1. Horisont ja taevavõlv. Kui me teame 1 tähe kõrgust ja asimuuti , siis me oleme üheselt ära määranud tema asukoha taevasfääril. Sellised andmed pannakse kirja tähtede kohta tähe atlastesse. Tähtede omavaheline asend muutub suhteliselt vähe meie jaoks, sest nad asuvad meist väga kaugel. Meie Päikesesüsteemid asuvad tunduvalt ligemal ning nende omaliikumist on võimalik jälgida. Peale Päikese kõige lähem täht asub meist 4 valgusaasta kaugusel. Kõige lähem planeet tuleb meile 50 mlj km kauguselt- Marss. 2. Taevakehade näiv ja tegelik liikumine. Maa pealt vaadates tundub, et tähed teevad ööpäeva jooksul ringi ümber Maa. Selle tegelik põhjus on aga Maa pöörlemine ümber oma telje. Maa pealt nähtav pilt aasta jooksul mõnevõrra muutub, sest Maa teeb selle aja jooksul ringi ümber Päikese. Üheks põhjuseks on seejuures asjaolu, et maakera pöörlemistelg on vertikaalist 23,5 kr võrra kõrvale kallutatud. 3. Miks tekivad aastaajad, öö ja pä...
Chretieni) · Sodiaagi (Loomaringi) moodustavad need kolmteist tähtkuju, mida Päike näivalt oma aastasel liikumisel läbib (ekliptika). · Taevasfäär ehk taevaskera on vaatlejat ümbritsev mõtteline kerapind, mille keskpunkt on vaatleja asukohas ja mille raadius on määramata. Taevasfäärile projitseeruvad taevakehad, mis asuvad vaatleja ja taevasfääri vahel. Punktide asukohta kirjeldavad taevakoordinaadid. Asukoht määratud suunaga. · Taevavõlv ehk taevalaotus on taevas, niivõrd kui ta näib kuplikujulise võlvina. · Horisont on see koht, kus mõtteline kuppel kohtub maaga. · Seniit on punkt täpselt pea kohal. · Keskpäeva joon on horisontaaltasapinnal, mida mööda kulgevad keskpäeval vertikaalsete kehade varjud. Meridiaan on kujutletav lühim joon maakera pinnal geograafiliste pooluste vahel: pool suurringist, hulk lõputu, põhja-lõuna sihilised, üksteisest kõige kaugemal ekvaatoril ja koonduvad poolustel
Füüsika kontrolltöö 1. Horisont tasand kuhu taevavõlv toetub. Taevavõlv ehk taevasfäär poolkera pind, mille keskpunktis me vaatlejana asume. Seniit - Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Asimuut - nurk põhjasuuna ja mingi objekti vahel. 2. Taevakehade näiv liikumine on põhjustatud meie kui seisva objekti ettekujutusest, kuidas ümbritsev maailm liigub. Ööpäeva vaheldumine: näiliselt liigub päike meie suhtes. Aastaaegade vaheldumine: näiliselt liigub Päike suvel pikema distantsi pikema ajaga kui talvel. 3
.. silmadesse vaadanud, ei oleks ma eales suutnud lahkuda. Kuid Te teate, miks ma pidin seda tegema. Mul oli raske Teist lahkuda, mu armas ... . Te olete kõige imelisem naine, keda olen iial kohanud. Teie ... sügavad silmad, mis sulatasid mu südame juba esimesel korral, kui Teid nägin. Sel õhtul olete Te erakordselt kaunis ja ma ei suutnud Teilt hetkekski pilku pöörata. Teie naeratus säras nagu kõige kaunimad tähed taevas. Te olite selle õhtu säravaim täht, kaunim kui taevavõlv ja säravam kui päikesekiired. Kuigi ma pidin Teist nii ootamatult lahkuma ei ole ma Teie ilu unustanud. Ehkki ma alles lahkusin, tunnen ma teist juba puudust. Ma ei suuda ühtki hetke elada Teile mõtlemata. Kõik tundub süngemana ja isegi tähed ei sära enam endiselt. .................
Sinimustvalge eestluse säilitaja? Sinine kui lõputusse laiuv taevavõlv, must kui silmapiirile ulatuv metsatukk ning valge kui paksu lumevaiba alla puhkama jäänud loodus. Need kolm lihtsat, kuid aastasadu armastatud loodusnähtust ongi silmadeks meie päris oma Eesti Vabariigi riigilipu tekkeloole. Olenemata raskest aastate pikkusest näljahädast ja kohutavatest küüditamistest, oleme meie eestlased, jõudnud läbi tugevate tuulte ja raskete tormide, läbi rüüstavate sõdade ja
· Loogika · Aquino Thomas -Pühakirja ja antiikfilosoofide vaated pole vastuolus -Usutõdesi pole vaja põhjendada Skolastika maailmapilt · Ptolemaiose teosed (Egiptuses tegutsenud hilishellenistlik astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks.) · Skolastikud uskusid, et Maa on kera kujuline ning asub universumi keskpuntis. (Päike, kuu ja tähed tiirlevad ümber Maa) · Lihtinimesed uskusid, et Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal. Klaudios Ptolemaiose maailmakaart "Geographia" Kokkuvõte · Õpetamise ja kasvatamise peaeesmärk oli väärikas ja kuulekas inimene · Hariduse tähtsus ja väärtus kasvas keskaja jooksul · Haridus muutus kättesaadavamaks Tänan kuulamast!
..........lk7 · Astronoomia.............................lk8 · Astronoomiline tehnika...............lk9 · Kosmos...................................lk10 · Observatooriumid......................lk11 · Taevakaardid ja kataloogid..........lk12 · Maa · Päikesesüsteemi kolmas planeet · ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu · pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega Taevas · Maad katab kuplikujuline taevavõlv, päeval sinine või hall, öösel must ja tähtedega kaetud. · Taevas liiguvad pilved, sealt sajab vihma ja lund, lööb välku, näitab virmalisi ja vikerkaart. · On asju, mis liiguvad alati ühes suunas -- lõunakaares idast läände, põhjakaares läänest itta (Päike, Kuu ja tähed) · On ka neid, mis liiguvad ükskõik kuhu (pilved) või seisavad koguni paigal (Põhjanael näiteks). 4 Maa liikumine
Friedrich Robert Faehlmann oli lugupeetud arst, harrastusteadlane, õppejõud Tartu ülikoolis, rahvusvahelist tunnustust leidnud meditsiinilise monograafia autor. Samal ajal suutis ta õpetada Tartu ülikoolis eesti keelt, uurida ja arendada eesti keele grammatikat. F.R.Faehlmann sündis 31.dets. 1798 Järvamaal Koerus Ao mõisa eestlasest valitseja pojana. Tolles mõisas toimus ka ta esimene kokkupuude meditsiiniga ja tekkis soov saada arstiks. Faehlmann õppis Rakvere alg- ja kreiskoolis. Juba väiksena paistis ta silma oma võimete ja töökusega. Pärast Tartu gümnaasiumi lõpetamist suundus ta Tartu ülikooli, kus ta õppis 10 aastat. 1827.aastal lõpetas ta Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja talle anti esimese eestlasena meditsiinidoktori kraad ja arstikutse. Faehlmann töötas kogu elu praktiseeriva arstina Tartus ja selle ümbruses. Sellega saavutas Faehlmann Tartu lugupeetavaima arsti positsiooni. 1842- 1850 töötas ta ka arstiameti kõrvalt Tartu ül...
Vana riigi pealinn oli Memphis Naiste kostüüm valge; algab rindade alt; on ühe või 2 traksiga; Zoomorfne - loomakujuline; Antropomorfne - inimesekujuline Mehturt - taevavõlv (kõhualune täis taevatähti); lehm; Geb - nende: vennad: Osiris & Seth = abielu Nut - lapsed:õed: Isis & Neftis Seth - kurjajumal; pea on tundmatu; samastus Aapepiga; saatis liivatorme; Anubis - (= Osiris + Neftis); palsameerimisjumal; koer e saakal; Re - loob maailma: õhk=mees=Su=lõvi, niiskus=naine=Tefnut=lõvi; päikesejumal; peas päike & kobra ümber selle; pistriku peaga; silmahulkumaminemisejutt; sõidab paadiga üle taeva (idast läände); allmaailmas
· Trükimasina leiutas 1440 Johann Gutenberg · Keskaja maailmapilt: 1. Astronoomia, astroloogia ja geograafia 2. Keskaegsete õpetlaste arusaam maailmast ja ilmaruumist põhines suurel määral Ptolemomaiose teostel (Maa kerakujulisus, Maa asub universumi keskpunktis; Kuu, Päike ja planeedid tiirlevad ümber selle) 3. Usuti seda, mida silmaga nähti Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal Bütsants · Bütsants on kunagi lagunenud Rooma (ida osa) · Põhjused, miks ida osa alles jäi: 1. Parem geograafiline asukoht 2. Võtsid ära sillapead (head ründekohad) 3. Oskasid merel sõdida 4. Surmanuhtlus reetjatele (need kes reetsid meresõidu saladusi) 5. Tugev riigivõim Lääne Euroopa SARNASUSED Bütsants
• Trükimasina leiutas 1440 Johann Gutenberg • Keskaja maailmapilt: 1. Astronoomia, astroloogia ja geograafia 2. Keskaegsete õpetlaste arusaam maailmast ja ilmaruumist põhines suurel määral Ptolemomaiose teostel (Maa kerakujulisus, Maa asub universumi keskpunktis; Kuu, Päike ja planeedid tiirlevad ümber selle) 3. Usuti seda, mida silmaga nähti – Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal Bütsants • Bütsants on kunagi lagunenud Rooma (ida osa) • Põhjused, miks ida osa alles jäi: 1. Parem geograafiline asukoht 2. Võtsid ära sillapead (head ründekohad) 3. Oskasid merel sõdida 4. Surmanuhtlus reetjatele (need kes reetsid meresõidu saladusi) 5. Tugev riigivõim Lääne – Euroopa SARNASUSED Bütsants
kirillitsa). Samuti rakendasid need riigid Bütsantsi riikluse elemente. Kirikukunsti (ikoonid, kuplid, mosaiik) ka kunstireeglite (pidulikus poosis inimesed, tõsine ilme) ülevõtmine. Konstantinoopoli arhitektuur oli eeskujuks Venemaa omale, Konstantinoopoli Hagia Sofiast katedraali eeskujul püstitati Kiievisse ja Novgorodi Sofia peakirikud - Geograafias olid hästi tuntud Idamaad - Kosmas Indiassesõitja (6. saj) arvab, et Maa on lame nelinurk, umber ookean, peal taevavõlv Kordamiseks · Keskaja algus, lopp · Frangi riik (tekkimine, Clodovech, majordoomused, Karl suur, Frangi riigi lagunemine) · Naturaalmajandus · Feodaalkorra kujunemine ja olemus · Parisorjuse kujunemine · Kiriku korraldus varakeskajal · Kloostrid, benediktuse reeglid · Misjon Iirimaal · Beda Venerabilis, Dionysius Exiguus · Karolingide renessanss Mis on Bütsants
mille vahele on paigutatud väikesed pilastrid. Kupli (autoriks Apollodores) läbimõõt oli umbes 44 m, (templi kõrgus oli samuti 44 m). See on jagatud ülespoole vähenevateks kassettideks, mis seostuvad pilastrite ja sammastega. Kupli laes on ümmargune 9 meetrise läbimõõduga ava, kust paistab taevas. Ava valgustab ruumi ühtlaselt ning rohkem aknaid ei ole. · See ei meenuta midagi raskepärast ega rusuvat: hiigelkuppel hõljuks justkui vabalt õhus nagu teine taevavõlv. · Panteon mõjub eelkõige arhitektuurilise kompositsiooni lihtsuse kui terviklikkusega. Keisririigi aegsed roomlased nägid inimesi vahetus seoses maailma j ateiste inimestega. Sellele vastavalt on Panteoni iga osa vahetus seoses kogu ehitise korpuse või kogu hoone ruumiga. Tänan kuulamast!
nimedeks, millel tegelikkuses vastet ei ole) 9. Loe õpikust lk. 186-187 teaduse arengu kohta ja iseloomusta arengut astronoomias ja kartograafias Õpetati Ptolemaiose teoste mõtteid - Maa on kerakujuline ja asub universumi keskpunktis; kõik tiirlevad Maa ümber. Usuti, et jumal oli kõik (sfäärid jms) liikuma pannud. Kõige selle taga on kuplikujuline jumalikku muusikat täis taevas. Lihtinimesed uskusid seda, mida nägid - maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal. Kirik uskus astoroloogiasse. Kiriku vastuolust hoolimata usuti ennustamisse. Teati kolme maailmajagu - Euroopa, Aasia ja Aafrika. Jeruusalemm oli selle keskel. Al- Idris valmistas maailmakaardi (graveeris hõbekettale), kuid ta uskus, et maailm on kettakujuline. Tema kaardil oli põhi all ja lõuna peal.
Tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada. Tunti Aristotelese, Hippokratese ja Ptolemaiose seisukohti. 5. Milles erinesid keskaja lihtinimese ja õpetlase arusaam maailma ülesehitusest? Miks? · Õpetlaste arusaam põhines Ptolemaiose teostel, et maa on kerakujuline ja asub universumi keskpunktis ning teised planeedid tiirlesid selle ümber. Lihtinimesed uskusid seda , mida silmaga nägid, Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal. · Õpetlased said kasutada vanu tarku raamatuid ja rännata ringi. Kuid lihtinimesed uskusid seda mida nad nägid.
Vanem Edda Müüdid selgitamiseks: Midgardr on merest ümbristetud keskne maamassiiv, millel elavad jumalad ja inimesed. Selle keskel asub jumalate linn, mida valitseb kõigi jumalate isand Odin. Linna nimi on Asgard. Selle all on surnute maailm, mida juhib jumalanna Hel. Ka hiidudel on oma maailm, mis paikneb universumi servadel maad ümbritseva mere taga. Kivide sees ja maa-alustes koobastes elavad päkapikud. Üle kõikide maailmade kõrgub ilmapuu Yggdrasil. Yggdrasil on tohutu puu, mille üks juur ulatub Niflheimi (üks Üheksast Maailmast, allmaailm, jumalanna Heli elupaik), teine aga on kinni jumalate elupaigas Asgardis. Seal elavad ka kolm saatusejumalannat, norni (nornid otsustasid jumalate, hiidude, kääbuste ja inimeste saatuse üle), kes hoiavad Yggdrasili elus. Kolmas juur ulatub hiiglaste maale Jøtunheimi. Selle juure all on kaev, kus voolab tarkuse vesi. Esimesed elusolendid olid hiiud. Kõik ol...
Kupli (autoriks Apollodores) läbimõõt oli umbes 44 m, (templi kõrgus oli samuti 44 m). See on jagatud ülespoole vähenevateks kassettideks, mis seostuvad pilas trite ja sammastega. Kupli laes on ümmargune 9 meetrise läbimõõduga ava, kust paistab taevas. Ava valgustab ruumi ühtlaselt ning rohkem aknaid ei ole. See ei meenuta midagi raskepärast ega rusuvat: hiigelkuppel hõljuks justkui vabalt õhus nagu teine taevavõlv. Panteon mõjub eelkõige arhitektuurilise kompositsiooni lihtsuse kui terviklikkusega. Keisririigi aegsed roomlased nägid inimesi vahetus seoses maailma j ateiste inimestega. Sellele vastavalt on Panteoni iga osa vahetus seoses kogu ehitise korpuse või kogu hoone ruumiga. Colosseum Colosseumi ehitamise idee mõtles välja imperaator Vespasian ja ehitamist alustati j uba tema valitsemise ajal. Siiski lõpetati see
Esimesed elusolendid olid hiiud. Kõik olendid sündisid aga ürghiiust Ymirist. Ymiril oli poeg Buri, kes oli sündinud Ymiri jalgade omavahelisest ühtest. Buril oli omakorda poeg Burr, kes sai naishiiuga kolm last, kelle nimed olid Odin, Vili ja Ve. Nendest arenesid jumalad. Esimese naise ja mehe lõid need jumalad aga kahest Midgardri (üks Üheksast Maailmast, see, milles elame, meie, inimesed) kaldale uhutud puuhalust. Surnud Ymiri verest sai meri, pealuust ümar taevavõlv, ajudest pilved ja luudest kaljud. Ymirist loodud maailmas oli kaks vastandlikku jumalate perekonda, aasid ja vaanid. Kauges minevikus olid nad teineteisega tülis olnud, kuid ajapikku oma erimeelsused unustanud ning elasid rahumeelselt koos Asgardris. Vaanide hulgast tähtsaimad olid Njördr ja tema lapsed, jumalanna Freya ja tema kaksikvend Freyr. Vaane seostati tihedalt armastuse, viljakuse ja maise küllusega. Ülejäänud peamised jumalad, Odin, Thor ja Tyr, olid aasid.
· KESKAEG · Pt 19.1 Milles seisnes feodaalkorra olemus? · Senjööri ja vasalli suhe · Senjöör andis vasallile lääni (feoodi) kasutada · Vasall (läänimees) andis senjöörile truudusvande · Vasall pidi teenima senjööri sõjaväes, tegema kingitusi, andma nõu ja maksma lunaraha · Pt 19.1 Iseloomusta ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte. · Feodaalid läänistasid maid edasi väikevasallidele senjöör ei saanud vasalli vasalli käsutada! · Feodaalid võisid olla mitme senjööri vasallid kellele pidi senjööride tülis alluma? · Vasallid pärandasid lääni pojale edasi kujunesid senjöörist sõltumatud pärusvaldused! · Feodaalsuhted nõrgestasid kuningavõimu poliitiline ebastabiilsus ja kodusõjad! · Pt 19.2 Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus? · Osa rüütleid ülikusuguvõsadest pärit germaani hertsogid, frangi krahvid · Feodaalidest rüütlitel suured pärusmaad, mida vasallidele ...
kronograafiad (käsitlus Aadama aegadest vanaaja Bütsantsini). Prokopios kirjutas kroonikad “Sõjad” ja “Salajane ajalugu” korraga, üks ülistas keiser Justinianust, tema tegevust, teine naeruvääristas õukonnaelu. Anna Komnena kirjutas oma isa keiser Alexios I Komnenose valitsemisaega ülistava teose. Geograafiateadust iseloomustas idamaade suundumus. Geograaf Kosmas Indiassesõitja “Kristlik topograafia” - Maa on lame nelinurk, mida ümbritseb ookean ja katab taevavõlv. Laskaris Kananos - rännumees, kes andis esimese selgema ettekujutuse Põhjamaadest. Kyrillos, Methodios -kreeka misjonärid, kes võtsid vastu õigeusu, koostasid 9. saj slaavi tähestiku. Gallia Keldi ja Rooma ajal. Frangi riik - esimene, mis tekkis lagunenud Lääne-Rooma aladele. Tuumikalad endises Rooma-Gallias 1) iseseisva keltide Gallia aeg -1. saj keskpaik eKr 2) Gallia Rooma provintsina -1. saj II pool eKr - 3. saj pKr Rooma-Gallia aeg 3) Merovingide Gallia 5.-8
Kupli (autoriks Apollodores) läbimõõt oli umbes 44 m, (templi kõrgus oli samuti 44 m). See on jagatud ülespoole vähenevateks kassettideks, mis seostuvad pilastrite ja sammastega. Kupli laes on ümmargune 9 meetrise läbimõõduga ava, kust paistab taevas. Ava valgustab ruumi ühtlaselt ning rohkem aknaid ei ole. See ei meenuta midagi raskepärast ega rusuvat: hiigelkuppel hõljuks justkui vabalt õhus nagu teine taevavõlv. Panteon mõjub eelkõige arhitektuurilise kompositsiooni lihtsuse kui terviklikkusega. Keisririigi aegsed roomlased nägid inimesi vahetus seoses maailma j ateiste inimestega. Sellele vastavalt on Panteoni iga osa vahetus seoses kogu ehitise korpuse või kogu hoone ruumiga. 5. TERMID; TERMAKEN- (nende varemetes on säilinud kuplid), tohutu suured saunad, mitmete osakondadega. Seltskonna kokkusaamise kohad. Caracalla. Termid ehitati Roomas aastail 212216 keiser Caracalla valitsusajal
petikaknaid, mille vahele on paigutatud väikesed pilastrid. Kupli (autoriks Apollodores) läbimõõt oli umbes 44 m, (templi kõrgus oli samuti 44 m). See on jagatud ülespoole vähenevateks kassettideks, mis seostuvad pilastrite ja sammastega. Kupli laes on ümmargune 9 meetrise läbimõõduga ava, kust paistab taevas. Ava valgustab ruumi ühtlaselt ning rohkem aknaid ei ole. See ei meenuta midagi raskepärast ega rusuvat: hiigelkuppel hõljuks justkui vabalt õhus nagu teine taevavõlv. Panteon mõjub eelkõige arhitektuurilise kompositsiooni lihtsuse kui terviklikkusega. Keisririigi aegsed roomlased nägid inimesi vahetus seoses maailma j ateiste inimestega. Sellele vastavalt on Panteoni iga osa vahetus seoses kogu ehitise korpuse või kogu hoone ruumiga. Ehituslikud uuendused Rooma arhitektuuri edenemise pidurdajaks olid klassikalised võtted, mida polnud lihtne muuta. Enamasti ei tuldud selle pealegi, et loobuda orderist või ehitise plaan kuidagi teistmoodi
Maa asub universiumi keskpunktis. Päike, Kuu ja planeedid aga tiirlevat ümber selle. Planeetide taga usuti olevat tähistaeva pöörlev sfäär ja selle taga omakorda veel üks nähtamatu sfäär esmaliikuja - , mille Jumal ise on käima pannud ja mis liigutab kõike ülejäänut. Kõige taga on kuplikujuline jumalikust muusikast täidetud taevas. Lihtinimeste ettekujutusi need skolastilised seisukohad suurt ei mõjutanud. Usuti seda, mida silmaga nähti : Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal. Nagu antiikajalgi, tunti kolme maailmajagu Euroopat, Aasiat ja Aafrikat, mille kokkupuutealal asus maailma keskpunkt Jeruusalemm, kuhu Saalomon oli püstitanud jumalale esimese templi ja kus oli risti löödud Jeesus Kristus. Paljud õpetlased uskusid, et ka lõunapoolkeral peavad olema mandrid, mida mõnede meelest eraldas põhjapoolsetest maadest tulikuum ja seetõttu läbimatu ekvatoriaalvöönd. Osa arvas, et
Zeusi pojana oli Herakles ainuke, kelle jõud Prometheuse köidikutest üle käis. Tänutäheks vabastamise eest lubas Prometheus, et tema vend Atlas toob talle hesperiidide kuldsed õunad. Atlas elas kaugel põhjas hüperborealaste maal. Tema igaveseks ülesandeks oli taevavõlvi turjal kandmine. Kui Herakles Atlase juurde ilmus, kuulas viimane ta loo sõbralikult ära ja läks hea meelega kuldõunte järele. Nii kauaks jäi taevavõlv Heraklese kanda. Kui Atlas (kes oli ilmselgelt tüdinenud oma raskest tööd) tagasi tuli, üritas ta Heraklest üle kavaldada, öeldes, et võib nüüd õunad Eurystheusele ise ära viia. Kuid Herakles tõmbas rumala hiiglase ise haneks, kui palus tal hetkeks raskuse enda kanda võtta, et `ta saaks midagi pehmet õlgadele asetada'. Atlas võttis taevavõlvi raskuse enda kanda... ja rohkem ta muidugi Heraklest ei näinud.
Oma teoses ,, Phaidros" võrdleb Platon hinge kaherattalise kaarikuga, mida veavad kaks tiivulist ratsut (thymos ja epithymetikon) ja juhib kutsar (logistikon). Ratsusid on raske ohjata, kuna kipuvad perutama ja omatahtsi käituma. Jumalate kaarikud püsivad kindlamini õigel teel. Sõidetakse taevavõlvi kohale ja püütakse vaadata ideesid-mõistus toitub neist (ratsud toituvad nektarist ja ambroosiast- surematuks tegev jumalik toit). Jõudnud kohale peatutakse ja taevavõlv kannab sinnajõudnuid ringiratast (umbes nagu teatri pöördlava), lastes vaadelda seda värvitut, piiritlematut, meeleliselt tunnetamatut, tõeliselt olemasolevat ideede maailma, mida suudab vaid hinge mõistuslik osa näha. Seesugune lihtsustatud protsess saab osaks vaid jumalatele. Teised hinged näevad ideede ilma vaid osaliselt, sest ratsud perutavad ja tõmbavad kaarikut allapoole. Mõni hing ei näe üldse mitte midagi, sest ratsudel murduvad perutamise käigus tiivad
Maa asub universumi keskpunktis. Päike, Kuu ja planeedid aga tiirlevat ümber selle. Planeetide taga usuti olevat tähistaeva pöörlev sfäär ja selle taga omakorda veel üks nähtamatu sfäär esmaliikuja-, mille Jumal ise on käima pannud ja mis liigutab kõike ülejäänut. Kõige taga on kuplikujuline Jumalikust muusikast täidetud taevas. Lihtinimeste ettekujutusi need skolastilised seisukohad suurt ei mõjutanud. Usuti seda, mida silmaga nähti: Maa on lame ja taevavõlv kõrgub sellekohal. Levinud oli veendumus, et planeedid ja tähed mõjutavad inimsaatust. Kirik suhtus astroloogiasse taunivalt. Usk saatuse ettemääratusse ähvardas seada küsimuse alla inimese vaba tahte ja koos sellega võimaluse otsustada patustamise või patust hoidumise üle. Kuid kiriku vastuseisust hoolimata suhtuti ennustamisse väga tõsiselt. Paljud valitsejad palkasid endale elukutselisi astrolooge, et jälgida tähtsamate ettevõtmiste eel tähtede seisu ja tuvastada
kerakujulisust ja uskusid et maa asub universumi keskpunktis. Päike, Kuu ja planeedid aga tiirlevat ümber selle. Planeetide taga usuti olevat tähistaeva pöörlev sfäär ja selle taga omakorda veel üks nähtamatu sfäär, mille jumal ise on käima pannud ja mis liigutab kõike ülejäänut. Kõige taga onb kuplikujuline jumalikust muusikast täidetud taevas. Lihtinimeste ettekujutusi need seisukohad ei mõjutanud. Usuti seda mida silmaga nähti: Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal. Levinud oli veendumus, et planeedid ja tähed mõjutavad inimsaatust. Kirik suhtus astroloogiasse taunitavalt. Al-Idaris- oli Av´raabia geograaf, kes XII saj tegutses mitmel pool kristlikus Euroopas ja oli pikemat aega Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia kuninga Roger II teenistuses. Rogeri tellimusel valmis tal 1154. a 150kg-sele hõbekettale graveeritud maailmakaartkoos põhjaliku geograafilise kommentaari, nn Rogeri raamatuga. Al-Idrisi uskus, et Maa on kettakujuline.
Zeusi pojana oli Herakles ainuke, kelle jõud Prometheuse köidikutest üle käis. Tänutäheks vabastamise eest lubas Prometheus, et tema vend Atlas toob talle hesperiidide kuldsed õunad. Atlas elas kaugel põhjas hüperborealaste maal. Tema igaveseks ülesandeks oli taevavõlvi turjal kandmine. Kui Herakles Atlase juurde ilmus, kuulas viimane ta loo sõbralikult ära ja läks hea meelega kuldõunte järele. Nii kauaks jäi taevavõlv Heraklese kanda. Kui Atlas (kes oli ilmselgelt tüdinenud oma raskest tööd) tagasi tuli, üritas ta Heraklest üle kavaldada, öeldes, et võib nüüd õunad Eurystheusele ise ära viia. Kuid Herakles tõmbas rumala hiiglase ise haneks, kui palus tal hetkeks raskuse enda kanda võtta, et `ta saaks midagi pehmet õlgadele asetada'. Atlas võttis taevavõlvi raskuse enda kanda... ja rohkem ta muidugi Heraklest ei näinud.
Ehitismälestisi säilinud ka provintsides. Panteon asub Roomas, algeliselt ehitatud kõigi jumalate templiks. Ainus täielkult säilinud roomaaegne ehitis, antiikaja suurim kuppelehitis. Kuppel oli poolkera , mille läbimõõt võrdub täpselt tipu kaugusega põrandast. Peamiseks valgusallikaks on tipus olev ava Oculus. Siseseina nishides asuvad jumaluste kujud. Templiehitise kerakuju on otseselt seotud Rooma kosmoloogiaga: Kuppel on taevavõlv ja keskel asub valgusallikas päike. Amfiteater on rooma teateriehitis, kus astmetena tõusvad isted asetsesid ellipsikujuliselt ümber areeni. Olid mõeldud eelkõige gladiaatorite võitluste pidamiseks, merelahingute ja kiskjate ajujahtide lavastamiseks. Colosseum oli antiikaja suurim amfiteater. Välissseinad kaunistatud poolsambaid meenutavad kreeka eeskujud. Esimesed 4 istmerida olid marmorist, mis olid mõeldud
Tänu sellele, et õppetöö toimus ladina keeles. Skolastika oli teadus, mida viljeldi ülikoolis. Autoriteedid olid piibel, Aristoteles, Platon, kirikuisade teosed. Toetuti autoriteetidele. Autoriteetide raamatutest tuli leida argumente oma seisukohtade kaitsmiseks. Õpetlased uskusid, et Maa on kerakujuline, et see asub universumi keskpunktis ning plaaneedid, kuu ja päike tiirlevad Maa ümber. Lihtinimsed uskusid seda, mida nad oma silmaga nägid: Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal. On võimatu, et kõik asjad ja nähtused oleks koguaeg olemas olnud, aga samas on need pidanud millestki alguse saama ja need saidki alguse Jumalast. Esimeseks ülikooliks peetakse Bolonga ülikooli (1119 a.) 21. EUROOPA 14. SAJANDI TEISEL POOLEL JA 15’DAL SAJANDIL (KATK, PÄRISORJUSE KAOTAMINE, RIIGID, PAAVSTIVÕIMU VÄHENEMINE) Rahvaarvu kas peatus u. 14 sajandil katkuepideemia tõttu. Taudi levitasid rotid ja kirbud
Eliade ja Leeming. Lammutamine, tapmine. Ürgolendi kehast tekib kogu universum. Mõnes mõttes kokkuviidav kaosest loomisega, munast loomisega. 5) Ilmumine (emergence). Leeming. Mitte ilmumine tavalises tähenduses, vaid ilmumine maa alt, allilmast. Põhja- ja Kesk-Ameerika. Kuid on ka aafrika rahvaid. Vähemalt kaks eri ilma on väga universaalne (maapealne ilm ja allilm). Soome keeles ilm - õhk. Varases tähenduses ilm kosmoloogiline sõna. Maa ja ilm koos. Taevakuppel, taevavõlv - metafoorid. Kunagi "ilm" tähistas ka seda taevakuplit. Ülailma kujutlus tekib ka väga lihtsalt. a) Taeva ja maa lahutamine. b) Amorfse massi ehk "kaose" lahtilöömine (separation). c) Kosmogoonilise muna kaheksjagamine. Loomine mõttest (Jumal). Ex nihilo. Shamanistlikus maailmas on alati võimalik mingite eri ilmade vahel suhtlus. Üla või allilm, et ravida mingit haigust nt. Maa alt väljatulek on alati seotud inimestega, isegi kui need olendid, kes sealt tulevad, pole inimesed.
Ehitismälestisi säilinud ka provintsides. Panteon – asub Roomas, algeliselt ehitatud kõigi jumalate templiks. Ainus täielkult säilinud roomaaegne ehitis, antiikaja suurim kuppelehitis. Kuppel oli poolkera , mille läbimõõt võrdub täpselt tipu kaugusega põrandast. Peamiseks valgusallikaks on tipus olev ava Oculus. Siseseina niššides asuvad jumaluste kujud. Templiehitise kerakuju on otseselt seotud Rooma kosmoloogiaga: Kuppel on taevavõlv ja keskel asub valgusallikas – päike. Amfiteater on rooma teateriehitis, kus astmetena tõusvad isted asetsesid ellipsikujuliselt ümber areeni. Olid mõeldud eelkõige gladiaatorite võitluste pidamiseks, merelahingute ja kiskjate ajujahtide lavastamiseks. Colosseum oli antiikaja suurim amfiteater. Välissseinad kaunistatud poolsambaid meenutavad kreeka eeskujud. Esimesed 4 istmerida olid marmorist,
sõnast bonus arusaamatu, segane; tundmatu; varjatud, opt, v, tum, re soovima; (välja) valima peidetud I opus, operis n tegu, töö; vaev; teos obses, sidis m, f pantvang; käendaja; pant II opus n indecl.: opus est on tarvis, on vaja obside, sd, sessum, re viibima, elutsema; ra, ae f äär, serv; rannik sisse piirama; anastama, valdama; luurama rti, nis f kõne obtine, tinu, tentum, re valdama, omama, orbis, is m ring, sõõr; taevavõlv, taevas; oma valduses pidama; läbi suruma, maailm (ka orbis terrrum) saavutama rd, dinis m rida; kord, korrastus; seisus occsi, nis f juhus, juht, hea võimalus, orior, ortus sum, r (üles) tõusma, kerkima; soodne hetk algama, algust saama, tekkima; sündima, I occd, cd, csum, ere maha lööma, tapma, pärit olema
põuda võib suurte hõljuvate osakeste taeva peegeldusega. · 1709.a talvel saksa füüsik maapinna temperatuuri aastase käigu hulk olla nii suur, et taeva helesinine Fahrenheit pakkus välja skaala, kus ulatuse sügavus olema umbes 19 korda värvus kaob täiesti, taevavõlv muutub nulliks valiti punkt, milleni ühel suurem ööpäevaste kõikumiste sügavusest. valkjaks suure pimestava heledusega. Kui pärast pikka põuda sajab vihma, siis Vikerkaar külmal talvepäeval Danzigis langes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
