aastal, seekord aga juba võitlusvõimelisema sõjaväega. 20. veebruaril 1581 jõudis Rootsi sõjavägi väejuhi Pontus de la Gardie juhtimisel Rakvere alla, alustades linnuse tulistamist suurtükkidest. Seekord õnnestus piirajatel linnuses olevad puitehitised suurtükkidega "tuliseid kuule" kasutades põlema panna. Kui mõne päeva pärast saabusid Rakvere alla lisaks veel müüride purustamisele spetsialiseerunud jõud, andsid venelased 4. märtsil 1581 alla. Rootslased tagasid linnuse kaitsjate vaba läbipääsu Venemaale. Kakskümmend aastat hiljem sai Rakverest Rootsi-Poola sõja ajal taas sõjatanner. 1602-05 oli Rakvere poolakate valduses. Sellega kaasnenud lahingute ajal purustati nii linnus kui ka taastatud asula taas põhjalikult. Vahepeal taastatud väikest asulat tabas järjekordne häving 1703. aastal Põhjasõjas, mil Rakvere põletati taas kord maani maha. Nendes sõdades jäi ka Rakvere linnus lõplikult varemetesse.
õnne. Ilmekas kõrvaltegelane selles jutus on küla keelekandja Pärälärä-Leenu . 4 LUULE Juhan Liiv on üks eesti luuleklassika suuri nimesid. Ta ületas 19. sajandi lõpu epigonismi (jäljendamise) ja temast sai 20. sajandi luuleuuenduse eelkäija. Liiv hakkas luuletusi avaldama 1880. aastatel tol ajal levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Luuletajakuulsuse tagasid talle aga eeskätt hilisemad, haigusaastail valminud luuletused. Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. (Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis.
teostas võimu kubermangus Maapäeva (Landtag) otsute kaudu, kuni 1917. aastani. 17. sajandi esimesel poolel kasutati kõnekeeles Eestimaa kubermangu, kui haldusüksuse kohta Eestimaa vürstkonna hiljem Eestimaa hertsogkonna nimetust, mis tulenes Rootsi kuninga tiitlistikus olnud Eestimaa hertsogi tiitlist. Põhjasõjas vallutati Eesti alad oktoobriks 1710 Vene keisririigi poolt ning Eesti kubermang sai uue valitseja. Pärast Põhjasõda jäi Eestimaal kehtima Rootsi haldussüsteem. Selle tagasid ka eestimaa linnade kapitulatsiooniaktid, millega kapituleeriti vene vägedele Põhjasõjas. Eestimaa kubermang oli 1. järgu haldusüksus Venemaal ja üks kolmest Balti kubermangust. Aastal 1708 eraldati Eestimaa kubermangust Virumaa, millele liideti veel Tartumaa ja nimetati Narva maakonnaks ning liideti Peterburi kubermanguga. 1719 liideti Eestimaa kubermang Peterburi kubermangu provintsiks. Rootsi loovutas Eestimaa alad ametlikult Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. Peale
Mõisa ees teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja hooajatöödeks. Arvestati rakmepäevades (mõisa põllule mindi veoloomade ja inventariga) ning jalapäevades. Lisandusid naturaalandamid, rahamaksud mõisa heaks. Riigi ees pearaha maksmine, nekrutiandmine (sellest olid vabad taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed) Kogukonna ees magasiaida ja koolide ehitamine, teede korrashoid. Kiriku ees kirikumaksud, mis tagasid kirikuorganisatsiooni ülalpidamise. 4. Milliseid muutusi tõi Balti kubermangudesse kaasa Katariina II valitsemisaeg? Muutus Eesti ala jaotus - neljale maakonnale lisandus Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast lõunapoolne osa, mis sai nimeks Võrumaa. Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust. Rüütelkondade maanõunikud saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said võrdsed õigused
identiteedile kui ka võimalikule mõrvale. Hitchock soovis, et Dali looks heledad ja teravate kontuuridega unenäo situatsioonid, mitte ähmased ja piiritlemata nagu tol ajal kombeks oli. Dali hilisem elu 1970.aastatel ei maalinud Dali enam kuigi palju ja oli väga hõivatud oma kodullinna rajatava muuseumi hoone ja selle sisustamise projektiga. Esinemised meedias ja suured näitused tähtsates muuseumites tagasid talle ülemaailmse kuulsuse. Sel ajal maalis ta kolmemõõtmelisi tahvelmaale, mis põhinesid prismade või peeglite süsteemidel ning kunstilisi hologramme. 1982. Aastal suri Gala. Kuigi nad olid ühksteisest viimastel aastatel võõrandunud, oli naise surm Dalile sügavalt sokeerivalt ja tõmbus avalikkuse eest üha enam tagasi. Enam ta ei maalinud ja oli surematuks saamise idee oli ta vallutanud. Ta sureb 23. Jaanuaril 1989. Aastal oma muuseumi Galatea tornis tulekahju tagajärjel.
aastal saanud üle 626,000 asüülitaotluse. See number on suurim alates 1992. aastast, kus saadi umbes 672,000 taotlust. Asüüli anti rohkem kui 185 tuhandele varjupaigataotlejale. Asüülitaotlejate arv kahekordistus 2015 aastal-varjupaigataotlejaid oli pea sama palju kui eestlasi-üle 1,25 miljoni inimese. Neli Euroopa Liidu riiki-Saksamaa, Rootsi, Itaalia ja Prantsusmaa said üle kahe kolmandiku Euroopa liidu asüülitaotlejate avaldusest ning tagasid umbes kahele kolmandikule neist ka varjupaiga. Samas olid Rootsi, Ungari ja Austria enim rahvastikuarvu kohta varjupaigataotlejaid vastu võrnud riigid. Slaid 9: Eesti on olnud seni konservatiivse pagulaspoliitikaga ning meile on saabunud kaduvväike osa põgenikest, kes endale elupaika otsivad. Tänaseks on iga päevaga lisandumas pea poole rohkem põgenikke, kui vaid paar aastat tagasi. Eestis on lubatud varjupaika paluda igaühel. Varjupaika palumine pole kuritegu, vaid inimõidus
Powerpoint Templates Page 15 Powerpoint Templates Page 16 Hiina leiutisi · Kahvel · Ilutulestik · Hambahari · Tualettpaber · Kompass · Tikud · Vihmavari · Tuulelohe Powerpoint Templates Page 18 Jalgade kammitsemine · Jalalaba pikkuseks ei tohinud olla rohkem kui 7 cm · Jalgu hakati kammitsema 3-6 aastaselt · Eelkõige praktiseeriti rikastes perekondades, et tüdrukule hea abikaasa leida · Väikesed jalad tagasid väidetavalt veetleva kõnnaku, abituse ja mehest sõltuvuse ning võimetuse abikaasa raevu eest põgeneda. Powerpoint Templates Page 19 Jalgade kammitsemine Powerpoint Templates Page 20 Jalgade kammitsemine Protsess: · Jalga leotati loomaveres ja taimeleotises · Varbad väänati talla alla, selle käigus murdusid varbaluud · Jalad seoti 3 m pikkuste sidemetega kinni Powerpoint Templates Page 21 Jalgade kammitsemine
ümberkorraldusi. 3. Iseloomusta Eesti maareformi. Mis toimus maareformi käigus? 10.oktoobril 1919.a võeti vastu maaseadus. Riigistati mõisnike maad,hooned,tehnika ja kariloomad. Loodi 35000 asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed 4. Mis oli maareformi tulemus? Maareformi käigus asendus mõisamajanduse talumajandusega, kadusid vastuolud. Kujunes välja lojaalne väikemaaomanike kiht. 5. Millised asjaolud tagasid majandustõusu 1920.aastate teisel poolel? Vabadussõja järel algas ülikiire majandustõus. Eriti kiire oli tõus tööstuses. Mine aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Ehitustegevus andis tööd ehitusmaterjalitööstusele. Küttekriis pani aluse põlevkivitööstusele. Vene tellimusetel elavnes metalli ja paberitööstus. Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923.aastal kaasa kriisi. Kriis sai alguse pangandusest
Teemad kontrolltööks kordamiseks. 1. Külm sõda Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit...
· Viikingite retked · Viikingiaegne Eesti · Viikingiaegne rõivastus · Viikingirelvad VIIKINGID Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi,taani,norra) päritoluga meresõitjad.Nimetus "viiking" tuleb vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte. Arvatakse, et ka viiking tuleb sõnast wic, mis tähendab kaubandust. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid Islandile, Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud. Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist poliitilist rolli Kiievi-Vene riigi kujunemisel
ahne liiderlik aadlihärra,vana targutav ja rumal advokaat või doktor jne .Baroklik tõsine ooper oli õukondade lemmik, koomiline ooper sai populaarseks linnarahva ja kodanliku publiku seas. Saksamaal ja Austrias levisid saksakeelsed laulumängud ehk singspielid. Nii koomiline ooper kui laulumäng olidmeelelahutusliku sisuga ja muusikaliselt lihtsamas stiilis. Austrias toetas singspiele`i zanrit keiser Joseph II, seetõttu sai etendusel kasutada ooperilauljaid, kes tagasid kõrge muusika-lise taseme. Kuulsad singspielid on Mozarti ,,Võluflööt" ja ,,Haaremirööv". Muusika kohta, mis kestab üle oma aja ja mida ka järgmised põlvkonnad eeskujuks võtavad, kasutatakse sõna "klassikaline", sidumata seda kindla ajastuga. Rahva hulgas tuntakse seda perioodi muusikas just kolme Viini klassikuga- Haydni, Mozarti ja Beethoveniga- ning 18. sajandi teise poole ning järgmise algusega. Põhimõtteliselt hõlmab klassitsism tervikuna
selliseid, keda inimene kodustama hakkas: veiseid, hobuseid, põhjapõtru ja teisi. Koopa- maalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopis välja surnud loomadest, nagu mammut, koopakaru jt. Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi- sõltus ju nendest tollal inimese olemasolu. Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi. Võluvad maitsekad värvitoonid: must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida. Kiviaja "kunstikoolide" õpilastöödeks olid sissekraabitud looma- kujutistega kivikesed. Need sadade kaupa koobastest leitud harjutuskivid näitavad, et isegi ühe poosi kujutamise selgekssaamiseks tuli seda palju kordi uuesti ja uuesti korrata. Imelikul kombel on just lapsed, ja täiesti juhuslikult, leidnud Euroopa kõige huvita- vamad koopamaalid
sobilik põlisrahvastele ja traditsioonilise eluga inimestele. Eijdo kujutas endast uut maailmavaadet ning ellu suhtumist. ,,Mitmed autorid aga, kes on tegelenud Mehhiko põllumajanduse uurimisega, on väitnud, et just ejido oma mitmesuguste piirangute ja keeldudega oli põhjuseks, miks Mehhiko põllumajandus 1980. aastatel sattus tõsisesse kriisi ning et Carlos Salinas de Gortari valitsuse 1992. aasta liberaalsed reformid olid ainus võimalus Mehhiko põllumajanduse päästmiseks, sest nad tagasid võimaluse põllumajanduse moderniseerimiseks ja edasiarenguks, mida ejido seni oli takistanud"(Mertins 1996). Seega liitumine NAFTA-ga tundus mehhiklaste jaoks kui vabastusena, ka nende President Salinas kinnitas 1993. aastal oma rahvale, et see tähendab Mehhiko saamist Esimesse Maailma. Esimestel aastatel pärast liitumist oli Mehhikos katastroofiline majanduskriis. Inimesed kaotasid inflatsiooni käigus raha ning elatustase langes. Mõni aasta hiljem, aga tõusis
· kreetalastest sõjakamad · ehitasid müüriga kindlustatud linnuseid · osavad kullassepad · Mükeene linnas säilinud Lõviväravad · Agamemnoni kuldmask Vana-Kreeka kunst · Vana-Kreeka kaart 8-5saj ekr kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord-orjanduslik demokraatia.Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreek linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus · Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele asemele. · Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes ( Sokrates, Platon, Aristoteles) · Kreeka kirjanduse ja teatrikunsti pärand on sanud aluseks Euroopa Kultuurile.
eesmärk „ sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik“ kultuuri juurutamine. Suhtuti eestlaste kultuuripärandisse algusest peale lähtudes klassiprintsiibist. Kogu vaimuelu sfäär NSV ajal oli kord vähemal- rohkemal määral ideoloogilise surve all. Eriti raske oli J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Surve tugevnes uuesti Brežnevi ajal[1970 II pool]. Olenemata valitseva režiimi liberaalsusest ja rangusest, ei kadunud tsensuur. Ühiskondliku rahu tagasid endiselt julgeolekuorganid (KGB). ENSV pol. ja majand eraldatusega muust maailmast kaasnes ulatuslik infosulg (kuid mitte täielik), lääne arengust ei tohtinud keegi midagi teada. NSV kultuuripoliitikule oli isel eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine. Puhastati raamatukogud n-ö kodanliku ühiskonna pärandist; hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Alles jäeti mõned üksikud aastakäigud ajalehti ja ajakirju
võimalust riigiasjades osaleda. Soloni reformidega pandi alus demokraatlikule riigile. Kuna Pärsia sõdade ajal arendasid ateenlased endale tugeva laevastiku, said nad ühineda ka mereliiduga ning kiirelt peale seda said ateenlased liitlased enda võimu alla. Kuna liitlastega tehti ühiskassa, kuhu kõik pidid maksma, arendas Ateena selle rahaga enda laevastikku. Katsed liidust lahkuda summutati relvadega. Sellega tõusis vaeste kodanike osatähtsus (nad olid madrused ja sõudjad ehk nad tagasid sõjalise ja poliitilise võimsuse). Riigi juhiks sai 5 saj Perikles, kellega kujunes riigist välja demokraatlik riik. Aristokraatidel polnud siis eesõigusi ning seadusesilma ees olid kõik kodanikud võrdsed ning said võrdselt anustada riigi ellu. Ateenas saadeti poisid seitsmeselt kooli ning tänu sellele oli ühiskonnas tähtis vaimne areng. Homerose kangelaste aristokraatlik vaade, mida kasutati õpetamistel, kujundasid noorte ellusuhtumist demokraatlikus Ateenas.
"Teenija- käskijanna" ("La serva padrona", 1733). Commedia dell` arte (18. saj. gravüür) Saksa Singspiel (laulumäng) sündis 18. sajandi keskel inglise ja prantsuse laulumängude eeskujul, mis jõudsid Saksamaale tänu rändtruppidele. Saksamaal oli Singspiel rahvalik meelelahutus, Austrias aga toetas seda zanri keiser Joseph II ning seetõttu oli võimalik etendustel kasutada ooperilauljaid, kes tagasid kürge muusikalise taseme. Muusikateatri klassikasse kuuluvad siiski vaid Mozarti Singspiel`id "Haaremirööv", "Teatridirektor" ja "Võluflööt". 18. sajandi teasel veerandil püüti uuendada ka tõsist ooperit. Pika korduva põhilõiguga da- capo- aaria kõrval hakati kasutama ka lühemaid aariavorme, mis võimaldasid elavdada lavategevust. Julgemalt hakati kasutama orkestrit, mis lisas muusikasse värve. Üha sagedamini sekkus draamasse ka koor.
lähedal. Seal hoiti väärisesemeid ning austati vähemtähtsaid jumalusi. Templi kõige tähtsam paik oli pühamu. See asus templi sisemuses ja seal seisis jumala kuju. Igapäevased ohvrid pidid tagama, et kujus oleks jumala heasoovlikus. Mõnede templite juures asusid ka ka järved või basseinid, kus kümblesid preestrid , et end rituaalideks puhastada. Preestrid olid sõna otseses mõttes jumala või jumalanna teenrid: nende igapäevased rituaalid tagasid universumi toimimise. Ehkki surelike ja jumaluste vahendajaks oli kuningas, usaldas ta oma kohustused templi ülempreestrile. Nad olid Egiprtuse ühiskonna kõige haritum kiht, kes kujundasid ühtlasi egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Egiptlased mõistsid maailma läbi religiooni ja müütide. Väga haruldane templitüüp on kaljutemplid. Need on massiivsed ehitised mis on rajutud kaljude sisse. Kuulsaim neist on Ramses ll kaljutempel Abu-Simbelis.
serva padrona”, 1733). Commedia dell` arte (18. saj. gravüür) Saksa Singspiel (laulumäng) sündis 18. sajandi keskel inglise ja prantsuse laulumängude eeskujul, mis jõudsid Saksamaale tänu rändtruppidele. Saksamaal oli Singspiel rahvalik meelelahutus, Austrias aga toetas seda žanri keiser Joseph II ning seetõttu oli võimalik etendustel kasutada ooperilauljaid, kes tagasid kürge muusikalise taseme. Muusikateatri klassikasse kuuluvad siiski vaid Mozarti Singspiel`id “Haaremirööv”, “Teatridirektor” ja “Võluflööt”. 18. sajandi teasel veerandil püüti uuendada ka tõsist ooperit. Pika korduva põhilõiguga da- capo- aaria kõrval hakati kasutama ka lühemaid aariavorme, mis võimaldasid elavdada lavategevust. Julgemalt hakati kasutama orkestrit, mis lisas muusikasse värve. Üha sagedamini sekkus draamasse ka koor.
Selle riigi ajal kujunesid välja tähtsamad egiptuse tsivilisatsiooni olulised tunnused. See lagunes sisesegaduste tõttu. 2. KESKMINE RIIK (u 1950-1650ekr) juhtimises tekkis tähtis roll ka asehalduritel, kelle tahet pidi ka vägevaim valitseja arvestama. kuninga võim ulatus päris kaugele- nuubiani. lõppes, kui tungiti Aasiast niiluse deltasse. 3. UUS RIIK (u 1550-1050ekr) egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg. õpiti kasutama hobukaarikuid, mis tagasid häid sõjalisi retki- alistati süüria ja palestiina, samuti oli nuubia kindlalt nende võimu all. Hakati sisse tooma võõrsilt inimesi- orjad, printsessid, sõdurid. kõik need tõid endagaa kaasa tundmatuid kombeid ja tõekspidamisi. muutusid mitmed traditsioonid. valitsejate kõrvale tekkis tugevale kohale ka elukutseline preesterkond. uue riigi lõpuks kujunes ülem-egiptuses kuningatest sõltumatu preestrite riik. 4
KÜLM SÕDA SLV ja SDV väljakuulutamine Saksamaa Liitvabariik kuulutati välja mais 1949. Liidukantsler K. Andenauer. Suveräänsus oli piiratud. Sõja võitnud suurriigid säilitasid kontrolli Lääne-Saksamaa välispoliitika, väliskaubanduse ja rahanduspoliitika üle. USA, UK ja Prnt tagasid natsiorganisatsioonide keelustamise. Lääne-Saksamaa muutus parlamentaarset tüüpi föderatiivseks vabariigiks. Valitsuse eesotsas oli liidukantsler. Lääne-Saksamaa pidi saama NATO liikmeks. Saksa Demokraatlik Vabariik kuulutati välja 7. oktoobril 1949. SLV ja sotsiaalne turumajandus Adenaueri eestvedamisel hakati läbi viima sotsiaalse turumajanduse poliitikat. See tähendas, et riik ei tegele otseselt ettevõtluse reguleerimisega, kuid loob ettevõtjatele vajalikud
sajandist kuni 14. sajandi alguseni · üleminek kolmeväljasüsteemile, mis sai alguse Prantsusmaa kirdeosas, võimaldas suurendada haritavat pinda ( kolmandik maast poole asemel puhkas) , varieerida põllukultuuride liike ja sügisese saagi ikaldumise korral toita end kevadise saagi varudega ( või vastupidi) · ratastega hõlmadra kasutuselevõtt ja raua suurenev osa põllutööriistades võimaldasid sügavamat kündi. Rattad tagasid ühtlasema vao, hõlm pööras künniviilu kummuli. Rangide leiutamine lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse, kes oli kiirem. · Üha rohkem kasutati vesiveskeid ja tuulikuid Poliitiliselt taotlesid linnad sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid selle nimel valmis ka sõdima. Nii kujunes linnaelanikkonnast arvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele.
leiab siiski oma õnne. Ilmekas kõrvaltegelane selles jutus on küla keelekandja Pärälärä-Leenu. LUULE Juhan Liiv on üks eesti luuleklassika suuri nimesid. Ta ületas 19. sajandi lõpu epigonismi (jäljendamise) ja temast sai 20. sajandi luuleuuenduse eelkäija. Liiv hakkas luuletusi avaldama 1880. aastatel tol ajal levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Luuletajakuulsuse tagasid talle aga eeskätt hilisemad, haigusaastail valminud luuletused. Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud. Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis
peale. Alistatud maades jäi enamasti kehtima traditsiooniline õiguskord. Alamatelt nõuti peamiselt, et nad tunnistaks Pärsia kuningat ja maksaks makse. Pärsia kuningad avaldasid austust kohalikele jumalatele, püüdes näidata, et nood on nad õiguspäraselt valitsema määranud. Kuningate korraldusel kohandati kiilkiri pärsia keelele ja loodi pärsia kirjakeel. Riigivalitsemisel kasutati ka allutatud rahvaste keeli. Kõige sellega tagasid pärslased enamasti kohaliku ülikkonna ustavuse. Oma traditsioone alistatud rahvaste kogemusega ühitades rajasid pärslased hästi toimiva riigi. Selle eesotsas seisis suurkuningas, kes valitses pärsia suurnikest õukondlaste toel. Kindlalt pealinna riigil polnud, kuid kuningas koos õukonnaga peatus tavaliselt neljas suurejoonelises kuningalossis: Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babülonias. Riik oli jagatud suurteks asehaldurkondadeks ehk
6. Hüperinflatsioon Sks (raha väärtuse langus; katteta raha trükkimine) 7. Protektsionism oma maa kaitsmine tollisüsteemi kaudu · Kriisi leevendas Dawesi plaan, millega määratleti Sks iga aastased reparatsioonimaksed + anti laenu Sks maj elavdamiseks · 1924 1929: maj tõusu periood, mil rah vah kaubandus elavnes; arenesid uued tööstusharud (autotööstus, keemiatööstus, elektrotehnika); kasvu tagasid sise- ja välispol stabiilsus (suurenesid nii tarbimine kui tootmine) · 1929 1933: Suur majanduskriis; sai alguse USAst, kus tekkis ületootmine põllumaj. Vähenenud sissetulekuga farmerid ei suutnud osta tööstusharude toodangut; suurem masinate kasutamine suurendas töötust. Sellega kaasnes börsi kokku kukkumine, mis mõjutas paljusid inimesi (laenati aktsiate ostmiseks; eriti mõjutas keskklassi)
varasemat ja praegust uut Mina teineteisest lahus hoida, seda uut Mina, millest ma veel ei tea, kas ta aegamööda mitte ei lahustu suuremas mõistes Meie. Aga juba tol korral võis aimata selle muundumise algust.''). (Sealjuures oli tähtis P muutunud suhtumine oma kehasse- nüüd oli see pelgalt tööriist ja suhete loomisel loomadega oli peamine Mina ehk mõistus. Raske füüsiline töö ja ka mõistuse avardumine tagasid tema keha ja vaimu ühinemise ning sealt tuli ka edasine areng.) Kas see polegi üks tähtsamaid eesmärke meie elus, saada lahti pidevast üksindustundest ja eraldatusest? Kas ei ole religioonide algne mõte just sellise olemise poole püüelda? Miks me tunneme seda kõledat ja kurba üksindust, kui me tegelikult peaksime tundma energeetilist sidet kõige olevaga? Ma ei tea, aga tundub, et tänapäeva materiaalsest ühiskonnast pole lootustki seda vastust leida
Külm sõda Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda p...
10. Kes oli K. Adenauer ja milline oli tema majanduse arengukava? Tulemus? Sotsiaalse turumajanduse poliitika? · Konrad Adenauer oli sõjajärgse Saksamaa (Saksa Liitvabariigi) riigijuht 14 aastat. Tema majanduse arengukava aluseks sai sotsiaalse turumajanduse poliitika, mis tähendab, et riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Tähtsaim põhimõte oli ettevõtjate vaba konkurents, mille tagasid avatud turg, eraomand, raha stabiilsus ning paljud muud tegurid. · Taoline mudel töötas kahe aastakümne vältel hästi, tööpuudust peaaegu polnud, inimeste elatustase tõusis tunduvalt, tööstustoodangu juurdekasv oli kiire. Üle poole Saksa Liitvabariigi elanikkonnast kuulus keskklassi ning streike polnud. · Sotsiaalne turumajandus - poliitika, mis tähendab, et riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. 11
veiseid, hobuseid, põhjapõtru ja teisi. Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopis välja surnud loomadest, nagu mammut, koopakaru jt. Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi sõltus ju nendest tollal inimese olemasolu. Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi. Võluvad maitsekad värvitoonid: must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida. Kiviaja "kunstikoolide" õpilastöödeks olid sissekraabitud loomakujutistega kivikesed. Need sadade kaupa koobastest leitud harjutuskivid näitavad, et isegi ühe poosi kujutamise selgekssaamiseks tuli seda palju kordi uuesti ja uuesti korrata. Imelikul kombel on just lapsed, ja täiesti juhuslikult, leidnud Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid
ja viskas üle piiri põetatud otsaga verise noole. Rahu sõlmimisega kaasnesid samuti keerulised tseremooniad. Rahvaste õiguse (ius gentium) alused kujunesid välja Rooma riigis. Neid mõisteid analüüsis Cicero oma traktaatides ,,Riigist" ja ,,Kohustustest". Saadiku funktsioone peeti väga oluliseks ning saadikuteks valiti väärikaid inimesi. Kunagi ei läkitatud teise riiki saadikut üksinda. Tavaliselt oli delegatsioon kolmeliikmeline. Saadikupuutumatuse tagasid seadused ja tavad. Saadiku volitusi kinnitas kuldne sõrmus. Saadikud täitsid mitmeid funktsioone. Nad kuulutasid sõdu, sõlmisid rahulepinguid, korraldasid elutegevust alistatud provintsides, olid vahekohtunikeks poliitiliste ja usuliste konfliktide reguleerimisel. Senat võttis vastu riiki saabuvaid diplomaatilisi missioone. Erinevalt suhtuti sõbralike riikide ja vaenulike riikide saatkondadesse. Vaenulikke saatkondi Rooma ei lubatud. Nad majutati eeslinna mõnesse villasse.
Ajalugu-Viikingid Küsimused: 1.Viikingite ühiskond 2.Viikingite tegevusalad, ränded, vallutused.3.Viikingite mütoloogia. Ristiusustamine.4.Slaavlaste päritolu, jagunemine.5.Vana-Vene riigi tekkimine.Seosed viikingitega.6.Ristiusustamine.7.Vana-Veneriigi lagunemine. Vastused: 1. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale
brigaad. Esimestes lahingutes olid sakslased edukad, sest Eesti väed olid suunatud Punaarmee vastu. Lääneriikide vahendusel sõlmiti 10. juunil vaherahu. Mõlemad pooled olid siiski leppimatud ja 19. juunil algasid lahingud uuesti. Esialgu tungisid peale sakslased. Eesti abiväed olid alles teel, õnneks pidas eestlaste rinne vastu. Kindral Põdderi külm veri ja tema andeka staabiülema alampolkovnik Nikolai Reegi väsimatus tagasid viimaks eestlaste võidu. Otsustav lahing toimus 19.-22. juunini Cesise linna ümber. Cesist nimetatakse esipäraselt Võnnuks, selle tõttu on see ajalukku läinud Võnnu lahinguna. Pärast kolmepäevast lahingut oli sakslaste jõud murtud ja 23.juunil vallutasid Eesti väed Cesise. See on eesti rahva võidupüha, mil viimaks ometi löödi vaenlast, kes oli 13. sajandit hävitanud Eesti iseseisvuse. Pärast Cesise vallutamist tungisid Eesti väed Riiani. Liivi lahte koondus Eesti
-pr vastu koalitsioonis sõdinud riigid tunnistasid vajadust järgida restauratsiooni, legitiimsuse ning solidaarsuse põhimõtteid -seati sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal euroopas Tasakaalupõhimõtte ellurakendamine: -1815 juuni, allkirjastati viini kongressi lõppakt, pandi paika suurriikidevaheline tasakaal euroopas -pidi tagama, et ükski võitjariik ei muutuks teistest tugevamaks -viini kongressi otsused tagasid suhtelise tasakaalu ainult euroopa mandril -pikim rahuaeg- 40 aasta jooksul ei osalenud suurriigid üheski sõjas, peale Krimmi sõda(1853-1856) 60 aasta jooksul ühtegi sõda Saksamaa ümberkorraldamine: Saksa ala konsolideeriti, seda ühendamata.Kehtestati omamoodi hierarhia:kõige olulisemad riigid olid Preisimaa ja Austria , ülejäänud riigikesed- Saksa liit: -tõkestama saksamaa ühendamise rahvuslikul pinnal -säilitama enamiku saksa väikeriikide dünastiate võimu
Pearaha kehtestati Eestis 1783. Aastal algse maksumääraga 70 kopikat igalt meeshingelt. 1816 Eestimaal ja 1829 liivimaal mindi üle liisutõmbamisele. Nekrutiksminekust olid priid taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed. Kogukondlikud koormised: teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas. Olulisim teetegemine, mis tähendas igakevadist teede parandamist, milleks taludel oli kätte näidatud ja tähistatud kindle teelõik. Kirikumaksud, mis tagasid kogu kirikuorganis. Ülalpidamise. Passikorralduse seadus 19 saj. Esimesel veerandil said talupojad endale piiratud liikumisvabaduse. Talupoegade viibimine väljaspool kodukohta oli võimalik üksnes passi olemasolu korral. Liivimaal tuli hankida rüütelkonna nõusolek ning passi vormistas kubermanguvalistus. 1863.võeti vastu kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikorralduse seadus. Sellega said vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused
aastatuhandel eKr.Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine.8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant.Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi haksti nimetama olümpiamängudeks
abiteoks. Talurahva õlul lasunud riiklikest kohustustest olid olilisemad pearahamaks(70kopikat igalt meeshingelt) ja nekrutiandmine(meestepüüdmine, millest olid priid taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed. Liivimaal võisid al 1819 kindla rahasumma eest eluks ajaks väeteenistusest vabaks osta). Igal aastal vajasid täitmist mitmesugused kogukondlikud koormised: teede korrashoid, magasiaida ja kooli ehitamine. Talurahva koormiste hulka kuulusid ka kirikumaksud, mis tagasid kgu kirikuorganisatsiooni ülalpidamise. TALUDE PÄRISEKSOSTMINE 1849 kehtestati talude päriseksostmise kord ja tingimused. Otsustusõigus, kas talusid üldse müüa, kellele ja mis hinnaga, kuulus maa omanikule-mõisnikule. Talu võidi müüa ka mujalt tulnud talupojale. Ulatuslikum päriseks ostmine algas 1850 ndatel. Raha talude väljaostmiseks saadi linakasvatusest. Vastupidiselt viljale püsis lina hind püsivalt kõrge
võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja 3 http://www.eesti.ca/konverents-kulm-soda-kuum-teema-euroopas/article37513 Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu.4 2.1 Külma sõja kujunemine Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. ajavahemikus märts 1945-veebruar 1948 kukutati kõigis
selliseid, keda inimene kodustama hakkas: veiseid, hobuseid, põhjapõtru ja teisi. Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopis välja surnud loomadest, nagu mammut, koopakaru jt. Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi- sõltus ju nendest tollal inimese olemasolu. Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi. Võluvad maitsekad värvitoonid: must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida. Kiviaja "kunstikoolide" õpilastöödeks olid sissekraabitud loomakujutistega kivikesed. Need sadade kaupa koobastest leitud harjutuskivid näitavad, et isegi ühe poosi kujutamise selgekssaamiseks tuli seda palju kordi uuesti ja uuesti korrata. Imelikul kombel on just lapsed, ja täiesti juhuslikult, leidnud Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid
Marie Udam Identiteediproblemaatika Siegfried von Vegesacki teoses ,,Balti tragöödia" Baltisaksa kirjandus eesti kirjandusloo taustal (FLKU.05.076) Tartu 2011 ,,Võõras rahvas sinu üle, võõras rahvas sinu all sa oled sakslane, sa oled üksi." Nii tundis peategelane Aurel Siegfried von Vegesacki romaanis ,,Balti tragöödia". Aurel teadis, et ta on sakslane, kuid ei suutnud end 19. sajandi lõpu ja 20. alguse Liivimaal siiski leida. Korraga puhusid tuuled nii idast kui ka läänest. Määravaks sai aga see, mida arvasid Baltikumi tulevikust paikkonna põliselanikud ,,Balti tragöödia" kontekstis eestlased ja lätlased. Milline oli baltisakslase roll ja identiteet ülemöödunud sajandi Baltikumis? Kes olid baltisakslased? Identiteedi leidmine ja eneseteadvustamine algavad kodust. 20. saj...
kuulutasid linnad senjööriks kuninga, et vabaneda feodaalide võimu alt · Itaalia linnad sõlmisid omavahel liidu ja paavsti toetusega kuulutasid Püha Rooma keisritele sõja 14.sajandiks sõltumatud linnriigid · Sveitsis linnade liit mägilastega Saksa keisri vastu keskaja lõpuks kujunes liidust Sveitsi riik · Flandria linnad said Inglismaa toetusel Prantsuse kuningast jagu läksid keskaja lõpuks Saksa keisrite võimu alla, kes tagasid ulatuslikud privileegid · Saksa rannikulinnad Hansa liidus siseasjades ja kaubanduses iseseisvad · 22.4 · Kaugkaubanduse areng suurendas nõudlust metallraha järele · Müntide hulk tingis tarviduse erinevaid vääringuid tundvate rahavahetajate järele · Tekkisid ühingud, kus mitmed kaupmehed üheskoos laevu varustasid · Raha vahetamisest ja kaupmeestele kõrge protsendiga laenamisest kujunesid pangad · 23.1 · Linnad olid piiratud müüridega
Goethest ja Schillerist ning olid saksakeelsed. E.Vilde julgustas teda edasi luuletama ja ka proosat kirjutama. Marie abiellus 1902. aastal raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga. noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Kuntsnik Ants Laikmaa soovitas ja julgustas tal hakata kirjutama eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". 1906. aasta viimasel veerandil pöördusid Hackerid tagasid Tallinnasse koos oma kahe tütre Hedda ja Dagmariga. Marie Under kujunes luuletajaks pikkamööda. Marie Underi loomingus paistab silma igatsus, samas kirjeldab ta loodust väga elavalt ja ehedalt. Luuletaja annab edasi erksaid meelemuljeid eeskätt värve ja varjundeid. Luuletuses kirjeldatakse päikese ja pilvede varjumängu loodusega. Aia valgele müürile paistev päike muudab kivi näiliselt pehmeks, äratab rohukõrtes tulikeeled, selle loojudes
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandus õppetool IK Viljar Pärtel, Marko Levtšenko, Liia Ostra KAUBANDUSE ARENG 20. SAJANDIL ENNE TEIST MAAILMASÕDA Referaat Õppejõud: Heve Kirikal Mõdriku 2010 2 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................3 1KAUBANDUSE ARENG 20. SAJANDIL ENNE TEIST MAAILMASÕDA........................5 1.1Eesti kaubandus..................................................................................................................5 1.1.1Kaubandusosakond.....................................................................................................5 1.2Kauba liikumsiteede areng.......
Isegi sfinks, mis on ühest kaljupangast välja tahutud hiiglaslik lõvi kehaga inimese kujutis, on seotud geomeetriliselt täpse arhitektuurilise kompositsiooniga. Ehitamise ajal jäeti püramiidi käigud, mis viisid haudkambrisse. Pärast matust käigud suleti ja maskeeriti korralikult. Maskeering oli vajalik, sest sisemuses oli mitmeid aardeid, mida pidi varaste eest peitma. Väga tähtsal kohal olid püramiidide ehitamisel kanalid, mis tagasid õhuvahetuse. Need ulatusid hauakambrist püramiidi välispinnani. Püramiidide sisemus koosnes enamasti kolmest ruumist: avatud ruumis toimusid mälestustseremooniad, kinnimüüritud ruumis asus surnu teisik, kolmandasse lasti surnu balsameeritud keha Kolm kuulsaimat püramiidi olid Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiidid. Tempelehitised Vanas riigis Peamiselt on avastatud püramiidide juures asuvaid hauatempleid. Tempelehitis
Tänu sellele elavnes majandus, sest abivajajad said hakata tarbekaupu ostma. · Veel lõi riik palju uusi töökohti ja ka see parandas majanduselu. Suur ülemaailmne majanduskriis kestis Ameerikas viis aastat, kuid lõplikult sai riik sellest üle alles peale Teist maailmasõda. (4) 9 3. KOKKUVÕTE Franklin oli väga hea president, kes ei kartnud tegutseda. Tema teod tagasid Ameerika liikumise heaolu ning majandusliku õitsengu poole. Minu arvates tegutses Roosevelt õigesti ning julgelt ja ta ei hoolinud kriitikast, mis suunati temale, et kukutada ta võimult. Tema sooviks oli, et riik oleks heal järjel ja see tuli tal hästi välja. 10 4. KASUTATUD MATERJALID 1. URL=http://en.wikipedia.org/wiki/Usa_presidents 13.02.08 2. URL=http://www.infoplease.com/ipa/A0760616
ära andma Karjala ja Viiburi linna, kuid võis ennast võitjana tunda., jätkusõda – 1941- 1944 toimunud jätkusõda Soome ja NSVL vahel, tulemuseks jälle Soome iseseisvuse säilimine, kuid nad ei saanud tagasi ka kaotatud alasid. miks nim, II maailmasõda totaalseks sõjaks? 1) Sõda haaras kogu maailma – Euroopa, P-Aafrika ning Atlandi ja Vaikne ookean. 2) Polnud armeede, vaid rahvaste sõda – võidu tagasid mitte ainult rindel sõdinud väeüksused, vaid ka vaenlase tagalas tegutsenud vastupanu liikumine ning kodutagals töötanud töölised, põllumehed, teadlased. 3) Puudus rindejoon 4) Seniste väärtus hinnangute hülgamine 5) Inimeste hävitamine/taga kiusamine rahvustunnuste järgi miks hitler kaotas? mis aitas lääneriikidel lõpuks siiski võita? 1) SM kehvad liitlased, ei aidanud piisavalt ning olid nõrgad 2) SM-d rünnati igast suunast – jäid mitme tule alla
aastatuhandel eKr. Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant. Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi haksti nimetama olümpiamängudeks.
Pärslased jälitasid neid ning lõpuks otsustasid rünnata. Spartalased alustasid vasakul tiival taganemisega mägedesse, kust pärslased neid hobustega lüüa ei saaks ning ka vibud olid sel juhul kasutud. Tegeanlasi, kes järgnesid spartalastele mägedesse, tüütas pärslaste noolterahe, millega nad kreeklasi kostitasid ning nad ründasid pärslasi. Seepeale tulid ka spartalased mägedest alla. Kreeklaste raskem relvastus, pikemad odad, pronksist kilp, mitte puust nagu pärslastel, tagasid neile võidu. Samal ajal võitlesid ateenlased paremal tiival teebalastega, kes ainsana Kreeka linnriikidest, kes Pärsiale alistati ei andnud alla, enne kui olid kõik surnud. 300 000 pärslasest pääses vaid 43 000 elusana, kes põgenesid Väike Aasia poole, sattudes vahepeal lahingusse Makedoonia Aleksandriga, kes hävitas need riismedki kunagisest miljonisest Pärsia väest. Mardonius sai spartalase käe läbi surma.
Juba 1917. a suvel oli reaalne, et tekib Saksa okupatsioon, kuna Vene armee võitlusvõimetus oli ilmne. Tekkisid lootused iseseisvuse tekkeks ja selle tunnustamiseks. Esimene iseseisvuse-idee väljaütleja oli Jaan Tõnisson. 25.-26. 10. tulid enamlased võimule Venemaal. Tallinnas haarasid võimu juba 23. 10., kuna tähtsamates raudteesõlmedes Petrogradi ümber tuli revolutsioon varem läbi viia. Enamlased võtsid vastu kaks dokumenti, mis tagasid neile võimu edasiseks (rahu- ja maadekreet). Maadekreediga lepiti vaid seepärast et võimul püsida. Eestis viidi tasapisi läbi üheparteisüsteem. Natsionaliseeriti tööstusettevõtted, pangad ja mõisad. Seati sisse tsensuur. Mõisate baasil loodi kommuunid. Punast terrorit siiski ei eksisteerinud. Senised võimuorganid lakkasid olemast. Aeglaselt hakkas rahva enamus pöörduma kommunistide vastu (tänu maadekreedile ja suhtumisele iseseisvuse suhtes). Põranda alla suurutud
aastatuhandel eKr.Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine.8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant.Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi haksti nimetama olümpiamängudeks
võimule kuningas Louis VIII. Kongresside süsteem Inglismaa välisministri ettepanek aeg-ajalt omavahel kohtuda. See süsteem toimis kuni 1822.a. Inglismaa ühiskondlik arvamus aga ei toetanud seda. Inglimaal hiilgava isolatsiooni poliitika. Tasakaalu saavutamine suurriikide vahel oli küllalt lihtne, kuna võitjariigid ei vaidlustanud väljapakutud põhimõtet. Lisaks ei ohustanud tollal territooriumide jagamist ka rahvusliku enesemääramise idee. Viini kongressi otsused tagasid suhtelise tasakaalu siiski ainult Euroopa mandril. Ajaloo pikem rahuaeg Euroopas just peale Viini kongressi. 5. Isikud: George Washington USA esimene president ning Kongressi ülemjuhataja Thomas Jefferson Iseseisvusdeklaratsiooni autor ning Virginia advokaat Louis XVI sai kodanikunimeks Louis Capet, Prantsusmaa kuningas, kellelt rvolutsiooni käigus võeti võim Robespierre jakobiinide juht, kes oli üks julmemaid ning teostas kõige suuremat terrorit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
