vaheliste kaugustega. 1 2 = , kus m1 ja m2 on nende kehade massid, r kaugus 2 nende massikeskmete vahel. G on gravitatsioonikonstant, mille väärtus on = 6.67 10-1 2 2 50. Tuletage valem vaba langemise kiirenduse arvutamiseks taevakeha läheduses. Tehke joonis. = (+)2 = = ( + )2 = ( + )2 51. Tuletage valem esimese kosmilise kiiruse arvutamiseks. Tehke joonis. = 2 = 2 1 = 52
Globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri tõus 100 aasta jooksul on 0,75±0,18oC (5-95% määramatusega). Määramatus on põhjustatud: vaatluste puudusest hõredalt asustatud piirkondades, vaatlusmeetodite muutumisest ajas ja linnastumisest. Magnetväli Maa magnetväli on sarnane varda magnetväljale. Virmaliste vöö, näitab mitmel ööl aastas on tõenäoline näha virmalisi. Temperatuuri aastane ja ööpäevane käik Periheel ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal. Maa on periheelis jaanuaris (147 500 000km). Afeel ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige kaugemal. Maa on afeelis Juulis (152 500 000) Suvine päikeseseisak ehk suvene pööripäev on päev, millal on põhjapoolkeral pikim päev ja lühim öö ja lõunapoolkeral vastupidi. Talvine päikeseseisak ehk talvine pööripäev on päev, millal on põhjapoolkeral pikim öö ja
täiseas naasmist ja lõpus langust, müstilist elu lõppu. EHK: sangarimall, ta on vormelipundar, kelle sarnasus inimestega on vaid tinglik ja juhuslik. 2) Psühhoanalüüs – Joseph Campbell, Carl Gustav Jung. Ka neid paelub sangari ürgtüüp. Nemad kasutasid astroloogiat, alkeemiat, neil oli kollektiivne alateadvus. Jung noore arstipraktikuna kohanud skisofreenikut, kes vahtinud palatiaknast välja ja väitnud, et näeb taevakeha türa, mis liikuvat peaga kaasa ja millest tulevat tuul. Hiljem Jung sai aru, et haige kannatas usuluulude all ja pidas end Kristuseks ja Jumalaks ühes isikus. Peakoogutus=taevatuult loov päike. Tuul on eluandev pneuma, mis kiirgab päikesest ja seoses toruga meenutab keskaja maalinguid, millel Maarja viljastamine toimub Jumala troonilt laskuva vooliku kaudu, mis neitsi kehasse siseneb ja mida mööda Püha Vaimu tuvi alla laskub
Need kehadele mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Kui Maa tõmbab kukkuvat õuna jõuga 1 N, siis õun tõmbab maakera vastu täpselt sama suure jõuga. • Selles väljendubki mõju ja vastumõju ehk Newtoni kolmas seadus: kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. Kokkuvõte, küsimused. • Newtoni III seadus- Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. • Kumb taevakeha tõmbab teist enda poole tugevamini, kas Päike Maad või Maa Päikest? • Kala sikutab õngenööri jõuga 10 N ja kalamees tõmbab sama suure jõuga vastu. Kas nöör, mis talub venitamist kuni 15 N, katkeb? Keha impulss ja impulsi jäävuse seadus • Keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada sõltub kehade kiirusest ja massist. Sellele teadmisele tuginedes on liikumise iseloomustamiseks võetud kasutusele suurus, mida nimetatakse keha
Gravitatsioon on nähtus. Gravitatsioonijõud on füüsikaline suurus. Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kehade kaugusest. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on kehade kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. 29. Mis on raskusjõud? Valem. Ühik. RASKUSJÕUKS nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Raskusjõud sõltub kega massist ja teguri g suurusest. F = mg F jõud (1 N) Jõuühik on 1 N m mass (1 kg) g raskuskiirendus (10 N/kg) 30. Miks tekib hõõrdumine? HÕÕRDUMINE on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis taksitab nende kehade liikumist teineteise suhtes.
3. Iseloomustage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Pind on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Veenuse tahke, ülikuum pind (480ºC) asub pilvekihist 60 km allpool. 4. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pind on ülikuum, asub pilvekihist 60 km allpool. Olemas on tardkivimid (graniit, basalt). X MARSS 1. Millal on kõige parem vaadelda Marssi? On n.ö. esimene välisplaneet. Vaadelda on kõige parem kui Maa jääb Päikese ja Marsi vahele (3 taevakeha on ühel joonel). Seda asendit nimetatakse suureks vastasseisuks. Marss on siis Maale kõige lähemal ja Maa poole on pööratud Marsi Päikese poolt valgustatud külg. Näha on öösel. 2. Mis on ,,välisplaneet``? Planeedid, mis jäävad Maast ja Päikesest kaugemale. (Mitte Maa ja Päikese vahel). 3. Võrrelge Maad ja Marssi. Välisilme: Marss on kaetud punase liivakivimiga ja seetõttu paistab ta punasena. Maa on helesinine planeet, selle värvuse annab atmosfäär
nimetab seda, millest on jutt. Predikaat omakorda väljendab seda , mida subjektis räägitakse. Asjadest mõeldakse subjekti ja predikaadi kaudu. Olemise tasandil vastab subjekti mõistele substants, mis on Aristotelese esimene kategooria, mis oma positsiooni tõttu erineb kõigist teistest. Substants on see, millest ei räägita mitte üheski aluses ja seda ka ei ole üheski aluses nagu nt eriline inimene või eriline hobune. Ta tunnistab substantsiks ka liike. Inimene ja taevakeha on mõlemad substantsid sekundaarses mõttes. Substantsid on individualiseeritavad. Substantsi olemus põhjustab teatud omadusi, kuid sellest lähtekohast veel ei piisa. Kvantiteet on predikaadikategooria. Relatiivid on määratlused, mis sisaldavad suhet. Aristoteles õpetus keskteest. Aristoteles ei arva, et keskpaiga peab leidam äärmuste mingi aritmeetilise keskmisena. Ta ei arva, et äärmuslikke lahendusi peab alati välrima. Tähtis on üldine tasakaal, mitte üksikud teod
mütoloogiast pärinevad nimed ja rajas sellega traditsiooni, mis kestab tänaseni: planeedid kannavad rooma jumalate nimesid ja nende kaaslastele antakse selle jumalaga seotud isikute või olendite kreekapäraseid nimed. Galilei kaaslased on planeediväärsed, sisestruktuuri omavad taevakehad, nimetame neid edaspidi Jupiteri suurkuudeks. 7 Foto 4. Jupiteri kaaslased Io, Jupiterile lähim Galilei kuudest, on küllaltki hele taevakeha, ta albeedo on 0,6. Io keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on -50°C, kuid on avastatud alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Pinna värvus on valdavalt punakasoranzh, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Astrogeoloogidele ootamatult avastasid "Voyagerid" Io peal 7 tegutsevat vulkaani. Jupiteri lähedusest tingitud loodejõud on Iol väga tugevad ning nende energia arvel kujundavad suurkuu vulkaanid
Potentsiaalselt ohtlike asteroidide võrk http://www.space.com kaudu. Eesti kosmosebüroo kodulehekülg KOKKUVÕTE Tööd tehes sain palju huvitavat teada kõigi planeetide kohta ning Päikese, asteroidide: Võrreldes Maaga on Päikese ümbermõõt 109 korda suurem ja mass 330 korda. Merkuur moodustus Veenuse kuuna ja lahkus iseseisvale orbiidile. Tänu oma Maalähedasele orbiidile on Veenus üks heledamaid taevakeha pärast Päikest ja Kuud. Erinevalt teistest maa-tüüpi planeetidest on Maal magnetväli, eksisteerib elu ja pinda katab vedel vesi. Kuna Marss on moodustunud suuremal kaugusel Päikesest, kus protoplanetaarketas moodustub kergetest ainetest. Jupiteri raadius ületab Maa oma 111 korda. Saturn kuulub koos Jupiteriga gaasihiidude klassi. Uraani mass on võrreldes Neptuuniga 15% suurem. Neptuuni ümbermõõt on vaid 3% väiksem. Avastatud asteroidide arv on üle 500 000.
Müüt Müüt on pärimuslugu, mis räägib maailma loomisest, erinevate loodusnähtuste tekkest, jumalatest, iidsetest kangelastest ning paljudest üleloomulikest olenditest. On olemas loomismüüdid, kangelasmüüdid, tänapäevamüüdid. Loomismüüdid räägivad elu ja maailma tekkimisest. Igal rahval on omalaadne lugu. Paljude rahvaste maailma loomise müüt on seotud uskumusega. Kangelasmüüdid räägivad muinasrahvaste kangelastest nagu näiteks ,,Kalevipoeg" jt. Tänapäevamüüdid, mis on varieeritud ja tänapäevastatud iidsed müüdid. Üks ehe näide on Andrus Kivirähki raamt "Rehepapp"-selles raamatus on kirjeldatud eestlaste elu ülemöödunud sajandil. Tänapäevamüüt tõuseb esile semioloogiast: viimane lubab kindlaks teha müütilist ümberpööra, tükeldades sõnumi kaheks semantiliseks süsteemiks:konnotatiivseks, mille tähistatav on ideoloogiline ja denotatiiveks, mille funktsioon on loomulikustada klassilist kuuluvust. Sõna müüt tule...
See võib põhjustada nägemiskahjustusi ja isegi pimedaks jäämist. Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. Täielikule päikesevarjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem. Päikesevarjutused moodustavad tsükli, mida nimetatakse saaroseks. Selle abil on võimalik päikesevarjutusi ennustada. Saaros avastati Vana-Egiptuses, kus see ka nime sai. Vanaegiptuse keeles tähendab saaros kordumist. Varjutuse tingimuseks olev kolme taevakeha sattumine ühele joonele on iseenesest haruldane sündmust. Kuu orbiit on Maa oma suhtes kaldu ja seetõttu saavad Maa, Kuu ja Päike sattuda ühele joonele vaid siis, kui nad kõik asuvad nende tasandite lõikejoonel. Seda tasandite lõikejoont nimetatakse astronoomias sõlmede jooneks. Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule. 5. Päikesesüsteem ja selle neli jaotust.
1.2 Vulkaanid Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks 5 nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Vulkaane esineb teistelgi taevakehadel peale Maa. Päikesesüsteemi teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha on Jupiteri kuu Io. Samuti on aktiivseid vulkaane leitud Veenuselt ning peetakse võimalikuks jätkuvat vulkaanilist aktiivsust Marsil. Kõige kõrgem vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril (6891 m), kuid vaid ajaloolisel ajal tegutsenuid arvestades on kõrgeim Llullaillaco (6739 m). Kui arvestada ka veealust osa, on kõrgeim vulkaan ja maailma kõrgeim mägi Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 kilomeetrit. (vt kasutatud kirjandus 2)
[6] Merkuur on andnud oma osa ka füüsika arengusse. Tema orbiidi periheeli nihke uurimine on üks tugevamaid argumente A. Einsteini loodud üldrelatiivsusteooria paikapidavuse kasuks.[7] Pilt 2. Merkuuri pind -8- 3. VEENUS Päikesest lugedes teine ning meile lähim planeet on peaaegu maakera suurune Veenus. Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. 3.1 Ajalugu Antiikajal nähti temas armastuse ja ilu jumalannat ning roomlased pärandasid meile selle planeedi nimes oma jumalanna nime. Siseplaneedina ei kaugene Veenus Päikesest kunagi rohkem kui 49 kraadi. Rahvasuu nimetab teda seetõttu vastavalt olukorrale kas koidu- või ehatäheks. Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa. [3] Juba sajandeid on teada, et Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend
Sellest kujunesid suhteliselt väikesed jäämaailmad, millest suurim on Pluuto. Jupiter Jupiter on meie planeedisüsteemis viies, seejuures esimene hiidplaneet nii järjekorras kui ka suuruse mõttes. Jupiteri neli suurimat kaaslast on: Y Europa, Y Ganymedes,on ainuke planeedikaaslane, millel on magentväli, Y Callisto Y Io-kutsutakse kirju välimuse tõttu pitsa-kuuks. Maa tüüpi planeetidega võrreldes on Jupiter neist sootuks erinev taevakeha. Tema atmosfäär on palju paksem. Sellest allapoole pole ei tahket pinda ega kivist maastikku. Jupiter on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Atmosfääri alumistes kihtides kasvab rühk nii suureks, et vesinik läheb vedelasse olekusse ja katab kogu planeedi lõputu vedelast vesinikust Oceania. Saturni ehitus on Jupiteri omaga üsna sarnane, mõlemat planeeti nimetatakse sageli gaasihiiuks
fotosfäär tekib nähtav kiirgus < 500 km T=5750 K - 5780 K Energia allikad: Termotuumareaktsioonid, H => He Päikese energia allikad- päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest – vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks, toimub vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses. Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal (fotosfääris). Päikeseplekid tekivad, kui Päikese pinna plasma ja taevakeha magnetväli osutavad teineteisele vastastikmõju. Need näevad välja nagu väikesed tumedamad alad, mis enamasti jäävad ekvaatorist üles- või allapoole, sest Päikesel on kaks poolust, ning pingelised jõujooned nende vahel. 8. Plancki valem. Wieni nihkeseadus. V: Kirjeldab absoluutselt musta keha kiirgamisvõimet (pinnaühikult ajaühikus kiiratud energia hulk) Wieni nihkeseadus ütleb, kuidas musta keha kiirguse spekter etteantud temperatuuril
kuumemaid objekte ja võimsaid plahvatusi. Kogu taeva vahest kõige mõistatuslikumad nähtused on avastatud gammatehiskaaslastega. Alates 1967. aastast on vaadeldud ootamatult ilmuvaid gammasähvatusi. Sähvatus kestab paar sekundit ja seejärel võib mööduda mitu kuud, enne kui järgmise sähvatus registreeritakse. Aeg-ajalt leiab kusagil kosmoses aset kohutav tuumaplahvatus, mis on nii võimas, et maapealsete tuumakatsetustega ei saa seda võrreldagi. Milline taevakeha põhjustab niisuguse plahvatuse? Camptoni tundlik aparatuur registreerib keskmilselt ühe gammasähvatuse iga päev. See teeb mõistatuse vaid veel mõistatuslikumaks. Pealegi ei esine gammasähvatusi ühes kindlas paigas, vaid need jaotuvad ühtlaselt üle kogu taeva. Vahepeal arvati, et sähvatused on pärit meie Galaktikast- plahvatus võiks toimuda neutrontähel, kui sellesse kukub näiteks asteroid või komeet. Kuid neutrontähed paiknevad valdavalt Linnutee vöös.
jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega. Tänapäeval on ekvivalentsusprintsiipi korduvalt füüsikalistes katsetes kontrollitud. Viimastel andmetel on tuvastatud ekvivalentsusprintsiibi kehtivus suhtelise veaga 10 -15 (see on väga suur täpsus). Kui raske ja inertne mass on võrdsed, esineb Einsteini lifti efekt - vabalt kukkuvas liftis ei saa vaatleja määrata, kas talle mõjub gravitatsiooniväli (lift liigub kiirendusega) või lift asub taevakeha gravitatsiooniväljas. Pöörlemisvektorid: Pöördenurk- Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. Tähis: (fii) Ühik: rad (radiaan) Põhivalem: = s / r , kus s on kaare pikkus ja r on raadius Jõumoment- Jõumoment ehk moment on füüsikas ja teoreetilises mehaanikas jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõu momendi suurus arvutatakse jõu suuruse ja jõu õla korrutisena
planeedid kannavad rooma jumalate nimesid ja nende kaaslastele antakse selle jumalaga seotud isikute või olendite kreekapäraseid nimed. Joonis 3. Jupiteri suured kaaslased Galilei kaaslased on planeediväärsed, sisestruktuuri omavad taevakehad, nimetame neid edaspidi Jupiteri suurkuudeks. 9 Io, Jupiterile lähim Galilei kuudest, on küllaltki hele taevakeha, ta albeedo on 0,6. Io keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on -50°C, kuid on avastatud alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Pinna värvus on valdavalt punakasoranzh, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Astrogeoloogidele ootamatult avastasid "Voyagerid" Io peal 7 tegutsevat vulkaani. Jupiteri lähedusest tingitud loodejõud on Iol väga tugevad ning nende energia arvel kujundavad suurkuu
Sidudes neid vastuolusid akustikast pärit avastustega, väitsid pütaagorlased, et seda vastuolulisust kannab maailmas mingi ürgne harmoonia, milles kogu vastuolulisus ja mitmekesisus moodustab ühtse harmoonilise terviku, mida pütaagorlased nimetasid ``kosmoseks``. Pütaagorlased leidsid veel ühe võimaluse sidumaks muusika kosmoloogiaga. Selleks on ``sfääride muusika``. Taevakehade liikumisel läbi viienda elemendi -- eetri, tekib heli, mille kõrgus sõltub taevakeha suurusest ja liikumise kiirusest Kõik taevakehad üheskoos moodustavad aga harmoonilise terviku, kõlades nn. sfääride muusikana. Meie seda ei kuule, sest oleme selle sisse sündinud ja sellega lapsest peale harjunud. Vahemärkusena võiks mainida, et Pythagoras otse loomulikult kuulis, teda oli õnnistatud lihtsalt nii terava kuulmisega. Näide1. Näide 2. Avalda x. Avalda y. k y x s
suunani ja kaugus seisupunktist kuni mõõdistatava punktini. Mida tähendab ristjoonte viis? Kasutatakse tasasel või nõrga reljeefiga avamaastikul. Mis on kartograafilised projektsioonid? Kartograafiline projektsioon (kaardiprojektsioon) on moodus, millega sfääriline pind esitatakse tasapinnal (kahemõõtmelisel pinnal). Millised on kartograafiliste projektsioonide abipinnad? Siirdepinnad - silinder, koonus. Mis on kaart, mis on plaan? Kaart on maapinna, taevakeha pinna või tähistaeva vähendatud, üldistatud ja matemaatiliselt määratletud tasapinnaline kujutis (1:2000; 1:20000). Plaan on mingi teatud maa-ala kujutis, mis saadakse väikeste alade mõõdistamisel, kasutades tahhümeetrilist mõõdistamist. Milline on Eesti põhikaardi projektsioon? Eesti Põhikaart on Lambert-Estonia (L-Est) projektsioonis, mille arvutused põhinevad GRS-80 referentsellipsoidi parameetritel. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel
Et Merkuuri sisemuses on aine Maaga võrreldes vähem kokku surutud, peab raskete elementide osakaal tema koostises olema suurem. Ilmselt on Merkuuril, nagu Maalgi, rauast tuum, mis aga viimasega võrreldes võtab enda alla märksa suurema osa planeedi massist. Kuul seevastu puudub tuum üldse. Merkuuri pind on väga sarnane Kuu pinnaga: mõlema pinnal on näha nii meresid kui ka kraatreid (meredes loomulikult vesi ei loksu, tegemist on hoopis tardunud laavaväljadega). Samuti on mõlema taevakeha pinnase soojusjuhtivus väga halb: paarikümne sentimeetri sügavusel on temperatuur ühtlane kogu ööpäeva jooksul. Merkuuril on aga ka selliseid pinnavorme, mida ühelgi teisel planeedil pole leitud: näiteks kuni kahe kilomeetri kõrgused ja paarisaja kilomeetri pikkused astangud, mis on ilmselt tekkinud planeedi kokkutõmbumisel oma rauast tuuma ümber.Andmeid Merkuurist: raadius: 2420 km, mass: 3, 3* 1020 t,keskmine tihedus: 5, 44 g/ cm3 ,raskuskiirendus: 3, 6 m/ s2 ,paokiirus: 4, 2 km/s
pime pool oleks alati Päikesest ära pööratud, peaks ta olema palju külmem. 1965 määrasid Gordon Pettengill ja Rolf B. Dyce radarvaatluste abil Merkuuri pöörlemisperioodiks 59±5 Maa ööpäeva. Osutus, et pöörlemisperioodi ja tiirlemisperioodi suhe on 3:2. Orbiidi 10 ekstsentrilisus hoiab seda suhet stabiilsena. Selles mängivad rolli Päikese poolt põhjustatud looded. Merkuur on ainus taevakeha Päikesesüsteemis, millel on tiirlemise ja pöörlemise resonants, mille proportsioon ei ole 1:1. Astronoomide esialgne arvamus tulenes asjaolust, et ajal, mil Merkuur oli kõige paremini vaadeldav, oli ta alati pööratud Maa poole ühe ja sama küljega. 1971 täpsustati radarvaatluste abil Merkuuri pöörlemisperioodiks 58,65± 0,25 Maa ööpäeva. Mariner 10 lähivaatluste põhjal määrati pöörlemisperioodiks 58,646±0,005 Maa ööpäeva.
planeetide kõige iseloomulikumad pinnamoodustised. Need on hävitatud õhu, vee ja pinnakihtide liikumise poolt, sest Maa pole mitte ainult elu kandja, vaid ka ta ise oleks justkui elus: toimub pidev suurte maakoore plokkide (nn. laamad) liikumine, mille käigus tekivad ja kaovad mäeahelikud, toimuvad maavärinad ja purskavad vulkaanid. Teistel planeetidel pole midagi taolist vastu panna, nende pinnad on igas mõttes surnud. Kuu Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. Sellega kaasnevat Kuu näiva suuruse muutumist oleks isegi silmaga märgata, kui saaks Kuud neis asendites korraga taevas näha. Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul loomulikult (vähemalt
Okeaanias. Inimasustus suletud ökosüsteemidel vaenulikes keskkondades nagu näiteks Antarktika või avakosmos on väga kallis ja tavaliselt vaid piiratud ajaks ning lubatud vaid teadus- või sõjaekspeditsioonideks. Elu kosmoses on olnud vaid episoodiline, st lühiajaline ning üle 13 inimese pole korraga avakosmoses viibinud. Aastatel 1969-1972 viibisid 2 inimest lühiajaliselt Kuul. 2012 aasta septembri seisuga ei ole inimesed ühtki teist taevakeha külastanud. Kuna rahvaarv on viimase 1200 aastaga kasvanud 6 miljardi võrra, on kasvanud ka meie mõju loodusele ja keskkonnale. Põhilised probleemid linnades on keskkonna saastatud, vee reostatud nind kuritegevus.[5] KOKKUVÕTE Inimasustuse kujunemisel mängis olulist rolli loodusvarade ja ressursside lähedus ja haritava maa olemasolu. Hakati ju loomi kodustama ning taimi kasvatama ja põldu harima. See omakorda tagas piisava toiduvaru, et jääda paikseks.
1. Selgita kartograafilise projektsiooni mõistet. Lk.12 Kartograafiliseks projektsiooniks nimetatakse Maa pinna või selle osa kujutamist kaardil ettenähtud üldises mõõtkavas ja teatud matemaatiliste seaduspärasuste kohaselt. Maa pind on geomeetria seisukohast väga keeruline ja seda on võimatu ilma moonutusteta kujutada. 2. Selgita geograafilise kaardi mõistet. Milline on selle tähtsamaid alaliike? Lk. 12 Geograafiline kaart on Maa või mingi teise taevakeha pinna vähendatud, üldistatud ja teatud matemaatiliste reeglite kohane kujutis tasandis, mis näitab loodus-, tehis-, ja ühiskondlike nähtuste seisundit, asendit, vajadusel ka arengut leppemärkide abil. Geograafilisel kaardil on oma kartograafiline projektsioon, kartograafilise kujutise metoodika (leppemärgid), kujutavate objektide ja nähtuste valik ja üldistamine. Tähtsamad alaliigid:
Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. KEHADE VASTASTIKMÕJU Mass on keha võime osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele. Rõhk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab rõhumisjõudu pinnaühiku kohta. p=F/S TIhedus on füüikaline suurus, mis näitab aine ruumalaühiku massi =m/V Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa või mõni teine taevakeha tõmbab mingit teist keha. Elastsusjõud on jõud, mis tekib elastselt deformeeritud kehas ja millega mõjul taastub keha esialgne kuju. Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade libisemist teineteise suhtes. 1 Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on jõud, mis mõjub kehale vedelikus või gaasis ja tõukab keha üles. F=gV(keha ruumala, mis vedelikus)
c. kuu kaaslane d. marss Maa rühma planeet e. uraan hiidplaneet f. jo kaaslane 7. Millised neist planeetidest on päikesele lähemal kui Maa? Merkuur ja Veenud 8. Järjesta hiidplaneedid alustades päikesele kõide lähemast a. Jupiter b. Saturn c. Uraan d. Neptuun 9. Milline hiidplaneet on tuntud oma rõngaste poolest? saturn 10. Sea vastavusse objekti kirjeldus ja selle nimetus a. tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakeha, tuum koosneb tolmust ja tahketest haasidest - komeedid b. Suure kiirusega tahked osakesed, läbimõõt o,1-10 cm, Maa atmosfäärisattudes plahvatavad - meteoorid c. Korrapäratu kujuga kivid, läbimõõt 1-1000 km - asteroidid 11. Päikesesüsteemi vanus on ligikaudu 4,6 miljardit a 12. Kuidas on seotud tähtede värvus ja temp? a. madalam temp punane b. keskmine temp kollane c. kõrge temp sinine 13
ühtlane. 19. Kirjeldage Uraani pöörlemist. Pööremistelg asub peaaegu orbiidi tasandis, pöörleb Päikese tiirlemisega peaaegu risti, pöörleb oma tiirlemissuunale vastassuunas 20. Kuidas avastati Neptuun? Avastaja J.Le Verrier, püüdis seletada Uraani liikumist ja arvutas, et selle läheduses peab olema veel üks planeet. 21. Mis on asteroid? Kirjeldage asteroidide liikumist. Asteroid on Maa tüüpi planeedi sarnane, kuid neist tunduvalt väiksem taevakeha. Enamus neist tiirleb Marsi ja Jupiteri vahel. 22. Mis on komeet? Kirjeldage komeetide liikumist. Komeet ehk sabatähed on väikekehad, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealalt. Liiguvad ebakorrapäraselt ja ootamatult. 23. Mida nimetatakse meteooriks, meteoriidiks? Meteoor on Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmiline osake. Meteoriit on maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha. 24. Millised jõud kujundavad planeetide liikumist?
liikluseks soodsas kohas, 100 km Peloponnesosest ja 170 km Põhja-Aafrikast (kunagisest Kürenaikast). Saare pikkus idast läände on umbes 260 km, väikseim laius 12 ja suurim 57 km. Saar on mägine ja asub seismiliselt aktiivses piirkonnas. Kreeta saar moodustab põhiosa 1. järgu haldusüksusest Kreeta piirkonnast ja seal paikneb ka selle keskus Irákleio. · Täht (lk 382) - Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike,
Maa raskuskiirendus oleneb koha geograafilisest laiusest ja kõrgusest (merepinnast); keskmiselt g=9,81 m/s2 Rangelt võttes tuleb eristada kahte raskuskiirendust sõltuvalt sellest, kas objekt, mille vabalangemisest räägitakse, liigub planeedi pöörlemisega kaasa või mitte. Viimasel juhul on raskuskiirendus tingitud puhtalt planeedi gravitatsioonilisest tõmbest ja suunatud planeedi masskeskmesse . Sellise raskuskiirenduse mõiste ühtib gravitatsioonivälja tugevusega. Kui taevakeha on ligilähedaselt sfääriline massiga M, siis tema gravitatsioonivälja tugevuse moodul g kaugusel r massikeskmest on arvutatav Newtoni gravitatsiooniseadusevalemi järgi, kus G on gravitatsioonikonstant. Selline raskuskiirendus mõjub näiteks satelliidile, mis tiirleb ümber Maa. Kesktõmbekiirendus (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. a n = v2/R = ω2R ω-nurkkiirus
Kui pime pool oleks alati Päikesest ära pööratud, peaks ta olema palju külmem. 1965. aastal määrasid Gordon Pettengill ja Rolf B. Dyce radarvaatluste abil Merkuuri pöörlemisperioodiks 59±5 Maa ööpäeva. Osutus, et pöörlemisperioodi ja tiirlemisperioodi suhe on 3:2. Orbiidi ekstsentrilisus hoiab seda suhet stabiilsena. Selles mängivad rolli Päikese poolt põhjustatud looded. Merkuur on ainus taevakeha Päikesesüsteemis, millel on tiirlemise ja pöörlemise resonants, mille proportsioon ei ole 1:1. Astronoomide esialgne arvamus tulenes asjaolust, et ajal, mil Merkuur oli kõige paremini vaadeldav, oli ta alati pööratud Maa poole ühe ja sama küljega. 1971. aastal täpsustati radarvaatluste abil Merkuuri pöörlemisperioodiks 58,65± 0,25 Maa ööpäeva. Mariner 10 lähivaatluste põhjal määrati pöörlemisperioodiks 58,646±0,005 Maa ööpäeva.
See alaliik kuulub polügraafia valdkonda. Kartomeetria uurib geograafiliste objektide pikkuse, pindala, koordinaatide ja mahu mõõtmist geograafilistel kaartidel. Kartograafiaga haakub ka viimastel aastakümnetel kiirelt arenenud geograafilise informatsioonisüsteemiga (GIS) Kaart on maapinna üldistatud, tasapinnaline ja vähendatud kujutis, mis näitab, kuidas objektid ja nähtused üksteise suhtes paiknevad. -Maapinna või muu taevakeha üldistatud ja leppemärkidega seletatud matemaatiliselt määratletud vähendatud kujutis. Oluline on rõhutada üldistatuse ja 1eppemärkidega seletatuse nõuet. See tähendab, et igasuguse valikuta, üks-ühele tehtud reaalsuse koopia ei ole veel täisväärtuslik kaart. Plaan - 1) ruumiliste nähtuste kokkuleppeline vähendatud esitus pinnal ortograafilises projektsioonis; 2) maa-ala kartograafiline kujutis suures mõõtkavas, kusjuures on jäetud arvestamata maakera kumerus.
Sel ajal oli metallide arv piibli kaanonitega piiratud. Et piiblis on nimetatud vai kuus metalli (Fe, Cu, Au, Ag, Sn ja Pb), siis deklareeris kirik, et seitsmendat metalli olla ei saa. Alkeemikud väitsid küll, et piiblis on 18 korda mainitud koera ja kassi mitte kordagi, see ei takista aga kasside eksistentsi. Sama lugu olevat ka metallidega. Kuid kirik neid väiteid ei arvestanud. Riikides, kus valitsevaks polnud ristiusk, arvati metalle olevat 7. Juba Aristotelese ajast seostati 7 taevakeha 7 metalliga. Igale taevakehale vastas üks metall ja lisaks eespool mainituile loeti seitsmendaks metalliks elavhõbedat. Nii ei olnud ka selles süsteemis plaatina jaoks kohta. Seepärast toodi sisse poolmetallid. Kiriku kaanonid lubasid 6 metalli kõrvale veel 6 poolmetalli. Eeltoodust järeldub, et täpselt plaatina avastamise aastat ega avastajat ei ole võimalik määrata. Teatmeteosed dateerivad avastust aastaga 1750 (Watsoni tööd). Pärast seda algas plaatina võidukäik. 1776
Atmosfäär Atmosfäär- ehk õhkkond, mis ümbritseb Maad. Troposfäär- atmosfääri kõige alumine kiht (10-15km paksune), kus paikneb valdav osa õhkkonna massist ja kus leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. Temperatuur langeb. Selle kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Seal tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb, tekib ilm ja kliima. Ekvaator- kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest. Polaarjoon- kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub põhjalaiusel 66°33'38" ja lõunapolaarjoon lõunalaiusel 66°33'38". Pöörijoon- kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval).
Vedel vesi muidugi puudub, pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse "maise" koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Magnetväli Veenusel puudub, ehkki suur keskmine tihedus (5250 kg/m3) viitab raud- nikkeltuuma olemasolule. Veenus Päikesest lugedes teine (0,72 a.ü.) ning meile lähim planeet on peaaegu maakera suurune. Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Antiikajal nähti temas armastuse ja ilu jumalannat ning roomlased pärandasid meile selle planeedi nimes oma jumalanna nime. Siseplaneedina ei kaugene Veenus Päikesest kunagi rohkem kui 49 kraadi. Rahvasuu nimetab teda seetõttu vastavalt olukorrale kas koidu- või ehatäheks. Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa. Juba sajandeid on teada, et Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend
· Hõõrdejõuga · Elastsusjõuga - erijuht kaal JÕU ÜHIKUKS SI-süsteemis on 1 njuuton. See ühik on tuletatud Newtoni II seadusest F = ma F jõud 1J m keha mass 1kg a kiirendus 1m/s2 1N = 1kg * 1m/s2 1 njuuton on selline jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2 . RASKUSJÕUD Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Raskusjõu arvutamiseks kasutatakse gravitatsiooniseadust: Fr = GMm Fr raskusjõud 1N R2 G gravitatsioonikonstant M maa mass 6*1024 kg Fr = GMm m keha mass 1kg 2 (R+h) R Maa raadius 6400km h keha kaugus Maa pinnast (raskusjõu arvutamiseks arvestataval
TUNNETUSTEOORIA EKSAM 1. Tunnetusteooria põhimõisted ( teadmine, teadmise tüübid ja vormid, ratsionaalne, empiiriline, apriori,aposteriori, intuitsioon, introspektsioon jt ) Episteme ja doxa Episteme - teadmine, teadus. Doxa - arvamus, uskumus Teadmine ja põhjuslikkus Teadmine on kaasajal peamiselt põhjuslike seoste kindlakstegemine asjade vahel. Öelda "ma tean" tähendabki peamiselt seda, et tean põhjus - tagajärg seost. Samas ei ole põhjuslikkuse probleemil ka kaasajal lõplikku lahendust. A priori ja A posteriori Vastavalt "enne kogemust" ja "kogemuse põhjal" ehk pärast kogemust. Ratsionalistid väidavad aprioorse teadmise olemasolu, st sünnipärast teadmist. Aposterioorne teadmine on sisuliselt empiiriline teadmine, st kogemusele toetuv teadmine (kr. empereia - kogemus, vaatlus) . Kontseptid ja propositsioonid Kontsept ol...
Vee auru energiat. Miks me ei võiks päikesepatareid näiteks Kuule paigutada? Jaapanlastel.Plaan seisneb päikesepaneelidest koosneva vööehitamises ümber Kuu11000 kilomeetri pikkuse ekvaatori. Nii toodetud energia saadetakse mikrolainete ja laseritega Maale,kus seemuudetakse elektriks. Ettevõtte sõnul saaks nii rahuldada kogu maailma energiavajaduse. Miks Universum gravitatsiooniliste ja elektriliste tõmbejõudude mõjul kokku ei kuku? Kui üks taevakeha läheneb (nt lõpmatusest) teisele (elektron tuumale), siis tema potentsiaalne energia väheneb. Samavõrra peab kasvama tema kineetiline energia. Kui energiat ära ei anta, siis kineetiline energia peab uuesti muutuma potentsiaalseks ning kehad hakkavad kaugenema. Kui aga osa energiast eraldub, nt valguskvandina hv, siis tekib seotud süsteem, mis hakkab oma ühise raskuskeskme ümber pöörlema. ELEKTER Miks on virmalised jälgitavadvaid poolustel?
Mida kaugemale maast ja lähemale taevale, seda täiuslikumad vormid hakkavad esinema. Aristoteles arvas, et taevases olemissfääris on tegemist uue, täiusliku liikumisega kvalifitseeritud elemendiga, mida ta nimeta eetriks. Sellest elemendist koosnevad kõik taevakehad. Taevas ise on paljukorruseline, paljusfäärilinem iga planeet on kinnitatud oma erilisele sfäärile, mille ringeldes ta liigub kord päeva jooksul idast läände. Iga sfääri paneb liikuma temale vastav taevakeha, mida kujutletakse müütilise olendina. 4. Õpetus elusolenditest. Valdava osa oma looduskäsitlusest on Aristoteles pühendanud eluslooduse ja orgaanilise elu uurimisele. Täie õigusega tuleb teda pidada teadusliku bioloogia, eriti aga süstemaatilise zoloogia rajajaks. Teda on huvitanud orgaanilise elu probleemid kõige laiemas ulatuses. Tema tähelepanekud puudutavad nii anatoomilisi, füsioloogilisi ja arenemisõpetuslikke küsimusi.
...............13 KASUTATUD KIRJANDUS, ALLIKAD ...................................................................... 15 LISAD..........................................................................................................................16 2 Sissejuhatus Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad.
6.Iseloomusta tasapinnalisi ristkoordinaate Ristkoordinaate mõõdetakse meetrites. X on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist põhja või lõuna suunas, y on kaugus koordinaatide alguspunktist ida või lääne suunas. Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui märgiga. Eestis on x teljeks 24o meridiaan või sellega paralleelne suund. 7. Mis on kaart, plaan, profiil, krokii (abriss)? Kaart - Kaart on maapinna (või üldisemas tähenduses ka mõne muu taevakeha pinna) üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad. Plaan - Plaan on lihtne kaart, väikse maa-ala suuremõõtkavaline (1:5000 ja suurem) kujutis tasapinnal pealtvaates leppemärkide abil. Krokii (kõik, mis leitsin) Mõõdistamise ajal koostatakse ka maa-ala silmamõõduline skeem krokii. Krokii peale kantakse kõik mõõdistatavad punktid ja instrumendi seisupunktid ,
Newtoni II seadus Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja selle resultantjõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega F ma Newtoni III seadus Kaks vastumõjus olevat keha mõjutajad teineteist suuruselt võrdsete, suunalt vastupidiste jõududega F1 F2 Raskusjõud on üldjuhul jõud, millega taevakeha tõmbab enda poole ümbritsevaid kehi m F mg (Maal vaba langemise kiirendus g 9,8 2 ). Kaal on jõud, millega keha mõjub s toele. Inertsiaalses taustsüsteemis W mg . Keha kaal on võrdne kehale mõjuva raskusjõuga. Isaac Newton sõnastas gravitatsiooniseaduse.
Kõik kiskjad on imetajad Kõigil kiskjatel on punane veri Tiigrid on kiskjad Tiigritel on punane veri Regressiivne polüsüllogism- Selles järeldatakse üksikfaktidelt üldreeglite poole. Eelneva süllogismi järeldus on järgneva süllogismi väike eeldus. Jupiter on planeet. Kesktermin= planeet Planeedid on taevakehad. Väike eeldus – Jupiter Jupiter on taevakeha. Suur eeldus – taevakeha Kõigil taevakehadel on mass. Jupiteril on mass Soriit on selline liitsürrogism, kus tuuakse välja ainult järeldus. Progressiivne Soriit Regressiivne Regressiivne soriit saadakse regressiivsest polosüllogismist sellel teel, et jäetakse välja eelmise süllogismi järeldus ja järgneva süllogismi väike eeldus. Regressiivse
Marius andis kuudele ka kreeka mütoloogiast pärinevad nimed ja rajas sellega traditsiooni, mis kestab tänaseni: planeedid kannavad rooma jumalate nimesid ja nende kaaslastele antakse selle jumalaga seotud isikute või olendite kreekapäraseid nimed. (Allikad 4, 5, 8, 10) Galilei kaaslased on planeediväärsed, sisestruktuuri omavad taevakehad, nimetame neid edaspidi Jupiteri suurkuudeks. (Allikad 4, 5, 8, 10) Io, Jupiterile lähim Galilei kuudest, on küllaltki hele taevakeha. Io keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on -50°C, kuid on avastatud alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Pinna värvus on valdavalt punakasoranzh, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Astrogeoloogidele ootamatult avastasid "Voyagerid" Io peal 7 tegutsevat vulkaani. Jupiteri lähedusest tingitud loodejõud on Iol väga tugevad ning nende energia arvel kujundavad suurkuu vulkaanid täielikult kogu kaaslase reljeefi
28. *Magmatism peegeldab Maa siseehitust, kuid ta seguneb oma teekonnal erinevate gaaside ja vedelikega meteoriidid 1)kivimeteoriidid - sarnanevad koostiselt maiste tardkivimitega, peamiselt silikaatsetest mineraalidest, millest paljud on levinud ka maakoores(ei avastata). 2)kivi-raudmeteoriidid - koosnevad kivimilise ja metallilise materjali segust 3)raudmeteoriidid - koosnevad Fe ja Ni segust. Eeldatakse, et nad on jahtunud väga aeglaselt mingi suure taevakeha sisemuses. Hullult erinevad. Laboruuringud, probleem on aja ja suuruse modeleerimisega. Geofüüsikalised uuritakse kaudseid tunnuseid nagu magnetism, elektriväli, gravitatsiooniväli. 29. Maa areng (tekkimine) varastel etappidel (prekambriumis). Maa tekkis 5 miljardit aastat tagasi. Moodustumise ajal ei saanud Maa olla väga kuum, sest muidu poleks saanud Maal olla inertseid gaase. Algul oli temperatuur Maa see 1000-1500ºC. Pidi olema palju gravitatsioonilist energiat
Maapeal jõudes muutub materjali struktuur. Magmatism, peegeldab Maa siseehitust, kuid ta seguneb oma teekonnal erinevate gaaside ja vedelikega meteoriidid 1)kivimeteoriidid - sarnanevad koostiselt maiste tardkivimitega. peamiselt silikaatsetest mineraalidest, millest paljud on levinud ka maakoores(ei avastata). 2)kivi-raudmeteoriidid - koosnevad kivimilise ja metallilise materjali segust 3)raudmeteoriidid - koosnevad Fe ja Ni segust. Eeldatakse, et nad on jahtunud väga aeglaselt mingi suure taevakeha sisemuses. Hullult erinevad. laboruuringud, probleem on aja ja suuruse modeleerimisega. geofüüsikalised uuritakse kaudseid tunnuseid nagu magnetism, elektriväli, gravitatsiooniväli. *(7) Maa areng (tekkimine) varastel etappidel (prekambriumis) Maa tekkis 5 miljardit aastat tagasi. Moodustumise ajal ei saanud Maa olla väga kuum, sest muidu poleks saanud Maal olla inertseid gaase. Algul oli temperatuur Maa see 1000-1500ºC. Pidi olema palju gravitatsioonilist energiat. Pidi toimuma
oma teed saab tähtede järgi määrata. Näiteks foiniiklased kasutasid Põhjanaela reisil Egiptusest Kreetale. Kahjuks on tähed nähtavad vaid öösiti ja selge taevaga. Järgmiseks suureks sammuks oma asukoha määramisel olid kompass ja sekstant. Kompassi nõel osutab alati põhjapoolusele ja seetõttu on alati võimalik öelda, mis suunas liigutakse. Sekstanti kasutati taevakehade (Päike, tähed ja planeedid) täpsel jälgimisel. Tema abil sai mõõta taevakeha kõrgust kraadides horisondist ning leitud suurust kasutatigi oma asukoha määramisel. Kuid sektandi abil sai määrata vaid laiuskraadi. Vaja oli määrata ka oma asukoha pikkuskraadi aga selleks puudusid vahendid ja oskused. Selleprobleemi lahendamiseks loodi 17. sajandil Inglismaal teadlastest koosnev ümarlaud, mille ülesandeks oli pikkuskraadi määramise meetodi leidmine. Pandi välja 20 000 naela isikule, kes leiab viisi, kuidas määrata laeva asukoha pikkuskraadtäpsusega 30 meremiili
Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2005 2. MÕISTEÕPETUS Mõiste on elementaarseim mõtlemise vorm, mis tähistab asju, nähtusi, nende omadusi ja nendevahelisi seoseid. Sõnaga mõiste on paralleelselt käibel termin, nimetus ja nimi. Loogikaõpetuses eelistatakse nimetatuist mõistet. Mõiste on mõtte element. Mõtet formuleeritakse mõistete abil. Mõtte täpsus sõltub valdavalt vajalike mõistete valikust. Rikkalikum sõnavara võimaldab leida sobivamaid mõisteid mõtte väljendamiseks. Täpsete väljendite leidmisel on oluline sõnade kirjapildi tundmine, veelgi tähtsam - nende tähenduse teadmine. Loogika ülesandeks on tagada mõtete täpsed ja korrektsed formuleeringud. Sellele eesmärgile on suunatud ...
sajandis. Teaduslik uurimine näitab, et umbes 900 miljonit aastat tagasi oli 481 18-tunnist päeva. (4) Maal on elektrivoolu poolt tuumas tekitatud mõõdukas magnetväli. Päikesetuul, Maa magnetväli ja Maa ülemine atmosfäär põhjustavad virmalisi. (4) 1.4 Marss Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad. Kuna Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, siis pole kõik vastasseisud mitte ühesugused. Need tekivad umbkaudu 2-3 aasta järel. Sel ajal asuvad Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel. Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn. suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri
Et Merkuuri sisemuses on aine Maaga võrreldes vähem kokku surutud, peab raskete elementide osakaal tema koostises olema suurem. Ilmselt on Merkuuril, nagu Maalgi, rauast tuum, mis aga viimasega võrreldes võtab enda alla märksa suurema osa planeedi massist. Kuul seevastu puudub tuum üldse. Merkuuri pind on väga sarnane Kuu pinnaga: mõlema pinnal on näha nii meresid kui ka kraatreid (meredes loomulikult vesi ei loksu, tegemist on hoopis tardunud laavaväljadega). Samuti on mõlema taevakeha pinnase soojusjuhtivus väga halb: paarikümne sentimeetri sügavusel on temperatuur ühtlane kogu ööpäeva jooksul. Merkuuril on aga ka selliseid pinnavorme, mida ühelgi teisel planeedil pole leitud: näiteks kuni kahe kilomeetri kõrgused ja paarisaja kilomeetri pikkused astangud, mis on ilmselt tekkinud planeedi kokkutõmbumisel oma rauast tuuma ümber. Kaaslasi Merkuuril pole. Samuti puudub ka atmosfäär. Andmeid Merkuurist: · raadius: 2420 km (0, 38 Maa raadiust)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
