meelerahu oma peeneima väljenduse, kus Buddha kehakuju, näoilme ja huulil hõljuv naeratus vihjab Valgusatu saavutatud ülimale harmooniale. KOKKUVÕTE Alates Maurja ajast arenes India kunst järgneva 4-5 aastasajaga märgatavalt ja läbi otsingute ja katsetuste perioodi jõuti lõpuks Gupta perioodi alguseks väljakujunenud stiilini. Selleks ajaks suudeti juba materjali täiuslikult kasutada ja sellega budistlikke teemasid väljendada. Eri piirkonnad mõjutasid üksteist ja tagasid sellega india kultuuri terviklikkuse. Oli loodud alus, et India kunst saaks jõuda oma klassikalise perioodini. India kunsti mõju ei piirdunud mingil juhul vaid India enda territooriumiga, vaid see ulatus ka piirnevatele aladele, mida vahest kutsutakse India Aasiaks või Suur-Indiaks. Tänu oma missioneerivale iseloomule levis ta üle Aasia kuni Indoneesia ja Indo-Hiinani lõunas ja Hiina ja Jaapanini idas. Kogu Aasia budistlik kunst pärineb lõppkokkuvõttes
allüksustena (maniipulitena) justkui malelaua ruutudena, võimaldades suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul. Roomlased kasutasid hellenistlike riikide eeskujul arvukalt katapulte, piiramistorne ja müürilõhkujaid. Alates I Puunia sõjast (264 – 241 eKr) rajasid roomlased endale ka tugeva sõjalaevastiku. Vaenlase territooriumil viibides rajasid roomlased muldvallidest ja palktaradest kindlustatud sõjaväelaagreid, mis tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest. Võidukalt lõppenud sõjakäikude väejuhtidele korraldati Roomas triumf- pidulik rongkäik koos sõjasaagi demonstreerimise ja ohverdamisega jumalatele ning rajati triumfikaari (e võidukaari). 1.5. Rooma provintsid: Vallutatud alade suhtes kasutasid roomlased jaga ja valitse (ld k divide et impera) poliitikat: osadele allutatud rahvastele jagati kodakondsust,
moejoone poolest kahjuks vaid demonstratsioonidel näidatud unelmate lahjendatud versioone. Lääne-Euroopas oli aga teisit, nemad müüsid kaudsete riikide parematele moemajadele ja –salongidele litsentse oma mudeli tootmiseks. Lääne-Euroopa saavutas edu samuti edu ja lahendas Nõukogude Liidu probleemi, kuidas paljundada kõrgmoodi suurtootmise olulselt keerukamat planeerimise ja turustamise mehhanismi kaasamatta. Koos mõlemad Euroopa pooled tagasid kõrgmoe leviku. Leedu Nõukogude Leedus loodi uusi lõnga-ja kanga- ning rõivaste õmblustehaseid.Nendes ei olnud esialgu disainereid- seda tööd tegid inseneri väljaõppega isikud. Leedu suurendas ilmsegelt madala esteetilise väärtusega kangaste ja rõivaste kvaliteeti. Lõpuks asutati 1954.aasta Leedu NSV Kergetööstuse Ministeeriumile alluv Vilniuse Rõivamudeli Maja. Nii sai ka Tallinna moemaja odavamalt riidematerjali. Eriti tähtis oli sünteetiline materjal. 1966
allüksustena (maniipulitena) justkui malelaua ruutudena, võimaldades suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul. Roomlased kasutasid hellenistlike riikide eeskujul arvukalt katapulte, piiramistorne ja müürilõhkujaid. Alates I Puunia sõjast (264 241 eKr) rajasid roomlased endale ka tugeva sõjalaevastiku. Vaenlase territooriumil viibides rajasid roomlased muldvallidest ja palktaradest kindlustatud sõjaväelaagreid, mis tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest. Võidukalt lõppenud sõjakäikude väejuhtidele korraldati Roomas triumf- pidulik rongkäik koos sõjasaagi demonstreerimise ja ohverdamisega jumalatele ning rajati triumfikaari (e võidukaari). 1.5. Rooma provintsid: Vallutatud alade suhtes kasutasid roomlased jaga ja valitse (ld k divide et impera) poliitikat: osadele allutatud rahvastele jagati kodakondsust,
surumata seejuures omaenda tavasid kellelegi otseselt peale. Nii avaldasid pärsia valitsejad austust ka kohalikele jumalatele, püüdes võita nende soosingut ja näidata end maa jumalate poolt kinnitatud valitsejatena. Kuningate korraldusel kohaldati kiilkiri pärsia keelele, kasutades samal ajal riigivalitsemises üha enam ka alistatud rahvaste keeli. Allutatud maade ühiskonnakorralduse ja kohalikele traditsioonide austamisega tagasid pärslased üldjuhul kohaliku ülikkonna ustavus. Kohalikelt nõuti vaid, et tunnustataks Pärsia kuninga ülemvõimu ja makstaks korrapäraselt makse. Sel moel suutsid pärslased rajada küllalt hästi toimiva riikliku korralduse. Riigi eesotsas seisis suurkuningas oma valdavalt pärsia ülikutest koosneva õukonnaga. Kuninga võim oli piiramatu, kuid ta tavatses õukondlastelt riigiasjus nõu küsida. Kindlat pealinna riigil polnud,
väiksemate allüksustena (maniipulitena) justkui malelaua ruutudena, võimaldades suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul. Roomlased kasutasid hellenistlike riikide eeskujul arvukalt katapulte, piiramistorne ja müürilõhkujaid. Alates I Puunia sõjast (264 241 eKr) rajasid roomlased endale ka tugeva sõjalaevastiku. Vaenlase territooriumil viibides rajasid roomlased muldvallidest ja palktaradest kindlustatud sõjaväelaagreid, mis tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest. Võidukalt lõppenud sõjakäikude väejuhtidele korraldati Roomas triumf- pidulik rongkäik koos sõjasaagi demonstreerimise ja ohverdamisega jumalatele ning rajati triumfikaari (e võidukaari). 1.5. Rooma provintsid: Vallutatud alade suhtes kasutasid roomlased jaga ja valitse (ld k divide et impera) poliitikat: osadele allutatud rahvastele jagati kodakondsust, toetati kohalikke
madalama astme ametniku peale panna veto. · Kvestor neid oli 40, rahandusametnikud, · ediilid neid oli 4, vastutasid selle eest, et Rooma linn oleks teraviljaga varustatud. See oli vajalik sellepärast, et mingil ajal hakkas rohkem linna tulema proletaare ja neid peeti üleval Rooma linna viljaga. *teine ülesanne oli avalike mängude korraldamine glatiaatorite võistlused(kolosseumis) ja hobukaarikute võiduajamised. *Ediilid olid need, kes tagasid roomlastele tsirkust ja leiba. Kõrgema astme ametnikud · Preetorid neid oli 8, nende ülesandeks oli õigusemõistmine · Konsul neid oli 2, kõige kõrgem ametikoht Roomas, neile kuulus tsiviilvõim ja ülemjuhataja võim. · Tsensorid valiti viieks aastaks, tavaliselt valiti endiste konsulite seast. Neid oli 2. Tsensorid olid need, kes pidasid rooma kodanike nimekirja(kodanikeloendus) ja nad valvasid ka elukommete järgi.
Aga ka fakihhid polnud eriti valitsusekuulekad ja tekkisid segadused. Juba 739. aastal kaotati osa Phja- Aafrikast berberitele, kellele ei meeldinud araablaste diskrimineeriv suhtumine neisse ja kippus tekkima berberitele sobivam arusaam islamist. Prsia aladel hakkasid vastu haridiidid, mawalid. Dnastia sees oli krimisi, iiidid koondusid Muhamedi onu Abbasi vimu alla. 750. aastal suutsidki abbasiidid Umayyadeid revolutsiooni abil la ja rajasid oma islami riigi. Nad tagasid mawalitele endiga vrdse kohtlemise. Toimunud revolutsioon jagas islami maailma mitmeteks ksikuteks islami riikideks ja dnastiateks, kellel olid paikkonna iserasusest sltuvalt omad arusaamad usust. 4. Revolutsioonijrgne islam 4.1 Abbasiidid Abbasiitide revolutsioon 750. aastal ei vtnud Umayyaditelt lihtsalt vimu le, vaid nad tegid suuri muutusi riigi juhtimisel ja usus. See tagas neile 500 aastaks vimu, mille purustas alles mongolite invasioon. Thtsamad muutused olid pealinna
Ülemaailmne majanduskriis saavutas Eestis kõrgpunkti aastail 1932-1933. Suurtööstuse toodang vähenes kolmandiku, talude tulud poole võrra. Kriis haaras kõiki, häda ja viletsust oli igal pool. Töötude arvud kasvasid ning seda püüti leevendada hädaabitöödega. SÕJAEELNE TÖÖSTUSLIK BUUM Pärast krooni devalveerimist hakkas majandus toibuma ja järgmisel aastal algas majanduses tõus. Eesti majanduse mootoriks oli eksport ja investeeringud, mis tagasid majanduskasvu, efektiivsuse ja konkurentsivõime. Riigieelarve puudujääk kaeti välislaenudega. 1930. aastail rahuldas tööstus peamiselt siseturgu, sest majandusliku autarkia ja kõrgete tollibarjääride tõttu oli maailmaturg ahenenud. Loodi uusi ettevõtteid, moderniseeriti tehnoloogiat. Kõige kiiremini arenes põlevkivikeemiatööstus. Riigi reguleeriv osa majanduses suurenes, tugevnes riiklik sektor, hakati soosima rahvuslikku kapitali.
provintside majandus. Aja möödudes lõid provintsid aga kodusõdade tulemusel impeeriumist lahku.38 Oma eksistentsi jooksul oli Rooma impeerium majanduslikult, kultuuriliselt, poliitiliselt ja sõjaliselt kõige võimsam riik maailmas. Oma kõrgajal Traianuse valitsuse all laius impeerium 6,8 miljonil ruutkilomeetril ja selle 70 miljonit elanikku moodustasid viiendiku kogu maailma rahvaarvust. Keisririigi pikaealisus ja territoriaalne haare tagasid ladina ja kreeka keele, kultuuri, religiooni, leiutiste, arhitektuuri, filosoofia, õiguse ja valitsemisvormide püsiva mõju impeeriumi alade tulevikule.39 4.4. Hiline keisririik ehk dominaadi ajajärk Keisririik kui ühiskondlik riigikorraldus ei saanud aga igaveseks püsima jääda. Keisririigi periood on seega jagatud ajaliselt kaheks. Viimane sellest ajast on tuntud kui hilise keisririigi ehk dominaadi ajajärk. Diocletianuse ja Constantinuse ulatuslike reformidega rajati
Püramiidi ehitati kogu vaarao elu jooksul ja peale tema surma hakati kohe uut ehitama. Püramiidi ehitamiseks kulus terve riigi jõud. Uuena säras nende välipind päikese käes, kuna püramiidide välispind oli lihvitud. Ehitamise ajal jäeti püramiidi käigud, mis viisid haudkambrisse. Pärast matust käigud suleti ja maskeeriti korralikult. Maskeering oli vajalik, sest sisemuses oli mitmeid aardeid, mida pidi varaste eest peitma. Väga tähtsad olid kanalid, mis tagasid õhuvahetuse. Kolm kuulsaimat püramiidi olid Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiidid. 7. Milliseid haudehitisi rajati Egiptuses Uue Riigi ajal?Mille poolest on eriline RamsesII hauakamber? Uue riigi kunst erineb eelnevast, ta on kaotanud oma rahulikkuse ja suuruse ning muutus aktiivsemaks, ta on palju loovam ja mitmekülgsem, graatsilisem. Vanimad egiptuse templid olid ehitatud haudehitiste juurde ja olid mälestuspaikadeks
4. etapp Pange inimesed strateegiat kire ja entusiasmiga ellu viima Lõpptulemuseks peaks olema väljatöötatud strateegia kirglik ja sirgejooneline järgimine kõigi organisatsiooni liikmete poolt. Sellist ideaalset olukorda õnnestub saavutada harva. Samuti tuleb arvestada, et paratamatult nõuab eesmärgi saavutamine tippjuhtidelt palju aega ja pühendumist. Muudatusi takistab enim mõtteviisi inertsus. Sageli kaldutakse tuginema oskustele ja võimetele, mis tagasid edu varem, kuid mis ei pruugi seda tagada muutunud konkurentsikeskkonnas. Kõigepealt on vajalik senised hoiakud ja käitumismallid lahti sulatada, veenda töötajaid, et vanaviisi jätkata ei saa. Lihtsam on see siis, kui võimalikult lai ring töötajaid on ise osalenud uute strateegiaelementide väljatöötamisel. 8. Tooge näiteid missioonist (visioonist, põhiväärtustest) koos kommentaaridega. TTÜ majandusteaduskond ,,Teaduskonna, kui avalik-õigusliku ülikooli struktuuriüksuse
elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvataja, õpetaja ja tuleviku valgustaja, teater oli oluline propagandasõjas, mis käivitus taasokupeeritud Eestis. Teatrikunsti ideoloogiline eelisseisund Nõukogude Liidus ja vajadus teha see massidele kättesaadavaks tagasid ka Eestis teatritele aastail 1945–1948 märkimisväärse dotatsiooni, kokku 24,4 miljonit rubla (Hion 2002: 91). Hoopis teises ühiskonnas kasvanud ja koolis käinud teatriinimestel tuli uudse koolitaja rolliga kohaneda ja ise kõigepealt välkkiirelt ümber õppima asuda. Vabariigi kunstialaste töötajate nõupidamisel leiti: „Selleks, et kasvatada kunstivormidega teisi, peab ise olema ideeliselt veendunud, peab põhjalikult tundma marksistlikku teadust ühiskonnast
negatiivsele väliskaubandusbilansile kasvasid pangareservid 19,7 mln. kroonilt (1932) rohkem kui 60 mln. kroonini (1939) ning pangatähtede emissiooni tagatus kulla- ja välisrahareservidega tõusis üle 100%.[4] Devalvatsioon ja välisturgudel paranenud konjunktuur mõjusid riigi tootmis- ja eksporttegevusele ergutavalt ning 1934. a. alanud majanduslik elavnemine jätkus aasta- aastalt kiirenevas tempos. Raha stabiilsus, korralikult toimiv rahasüsteem ning krediidiasutuste tõrgeteta töö tagasid rahva usalduse ja jätkuva säästutegevuse, andes tunnistust majanduses saavutatud tasakaalust ning tugevusest. Alanud maailmasõda tõi küll mõningaid häireid majandusellu, kuid ei suutnud esialgu veel ohustada Eesti Panga tegevust ja riigi majanduselu arengut tervikuna. Kahjuks katkestas võõrvägede sissetung Eestisse ning sellele järgnenud riikliku iseseisvuse kaotus nii soodsalt kulgenud arengu. 4.5 1940-1941 Nõukogude okupatsioon. Eesti Panga likvideerimine 1940. a
loodut, pidustusi, sporti. Levis härja, kultuslooma kujutamine. Usuti veel, et Kreetas valit. naised, kuna neid on maalidel ja igalpool rohkem kujutatud. Kui Kreeka vallutas Kreeta(umb. 15 saj eKr), siis võtsid kreeklased arvatavasti Kreetalt palju asju üle. Kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. Mükeene kultuur- 1400-1100 eKr teame, rohkem kuna seal oli kasutusel lineaarkiri B, mida oskavad teadlased lugeda. Kreeklased kasut. hobukaarikuid, mis tagasid neile sõjalise üleoleku Egeuse piirk-s. Majandus-ja kultuurikeskusteks lossid. Neist tuntuim, Mükeene, kuid losside ümbert puudusid linnad, kuid matkiti Kreetat luksuslike freskodega. Kõik oli kohandatud kreeklaste sõjakale vaimule. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn. kükloopilised müürid. Kunstis esines sõjatemaatikat. Lossi eesotsas seisid kaks kõrget võimukandjat- valitseja ja sõjapealik. Olid sõjalised kaaskondlased, kes arvatavasti relvajõud
TallinnaÜlikool Ühiskonnateaduste instituut Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis Eesti ühiskond ja poliitika Riho Kirsipuu 2015 1 Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2. Tööturu olukord viimase 25 aasta jooksul...........................................................4 2.1 Tööturg ja tööhõive........................................................................................ 4 ............................................................................................................................ 4 2.2 Brutopalk....................................................................................................... 6 2.3 Vaesus........................................................................................
allriigi valitseja dualism maailma valitsevad kaks valitsejat Jumal ja Lucifer, hea ja halb; usuti, et keha on ajutine ja kaduv, kuid hing on igavene Aadam ja Eeva esimesed Jumala poolt loodud inimesed pärispatt inimesed on sünnist saati patused, sest ei suuda kurjusele vastu seista. Lugu ulatub Aadama ja Eeva aega, kui Eeva võttis õuna headuse ja kurjuse puult, mida katsuda ei tohtinud. Sakramendid püha toimingud, mis tagasid taevariiki pääsemise nt. Ristimine, usu kinnitamine, armulaud, pihtimine, patukahetsus Püha Kolmainsus Jumala olemus Isana, Pojana e. Kristusena ja Püha Vaimuna. Surmajärgne elu taevariik ja paradiis viimne kohtupäev enne Jumalariigi saabumist pidi tulema ka viimane kohtupäev, kui kõik surnud pidid haudadest üles tõusma ja Jumalale pattudest aru andma puhastustuli al. 12.saj. Levis arvamus, et peale surma lähevad kõik inimesed puhastustulle, kus
laiendas Coca-Cola oma limonaadiautomaate ka Atlantast väljapoole. Kui 1894. aastal tekkis soov teha jook kaasaskantavaks nõudluse muljetavaldava kasvu tõttu, 4 paigutas Joseph Biedenham oma limonaadiautomaadi juurde pudeldamiseks vajaliku tehnika, olles esimene, kes pani Coca-Cola pudelisse. Laiaulatuslik villimine sai võimalikuks juba viis aastat hiljem, 1899, aastal, kui kolm ettevõtlikku ärimeest Chattanooga's, Tennessee's tagasid endale ainuõiguse villida ja müüa Coca-Colat. Kolm ettevõtjat ostsid villimise õigused Asa Chandler'ilt vaid ühe dollari eest. Benjamin Thomas, Joseph Whitehead ja John Lupton arendasid tänaseni kasutuses oleva ülemaailmse Coca-Cola villimise süsteemi. Üks suuremaid väljakutseid esialgsetele villijatele oli imiteerijate hulk, kuid ka pakendite ühtsuse puudumine. Pudeldajad nõustusid, et teiste hulgast silmapaistev karastusjook vajab ka standardset ja eristuvat pudelit. 1916
Seda ristinime, mis vanematel ja vanemate vanematel on, ei pea lapsele panema, tal on õnnetu elu. Ühe teate järgi Tarvastu kihelkonnast sai tütarlaps oma nime ristiemalt ja poiss ristiisalt. (Valk 2009) Nagu näha, taotleti kindla nime andmisega sageli seda, et laps noorelt ei sureks, vaid elaks kaua. Enamasti pidi selle kindlustama vanema nimi, kuid ühe Kaarma kihelkonnast pärineva kirjapaneku järgi tagasid ka piiblinimed Aadam ja Eeva lapsele pika elu. Sama on uskunud ka lutsid ning ilmselt pärineb see vanast katoliiklikust traditsioonist (näit. Poolas on need nimed laialt levinud; samuti tundsid uskumust sakslased). Ühes teates on peetud vajalikuks rõhutada järgmist: Ühel paaril ei tohi mitte kaks ühenimelist last olla: ainult üks neist saab sarnasel korral taeva raamatusse kirjutatud. (Ibid) 2.2.1.2. Ühe pere lapsed said ühe nime
1. SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2. midagi, mis pole ehtne, on "kunstlik" 3. inimese tegevused ja tegevuste tulemused: muusika, film, tants, teatrietendus, aga ka pilt, kuju, ehitis. 4. pildid, kujud, ehitised ja veel mõned nähtavad esemed(ehk teosed) moodustavadki kunsti 4-da tähenduse. See on visuaalne kunst. Seega, kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. KUNS...
Maailma ja Eesti ajaloo kõrval hakati õpetama ka NSV Liidu ajalugu. Kooliõpetuse tase langes. Eesti NSV-s kehtestati algselt 7-klassiline ja seejärel 8- klassiline kooliharidus. 1970. aastatel muudeti keskkool kohustuslikuks. Peale 8. klassi lõpetamist tuli õppimist jätkata, kas üldhariduslikus keskkoolis või kutsekoolis. Keskhariduse kohustuslikuks tegemine viis haridus allakäigule, kuna tunnistused said ka need inimesed, kes seda ei väärinud. Õppimisvõimetutele õpilastele tagasid keskhariduse koolidele ettenähtud õppeedukus protsendid. Negatiivselt mõjutasid hardusolusid mitmesugused kampaaniad, mis olid sageli lõpuni läbi mõtlemata. Kõrghariduse nõukogustamine väljendus pealesurutud kursustes, milleks olid kommunistliku partei ajalugu ja teaduslik kommunism. Iseloomulikuks oli üliõpilaskonna arvukuse kasv. Kõige olulisem kõrgkool, kus säilis osaliselt akadeemiline mõtte- ja eluviis, oli Tartu Riiklik Ülikool. 1950. aastal kaotati Tartus
aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Esimestel 5 olümpiamängudel võisteldi ainult staadionijooksus mille pikkuseks oli 192,27 m. Võitja sai au süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid nagu praegugi iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode kutsuti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu VanaKreeka ajaarvamine. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses seda nimetati ekeheiriaks. Olümpia pühadesse kohtadesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant. Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi hakati nimetama
ustavusvanne kuningale. Võitluses protestantlusega lõi katolik kirik jesuiitide ordu, mis koosnes 10 mehest (1640). Valiti kavalad, targad, ilusad noormehed. Valitsejate pihiisad, koolide/kolleegiumide/ülikoolide rajajad, misjonärid. Vaesus, kasinus, alandlikkus. Nad ei kasutanud vägivalda, imbusid õukonda ja hakkasid mõjutama valitsejaid. Reformiti ka katoliku kirikut (Trento kirikukogu), nad lükkasid tagasi reformi ideed. Kuid tagasid korra ja distsiplineerisid kirikut. Indulgentside müük lõpetati, vaimulike hariti paremini, järgiti kõlbelist eluviisi. Felippe II vastureformatsiooni teostaja. Rajas uue pealinna Madridi. Ta korraldas sõjakäigud Inglismaale (katolikluse taastamine, said lüüa) ja Madalmaadesse (katoliikluse taastamine ja oma koosseisus hoidmine, Madalmaade vabadussõda, kuulutasid ens sõltumatusks Hispaaniast). Püüdis takistada usupuhastuse levikut
Külajutt "Nõia tütar" näitab ebausu raskeid tagajärgi, kuid peategelane, rahvaarsti tütar Leena leiab siiski oma õnne. Ilmekas kõrvaltegelane selles jutus on küla keelekandja Pärälärä-Leenu. Luule Juhan Liiv on üks eesti luuleklassika suuri nimesid. Ta ületas 19. sajandi lõpu epigonismi (jäljendamise) ja temast sai 20. sajandi luuleuuenduse eelkäija. Liiv hakkas luuletusi avaldama 1880. aastatel tol ajal levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Luuletajakuulsuse tagasid talle aga eeskätt hilisemad, haigusaastail valminud luuletused. Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. (Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis
19. sajandis II poolel suutsid bioloogiaalased fundamentaalteadused toetada meditsiinilisi ja põllumajanduslikke arenguid. Suurim teadlane tollel ajal Louis Pasteur. Ta: * muutis arusaama elu tekkest ja bioloogiliste protsesside olemust * ta lõi marutõve vaktsiini ja avastas vaktsineerimise * selgitas käärimise aluse * selgitas tänapäeval kasutuses oleva pastöriseerimise mõiste Alexander Fleming avastas antibiootikumi e penitsilliini. Gregor Mendeli geeneetikaseadused tagasid palju soodsama tõuaretuse. Lühikõrreliste teraviljade (mais, riis, nisu) ja agrotehnika täiustumine 196070 aastatel suurendas oluliselt saagikust ning aitas leevendada näljahäda Aafrikas, Pakistanis ja Indias ning see on tuntud kui Roheline revolutsioon. Bakterite pärmi- ja hallitusseente kasutamine biotehnoloogias Biotehnoloogia eelised on: · suur energiasäästlikus · jäätmevaba või loodusele kahjutuste jäätmete teke · odav tooraine Probleemid:
selliseid, keda inimene kodustama hakkas: veiseid, hobuseid, põhjapõtru ja teisi. Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopis välja surnud loomadest, nagu mammut, koopakaru jt. Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi- sõltus ju nendest tollal inimese olemasolu. Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi. Võluvad maitsekad värvitoonid: must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida. Kiviaja "kunstikoolide" õpilastöödeks olid sissekraabitud loomakujutistega kivikesed. Need sadade kaupa koobastest leitud harjutuskivid näitavad, et isegi ühe poosi kujutamise selgekssaamiseks tuli seda palju kordi uuesti ja uuesti korrata. Imelikul kombel on just lapsed, ja täiesti juhuslikult, leidnud Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid
jaapanlased pidid sellegi maha jätma. Kui päev hakkas õhtusse jõudma, oli Jaapani laevastik kaotanud kõik oma neli lennukikandjat, ameeriklastel oli veel kaks alles. Midway oli tõepoolest otsustav lahing, mida alustades oli Jaapanil Vaikse ookeani võimsaim laevastik, kuid jaapanlased ei osanud jõudusid ühte koondada. Kui relvad vaikisid, olid Jaapani merejõud taandunud laevastikuks ilma lennukikandjateta. Ameeriklastel olid suureks abiks desifreeritud Jaapani koodid, mis tagasid neile üllatusmomendi. Lahing andis ameeriklastele hinnalisi kogemusi lahingu pidamisel lennukikandjatega. Vaikse ookeani sõjatandril oli toimunud pööre, aga samasugust võitu vajasid liitlased ka läänes. Ameerika õhurünnak Jaapanile Aeg: märts-august 1945 Koht: Jaapani õhuruum Teise maailmasõja viimasel aastal alustasid USA strateegilised õhujõud Jaapani linnade lauspommitamist, mille ägedusele ja purustusjõule pole sõjaajaloos võrdväärset tänapäevani
valitsus, selle usk". *Tööstuslik pööre Euroopas. Industriaalühiskond. Eeldused: teaduse ja tehnika areng pidi olema vaba tööjõud energiaallikate olemasolu tooraine olemasolu pärisorjuse kaotamine pidi olema kapital ehk raha, mida sai investeerida. (kapital- raha, mis toodab uut raha s.t kasumit). 1760.-1780. aastail toimus tööstuslik revolutsioon Inglismaal, kus mindi üle manufaktuuridelt vabrikutööstusele. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis tagasid selle, et käsitsi tootmise asemel saaks toota masinatega. Masinad: leiutati mehhaaniline vokk ja mehhaanilised kangasteljed puuvillase riide trükkimise masin kivisõe kasutuselevõtt tõi suure murrangu, leiutati aurumasin. Auruvedur raudteeliin, rööpad, vagunid, vedurid kanalid ja sillad aurik bensiinimootor, diiselmootor, autod raudbetoon. Pöörde tagajärjed: Ühiskonna ümberkihistumine- kapitalistid, keskklass, töölisklass ja töölis aristokraatia.
152-179mm kividest aluskiht, 25nm kattekruus, 25-75mm kividega katend. - Thomas Telford sotlane arendas eelmise mehe metoodikat edasi selliselt et oleks drenaaziv kiht all ja paigutas sinna suuremaid kive. 179x100 kivid aluskiht, <63mm kivid 100mm kiht, 51mm purustatud kive, 38mm killustik - John McAdam sotlane arendas odava katendi pinnasest ja killustikust (macadami), kasutas tõstetud muldeid, mis tagasid vee äravoolu. Täheldas kitsaste vankriratast kahjustusi suurema läbimõõduga kividega katendi puhul. Leiutas ka odava killustiku teekonstruktsiooni MAKADAM- kolm kihti kildu ja kraavid. Esimene kiht purustatud kividest (killustik fra 75mm) 100+100mm, kolmas kiht kild fra 25mm 50mm kiht. Iga kihti rulliti ja tihendati ja saavutati 3x parem kui Telfordil. Ta oli vastu peenema täitematerjalis lisamisele killustiku vahele,
Kreetal polnud eraldiseisvaid templeid, mistõttu võisid lossid olla ka religioonikeskused. Lossid olid kindlustamata, üldse pole sellest tsivilisatsioonist säilinud kindlusi, relvi ega muud säärast. Ka kunstis domineeris rahumeelne laad. Naiste ühiskondlik positsiooni oli ilmselt märksa kõrgem kui teistes tsivilisatsioonides. Kreeklased ja Mükeene ajajärk. Sisserännanud kreeklased hakkasid mandril domineerima ja hobukaarikud tagasid nende sõjalise edu. Umbes 15. sajandil eKr tungisid kreeklased Kreetale ja vallutasid Knossose. Kreeta kultuur säilis ja kreeklased võtsid selle pea kogu ulatuses üle. Lineaarkiri A kohandati kreeka keelele ja loodi Lineaarkiri B, mida ka lugeda osatakse. Nüüd levis minioline kultuur üle Kreeka, aga selle arendajaks said nüüd kreeklased ja Kreeta kaotas oma tähtsuse. Ka Kreekas said elu keskusteks lossid, tuntuim Mükeene
Rooma teatrite põhidisain tuleneb Pompei teatrist, mis on alaliselt esimene püsiv teater Roomas. Teatreid püstitati üle kogu impeeriumi tänu Roomlaste võimele mõjutada kohalikku arhitektuuri, sellest tingitult näeme me tänapäeval üle kogu maailma unikaalseid Rooma teatreid. Rooma teatrite ja amfiteatrite vahel esines mõningaid sarnasusi Nad olid konstrueeritud samadest materjalidest, Rooma betoonist ning nad tagasid publikule üle terve Impeeriumi võimaluse vaadata lugematuid etendusi. Siiski on nad täiesti erinevad struktuuri poolest mis võimaldasid ettendada erinevaid vaatlusmänge. Amfiteatrid ei vajanud ülimat akustikat, mida Rooma teatrid seevastu võimaldasid. Kui amfiteatrite otstarbeks oli korraldada võiduajamisi ja gladiaatorite võitluseid, siis teatrid keskendusid näitemänudele, pantomiimidele, kooridele ning pidulikele, tähtsatele kõnedele.
Lõunas tugevdati Sardiinia kuningriiki Genova liitmisega. Veneetsia ja Lombardia alad aga anti Austriale. II 2.3. Tasakaalupõhimõte - luua mandril tasakaal Euroopa suurvõimude vahel. Juba Madalmaade kuningriigi loomine oli vastanud Inglismaa huvidele vältida ranniku langemist mõne suurvõimu kätte. Inglismaa jättis endale sõja ajal vallutatud Malta, Tseiloni ja Kapimaa (Hollandilt). Need strateegiliselt tähtsad alad koos Inglismaa teiste kolooniatega tagasid, et Euroopast väljaspool tasakaalu ei kujunenud - Inglismaa oli merel nüüd ülivõimas. Venemaale jäeti sõja ajal Rootsilt saadud Soome, kuid Rootsile anti jällegi Taanilt võetud Norra. Viini kongressil kehtestatud Euroopa uus poliitiline korraldus soosis võitjariike. Tasakaaluprintsiibi ohvriks langes eeskätt Poola, mistõttu hakati kasutama nimetust Kongressi-Poola. (Poola jagamised olid
peategelasteks olid nutikad teenrid, kes igast olukorrast kavalusega välja oskasid tulla Laulumäng - Saksa Singspiel sündis sajandi keskel inglise ballaad-ooperi ja pranstuse koomilise ooperi eeskujul, mis jõudsid Saksamaale tänu rändtruppidele. Kui saksamaal jäi Singspiel rahvalikuks meelelahutuseks, siis Austrias toetas seda zanrit keiser Joseph II ja see võimaldas kasutada ooperilauljaid kes tagasid kõrge muusikalise taseme. Muusikateatri klassikasse kuulkuvad Mozarti " Võluflööt", "Haaremirööv" ja "Teatrudirektor". Sajandi lõpuveerandil, kui Singspiel sai Saksamaal suurmoeks, jõudis näitetruppide tegevus ka Tallinna. 21 9.1 Opera seria kriis Peamiseks numbriks oli aaria (koloratuur ja trillerid ), tekst banaalne ja ülev, seetõttu hakkas kaduma sisuline terviklikkus.
Kas see annab alust dateerida olümpiamängude algust täpselt sellesse aega, on ülimalt vaieldav, kuid regulaarsete pidustuste algusele kõnealusel perioodil võib see viidata küll. Hoogustusid ka kreeklaste mereretked lääne suunas peamiselt Itaaliasse, kus meelitasid Etruuria (etruskide ala) ja Elba saare metallileiukohad. Siingi olid esimestena kohal euboialased, kes arvatavasti sõlmisid etruski ülikusuguvõsadega sõbralikud suhted, mis aitasid kaubelda ja tagasid ligipääsu ihaldusväärsele toorainele. 8. sajandi esimesel poolel tekkis tänapäeva Naapoli lähedal Ischia (toona Pithekussai) saarel suur kreeklaste, peamiselt euboialaste asula, mis tõenäoliselt toimis lähtepunktina Itaalia rahvastega kauplemisel. Tegemist oli perioodiga, mil ka foiniiklased Vahemere lääneosas oma kolooniaid rajasid, otsides metallileiukohti nagu kreeklasedki. Tihe kokkupuude nende rahvaste
Madis Kütt (basskitarr, vokaal) ja Viljo Tamm (vokaal). Heli eest hoolitses Andres Korotov. (ibid: 114) 3.2.2. Apelsin Eesti levimuusika söötijäänud huumori- ja satiirimaad asus 1974. aastal harima ansambel Apelsin. Menu näitas, et sellisest muusikast tunti puudust. Esialgses populaarsuses mängis kindlasti oma rolli üllatus- ja uudsusmoment, kuid mehed sihtisid ajutisest menust kõrgemale. Enesekriitilisus ja nõudlikkus muusika, tekstide, esituse ja salvestuste suhtes tagasid kuulajaskonna püsiva huvi. Ka muusikavaliku kunsti näisid Apelsini mehed hästi tundvat. Algusest peale oli repertuaar internatsionaalne. Kava oli kirju, kuid seda tervikuks aitasid siduda 19 vahetekstid, milles ilmnes ka meeste sõnaseadmisoskus ja näitlejameisterlikkus. Kuigi esitati erinevatest zanritest muusikat- rahvaviisidest rokilugudeni, jäi Apelsini muusikuile siiski kõige
lihtsustatud kujul kasutamine). Tema originaalsuse rõhutamine on vähe põhjendatud. Kolmandaks. Teaduslik analüüs ei kinnita sellise maksusüsteemi korduvat kiitmist (majandust väga hästi stimuleeriv, lihtne jne.). Neid väiteid (nagu ka Eesti maksusüsteemi lauskriitikat) tuleb lugeda poliitilises võitluses kasutatud propagandistlikeks väideteks. Neljandaks. Aastatel 19941999 ei olnud Eesti majanduse kiire arengu põhifaktoriks tema maksusüsteem, ilmselt tagasid majanduse kiire arengu teised tegurid. Viiendaks. Perioodi 19941999 iseloomustab suhteliselt suur stabiilsus nii maksu- kui eelarvepoliitikas. See stabiilsus tagati põhimõtteliste muudatuste puudumisega maksusüsteemis. Samuti jäid tagasihoidlikeks ka muudatused konkreetsetes maksudes, 14
Külajutt "Nõia tütar" näitab ebausu raskeid tagajärgi, kuid peategelane, rahvaarsti tütar Leena leiab siiski oma õnne. Ilmekas kõrvaltegelane selles jutus on küla keelekandja Pärälärä-Leenu. LUULE Juhan Liiv on üks eesti luuleklassika suuri nimesid. Ta ületas 19. sajandi lõpu epigonismi (jäljendamise) ja temast sai 20. sajandi luuleuuenduse eelkäija. Liiv hakkas luuletusi avaldama 1880. aastatel tol ajal levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Luuletajakuulsuse tagasid talle aga eeskätt hilisemad, haigusaastail valminud luuletused. Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. (Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis
Aastal Illinoisi osariigis. Rogers alustas kõrgkooliõpinguid Illinoisi ülikoolis ning tegi 1922. Aastal Noorte Meeste Kristliku Liidu liikmena ringreisi Hiinas jt Aasia riikides. Kaugete kultuuridega tutvumine kujundas oluliselt Rogersi maailmavaadet, kasvatas ta eneseusaldust ja arendas iseseisvat mõtlemist. Kirutas raamatu ja teose, oli 12 aastat psühhoteraapiakeskuse direktor. Tema teened isiksuse keskse nõustamise, humanistliku õpetamisviisi, grupiteraapia ja inimsuhte uurimisealal tagasid talle üha suureneva populaarsuse mitte üksnes Ühendriikides, vaid kõikjal maailmas. Nobeli auhinna kandidaadiks. Isiksusepsühholoogia ühe mainekaima ülevaate koostajajad tunnistavad, et mitte kellegi pole S. Freudi aegadest peale olnud psühhoteraapia ja nõustamise praktikale nõnda suurt mõju kui C. Rogersil. Eneseaktualiseerimine C.Rogers püstitas hüpoteesi, et inimkäitumist stimuleerib ja reguleerib eneseaktualiseerimise püüd,
Esimene kodutöö . Seal on ka arutelu all päris palju juttu. Vastused küsimustele ja mõned näited: · Millised erinevad tähendused on kutsel, ametil ja professioonil olnud aegade jooksul? Lisage näiteid Kõigil kolmel nimetusel on ühisosa sotsiaalse, ajaloolise, kultuurilise, ühiskondliku, isikliku (vahel ka seletamatute mõõtmete nn brute facts) mõõtme näol. Billetti Artikkel andis mulle järgmise aluspõhja, millelt edasi minna. Kutse pärineb ladina sõna "vocare", mis viitab kõnele, kutsele, meie aines siis kutse konkreetsele eluviisile, mis on elukestev/elu läbiv (Hansen, 1994). Ja mulle väga meeldis Billeti tsiteeritud mõte 1916 aastast, esitatud Dewey poolt, et kutse on nagu üksikisiku reisiteekond läbi (töö)elu. Varem olid näiteks sotsiaalsed ja ühiskondlikud asjaolud, mis piirasid teatud rassi, klassi või soo esindajatel omandada teatud elukutset. Oma valikutes sõltuti traditsioonidest, ajaloolistest tavadest, mida jälgiti rangelt. (Om...
militarism tegid NSDAP noortele huvitavaks, samuti avanes diktatuuri tingimustes vaid partei liikmena võimalus teha kiiret karjääri. Massiüritused ja kergesti meeldejäävad loosungid, nagu Sieg Heil! (Elagu Võit!), Heil Hitler! (Elagu Hitler!), Ein Volk, ein Reich, ein Führer! (Üks rahvas, üks riik, üks juht!), Deutschland, erwache! (Saksamaa, ärka!) jne. tekitasid tunde ühtsusest ja milleski suures osalemisest. Lauspropaganda, kriitika puudumine ja kord tagasid NSDAP populaarsuse. Hitleri propagandaminister oli Joseph Goebbels. Goebbelsit peetakse tänapäeval massipropaganda rajajaks, ta võttis selleks kasutusele massimeedia (raadio, ajalehed) ja kultuuri (kino, raamatud, teatri, muusika) ning lasi üht ja sama korrata nii kaua, kuni kõik uskusid, et korratav peab olema tõde. Parteisiseses töös olid olulisimad tegelased Reichsleiterid (otseses tõlkes riigijuhid), kes allusid otse Hitlerile
Linnadele kinnitati nende endised õigused. Peeter I kinnitas Eestimaa rüütelkonna eriõigused 1.märts 1712. Eesti ja Liivimaa kuulumine Vene impeeriumi koosseisu vormistati Uusikaupunki ehk Nystadti 1721.a rahulepinguga, millega kinnitati veelkord 1710.a kapitulatsiooni sisu. Rootsile maksis venemaa kompensatsiooniks 2 miljonit riigitaalrit ning andis Rootsile õiguse tollivabaks viljaimpordiks Balti kubermangus. Kapitulatsioonid ning Uusikaupunki rahu tagasid Eesti ja Liivimaa senise elukorralduse säilimise. 18.saj ühendati Läänemere kubermangude koosseisu Vene impeeriumisse ka Eesti ala linnad,mis olid sellisena erandlikus staatuses võrreldes teiste Vene impeeriumi linnadega. Kõige enam kaotas Põhjasõjaga Eesti-alade talupojaseisus, kes jäi ilma igasugusest riigipoolsest kaitsest. Vene impeeriumis toimus talurahva pärisorjastumine. Balti erikorra alusel Vene Impeeriumi kooseisu läinu Läänemere kubermangud säilitasid
2. RAAMATUTE AINESTIKU ÜHISKONDLIK TAUST See peatükk aitab avada Austeni romaanides kujutatud ühiskonnakihte tolleaegsel Inglismaal ning naiste olukorda. 2.1 Austeni-aegse Inglismaa sotsiaalne kihistus Tolleaegses Inglise ühiskonnas oli kolm kihti: aristokraadid, keskklass ja alamklass. Sellest, millisesse kihti kuuluti, olenes elukoht, elustiil, töö ja haridus. Väga raske, peaaegu võimatu oli klassi vahetada. Pääsme kõrgklassi tagasid vaid vähesed positsioonid: vaimulikud ja kuninglik pere (kuningas, kuninganna), tähtsamad riigi ohvitserid (baronetid, rüütlid, aadlikud, maahärrad, hertsogid, vikontid). Seisuste vahest kinnipidamine oli väga oluline. Aristokraadid olid reeglina rikkad ning nad ei pidanud enamasti töötama. Nad veetsid aega lugedes, sotsialiseerudes, mängisid mänge nagu male ja kaardid ja tegid teisi tegevusi, mis ei olnud eriti koormavad
mitte osta. Pärast seda rulatamise populaarsus rauges sama kiiresti, kui see algas, ja spordiala tabas esimene mõõnaperiood. (Fry 2006.) Esimese languse ajal leiutas Larry Stevenson kicktaili ja rulatamise esimene põlvkond pani siis aluse trikkidele ja stiilile, mida teame ka tänapäeval, kuigi siis oli ikka veel rula varustuses puudusi. 1973. aastal leiutati uretaan rattad, mis olid valmistatud õlist, arendamaks seda spordiala. Uued rattad tagasid palju parema haardumise ja kiiruse ning ühinesid uudsete rula truckidega, tänu millele rulatajad said manööverdamise uuele raskusastmele viia. Sellel ajal olid trikid peamiselt lihtsalt maa peal kiire hoo pealt manööverdamine, kuid peagi avastati, et ka tühjades ujumisbasseinides ja silindrilistes torudes on võimalik sõita. (,,Skateboarding History (It all started in the U.S.A)" 2007) 1970-ndate aastate jooksul arenes rulatamine märgatavalt ja see astus sammu edasi järgmisse
Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant. Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi haksti nimetama olümpiamängudeks.
aastal) ja Karl Suure (742-814) kindlakäelise juhtimise all hakanud taastuma kord. (Allan 2004:8). Viimasel ajal on see negatiivse ilmega portreemaaling saanud siiski uue nägemuse osaliseks. Terve rida rabavaid arheoloogilisi leide on rõhutanud viikingite positiivset laadi saavutusi kaubitsejate, rändurite, käsitööliste, uute maade avastajatega ja asustajate ning lõpuks ka valitsejatena. Viikingid olid kahtlemata julmad, kuid nende vankumatu meelekindlus ja heitmatu vaprus tagasid neile, nende edukad mereretked. (Allan 2004:8-9). Nad alustasid küll röövlite ja rüüstajatena, kuid pikapeale said neist maadeavastajad ja vallutajad ning ka seaduseandjad ja riikide asutajad. Islandil lõid nad esimese vabariigi Põhja-Euroopas. Ligikaudu 3200 km Islandist kagu pool panid nad paika Vene riigi alusmüüri. Iirimaal rajasid Norrast tulnud uusasukad esimesed linnad ning kauges Konstantinoopolis aga teenisid Rootsi aladelt olnud
a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tšehhoslovakkias, mis algselt oli Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse kommunistlik valitsus. Reaktsioonina sellele loodi esimene sõjaline rühmitus Lääne- Euroopas - Brüsseli pakt. Aprillis 1949 loodi NATO, kuhu algselt kuulus 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. Berliini blokaad
ressursse. • See andis tunda maapiirkondades. • Traditsioonilist käelist osavust nõudvat vaba aja tegevused (õmblemine, kududmine, puutöö) vähenes nendega tegelejate arv. • Rahvakultuuri arenemisele avaldasid mõju ka sotsiaalmajanduslik killustamine (vaesus vs rikkus) ja Eesti ühiskonna modeleseerumine. • Kultuuri tarbiti vähem nii palju kui rahalised võimalused tagasid. • Eakad, vähem haritud madalama sissetulekuga inimesed ei käinud teatris, hakati vähem lugema raamatuid. • Kultuuri üritusi, mis oli tasuline ei külastatud. • Ainuke kultuur oli televiisor. • Kõrgkultuuri tarbijateks olid enamasti kõrgharitud ja varakad, tekkisid vastandid eliit ja mass. • Kodukäsinduse osakaal vähenes, kuna material läks kalliks. • Eesti ühiskonna modeleseerumine
Suurim tööstusaru oli tekstiilitööstus ja selle siseselt oli omakorda kõige tähtsam villase riide tootmine, seda nimetatakse kaleviks. Et valmistada kvaliteetset kalevit, oli vaja hea kvaliteediga villa, mida sageli polnud kohapeal. Selle töötlemisse oli kaasatud palju erinevaid meistreid. Vill tuli puhastada, pesta, kedrata, kududa, vanutada, loputada, venitada, värvida. NT Ketramine oli näiteks lihtne osa sellest tööst. Igas tootmiskeskuses olid erinevad nüansid, mis tagasid erinevad sordid erinevates piirkondades. Olulised keskused : Flandria ja Gent. Eriti hinnatud oli sarlak, mida nimetati punaseks kaleviks. 13. sajand oli hiilgeaeg, 14. saj hakkas langema ja 15. saj olid alles vaid üksikud keskused. Kaubanduses hakati nõudma odavamaid kalevi tüüpe. Lõuna-Euroopas oluline piirkond kalevi jaoks oli P-Itaalia. Suured toodangumahud Madalmaades tähendasid seda, et linnad olid oma majandusliku baasi
Milleks see alguses tarvilik võis olla? Teropoodide hulgast eristunud Coelurosauria esindajatel olid esimesed filamentsed suled. Sellesse gruppi kuulusid ka türannosaurused, kuigi neil sulgi polnud ja neist otseselt linde ei tekkinud. Algselt olid suled ilmselt seotud termoisolatsiooniga, hiljem tuli juurde lendamise funktsioon. Preadaptsiooni näide. 13. Missugused olid kohastumised, mis võimaldasid dinosaurustel saavutada hiigelmõõtmeid? Sauropoodsete dinosaurustele omase gigantismi tagasid: kiire basaalne ainevahetus, palju järglasi, vähene hambumus ning keerukas kops. Väike mälumisaparaat võimaldas areneda pikal kaelal väikese peaga. Kops oli keerukas, õhukottidega lindudele sarnanev süsteem. Munemine võimaldas saada suhteliselt suure järglaskonna. Suured imetajad seevastu on väga aeglased sigijad. 14. Mis sai lindudest Keskaegkonna ja Uusaegkonna piiril 65 miljonit aastat tagasi, mis rühmad mitmekesistuseid Uusaegkonnas?
Turkestan. Püreneedest kuni India piirini lõi islam ühtse kultuuri, ühtse maailmapildi. Ta võttis endasse hellenistlikud kultuuri kandjad, kreeklased ja bütsantslased. Islam jätkas loovalt antiikaja vaimu arnedamist. Tõlgiti palju ladinakeelseid teoseid. Peamiselt seda kaudu sai Euroopa teadmisi antiikaja maailma kohta ja seega impulsi renessanssi süniks. · Tolerantsed seadused juutide ja kristlaste suhtes tagasid sajanditeks siserahu. Kolmele kontinendile ulatuv riik oli rikas. Islam hõivas ja hoidis oma käes vana maailmakaubanduse liiklusteid ja sõlmpunkti. Kõik teed Ida ja Lääne , India ja Euroopa vahel kuulusid nüüd talle. Bagdad, Kairo, Basra ja Buhhaara muutusid maailmakaubanduse keskpunktideks. · Kultuur ja vaimelu kandisd lopsakaid vilju. · Esimene ülikool maailmas loodi Kairosse, al-Azhar eksisteerib ka tänapäeval kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
