raha eest ehitama ja mehitama sõjalaevu. Rahu ajal pidid korraldama seltskondlikke meelelahutusüritusi (teatrietendused, spordivõistlused). 3 · 300-lised on nim ka ratsanikeks, kuna sõja ajal oli neil kohustus ilmuda armeesse hobusega ratsanikuna. Varustus oli väga kallis, seepärast polnudki ratsanikke palju. Nad olid tagala ja külgede kaitseks. Õigused olid piiramatud. · 200-lised on nim ka hipliitideks. Sõja ajal pidid tulema sõjaväkke raskerelvastuses jalaväelastena. Varustus: allalastaba nina kaitsega kiiver, selja- ja rinnakaitsed, küünarnuki- ja põlvekaitsmed, suur ümmargune kilp, viskeoda, mõõk, vahel ka piik mõõga asemel, ka suuremat sorti nuga. Kogu varustus kokku kaalus u 50 kg
aastani 82 taktikalist õppust ja nendest võttis osa 8734 kaitseliitlast. Üks suurimatest manöövritest oli 1936.aasta oktoobris peetud Sakala sügismanööver. Manöövri juht oli kolonel Jaan Maide. Õppustest võtsid osa nii Harju, Järva, Tallinna ja Pärnumaa malevad, kes moodustasid Harju rügemendi ning Sakala, Tartu, Lääne ja Pärnu malevad, kes moodustasid Sakala rügemendi. Manöövrid hõlmasid kõiki relvaliike ja ka erialased, näiteks esmaabi, gaasikaitse, transport, tagala, toitlustus ja propaganda. Esimest korda oli kasutusel raadioside. Õppusel matkiti päris sõda, milles tegutsesid koos nii jalavägi, ratsavägi kui ka masinad. Manöövreid oli jälgimas Kaitsevägede ülemjuhataja kindralleitnant Johan Laidoner, Kaitseliidu ülem Johannes Orasmaa, erinevad kõrgemad ohvitserid, ministrid ja ka ajakirjanikud nii Eestist, kui välismaalt. ·Seltskondlikud tegevused-Seltskondike tegevuste korraldamisega tegeles põhiliselt
väiksuse tõttu - nõrk Läti armee oleks ka iseseisvalt Bermondti väed purustada suutnud. Saksa vägede lahkumisel liitus Läänearmeega suur hulk sakslasi. Tekkinud vene-saksa ühendvägi koondas 50000 sõdurit 250 suurtüki ja miinipilduja, 800 kuulipilduja, 10 soomusauto, 3 soomusrongi ning hulga lennukitega. Tekkinud oli esmapilgul ülieffektiivne löögirusikas. Bermondti olukord polnud siiski roosiline, varustamise katkemine tingis vajaduse kiirele tegutsemise. Tuues ettekäändeks oma tagala kindlustamise Läti ja Eesti vastu sõjategevuse ajaks enamlastega, võtsid Bermondti väed ette oktoobri alguses sõjakäigu Läti vastu. 8.oktoobril vallutasid nad Riia lõunapoolsed eeslinnad. Suhteliselt nõrk Läti sõjavägi ei suutnud valgete survele vastu panna ning seetõttu oli Läti Ajutine Valitsus sunnitud paluma Eestilt sõjalist abi. Lätile kõige kriitilisemal hetkel, mil nad olid valmis Riiat maha jätma, jõudsid 10. oktoobril
Liidul relvajõuga haarata osa Poola territooriumist, annekteerida Balti riigid ja Rumeeniale kuulunud alad. Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks. · Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata, kuid lootis et nad ei sekku. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel. · Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimalus andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud. 7. Milline oli Itaalia ja Jaapani tegevus ja roll II ms-s? Jaapan ja Itaalia olid Saksamaa põhilised liitlased
20, kuid ilmselt jäi midagi veel varuks ja hooaeg täit rahulolu ei pakkunud. Sama tuleb öelda Ulvi Ivanova kohta, kes pärast eelmise aastal ületatud 1.76 rahuldus nüüd 1.70ga. Järvakate kunagisel kuulsaimal alal, naiste ja meeste kuulitõukes (milles lehtselased peavad isegi iga aastasi auhinnavõistlusi Totti Kasekampi ja Ants Saame rändauhindadele) valitseb juba mõnda aega mõõn. Spetsiaalselt kuulitõuke ja kettaheitega üksi treener rajoonis ei tegele ning tagala paistab kaunis hõredana. Uue 14meetri mehena kerkis esile vaid armeeteenistusest vabanenud Einar Tannilson. Ta juhib edetabelit 14.06ga. Vasaraheites seekord keegi kätt ei proovinud. Naiste odaviskes nihutas TSIKis õppiv Pille Lehemets rajooni rekorditähise 45.62le. Tahaks loota, et kergejõustiku kandepinna laienemisele ja meisterlikkuse tõusule Paide rajoonis aitab kaasa kergejõustikuosakonna avamine Türi Näidissohvoostehnikumi spordikoolis. Lisaks kaunis looduses
Joosti talle juba järgi kui märgati enamlasi. Siis Ahas ja Käsper taandusid. Tagasi minnes hakkasid nad omavahel juttu puhuma. Ahas selgitas Käsperile oma mõtteid, kuidas ta lihtsalt kõikki enamlasi ei suuda maha lasta, et nemad võitlevad ju ka mõlemal rindel. Ahas rääkis Käsperile sedagi, et tema lasi tookord enamlasel põgeneda. See muidugi vihatas Käsperit aga peale seda puistas temagi Ahasel oma südant ja rääkis et mõistab enamlasi. Nii rääkides mindi tagasi oma tagala poole. Käsper rääkis ka sellest, et tema unistus oli enne saada teadusmehe, näiteks keeleuurijaks kuid nüüd tahab hakata poliitikategelaseks, ühiskondliku uuenduse eestvedajaks. Kui ükshetk olid teel viis ratsaniku. Algul ei saadud aru kas tegu on omadega või vaenlastega aga kui nad ütlesid ruki verchh siis oli teada et vaenlased. Hakati tulistama. Kaks suudeti maha lasta aga kolm tükki põgenesid. Kui Ahas edasi liikus märkas ta et Käsper ei tule järgi
Joosti talle juba järgi kui märgati enamlasi. Siis Ahas ja Käsper taandusid. Tagasi minnes hakkasid nad omavahel juttu puhuma. Ahas selgitas Käsperile oma mõtteid, kuidas ta lihtsalt kõikki enamlasi ei suuda maha lasta, et nemad võitlevad ju ka mõlemal rindel. Ahas rääkis Käsperile sedagi, et tema lasi tookord enamlasel põgeneda. See muidugi vihatas Käsperit aga peale seda puistas temagi Ahasel oma südant ja rääkis et mõistab enamlasi. Nii rääkides mindi tagasi oma tagala poole. Käsper rääkis ka sellest, et tema unistus oli enne saada teadusmehe, näiteks keeleuurijaks kuid nüüd tahab hakata poliitikategelaseks, ühiskondliku uuenduse eestvedajaks. Kui ükshetk olid teel viis ratsaniku. Algul ei saadud aru kas tegu on omadega või vaenlastega aga kui nad ütlesid ruki verchh siis oli teada et vaenlased. Hakati tulistama. Kaks suudeti maha lasta aga kolm tükki põgenesid. Kui Ahas edasi liikus märkas ta et Käsper ei tule järgi
Rahva omaalgastuslikud ettevõtmised -Rahvuslikus liikumises toimus sõja-aastail uus elavnemine. -Tõuke andis mitmete sõjaga seotud organisatsioonide ja asutuste loomine. -Tallinnas ja Tartus alustasid tegevust sõjatööstuskomiteed, mille ülesandeks oli sõjaliste tellimuste jaotamine Eesti ettevõtete vahel. -Põhja-Eesti rahvuslaste koondumiskohaks sai Linnadeliidu Tallinna Komitee. -See ühendus oli loodud Vene armee abistamiseks ja tagala korrastamiseks, tegelikult käisid seal koos ärksamad rahvuslased, arutades nii päevapoliitilisi probleeme kui ka Eesti tuleviku küsimusi. -Suurimaks omaalgatuslikuks korralduseks kujunes J.Tõnissoni eestvõttel loodud Põhja-Balti Komitee. -Selle osakonnad rajati üle kogu maa, tema keskkomitee asus Tartus, koondas enda ümber rahvuslikult meelestatud tegelasi. -Ülesandeks oli Eestisse saabuvate sõjapõgenike eest hoolitsemine, Vene armeele toidumoonade
b) Eestlased Saksa armees: Eesti metsavennad: Metsavennad võtsid osa Eesti vabastamise lahingutes 1941 suvel ning osalesid ka Tallinna hõivamisel. Pärast sõjategevuse lõppu Eesti alal liitusid mehed kas vabatahtlike pataljonidega või läksid Omakaitsesse. Omakaitse: Kaitseliidu laadne Saksa okupatsioonivõimude poolt loodud organisatsioon, mille ridadesse kuulus u 40 tuhat meest. Omakaitse tegeles Eestis tagala turvamisega ja korrapidamisega. Ida- ja politseipataljonid: Need üksused moodustati 10-12 tuhandest vabatahtlikust ja nende ridadesse kuuluvaid mehi kasutati rindeüksustena Venemaal, tagalateenistusel ja võitluseks partisanide vastu (nt Valgevenes). Eesti Leegion: Relva-SS raames 1942 vabatahtlikest moodustatud üksus, mille üks osa- “Narva” pataljon sõdis idarindel alates 1943
anarhiasse ja kaotas suure osa oma territooriumist. · Esimene Maailmasõda oli modernne sõda, mida iseloomustas uue sõjatehnika rakendamine, selle täiustamine kogu sõja ajal. Motoriseeritud jalavägi, tankiväed, kergetankid-soomustransportöörid, keemiarelv, lennuvägi. · Esimene Maailmasõda oli esimene totaalne sõda, kogu ühiskond oli mobiliseeritud sõja vajaduste rahuldamiseks. Totaalne propaganda. Tagala kaotas oma traditsioonilise tähtsuse. · Uute ressursside pidev paiskamine rindele (sõjatööstus, pidevad täiendavad mobilisatsioonid). · Esimeses Maailmasõja tulemusel kukutati monarhia Saksamaal, Austrias, Venemaal ja Türgis. Puhkesid revolutsioonid neis riikides, olulised sotsiaalpoliitilised muutused. · Austria-Ungari ning Venemaa lagunesid. Tekkisid uued riigid (Soome, Eesti, Läti Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik).
propaganda, mis pani paljud enamlaste demagoogilisi lubadusi uskuma. Kõige selle tõttu ähvardas Rahvaväe (Eesti sõjaväe ametlik nimetus Vabadussõja ajal) loomine läbi kukkuda. Paljud mehed ei teinud mobilisatsioonikäsust väljagi, paljud ei ilmunud teenistuskohta, paljud jooksid väeosadest laiali. Rindele jõudnudki mõtlesid peamiselt taganemisele, pahatihti piisas põgenemiseks vastase luuresalga nägemisest või paari püssipaugu kuulmisest. Tagala meeleolud polnud paremad: olukorda peeti lootusetuks, löödi käega ja lepiti saatusega, jõukam rahvas üritas Eestist põgeneda või võttis kõrtsides prassides elult viimast. Murrang Sõjalisele ebaedule vaatamata jäi Eesti riiklus püsima ja rahvas leidis eneses uusi jõuvarusid. Niipea, kui rahvuslastele sai selgeks, et keegi teine nende eest kodumaad päästma ei tule, algas vabatahtlike üksuste loomine (Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid, Skautpataljon jt)
ebatavaline. Ebatavaliseks tegi selle aeg - Roo saabus Tallinna 1917. aasta kevadel, mil nii Eestis kui kogu Vene impeeriumis valitses tavatult lootusrikas meeleolu. Isevalitsus oli veebruaris kukutatud, esimest korda ajaloos kehtisid Vene riigis kõik demokraatlikud vabadused ja näis leiduvat tahet, et nad kehtiks ka edaspidi. Paraku ei olnud taevas päris pilvitu. Maailmasõda kestis. Vene armee püsis veel koos, kuid avaldas väsimuse märke, nii nagu ka tagala. Polnud sugugi võimatu, et hakkaja mees tuli lihtsalt rindelt tulema, nagu oli seda teinud Tooma isa Joosep. Joosep soovis rahus kala püüda ja maad harida, kuid leidus juba selliseidki suguvendi, kes ihkasid mõisnikuks. Osvald Kallaste oli üks sellistest. Seadus seda juba ammu ei takistanud, ja kui raha jätkus, võis omandada kasvõi rüütlimõisa. Selliseid talutares sündinud ,,paruneid" oli tsaariaja lõpuks juba oma poolsada. Tõsi, saksa mõisnikuperesid oli üle kümne korra rohkem
Saksa kaupmehed vajasid kaitset kaubateedele; eestlaste ja naaberrahvaste vahel oli pingelised suhted Põhjused võitluseks Rooma katoliku kirik otsustas pöörata oma ristisõjad Baltikumi Eestlaste edukuse põhjused eestlased kaitsesid oma kodusid, kasutasid ära looduslikke võimalusi, õppisid ehitama kiviheitemasinaid ja kasutama ambe Sakslaste edukuse põhjused tugev organisatsioon, katoliku kirik, mõõgavendade ordu, tagala oli suur, alati oli võimalus väge suurendada, professionaalsed ratsaväelased, ristitud rahvaid alistati ühekaupa Võnnu piiramine 1210. a. asusid eestlased piirama Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu tugipunkt. Prooviti panna linnus põlema ja ehitati piiramistorn. Neljandal päeval lahkusid eestlased ootamatult, sest kuulsid, et võnnulastele tuleb Riiast suur vägi appi ja eestlasi hakati jälitama
äravool 13 · Suhteliselt kõrge humiinainete sisaldus (sood, rabad), mille lagundamine nõuab palju hapniku · Järved madalad · Soodsad eeldused entrofeerumiseks · Üldiselt vähe kõlblikud veetranspordiks, kalapüügiks, hüdroenergeetikaks jne. · Eesvooluks heitvee ärajuhtimisel - madalveeperioodidel (talv, suvi) ääretult veevaesed aga taga nõutavat lahjendust - vajalik tagala sanitaarvooluhulk · Laialt levinud karstinähtused - Pandivere võlvialal-1375km2 puudub täielikult jõgedevõrk (põhjavee toiteala) Vee füüsikalised omadused 1. Värvuseta, lõhnata, maitseta-kui puhas vesi 2. Temperatuuril 4°C suurima tihedusega( 1000 kg/m3). Üldjuhul ainete tihedus sulamisel väheneb, vesi on erandiks. Tihedus hakkab vähenema alles temperatuuril üle 4°C. see oluline vee-elustikule
Eduard Vilde, Juhan Liiv, August Kitzberg. 1095. Noor-Eesti. G. Suits, Friedebert Tuglas, Juhan Aavik. Johann Köler pani aluse portree- ja maastikumaalile. Amandus Adamson. Esimene maailmasõda Eestlased ei tahtnud sõdida ,,usu, tsaari ja isamaa eest." Eesti jaoks oli iga sõja eeldatav lõpplahendus halb. Rahva omaalgatuslikud ettevõtmised: 1. Sõjatööstuskomiteed. Sõjaliste tellimuste jaotamine Eesti ettevõtete vahel. 2. Linnadeliidu Tallinna Komitee. Vene armee abistamine, tagala korrastamine. Tegelikult käisid koos ärksamad rahvuslased arutades Eesti tuleviku küsimusi. 3. Põhja-Balti Komitee. Jaan Tõnisson. Rahvuslikult meelestatud tegevused. Eestisse saabuvate sõjapõgenike eest hoolitsemine, Vene armeele toidumoona hankimine, Eesti majanduslike vajaduste rahuldamine. Tarbekaupade puudus, peatne inflatsioon. Juab enne sõja puhkemist oli otsustatud muuta Tallinn Läänemere sõjalaevastiku tegevusbaasiks
huvides tegutsevate ühenduste nimekirja. Seal nimetatud ühendustele tehtud annetusi saab annetaja oma maksustatavast tulust maha arvata. Huvigrupp või -rühm - · Teadvustatud ühiste huvide nimel tegutsev ühendus (nt. mittetulundusühendus, liikumine, katusorganisatsioon või võrgustik). · Inimesed või organisatsioonid, kelle huvid mõnes küsimuses ühtivad. Vrd. eestkoste; lobitöö; sihtrühm; survegrupid; tagala. Samas tähenduses on kasutatud ka terminit sidusgrupp või -rühm. Pluralismi olemus ja tähtsus - arvamuste ja organisatsioonide paljusus. Ühiskonda, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks. Pluralism on demokraatliku ühiskonna oluline tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle
samal tasemel. Mõnede hinnangute põhjal kaotas Saksa armee Venemaal eelkõige seetõttu, et sõjakäik Venemaale ei olnud logistiliselt õigesti ette valmistatud. Kasutati liiga väikese roomiku laiusega soomusmasinaid, nappis talvist kütust ja rõivastust. Teise Maailmasõja ajal arenes logistika hoogsalt. Logistika põhimõtteid kasutati strateegiliste ülesannete lahendamisel koostöö väljatöötamiseks kaitsetööstuse, tagala, varustusbaaside ja transpordi kooskõlastatud tegutsemisel. Järk-järgult hakati logistika pintsiipe ja mõisteid võtma militaarvaldkondadest üle tsiviilellu. Esmalt kasutati militaarlogistika printsiipe peamiselt jaotuses materjalivoogude juhtimisel, hiljem ka tootmise juhtimisel. 5 1950-ndate aastate alguseks oli militaarlogistika teooria üldjoontes välja kujunenud ja seda eelkõige USA-s
Puuvõrades põlevained soodustavad tule levikut, kui kuumenenud õhk need süütab. Tuulevaikse ilma korral levib ladva- ja pinnatuli koos, kuid suure tuule korral võib ladvatuli mõneks ajaks pinnatulest ette minna. Et kustutustööde ajal inimesed saaksid ühte moodi aru, kuhu minna jne, on antud tulekahju elementidele nimetused. Kuna tuli tungib edasi tuulest aetult, nimetatakse tulekahju tuulealust serva esiservaks või frondiks. Piirkond, kust tuli alguse sai, on tagaserv või tagala. Tulekahju külgesid nimetatakse tiibadeks. Süttimiskohast frondi poole ehk tuule suunas vaadates oleks loogiline nimetada külgesid vastavalt paremaks ja vasakuks tiivaks, kuid kuna kustutajad asuvad frondil ja nende poolt vaadatuna on vastupidi, siis nimetame küljed frondilt vaadatuna paremaks ja vasakuks tiivaks. Tulekahju saab tavaliselt alguse väikesest põlengust: lõkkest, suitsuotsast, mingist sädemest vms
äravool 13 · Suhteliselt kõrge humiinainete sisaldus (sood, rabad), mille lagundamine nõuab palju hapniku · Järved madalad · Soodsad eeldused entrofeerumiseks · Üldiselt vähe kõlblikud veetranspordiks, kalapüügiks, hüdroenergeetikaks jne. · Eesvooluks heitvee ärajuhtimisel - madalveeperioodidel (talv, suvi) ääretult veevaesed aga taga nõutavat lahjendust - vajalik tagala sanitaarvooluhulk · Laialt levinud karstinähtused - Pandivere võlvialal-1375km2 puudub täielikult jõgedevõrk (põhjavee toiteala) Vee füüsikalised omadused 1. Värvuseta, lõhnata, maitseta-kui puhas vesi 2. Temperatuuril 4°C suurima tihedusega( 1000 kg/m3). Üldjuhul ainete tihedus sulamisel väheneb, vesi on erandiks. Tihedus hakkab vähenema alles temperatuuril üle 4°C. see oluline vee-elustikule
(Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Saksamaale jäid Poola lääneosa ja Leedu. Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks. · Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel. · Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimalus andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud. Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprust,
umbes võrdsed, muidu jäävad mõlemad küljed liiga nõrgaks ja vaenlane murrab läbi. Saabuvad gallid ründasid öösel, visates relvi kaugelt, et teatada Vercingetorixit oma saabumisest. Järgmisel päeval tulid liitlased lähemale ja paljud said haavata roomlaste kindlustustest ning nad taganesid. Järgmisel päeval ründasid gallid mõlemalt poolt. Mõned roomlaste kohordid lahkusid kindlustustest ja tiirlesid ümber väljaspoolsete vastaste tagala, üllatasid neid ja tapsid need, kes proovisid põgeneda. Vercingetorix nägi, mis oli juhtunud ja alistus, loovutades oma relvad. (Gardner 1983) Järjekordne näide sellest kuidas kahekordne ülekaal ei olnud piisav roomlaste võitmiseks otseses lahingus. Kindlasti aitas roomlastele kaasa ka nende püstitatud müür. 3.3. Alesia ja Allia lahingu võrdlus Nende kahe lahingu puhul saab võrrelda organiseeritust, relvastust ja laagri ettevalmistust.
13 saab annetaja oma maksustatavast tulust maha arvata. (Kodanikuühiskonna lühisõnastik, Mikko Lagerspetz 2004) Huvigrupp või -rühm. - 1) Teadvustatud ühiste huvide nimel tegutsev ühendus (nt. mittetulundusühendus, liikumine, katusorganisatsioon või võrgustik). 2) Inimesed või organisatsioonid, kelle huvid mõnes küsimuses ühtivad. Vrd. eestkoste; lobitöö; sihtrühm; survegrupid; tagala. Samas tähenduses on kasutatud ka terminit sidusgrupp või -rühm. 14. Pluralismi olemus ja tähtsus. Poliitiline kultuur. Ühiskonda, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks. Pluralism on demokraatliku ühiskonna oluline tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende
Milliseid uuendusi ja milliste tagajärgedega kasutusele võeti? Gaasi kasutamine - tappis palju inimesi, mürkgaasid lasti kaevikutesse Kuuli - ja miinipildujad, automaatkäsitulirelvad, kauglaske suurtükid – võimsamad relvad, kahju sai tekitada ka ise kaugemal olles Tankid – suur sõjamasin, võimalik kasutada kaugel, tekitas alguses hirmu Autode levik – kiirem liiklus, rinde ja tagala vahel Lennukid ja tsepeliinid – sõda kolmemõõtmeliseks-maal, merel, õhus Allveelaevad - Saksamaa kuulutas välja piiramatu allveesõja; uputati ka kauba ja reisilaevu – „Lusitania“ (tõi kaasa USA sõttaastumise) Meeleolud rindel sõjavaimustus hakkas mööduma oodati sõja lõpu inimeste psüühika sai kannatada “Kadunud põlvkond” 5. Eluolu ja majandus I maailmasõja aastail. Sõja lõpp
okupeeriva riigi sõjaväelase ründamise või sabotaaziakti eest kohalike elanike seast juhuslikult pantvange, ning kui süüdlane end üles ei andnud, lasti nad kõik maha Sõjategevuses kardeti spioone ja snaipereid Tulemus: kultuuriväärtuste hävitamine Dinantis ja Leuvenis põletati maha kuulus keskaegne raamatukogu, hävitati pärimuskultuur Belgias Vahe rinde ja tagala vahel kippus kaduma, nt tõmmati elanikkond meresõtta, sest rünnati ka reisilaevu, tagalas pidid inimesed blokaadide tõttu nälgima, nõrgenenud rahvastikku tabasid epideemiad Tsiviilelanikkonna vastu suunatud vägivallaaktide kõrval korraldati aktsioone rahvusgruppide vastu o Juudid neid kahtlustati spionaazis, SM ja Austria pakkusid neile kaitset o Armeenlased elasid Nõukogude Liidu ja Türgi piiril, Türgi süüdistas armeenlasi VM aitamises
Kuid enne kukutamist jõudis Ogul-Gaimõs vormistada vendadele jarlõki andmise otsuse selle järgi jäi Aleksandr Novgorodi vürstiks ja lisaks anti talle valitseda Kiiev ja ,,Kogu Vene maa", Noorem vend Andrei sai valitsemiseks Vladimir-Susdalimaa. Tegelikult aga oleks pidanud just V-S vürst määrama Novgorodi vürsti, lisaks sõltus Novgorod suuresti V-S seega oli kuldhordi sellise otsuse taga plaan ajada vennad tülli ja lõigata ära Batule oluline tagala võitluses võimu pärast Kuldhordis. Vendade vahel algaski rivaalitsemine milles Aleksand tegi täieliku panuse Kuldhordile ja Andrei aga kuldhordi vastastele jõududele eesotsas Galiitsia-Volõõna vürst Daniiliga. Mongolid aga püüdes ennetada Andrei ja Daniili jõudude ühinemist saatsid korraga väed mõlema vastu, mõlemad said lüüa. Andrei põgenes Rootsi ja Daniil pidi aga lammutama kõigi oma kindluste müürid. Aleksandr eemaldus oma vennast ja kmas kohe kuldhorti kus
Põllumajandus – Hans Saar (1893–1983; 1934–1940 AS Eesti Kunstsarvetehased vabrikujuhataja, 1936–1938 vapside liikumises osalemise pärast vangis) Kohus – Oskar Öpik (1895–1974; 1936–1938 Eesti saadik Leedus, 1938–1939 välisministri abi, 1940 saadik Prantsusmaal) Tehnika – Arnold Radik (1892–1975; Eesti majandusministeeriumi tööstusosakonna direktor) EOV teostas võimu armeegrupi „Nord” tagala ülemjuhataja (Franz von Roques) volitusel Eesti Vabariigi seaduste alusel, kuivõrd neid erimäärustega ei tühistatud ega muudetud ning üksikjuhtudel võis ka ise anda seadusjõulisi määrusi. 14. oktoobril 1941 seadustati sisedirektori määrusega enne 21. juunit 1940 Eestis kehtinud seaduste ja määruste jõusolek. Kõik nõukogude võimu perioodil rajatud õigussuhted jäid püsima. Valitsemise teostamisel igal tasandil ja igas valdkonnas oli läbi Saksa okupatsiooni suurimaks
1) Austria-Ungari ja Saksamaa liiduleping 1879. Pikendatult kehtib ka veel 1914. Kirjas oli seal, et Saksamaa saab veidi vähem kui Austria-Ungari. Austria-Ungari lubas et on erapooletu kui tekib Prantsusmaa ja Saksamaa vahel sõda. Saksamaa lubas lausa et kui Austria-Ungari satub sõtta Venemaa vastu, siis Saksamaa teeb kaitsekoostööd. Bismarck hakkas tegema ka suuri zeste Suurbritanniale, et juhul kui tekib vastuolusid Venemaaga, siis on olemas tagala vms. Aleksander II kartis üksi jääda ja tahtis Saksamaaga uuesti liitu minna. 2) Nüüd sõlmitakse uus kolme keisri liit: Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa (1881). Seal oli kirjas Austria-Ungari ja Venemaa eriarvamuste lepitamine. Venemaad pidi rahustama Balkani mõjusfääride kindlustamine Bosnia ja Hertsegovina jääb Austria-Ungarile, aga Bulgaaria saab Venemaale. Lepiti kokku ka erapooletuses Prantsusmaa konflikti puhul.
37. aastal hakkas nn. Hiina-Jaapani sõda. Sõja lõpuni tervet Hiinat ei okupeerinud, jõudsid Lõuna-Hiinani. Nanjingi veresaun. Mis Jaapanile andis veel jõudu ja julgust? Liitlased natsi Saksamaaga. Jaapnlased leiutasid uue rünnakustrateegia, mida hiljem kasutasid ka sakslased – välksõda Rünnak toimis kiiresti, kasutades kõiki olemasolevaid vägesid korraga. Ootamatult korraga rünnati. Selle eesmärk on murda läbi eesrindest ja liikuda peatumata tagala poole. Eesmärk oli kiiresti jõuda Hiina põhja poolt lõuna poole. Enne Nanjingi olid lahingud Shanghais, seal olid juba õhurünnakud. Selleks ajaks juba lennuvägi. Guomindangi kaitse oli korraldatud üsna halvasti. Selle tagajärel Shanghaist sai kuulekas linn kus töötas Jaapani administratsioon. Kuna Shanghai elatus peamiselt kaubandusest ja sõjanduses kaubandus ülejäänud riikidega katkes, siis läksid paljud kaupmehed Shanghais Jaapani poole peale üle
II MAAILMASÕDA MIKS? Mis eeldustel? 1- Versailles' süsteem - vigane, ebaõiglane 2- Rahvasteliidu suutmatus suurriike ohjeldada - Saksa astus nt isegi välja... 3- (Saksa rahva pettumus - et ainult neid sõjas süüdistati) 4- Lääneriikide lepituspoliitika + Austria, Tsehhoslovakkia vallutamine lisasid Saksamaale kindlust 5- MRP nii Saksamaa kui NSV Liit said kindla tagala, jagades isegi huvisfäärid 6- Majanduskriis Hitler arendas kriisist väljumiseks sõjatööstust ning vajas edukaid vallutussõdu. NSV Liidu Punaarmee vajas sõjalist rakendust, et õigustada selle olemasolu ja väljaarendamist. 7- Hitleri Suur Saksamaa idee, Stailini maailmakommunismi idee. 8- Hispaania kodusõda hea proov + muud rahv. vah. pinged · MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude
grupeering. 10.–26. jaanuari pealetungiga ümberpiiratud väed tükeldati ja sunniti 2. veebruaril kapituleeruma. Maailm sõjas Totaalne sõda II maailmasõda kujunes juba algusest peale totaalseks sõjaks: selles olid ühel või teisel kombel sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Esimene maailmasõda oli peamiselt puudutanud rindel võidelnud sõdureid, nüüd kadus aga rinde ja tagala vahe. Tsiviilisikud said sõjategevuse osaks, kandes mõnel maal sõduritega võrreldavaid kaotuseid.. Sõjas edu saavutamiseks pommitasid mõlemad võistlevad pooled tsiviilobjekte lootuses hävitada vastane moraalselt. Liitlaste õhurünnakud Saksamaa vastu ei suutnud purustada Saksamaa tööstuslikku potentsiaali, kuid tekitasid raskeid kaotusi tsiviilelanikkonna seas. Kurikuulsaks sai pommirünnak Dresdenile 1945. aasta kevadtalvel, kui hukkus 35 000-50 000 inimest.
omadega täiesti läbi, et ta ei saa teda jätta, nad on ikkagi 23 aastat abielus olnud. ,,Tõesti. Kõigest hoolimatta .Perest lahti ei saa. Ükstaskõik kui palju sa ka sooviks, oled nendega veresidemeid pidi seotud ja nad kisuvad sind ikka ja jälle enda juurde tagasi. Nii heas kui halvas. Ükspuha kui palju sa neid ka vihkaks, armastad sa neid sama palju. Nad on ainsad kellele sa tõesti korda lähed, kui teised on sind unustanud. Nad on null.punkt- viimane tagala, kui oled ülejäänud maailma käest peksa saanud." Ssasl on maksapõrutus, sisemised verejooksud, peapõrutus, mitu õmblust ja haavaplaastrid. Aga õnneks ei midagi sellist mis ära ei paraneks. J on väga kurb, nii kurb, et tal on jällegi ükskõik. +5 J-le meenub kuidas ema oli kunagi kui suvilas äikesetormi tõttu voolu ei olnud rääkinud loo kuidas nad isaga kokku said ja armusid ,,Meil oli isaga selline salajane asi. Kui olime avalikus kohas või
vastutavad neile antud ülesannete täitmiseks vajaliku ettevalmistuse eest. Sõjaajal alluvad mereväe ülem, õhuväe ülem ja kaitseringkondade ülemad operatiivjuhile. Nimetatud ülematel on kindlaksmääratud juhtimisvolitused neile alluvate üksuste üle. Väeliigi ülema otsuse ettevalmistamiseks moodustatakse väeliigi staabi isikkoosseisu baasil väeliigi juhtimispunktid, mis teevad tihedat koostööd kaitsejõudude vastavate juhtimispunktidega. 2.7. Tagala Tagalatoetuse eesmärk on tagada kaitsejõudude tegevuseks vajalikud tingimused nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaolukorras, milleks kasutatakse kaitsejõudude ja vastavalt mobilisatsioonikavale riigi tsiviilressursse. Kaitsejõudude tagalatoetuse korraldamise keskseks struktuuriks on tagalakeskus. Tagalakeskuse ülesandeks on tagada Eesti-poolne toetus välisabi vastuvõtmisel. Kaitseministeerium koos tagalakeskusega vastutab kaitsejõudude tegevuse tagamiseks vajaliku
esimeheks ja kindralmajor E. Põdder ülemaks. Juba vabadussõja esimesel päeval, 28. novembril 1918 sõitis Pitka improviseeritud soomusrongiga Narva rindele. Järgnevalt oli ta tegev nii soomusrongide kui ka soomusautode ehitamisel, meeskondadega komplekteerimisel ja rindele saatmisel. J. Pitka põhitööks sai aga EV sõjalaevastiku organiseerimine, mille esialgu väheste laevadega ta võttis alates 23. detsembrist ette dessante Põhjarannikule punaväe tagala desorganiseerimiseks. Oma esimese Eesti Vabariigi sõjaväelise auastme sai J. Pitka 22. aprillil 1919, saades kapteniks( vastab praegusele mereväekaptenile ). Viis kuud hiljem 21. septembril, tõsteti ta aga juba aseadmirali auastmesse, mis hiljem muudeti rahvusvahelisele graditsioonile vastavaks kontadmiraliks. 1919. aasta novembrikuus, kui Vabadussõja merevõitlused olid lõppenud, haigestus J. Pitka raskelt. Ilmselt andis end tunda sõja jooksul kuhjunud ületöötamine
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Võru Lahingukool JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT 2012 EESSÕNA Jaoülema käsiraamat on oma olemuselt õpik, mille kaante vahele on koon- datud meie Kaitseväe arusaam jalaväejao lahingutegevusest. Jaoülema käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes. Kuigi käsiraamatu kirjutamisel on silmas peetud eelkõige jalaväejao üle- maid, sobib see kasutamiseks ka kõikide teiste relvaliikide jagude ja mees- kondade ülemate väljaõppes. Jaoülema käsiraamat annab võimaluse ühtlustada jaoülemate väljaõpet Kaitseväe väljaõppekeskustes ja Kaitseliidus ning tagab ühtse arusaama jaoülema rollist lahingus. Selleks, et see ühtne käsitlus vastaks kõige pa- remini meie vajadustele ja lahinguvälja nõudmistele, ei tohi käsiraamatu kasutajad mitte mingil juhul õpikut ainult passiivs...
Kui tuli Jam Zapolski rahu ja kogu Liivimaa oleks pidanud minema Poola alla, siis Rootsi seda ei teinud. Ainult Pärnu ja Põltsamaa jäetakse Poolale. 1583.aastal algavad läbirääkimised Rootsiga. 10.augustil 1583 sõlmitakse Pljussa jõe suudmes 3-aastane relvarahu. Venemaa on sellega suure sõja kaotanud, Rootsil ja Poolal on väga hea varustus, aga Venemaal on kurnatus, kõik mis on, on rakendatud. Oma süü oli ka opritsinal, sest inimesi oli mõõdutundetult hukatud ja tagala ei suuda rinnet toetada. Ivan IV ei soovinud sõda, sest oli kaotanud sõja mõtte, tuleb leida ka inimlik nüanss. Ivan IV ühes raevuhoos tapab oma poja, 1581 aasta novembris. Siis saab aru, mida ta on teinud, pärast seda ta ei näinud põhjust, mille nimel elada ja tegutseda ja tuleb minnalaskmise meeleolu. 1584.aastal ta ka sureb. Vene administratsioon Kopeeriti seda, mis oli Venemaal juba olemas. Valitsetakse kindlatest keskustest, 4, Tartu, Narva, Pärnu, Koknes
SÕDA JA sAAREMAA Meelis Maripuu 1941. aasta lahingud 22. juuni koidu ajal 1941 jõudis II maailmasõda lennukiga Saaremaale kohale. Saksamaa oli samal ööl alustanud rünnakut oma senise liitlase Nõukogude Liidu vastu. Saaremaale rajatud Nõukogude rannakaitse, lennu- ning mereväebaasid hakkasid tõsiselt häirima Saksamaa laevastiku liikumist Läänemere idaosas ning pääsu Liivi lahte. Juba esimesel rünnakuhommikul asus Saksa lennuvägi pommitama Sõrves asuvaid Nõukogude rannakaitsepatareisid. Esialgu pommitati eelmise ilmasõja ajast sakslastele tuttavat, hilisema Nõukogude kindrali Ungermani poolt projekteeritud rannakaitsepatarei aset. Targu oli Nõukogude sõjavägi uutele patareidele valinud uued kohad. Järgnevates lahingutes kuulsust kogunud kapten Aleksandr Moissejevits Stebeli juhitud Nõukogude 180 mm rannakaitse patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315. rannakai...
1983-1990- Arnold Rüütel EKP koht võimustruktuuris: EKP liikmeskonda iseloomustas 1944-1990: Liikmeskonna kiire kasv.- Punaarmeest demobiliseeriti sõjaväelasi ja ohvitsere, keda võeti vastu parteisse. Eestlaste osakaalu suurenemine.- Esialgselt oli rohkem venelasi, kuid läbiaja eestlaste osakaal EKP's suureneb. Naiste osakaalu aeglane kasv. Vananemine. Haridustaseme tõus. Tööliste osakaalu vähenemine. EKP KK esimesed sekretärid: 1944-1950: Nikolai Karotamm. (NSVL tagala partei sekretär 1941-1944) 1950-1978: Ivan Käbin. 1978-1988: Karl Vaino. 1988-1990: Vaino Väljas. Kaadri komplekteerimise allikad: Kaadri komplekteerimise allikad: Moskva "kaadriabi".- Oskustega inimesed, kes suunasid ja abistasid sovitiseerimisprotsessi edendamist kohapeal. Demobiliseeritud. - Kõige olulisem kaadri allikas. Protsess, mis on seotud punaarmee järk-järguline laiali saatmine. 1945. a maiks oli punaarmees 13miljonit. 1945
Tegelesid hariduse ja arsti abi korraldamisega. Haldasid ka nn töö majasid. Pool vanglad kerjustele või probleemsetele lastele. 1811a loodi venemaal 8 sisekaitse ringkonda ja sisekaitse üksused. Ül oli korra kaitse, vastupanu mahasurumine, nekrutite värbamine, põgenike püüdmine jne. Venemaad sõjad. Vene-rootsi sõda. 1808-1809 ja napoleoni sõjad 1812-15a. Eestlased puutusid rannikul kokku briti rootsi ja parantsuse sõjalaevadega kuid mandrile see sõjategevus ei jõudnud. Jäädi tagala rolli. 1. talupoegadele lisandus koormisi 2. tugevntati tlna kindlustusi, üldmobilisatsiooniga võeti mehi maakaitse väkke. Barclay de tolly- balti sakslaste tähtsus vene armees oli 19saj väga suur. Bt oli sõjaminister ja valmistas venemaad sõjaks ette prantsusmaaga. Sõja algul oli tähtsaim väejuht. Tänu tema oskuslikule tegevusele saavutas venemaa edu. Algul pidi vastu võtma ebameeldivaid otsuseid ja langes avalikkuse põlguse alla
Teda köidavad väljakutsed ning ta esitab kõrgeid nõudmisi iseendale. Vabadus tähendab omada tööd ja tegutseda tööl vabalt. Lõõgastus = töövälised huvid. Vabal ajal tegeleb ta millegi “taastava”, “stimuleerivaga”. Kui ta puhkab, siis selleks, et pärast paremini töötada. Eelistab tegevusi, mis tugevdavad ette kujutust temast kui “huvitavast ja tähelepanuväärsest isiksusest”. Perekond on tema tagala. Näiteks tippspetsialist, müügimees. Karjäärile orienteeritud elustiil Palgatöötaja elustiil Eesmärk Vahendid Vahendid Eesmärk Palgatöötaja elustiil Töö ja vaba aeg on kaks eri asja. Vahendid = töö, eesmärk = vaba aeg. Töö on vahend eesmärkide saavutamiseks, s.o vaba aja veetmiseks. Vabadus tähendab vaba aega, mille ta jätab enda käsutusse. Vaba aeg on
Seal nimetatud ühendustele tehtud annetusi saab annetaja oma maksustatavast tulust maha arvata. (Kodanikuühiskonna lühisõnastik, Mikko Lagerspetz 2004) Huvigrupp või -rühm. - 1) Teadvustatud ühiste huvide nimel tegutsev ühendus (nt. mittetulundusühendus, liikumine, katusorganisatsioon või võrgustik). 2) Inimesed või organisatsioonid, kelle huvid mõnes küsimuses ühtivad. Vrd. eestkoste; lobitöö; sihtrühm; survegrupid; tagala. Samas tähenduses on kasutatud ka terminit sidusgrupp või -rühm. 11. Pluralismi olemus ja tähtsus Ühiskonda, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks. Pluralism on demokraatliku ühiskonna oluline tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks.
3) nn Suur-Pariisi mudel (üksikute linnaosade assotsiatsioon). § 2. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID Riigikaitselised organisatsioonid on vabatahtliku liikmeskonnaga struktuurid, mis moodustavad vastava riigi sõjaväe spetsiifilise reservi (nt Eestis Kaitseliit, USA-s Rahvuskaart; nn maakaitse organisatsioonid). Sõjaseisukorras mobiliseeritakse nende liikmeskonnast suur osa tegevväkke, rindeteenistuseks kõlmatu kontingent rakendatakse reeglina tagala julgestuseks (valveteenistus, päästeteenistus, avaliku korra ja julgeoleku kaitse jne). Eriolukorras (erakorraline seisukord; epideemia; katastroof) täidab reeglina spetsiifilisi ülesandeid vastavalt vajadusele. Reeglina allub riigi sõjaväe (kaitseväe) tsentraliseeritud juhtimissüsteemile, moodustab kaitsestruktuuri ühe komponendi. Juhtimine tavaliselt territoriaalringkondade põhimõttel, rakendatakse ranget tsentralisatsiooni ning subordinatsiooni
liikuvuse kasv. Peteburi vajas ka vadjalaste nappi tööjõudu. 1920. aastate NSV Liidu rahvuspoliitika (põlismaistamine ehk korenizatsija) vadjalasi ei puudutanud. Mingisugust autonoomiat nad ei saanud, kirjakeelt neile ei loodud. 1926. aasta andmeil oli vadjalasi järel 705. Põllumajanduse kollektiviseerimisega seotud küüditamised (1929-1931) tabasid ka vadjalasi. II maailmasõja ajal oli vadjalaste asuala aastaid sõja tallermaa ja Saksa rinde tagala. Paul Ariste andmeil oli 1942. aastal alles veel 300-400 vadja keele oskajat (vt Kolga jt 1993: 340). Sõja lõppfaasis evakueeriti koos ingerisoomlastega Soome ka osa vadjalasi ning anti pärast sõda NSV Liidule välja. 1959. aastal oli Leningradi oblasti Kingissepa rajoonis häid vadja keele oskajaid 35 ning need olid valdavalt vanema põlvkonna esindajad. 1989. aastaks oli H. Heinsoo andmetel järgi 62 vadjalast, vadja keelt oskasid neist umbes pooled (vt Kolga jt 1993: 340). Alates 1990
Algavas NL - Sx sõjas kallutas see samm paljusid eestlasi sakslastes nägema vabastajaid. EESTI 1940 1988 II Maailmasõda ja Eesti 22. juunil 1941 alustasid Saksa väed Barbarossa plaani kohast rünnakut NSV Liidule. Sakslaste edasitung oli kiire: suurem osa Poolasse ja Ukrainasse koondatud, väidetavalt ründesõjaks ette valmistatud Punaarmee üksustest löödi puruks või sunniti taganema. Mõni päev hiljem alustati Eestis tagala julgestamiseks ja Stalini nõutud "põletatud maa" taktika rakendamiseks ette nähtud nn. hävituspataljonide loomist. Kui rinne 7. juulil Lätist Eestisse jõudis, oli metsades repressioonide eest paos mitukümmend tuhat inimest. Kõikjal Eestis koondusid endised Eesti sõjaväelased ja Kaitseliidu liikmed okupatsioonireziimile relvastatud vastupanu osutavatesse partisanisalkadesse; mitmel pool riigis võtsid sissid -- metsavennad -- võimu enda kätte enne Saksa vägede saabumist. Nn
sõjalaevatehased. Tallinna paigutati 30 000 maaväelast ja 20 000 madrust. Suvel 1914 algasid Eestimaa ja Liivimaa kubermangus mobilisatsioonid. Hinnanguliselt võeti maailmasõja kestel Vene armeesse üle 100 000 eestlase, kellest umbkaudu kümnendik sõjas hukkus. Eesti ala jäi sõjategevusest kuni 1917. a sügiseni puutumata. Küll saabus juba 1915 Eestisse hulgaliselt sõjapõgenikke Lätist, mis oli saanud rindepiirkonnaks. Eesti territooriumist sai edaspidi Vene põhjarinde tagala, kuhu oli 1917. a alguseks koondatud üle 100 000 Vene sõjaväelase. Pärast Vene veebruarirevolutsiooni 1917. a asusid eesti rahvuslikud poliitikud Vene Ajutiselt Valitsuselt taotlema autonoomiat. 30. märtsil kinnitaski see määruse, millega eestlastega asustatud ala liideti ühtseks autonoomseks Eestimaa rahvuskubermanguks eesotsas kubermangukomissariga. Viimase juurde tuli moodustada nõuandva organina Maanõukogu, mille valimised toimusid kevadel ja suvel
Poolakad ise rõhutanud oma rahvuslikku uhkust, kuidas kogu Poola tõusis võitlusele kui üks mees oma rahvuse eest. Vene-Poola sõda oli Moskvas vallandanud ennenägematu võidueufooria. Kui Punaarmee liikus taanduvate Poola vägede järel läände, oli Vm-l lootus, et nüüd lähebki maailmarevolutsioon lahti. Isegi Lenin oli tõsises eufoorias, vaimustuses. Poolakatele ei pööratud enam puht sõjalises mõttes piisavalt tähelepanu. Punaarmee liikus aina edasi, hoolitsemata oma tagala järele tõmbamise eest, ühendustee jäi pikaks, kaugele läände liikunud väeosad jäid ilma toetuseta. Punaarmee liikus edasi korraga kahel rindel, siis tol hetkel oli esmaoluline läänerinne, mis võinuks Varssavi vallutada. Edelarinne keeldus järjekordselt allumast Trotski korraldustele- käsk oli saata 3 armeed Varssavisse. Stalin, edelarinde juht, ei andnud ühtegi väeosa ära. Poolakad lõid läänerinde väed Varssavi lähistel puruks
Asus otsima soodsamat asukohta,selleks sai liivlaste küla Riia. 1201 a pani aluse Riia linnale. Hakati rajama toomkirikut ja kindlustusi ,hakati värbama linnaelanike,käsitöölisi ja kaupmehi saksamaalt, värbajaks oli tema vend kes tegutses saksamaa .1205 sai Riia endale linna õigused. Sai paavstil korralduse, et kõigil saksa kristlikud ei tohtinud külastada semgali sadamat ja riia oma kasvas sellepärast hoogsasti .Teine probleem oli enda tagala kindlustamine ,sõjalist jõudu kohal olu tähtis, asutas 1202 aastal asutas Mõõgavendade ordu.,tõmbas ligi seiklejaid jne .Oli olemas pidev sõjaline jõud,selleks et nad oleks huvitatud ristimisest .Kuulutas kõik ristitud maad püha Saksa.keisririigi omadega, saksa keiser omakorda läänistas need maad albertile tagasi.Oli ilmaliku võimu kandja ja pühaliku võimu kandja.Albert sõlmis lepingu mille 1/3 läksid ordu valdusesse,kõikidest nendest maadest mis veel ristitakse
11. veebruaril alustas Punaarmee Narva all üldpealetungi, 13. veebruaril jõuti taas Tallinna-Narva raudteeni ning lõigati see läbi. Narva alla toodi lisajõude saksa vägedele, kelleks olid esimesed mobiliseeritud eestlased. Samal ajal Punaarmee alustas uut sissetungi Lõuna-Eestisse, mis ähvardas Tartut. 14. veebruaril maandati Saksa tagalasse meredessant- korralikult väljaõpetatud eriüksus, kelle ülesandeks oli sakslaste tagala segamini lüüa, saada kontakt Punaarmee üksustega ning piirata ümber armeegrupp "Narva." Ilm oli halb ja dessantlaevad hajusid laiali. Sakslased hävitasid täielikult ära punaarmee dessantväed. Algatati uus rünnak Auvere jaamas. Punaarmee oli selleks ajaks juba kaotanud 227 440 võitlejat. Lahingutes tekkinud pausi kasutati, et täiendada oma jõude. Terroristlikud õhurünnakud: Uue suurpealetungi ettevalmistamise osaks olid õhurünnakud Eesti linnadele. 6. märtsil pommitati Narvat, 8
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............................................................................................................
- Teil peaks olema hästikavandatud aja mahavõtmise kombestik klassiruumis ja klassist käitumistavasid rivistumise, mütside peast võtmise, telefonide ja iPodide ärapaneku, tualeti välja saatmise puhuks. Ükski õpetaja ei peaks leppima olukorraga, kus üks õpilane hoiab kasutamise, jooma mineku ning isegi närimiskummi närimise, mürataseme, istumise ja õpetajalt tõhusalt kogu klassi „pantvangis“. Kollegiaalne tagala ja tugi on igasuguses aja mahavõt- abi küsimise kohta, kuni selleni, kuidas asjad kokku pakkida, klassiruum korda jätta ja kuidas mise protsessis äärmiselt tähtsad (alates lk 149). klassist lahkuda ning väljuda (2. peatükk). - Oluliste probleemide puhul algatage õpilastega alati järelkohtumine ja toetusprotsess. Nende peamiste käitumistavade ja reeglite kehtestamisel tuleb arutleda koos õpilastega, miks
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
