............14 Mõningaid huvitavaid fakte...............................................................15 Kokkuvõte.........................................................................................16 Kasutatud kirjandus...........................................................................17 Sissejuhatus Kuu, Maa ainuke looduslik kaaslane, moodustus ligi 4,6 miljardit aastat tagasi ehk samal ajal kui meie päikesesüsteem. Ta on meile lähim taevakeha kosmoses, mille keskmine kaugus meist on keskmiselt 384 400 kilomeetrit, nii et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Inimkond teab Kuud juba iidsetest aegadest peale, mis tegelikult pole mingi üllatus - Kuu on meie taevas Päikese järel heleduselt teine taevakeha. Samas on kuuvalgus sedavõrd mahe, et erinevalt Päikesest saame Kuud vaadata kartuseta pimedaks jääda. Kuu heleduseks on 1/425 000 Päikese heledusest
Kuu nähtamatu e. tagakülg). See ei tähenda, nagu Kuu ei pöörleks ümber oma telje. Nagu kerge veenduda, näeksime siis kuu aja jooksul Kuud kõigist külgedest. Sellise olukorra põhjustab hoopis asjaolu, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis kulub tal ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. See pole Päikesesüsteemis mingi erandnähtus, seda esineb ka teiste planeetide kaaslastega. Kuidas ja miks tekivad tõus ja mõõn? Maailmamere looded ehk tõus ja mõõn on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla
Ilmselt tekkis mõte, et sodiaagiribal rändavad taevakehad mõjutavad kuidagi inimest. Oli ju ilmselge, et näiteks Päike mõjutab oma soojusega inimesi otseselt. Aga milline võiks olla Kuu ja planeetide mõju, jäi spekulatsiooni tasemele. Üks levinuma idee järgi püüti iga sodiaagi tähtkujuga vastavusse seada mingi rändav taevakeha vastavalt sellele, kuidas mütoloogias tähtkuju ja ,,rändurit" kutsuti. Kahjuks oli koos Päikese ja Kuuga saadaval ainult seitse niisugust taevakeha, sest Uraan, Neptuun ja Pluuto paljale silmale kätte ei andnud ning nende olemasolust ei teatud midagi. Seetõttu pole tähtkujude ja rändavate taevakehade vahel üksühest vastavust. Märkigem siinkohal, et palju hiljem, kui võeti kasutusele teleskoobid ning avastati Uraan, Neptuun ja Pluuto, seoti needki tähtkujudega. Asjaolu, et nendega varem ei arvestatud, astrolooge ei takistanud, nagu ei sega astrolooge praegugi tõsiasi, et Pluutot enam planeediks ei peeta. Sodiaak
noorkuu poolkuu (esimene veerand) kasvav kuu täiskuu kahanev kuu poolkuu (viimane veerand) vanakuu. Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Parem käsi ehk hüva käsi on rahvatraditsioonides seotud kasvamise ning lisandumisega, vasak käsi ehk kura käsi aga vähenemise ja kadumisega. See reegel kehtib põhjapoolkeral. LOODED Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Enamasti peetakse loodete all silmas Maa ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Päikese tekitatud looded on päikese suure kauguse tõttu
.................................................5 2 Sissejuhatus Maa ainuke looduslik kaaslane on Kuu, mis on meie planeedist neli korda väiksem. Kuu asub meile nii lähedal, et sealt võib näha palja silmaga samapalju detaile, kui astronoom maapealse teleskoobiga Marssi. Kuu Meie lähim kosmosenaaber on Kuu. Kuu on ligikaudu kerakujuline tahke taevakeha. Ta tiirleb ümber Maa ja näitab meile ainult ühte ja sama külge. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva, 7 tunni ja 43 minutiga. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi
Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamus neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. [1] Uraanil on 17 kaaslast .Kaaslaste heledused olid 20 ja 22 tähesuurust, olles seega kõige nõrgemad maalt vaadeldud planeetide kaaslased. Neist nõrgema läbimõõduks hinnatakse 80 km 1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest (tiirlemisperiood on 6 päeva). Leitud kaaslane sai nimeks Charon. Pluuto läbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks 2000 km (massid vastavalt 1/500 ja 1/4000 Maa massi). Hiljem on Charoni läbimõõdu hinnangut tunduvalt täpsustatud, viimati 11. juulil 2005, mõõtes tähe kattumist Charoniga. Pluuto suurima kuu läbimõõt on 1212,0 ± 1,5 km [2] 2005. aasta lõpus leiti Hubble'i Kosmoseteleskoobi abil Pluutol kaks uut kaaslast, mis said
72 AU) Päikesest diameeter: 12,103.6 km mass: 4.869e24 kg 2. Veenus (Kreeka: Aphrodite; Babüloonia: Ishtar) on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Nagu Merkuurigi puhul, arvati ka Veenusest, et on olemas kaks erinevat taevakeha: Eosphorus ehk hommikutäht ja Hesperus ehk Õhtutäht. Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli Mariner 2 1962 aastal. Hiljem on Veenust külastanud paljud teised kosmoselaevad (rohkem kui 20). 3, Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, Kuna planeet pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole.
Keskmine õhurõhk 101 325 Pa Maismaa keskmine kõrgus merepinnast 623 meetrit Maailmamere keskmine sügavus 3,8 km Earth as viewed from the Moon during the Apollo 8 mission, Christmas Eve , 1968 Maa siseehitus Koostis Levinuimad Maad moodustavad keemilised elemendid on: Raud 34,6% (massiprotsent) Hapnik 29,5% Räni 15,2% Magneesium 12,7% Nikkel 2,4% Väävel 1,9% Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 400 km). Andmeid Kuust Orbiit: 384,400 km Maast Diameeter: 3476 km Kuu on heleduselt teine objekt taevas, pärast Päikest Kuu teeb tiiru ümber Maa 27 päeva ja 8 tunniga Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Päritolu Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi.
Selle tegi 1612. aastal üks vana kooli professor, kes soovis tõestada, et Galilei eksib ja et Aristotelesel oli õigus. Katse näitas, et raskem keha jõudis maapinnale veidi enne kergemat, mis eksperimentaatori arvates tõestas Galilei väidete ekslikkust. [redigeeri] Isiklik elu. Galilei arvas, et tõusu ja mõõna põhjustab Maakera pöörlemine. Jupiteri kaaslased tõestasid, et universumis on liikumisi, mille keskpunktis ei ole Maa, ja Veenuse faasid näitasid, et see taevakeha liigub ümber Päikese.Leiutised termoskoop(1597), Geomeetriline ja militaarne kompass (1597), Mikroskoop(1624) .
Veenus oli armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Nagu Merkuurigi puhul, arvati ka Veenusest, et on olemas kaks erinevat taevakeha: hommikutäht ja õhtutäht. Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. Veenuse atmosfäär sisaldab seda 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi puudub. Veenusel on...
Veenus Mariann Kolk Viimsi Keskkool 9d Üldiselt Päikesest teine planeet meile lähim meist on 38,2-261 miljoni km kaugusel maakera-suurune kõige heledam ja kõige ilusam taevakeha armastuse ja ilu jumalanna ei kaugene Päikesest rohkem kui 49 kraadi Koidu- või Ehatäht Atmosfäär tihe pilvekiht rõhk on 9 MPa kasvuhooneefekt süsinikdioksiidi 96,5%, lämmastikku 3,4%, argooni 2% ja hapnikku 0,1% pinnatemperatuur on 480 °C Pilved kollakasvalged pilved vastassuunas (idast läände) 350 km/h mitmekihiline pilvkate pilvede põhikihis on nähtavus hea pilvede puudumisel ei näeks me Veenuse pinda
Gravitatsioon, gravitatsioonijõud, raskusjõud. 1) Millist nähtust nimetatakse gravitatsiooniks? Kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. 2) Millest sõltub kehadevaheline gravitatsioonijõud? a) Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. b) Mida suurem on kehade omavaheline mass, seda väiksem on gravitatsioonijõud. 3) Millist jõudu nimetatakse raskusjõuks? Milline on raskusjõu suund? Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Raskusjõud on suunatud Maa keskpunkti. 4) Kirjuta valem, mille abil arvutatakse raskusjõudu. F = mg ,kus F on kehale mõjuv raskusjõud, m on keha mass ja g on tegur. 5)Millisel planeedil mõjub kehale kõige suurem raskusjõud? Jupiterile. 6) Arvuta kui suur raskusjõud mõjub 45 kg raskusele poisile Maal, Kuul ja Marsil. Maal:F=45*9,8= 441 N/kg Kuul:F=45*1.6=72 N/kg Marsil:F=45*4=180 N/kg
· Astrofüüsika uurib taevakehadel toimuvaid nähtusi. 2)Objekti järgi: · Platetoloogia maa uurimine · Tähtede füüsika uurib tähtedel toimuvaid protsesse. · Galaktikate füüsika uurib tähesüsteeme. · Kosmoloogia üks osa astroloogiast, uurib universumi tekkimist ja arengut. Uurimismeetodid: 1)vaatlus (visuaalne, fotomeetrilised, spektromeetrilised). 2)katse 3)andmetöötlus. Taevakordinaadid on taevakeha asukoha kirjeldamiseks ja kordinaatsüsteemi saamiseks tuleb kokkulepida 0 punkt, suunad ja mõõtühikud. Taevasfäär- kera pind, millel näivad asuvat teavakehad. Näiv liikumine- planeedid. Kinnistähed- näib, et liiguvad. 1) põhjas mitte loojuvad tähevad. 2)keskel mõlemad. 3) lõunas mitte tõusvad. O- maailma keskpunkt; t-maailmatelg; P,L- põhja- ja lõunapoolus; z- seniit ja nadiin Ekliptika- päikese trajektoor taeva sfääril. Tähtkuju- kokkulepitud piirkond taevas. Ekliptika-
10) Milline tingimus peab olema täidetud, et maalt oleks võimalik vaadelda päikese ja kuu- varjutusi? 11) Miks tähed taevas vilguvad? Valgus murdub kui läbib erinevate optiliste omadustega keskkondade piiri. Atmosfääri soojad õhuvoolud vahelduvad külmematega ning igat sellist muutust muudab valgus suunda. 12) Võrdle vennidiagrammil planeete. VIHIKUS JA LEHEL 13) Mis on tähed ja miks nad helendavad? Valgust kiirgav, plasmast koosnev taevakeha. 14) Kuidas on seotud tähtede värvus ja temperatuur? Mida kõrgem temperatuur seda heledam valgus. (Punane-oranz-kollane-valge-sinine) 15) Kirjelda tähe elu tekkest surmani õp lk 138-139 16) Mis on galaktikad, kuidas neid kuju järgi liigitatakse? Tähesüsteem mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tolmust ja tumedast ainest. Liigitatakse: ümara või pikliku kuju järgi 17) Kuidas on tekkinud universum? Milline on tema vanus? Ja mõõtmed?
10) Milline tingimus peab olema täidetud, et maalt oleks võimalik vaadelda päikese ja kuu- varjutusi? 11) Miks tähed taevas vilguvad? Valgus murdub kui läbib erinevate optiliste omadustega keskkondade piiri. Atmosfääri soojad õhuvoolud vahelduvad külmematega ning igat sellist muutust muudab valgus suunda. 12) Võrdle vennidiagrammil planeete. VIHIKUS JA LEHEL 13) Mis on tähed ja miks nad helendavad? Valgust kiirgav, plasmast koosnev taevakeha. 14) Kuidas on seotud tähtede värvus ja temperatuur? Mida kõrgem temperatuur seda heledam valgus. (Punane-oranz-kollane-valge-sinine) 15) Kirjelda tähe elu tekkest surmani õp lk 138-139 16) Mis on galaktikad, kuidas neid kuju järgi liigitatakse? Tähesüsteem mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tolmust ja tumedast ainest. Liigitatakse: ümara või pikliku kuju järgi 17) Kuidas on tekkinud universum? Milline on tema vanus? Ja mõõtmed?
Maa teke Päikesesüsteemi planeediks nimetatakse taevakeha, mis tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse"). Üheks selliseks planeediks on ka Maa. Meie kodu - planeet Maa hakkas moodustuma umbes 4,6 miljardit aastat tagasi ühes Linnutee galaktika kaugemas servas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva tolmu- ja gaasipilvega
2009 GEOINFOSÜSTEEM Automatiseeritud süsteem geograafilise ruumiga seotud andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute tegemiseks, analüüsiks ja esituseks. Vaatenurgast GIS-ile sõltub, milliseid võimalusi tema juures oluliseks peetakse Kartograafiline vaatenurk - kaardid Andmebaasilik vaatenurk andmestruktuur- ja baasid Analüütiline vaatenurk ruumiline analüüs TEEMAKAARDID · Kaart maapinna või muu taevakeha üldistatud ja leppemärkidega seletatud matemaatiliselt määratletud vähendatud kujutis. · Kaardiga on keerulist geograafilist sõnumit lihtsam edasi anda kui sõnade või tabelite abil. · Õnnestunud ja kvaliteetne kaart on ise sõnumi kandja ning vajab väga vähe teksti sõnumi täpsustamiseks. TEEMAKAARDID · Teemakaartide kvaliteedinäitajad: Loetavus kõik kaardielemendid on üksteisest eristatavad, leppemärkide esitus korrektne ning
Me viime teadmised, kogemused ning arukuse koos endaga hauda kui me neid ei rakenda. Olgu siis selleks teiste õpetamine, elu lihtsamaks muutmine või õigluse poole püüdlemine. ,,Tarkus ei peegeldu selles, mida sa tead, vaid selles, millele ja kuidas sa elad, " on sõnanud Teedy Tüür. Teadmised on vahend just eesmärkide saavutamiseks. Kasutame neid iga päev ning iga hetk. Mõistus on see, mis eraldab inimese kõigist teistest planeet Maa organismidest ning on muutnud ta selle taevakeha valitsejaks. Nii, nagu valitsevad inimesed maal loomade üle, valitsevad nutikamad inimesed veidi vähem kavalate üle. Tsilisatsioonide algul nimetati seda orjanduseks, tänapäeval kannab seda mõtet demokraatia, kus lastakse otsustada teadmatul hallil massil, keda töödeldakse igapäevaselt lubaduste ning propagandaga. Tegelikkuses siiski keegi üksikisiku huve ei arvesta ning riikidega toimitakse kui hiiglaslike ärikorporatsioonidega, mille ehtsaim näide võiks olla Putini Venemaa
Millest sõltub gravitatsioonijõu suurus ? Gravitatsioonijõu suurus sõltub: 1) kehade massidest m1 ja m2, 2) kehade vahelisest kaugusest r, Fg = Gm1m2/r2 G= gravitatsiooni_konstant G = 6,67 *10astmel-11 Nm2/kg2 Fg = G5050/0,3 g iseloomustab gravitatsiooni välja tugevust Maa pinnal g = 9,81 N/kg kohta. r= kehade vaheline kaugus Mida nim. raskusjõuks, selle suund ja arvutamise valem ? Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuv gravitatsioonijõud. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest. ¨ Valem: Fr = m * g Mida nim. hõõrdejõuks, milline on hõõrdejõu suund ja millest sõltub tema suurus ? Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja jõust, mis hõõrdepindasid kokku surub. Hõõrdejõud ei sõltu kehade kokkupuutepinna suurusest
Veenus Planeet on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga .Orbiit on praktiliselt ringikujuline. Pöörleb väga aeglaselt. Kuna Veenuse telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti siis aastaaegade vaheldumine seega puudub. Veenuse tahke ja ülikuum pind asub 60 km pilvekihist allpool. Atmosfääris domineerib süsihappegaas( 96. 5%) Ülejäänud osa moodustab lämmastik. Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha.Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt.Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg.Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa.Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga.Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis
Komeet Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Astronoomide arvates on koostisosadeks ained mis jäid Päikesesüsteemi planeetide tekkimisest üle. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Kui komeet läheneb Päikesele, hakkab tema
polaartelje TEMPERATUUR Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15 °C Kõrgeim õhutemperatuur on 58 °C Madalaim õhutemperatuur on 89,6 °C HUVITAVAID FAKTE Seni vanimad märgid elust on 3,5 miljardit aastat vanad Kõrgeim punkt merepinnast on Mount Everest 8848 m Sügavaim koht on Mariaani süvik Vaikses ookeanis 11 022 m MAA KUULT VAADATUNA KUU Meile kõige lähim taevakeha Kuu orbiit on küllaltki piklik Üks kuu 27 päeva ja 8 tundi Noorkuu Päikese ja Maa vahel Täiskuu terve öö Vanakuu nähtav vaid pärast keskööd Tuhkvalgus KUU Mass 81x väiksem Raskusjõud 6x väiksem Emaplaneediga võrreldes kõige suurem Päikesetuul Kuu atmosfäär Tumedad laigudmered Heledad laigudmandrid Libratsioon Esikülgmereline Tagakülgmandriline KUU MAA POOLNE KÜLG
Päikesesüsteemi suurim planeet, olles 3 korda massiivsem kui kõik teised planeedid kokku.Oma mõõtlete, keemilise koostise ja energiabilansi poolest on Jupiter midagi tähe ja planeedi vahepealset.Jupiteril on 16 kuud millest lo , suuruselt teine kuu on Päikesesüsteemi vulkaaniliselt aktiivseim objekt ( kaheksa tegutsevat vulkaani, meteoriidikraatrid mis on kaetud väljavoolanud laavaga. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem. ...
ASTEROIDID Mis on asteroid ? Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peaassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks (planeedisarnasteks taevakehadeks). Sõna "asteroid" tähendab õieti 'tähesarnane taevakeha' (vanakreeka sõnast (astr) 'täht'). See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega (mida neil ei ole), vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Kuidas asteroidid tekkisid? H. Raudsaare raamatus "Pilk tähistaevale" on asteroidide päritolu kohta neli hüpoteesi: 1. tekkinud algsest udukogust või eraldunud Päikesest 2. tekkinud üheaegselt komeetidega 3. tekkinud komeetidest asteroidid on gaasümbrise kaotanud komeetide tuumad 4. tekkinud hüpoteetilise planeedi (Phaeton) lagunemisel Astero...
Ganymadese ja Callisto – avastas Galileo Galilei 1610, neid võib näha tavalise prismabinokliga. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatroi tasandis ringjoonelistel orbiitidel. LO Planeetide kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastatud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. LO VULKAANID Vulkaaniline aktiivsus Iol on tingitud Jupiteri lähedusest, ehk seda taevakeha deformeerivad pidevalt Jupiteri gravitatsioonivälja poolt genereeritud loodelised mõjud, mistõttu üksteise vastu hõõrduvad kivimid kuumenevad ja sulavad üles muutudes magmaks. EUROPA Europa on planeet Jupiteri üks kuudest. Europa on suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu. Europa avastati aastal 1610 Galileo Galilei poolt. Galileo Galilei poolt avastatud Jupiteri kuudest on Europa kõige väiksem.
Luunja Keskkool Eve Tuvi 12 klass Komeet on Päikesesüsteemi ääre aladelt pärinev taevakeha Koosneb: jääst tahkest süsinikdioksiidist anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest Tuleneb kreeka keelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete sabatähtedeks. Eristatakse : Tuuma Pead Saba Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba.
väiksemat. Kõik kuud on saanud oma nimed Rooma peajumala Jupiteri järgi. Jupiteri kuud saab jagada nelja gruppi: neli sisemist pisikuud Metis , Adrasthea, Amaltheia, Thebe Galilei kuud Io, Europa, Ganymedes, Callisto välisgrupi kuud Leda, Himalia, Lysitheia, Elara kaugeim kuude grupp Ananke, Carme, Pasiphae, Sinope . Io Jupiterile lähim Galilei kuu. Teadaolevalt suurima vulkaanilise aktiivsusega taevakeha. Keskmine pinnatemperatuur -50°C Küllaltki tasase reljeefiga. Europa Väikseim Galilei kuu. Avastati 1610. aastal. Pinnatemperatuur on öösel -190°C, keskpäeval -150°C. On avastatud 8 kraatrit, läbimõõduga 20km. Ganymedes Suurim kuu päikesesüsteemis. Avastati 1610. aastal. Peegeldab tagasi 40% peale- langevast valgusest. Tumedad alad on kaetud kraatritega. Gallisto Suuruselt kolmas kuu päikesesüsteemis.
elu kuni surmani. Kopernik õppis Krakowi ülikoolis õigusteadust, usuteadust, astronoomiat. Padrova ülikoolis meditsiini ja matemaatikat ning omandas seal litsentsi meditsiini praktiseerimiseks. 1503 sai ta Ferrara ülikoolis kirikuõiguse doktorikraadi. Kui Kopernik alustas oma teaduslikku tegevust oli astronoomia üsna lootusetud ja kriitilises seisukorras. Juba tuhat aastat enne teda oli õpetatud, et Maa ümber, mis seisab liikumatuna meie päikesesüsteemi keskel, tiirlevad seitse taevakeha: Kuu, Veenus, Markuur, Päike, Marss, Jupiter ja Saturn. 1514. aastal levitas ta oma sõprade seas väikest käsikirja „Commentariolus“ ehk „ Väikesed kommentaarid“, milles ta esitas ideid kuidas loobuda senisest maailmasüsteemist. Ta pani liikuma Maa, Päikese seisma ning matemaatilises mudelis kasutas deferenti ja kahte epitsüklik. Ta sõbrad kiitsid idee heaks ning seda leoti ette ka Rooma paavstile ja kardinanile, kust saabus ka positiivne tagasiside.
Megamaailm 12.klass Kontrolltöö nr. 2 1. Asteroid - Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid ehk kääbusplaneet on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Näiteks Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirleb hulk väikeplaneete. Neid nimetatakse asteroidideks ja nende piirkonda asteroidide vööks. 2. Meteoriitide liigid – Meteoriidid jagunevad: kivi,-raudkivi ja rauameteoriidid 3. Kuidas tekib komeedi saba? - Kui komeet läheneb Päikesele, siis ta kuumeneb ja hakkab eraldama gaase
2011 - 3. jaanuar kell 19 afeel - päikesekaug. Ümber Päikese tiirleva keha orbiidi Päikesele kaugeim punkt. 2011 - 4. juuli kell 15 Kepleri II seadus Planeetide raadiusvektori poolt võrdseis ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed. Kepleri III seadus Planeetide sideeriliste tiirlemisperioodide ruudud on võrdelised planeetide trajektooride suurte pooltelgede kuupidega. Sideerilise ja sünoodilise perioodi erinevused *Sideeriline periood ajavahemik, mille vältel taevakeha (planeedi, tähe) kaaslane teeb taevakeha ümber täistiiru tähistaeva suhtes *Sünoodiline periood ajavahemik, mille jooksul teeb taevakeha Maalt vaadatuna täistiiru Päikese suhtes 6. Päikese siseehitus. Päikese energiaallikad. Päikese laigud. R= 1AU= 1,495 978 7*1011m M=1,989*1030 kg 332 946 x suurem kui Maa mass r= 6,955*108 m 109x suurem kui Maa raadius k=1409 kg/m3 1) tuum - 200,000 km T=15 000 000 K 2) kiirgustsoon - 300,000 km T=7 000 000 K
arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud Kuuga. Kuu on meteoriidikraatreid tihedalt täis, ehkki ta ei suuda väiksema massi tõttu tõmmata ligi nii palju taevakehi kui Maa. Maal olevad impaktstruktuurid on erosiooni poolt minema uhutud, mattunud setete alla või tektooniliste protsesside käigus hävinenud.Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. Maa on ainus teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika. Maa tuum on metallilise koostisega. Tuuma siseosa on tahke, välisosa aga vedel. Vedela metallilise välistuuma ainese pööriseline liikumine on Maa tugeva magnetvälja olemasolu põhjustajaks.Maa tiirleb ümber Päikese, kulutades ühe tiiru tegemiseks 365,26 päeva ehk ühe aasta. Maa ümber tiirleb üks looduslik taevakeha nimega Kuu. Lisaks sellele on inimesed alates 20. sajandi keskelt saatnud Maa orbiidile palju tehiskaaslasi. Lisaks
huvitavamatest faktidest. Põhiliselt toetudes interneti ja raamatu allikatele, toob referaat välja tähtsamat informatsiooni ja tõde Kuust planeedist, mis on Maa lähim naaber. Referaat koosneb sissejuhatusest, seitsmest peatükist, kokkuvõttest ja kasutatud kirjandusest. 3 . 1. Kuu lähim naaber Kuu (lad Luna) on meie lähim taevakeha. Asub meile keskmiselt vaid 384 400 kilomeetri kaugusel, et iga inimene võib näha palja silmaga sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsilt. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul 27 päeva ja 8 tundi, see on sideeriline Kuu. Kuu faasid korduvad iga 29, 5 ööpäeva tagant ja seda pikkust nim. sündooliliseks Kuuks. Läbimõõduga 3476 km ja massiga 7,35 x 1022 kg on Kuu läbimõõdult ligi neli korda ja
võivad kaasneda nälg, epideemiad ja muud hädad. Plahvatuse tsentris võivad puhkeda tohutud tulekahjud, mille tahm ja suits omakorda vähendavad atmosfääri läbipaistvust ja edasi juba jahendavad kliimat. Ookeani kukkuvad taevakehad aga võivad tekitada hiidlaineid, mis mereäärsetelt aladelt elu sootuks pühivad. Maal teevad hävitustööd maavärinad. 5 Pilt 3. Asteroid Komeedid Komeediks nimetatakse taevakeha, mis pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt. Need koosnevad põhiliselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Nimetus tuleneb kreeka keelest ning selle tähendus oleks 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks või enam saba
Gravitatsioonijõud!! Gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks ehk gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nim raskusjõuks. Maapinna ligidal saab raskusjõudu arvutada valemist Fr=mg, kus Fr on kehale mõjuv raskusjõud, m on kehale mass ja g on tegur, mille väärtus maapinnal on g=9,8N/kg(kasut g=10N/kg). Elastusjõud!! Keha kuju muutmist nimetatakse deformatsiooniks. Elastseks kehaks nim keha, mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub(padi, vedru). Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu(plastiliin). Elastsusjõuks nim kehas tekkivat jõudu, mis o...
Elu algus maal Eeldused elu tekkeks ● Eeldatakse et universum tekkis 12-15 miljardit aastat tagasi ● Päikesesüsteem 5 miljardit ● Maa 4,6 miljardit ● Algselt oli Maa hõõguvkuum taevakeha ● Jahtudes tekkis maakoor, mida ümbritses gaaside segu ● Maa jahtudes kondenseerus gaasis olev veeaur veeks ● Vihm pesi maakoort ja maakoorest leiduvaid mineraale ning tekkisid ookeanid Eeldused elu tekkeks ● Elu teke jaguneb kolmeks etapiks: ● Kõigepealt tekkisid orgaanilised lämmastikku sisaldavad ühendid, mis olid nukleiinhapete ja valkude koostisosadeks ● Teises etapis org. ühendid liitusid ja tekkisid suured
Sisukord 3. Universumi teke 4. Taevakehade esmane liigitus 5. Päikesesüsteem 4. Planeet Universum on tekkinud Suure Paugu teooria järgi. Taevakehade esmane liigitus Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naaber. Tähed - pilvitus öises taevas helendavad punktikesed. Inimene näeb taevas korraga umbes 800 tähte. Mõtteliselt ühendatakse tähtkujudeks. Planeedid - tiirlevad ümber Päikese ja kuuluvad Päikesesüsteemi. Asteroidid - väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel. Komeet - sabatäht, väike ja väga hõreda
Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha .Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549.Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa ja näitab meile ainult ühte ja sama külge. Tal ei ole atmosfääri, mis hoiaks püsiva temperatuuri nagu Maal. Kuu temperatuur muutub põletavast 1150C (kui Kuul on päev) jäise -1600C-ni (kui kuul on öö)
küllalt tihedat gaasi või sulab tähetekkepiirkonnas kokku mitmeid väga massiivseid just sündinud tähtiNeutrontäht on surnud ja kokkukukkunud täht, mis koosneb peamiselt neutronitest. Neutrontähe üks eripärasid on tema äärmiselt suur tihedus, mis vastab aatomituuma ja puhta neutronaine tihedusele, olles suurusjärgus 100-1000 milj. tonni kuupsentimeetri kohta. Tähed Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on
MARSS referaat Sisukord: 1. Üldised andmed 2. Marsi pind 3. Marsi kaaslased 4. Kas Marsil on elu? 6. "Mars Pathfinder" 7. Lühikokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Üldised andmed Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt
Lühikokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus Üldised andmed Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad. Kuna Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, siis pole kõik vastasseisud mitte ühesugused. Need tekivad umbkaudu 2-3 aasta järel. Sel ajal asuvad Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel. Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn. suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP (14) Albert Lumera PLANEET SATURN Referaat Pärnu 2016 2 SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade planeedist Saturn, mis on Jupiteri järel suuruselt ja massilt Päikesüsteemi planeetide hulgas teine taevakeha. Jämedalt ümardades on Saturni kaugus Maast miljard kilomeetrit. Maast on Saturn 9,4 korda suurem ning umbes 95 korda massiivsem. Tihedus on Saturnil eriti väike: kogutihedus on vaid 0,7 vee tihedusest. See tähendab, et ka Saturni puhul näeme tema ulatusliku, väga sügavale ulatuva atmosfääri välisosa. Kuigi Saturnil on väga palju kaaslasi, pakub teleskoobis kõige rohkem silmailu tema kuulus rõngas. Tegelikult koosneb rõngas mitmest üksteise sees olevast
· atmosfäär on Maa omast 100 korda tihedam · temperatuur planeedi pinnal on 480° · pind pole vaadeldav taevas on seal koguaeg pilves · pinnavormidelt sarnaneb Maaga · suurim kõrgustevahe on 12 km · palju vulkaane · orbiit on praktiliselt ringikujuline · 1 aasta Veenusel = 225 ööpäeva Maal · keskmine liikumiskiirus on 35.02 km/sek · Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi · looduslikud kaaslased puuduvad · peale Päikese ja Kuu kõige heledam taevakeha · 1962. a NASA kosmoselaev Mariner 2 · 1970. a Nõukogude Liidu kosmoselaev Venera 7 · 1990-1994 a NASA kosmoselaev Magellan · 2005 Euroopa kosmoseagentuuri Venus Express Maa · Päikese poolt kolmas planeet · ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu · tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi · maakoor on jagunenud laamadeks · 71% pinnast on kaetud soolase veega ookeanidega · ainus looduslik kaaslane on Kuu
päikese vöö vahel *On suur lapikus *Orbitaalkiirus on suur *On rõngad *Arvukalt kaaslasi *Asuvad peale asteroidide vööd. 1) Mis on tähed ja miks nad helendavad? Valgust kiirgav, plasmast koosnev taevakeha. 2) Kuidas on seotud tähtede värvus ja temperatuur? Mida kõrgem temperatuur seda heledam valgus. (Punane-oranz-kollane-valge-sinine) 3) Kirjelda tähe elu tekkest surmani õp lk 138-139 Tähed tekivad kosmoses leiduva n.ö. tähtaine kokkutõmbumisel. Et täht hakkaks tööle termotuumakatlana, on vaja piisavas koguses seda ainet. Seejärel, kui termotuumareaktsioon on alanud, tekibki uus täht. Tähtede elukäigus võib eristada
jutt on ühest käest) 6 - nayahi mone su hago to ya'malo'i mone leke ho malago yabe (inglise keelne benabena sõnaraamat pakub selle fraasi tõlkeks one hand completed and on the other, one (finger) bent down ehk eesti keeles üks käsi lõpetatud ja teisel üks sõrm alla painutatud ehk ühe käe viis sõrme ja teisel käel üks sõrm.) Kuuendast numbrist edasi ma enam kindlaid andmeid ei leidnud. kuu (nii taevakeha kui ka kalendrikuu) - ikahi Võimalusi benabena keele kuulamiseks: Words of Life Bena Bena People/Language Movie Trailer - https://www.youtube.com/watch? v=wF3n9Fet1Qo Global Recordings Network. Benabena language - https://globalrecordings.net/ja/language/449 Kirjanduse loetelu Benabena dictionary, 2006. Koost. ja toim. Robert Young, Rosemary Young; http://www- 01.sil.org/pacific/png/pubs/928474531300/Benabena_dict.pdf DOBES. Documentation of endangered languages. Bena bena; http://dobes
päikese vöö vahel *On suur lapikus *Orbitaalkiirus on suur *On rõngad *Arvukalt kaaslasi *Asuvad peale asteroidide vööd. 1) Mis on tähed ja miks nad helendavad? Valgust kiirgav, plasmast koosnev taevakeha. 2) Kuidas on seotud tähtede värvus ja temperatuur? Mida kõrgem temperatuur seda heledam valgus. (Punane-oranz-kollane-valge-sinine) 3) Kirjelda tähe elu tekkest surmani õp lk 138-139 Tähed tekivad kosmoses leiduva n.ö. tähtaine kokkutõmbumisel. Et täht hakkaks tööle termotuumakatlana, on vaja piisavas koguses seda ainet. Seejärel, kui termotuumareaktsioon on alanud, tekibki uus täht. Tähtede elukäigus võib eristada erinevaid staadiume
tema pinnal vaid üksikuid suuremaid vorme. 19. jaanuaril 2006 asus Pluuto poole teele NASA kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2015. Avastamisele järgnenud ligi viie aastakümne jooksul ei saadud teada peaaegu midagi uut selle kauge maailma kohta. Vaid 1950. aastate algul leiti, et Pluuto heledus muutub 6,4-päevase perioodiga, põhjuseks ilmselt planeedi pöörlemine. Kaaslased 1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest (tiirlemisperiood on 6 päeva). Leitud kaaslane sai nimeks Charon. Pluuto läbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks 2000 km (massid vastavalt 1/500 ja 1/4000 Maa massi). Hiljem on Charoni mass ja läbimõõt tunduvalt täpsustunud. 2005. aasta lõpus leiti Hubble'i Kosmoseteleskoobi abil Pluutol kaks uut kaaslast, mis said esialgsed nimed S/2005 P 1 ja S/2005 P2. Nüüdseks on neile omistatud nimed vastavalt Nix ja Hydra.
Akretsioonikettast vabanev energia sobib hästi seletamaks ka heledate tuumade tekkimist Seyferti galaktikates. Must auk on ruumipiirkond (objekt), mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski , isegi valgus, ei pääse sellest välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks umbes 2 kuni 3 Päikese massi. Väga suure massiga kehade gravitatsiooniväli muutub tugevamaks, kui seda kompenseerivad teised ainesisesed vastastikmõjud ja keha tõmbub lõpmatult kokku, ehk kollabeerub
.................................................................7 5.4.Esimene inimene Kuul ja Apollo 11........................................................................8 6.Kasutatud Kirjandus.......................................................................................................9 2 1. SISSEJUHATUS Kuu on Maa looduslik kaaslane ning ühtlasi Maale lähim taevakeha, asudes keskmiselt 384 400 km kaugusel. See kaugus kõigub 356 410 km ja 406 700 km vahel, kuna Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti. Kuu on olnud inimkonna huviorbiidis juba aegade algusest saati – juba 5. sajandil eKr olid Babüloonia astronoomid avastanud saarose, mis andis neile võimaluse ennustada kuuvarjutusi. See huvi pole kustunud tänaseni – 1959. aastal astus esimese inimesena Kuu pinnale Neil Armstrong koos Buzz Aldrin-iga USA kosmoseprogrammi Apollo 11
DEUTCH ARTIKEL PLURAL ESTNISCH 1. Natur die - Loodus 2. Kornblume die -n Rukkilill 3. Gras das -er Rohi 4. Busch der -"e Põõsas 5. Baum der -"e Puu 6. Bauer der -n Talunik 7. Blüte die -n Õis 8. Himmel der - Taevas 9. Sonne die -n Päike 10.Feld das -er Põld 11.Insekt das -en Putukas 12. Schiff das -e Laev 13. Zug der -"e Rong 14. Flugzeng das -e Lennuk 15. Landwirt der -e Põllumees 16.Pflanze die -n Taim 17. Winter der - Talv 18. Sommer der - Suvi 19. Frühlig der - Kevad 20.Herbst der - Sügis 21.Tier das -e Loom 22.Tourismus der - Turism...
1. proto täht e. Kiiresti pöörlev gaasi pööris, mis tõmbub järjest väiksemaks ja siis toimub plahvatus ja süttib täht. 2. on tähe eluiga on seda lühem, mida suurem on tähemass. 3. kõdutäht, toimub tähe jahtumine, kuni ta näeb välja nagu pruun suur planeet. Tähed liigitatakse suuruse järgi kääbusteks ja hiidudeks ning värvuse järgi punaseks, oranziks, kollaseks, roheliseks, siniseks ja sinakasvalgeks. Komeet Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Saba moodustub Päikese läheduses aurustumise tõttu. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub