes sellega tagasid ka enamliku / kommunistliku diktatuuri püsimajäämise aastakümneteks. 2.1.7. Maailmarevolutsiooni idee teostamise kavad: (Vt.ka õpik lk. 79-86) 30* Enamlased üritasid organiseerida revolutsioone ja riigipöördeid ka teistes Euroopa ja Aasia riikides, lootuses kasutada I maailmasõja tulemusena tekkinud ebastabiilsust ära maailmarevolutsiooni levitamiseks. 31* Enamlaste katsed ebaõnnetusid. Murranguliseks kujunes Vene-Poola sõda (1920-1921),...

Ajalugu
260 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Üldine Teatriajalugu II

Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval ­ see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on loomulik kui vaataja end tunneb nagu kodus, näitleja end aga külalisena....

Üldine teatriajalugu
175 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ameerika Ühendriikide sünd

-pr vastu koalitsioonis sõdinud riigid tunnistasid vajadust järgida restauratsiooni, legitiimsuse ning solidaarsuse põhimõtteid -seati sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal euroopas Tasakaalupõhimõtte ellurakendamine: -1815 juuni, allkirjastati viini kongressi lõppakt, pandi paika suurriikidevaheline tasakaal euroopas -pidi tagama, et ükski võitjariik ei muutuks teistest tugevamaks -viini kongressi otsused tagasid suhtelise tasakaalu ainult euroopa mandril -pikim rahuaeg- 40 aasta jooksul ei osalenud suurriigid üheski sõjas, peale Krimmi sõda(1853-1856) 60 aasta jooksul ühtegi sõda Saksamaa ümberkorraldamine: Saksa ala konsolideeriti, seda ühendamata.Kehtestati omamoodi hierarhia:kõige olulisemad riigid olid Preisimaa ja Austria , ülejäänud riigikesed- Saksa liit: -tõkestama saksamaa ühendamise rahvuslikul pinnal -säilitama enamiku saksa väikeriikide dünastiate võimu...

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti NSV Liidus

Kooliõpetuse tase langes. Eesti NSV-s kehtestati algselt 7-klassiline ja seejärel 8- klassiline kooliharidus. 1970. aastatel muudeti keskkool kohustuslikuks. Peale 8. klassi lõpetamist tuli õppimist jätkata, kas üldhariduslikus keskkoolis või kutsekoolis. Keskhariduse kohustuslikuks tegemine viis haridus allakäigule, kuna tunnistused said ka need inimesed, kes seda ei väärinud. Õppimisvõimetutele õpilastele tagasid keskhariduse koolidele ettenähtud õppeedukus protsendid. Negatiivselt mõjutasid hardusolusid mitmesugused kampaaniad, mis olid sageli lõpuni läbi mõtlemata. Kõrghariduse nõukogustamine väljendus pealesurutud kursustes, milleks olid kommunistliku partei ajalugu ja teaduslik kommunism. Iseloomulikuks oli üliõpilaskonna arvukuse kasv. Kõige olulisem kõrgkool, kus säilis osaliselt akadeemiline mõtte- ja eluviis, oli Tartu Riiklik Ülikool. 1950. aastal kaotati Tartus...

Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Peale teist maailmasõda

aastate algul algatatud kommunistide- ja juudivastane poliitika Hallstein'i doktriin ­ liit, mille järgi Saksa LV oli ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja.- peale 1955 uus idapoliitika ­ Seda ajasid sotsiaaldemokraadid 1960.aastate lõpul. Sõlmiti lepinguid suhete parandamiseks Poola, Tsehhoslovakkia,NSVL, Ida-Saksamaaga. ida ja lääne süntees ­ Jaapan otsustas majanduse parendamiseks loobuda sõjameestest, jättes alles osad traditsioonid ning õppides arenenud riikidelt (USA ja Lääne-Euroopa) finlandiseerumine ­ e. soomestumine. Soomlased kartsid Nõukogude liitu pahandada ning vaatasid, mida nad ütlesid. Sellist NSVL'i poole vaatamist nimetati finlandiseerumiseks. Ameerika Ühendriikide sise- ja välispoliitika põhijooned 50.-80. Sisepoliitika : Erinevalt teistest riikidest ei toonud 2MM erilisi muutusi. Riigipea oli endiselt president. Seadusandlik võim kuulus Kongressile. 40 lõpul algas vasak...

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kunstiajalugu 11 klassi materjal, eksamiks

SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2. midagi, mis pole ehtne, on "kunstlik" 3. inimese tegevused ja tegevuste tulemused: muusika, film, tants, teatrietendus, aga ka pilt, kuju, ehitis. 4. pildid, kujud, ehitised ja veel mõned nähtavad esemed(ehk teosed) moodustavadki kunsti 4-da tähenduse. See on visuaalne kunst. Seega, kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. KUNS...

Kunstiajalugu
86 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Kes avastas Ameerika?

(Allan 2004:8). Viimasel ajal on see negatiivse ilmega portreemaaling saanud siiski uue nägemuse osaliseks. Terve rida rabavaid arheoloogilisi leide on rõhutanud viikingite positiivset laadi saavutusi kaubitsejate, rändurite, käsitööliste, uute maade avastajatega ja asustajate ning lõpuks ka valitsejatena. Viikingid olid kahtlemata julmad, kuid nende vankumatu meelekindlus ja heitmatu vaprus tagasid neile, nende edukad mereretked. (Allan 2004:8-9). Nad alustasid küll röövlite ja rüüstajatena, kuid pikapeale said neist maadeavastajad ja ­vallutajad ning ka seaduseandjad ja riikide asutajad. Islandil lõid nad esimese vabariigi Põhja-Euroopas. Ligikaudu 3200 km Islandist kagu pool panid nad paika Vene riigi alusmüüri. Iirimaal rajasid Norrast tulnud uusasukad esimesed linnad ning kauges Konstantinoopolis aga teenisid Rootsi aladelt olnud...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Rooma termid

Nii alustati Roomas kanalisatsiooni ehitamist etruskite eeskujul varakult, mille tagajärjel Tiberi jõgi muutus kiiresti antiikmaailma suurimaks kollektoriks. Osa sellest olevat kasutusel tänapäevani. Erilist tähelepanu omistasid roomlased veevarustusele. Agrippa üksi olevat organiseerinud mitmete akveduktide ehitamist. Linn olevat Augustuselt saanud kingituseks 500 purskkaevu, ühtlasi veevõtukohta. Nende püsiva funktsioneerimise tagasid 700 basseini ja 130 suurt tsisterni. Kokku sai Rooma 19 akvedukti. Veel 3.sajandil tarvitati Roomas päevas 750 000 m3 vett, mis pladises 1200 purskkaevus, voolas tuhandetes saunades ja 11 keiserlikus termis - kolossaalsete mõõtmetega kümbluspaleedes. TERMID 3. sajandil e.m.a. hakati Rooma linnas ehitama avalikke saunu, kuhu pääses väikese tasu eest või hoopis vabalt. Saunad olid varustatud põrandaaluse soojaõhuküttega. Seal olid...

Uurimistöö
26 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Muuga mõisa referaat

saj lõpukümnendid tõid baltisaksa aadli jaoks kaasa rohkem dramatismi kui paljud eelmised. Pealetungi alustas Vene keskvõim. 1881. a valitsema asunud Aleksander III jättis Balti aadli seni puutumatud privileegid kinnitamata. Minetanud enamiku poliitilistest eõigustest, ei kaotanud mõisnikud siiski oma majanduslikku potentsiaali. Kuidagi ei riivanud nende huve ka 1860. aastate teisel poolel hoo sisse saanud talude päriseksmüümine - vastupidi, sellega tagasid mõisad endale järgmisteks kümnenditeks üpris kindla lisasissetuleku allika, seda enam, et müüki mineva maa hind aja jooksul järjest tõusis. 7 Kasutatud lehed: 1. http://www.laekvere.ee/muugamois/?page_id=56 2. http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15705 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Timoleon_von_Neff 4. http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=134 5. http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=130 6...

Kunstiajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
3
docx

I maailmasõda

Jaan Poska-kirjutas alla tartu rahule(delegratsiooni juht) Adolf Joffe-Nõukogude venemaa deglaratsiooni juht Schlieffeni plaan sakslaste plaan mille korralduseks oli 6 nädalaga Pariisi vallutamine, Seejärel vägede koondamineVenemaa vastu, Sõja võit 3-4 kuuga Plaan XVII-Elsass-Lotringi hõivamine Positsioonisõda: *Kaevikud läänerindel *Inimressurss *Logistika *Läbimurdekatsed *2-3 kaevikuliini Totaalne allveesõda-(Veebruar 1915)Ing vs saks. Inglased võitsid ning tagasid selle et sakslased ei saaks oma laevu sadamast välja lasta ning panid sadama läheduse meremiine täis kadunud põlvkond: *Sõja julmus ja mõttetus *Sõjarusutus *Vastumeelsus riigi valitsejate suhtes *Endasse sulgumine Rahvakomissaride nõukogu- oli NSV Liidu kõrgeimvalitsusorgan 6. juulist 1923 ­ 15. märtsini 1946 Bresti rahu- Saksamaa ja Venemaa vaheline leping Weimari vabariik- 1919 võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon, mida hakati kutsuma Weimari vabariigiks...

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
5
doc

10. klassi ajaloo kontrolltöö Varakeskaeg

d) Rooma ristiust, paganad, frangid, 496 e) Karl Suur, karolingide renessanss, 800, keiser, langobardid, saksid 800 aastal karl Suure keisriks kroonimine, kultuuri elu elavnes, Karl suur vallutas langobardid ja paganlikud saksid. 2. Ida-Rooma keisririik (8 p.) a) Selgita, kuidas tagasid Ida-Rooma püsimajäämise Lääne-Roomaga võrreldes: · soodsamad geograafilised tingimused: Paiknemine tähtsate kaubandusteede ristumiskohas. Justinianuse vallutused, mis tagasid strateegiliselt tähtsad tugipunktid. · rikkalikumad materiaalsed- ja inimressursid: Erinevalt Lääne-roomast, mis jäi barbarite tõttu killustatuks, säilis Ida-rooma ühtsena. Sõjaväkke värvati vaid kohalikke talupoegi. Põllumajandus ei langenud,. Toimiv maksusüsteem...

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
71
ppt

Hiina

Powerpoint Templates Page 15 Powerpoint Templates Page 16 Hiina leiutisi · Kahvel · Ilutulestik · Hambahari · Tualettpaber · Kompass · Tikud · Vihmavari · Tuulelohe Powerpoint Templates Page 18 Jalgade kammitsemine · Jalalaba pikkuseks ei tohinud olla rohkem kui 7 cm · Jalgu hakati kammitsema 3-6 ­ aastaselt · Eelkõige praktiseeriti rikastes perekondades, et tüdrukule hea abikaasa leida · Väikesed jalad tagasid väidetavalt veetleva kõnnaku, abituse ja mehest sõltuvuse ning võimetuse abikaasa raevu eest põgeneda. Powerpoint Templates Page 19 Jalgade kammitsemine Powerpoint Templates Page 20 Jalgade kammitsemine Protsess: · Jalga leotati loomaveres ja taimeleotises · Varbad väänati talla alla, selle käigus murdusid varbaluud · Jalad seoti 3 m pikkuste sidemetega kinni Powerpoint Templates Page 21 Jalgade kammitsemine...

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kreeta mükeene

· aristrokraatia tekkis Kreeka polises, kus toimusid rahvakoosolekud · rahvakoosolekut peeti kõrgemaks võimuorganiks , kuigi selle kõrval eksisteeris ka rikastest ja suursugustest koosnev nõukogu. · Rahvakoosolek otsustas ja nõukogu kiitis heaks · Rahvakoosolekutel võisid osaleda vabad põliselanikest mehed. · Ühtlasi valis rahvakoosolek iga aasta riigiametniku, kes kuhtis polise sõjaväge ja korraldas igapäevaelu. · Rahvakoosolekud tagasid suveräänsuse ja ei lasknud aristrokraatidel võimust võtta. Ühiskonna struktuur · Enamik ühiskonnast olid talupojad kellel oli kohustus minna vajadusel riigi eest sõtta. · Vaesuse piiril virelevad põlluharijad, kes ei suutnud maksta makse ja laenu. Nad orjastati- loobusid oma maatükist. · Käsitöölised-peamiselt pidasid väikesi töökodasid ja teenisid sealt raha. Olid...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Arutlus: Vana hea Rootsi aeg

Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629­1699; üldjoontes loetakse selle alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõpuks võib aga lugeda Põhjasõja alguse. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Pidades silmas rahvaarvu muutumist Eesti aladel, ei oska mina välja tuua, miks peaks Rootsi aeg olema parem teistest perioodidest. Rootsi ajal toimusid rahvastikus suured muudatused. 17.sajandi alguses hinnati rahvaarvu vähemaks kui 100 000. Kuna sõdades, mis toimusid enne Poola ja Rootsi vaherahu oli hukkunud üle poole rahvastikust. Pärast sõdade lõppu hakkas eestlaste rahvaarv suurenema peamiselt loomuliku juurdekasvu teel, kuid sellele lisandus ka mehaaniline iive. Rahvas oli noorem ja elujõulisem ning vabu maid oli küllal...

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Vene aeg

Talurahva õlul lasunud riiklikest kohustustest olid olilisemad pearahamaks(70kopikat igalt meeshingelt) ja nekrutiandmine(meestepüüdmine, millest olid priid taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed. Liivimaal võisid al 1819 kindla rahasumma eest eluks ajaks väeteenistusest vabaks osta). Igal aastal vajasid täitmist mitmesugused kogukondlikud koormised: teede korrashoid, magasiaida ja kooli ehitamine. Talurahva koormiste hulka kuulusid ka kirikumaksud, mis tagasid kgu kirikuorganisatsiooni ülalpidamise. TALUDE PÄRISEKSOSTMINE 1849 kehtestati talude päriseksostmise kord ja tingimused. Otsustusõigus, kas talusid üldse müüa, kellele ja mis hinnaga, kuulus maa omanikule-mõisnikule. Talu võidi müüa ka mujalt tulnud talupojale. Ulatuslikum päriseks ostmine algas 1850 ndatel. Raha talude väljaostmiseks saadi linakasvatusest. Vastupidiselt viljale püsis lina hind püsivalt kõrge...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Olümpiamängud

Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant. Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi haksti nimetama olümpiamängudeks....

Kehaline kasvatus
24 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Olümpiamängude Referaat

Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine.8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant.Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi haksti nimetama olümpiamängudeks...

Sport/kehaline kasvatus
56 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun