Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks. * Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel. * Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimalus andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud. Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprust, kuna vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid
Õigekeelsus ja õiguskeel (kordamine) KORRATA ON SOOVITAV RÜHMANA. Arutage 3-4 inimese rühmas ja leidke vastus 1. Mille poolest on norm õiguse ja keele mõistes erinev? • KEELES prevaleerivad normid – siin ja praegu kehtivad normid on tekkinud pika aja jooksul iseeneslikult – need räägitakse äärmisel vajadusel ASJALIKU ÜHISKONTEKSTI olukordade jaoks läbi – SÕNASTATUD KEELENORMING on suhteliselt piiratud ja direktiivne ainult seal, kus õigusakt seda nõuab (vt allpool) • ÕIGUSES prevaleerivad NORMINGUD – siin ja praegu kehtivad õigusnormid on – põhiseadusele kui riigi alusele tuginevad – SÕNASTATUD KOKKULEPED moraalinormi alusel läb 2. Kuidas kirjakeele sõnavaranorm kujuneb? Kirjakeele normf ikseeritakse, valikusoovitused muutuvad kohustuslikuks Ametlikus vm asjalikus suhtluses ja esindusrollis. Eesti kirjakeele normi (edaspid...
kindlustamata. Venemaa sõjaplaan: Kasutada suurt armeed(6 milj), tungida peale pikal rindel. Inglismaa sõjaplaan: kasutada mereväge, mitte maaväge, finantseerida liitlasi. Saksamaa sõjaplaan kukkus läbi sest Suurbritannia saabus kiiresti belglasi abistama, Venemaa alustas kiiret pealetungi, Prantsuse ja Briti armeed ühiselt Saksamaa vastu ning Saksa vägede ühendusteed tagala ja rinde vahel olid liiga pikad. 3. Iseloomusta sõjategevust Läänerindel (sõdivad riigid, positsioonisõda, uute relvade kasutamine; Ypres'i, Verduni, Somme'i, Jüüti lahingute tähtsus). Miks, millal, millistel tingimustel kirjutas Saksamaa alla Compiegne'i vaherahule ja tunnistas end kaotajaks? Sõjategevus läänerindel: Saksamaa tungis sisse neutraalsesse Belgiasse (august 1914). Belgia hea vastupanu päästis Prantsusmaa
Talvesõda- sõda NSVL ja Soome Vabriigi vahel 1939-1940. -Seletada: Holokaust – juutide massiline hävitamine natside Tulemus: Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid pidi poolt Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud maades aastai loovutama osa oma aladest. 1933-1945; ohvreid 5,75-6 milj. Peamiselt hävitati Saksamaa strateegiline pommitamine- sisuliselt vastase tagala, koonduslaagrites (Dachau; Auschwitz; Buchenwald jt.) majanduse, transpordi ja sõjatööstuse ruineerimine. II rinne- 1944 avati liitlaste (USA, Inglismaa, Kanada, Poola) koalitsioon- riikide või parteide vaheline (ajutine) liit ühiste dessandiga Põhja-Prantsusmaal teine rinne. Prantsusmaa eesmärkide saavutamiseks. vabastati Saksa okupatsiooni alt. Dunkerque operatsioon- britid, prantslased ja belglased Teheran (28. Nov- 1
RIIGIKAITSE KT nr.2 1. Mis on jagu, meeskond, rühm, kompanii, patarei, pataljon, rügement, brigaad, diviis, korpus, armee? Kui palju on neis sõdureid ja millistest väiksematest üksustest need koosnevad? Millised on nende üksuste NATO taktikalised tingmärgid? Jagu on sõjaväeline allüksus, mille koosseisus on tavaliselt 5...15 inimest. Harilikult kuulub jagu rühma koosseisu. Jao isikkoosseis võib olla jagatud lahingpaarideks, lahingkolmikuteks, gruppideks või pooljagudeks. Jao koosseis ja relvastus sõltuvad otstarbest ja ülesannetest. Näiteks: · jalaväejagu · motolaskurjagu · luurejagu · snaiprijagu · tulejuhtimisjagu · pioneerijagu · juhtimisjagu · sidejagu · remondijagu · laskemoonajagu Jagu juhib jaoülem, kelleks on tavaliselt allohvitser. Relvasüsteemi või kindlat seadet käsitsevat ja jaoga võrdsustatud...
See oli paraku määratud nurjumisele. Raske oli vastupanuliikumine Ukrainas, kus juht Bandera seadis eesmärgiks samuti iseseisvuse saavutamise. Liituti Saksa armeega, et sõdida punaarmee vastu. Kui Saksa üksused taandusid, läksid Ukraina rahvuslased partisanideks. 3. Totaalne sõda ja sõjakuriteod. Teist MS nimetatakse seetõttu Totaalseks sõjaks, sest sinna olid haaratud paljude riikide kodanikud. Kadus piir rinde ja tagala vahel. Tsiviilelanikud kannatasid. Tsiviilil oli kõike vähe, toitu, seepi, muid tarbekaupu. Oli lõhe inimeste vahel. Inimeste valikud polnud kerged. Valiti halva ja veel halvema vahel. Mitmed riigid ja rahvad olid sunnitud sõjas osalema poolel, mis polnud neile meelepärane. Või võitlema võõraste ideede eest. Sõjakuriteod. Saksamaa: Holokaust. Hitleri eesmärgiks, puhas aaria rass, st, et juudid tuli kõrvaldada. Samuti Vene sõjavangid
Põhjendage vastust. 28. Kes oli V.Lenin? 29. Kuidas hinnata enamlaste tegevus nende võimul oleku 1.aastal- Bresti rahu, Asutava Kogu küsimus, dekreedid, võimu kehtestamine? Põhjendage vastust. 30. Millised olid I maailmasõja tagajärjed? Millised nendest võiks olla positiivsed ja millised negatiivsed? Miks Te nii arvate? 31. Kuidas muutis USA sõtta astumine I maailmasõja käiku? Põhjendage vastust! 32. Kas Saksamaa lüüsaamine tulenes armee või tagala nõrkusest? Põhjendage oma seisukohta näidetega. 33. Mille lõpetas Pariisi rahukonverents ning kellega? 34. Kumb on laiem kas Versaillesi rahu või süsteem? 35. Millised Versaillesi rahulepingu punktid muutusid edasises poliitilises elus pingete allikaks? Põhjendage vastust! 36. Miks puhkes Venemaal kodusõda? Miks tekkis selle kõrvale välisriikide interventsioon? 37. Miks õnnestus Venemaal enamlastel võimule jääda, kui mujal see ebaõnnestus? 38
· Enamlased=bolsevikud=kommunistid=punased · 1906 ja 1907 aastal I ja II riigiduuma valimised eestlasi 4 (I) ja 5 (II) · Edu kohalikel valimistel Tallinn, Haapsalu, Pärnu, Rakvere, Valga ja Võru (esimene võimalus eestlastel ise valitseda midagi) I maailmasõda ja Eesti · 28.07.1914-11.11.1918 *Antant ja Keskriigid *Läänerinne ja idarinne · Sõda ,,usu, tsaari ja isamaa eest'' · 1915 rinne Väina jõe juures, Eesti on tagala (tugipunkt, kus varud on, kuhu mehi kogud, kus organiseerid) · Mobilisatsioon 100 000 (10 000 hukkub) · Majandus kannatab · Elavneb rahvuslik liikumine Linnadeliidu Komitee (Tln) ja Põhja-Balti Komitee (Trt) Jüri Vilms 1889-1918 *advokaat *esimene mees, kes rääkis Eesti rahvuslikust autonoomiast Vene riigi koosseisus (1916) 1917 VENEMAA ON NÕRK *Rahutused sõjaväes (suured kaotamised, vilets varustamine)
Põhjendage vastust. 28. Kes oli V.Lenin? 29. Kuidas hinnata enamlaste tegevus nende võimul oleku 1.aastal- Bresti rahu, Asutava Kogu küsimus, dekreedid, võimu kehtestamine? Põhjendage vastust. 30. Millised olid I maailmasõja tagajärjed? Millised nendest võiks olla positiivsed ja millised negatiivsed? Miks Te nii arvate? 31. Kuidas muutis USA sõtta astumine I maailmasõja käiku? Põhjendage vastust! 32. Kas Saksamaa lüüsaamine tulenes armee või tagala nõrkusest? Põhjendage oma seisukohta näidetega. 33. Mille lõpetas Pariisi rahukonverents ning kellega? 34. Kumb on laiem kas Versaillesi rahu või süsteem? 35. Millised Versaillesi rahulepingu punktid muutusid edasises poliitilises elus pingete allikaks? Põhjendage vastust! 36. Miks puhkes Venemaal kodusõda? Miks tekkis selle kõrvale välisriikide interventsioon? 37. Miks õnnestus Venemaal enamlastel võimule jääda, kui mujal see ebaõnnestus? 38
Artur Alliksaar Elulugu: · Artur Alliksaar (15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja. · Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. · Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. · Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad, vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul. · Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. · Raske haigus- vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poe...
C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool REFERAAT Jakob Hurt Koostaja: Danno Nool Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2010 Sisukord Oskar Luts..................................................................................................................... 3 Lapsepõlv...................................................................................................................... 3 Haridustee..................................................................................................................... 3 Läbimurre kirjandusse................................................................................................... 3 Kevade...........................................................................................................................5 Elu keerdkäigud.............................................
saavutusi. Kunstinäituste intervall ei olnud enam kolm aastat, vaid nad toimusid nüüd regulaarselt ning ajakirjanduse terava silma all, tekkisid juba ka esimesed kunstirühmitused, võis hakata rääkima kunstivooludest ja -suundadest, esmakordselt astus jõuliselt kunstiareenile vabagraafika (seda muidugi ennekõike tänu Wiiraltile), kunstnikud hakkasid ka organiseeruma erialaliitudesse. Seega: 1920ndad kindlustasid Eesti kunstiajaloo tagala. Pärast seda kümnendit oli selge, et eesti kunst on olemas. 1920ndate esimene pool jäi ka üheks suuremaks avangardiperioodiks eesti kunsti ajaloos. 1930ndad, mil sotsiaalsed garantiid ja muu säärane olid selgelt tugevamad kui kümme aastat varem, liikusid kunstnikud realistliku kunsti juurde. Kunstniku ühiskondlik positsioon ei olnud aga 1920ndatel sugugi kindel. Esmakordselt tegi jõupingutusi riik, asutati näiteks Eesti Kultuurkapital ning
Kuid ka Punaarmee kaotused olid kümme või rohkem korda suuremad kui nende vastas olnud Saksa mundris eestlaste, sakslaste ja teiste väel. Olukorra järsu halvenemise tõttu idarinde teistes lõikudes otsustas Saksa ülemjuhatus siiski väed Eestist välja tõmmata. Taganemine algas 17. septembril. Vangi langes 30004000 Saksa armees teeninud eestlast. Punaarmee Mõni päev pärast sõja algust alustas Nõukogude Liit, Eestis oma tagala julgestamiseks ja ,,põletatud maa" taktika rakendamiseks hävituspataljonide loomist. Neisse kuulus arvatavalt 3000 5000 Eesti meest. Põhja-Eestis õnnestus Nõukogude okupatsioonireziimil läbi viia sundmobilisatsioon ning viia Venemaale ligi 33 000 meest. Nende hulgas oli kindlasti natsi- ja saksavastaseid, kuid suurem osa meestest allus mobilisatsioonikäsule hirmust. On väidetud ka, et osa mobiliseerituist läks
juunil 1944 algas nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu.sakslastel tuli taganeda eestist,leedust ja suuremast osast lätist ning tõmbuda sügiseks kaitsele nn Kuramaa kotti; ring saksamaa ümber tõmbus koomale Normandia dessant 6.juunil 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud P-Prantsusmaal Normandiasse; 25.august 1944 vabastasid liitlasväed Pariiisi; Maailm sõjas Totaalne sõda Selles olid sunnitudosalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Nüüd kadus rinde ja tagala vahe; sõjas edu saavutamiseks pommitasid mõlemad võitlevad pooled tsiviilobjekte; eriti raskeks kujunes nende inemste olukord kelle kodumaa oli okupeeritud; kollaborandid-võõra võimuga koostööd tegev inimene; enamik inimesie jäi toimuva suhtes passivseks;mitmed riigid ja rahvad olid sõjas sunnitud osalema poolel, mis polnud neile kuidagi meele järele, või võitlema võõraste ideede eest; naised pidid meeste asemel asuma tööle nii tööstusettevõtetes
Saksamaal sündinud Remarque võttis 18-aastase poisina osa I Ilmasõja lahingutest ning suutmata unustada neid õudusi, mida ta oli koges ja sügavast sisemisest vajadusest jutustada, mis oli teda vapustanud ja hirmutanud, sündiski tema esimene romaan "Läänerindel muutuseta", mis räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval... 1. Teose tegevusaeg Tegevusaeg 1916 1918, Esimene maailmasõda. Rindetsoon kusagil Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel. 2. Tegevuspaigad Autor kirjeldab sõjaõudusi läbi noore Paul Bäumeri silmade. Kasarm, Heidelager, õppekursused, kus õpetatakse poist...
olnud rahul kuningate dünastilistest huvidest tuleneva poliitikaga. Kolmas seisus oli Prantsusmaal saanud oma juhtiva positsiooni, mida oli ka juriidiliselt oli vaja kinnistada. Inglismaal oli siis Parlamendi võim juba üle kuninga võimust. XVIII sajandi teisel poolel oli Prantsusmaa diplomaatia seotud 1756 aastal Austriaga sõlmitud lepinguga, mida toetas Louis XVI ja Austria printsessi Marie- Antoinette abielu. Lepingul oli mitu eesmärki. Esialgseks eesmärgiks oli kindlustada oma tagala Austria poolelt ja kaitsta end Preisimaa eest. Jõud oli vaja suunata võitluseks Inglismaaga koloniaalvalduste pärast. Seitsmeaastase sõja ajal (1756-1763) pidi Prantsusmaa kulutama palju jõudu Austria dünastiliste huvide kaitsmiseks, mis nõrgestasid oma riiki. Selle tulemusel kaotas Prantsusmaa Kanada. Kodanlikes ringkondades tekkis vastumeel Austria päritolu kuninganna Marie- Antoinette suhtes. Prantsusmaa välispoliitika teiseks vektoriks oli siis liit Hispaaniaga.
Sestpeale algas vaiksel ookeanil lääneriikide pealetung ja jaapanlaste ainsaks püüdeks jäi vaid hoida seni vallutatut. El-Alameini lahing Põhja-Aafrikas oli E. Rommel veebruaris 1942 alustanud pealetungi Egiptuse suunas, vallutanud Kirde-Liibüas Tobruki sadamalinnas, ületanud Egiptuse piiri ja jõudnud 30. juunil Alameini. Niiluse kaldad polnud enam kaugel ja inglastel jäi Suessi varustamiseks ainult üks tee ringiga ümber Hea Lootuse neeme. Sakslaste tagala asus palju ligemal, kõigest üle Vahemere. 1. sept. tegi Rommel katse alustada liikumist Alameinist lõuna poole, kuid ei saavutanud enam edu inglaste vastuseis oli niivõrd tugev. Oktoobri teisel poolel alustasid inglased B. Montgomery juhtimisel vasturünnakut ja 5. nov. oli selge, et lahingu on võitnud nemad. Sakslased ja itaallased kaotasid langenute, haavatute ja vangidena ligi 60 000 meest. Inglismaa ja tema liitlaste kaotused olid neli korda väiksemad. 8. nov. 1942 algas USA
lahkuda lääne poole Vaivara-Türsamäe joont.Kuna linnas endas tollal sõjaväeosi polnud puhttaktikalisil põhjusil,jääb Narva pommitamise iseloomustamiseks vaid üks põhjus:hävitamine kättemaksuks.Sellega taheti näidata oma jõudu ja võimu. Oli 6. märtsi õhtu.Rindel vaikne ja rahilik.Vaevalt oli aga pimenenud,kui ida pool kuuldus tugevat lennukimootori mürinat,mis kuulutas suurema arvu masinate sisselendu.Meiepoolne õhutõrje astus kohe tegevusse,et segi paisata tagala mõne suurema keskuse vastu suunatud lennurivi.Eeldasime rünnakut kas Jõhvile,Rakverele või Tapale.Kiiresti süttisid aga Narva,Olgino ja Peeterristi kohal ,,jõulupuud"ja kohe langesid ka pommid. ,,säraküünalde"asetus näitas,et pommitusobjektideks oli ainult inimtühi Narva ja Tallinna maantee kuni Peeterristini.Üksikute vaheaegadega kestis pommitus kuni hommikuni... Pildid Rüütlirist jagati viite klassi:
Sõja tagajärjel halvenes tooraine saamine Venemaalt. Kriisi teravdas kaubanduse katkemine Läänemerel. Lisaks halvenes tööjõu kvaliteet. Sõja käigus hävisid mitmed suurettevõtted. Põllumajandust tabasid eriti raskelt hobuste ja kariloomade ning põllusaagi rekvisitsioonid. Sõda tõi siiski kaasa ka rahvusliku liikumise elavnemise. Loodi Linnadeliidu Komitee tallinnas ja põhja-balti komitee tartus. Nad tegelesid vene armee ja sõjapõgenite abistamise ja tagala korrastamisega, aitasid kaaasa evakuatsioonidele. Jüri Vilms nõudis 1916.a, et Eestile antaks venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia. 1917.a õõnestas majandust inflatsioon, valitses tugev kütuse, toidu ja tarbekauba puudus, transpordisüsteem ei toiminud. Sõjavägi oli kaotamas võitlusvõimet, sõdurid lahkusid rindelt omavoliliselt. Kasvas sõjatüdimus ja umbusaldus valituse vastu. Veebruarirevolutsiooni tagajärjel loobus keiser troonist ja Venemaast sai vabariik
käike. Nii nagu ettevõte, nii ka sõjavägi ei koosne ainult väejuhtidest ja sõduritest lahinguväljal. On veel hulk üksusi ja inimesi, kelle roll tundub esmapilgul tähtsusetum, kuid se ei ole nii. Sõjaliste operatsioonide läbiviimisel on väga tähtsad ülesanded tagalaüksutel. Nemad peavad hoolitsema selle eest, et igal sõduril oleks kõht täis, meditsiiniabi kättesaadav ja varustust piisavalt. Tagala hea töö aitab oluliselt kaasa otseselt lahingus osalevate võitlejate moraali tõstmisele. Nagu ütles minu kompaniiülem ajateenistusest: ,,Näljane sõdur on surnud sõdur!" Tal oli selle kohapealt täiesti õigus, sest kui inimese esmased vajadused ei ole rahuldatud, siis langeb moraal ja sellega koos ka tema töö produktiivsus. Kuid kõige olulisem on see, et suuerd riigijuhid ja suured väepealikud suudaksid hoida oma vägedes ülikõrget motivatsioonitaset
üksused ei soovi Eesti eest võidelda ja taanduvad Saksamaale. Pettunud admiral otsustas aga sellest hoolimata oma kavatsused teoks teha ja asus Tallinna kaitset organiseerima, kuigi tal puudus vajalikul hulgal mehi, relvi ja võitlusvõimelisi ohvitsere. Algselt kavatses J. Pitka saata ühe oma formeeritud pataljoni Emajõe rindel vaenlase selja taha partisanisõda pidama. Pärast rügemendi formeerimist pidi see vaenlase tagalasse viidama, et seal segadust tekitada ja vastase tagala segi lüüa. Samal ajal pidid Emajõe rindel olevad väeosad alustama rünnakuid ja lööma Punaarmee Eestist välja. Paraku oli aga Pitka löögiüksusel puudus kõigest - rahast, relvadest, toiduainetest ja ka ruumidest. 1944 aasta septembri alguseks oli admirali üleskutsete peale Kiviloo mõisa kogunenud vaid umbes 500 meest. Kõik senised lootused olid purunenud põrmuks. Pitka löögiüksus avaldas vaenlasele vastupanu Tartu maanteel Vaida lähistel ja Soodla silla juures Kehras
ja rahva sangarlik võitlus oma kodumaa vabaduse ning sõltumatuse eest on leidnud ereda kajastuse kunstniku tolleaegsetes töödes. Karme rindeid, lahingupaiku purustatud hoonete ja puudega, rivist väljalöödud vaenlase tanke ja veokeid ning palju muus on E. Okas kujutanud arvukail rindejoonistustel. Selle perioodi loomingust väärivad esiletõstmist tema ,,Rindejoonistuste sarjad". Tähelepanu äratavad selles perioodis ka kunstniku paljud portreed Nõukogude Armee võitlejatest ja tagala eesrindlikest töötajatest. Portreeritavate näojooned peegeldavad tahtekindlust otsustavust ja mehisust. Evald Okas kuulus 1942 Jaroslavlis asunud eesti kunstnike kollektiivi. Esimese Maailmasõja teemade kõrvalt jäädvustas Okas oma teostes ka sündmusi eesti rahva vabadusvõitluse kaugemast ajaloost. Haaravalt ja dünaamiliselt on Okas käsitlenud oma loomingus Jüriöö teemat ning on seda ajalooliselt tähtsat epohhi eesti rahva vabadusvõitluse ajaloos veenvalt kajastanud.
02.1947 kirjutati alla rahulepingutele Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama territooriume (It kaotas Aafrika kolooniad, Albaania jälle iseseisev, Ungari tagasi 1938 a piirides, Rumeenialt võttis NSV Liit Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjala ja Petsamo). Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll pidi ta jälle maksma reparatsioone ning jäi ilma arvukatest aladest 25) totaalne sõda- Kui I MS oli puudutanud vaid rinnet, siis nüüd oli kadunud piir rinde ja tagala vahel. Osalesid kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Õhuväed panustasid tsiviilobjektide hävitamisele lootuses vastane demoraliseerida 26) okupatsioon- on võõra riigi (või osa võõrast riigist) territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine. Okupatsioonile järgneb tavaliselt anneksioon. 27) annektsioon- ehk annekteerimine on võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne, ilma selle riigi nõusolekuta toimuv liidendamine oma riigi külge.
Suurem osa Eestist oli aga kompromissi vastu. Baltisaksa ametnikud asendati venelastega. Rahva omaalgatuslikud ettevõtmised. Sõja-aastail toimus uus elavnemine tänu sõjaga seotud organisatsioonide ja asutuste loomisele. Tallinnas ja Tartus alustasid tegevust sõjatööstuskommiteed, ülesandeks sõjaliste tellimuste jaotamine Eesti ettevõtete vahel. P- Eesti rahvuslaste koondumiskohaks sai Linnadeliidu Tallinna Komitee. Formaalselt loodi see ühendus Vene armee abistamiseks ja tagala korrastamiseks, tegelikult aga käisid seal koos ärksamad rahvuslased, arutades päevapoliitilisi probleeme ja Eesti tuleviku küsimusi. Suurimaks omaalgatuslikuks korralduseks kujunes Tõnissoni eestvõttel loodud Põhja-Balti Komitee, mille osakonnad rajati üle kogu maa, keskkommitee asus Tartus. Ülesandeks oli Eestisse saabuvate sõjapõgenike eest hoolitsemine, Vene armeele toidumoona hankimine ja Eesti majanduslike vajaduste rahuldamine. Majanduse olukord
Tallinna paigutati 30 000 maaväelast ja 20 000 madrust. Suvel 1914 algasid Eestimaa ja Liivimaa kubermangus mobilisatsioonid. Hinnanguliselt võeti maailmasõja kestel Vene armeesse üle 100 000 eestlase, kellest umbkaudu kümnendik sõjas hukkus. Eesti ala jäi sõjategevusest kuni 1917. a sügiseni puutumata. Küll saabus juba 1915 Eestisse hulgaliselt sõjapõgenikke Lätist, mis oli saanud rindepiirkonnaks. Eesti territooriumist sai edaspidi Vene põhjarinde tagala, kuhu oli 1917. a alguseks koondatud üle 100 000 Vene sõjaväelase. Pärast Vene veebruarirevolutsiooni 1917. a asusid eesti rahvuslikud poliitikud Vene Ajutiselt Valitsuselt taotlema autonoomiat. 30. märtsil kinnitaski see määruse, millega eestlastega asustatud ala liideti ühtseks autonoomseks Eestimaa rahvuskubermanguks eesotsas kubermangu komissariga. Viimase juurde tuli moodustada nõuandva organina Maanõukogu, mille valimised toimusid kevadel ja suvel
a. · Osalejad: J. Stalin; W.Churchill; F.D.Roosevelt · Otsused: 1. Nn II rinde avamine (Stalini nõudmine,et Lääneriigid avaksid ka rinde) 2. USA ja Suurbritannia nõustusid tunnustama 1941.a. NSV Liidu piire. (Eestile oluline punkt * ÜK(b)P KK J.Stalin oli parteijuht ja ka riigijuht Maailm sõjas TOTAALNE SÕDA Selles sõjas on ühel või teisel kombel sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Rinde ja tagala vahe oli kadunud. Tsiviilisikud on sõjategevuse osa. Sõjas edu saavutamisekst pommitavad mõlemad pooled tsiviilobjekte,lootes neid moraalselt hävitada. Totalitaarse reziimi kuriteod. Mitmed riigid ja rahvad pidid osalema poolel, mis polnud neile kuidagi meele järele. Naised pidid asuma tööle tööstusettevõtetes/põllumajanduses, toimusid massilised vägistamised ja muu vägivald. Toimus ka inimeste vaenamine rahvustunnuse järgi VASTUPANULIIKUMINE Selle aktiivsus ja edukus olenes
Inglismaa: kasutada võimalikult vähe oma maismaavägesid, kasutada merevägee, finantseerida liitlasi 8. Miks kukkus Saksamaa sõjaplaan läbi? Suurbritannia armee saabus kiiresti belglastele appi. Venemaa alustas pealetungi kiiremini kui sakslased olid oodanud osa vägesid tuli ümber paigutada idarindele. Prantsuse ja Briti armee suudeti ühiselt paisata Saksamaa vastu. Logistiline möödalaskmine vägede ühendused tagala ja rinde vahed pikad. 9. Iseloomusta sõjategevust Läänerindel (sõdivad riigid, positsioonisõda, uute relvade kasutamine; Ypres'i, Verduni, Somme'i, Jüüti lahingute tähtsus). Sõdivad riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, hiljem USA Sõja ajal võeti kasutusele uusi relvi: kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid, allveelaevad, ristlejad, torpeedod ja meremiinid Saksamaa tungis neutraalsesse Belgiasse. Belgia kangelaslik vastupanu
7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a. märtsis esitas Saksamaa nõuded Poolale ( loovutada Danzig + kaotada Poola koridor) 2)1939.a. aprillis denonsseerib (tühistab, ütleb lahti) ühepoolselt Saksamaa Poola mittekalla- letungilepingu 3) 23.aug. 1939 Sa. - NSVL vaheline mittekallaletungileping (MRP) tagas Saksamaale kindla tagala. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata teineteist takistamata. 4) 1939, 1.sept. tungis Saksamaa kallale Poolale. Sa. väed purustasid Poola armee paari näda- laga, kasutades uudset välksõja plaani (Blitzkrieg) taktikat. 3. sept. kuulutasid Saksamaale sõja Suurbritannia ja Prantsusmaa. 17.sept. tungis Poolale kallale ka Nõukogude Liit. Punaarmee vallutas Poolale kuulunud Lääne-Valgevene ja Lääne-Ukraina, kus algas kohe
Teine maailmasõda esitas oma mastaapsusega äärmuslikke logistilisi väljakutseid nii Saksamaa kui ka liitlasriikide armeedele. Mandrite vahel ja sisemaal oli vaja toimetada miljonite sõdurite varustamiseks tohutuid koguseid toidu- ja laskemoona ning relvastust. Tänu erakordsetele pingutustele arenes logistika militaarvaldkonnas Teise maailmasõja ajal kiirelt. Militaarlogistika põhitõdesid kasutati strateegiliste ülesannete lahendamisel ja kaitsetööstuse, tagala, varustusbaaside ja transpordi kooskõlastatud tegutsemise kavandamisel. Logistika printsiipe arendati Euroopas dislotseerunud USA armee materiaal- tehnilise varustamise ülesannete lahendamisel. Põhieesmärgiks oli tagada sujuv koostöö allüksuste vahel, kes kindlustasid võitlevaid üksusi relvastuse, toiduainete ja transpordiga. Kui lääneliitlased avasid teise rinde, kasutati juba edukalt vägede ühtsel juhtimisel, varustamisel,
Teine maailmasõda esitas oma mastaapsusega äärmuslikke logistilisi väljakutseid nii Saksamaa kui ka liitlasriikide armeedele. Mandrite vahel ja sisemaal oli vaja toimetada miljonite sõdurite varustamiseks tohutuid koguseid toidu- ja laskemoona ning relvastust. Tänu erakordsetele pingutustele arenes logistika militaarvaldkonnas Teise maailmasõja ajal kiirelt. Militaarlogistika põhitõdesid kasutati strateegiliste ülesannete lahendamisel ja kaitsetööstuse, tagala, varustusbaaside ja transpordi kooskõlastatud tegutsemise kavandamisel. Logistika printsiipe arendati Euroopas dislotseerunud USA armee materiaal- tehnilise varustamise ülesannete lahendamisel. Põhieesmärgiks oli tagada sujuv koostöö allüksuste vahel, kes kindlustasid võitlevaid üksusi relvastuse, toiduainete ja transpordiga. Kui lääneliitlased avasid teise rinde, kasutati juba edukalt vägede ühtsel juhtimisel, varustamisel,
Vasilevs ignoreeris nii keerulust poliitilist ja sotsiaalset siseriikliku situatsiooni, kui ka välispoliitilist ohtu prioriteetlikus Bütsantsi jaoks ida suunas. Esimese veana sõlmis 532. a. Justinianus I Bütsantsi jaoks alandavatel tingimustel Sassaniidi Impeeriumiga "Igavest rahu" mille järgi, pidi Bütsants maksma viimasele tohutut andamit, mis koormas niigi ülekoormatut sõjaettevalmistustega riigikassat. Selle keisri poliitilse sammu eesmärgiks oli mõistagi oma tagala kindlustamine, lääne vallutamise ajaks. 533 aastal saatiski Justinianus I andeka väepealikuga Velisariusega eesotsas, hiigelsuure armee Vandaalide kuningriigi vastu (mille siseriiklikuid tülisid ta oskusliku diplomaatia abil igati soojendas). Sõda Vandaalidega oli alguses väga edukas. Lühikese ajaga alistas Velisarius Põhja-Aafrika Kartaagoga eesotsas ning rahulolev keiser kutsus ta peamiste jõududega tagasi, jättes koha peale okupatsiooni korpuse väepelikuga Solomoniga eestotsas
Waldhofi tselluloosivabrik Pärnus). Toimusid hobuste, kariloomade ja põllusaagi rekvisitsioonid. Mobilisatsioonid tekitasid tööjõu defitsiidi ja nõudisd tootmise piiramist. Polnud võimalik soetada uusi põllutööriistu ega kunstväetisi. Katkesid maaparandustööd, sordiaretus, tõuparandus. Elavnes rahvuslik liikumine, loodi sõjaga seotud ühiskondlikke organisatsioone. Linnadeliidu Komitee Tallinnas, Põhja-Balti Komitee Tartus. Tegeldi Vene armee ja sõjapõgenike abistamise ja tagala korrastamisega. Jätkati võimude eest varjatult rahvusluse propageerimist. Koosolekutel arutati päevapoliitilisi küsimusi, aga ka Eesti tulevikku. Esile kerkisid sotsialismist mõjustatud noored haritlased. Haritlased tähtustasid sotsiaalse ümberkorraldamise vajadust. Jüri Vilms nõudis 1916. aastal avalikult rahvuslikku autonoomiat Eestile Vene koosseisus. AASTA 1917 Veebruarirevolutsioon Sõja tõttu õõnestas majandust inflatsioon.
peakorteri juures asuvale idaüksuse ülemale. Neis pataljonides võitles 1942. aasta lõpul kuni 15 000 meest. Idapataljonide viimased ülemad olid: Alfons Rebane Georg Sooden Erich (Heinrich) Ellram 1942. aasta augustis kuulutasid Saksa võimud välja Eesti Leegioni asutamise ning mõne aastakäigu meeste sundmobilisatsioon egiidi ,, Kaitse oma kodumaad!" all. Meestele oli valik. Kas lüüa kaasa Saksa rindeväeosades ja tagala tööteenistustes või minna Saksamaale tööle sõjatehastesse või kindlustustöödele. Meelitati, et Eesti Leegionis on Saksa sõjaväe parim varustus ja relvastus ning legionäär võib end tunda härrasmehena. Mida ei saavat öelda nende kohta, kes lähevad tööteenistusse. Argument, et ,,mitte sina ei kaiva kraavi, vaid hoopis Wehrmacht'i rott kaevab sulle kaeviku valmis", toimis. Eesti SS Leegion kasvas innukatest ,,vabatahtlikest".
minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne- Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja- Bukoviina. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks . · Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel. · Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimalus andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud. · Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprust, kuna vastuolud
SUUREMÕISA PÕHIKOOL 9. klass Maria Paat Jüri Uluots Referaat Juhendaja: Õp. Antti Leigri Suuremõisa,2006 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 ELULUGU...................................................................................................................4 TEENISTUSKÄIK...................................................................................................... 8 TEOSED...................................................................................................................... 8 TEENETEMÄRGID....................................................................................................8 JÜRI ULUOTSA VALITSUS (12. oktoober 1939 18. september 1944).........
Toodangu vähenemise ning sõjatarvete kasvuga kaasnesid varustusraskused, mis ähvardas suuremaid linnu näljaga. Siiski leidus ka midagi positiivset elavnes rahvuslik liikumine. Tõuke selleks andis erinevate sõjaga seotud ühiskondlike organisatsioonide loomine (olulisemad olid Linnadeliidu Komitee Tallinnas ning Põhja-Balti Komitee Tartus). Need tegelesid Vene armee ja sõjapõgenike abistamise ning tagala korrastamisega. Selle kõrvalt jätkati aga ka võimude eest varjatult rahvusluse propageerimist ja omaalgatusliku tegutsemise õpetamist. Arutati päevakohaseid probleeme ning Eesti tuleviku küsimusi. Sõja-aastail kerkisid esile noored haritlased, kes tähtsustasid ühiskonna sotsiaalse ümberkorraldamise vajadust. Nende üks juhtidest oli Jüri Vilms, kes 1916. aastal esimest korda nõudis avalikult, et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia (autonoomia
03.2012 / 21:04 Tartu partisanide pealetung Paju mõisale 31. jaanuar 1919, kell 12:40 Eestlaste pealetung Paju mõisale algas päikesepaistelisel kargel talvepäeval kell paarkümmend minutit enne kella ühte, pärastlõunal, samal ajal kui eestlaste patareid avasid tule lätlaste positsioonide pihta. Paju lähedal viibis kolm kuperjanovlaste roodu kokku umbes 360 mehega. Paju lahingusse astus 2 ja 1/3 roodu, sest ühe roodu 2/3 koosseisust paigutas ta tagala kaitseks ning neljanda loovutas juba Pukas nõrgale Tartu Kaitsepataljonile appi Tõrva vabastamiseks. Punaste kaitse moodustas koos reservidega mõisas tema hinnangul ligi 800-mehelise väeüksuse. Pealetungivaid ahelikke juhatas leitnant Julius Kuperjanov isiklikult, liikudes nende lähedal ning julgustades oma mehi. Et rünnaku algusega oldi tugevasti hilinetud ja hästikindlustatud vastase positsioon ületas ründaja oma mitmekordselt, lisaks lähenemine mõisale kulges
tõuparandus. Toodangu vähenemise ning sõjatarvete kasvuga kaasnesid varustusraskused, mis ähvardas suuremaid linnu näljaga. Siiski leidus ka midagi positiivset – elavnes rahvuslik liikumine. Tõuke selleks andis erinevate sõjaga seotud ühiskondlike organisatsioonide loomine (olulisemad olid Linnadeliidu Komitee Tallinnas ning Põhja-Balti Komitee Tartus). Need tegelesid Vene armee ja sõjapõgenike abistamise ning tagala korrastamisega. Selle kõrvalt jätkati aga ka võimude eest varjatult rahvusluse propageerimist ja omaalgatusliku tegutsemise õpetamist. Arutati päevakohaseid probleeme ning Eesti tuleviku küsimusi. Sõja-aastail kerkisid esile noored haritlased, kes tähtsustasid ühiskonna sotsiaalse ümberkorraldamise vajadust. Nende üks juhtidest oli Jüri Vilms, kes 1916. aastal esimest korda nõudis avalikult, et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik
Nordea Kontserdimaja hea teeninduse ABC 2014/2015 SISUKORD 2 PILETIKONTROLL...........................................................................4 GARDEROOB.................................................................................5 SAALITEENINDUS..........................................................................7 BAARITÖÖTAJAD...........................................................................9 BAARIABID................................................................................................. 10 KAUP..........................................................................................12 INVENTUUR................................................................................12 Saatelehed/ mahakandmine........................................................12 Riidepesuruum...........................................................................13 PESURUUMID, LAOD, TAGA...
peetud lahing sai pöördepunktiks Eesti Vabadussõjas. Siitpeale läks initsiatiiv täielikult eesti väeosade kätte.Eriti soomusrongid olid need, mis avasid meie võitude seeria. Samal ajal alustas aktiivselt vastase ründamist ka eesti merevägi, tehes dessant dessandi järel teed vaenlase tagalasse. Mereväe ja soomusrongide rünnakud vaenlase külgedele olid nii edukad, et Punaarmee loovutas taandumisel Rakvere lahinguteta. Eestimaa südames, Järvamaal olnud vaenlane, kartes peale tagala läbilõikamist kotti jäämist, alustas kiiresti taandumist. Viru rindel taandus rindejoon Tallinnast järjest kaugemale. Jõhvi lähistel püüdsid punased meie vägede edasitungi küll peatada, kuid Järve küla all toimunud lahingus, mis kujunes küll üsna raskeks meie noorele "Kalevi Malevale", murti kalevlaste ja 1. polgu üksuste poolt punaste vastupanu täielikult. Narva vabastamine. Utria lahing Otsustav lahing Narva vabastamiseks peeti Eesti ja Soome dessantvägede poolt meie
juhtimas, samal ajal kui polkovnikud tagalas osakondi juhatavad... Laidoneri suhtumine tagalas olnud staabimeestesse ja rindel võitlevatesse sõjameestesse oli erinev. Ta nõudis tagalas armutut enesekontrolli. Alkoholi tarbimine ei tulnud kõne alla. Poliitikas oli Laidoner kogu sõja aja rõhutult apoliitiline. Ta ei pooldanud ega vastandanud ühtki poliitilist erakonda. Tänu suurriikide kategoorias mõtlevale Sõjavägede ülemjuhatajale, elas ja töötas Eesti tagala Vabadussõja päevil normaalses rütmis, tagades rinde varustamise kõige vajalikuga ning võimaldas rindemehel kodu pärast muret tundmata täita oma kohust. 20. jaanuaril 1919, kui Punaarmee oli Eesti piiridest välja löödud, ülendatati Laidoner kindralmajoriks. Noor Eesti kaitsevägi ülemjuhataja Johan Laidoneri juhtimisel täitis auga oma ülesande. Ta lõi enamlaste anarhistliku Punaarmee kodumaa piiridest välja ja viis kaitsevõitluse Venemaa pinnale
Seal nimetatud ühendustele tehtud annetusi saab annetaja oma maksustatavast tulust maha arvata. (Kodanikuühiskonna lühisõnastik, Mikko Lagerspetz 2004) Huvigrupp või -rühm. - 1) Teadvustatud ühiste huvide nimel tegutsev ühendus (nt. mittetulundusühendus, liikumine, katusorganisatsioon või võrgustik). 2) Inimesed või organisatsioonid, kelle huvid mõnes küsimuses ühtivad. Vrd. eestkoste; lobitöö; sihtrühm; survegrupid; tagala. Samas tähenduses on kasutatud ka terminit sidusgrupp või -rühm. 11. Pluralismi olemus ja tähtsus Ühiskonda, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks. Pluralism on demokraatliku ühiskonna oluline tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks.
aastal Rooma, jättes enda asemikuks asevalitseja Magister Johannese. 1227. aastal sai Valdemar II sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega Bornhövedi lahingus lüüa ning koheselt alustasid pealetungi taani aladele ka sakslaste Mõõgavendade Ordu väed vallutades lõplikult kogu Põhja-Eesti, vallutades ka Tallinna linnuse seal asunud Taani kuninga vasallidelt ning muutes linnuse oma tugipunktiks. Juba 1226. aasta lõpul algas suurem ettevalmistus sõjakäiguks Saaremaale. Tagala kindlustamiseks sõlmisid riialased taanlastega rahu (nendega oli 1226. aastal olnud tõsiseid sõjalisi konflikte). Samal ajal pöördus aga Lübecki linn kirjaga saarlaste poole, mille täpset sisu pole küll teada, kuid tõenäoliselt pakkus tulevane Hansa juhtlinn saarlastele mingisugust liidulepingut taanlaste vastu, kellega linn parajasti koos teiste Põhja-Saksa vürstidega tülis oli. Saarlased olevat Lübecki kirja hästi vastu võtnud ja lubanud abi anda ning samal ajal ka
KVÜÕA Refereering Balti Kaitsekolledzi taktikaliste tingmärkide käsiraamatust Kpt Ülo Raudmäe 2001 EESSÕNA NATO on lõpetanud uuele käsiraamatule APP-6(A), STANAG 2019, taktikalised tingmärgid ülemineku ja kasutab neid igapäevases planeerimis- töös. Käesolev käsiraamat on juba kasutusel enamuses NATO riikides. Balti kaitsekolledzis kasutatakse antud taktikali tingmärke alates kolmandast staabikursusest. Käesolev refereering käsiraamatust on mõeldud kasutamiseks Balti Kaitse- kolledzis õppetundides ja väliharjutuste ning sisaldab APP-6(A) tähtsamaid osi ja annab ülevaate tähtsamatest uutest reeglitest ja tingmärkidest. Ta ei asenda dokumenti APP-6(A) , mis on ja jääb alusdokumendiks. KVÜÕA-s on seekordne tõlge esimene ja see pole lõplik. Nagu varsti isegi veendute on siinses refereeringus osa marerjale veel tõlkimata, kuid usun et teie teadmisi lai...
aastakümneid. 2. Afektogeenne situatsioon koos tegutsemisvalmidusega annab n.ö viimase tilga, mis viib vaidluse, tüli eskaleerumiseni ja saatusliku teoni. 3. Diskuteeritakse teatavate patoloogiliste isiksuslike dispositsioonide üle, mis soodustavad afektide teket. 4. Tähendust võivad omada ka n.ö soodusfaktoritena alkoholi, narkootikumide, medikamentide mõju, väsimus. Saksa uuringus pigem harva- Kröber 1993. 5. Tüüpiline on afekti kulg ilma n.ö tagala kindlustamiseta, ilma enda kahjudest hoolimiseta. 6. Lühiajaline kestus, sageli üksnes sekundeid kestev. 7. Tüüpiline järelkäitumine on kurnatus, vaimne kokkukukkumine, kurjategija võib sihitult ringi tormata, autoga sõita jms. 8. Tähelepanu suunatus ainult ühte punkti (ollakse nn afektitunnelis- Undeutsch 1965). 9. Seose puudumine stiimuli ja reaktsiooni vahel, kuigi seda on raske tagantjärgi hinnata. 10. Afektile viitavad mäletamisraskused (amneesia). 11
Vertikaalse ladustamisele (liistud, lauad , metall puit) Moodulriiulitesse : naelad, seibid jne noppekaup. Ja peenkaup. Perforeeritud seintega ( augud seinas :d ) Tulekindlad kapid Tünniriiulid õlide jaoks. Varude juhtimise peamised viisid Tootmistegevuse ja selle juhtimise kesksed põhimõtted on · Lao poolt või tellimuste poolt juhitav tootmine · Tõuke ja tõmbe kohane juhtimine (push) · (JIT) just in time. Tegelikkuses peame hankima varusid ja hoidma materjali laos. Tagala kindlustamiseks. Seda tehakse juhul kui: · toodete saadavus ei ole pidevalt kindlustatud, · tarneahelad on pikad, · defitsiidist põhjustatud kulutused on suured, · Ostuhind on tavapäratult odav · Hankimine eeldab suurte partiide ostmist või suuri tootmispartiisid Valmitoodete ladustamine annab alljärgnevad eelised: · Tarneaeg muutub lühemaks (ajaline eelis) · Tarnevõime paraneb
· Algupärandid (mõni neist juba esimesel nõukogude aastal kirjutatud): August Mälgu ,,Lõunatuul" (1942, alg ,,Idatuul"), Hugo Raudsepa ,,Sündmused agulis" (1942 alg ,,Uued rajad") ja ,,Vaheliku vapustused" 1943. · Klassika: Tammsaare, Vilde, Kitzberg, Koidula: Shakespeare, Moliere, Lessing, Kleist, Goldoni, Ibsen jne. Teatrielu Nõukogude tagalas: 1942 moodustati Jaroslavis Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid (ERKA), kelle ülesandeks oli rinde ja tagala teenindamine. ERKA koosseisu kuulusid sümfooniaorkester, dzässorkester, meeskoor, rahvatantsuansambel, draamatrupp. Esinemised rahvusväeosadele tagalas, väljasõidud rindele, alates veebruarist 1944 Leningradis. Olulisemad jaroslavlased: Muusika G. Ernesaks, Eugen Kapp, Bruno Lukk, Hugo Lepnurm Teater Ants Lauter, Paul Pinna, Kaare Ird, Epp Kaidu, Priit Põldroos Kujutav kunst Adamson-Eric, Eduard Einmann, Paul Rummo, Debora Vaarandi Nõukogude okupatsioon 1940-1941
Pärast rootslaste rünnakut varises Saksi rinne kokku. Mõne tunniga oli lahing läbi. Ainult 3 tuhat sõdurit said end päästa, ületades Odra jõe. Vene vangid laskis kindral Rehnskiöld tappa. Et Vene armee Hrodnas ei saanud enam abi peale loota, murti rootslaste piiramisrõngast läbi. Venelased jõudsid jälitajate eest üle piiri minna ning tõmbusid juulis 1706 tagasi Kiievisse. Karl sai aru, et tal tuleb otsustav lahing pidada Venemaal. Selleks vajas ta aga tagala kindlustamist. Suvel 1706 otsustas Karl XII tungida Saksimaale, et sundida Augustit loobuma nõuetest Poola troonile. Rootsi sõjakäik Saksimaale Saksimaal oli vastuseis kuurvürsti Poola-poliitikale. August kehtestas aktsiisi, et oma sõjakassat täita ja armeed relvastada. See meelestas Saksimaa seisustekogu tema vastu. Peale selle tekitasid rahva meelepaha agressiivsed meetodid, millega ta nekruteid värbas. 27. augustil 1706 marssis Rootsi armee Saksimaale sisse
vastupealetungile minna. Eesti 9. polk suutis Lemsalu all vaenlasele ootamatu vastulöögi anda. Von der Goltz alahindas eestlasi, ei osanud näha selles ohumärki ja andis 21. juunil oma vägedele käsu eestlaste rinne läbi murda. Sakslased murdsid Eesti vägede tsentrist läbi. See toimus lõigus, mida kattis Läti väeosa, kuid polnud vapralt võitlevate lätlaste süü. Nüüd olenes kõik sellest kas sakslased suudavad saavutatud edu arendada ja eestlaste tagala pahupidi pöörata, või õnnestub Eesti vähedel läbimurre viimasel hetkel riivistada ja vastupealetungile minna. Soomusrongidel õnnestus sakslaste edenemist mõnevõrra pidurdada ja siis hakkasid Lode jaama juures rulluvasse tulemöllu saabuma abiväed, kõige esmalt Kuperjanovi pataljon, mis otse rongist lahingusse tormas. Sakslased pandi seisma, öösel saabus eestlastele veel abivägesid ja järgmisel päeval (22. juunil) läksid Eesti väed vastupealetungile
Stalini terror ja repressioonid enne Teist maailmasõda Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Poliitiline terror ja repressioonid......................................................................................... 4 1.1. Trotski ja trotskistid...................................................................................................... 4 1.2. 1930ndad ja Suur Terror............................................................................................. 6 2. Terror ja repressioonid rahva vastu..................................................................................... 8 2.1. Kollektiviseerimine ja võitlus kulakutega...................................................................... 8 2.2. GULAG...............
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
