Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon OECD- Eesti liige alates 2010 Valitsustevaheline koostöö Eesti julgeolekupoliitika Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Kuivõrd rahvusvaheline julgeolek on jagamatu, on Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika juhtpõhimõtteks olla ise aktiivne julgeoleku tagaja ja osaleda erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide (NATO, EL, ÜRO, OSCE) poliitilistes otsustusprotsessides ning juhitud kriisiohje- ja rahuoperatsioonides. Julgeolekupoliitika põhimõtted: Eesti julgeolekupoliitika lähtub ÜRO põhikirjas sätestatud põhimõtetest, sealhulgas iga riigiõigusest ja vabadusest valida oma julgeolekulahendid. Eesti julgeolekupoliitika ei ole suunatud ühegi teise riigi vastu.
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine algas 370ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tung...
Halbadest vormidest türannia halvim, demokraatia parim. 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin Kuningas (König, king): germaani päritolu mõiste. Hõimujuht (rex, princeps). Enamasti valitav Kristlik kuningavõimu idee. 6. saj. Justinianuse koodeks. Kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala and. Rõhuasetused: a. vastutav Jumala ees. Peaülesanne: rahu b. paternalistlik ja personaalne suhe alamatega c. kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja Aquino Thomas: Monarhia vastab "loomulikule printsiibile". Analoogiad: süda juhib keha 1 mõistus juhib hinge Jumal juhib universumit 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Türannia: korrumpeerunud monarhia (aristotellik). a. ebavooruslik, ei salli alamate vooruslikkust b
Turismiarengu eeldused: majanduslikud ( infrastruktuuri olemasolu), kliima ( looduslikud iseärasused), vaatamisväärsused, riigi turismipoliitika. Haridus Haridusteenused on ülimalt tähtsad sotsiaalse ja kultuurilise arengu juures. Haridus ei ole vaid teenus aga kultuurilise taastootmise, sotsiaalse pädevuse ja kaasamise ning inimkapitali kasvatamise, aga ka ideoloogiate ja kultuuri taastoomise alus. Haridus on vaieldamatult tähtsaim majanduse konkurentsivõime tagaja. Samas on ka haridus kasvavalt eraettevõtluse ja niisamuti ka rahvusvahelistuv valdkond. Kõige rohkem ekspordivad kõrgharidust USA eliitülikoolid. Seal on ca 130 uurimisülikooli ja nende seas siis veel maailmakuulus tipp. Neil on selleks kõige rohkem raha, aga samuti teadusprobleeme, mille kallal töötades saavutada "toodangu" nõutav kvaliteet. Raha saadakse riigilt, firmadelt, eraisikute annetustest. Brain drain arengumaadest ja ka Euroopast. Euroopas on küll teadusproduktsiooni ja nn
Teatud gruppide institutsionaalne diskrimineerimine paneb nad halba seisu Sotsiaalkindlustusest tulevad selgitused: Paljud inimesed ei saa ühiskondlikku abi Abi, mis antakse, on ebapiisav Abi jõuab kohale hilja Majanduskorraldusest tulenevad seletused: Liberaalne seletus- tööturg pole ühtne (terviklik) vaid segmenteeritud. Primaarne ja sekundaarne tööturg Radikaalne seletus- vaesus kui kapitalistliku majanduse efektiivsuse tagaja. Sisuliselt marksistlik seletus --- Diskrimineerimine ja vaesus: Mustade, eakate, naiste vaesust selgitatakse diskrimineerimisega Töölevärbamise protseduurid (Ameerikas) eelistavad valgeid mehi Lahutusprotseduurid “garanteerivad” emale lapsed, aga mitte piisava sissetuleku Lapse (laste) sünnitamisest ja kasvatamisest tulenev mehest erinev objektiivne karjäärimuster naisel Lahutuse järel sattub naine halvemasse sotsiaalmajandusliku situatsiooni võrreldes
Bodini õigusmõtlemine toob esile antiteesi seaduse ja õiguse vahel (lex ja ius) seadus võib õigusest olla väga kaugel. Asetab rõhu seadusele, vaatleb seda kui suverääni (kõrgeima võimu) käsku. Seadus on sisuliselt kõrgeima võimu käsk, õigus aga ei vaja käsku ja kehtib loomuõigusest tulenevalt. 2.8. Inglismaa õigusriik Sir Thomas Smith (1514-1577) ja Richard Hooker (1553-1660) Konstitutsiooniline riik on ainus õiguslooja ja tagaja. Seda iseloomustab asjaolu, et Inglismaal oli seadusel ja õigusel üks tähendus law. Poolik võimude lahususe idee seadusandlik ja kuningavõim peavad olema lahutatud. Kõigi seaduste ja õiguse aluseks on mõistus. Sarnasus on skolastikute ja Aquinose põhimõtetega selle erinevusega et kiriku asemel on riiklik autoriteet. Inglismaal valitseb õigus kui kord ka kuninga üle. Oma Law-süsteemi jaotab Hooker nelja ossa: · jumala igavene seadus · loodusseadused
Preestrite amet päriti isalt, see oli suletud grupp, edasiantav. Nad pidid olema kiilakad, üle keha raseeritud. Arvati, et see asetab inimese rituaalsesse puhtuse seisundisse ja ta on võimeline ohvreid väärikalt tooma. Ohverdada võis 1 inimene delegeeritud oli kuningate poolt preestritele. Kuningakultus Kuningas kui Horose kehastus (varadünastiline periood) Kuningas kui Ra poeg (5.dünastiast alates) Kuningas kui Maati tagaja Otsene kultus oli suunatud kuningale. Vaid üksikud lasid end elu ajal Jumalana austada Inimesed kujutasid end ka nagu jumalad vahepeal piltidel, kuningatekultuse säilitamine oli oluline Surnutekultus Inimesekäsitlus: Inimene koosneb erinevatest osadest: keha; nimi; ba; ka (ei ole päris tõlgitavad ega maised omadused) Surres osad eralduvad, kuid jäävad seotuks Surm on üleminek ühest olemisviisist teise; ba ja ka eralduvad kehast Õnnelik surmajärgne elu on võimalik
vastutav Jumala ees. Peaülesanne: rahu Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomulikku paternalistlik ja personaalne suhe alamatega vabadust ega võrdsust pole Kontraktualism e lepinguteooria kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja T. Hobbes, John Locke (1632-1704), Samuel Pufendorf (1632-1694), Jean Aquino Thomas kuningavõimust Jacques Rousseau (1712-1778) Loomuliku vabaduse ja võrdsuse idee (nii Hobbes kui Locke – seega Filmeri Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus,
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa ...
Ottode Reichskirche. Keiser läänistas vaimulikele mittepärilikke lääne, sai vaimulikud oma vasallideks ja kindlustas nii nende lojaalsuse riigile. Vaimulikud allusid otse keisrile (nn riigivaimulikud), mitte hertsogitele või paavstile. Vaimulikud saavad riigiametid muutuvad riigivõimu tugevdavaks ametkonnaks, täielik immuntieet (vabahärrast kirikufoogtil ka kohtuvõim), mille eest peavad piiskopod tasuma koormisi (2/3 riigi sõjaväest ja maksudest). Kirikust saab Saksamaa ühtsuse tagaja. Tühjaks jäänud kirikulääne ei pidanud keiser uuesti läänistama, vaid hoidis neid enda käes ja sai nii lääni tulud. Ottode Reichskirche oli investituuritüli põhjuseks. Ottode renessanss tugevama keskvõimuga keisrid (kolm Ottot) üritasid taastada antiigiaegset kunsti ja kultuuri. Uuenduste periood nii maaharimises, toitumises (oa, läätsede ja herne kasvatamise algus) kui ka kaubanduses. 3Ottot-taastadaantiigikunstikultuuri-maaharimine-toit-kaubandus
ametisse seatud ning tema võim on Jumala and. Seal näeme kolme rõhuasetust: · kuningas vastutab ainult Jumala ees. Kuninga peaülesanne on rahu tagamine ühiskonnas. See on kuningavõimu eesmärk või põhjus, miks Jumal on ühe inimese teistest kõrgemaks seadnud. · Kuningal peab olema paternalistlik ja personaalne (isalik ja isiklik) suhe alamatega · kuningas peab olema vooruste kehastus ja tagaja. Ta ise peab kindlasti olema eeskujuks. 41. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade · Aristoteles: türannia on kõrvalekalle monarhiast, halvim võimalik valitsemisvorm · Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. · Aquino Thomas: Monarhia vastab 'loomulikule printsiibile' . Türannia on korrumpeerunud monarhia. Türann on ebavooruslik ning ei salli alamate
Pmst sai enda alla suht suure alal lõpuks, (kuid nii suur polnud, kui Sargoni riik). Hammurap püüdis seda ala väga hallata, jagas täpseid instruktsioone asehalduritele. Üritas välja kujundada ka algelist sõjaväeteenistuskohustust- jagas teenistusvaldusi (väikseid maatükke) sõjaväes teenimise eest. Võis vöörandada vöi pärandada ainult sõjaväeteenistuskohustusega koos. Hammurapi oli oma riigis ka õiguskorra tagaja, nagu mesopotaamia kuningas ikka. Sellega seoses lasi teha seadused ja kivisse raiiuda ja panna need "seadusesambad" püsti igasse riigi otsa. Nende seaduste avalik väljapanemine oli kuningavõimu saktsioneeriv/tugevdam mõte, kõvatamine noh. Seadused olid selgelt ideoloogilised. Päikesejumal Šamaš oli kujutatud nendel seadusesammastel. Seadustekst algab pika sissejuhatusega ja lõppeb pika kokkuvõttega (lihtsakoeline Hammurapi ülistamine, ka rõhutab seda, et vägev ei rühuks nörka)
Legislatiivfunktsiooni ja jagab president konstitutsioonis fikseeritud korras parlamendiga. Prantsusmaal on rohkem kui 30 aastat presidentaalne vabariik. Konstitutsiooni kohaselt valib presidendi rahvas. President jälgib PS kinnipidamist, ta korraldab avaliku võimu korrapärast tegevust ja riigi jätkuvust (kontinuiteet). Prantsusmaa president on sõltumatuse, riigiüksuste integreerimise, ühiskondlike kokkulepete ja lepingute tagaja. Presidendil on väga laiad volitused. Ta nimetab ametisse nii peaministri kui ka ministrite nõukogu juhatuse. Ta võib nõuda, et parlament juba vastuvõetud seadused uuesti 15 päeva jooksul üle vaatab. President ei ole vastutav parlamendi ees. Presidendi võimu elluviija on peaminister, kelle vastutus parlamendi ees on piiratud. Kui peaministri valitsuse poliitika on vale, peab peaminister tagasi astuma ja president jätkab uue peaministriga sobiva poliitilise kursi elluviimist. 72
regulatsioonis. See tähendab seda, et väikese struktuurüksuse raames on eri piirkonnad, mis on samuti jaotunud ära eri funktsioonideks. Olulist infot töödeldes, surutakse alla mitteoluline info. Talamuse all on hüpotalamus, millel on oluline roll autonoomse närvisüsteemi töös ning eneseregulatsiooni töös ja osaleb ka emotsioonide ja sujuvate liigutuste töös. See on ürgsemate ja automaatsemate kehaprotsesside tagaja. Suur osa ajukoore alast on mööda vagu sissepoole pööratud. Seal on mõhkkeha, kus asuvad nö kõik kaablid, mis ühendavad vasakpoolset ja parempoolset infovahetust. Seal on miljonid närvikiud. Selles cortexi osas on mitmeid huvitavaid piirkondi – eesmine tsingulaarcortex, kus neuronid aktiveeruvad kindlates olukordades (nt vastuolu ilmnedes, valetamise käigus jne). Tsingulaarcotrtexi tagumine piirkond
juhtis paikseks jäänud ning põllumajandusega tegelema hakanud sugukondade (gens) liikmeid. Kuna paikne põllundus tähendas muutusi ümbritsevas keskkonnas, pidid inimesed jumalaid, kelle loodud maailma nad nüüd ümberkujundasid, kuidagi lepitama. Nii loodi religioon, mis pidi taastama head suhted jumalike jõududega ohvrite toomise ja muude lepitusriitustega. Kuningas kui kõrgeim preester oli jumalate rajatud korra esmane tagaja ning ühtlasi eeskuju kõigile peredele ka nn isafiguurina (pater patratus). Seega oli tema ülesanne tagada ka sotsiaalne õiglus ning õigusrahu kui samuti osa jumalikust korrast. Samas oli Rooma rahval (populus) õigus kuninga, hiljem magistraadi sakraalse sisuga otsuseid läbi vaadata, kui süüdimõistetu rahvakoosolekul vastava palvega nende poole pöördus. Sel perioodil võeti vastu ka XII tahvli seadused (451/450 eKr), mille lõid ning mida tõlgendasid pontifeksid
Samuti leidub spordis hulgaliselt avatud isiklikke suhteid, mis aitavad kôrvaldada sotsiaalseid tôkkeid suhtlemisel. Seega vôib igaüks saavutada positiivset spordist vastupidiselt igapäevases töökeskkonnas tekkivatele pingetele ja rahulolematusele. Sport on inimese elus teatud kompensatsioonimehhanismiks .Samuti aitab sport struktueerida ja vahelduvamaks muuta igapäevast elutegevust. Sport kui sotsiaalse ebaôigluse tagaja. Esimene vaatekoht, mis käsitles spordi ja ühiskonna seost rôhutas seda, et sport on adekvaatselt integreerunud ühiskonda ning seega sotsiaalselt aksepteeritud nähtus. Teine seisukoht on aga vastupidisel seisukohal arvates, et sport ei ole seotud sotsialiseerumisega ning kuna sporti subsideeritakse maksudega on sport suunatud vaid kapitalistide huvide täitmisele. Sellest seisukohast lähtudes
Ainuvõimu ideoloogiad: keskaegne kuningavõim · Kuningas (König, king): germaani päritolu mõiste. Hõimujuht (rex, princeps)kui sümboolne liider ja ka väejuht. Enamasti valitav · Kristlik kuningavõimu idee. 6. saj. Justinianuse koodeks. Kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala and. Rõhuasetused: · vastutav Jumala ees. Peaülesanne: rahu · paternalistlik ja personaalne suhe alamatega · kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja, inimeste jõudmine õndsuseni, kuningas peab olema eeskujuks Aquino Thomas kuningavõimust · Skolastiline teoloog Aquino Thomas (c 1225-1274): ainuvõim loob ühtsuse, väldib fraktsioone ja ebakõlasid · Monarhia vastab "loomulikule printsiibile" looduses valitsev juhiprintsiip. Kõikidel asjadel on oma juhtiv organ nii nagu keha juhib südant, hinge juhib mõistus, Jumal juhib universumit, ühiskonnas peab olema juht. Analoogiad:
(§§77 ja 78). Raamatupidamise korraldamise kohustus tuleneb tegelikult raamatupidamise seadusest. Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab kohustuste eest piiramatult ehk kogu oma varaga. 6. Äriregister Äriregistri töölerakendamise peamiseks eesmärgiks on kogu ülejäänud ÄS-s sätestatu elluviimise tagamine. Äriregistri eelkäiaks võib pidada Ettevõtteregistrit, kuid erinevalt äriregistrist täitis ettevõtteregister pigem asutamisdokumentide arhiivi kui äriühingu õigusvõime tagaja rolli. Äriregistri olemasolu üheks peatingimuseks on avalikkus, mis tähendab seal sisalduvate põhiandmete kättesaadavust kõigile (st registrikartoteek ja äritoimik). Sama oluline on äriregistri garantiifunktsioon, mis tähendab, et registrist nähtuvatele andmetele on võimalik toetuda õiguslikes vaidlustes. Samuti peab äriregister võimaldama ettevõtjate tegevuse seaduslikkust vajaduse korral kontrollida, mille eeltingimuseks on jällegi registri juriidiline tase.
# # # # # #E#E#S#T#I# #R#E#F#O#R#M#I#E#R#A#K#O#N#D# # # #1#.#U#r#m#a#s# #p#a#e#t# # # # # # #s#e#i#s#u#k#o#h#t#:# ## M#e#i#e# #e#e#s#m##rgiks on majanduslikult edukas ja turvaline Euroopa, kus inimestel on hea elada ja lapsi snnitada. Sellises Euroopas soovin ma elada. 2.Laine Jnes seisukoht: Usun, et omandatud kogemused Eestis aitaksid mul viia Eesti kultuuri Euroopasse ja tuua Euroopa kultuuri Eestisse. Miks see nii thtis on? Sest kultuur on ainus jrjepideva arengu tagaja rahva sda ja sdamehl. Tagatis, et Eesti elab ja kestab. Eesti viks olla Euroopa kultuuririik ja mitte ainult hel aastal, vaid kogu aeg. 3.Raivo Jrvi seisukoht: "Arvestades meie olukorda Euroopa Liidu piiririigina ja Venemaa ettearvamatut kitumist kiirelt muutuvas maailmas, on eluthtis eriti EL suurriikide, aga ka potentsiaalsete liitlaste puhul pda avada nende silmi vimalikele ohtudele tulevikus." 4 .Igor Grzin seisukoht: Kandideerin, sest ma armastan Euroopat ja olen eurooplasena
riigimees Antalkidas, sõlmisid Kreeka riigid 487/6 a. talvel Pärsia pealinnas Susas Artaxerxese eestkostel üleüldise rahuleppe nn Kuningarahu (või Antalkidase rahu). Kuulutati välja Kreeka riikide autonoomia, mis tõi kaasa Teebale alluva Boiootia liidu lõpu. Väike-Aasia rannikulinnad anti Pärsia võimu alla (tegelikult oli suur osa neist Pärsia alluvusse läinud juba sõja ajal). Pärsia kuningas võttis endale rahu tagaja rolli, kohustudes ründama igaüht, kes lepingut rikub. Pärsiale lisaks oli Kuningarahu kasulik eelkõige Spartale, sest üldisest autonoomia nõudest hoolimata jäi Peloponnesose liit püsima ja spartalaste liidusuhted ühelt poolt Pärsia ning teiselt poolt Sitsiiliat valitseva Sürakuusa türanni Dionysosega tegid neist Kreeka vaieldamatu hegemooni. Paljude kreeklaste ka mõnede spartalaste silmis oli Sparta ostnud hegemoonia Väike-Aasia kreeklaste Pärsiale loovutamise hinnaga.
kui fakte, on - ma kardan - sama anakronistlik, kaasarvatud ,,psühhologismi" eelarvamus, mis samuti ei mõista psüühe empiirilist loomust. Kahekümnenda sajandi inimese jaoks on see aga ülimalt tähtis küsimus ning tema reaalsuse ülim alus, kuna ta on mõistnud üks kord ja alatiseks, et ilma vaatlejata ei oleks mingit maailma ning järelikult ka mingit tõde, kuna poleks kedagi, kes seda märkaks. Reaalsuse üks ja ainus vahetu tagaja on selle vaatleja." (JUNG 1977:309) Viimast lauset võib lausa pidada Jungi kui mõtleja üheks kõige olulisematest kreedodest. Sama mõtet on Jung veel tabavamalt väljendanud ka teisal. ,,Ilma inimese mõtiskleva teadvuseta on maailm hiigelsuur tähenduseta masin, sest meie kogemuse kohaselt on inimene ainus olevus, kes üleüldse on suuteline mingit tähendust märkama." (LAMMERS& CUNNINGHAM 2008:236)
Lisaks metsakultuuride rajamisele aidati kaasa looduslikule metsa uuenemisele (sh seemnete külvamine, taimede istutamine, konkureeriva taimestiku piiramine) aastas ligi 2000 hektaril. Metsakultuuride rajamiseks ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks valmistati ette (mineraliseeriti) maapinda ligikaudu 5300 ha aastas. Metsade tähtsus väljendub neljas aspektis: * majanduslik – mets kui tuluallikas; * sotsiaalne – mets kui tööhõive tagaja ja metsapuhkuse pakkuja; * ökoloogiline – mets kui liigilise mitmekesisuse säilitaja; * kultuuriline – mets kui osa Eesti kultuurist. Eesti metsapoliitikas on metsandusele püstitatud kaks üldeesmärki: * säästlik (st ühtlane, pidev ja mitmekülgne) metsandus, mille all mõeldakse metsade majandamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
