- vaatlus toimub Maalt, mis ise liigub üsna keeruliselt - aasta jooksul teeb päike teiste tähtede taustal ühe täisringi - taevakehde suur kaugus: - seda joont, mida mööda päike liigub taevasfääril, nim. ekliptikakas - taevakehad, mis Maalt vaadatuna paistavad teineteise lähedal, ei pruugi - ekliptika läbib 12 tähtkuju, neid nim. sodiaagi tähtkujudeks seda tegelikult olla - (jäär, sõnn, kaksikud, vähk, lõvi, neitsi, kaalud, skorpion, ambur, kaljukits,
Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). · territooriumi haldusjaotused: Prantsusmaa, New Jersey osariik · linnad, külad: Pariis, Õngu talu · väikekohad: Nurga talu · maastikuesemed (ka loodusvormid): Emajõgi · maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Lääne- Eesti · maailmajaod: Aafrika · taevakehad ja nende süsteemid, tähtkujud ja sodiaagimärgid: Neptuun, Kaljukits · ehitised: Pikk Hermann · ruumid: Tuhande Samba saal Nimeks ei peeta ja seepärast suurtähega ei kirjutata kohanime omastavat käänet, kui seda tarvitatakse täiendina sarnaselt käändumatu omadussõnaga (s.o nagu ugri keeled, katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud). Siia kuuluvad: · taime-, looma- ja loomatõunimetused: rakvere raibe, saaremaa robirohi, jaapani seeder
Lk 124 -1)2)3)4) 1) Millised taevakehad kuuluvad Päikesesüsteemi? Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun koos oma kuudega, asteroidid, komeedid, ja planeetide vaheline tolm ja gaas. 2) Nimeta Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid? Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3) Päike on kiirgav gaasikera, mis koosneb põhiliselt . . . Vesinikust ja heeliumist. 4) Päikese nn pinnatemperatuur on umbes ... 5500°C (täpsemalt 5785 K). Lk 125 -9)10) 9) Mille poolest erinevad hiidplaneedid Maa-tüüpi planeetidest? Maaga võrreldes on nad suurema massiga ( 318 -14,5 korda) ja hõredad (1,7 0,7 g /cm ³ ) ning pöörlevad nagu gaasilised kehad, s.t pöörlemisperiood on poolustel pikem kui ekvaatoril. 10) Mis on päikesetuul? Päikese poolt kiiratud laetud osakesed. Lk 127 -2)5) 2) Mis on astronoomiline ühik? Maa liigub ümber Päikese keskmiselt 14...
Kuidas on Vana-Rooma mõjutanud Euroopa kultuuri? Vana-Rooma on suurel määral mõjutanud Euroopa kultuuri. Nii hariduse, monumenditraditsiooni, teatri, teaduse kui ka õigusteaduse valdkonnas. Kõik, mis on preagu, on alguse saanud minevikust ning aegade muutumisega meieni jõudnud mugavduste ning mõjutustega. Kui mingi aeg tagasi arvati, et poisse peab kohe hakkama sõjaväelasteks kasvatama ja tüdrukuid koduperenaisteks, siis selline arvamus muutus. Roomlased hakkasid rohkem tähelepanu pöörama laste vaimsele harimisele. Osad lapsed, nii poisid kui tüdrukud, saadeti 7- aastaselt kooli, kus nad omandasid kirjatarkuse alused , millega enamiku roomlaste haridus piirduski. Rikkamatel aga oli võimalus oma lapsi harida kreeka päritolu koduõpetajaga. Nende laste haridustee jätkus veel pikka aega, kuni neist oli saanud näiteks kõnemehed. Tänapäevalgi pole selline kooliskäimise harjumus kuskile kadunud. Lapsed saadetakse ...
Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Merkuur, Veenus,Maa ja Marss on väikesed kaljuplaneedid. Jupiter ja Saturn on suured gaasist ja jääst planeedid. Pluuto on tilluke jääst ja kiviast kääbusplaneet. Kosmosesondid on käinud kõigi planeetide juures peale kääbusplaneet Pluuto Kuud on planeetide looduslikud kaaslased taevakehad, mis tiirlevad ümber planeetide. Kuu on kõigil planeetidel peale Merkuuri ja Veenuse. Maa kuu on üks suuremaid ainult Jupiteri ja Saturni kuud on veel suuremad. Päikesesüsteemi väikekehadeks nimetatakse asteroide, meteoore ja komeete, ehk sabatähti. ASTEROIDID Peale planeetide tiirleb ümber Päikese veel miljoneid kivirahne. Nemad liiguvad mööda radu, mis jäävad Marsi ja Jupiteri vahele. Mõni kivikene on pisike nagu pipratera. Teise läbimõõt küünib 1000 kilomeetrini.
Seal oli välja toodud Lumine põld videvikus, Jäine põld, Raps (kollase ja rohelisega), Tärkav oras (musta ja rohelisega), Lumine põld ja Talirukis (valge ja rohelisega). Kunstniku kirjeldus tööle oli see, et Eestlane on ikka olnud seotud maaga-seda korduvalt välja ostnud ning taas üles harinud. Minu üks lemmikumaid teoseid näitusel oli Piret Ellamaa teos ,, Munast loodud". Soome- ugri algmüütide järgi on maailma loojaks lind. Lind muneb munad, millest tekivad maa, taevas, taevakehad ja kõik muu, mis maailmas leidub. Seda mõtet püüdiski kunstnik edasi anda. Tema teos oli huvitavalt koostatud. Oli tehtud savist muna millel auk sees ja muna sees oli klaas milles omakorda oli inimese kuju kõveras. Nagu linnu poeg. Kasutatud oli selles töös savivormimist ja klaasisulatust. See töö oli kuidagi nii loomulik ja ilusti üles ehitatud. Väga meeldis. Teine lemmikutest oli Heli Pressi teos ,,Lootuse õis" Naine ise kommenteerib oma tööd nii
*Helesinine planeet tihedusega *Läbimõõt suurem *On tahke pind *Pöörlevad aeglaselt *Pole rõngaid *On vähe kaaslasi *Tiirlevad ümber päikese *On pinnavormid MAA-TÜÜPI HIIDPLANEDID PLANEEDID *Väiksem mass *On taevakehad *Suurem mass *Väiksemad mõõtmed *Tiirlevad ümber tähe *Suuremad mõõtmed *Suur tihedus *On ümara kujuga *Väiksem tihedus *Pöörlevad aeglaselt *Pöörlevad kiiresti *On tahke pind *Orbitaalkiirus on väiksem *Asuvad asteroidide ja *Pole tahket pinda
Neptuun, Pluuto 28. Maa-rühma iseloomustus? Kaugus päikesest väike; Läbimõõt väike; Mass väike; Tihedus suur; Tiirlemine väike; Pöörlemine suur; Kaaslased puudub/vähe; Temperatuur kõrge 29. Hiidplaneetide üldiseloomustus? Kaugus päikesest suur; Läbimõõt suur; Mass suur; Tihedus väike; Tiirlemine suur; Pöörlemine väike; Kaaslased palju; Temperatuur madal 30. Millised taevakehad kuuluvad veel süsteemi? Tähed, planeedid, kaaslased, asteroidid, komeedid, meteoorid, meteoriidid.
*Helesinine planeet tihedusega *Läbimõõt suurem *On tahke pind *Pöörlevad aeglaselt *Pole rõngaid *On vähe kaaslasi *Tiirlevad ümber päikese *On pinnavormid MAA-TÜÜPI HIIDPLANEDID PLANEEDID *Väiksem mass *On taevakehad *Suurem mass *Väiksemad mõõtmed *Tiirlevad ümber tähe *Suuremad mõõtmed *Suur tihedus *On ümara kujuga *Väiksem tihedus *Pöörlevad aeglaselt *Pöörlevad kiiresti *On tahke pind *Orbitaalkiirus on väiksem *Asuvad asteroidide ja *Pole tahket pinda
......................................................6-7 Tähtkujud..................................................................................8 Tähtede surm.............................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................10 Kasutatud materjal.....................................................................11 Sissejuhatus Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest.(www.miksike.ee) Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised.
tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Pluutol on 1 kaaslane Charon. Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlevad laias vöös väikeplaneedid ehk asteroidid. Need on väikesed taevakehad (läbimõõduga mõnest kilomeetrist kuni 800 kilomeetrini), mis pikksilmas paistavad nõrga heledusega tähtedena. Asteroididele, mille jaoks on leitud kindlad orbiidi elemendid, antakse nimi ja järjenumber. Heledamad ja suuremad väikeplaneedid on järgimised: 1 Ceres, 2 Pallas, 3 Juno, 4 Vesta, 5 Astraea, 6 Hebe, 7 Iris, 8 Flora, 9 Metis, 12 Victoria. Asteroidide päritolu kohta on neli hüpoeesi: 1) tekkinud algsest udukogust või eraldunud Päikesest; 2) tekkinud üheaegselt komeetidega;
kui oled päeva jooksul tehtu läbi arutanud. Teadus võttis esmakordselt kasutusele kirjutise 2laeva + 2laeva = 4laeva asemel abstraktse kirjutise 2 + 2 = 4, mis võis käia kõigi asjade kohta. kolmnurga sisenurkade summa on kaks täisnurka avastas nn Pythagorase arvud (3² + 4²= 5²; 5² + 12²= 13 ²;...) avastas muusikateraapia Pythagoras oli esimene, kas hakkas maailma tervikuna kutsuma kosmoseks, kuid arvas, et Maa on maailma keskel ja ülejäänud planeedid ja taevakehad tiirlevad tema ümber Samuti oli Pythagoras see, kes arvas, et Maa ei saa olla lame, vaid peab olema kerajas, kuna just seda pidas ta kõige täiuslikumaks ja ilusamaks kehade seas Kõige tuntum teoreem on tal siiski Pythagorase teoreem täisnurksete kolmnurkade kohta Pythagorase teoreem: Täisnurkse kolmnurga kaatetite ruutude summa võrdub hüpotenuusi ruuduga Eeldus: kolmnurk ABC on täisnurkne kolmnurk Väide: a2 + b2 = c2
Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Avastamine Merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast 3000a. eKr. Sumerid nimetasid Merkuuri "Ubu-idim-gud-ud". Varaseimad kirjapandud üksikasjalikud vaatlused kuuluvad babüloonlastele. Nendel oli Merkuuri nimetus gu-ad või gu-utu. Suurus, mõõtmed, kuju Merkuur on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus puudub. Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist) Raskusjõud Merkuuri ekvaator...
külgetõmbejõud. • Galaktikate läbimõõt võib ulatuda mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani. • Maailmaruumis on palju erineva GALAKTIKA EHK TÄHESÜSTEEM • Galaktikas on umbes 10 miljonit kuni 100 triljonit tähte. • Tähed tiirlevad ümber galaktika massikeskme. • Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved. • Tähed võivad koonduda tähesüsteemidesse ja -parvedesse. • Nende ümber võivad tiirleda planeedid ja teised taevakehad. MEIE KODUGALAKTIKA - LINNUTEE • Kui Galaktika on kirjutatud suure G-ga, peetakse silmas meie kodugalaktikat - Linnutee galaktikat. • Täheparv, milles asub Päike. • Spiraalne hiidgalaktika. • Läbimõõt 100 000 va. • Koosneb 200-400 miljardist tähest • Kõik tähed, mida taevas näeme, asuvad Linnutee galaktikas. MEIE KODUGALAKTIKA - LINNUTEE • Linnutee paistab kohati veidi haruline - põhjuseks tähtedevahelise ruumi tolm, mis varjab osa tähti.
Suurteos "Jumalik komöödia" andis ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist: põrgust, puhastustulest ja paradiisist. Niccoli Machiavelli on uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. Teos "Valitseja" . markjavellism Erasmus Rotterdamist oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, "Narruse kiitus", Thomas More inglise humanist, "Utoopia" William Shakespeare "Suveöö unenägu" , "Romeo ja Julia" , "Hamlet" Mikolaj Kopernik jõudis järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje. Pani alue heliotsentrilisele (päikesekesksele) maailmapildile. Giordano Bruno uskus Kopernikut ja väitis et Päikesesüsteem pole kaugeltki ainus vaid üks paljudest maailmadest. Vaidlustas ka hinge surematuse, Püha Kolmainsuse õpetuse ja Jeesuse Kristuse jumalikkuse -> vastuolu kirikuga -> ketserina surma Galileo Galilei enda valmistatud pikksilmaga avastas Jupiteri kaaslased, järeldas, et ka Maa
Kuna neid asju on palju, siis on ka eetilisi loomutäiusi palju. ARISTOTELESE ÕPETUSED Aristoteles uskus, et hing elusolenditel lihtsalt keha vorm ja peale surma see enam sellisena ei säili. Aktiivne intellekt on ainus hinge osa, mis on kehalisusest vaba ja see on igavene. Ilma selleta pole mõtlemine võimalik. Aristoteles jagas hinge kaheks: Mittemõistuslik hingejagu Mõistuslik hingejagu ARISTOTELESE ÕPETUSED Aristoteles arvas, et Maailm koosneb Maast, mille ümber keerlevad taevakehad ning kogu universum on täidetud mateeriaga ja väljaspool universumi ei ole midagi. Maiste asjade koht on Maal, mispärast kõik kehad kukuvad siiapoole. Vee loomulik koht maa peal, õhul maa ümber, tulel kõrgel õhus. Aristotelese hierarhia on: elemendid, elementide segud ja elusolendid. ARISTOTELESE MÕJUTUSED Aristoteles pani aluse teadustööle Euroopas. Filosoofi teooriad astronoomiast, zooloogiast, anatoomiast ja füüsikast domineerisid Euroopas kuni 17. sajandini.
süsteem. Asteroidi esmane nimi koosneb avastamise aastaarvust ja kahest suurest ladina tähest. Esimene täht näitab kalendrikuu esimest või teist poolt ja teine avastamise järjestust. Ainsana ei kasutata I tähte, kuna see sarnaneb number 1-ga. Pärast asteroidi täpsemat uurimist antakse talle number ja hiljem on õigus avastajal asteroidile nimi anda. 3 Asteroidid on väga erineva suurusega taevakehad. Kõige väiksemate asteroidide läbimõõt on kuni 100 meetrit ja suurimate diameeter võib ulatuda ligi 1000 kilomeetrini. Tõsiselt suure globaalse katastroofi tooks esile Maa kokkupõrkamine 1-1,5 kilomeetrise läbimõõduga asteroidiga. Selliseid juhuseid võib ette tulla kord miljoni aasta jooksul. Tegelikult on seni teada vaid 26 asteroidi, mille läbimõõt on suurem kui 200 kilomeetrit. Umbes 250 kilomeetrise diameetriga asteroid, mille kiirus on umbes 21 km/s, põhjustaks
Neptuuni asukoht arvutati välja. Planeetidekonfiguratsioonid- planeedi, Maa ja Päikese erandlikud vastastikused asendid. Siseplaneedid- trajektoor jääb Maa trajektoori sisse (Merkuur,Veenus). (joonised) * Kuu faasid Tuhkvalgus- kui kuu ketas ei ole täielikult varjatud, langeb sinna valgus, mis peegeldub Maalt. ( valgus peegeldub kuult nõrgalt). Terminaator- valguse ja varju piirjoon kuul. Asteroidid ehk väikeplaneedid. · Ebakorrapärase kujuga väiksed, tahked taevakehad, ilma atmosfäärita. (enamus Jupiteri ja Marsi vahel) · Bode-Titius tegid kindlaks seaduspärasuse Päikese kaugusest. (Joonis) · Ceres- väikeplaneet e. asteroid. Läbimõõt alla 1000km. 1802 leiti samalt kauguselt Pallas; hiljem Juno ja Vesta. (Ceres-suurim, Vesta-heledaim). Komeedid (,,sabaga tähed") · tähtedega pole midagi ühist · tiirlevad küllaltki väljavenitatud ellipsit mööda · kaugeneb ja läheneb Päikesele
Nimed ja suurtähelised nimetused on isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, asutustel, ühendustel, riikidel, ajalehtedel, ajakirjadel, teostel, sarjadel, ajaloosündmustel, üritustel, autasudel, kaupadel, sõidukitel ja taimesortidel. Läbiv suur täht: · Kohanimi läbiva suure tähega, va liigisõna (Kolme Pärna tänav; Lühike jalg; neem, säär jne) NB! Kui neid kohti on ainult üks: Tallinna Lauluväljak; Tallinna Kaubamaja · Taevakehad · Ehitised · Tähtkujud · Riikide ametlikud nimed (Eesti Vabariik; Ameerika Ühendriigid) · Kaksikpaarisnimed, mille esimene osa on ilmakaar või mõni muu iseloomustav tunnus ja kohanimed täpsustava täiendiga (Väike- Maarja; Mandri- Eesti; Tsaari- Venemaa; Kilingi- Nõmme; Lõuna- Eesti)erandid: Suurbritannia, Valgevene NB! Kui nime eesosa tuleb koha- või talunimest, siis sidekriipsu ei kasutata (Vargamäe Andres)NB!
Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: 1) Isiku- ja olendinimed 2) Koha- ja ehitisenimed 3) Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (ametlikkuse näitamisel) 4) Riigi- ja osariiginimed 5) Perioodikaväljaanded 6) Ajaloosündmuste nimed 7) Autasunimed ( orden, medal, teenetemärk, auhind, preemia, karikas jms.) 8) Üritustenimed 9) Kaubanimed 10) Sõidukinimed jm nimed 11) Taevakehad ja nende süsteemid 12) Müütilised olendid ( Vanapagan, Vanemuine, Mars, Venus) 13) Personifikaadid ( Saatus, Surm , Kivist Külaline Suur Tundmatu) Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse : 1) Teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad 2) Pealkirjalaadsed üritustenimed 3) Sordinimed 4) Fotod 5) Mängud Esisuurtähega (jutumärkideta) näidatakse nende ajaloosündmuste nimetuste püsikindlust mis ei ole nimed. Väikese tähega:
ühiskasutamise õigust. Neil kõigil oli samad seisukohad ja Missugused olid Lutheri peamised järeldused: Galilei ütles et Maa liigub etteheited tolleaegsele katoliiklusele? ümber päikese ja ümber oma telje. Milline oli paavstikiriku reaktsioon? Kuid need seisukohad olid siiski Ta kõhkles, kas ainult kirik saab aidata vastuolus kiriku õpetusega. Koperniku inimesel õndsaks saada. Ta arvas üha järeldused, et taevakehad tiirlevad enam, et õndsaks saab ainult usu ümber Päikese, mis omakorda oma kaudu. Tema arvates polnud vaja ei telje ümber, olid vastuolus Piibliga. kirikut ega paavsti. Luther vaidlustas Bruno ütles näiteks, et loodus on ka paavstikiriku ilmeksimatuse. Algul Jumala kehastus, ta vaidlustas hinge suhtus paavstikirik ükskõikselt sellesse. surematuse, Püha Kolmaisuse õpetuse Millest olid tingitud vastuolud ja Jeesuse Kristuse jumalikusse
paigas ja objekti vaateväljas. • Udukogud moodustavad sageli piirkondi, milles sünnivad uued tähed, näiteks Kotka udukogus. Seda udukogu kujutab üks NASA tuntud pilte "Loomise sambad • Sellistel aladel tõmbuvad gaas, tolm ja muud ained kokku, moodustades suure massiga kehi, mis omakorda veelgi ainet ligi tõmbavad, muutudes lõpuks piisavalt suureks, et alguse saaks uus täht. Ülejäänud ainest ümbruskonnas moodustuvad planeedid ja muud väiksemad taevakehad. Difuusne udukogu • Difuusne udukogu kiirgab või peegeldab valgust • Nende helendust võib põhjustada mitu tähte. Massiivsed hajusad udud on piirkonnad, kus tekivad täheassotsiatsioonid. Mõned neist noortest tähtedest on nii massiivsed ja kuumad, et nende suur kiirgusenergia paneb udu gaasi • Kui tähed ei ole nii kuumad, siis peegeldub nende valgus tolmul, nii et tekib peegeldav udu, mis paistab valge või sinisena.
Lausmeliikmed: · Alus märgib lauses tegijat või olijat. Lambad sõid. · Sihitis märgib olendit asja, kellele tegevus on suunatud. Lambad sõid rohtu. · Öeldistäide täpsustab kes, mis või missugune on alus. Lambad on krussis loomad. · Määrus on lause moodustaja, mis tähistab tegevuse kaudseid osalisi või tegevusega seotud asjaolusid. Lambad sõid karjamaal. · Täiend iseloomustab põhisõna. Krussis lambad sõid karjamaal. · Üttega väljendatakse lauses seda, kelle poole pöördutakse. Lambad, tulge koju! · Lisandiga iseloomustatakse mingit nimisõna teiste sõnadega. Lambad, krussis loomad, söövad karjamaal. Liht ja liitlause Lihtlauses ei ole korduvaid lauseliikmeid. Lambad sõid karjamaal. Liitlause on lause, mis koosneb kahest või enamast sidesõna või koma abil ühendatud lausest. Lambad sõid karjamaal rohtu ning kitsed aelesid maas. Koondlauses vastab mitu lauseliiget samale küsimu...
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Suure algustähega: · Nimed (isikud, olendid, kohad, maad, raamatud, taevakehad vms.) Martin Laadoga, Tallinn, Jupiter · Nimi ja nimetus koos õde Mare, Viljandi järv, Pärnu mnt, muinasjutt ,,Pöial-Liisi" 1. Isikud, olendid: jumal Zeus, Jaroslav Tark, Peeter Suur, Kaval-Ants, Torupilli-Juss · Ümberütlev nimi ehk metafoor: Emajõe ööbik, ajaloo isa(Herodotos) wtf? 2. Maade, riikide ametlikud nimed: Rootsi Kuningriik, Soome, Kesk-Aasia, Jaapani Keisririik, Suurbritannia 3
Gammakiirguse osakestel on väga suur energia. Seda saadavad välja väga paljud objektid, sealhulgas ka pulsarid, mis on plahvatanud tähtede jäänukid. Radarisignaale püütakse maapealt spetsiaalsete seadmetega. Teadlased koostavad planeetide ja nende kaaslaste radarikaarte selle järgi, kuidas raadiolained taevakehade pinnalt tagasi peegelduvad. Radarikaartide abil saab näha taevakehade reljeefe. Raadiolained tekitavad paljud taevakehad. Raadiolained on sellele kehale ainuomased. Raadiolaineid võtavad vastu suured kausikujulised raadioteleskoobid. Selle uurimismeetodiga on avastatud erinevaid pulsareid, kvasareid ja raadiogalaktikaid. Neutriinodetektorid saavad teavet Päikese ja plahvatanud tähtede kohta. Neutriinodeks nimetatakse väikeseid osakesi, mis tulevad tähtedelt. Enamik neutriionsid läheb otse läbi Maa, kuid sügaval maa sees asuvad detektorid võivad neist mõna ka kinni
Algustähereeglid Esisuurtäht - algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna. Läbiv suurtäht - algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade. SUUR ALGUSTÄHT REEGEL NÄIDE ERANDID Territooriumi haldusüksused Prantsusmaa, New Jersey osariik, Krasnojarski krai, Emmaste vald, Salzburgi liidumaa Linnad, külad Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Punase Lageda, Väike-Maarja, Kilingi-Nõmme, Õngu küla Väikekohad Kadriorg, Nurga talu, Raekoja pla...
inimeste õnnelikkust ning kavalat päikeselaiku nende silmis, mis särab ka siis, kui päike ei paista? Kuidas tunda ära õnnelikku inimest? Tänaval jalutades neil ei ole näol pildile jäädvustatud hambaid paljastav naeratus ega otsa ette kleebitud vastavasisulist silti. Õnnelik inimene ei hüppa kekseldes mööda vanalinna munakivisillutist - vähemalt enamasti. Kuna reaalsus ei ole pilt, ei veni ka inimeste suunurgad kõrvuni, kollased taevakehad silmis. Ei, nad on teistmoodi. Kui mitte öelda harmoonia, siis on õnnelik olemine seisund, mis heidab teistele kiiri enesekindlusest ja jagab head enesetunnet. Inimene on õnnelik siis, kui sisetunne teab kindlalt ette paremuse suunas liikumist, kõige elusse panustatu täislastil ülesmäge liikumist. Õnnelikkus ei ole emotsioon nagu kurbus või rõõm, ega ka hetk, mis mööduks ning mida hiljem ei oleks justkui olnudki. Või ei, just see ta ongi. Õnnelik saab inimene olla just siin ja
on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda atmosfääriga. Kõigi suurtemate kaaslaste tihedus on sama mis hiidplaneetidel endil. 18. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Praeguste ettekujutuste kohaselt asub seal jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest, nn. Oorti pilv. Selle siseosa moodustavad komeeditaolised jääst ja gaasist kehad, kaugema aga hõre gaas. 19. Mis on asteroid? On Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Kujult ebakorrapärased. 20. Kirjeldage asteroidide liikumist? Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitie vahel, samas on ka neid kelle tee lõikab Maa orbiiti. Kuna neid on palju ja nad võivad üksteisele läheneda võib toimuda kokkupuuteid. Orbiidid on enamasti ringikujulised ja asuvad ekliptika tasandis. 21. Kirjeldage komeetide liikumist? Komeedid tiirlevad kõikvõimalikes tasandikes ning suvalises suunas 22. Mida nimetatakse meteooriks, meteoriidiks
Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Komeet ehk sabatäht, on taevakeha, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. Meteooriks nim. Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. Metoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (metoorkeha) jääk. Päikesesüsteem koosneb Päikesest, 8 suurest planeedist ja hulgaliselt väikekehadest. Tähe suurus on tähe näivat valgust näitav arv (mida väiksem on see arv, seda heledam on täht, Päiksel 5).
Päikese aktiivsuseks nim Päikesel toimuvate muutlike nähtuste kompleksi (laigud, faklid, protuberants). Protuberants kroonis esinevad tihedamalt muutuvad gaasipilved. Magnettormid kromosfääri loidetes kiirendatud laetud osakesed mõjut Maa mag.välja. Virmalised tekivad laetud osakeste tungimisel Maa atmosfääri alakihtidesse. Päikesesüsteem taevakehade süsteem, millesse kuuluvad Päike ja selle gravitatsiooniväljas tiirlevad väiksemad taevakehad. Planeedid Päikesesüsteemi kuuluvad taevakehad (9 tk) *Merkuur *Marss *Uraan *Veenus *Jupiter *Neptuun *Maa *Saturn *Pluuto Planeetide kaaslased taevakehad, mis tiirlevad ümber planeedi. Asteroidid ehk väikeplaneedid, tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, orbiidid on välja venitatud, kujult korrapäratud.
P ja K paistavad neist läbi nagu mattklaasist, Asteroidid on korrapäratu kujuga tahked väikekehad, mis tiirlevad Jupiteri ja marsi tihedama pilvekihi puhul on P või K asukoht märgatav ainult heledama laigu orbiitide vahel järgi. Kõrgkihtpilvedest võib sadada nõrka vihma või lund.Kihtrünkpilved Komeedid: tahke tuumaga ja gaasilise sabaga taevakehad. Koosnevad peamiselt koosnevad suurtest hallidest pilvetükkidest või vallidest, võivad olla läbipaistvad veest ja vähesel määral süsinikust, hapnikust ja teistest elementidest. (pilvede vahelt paistab kohati päikest) või läbipaistmatud, koosnevad alajahtunud Meteoorid on atmosfääris lõpuni põlenud taevakehad veepiiskadest koos jääkristallide ja lumehelvestega, annavad sademeid nõrga
sellest järeldused. Analüüsitava materjalina kasutan vastavat kirjandust ja internetti. Uurimustöö algab tähtede sünniga, läheb edasi nende elukäiguga ja lõpuga. 4 TÄHED Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel.(3) Tähed paistavad maa pealt vaadates väikeste punktidena, tegelikult on nad meie lähima tähe päikese sarnased tohutu suured hõõguvad gaasikerad, mis paiknevad maailmaruumi sügavuses.(2) Enamik tähti paikneb ribas, mis algab nõrkadest punastest tähtedest ja ulatub diametraalselt üle kogu diagrammi heledate sinakate tähtedena, seda riba nimetatakse peajadaks ja näiteks
SUUR ALGUSTÄHT REEGEL NÄIDE ERAND müütilised olendid, Vanemuine, Vanapagan, Venus, hüüdnmed Koidulaulik, Surm, Tundmatu personifikaadid Sõdur, Saatus isikutüübi iseloomustamine d'Artagnanide vaprus, noored kellegi nimega Veerpalud, tundisid end Robinsonina isikunimega sõnaühendites Browni liikumine, Saalomoni otsus, Usundid Napoleoni kook, Gregoriuse luteri usk, muhamedi usk kalender kohanimi Ohio osariik, Rio de Janeiro, Liigisõna Saue vald, Põlva maakond, Punase Lageda küla, Kil...
Päikesesüsteemi väikekehad 1. Asteroidid. Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Esimene pisiplaneet avastati 1801. aastal (Ceres). Järgneva 50 aastaga leiti neid veel viis. Praeguseks on teada juba tuhandeid asteroide. Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Umbes 160 asteroidi trajektoor võib aga lõikuda Maa orbiidiga. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Asteroide on palju ja nad võivad üksteisele läheneda, võimalikud on seega orbiitide muutused
o More (1478-1535) · Henry VIII õukona kirjanik. · ,,UTOOPIA" utopist. Täiuslik riik, pere, ühiskond Utooplased ja mitteutooplased, rahumeelsus. Jõukuse aluseks on töö, töö, töö. Eraomandiõigus puudub. · Hukati kuna jäi katoliku kirikule truuks ning sattus vastuollu kuningaga. o Shakespeare (1564-1616) · Kujutas inimlikke kirgi nende sageli traagiliste tagajärgedega. o Kopernik (1473-1543) · Järeldus, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje. · Heliotsentriline maailmapilt. o Bruno (1548-1600) · Väitis, et Päikesesüsteem pole ainus, vaid üks paljudest maailmadest. · Leidis, et Jumal ei asu loodusest välaspool. · Vaidlustas hinge surematuse, Püha Kolmainsuse õpetuse ja Jeesuse Kristuse jumalikkuse. · Põletati kui ketser. o Galilei (1564-1642)
Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. Komeedid ilmuvad enamasti ootamatult, korduvalt nähtavaid, nn. Perioodilisi komeete on teada ainult mõnikümmend. Teleskoobis paistab komeet ebakorrapäraselt liikuva udulaiguna, mis lähenedes Päikesele kasvab sabatäheks. Komeet püsib taevas mõne päeva kuni poole aastani, kuid enamasti on komeete näha siiski mõnest nädalast mõne kuuni. Komeedid on väga hõredad taevakehad, millel võib eristada udust ümmargust pead, sellest eristuvat tuuma ning pikka heledat moodustist ehk saba. Komeedi tuum koosneb tolmuosakestest, kivikestest, jääst ning külmunud gaaside segust. Enamasti on see mõnekümne kilomeetrise läbimõõduga kamakas. Päikesele lähenedes hakkab see kamakas soojenema, tolm ja gaasid hakkavad eralduma ning selle tulemusena moodustub komeedi pea, mille läbimõõt võib olla kuni 200 000 kilomeetrit.
......................3 15.Selgita kuu faaside vaheldumist.........................................................................................3 Mida uurib astronoomia? Astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide liikumist, ehitust ja tekkimist. 1. Millised on astronoomiliste vaatluste iseärasused? Astronoomilistel vaatlustel on kolm iseärasust: 1) Vaatlusi tehakse maalt, mis ise liigub keeruliselt 2) Uurimused on passiivse loomuga 3) Taevakehad on kaugel, kaugusi pole võimalik hinnata, mõõdetakse nurkkaugusi. 2. Iseloomusta kõige enam kasutatavaid teleskoopide liike. Astronoomilisi vaatlusi tehakse teleskoobi abil. ? ?, raadioteleskoop. 3. Mis on tähtkuju? (Kuuvalguseta ööl on palja silmaga näha umbes 3 000 tähte. Tähed jagatakse tähtkujudesse.) Tähtkujude all mõistetakse kogu kindlalt piiritletud taevaaala. Nime on tähtkuju saanud heledamate tähtede järgi, millest on püütud kujundeid moodustada
HIPOKRATES inimese organismis on 4 juurt veri, lima, tume ja hele sapp. Evolutsiooniteooria tekkis taimestik e floora, siis loomad e fauna ja siis inimene. Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid pidid omavahel sobima. Inimese keha ja härja pea ei sobi kokku. B. II etapp ANAXAGORASE etapp tema ei räägi ainest (juurtest), vaid ta räägib aineosakestest e seemnetest. Kõik koosneb seemnetest (tule seemned jne). Maa kuju on trumm. Taevakehad on kivid. Päike on hõõguv kivi. Mis on piiriks looma ja inimese vahel erinevad KÄE tõttu. Anaxagoras oli kosmopoliit määratles end maailmakodanikuna. Ütles lause kõikjal, kus on taevas peakohal, seal on minu kodumaa. C. III etapp LEUKIPPOS ja DEMOKRITOS Esindavad aatomiõpetust. Maailm koosneb väikestest jagamatutest osakestest ATOMOSTEST. Aatomite vahel on tühi ruum, mis võimaldab neil liikuda. Liikumise põhjus ongi tühi ruum. Demoritos aatomid erinevad
Pürenee ps. Lisaks kuulusid Hispaania kuningatele ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. Maadeavastusega sai Hispaania ka hiigelvaldusi Ameerikas. 4. renesanss-keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, antikultuuri väärtustav humanistlik elukäsitus humanism-isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal. *Muudatuse ühiskonnas: uskumus et Maa on kerakujuline; veendumus et maakera on maailma keskpunkt mille õmber tiirlevad muus taevakehad. Dante Alighieri-firenze poeet, suurteose ,,Jumalik komöödia" looja(esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega)Thomas More- inglise humanist, tuntuim töö ,,Utoopia" oli terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühismkonnast.Leonardo da Vinci-kuulus Itaalia renessansikuntsnik, kes lahkas keha täiusliku kujutamise nimel laipu. Maalikunstis võeti tõepärsuse püüeldes kasutusele perspektiiv
idee(1) kõrgeim väärtus, mitmekülgselt arenenud inimene, haritud, kõlbeline. Ütlus:"Hobuseks sünnitakse, inimeseks arenetakse." Ilmalikkuse idee(2), eesmärk maapealset elu täiustada. Esindajad: Dante Alighieri, Galileo Galilei, Newton, Platon. Uus looduskäsitlus loodust peeti positiivseks, jumal on looduses kõikjal lõpmatu panteism. Uus maailmapilt keskajal geotsentriline maailmapilt(Ptolemaius). Taevakehad ümber Maa. Kopernik heliotsentriline maailmapilt. Humanistideks hakati juba varajases renessansis nimetama õpetlasi, kes süvenesid antiiksesse kultuuri ja tutvustasid sellest ammutatud teadmisi kaasajale. Täies avaruses avanes antiik inimkonnale alates renessasist. Humanistid vastandati teoloogidele ja vaimulikkudele. Kuid väga varakult, alates juba Petracost, hakkas humanistide õpetus tähendama ka inimese ja
Päiksesesüstee m Päikesesüseemi mõiste • Päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooniväljaga • Väike osa Galaktikast • Miljardid Galaktikad moodustavad hiigelsuure universumi Päikesesüsteem • https://www.google.ee/search?q=solar+system Päikese teke ja areng • Tekkis ligikaudu 5 miljardit aastat tagasi • Esmalt tekkis oma raskuse tõttu kokku tõmbuma hakanud gaasipilv • Pilve koostis: 69% vesinikku, 30% heeliumi ning 1% muid raskemaid aineid • Pilve keskele kogunenud gaasist moodustus päike Planeetide teke ja areng • Ülejäänud gaasist moodustusid planeedid • Raskemad aatomid koondusid kokku ning tekkisid planeetide tuumad • Tuumi jäi ümbritsema vesinikust ja heeliumist atmosfäär • Päikesekiirgus hajutas ülejäänud gaasi ja lähimate planeetide gaasilised atmosfäärid Päikesesüsteemi tekkimine Päikesesüsteemi ehitus ja dünaamika • Moodustavad Päike, 8 planeeti, planeetide...
Relatiivsusteooria Jaguneb kaheks: 1)Erirelatiivsusteooria 2)Üldrelatiivsusteooria Erirelatiivsusteooria avaldas Einstein 1905. aastal. Erirelatiivsusteooria tugineb 2 postulaadil: 1)Loodusnähtuste kirjeldamisel on kõik inertsiaal süsteemid samaväärsed (liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt) 2)Valgusekiirs on kõikides inertsiaalsüsteemides sõltumata suunast võrdne c-ga ehk valgusekiirusega Suurte kiiruste liitmine Reegel: V = V1 + V2 Einsteini järgi relativistlik suurte kiiruste liitmine: V= (V1 + V2) : (1 + (V1 + V2) : C2) kui V1/V2 <<, siis V = V1 + V2 Kui V1 = C , siis V=C Kui V1 = C ja V2 = C , siis V=C Valguskiirus on suurim võimalik kiirus looduses! Samaaegsuse relatiivsus Relatiivsusteooria kohaselt ei ole sündmuste toimumise samaaegsus absoluutne, vaid relatiivne ehk suhteline. Signaalid jõuavad vaatlejani samaaegselt ...
koostisosadeks. Massidefekt on tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe. Tuumareaktsiooniks nim aatomituumade muundumist vastastikmõjus mingi osakese või teise tuumaga. 22 Tähistaevas Taevasfääriks nim kujuteldavat pinda, millele projekteeruvad kõik maailmaruumis olevad objektid ja nähtused. Tähed on taevakehad, mis kiirgavad energiat tähe tuumas toimuvate termotuumareaktsioonide arvel. Tähtkujud on tähtede kogumid, mis on moodustatud taevalaotusel nähtavate heledamate tähtede rühmitamise ja omavahel mõttelise ühendamise teel. (12 tk) *Jäär *Sõnn *Kaksikud *Vähk *Lõvi *Neitsi *Kaalud *Skorpion *Ambur *Kaljukits *Veevalaja *Kalad 23 Päikesesüsteem
....................................................... 20 Enne referaadi tegemist ei olnud ma kunagi eriti mõelnud selle peale, mis peale suure Maa veel Universumis leiduda võib. Tegelikult ei ole aga Maa üldse nii suur, kui ma arvata võisin, sest paljud teised planeedid teevad talle oma suurusega silmad ette. Siiani olin vaadanud vaid taevasse ja näinud sealseid tähti, kuid tegelikult peituvad kaugustes veel paljud suured ja väikesed erinevad taevakehad. Planeetide uurimine oli väga huvitav, mulle meeldis eriti vaadata nende pindu ning erinevaid värve. Kõige võimsamaid pilte võib leida kogu Galaktikast korraga. Minu arvates oleks väga huvitav, kui ka teistel planeetidel oleks 2 mingisugune elu ning neid saaks külastada. Selle referaadi koostamine on olnud füüsikas
.....................................................................11 Tähtede värvus ja heledus.....................................................12 Kaksiktähed...........................................................................14 Kokkuvõte.............................................................................15 Kasutatud materjal ...............................................................16 Sissejuhatus Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised.
vihjeid nende mütoloogiast. Ajalooline allikmaterjal on 18. saj folkloorne ainestik. Indoeuroopa mütoloogiat same aga uurida materjalidest,mis ulatuvad kuni 4000 aastat tagasi ning on säilinud kui kirjalike allikatena. Kuna tegemist on geograafiliselt laialt levinud rahvaga siis on võimalik luua keelelisi konstruktsioone, et uurida nende mütoloogiat. 9. Too välja tunnuslikud jooned, mis iseloomustavad komi folklooris tuntud müüti, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Maailmaloojaks on veelinnud. Kahest vette munetud pardimunast sünnivad vastanikud alged Jen ja Omöl. Lind palub poegadel ülejäänud neli muna välja tuua ja vastu tema keha puruks lüüa. Ise tõuseb taevassse, viskub vette ja hukkub. Vennad toovad kumbi kaks muna välja ja purustavad vastu pardi keha. Munadest sünnivad päike ja kuu, inglid ja deemonid . Maa saab surnud linnust. Maa sünnib mere põhjast toodud mudast, mille
Täielik päikesevarjutus on nähtav väikesel maa-alal. Kestab maksimaalselt 7 minutit ja 40 sekundit. Esineb 3-5 korda aastas. Antud maakohas kordub hästijälgitav täielik päikesevarjutus 200-300 aasta jooksul. Võib esineda ka rõngakujuline päikesevarjutus. Sel juhul Kuu täisvari maani ei ulatu. 12. Tähtede liigitus suuruste ja temperatuuride kaudu, tähtede energiaallikad, tähe aine. Tähed on ise valgust kiirgavad plasmast koosnevad taevakehad, mille kiirguseenergiad pärinevad nende sisemuses aste leidvates tuumasünteesides. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad, mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Omadus ise valgust kiirata, eristabki tähti teistest taevakehadest Tähe heleduse ja pinnatemperatuuri määrab ära põhiliselt tema mass. Mida suurem on mass, seda kõrgem on temperatuur, seda intensiivsemalt eraldub tuumaenergia ning seda heledam ja kõrgema
1. Kosmoloogia tähendab maailmaõpetust või korraõpetust. Kosmoloogia ülesandeks on luua olemasolevate teadmiste baasil võimalikult terviklik pilt maailma ehitusest ja arengust. 2. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. 3. Primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast oli Maa ja kuplikujuline taevas, ning see vastas inimese meeleelundite poolt antavale pildile. 4. Kreeklaste ja roomlaste arvates oli Universum Maa ja seda ümbritsevate sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. 5. Nad märkasid tähistaeva katkematust. Olnuks tegu kupliga, pidanuks kupli äärel olevad tähtkujud taeva lõpetama, tegelikkuses võib tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mistahes suunas ringi peal teha, jõudes tagasi algusesse. Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. 6. Tänapäeva kosmoloogia erineb varasemast maailmakirjeldusest selle poolest, et
teistest planeetidest , peale väiksuse , on orbiiditasandi erandlikult suur kalle, See on Maa orbiidi tasandi suhtes 17 kraadi . Arvatakse isegi ,et Pluuto on kunagi olnud Neptuuni kaaslane. Asteroidid ehk väikeplaneedid tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel , olles piirivööndiks Maa -tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. Arvatakse , et asteroidid tekkisid seak tiirlenud planeedi (Phaetoni) purunemisel. Komeedid ehk sabatähed on väga hõredad taevakehad , milles võib eristada udust ümmargust pead, selles helenduvat tuuma ja pikka heledat saba. Komeedi tuum on tolmuosakest , kivikestest , jääst ja külmunud gaaside segust koosnev mõnekümnekilomeetrise läbimõõduga kamakas . Päikesele lähenedes need eralduvad ja moodustavad komeedi pea . Osa kergemat gaasilis ainet paisatakse eemale , moodustades saba. Meteoorid on kivi või raua tükid , mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad
Merkuuri kivimite ja pinnase kohta. Merkuuri maastik on troostitu kivikõrb täis metoriidikaatreid, olles äravahetamiseni sarnane Kuu maastikuga. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. On suuri suuri, üle 200 km läbimõõduga kraatreid. Kraatrid on erineva vanusega. Mõnel nooremal on teravad ääred, millest lähtuvad kiired nagu Kuul. Teised on meteoriitide poolt kulutatud äärtega. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam teadaolev pinnavorm on suurim kraater Palavuse nõgu põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1550 km. Nõgu on nime saanud sellest, et ta on Merkuuri afeeli ajal Päikesele kõige lähema Merkuuri punkti läheduses. See punkt on alati samas kohas. Oletatakse, et kraater sarnaneb Kuu suurtele "meredele". Palavuse nõol on selgesti eristatavad kolme kilomeetri kõrgused kontsentrilised rõngad ja radiaallineamendid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
