Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"taevakeha" - 501 õppematerjali

taevakeha on Kuu, kuid kõige kaugemat taevakeha pole veel teada.

Õppeained

taevakeha -
thumbnail
16
ppt

Planeet Pluuto iseloomustus

Pluuto Koostas: Ats Nõlvak Pluuto · Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. · Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Nime lugu · Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Allmaailmajumala nime pakkus uuele taevakehale...

Füüsika
59 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti astronoomid

Astronoomia on teadus, mis käsitleb taevakehade, nende süsteemide ja kosmilise hajusaine paigutust, ehitust, liikumist ning arengut. Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia nimetuse lõpus "loogia", vaid "noomia" kreeka sõnast nomos ,,seadus". Nimetuse esimene osa tuleb vanakreeka sõnast astr 'täht, taevakeha '. Astroloogiat peetakse pseudoteaduseks. Astronoomia andmestikku kogutakse peamiselt astronoomiaobservatooriumides elektromagnetkiirugst registreerides ning atmosfäärivälise astronoomia meetodeid rakendades. Astronoomia põhjapanev tähtsus avaldub selles, et temal rajanevad ajas ja ruumis orienteerumise põhimõtted, mida rakendatakse nii maapealses tegevuses kui ka liikumsiel Päikesesüsteemis ja koos Maaga maailmaruumis. Astronoomia laiem eesmärk seisneb teadusliku maailmapildi kujundamises. Uurimisobjektid moodustavad üldjoontes hierarhilise jada, mi...

Füüsika
90 allalaadimist
thumbnail
3
doc

"Tähendusest ja osutusest" Gottlob Frege - kokkuvõte

identsus on suhe objektide nimede või märkide vahel. Selle oletuse kasuks räägib see, et a=a ja a=b on erineva tunnetusväärtusega laused. a=a kehtib a priori, see on analüütiline väide. a=b vormis väited ei ole alati a priori põhjendatavad, sisaldavad väärtuslikke täiendusi meie teadmistele, see on sünteetiline väide. Aga kui võrdsus esineks nende objektide vahel, mida a ja b tähistavad, siis ei peaks a=a (kui see väide on tõene) erinema a=b-st (kui seegi on tõene). See tähendaks lihtsalt asja suhet iseendaga. Järelikult saab a=b tähendada ainult seda, et jutt käib samast asjast ja seega käiks jutt hoopis nendest märkidest, mis seda asja tähistavad ja võrdusmärk tähendaks suhet nende märkide, mitte objektide vahel. Aga see suhe kehtiks ainult niikaua, kuni nad midagi tähistavad; kuna siis võiks need märgid seostada...

Kirjandus
50 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Võnkliikumine ja gravitatsioonijõud

Kehade vastastikmõju Jõud­ füüsikaline suurus, mis väljendab ühe keha mõju suurust teisele kehale. Tähis: F Mõõtühik: 1N (njuuton) Mõõteriist: dünamomeeter Valem: F = m * g F=A/s Elastusjõud­ kehas tekkiv jõud, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Hõõrdejõud ­ jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Raskusjõud­ Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuv gravitatsioonijõud. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest. Valem: F = m * g Rõhk­ füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega. Tähis: p Mõõtühik: 1Pa (paskal) Valem: p = F / S Resultantjõud­ jõud, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse,...

Füüsika
84 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Veenus

99,9 % päikesesüsteemi massist on koondunud Päikesesse. Päikesesüsteemi planeedid jagatakse siseplaneetideks ( Merkuur ja Veenus, mille orbiidid asuvad Maa orbiidi sees) ja välisplaneedid ( kõik ülejäänud planeedid). Maale kõige lähim, Päikesest lugedes teine ja mõõtmetelt sarnane planeet on Veenus. Veenus on kõige tulisem planeet, kõige heledam taevakeha Päikese ja Kuu järel. Antiikajal nähti temas armastuse ja ilu jumalannat ning roomlased pärandasid meile selle planeedi nimes oma jumalanna nime. Siseplaneedina ei kaugene ta kunagi Päikesest rohkem kui 49 kraadi ning Veenust nimetatakse rahvasuus seetõttu vastavalt kas Koidu- või Ehatäheks. (1, 3) Joonis 1. Planeet Maa Joonis 2. Planeet Veenus Veenuse üldandmed Veenus on Merkuuri ja Maa vahel asetsev kiviplaneet, tema läbimõõt on 12 098 km,...

Planeetide geoloogia
54 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Litosfäär

Näiteks Soome skäärrannik koosneb mandrijää poolt kulutatud aluspõhjalistest kivimitest. * Akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine. Kuhjevormid on näiteks moreenist koosnevad oosid. Moreen on murenemisproduktiks, mida on mandrijää poolt edasi kantud. 4.vulkaanid Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa või mõne muu taevakeha pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Tüübid: Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel (riftistumine). Lõhevulkaanide kõige tüüpilisemaks purskeproduktiks...

Geograafia
241 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Astronoomilised uurimismeetodid

Kehra Keskkool Astronoomia uurimismeetodid Referaat Kehra 2007 1 Sisukord Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 Astronoomia lk 3 Astronoomia ajalugu lk 3 Astronoomia uurimismeetodid lk 3-4 Pildid lk 5-6 Kasutatud materjalid lk 7 2 Astronoomia Enne kui saan asuda teema kallale ,,astronoomia uurimismeetodid," pean ära selgitama, mida tähendab astronoomia. Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide ning kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ning arengut. Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia...

Füüsika
85 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Veenuse uurimine

Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse "maise" koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Magnetväli Veenusel puudub, ehkki suur keskmine tihedus (5250 kg/m3) viitab raud- nikkeltuuma olemasolule. Veenus Päikesest lugedes teine (0,72 a.ü.) ning meile lähim planeet on peaaegu maakera suurune. Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha . Antiikajal nähti temas armastuse ja ilu jumalannat ning roomlased pärandasid meile selle planeedi nimes oma jumalanna nime. Siseplaneedina ei kaugene Veenus Päikesest kunagi rohkem kui 49 kraadi. Rahvasuu nimetab teda seetõttu vastavalt olukorrale kas koidu- või ehatäheks. Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa. Juba sajandeid on teada, et Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend...

Füüsika
27 allalaadimist
thumbnail
12
rtf

Nietzsche - Zarathustra eeskõne

ESIMENE OSA Zarathustra eeskõne 1 Kui Zarathustra oli kolmkümmend aastat vana, jättis ta oma kodumaa ja oma kodumaa järve ning läks mägedesse. Siin nautis ca oma vaimu ja üksindust ega väsinud sellest kümnel aastal. Viimaks aga muutus teiseks ta süda, - ja ühel hommikul ta tõusis koidukumal, astus päikese ette ja kõneles talle nõnda: ,,Sina suur taevakeha ! Mis oleks su õnn, kui sul poleks neid, kellele paista! Kümme aastat sa oled tõusnud üles mu koopani: sul oleks küllalt saanud oma valgusest ja sest teest ilma minuta, mu kotkata ja mu maota. Kuid me ootasime sind igal hommikul, võtsime sinult su külluse j;i õnnistasime sind selle eest. Vaata! Ma olen küllastunud oma tarkusest, nagu mesilane, kes korjanud liiga palju mett, ma tarvitsen sirutuvaid käsi....

Filosoofia
135 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Merkuuri päritolu

1965. aastal määrasid Gordon Pettengill ja Rolf B. Dyce radarvaatluste abil Merkuuri pöörlemisperioodiks 59±5 Maa ööpäeva. Osutus, et pöörlemisperioodi ja tiirlemisperioodi suhe on 3:2. Orbiidi ekstsentrilisus hoiab seda suhet stabiilsena. Selles mängivad rolli Päikese poolt põhjustatud looded. Merkuur on ainus taevakeha Päikesesüsteemis, millel on tiirlemise ja pöörlemise resonants, mille proportsioon ei ole 1:1. Astronoomide esialgne arvamus tulenes asjaolust, et ajal, mil Merkuur oli kõige paremini vaadeldav, oli ta alati pööratud Maa poole ühe ja sama küljega. 1971. aastal täpsustati radarvaatluste abil Merkuuri pöörlemisperioodiks 58,65± 0,25 Maa ööpäeva. Mariner 10 lähivaatluste põhjal määrati pöörlemisperioodiks 58,646±0,005 Maa ööpäeva....

Füüsika
84 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mõisted

Milline liikumine on mitteühtlane? Liikumine, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. 27.Mida näitab tihedus. Valem. Ühikud. Aine tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Valem: Ühik: 28.Mis on gravitatsioon? Gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. 29.Mis on raskusjõud. Valem. Ühik. Raskusjõud on maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat Gravitatsioonijõud. Valem: Ühik: 30.Miks tekib hõõrdumine? Kokkupuutuvate pindade konaruste haakumine on hõõrdumisel tekkimise Peamiseks põhjuseks. 31.Millest oleneb hõõrdejõu suurus? *Keha vastu pinda suruvast jõust. *Pinna töötlusest. *Kehade materjalist. 32.Mis on deformatsioon? Deformatsioon on keha kuju muutumine. Deformatsioon jaotatakse:...

Füüsika
78 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pluuto

Pluuto avastamine määras aga kindlaks Päikesesüsteemi piirid. Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend.Allmaailmajumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena 11-aastane inglise koolitüdruk Venetia Burney.Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha sellise nime sellepärast, et see asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus Alates avastamisest, räägiti Pluutost kogu aeg kui Päikesesüsteemi üheksandast planeedist, kuigi oli ka vaidlusi. Alguses anti Pluutole planeedi nimi, kuna arvati et see on sama suur kui Maa. Kui saadi teada, et see on kordades väiksem, jäeti planeedi nimetus alles, sest et ta oli ainus teadaolev suur objekt Kuiperi vöös, saladuslikus, komeetidest kubisevas tsoonis teispool Neptuuni. 1978...

Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kosmoloogia

Kuidas avastati Neptuun? Avastaja J.Le Verrier, püüdis seletada Uraani liikumist ja arvutas, et selle läheduses peab olema veel üks planeet. 2. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 3. Mis on asteroid? Asteroid on planeedisarnane taevakeha , mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide jäävad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahele. 4. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamus asteroide liiguvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. 5. Mis on komeet?...

Füüsika
151 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Must auk

Must auk Must auk on on ruumipiirkond või objekt, mille gravitatsioon on nii suur, et miski, isegi valgus, ei pääse välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumisosas. Näiteks Päikse massiga taevakeha oleks must auk, kui kogu Päike oleks kokku surutud umbes 1 km raadiusega objektiks. Musta auku ise pole võimalik näha, ainult tema ümber pöörlevaid objekte. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks mõni piisavalt suur täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taeva paokiirus (mis on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu...

Füüsika
88 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tähed ja nende erinevad liigid

Tähti on sinakas valgeid, valgeid, kollaseid, oranze ja punaseid. Sinakas-valged tähed on üle viie korra Päikesest kuumemad, punased seevastu päikesest jahedamad. Praegu viie miljardi aasta vanune Päike on oma tähe-elust läbinud poole.(2) TÄHTEDE HELEDUS Kõigil tähtedel paistab olevat erinev heledus. Tähe või mõne teise taevakeha heledust nimetatakse tema tähesuuruseks. Mida väiksem number, seda heledam on täht. Kõige nõrgemate palja silmaga nähtavate tähtede tähesuurus on 6, väga heledate tähtede tähesuurus aga 0. Mõned tähed on nii heledad, et nende tähesuurus on miinusmärgiga. Täht Siirius Suure Peni tähtkujus on tähesuurusega miinus 1,4 ning on Päikese järel heledaim täht taevas.Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ja valguse spektraalne koostis ehk lihtsalt spekter...

Füüsika
75 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kosmose kehad

Eristatakse : a) Pikaperioodilisi komeete ­ väga suur ellips, 1 tiiru ümber maailma teevad rohkem kui 200a. b) Lühiperioodilised ­ liiguvad planeetidega samasuunaliselt. Liikumisperiood vähem kui 200a. METEORIIDID EHK LANGEVAD TÄHED Meteoor on valgusesähvatus, mis kaasneb tahke keha sattumisega atmosfääri. Meteoroid on tahke keha, mis saabub atmosfääri. Läbimõõt mõni meeter, tavaliselt aga palju väiksem, nagu liivatera. Meteoriit on siis kui see taevakeha satub meie atmosfääri. Meteoroidid on raua ja kivitükikesed. Kui meteoroid jõuab atmosfääri suurel kiirusel, siis puutudes kokku hapnikuga lahvatab ta põlema. Kui ära ei jõua põleda, siis kukub maapinnale. Meteoroidid tiirlevad parvedena ümber päikese ja on tekkinud komeetide lagunemisel. Kui Maa läbib seda parve, siis on meil näha nn tähesadu. Viimasel ajal tulevad paljud meteoriidid Maale ka väljaspoolt päikesesüsteemi....

Füüsika
38 allalaadimist
thumbnail
27
ppt

Tähed ja plaaneedid

Täheks nimetatakse ise energiat kiirgavat plasmast koosnevat taevakeha , mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses asetleidvast tuumasünteesist. Meile lähim täht on Päike. Kuna tähtedest väljub kiirgus, on selle abil võimalik määrata nende temperatuur ja keemiline koostis. Tähtedelt saabub erinevat liiki kiirgust, mis erinevad üksteisest lainepikkuse poolest (nt nähtav valgus ja raadiokiirgus). Tähtede uurimisel on väga oluline osa spektraalanalüüsil (tähtede valgus laotatakse...

Füüsika
120 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Materjal geograafia eksamiks

· Aastaaegu pole võimalik eristada · Taimestik peaaegu puudub LÄHISPOLAARNE KLIIMA: · Külm talv ja vilu suvi · Keskmine temperatuur -2,75 · Sademeid aastas 500-1000 mm · Valitsevad tsüklonid · Võimalik eristada suve ja talve · Taimestik peaaegu puudub MÕISTED asimuut ­ nurk, mis jääb põhjasuuna ja objekti suuna vahele Meridiaan ­ lühim joon geograafiliste pooluste vahel Ekvaator ­ kujutletav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest Algmeridiaan ­ merdiaan mis läbib Greenwichi observatooriumi. Algmeriaani pikkuskraad on 0. Geograafilised koordinaadid ­ maapealse punkti nurkkoordinaadid. Geograafiline laius - nurk ekvatoriaaltasapinna ja antud punkti vahel, mida mõõdetakse kraadides. Vööndiaeg ­ ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg. Maailmaaeg ­ nullmeridiaani kohalik päikeseaeg ja on aluseks ühtsele ajaarvestusele Maal...

Geograafia
322 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kultuur peale II maailmasõda

aprillil 1961 lendas esimene inimene ümber Maa ­ venelane Juri Gagarin . Esimene ameeriklane tegi seda 10 kuud hiljem ­ John Glenn. 1966. aasta jaanuaris laskus Nõukogude "Luna 9" esmakordselt sujuvalt Kuule. Ameeriklased kordasid seda viie kuu pärast, ja umbes samal ajal möödusid nad püüdmatult NSV Liidust. 1969. aasta 17. juulil läks teele USA "Apollo 11", mille kolmeliikmelisest meeskonnast astus 20. juulil esimese inimesena teise taevakeha pinnale Neil Armstrong. Kosmosetehnika ei jäänud üksnes taevasse. Üks, mida miljonid inimesed varsti oma silmaga nägid, oli televisiooni ja raketitehnika sümbioosi, satelliittelevisiooni sünd. 10. oktoobril 1964 elasid miljonid ameeriklased kaasa Tokyo olümpiamängude avamisele ning 1969 võis miljard inimest jälgida, kuidas USA astronaudid Kuul ringi liikusid. Kuuekümnendad olid ka laseri sünniaastad. Esimene laser ehitati 1960 Ameerika Ühendriikides....

Ajalugu
80 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Referaat Astronoomiast

3 Olulisi tegelasi ja nende avastusi astronoomia ajaloost.............................................................. 4 Uusaja astronoomia ja astrofüüsika teke.....................................................................................5 Astronoomia ja selle jaotus Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna. Termin astronoomia tuleb vanakreeka keelest, kus nimetuse esimene osa tuleb vanakreeka sõnast astr ehk täht, taevakeha ja teine pool ,,-noomia" sõnast ,,nomos" ehk seadus. Astronoomia jaotatakse objekti ja meetodi järgi kaheks. Meetodi järgi liigendub astronoomia kolmeks: *astromeetria tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega; *taevamehaanika uurib taevakehade, eeskätt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril; *astrofüüsika uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta....

Füüsika
161 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun