1. SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2. midagi, mis pole ehtne, on "kunstlik" 3. inimese tegevused ja tegevuste tulemused: muusika, film, tants, teatrietendus, aga ka pilt, kuju, ehitis. 4. pildid, kujud, ehitised ja veel mõned nähtavad esemed(ehk teosed) moodustavadki kunsti 4-da tähenduse. See on visuaalne kunst. Seega, kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. KUNS...
Maakera tasapinnale teisendamiseks kasutatakse projektsioone ning tasapinnal võetakse kasutusele ka ristkoordinaadid. Ristkoordinaate mõõdetakse meetrites. X on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist põhja või lõuna suunas, y on kaugus koordinaatide alguspunktist ida või lääne suunas. Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui märgiga 7. Mis on kaart, plaan, profiil, krokii (abriss)? Kaart on maapinna, taevakeha pinna või tähistaeva vähendatud, üldistatud ja matemaatiliselt määratletud tasapinnaline kujutis (1:2000; 1:20000). Plaan on mingi teatud maa-ala kujutis, mis saadakse väikeste alade mõõdistamisel, kasutades tahhümeetrilist mõõdistamist. Profiil on mingi maakoha püstläbilõike vähendatud ja üldistatud kujutis, mis annab mitmekülgse ülevaate selle maastiku struktuurist. Krokii (abriss) on ümbritseva maastiku käsitsi tehtud skemaatiline joonis. 8
Oli antiikaja suurimaid mõtlejaid ja filosoofe. Pühendas oma elu ja tegevuse moraalifilosoofiale ning hüve, vooruse ja õigluse otsingutele. Peamise meetodina kasutas ta dealektikat küsimuse ja vastuse kaudu teadmiste otsimne ehk sokraatiline küsimine Sellega püüdis ta inmestele näidata kui rumalad nad on aga ühtlasi ka aidata neil iseenaast tundma õppida Sokratese pannus filosoofiasse oli väga suur eriti selle pärast et tema jaoks ei kujutanud väärtust taevakeha, maakera, plved jne vaid inimhinge universum. Hakkab inimese mõttemaailmaga tegelema "Ma tean, et ma midagi ei tea" "Tunne iseennast!" "Õpin, kuni elan." "Keegi ei ole meelega halb." "Linnu tuleb ehtida kujudega, hinge voorusega" pühendus eetikale ehk kõrbelise hüve, vooruse ja õigluse otsingule elu põhimission tõsta noorte moraalset ja intelektuaalset taset ja aidata kaaskodanikke näha oma rumalust ja ühes sellega aidata ennast tundma õppida.
Kus mingeid tagajärgi pole, sealt ei tasu põhjust otsida; aga siin on tagajärg olemas: reaalne kõlvatus ja meie hinged on laostunud sedamööda, kuidas meie teadused ja kunstid on liikunud täiuslikkuse poole. Võib-olla on see häda meie ajastule ainuomane? Ei, mu härrad, meie asjatust uudishimust tingitud pahed on niisama vanad kui maailm. Niisama vääramatult nagu ookeanivete ööpäevane tõus ja mõõn on allutatud meid öösiti valgustava taevakeha kulgemisele, on kommete ja kombekuse saatus allutatud teaduste ja kunstide arengule. Oleme näinud voorust põgenemas sedamööda, kuidas nende valgus meie silmapiirile tõuseb, ja sama nähtust on täheldatud kõikidel aegadel ja kõikides paikades. Vaadake Kreekat, mida asustasid kord kangelased, kes võitsid kaks korda Aasia: üks kord Trooja all, teine kord omaenese kodus. Sündiv kirjandus ei olnud veel toonud
summana: Ek = + (m – keha mass, V – kulgliikumise kiirus, I – inertsimoment ja ω – veeremise nurkkiirus) 34.Keha kaal ja raskusjõud Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab alust või riputuseset Keha kaal: P = mg (P – keha kaal, m – keha mass ja g- raskus (vabalangemis) kiirendus) Raskusjõud e. gravitatsioonijõud on jõud, millega maa, või mõni muu suur taevakeha mõjutab endast palju kordi väiksemaid kehi. Raskusjõud: Fg = mg = gravitatsiooni const (M- maa mass, m- keha mass R- maa raadius) Maa mass M = 6 * 1024kg ja vabalangemise kiirendus g = 9,8 m/s2 35.Dünaamika põhiseadus Newtoni II seadus: väidab, et kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. Newtoni II seadus: F = ma Newtoni teisest seadusest järeldub, et keha kiirenduse määramiseks on vaja teada kehale
kosmoloogia. Meeltega tajutav maailm kujutab endast – analoogiliselt tähtede ringliikumisele – justkui kogumit üksteise sisse asetatud sfääre, mida ta nimetab “pärgadeks”. Kõige välimine sfäär hõlmab kõiki teisi “kindla müürina”. Sellele järgneb tulesõõr või “pärg” ning seejärel üha kitsamad sõõrid, mis on üha enam täidetud ööga, kuni kõige alumise Kuu sfäärini. Kuu kui kõige tumedam ja Maale kõige lähedasem taevakeha helendab üksnes võõrast, peegeldunud valgusest. Kosmoloogilise süsteemi keskmes on Maa, mis koosneb üksnes tumedast ja raskest printsiibist. Oma luuleteose teises osas arendas Parmenides seda õpetust edasi kuni konkreetsete üksiknähtuste seletamiseni, kuid neist seletustest on säilinud nii napid katkendid, et lähemat ettekujutust sellest physiologia`st pole võimalik rekonstrueerida. Küll võib selles ajaloolises
Kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G*m1*m2/r2(gravitatsioonijõud=9,8* ühe keha mass*teise keha mass/ nendevahelise kauguse ruuduga) NT: Viskad palli ülesse ja see kukub alla tagasi. 8.2. Mis on raskusjõud (võrrand, joonis) Raskusjõuks nimetatakse gravitatsioonijõudu, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi. F=G*M*m/R2(raskusjõud=9,8*maa mass*keha mass/ maa raadiuse ruuduga) Joonis? 8.3. Mis on keha kaal? (mõiste, joonis) Seda jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile, nimetatakse keha kaaluks. Joonis? 8.4. Millisel juhul võib lugeda keha kaalu võrdseks kehale mõjuva raskusjõuga? Tooge 2 näidet.
lõikepunkte nim maailma poolusteks.*Polaarjoon- on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub 66,5° põhjalaiusel ja lõunapolaarjoon 66,5° lõunalaiusel.*Pöörijoon- on on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). *Ekvaator- on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest.Maa ekvaatoril läbib Päike seniidi kevadisel ning sügisesel pööripäeval.Ekvaatori laiuskraad on 0°.*0-meridiaan- Algmeridiaan ehk nullmeridiaan on meridiaan, mis läbib Greenwichi observatooriumi. Algmeridiaani pikkuskraad on 0°. *kuupäevaraja-on kokkuleppelise asukohaga kujuteldav joon, mille ületamisel muutub kuupäev.Kuupäevaraja paikneb keset Vaikset ookeani enam-vähem piki 180° meridiaani
Kumbagi ei mõistetud, mõlemad määrati hukule. Woland ja Pilates kõikvõimsad juhid/liidrid kumbki oma maailmas. Matvei ja Bezdomnyi- kogenematud tõe otsijad, kes peale sündmusi moonduvad/saavad viga. Bulgakov kasutas seda võtet, et tuua teos kui ,,tekst-tekstis", ,,romaan romaanis". Seda vormi tuleb mõista kui teose ülesehitamist mitmest, meie juhul kahest autonoomsest osast. 25. Maailmakultuurist teame, et päike kui päevane taevakeha vastandub oma ereda valgusega öisele kuule, millel on tagasihoidlikum ja salapärasem kuma. Sellest võib saada binaarne opositsioon ,,ratsionaalne" - ? ja ,,teadmine" - ? Taastage teist opositsiooni liiget, leidke seda opositsiooni romaanis ja rakendage seda rääkides meistri romaanist. . 26. Miks jätab Bulgakov kõik romaani liinid ja situatsioonid ilma kindla lõputa? Võimalik, et ta tahtis rõhutada sellega eksisdentsi juhuslikkust. Lisaks tema tegelased on üsna müstilised,
Transpiratsioon (vee aurumine taimelehtede kaudu) o Temperatuuri tõustes transpiratsioon intensiivistub. o Suurema õhuniiskuse puhul transpiratsioon aeglustub. o Mida kiiremini õhk taime ümber liigub, seda intensiivsem on transpiratsioon. Jõgede äravool o Sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suurem äravool. Jõgede äravoolualad ehk valgalad 12. TÕUS JA MÕÕN Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Enamasti peetakse loodete all silmas Maa ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Loodeid tekitavate jõudude toimel võtab maailmamere pind ellipsoidi kuju, mille pikem telg suundub Kuu keskpunkti poole. Kuul on loodete tekkimises põhiosa. Kuu ja Päikese
35e22 kg Roomlased panid Kuule nimeks Luna, kreeklased Selene ja Artemis, ning tal on palju teisi nimesid erinevates mütoloogiates. Kuud on tuntud juba esiajaloolisest ajast peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas pärast Päikest. Vastavalt tema suurusele ja koostisele on Kuud vahetevahel klassifitseeritud kui maist "planeeti" kõrvuti Merkuuri, Veenuse, Maa ja Marsiga. Kuud külastas esimesena Vene kosmoselaev Luna 2 1959. aastal. Ta on ainuke taevakeha, mida on külastanud inimesed. Esimene maandumine toimus 20. juulil 1969. aastal (kas sa mäletad, kus sa sel ajal olid?); viimane 1972. aasta detsembris. Samuti on Kuu ainuke keha, mille pinnaseproovid on toodud Maale. 1994. aasta suvel kaardistati Kuu väga ulatuslikult kosmoselaeva Clementine poolt. Gravitatsioonijõud Maa ja Kuu vahel põhjustavad huvitavaid tagajärgi. Kõige silmnähtavamad on looded. Kuu gravitatsiooniline külgetõmme on tugevaim Maa
1.5.2. Gravitatsioonijõud 1. Gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikust tõmbumist. 2. Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. 3. Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massidest ja kehade vahelisest kaugusest. * Gravitatsioonijõud on seda suurem, mida suurem on keha mass. * Gravitatsioonijõud on seda suurem, mida väiksem on kehade vaheline kaugus. * Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjubat Gravitatsioonijõudu (F). * F = mg; F gravitatsioonijõud (raskusjõud) [1N]; m keha mass [1kg]; g raskuskiirendus (g = 9,8N/kg) -) arvutis kasutada: g = 10N/kg -) Raskuskiiruse arvväärtus sõltub asukohast nt. Maa poolustel on g = 9,84N/kg, ekvaatoril g = 9,78 N/kg. * Raskusjõud on jõud, mis on rakendatud kehale ja mis on alati suunatud vertikaalselt alla. 1.5.3. Hõõrdejõud
Mehaanika. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : 1 Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline 2 Kiiruse järgi d) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. e) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomusta...
on jutt. Predikaat omakorda väljendab seda , mida subjektis räägitakse. Asjadest mõeldakse subjekti ja predikaadi kaudu. Olemise tasandil vastab subjekti mõistele substants, mis on Aristotelese esimene kategooria, mis oma positsiooni tõttu erineb kõigist teistest. Substants on see, millest ei räägita mitte üheski aluses ja seda ka ei ole üheski aluses nagu nt eriline inimene või eriline hobune. Ta tunnistab substantsiks ka liike. Inimene ja taevakeha on mõlemad substantsid sekundaarses mõttes. Substantsid on individualiseeritavad. Substantsi olemus põhjustab teatud omadusi, kuid sellest lähtekohast veel ei piisa. Kvantiteet on predikaadikategooria. Relatiivid on määratlused, mis sisaldavad suhet. Aristoteles õpetus keskteest. Aristoteles ei arva, et keskpaiga peab leidam äärmuste mingi aritmeetilise keskmisena. Ta ei arva, et äärmuslikke lahendusi peab alati välrima. Tähtis on üldine tasakaal, mitte üksikud teod
Kiirendus on vektoriaalne suurus. Tähis a, kusjuures a = v / t = ( v - v 0 ) / t . Ühik 1m /s2 (loetakse: üks meeter sekundi ruudu kohta). Kiirtekimpude sõltumatuse seadus: Kiirtekimbud läbivad teineteist mõjustamata. Kilovatt-tund (1 kW.h) on ühe tunni jooksul teisteks energialiikideks muunduv elektrienergia seadmes, mis parajasti arendab võimsust üks kilovatt: 1 kW. h = 3 600 000 J. Komeet ehk sabatäht on perioodiliselt Maa lähedusse sattuv taevakeha, mis koosneb 5 peast ja sellest väljalennanud gaasist moodustunud sabast. Konvektsiooniks nimetatakse soojusülekannet, kus energia levib gaasi- või vedeliku liikumise tõttu. Kujutlus on taju, mis esineb ilma meeleorganeid ärritamata. Ei saa kujutleda seda, mida ei tea või pole varem kogetud. Kulgemine ehk kulgliikumine ehk translatsioon on jäiga keha liikumine, mille korral
6 Kuu siseehitus lk. 7 Kuu tekkimine lk. 7 Tähtsamad Apollo lennud lk. 9 Apollo 11 lk. 10 Apollo 12 lk. 12 Apollo 13 lk. 20 Kuul käinud inimesed lk. 24 Kasutatud kirjandus lk. 25 1 2 Kuu kui põhjus Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. Sellega kaasnevat Kuu näiva suuruse muutumist oleks isegi silmaga märgata, kui saaks Kuud neis asendites korraga taevas näha. Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul üks kuu, täpsemalt 27 päeva ja 8 tundi.
Mehaanika. Mehaaniline liikumine – keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass – ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor – joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine – mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus – erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus – iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda t...
Mehaanika. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda tra...
(Vt rohkem Valk 1993) 12. Võta lühidalt kokku läänemeresoome rahvaste loomislaulu (laulutüüp "Loomine") põhisüzee ja ava selle avaramat mütoloogilist tausta [nt ajakirjas "Vikerkaar" ilmunud Ü. Valgu artiklile toetudes] Aluseks ühiskujutelm, mille järgi kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munast: ilmalind lendab mere kohal ja otsib kindlat kohta, kuhu pesa teha; ta muneb muna(d), millest kujunevad maa, taevakeha ja muud eluks vajalikud asjad Loomislugu muna kaudu on olemas igas maailmajaos ja uskujaid üle maailma, piirkonniti erinevad detailid ja sündmuseid, kuid muna on keskne teema. Soome-ugri aladel on müüt kõige kauem levinud ja Euroopas on tegemist omapärase loomislooga. Ilmselt pärineb müüt väljasurnud paleoeuroopa rahvalt, kes kunagi elasid meie aladel. 13. Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid? Missugused
Kuressaare Gümnaasium PSEUDOTEADUSED Uurimistöö Koostaja: Klass: Juhendaja: Kuressaare 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 4 TÄNAPÄEVAL ON TIHTI RASKE VAHET TEHA, MIS ON TÕELINE JA MIS ON VÄLJA MÕELDAD VAID SELLEKS, ET KEEGI SELLE PEALT SAAKS RAHA TEENIDA. PALJUD INIMESED TEEVAD TÄHTSAID OTSUSEID ASTROLOOGIALE PÕHINEDES, KASUTAVAD HOMÖOPAATIA RAVIMIEID, USUVAD, ET VÕLUVITSA ABIL SAAB ERINEVAID ASJU LEIDA, USUVAD PENDLI VÕIMETESSE JNE. SEDA SORTI NÄHTUSTEL PUUDUB TIHTIPEALE IGASUGUNE TEADUSLIK TÕESTUS VÕI ON VAJALIKUD KATSED VÄGA HALVASTI KORRALDATUD. PALJUSID NENDEST TEOORIATEST ON RASKE ÜMBER LÜKATA VÕI TÕESTADA, SEST KASUTATAKSE ÄHMASEID JA TESTIMATUID VÄITEID. KASUTATAKSE KA NÄILISEID TEADUSLIKKE VÄLJENDEID NAGU ENE...
20° juures L kihist sügavamale on temperatuur Tara ööpäevaringselt püsiv. ¤Tarad on heledad, värvilised rõngad, taevavõlvil kiiresti. on ligikaudu 2,45 MJ/kg=585 cal/g. mis ümbritsevad taevakeha, kui see Virmaliste vormid jagatakse: helendab läbi õhukeste pilvede Cs, Cc, 1. Monotoonsed kaared ja ribad rahulikud · Tekkinud soojushulkade As, Ac. Heledas päikesevalguses võib virmalised, mis laiuvad üle terve taevavõlvi summa peab võrduma aluspinnas piki geomagnetilist paralleeli. neeldunud kiirgusenergiaga
a) ained: liiv, jahu, hapnik 2) QP: kolm tassi, kott jahu, taldrikutäis suppi, paar saapaid b) abstraktmõisted: armastus, austus, õudus c) piiritlemata objektikogumid: mööbel Mitmus 2) JUHUSLIK HULK (asjade ebamäärane 3) asjade KOMPLEKT: saapad, prillid hulk): tassid, majad 17. Mis liikidesse saab jagada öeldistäited? Sisulised tüübid: 1) iseloomustav öeldistäide: Kuu on taevakeha. Kuu on ümmargune 2) identifitseeriv öeldistäide: Kuu on Maa ainus looduslik kaaslane Omadussõnaline öeldistäide (missugune?) Sõna (või vastav fraas) nt · Omadussõna: Lapse nägu oli must · Kesksõna: Lapse nägu oli määrdunud. Põrandad olid poonitud. · Asesõna: Niisugune sa oledki · Järgarvsõna: Mina olen kümnes 6 · da-infinitiiv: Lugu pole laita
Das Herz, -en – süda Der Rücken, - - selg Die Hüfte, -n – puus Schwarzfarig – mustapäine Gemütlich – mugav Die Kontaktlinsen – kontakt läätsed Weich – pehme Dezent – viisakas Die Erde – maa, maapind, muld, Maa Die Sonne, -n – päike Der Planet, -en – planeet Das Süstem, -e – süsteem Das Sonnensüstem, -e – päikesesüsteem Die Bedingung, -en – tingimus Der Durchmesser, - - läbimõõt Die Entfernung, -en – kaugus, vahemaa Der Stern, -e – täht, taevakeha Die Wärme – soojus Der Mond, -e – kuu, Kuu Die Seite, -n – külg, pool, lehekülg Erhalten – saama, säilima, säilitama AKK Betragen – ulatuma, moodustama, olema (arvude puhul) Zeigen – näitama DAT + AKK Einzig – ainuke Einmalig – ainukordne Chemisch – keemiline Physikalisch – füüsikaline Zentral – keskne, keskel asetsev Mettlere – keskmine Als Folge – tulemusena, tulemusel Der Begleister – kaaslane. Saatja Die Leuchtkraft – valgusjõud
KARTOGRAAFIA KORDAMISKONSPEKT 1 LOENGUTEEMA - KAART 1. Mis on kaart? a. Kaart on maapinna või muu taevakeha vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. 2. Mille poolest erineb kaart pildist? a. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. b. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. 3. Millised on kaardi funktsioonid? a. Kaart on inimkonnale vajaliku ruumiinfo ladu. b
Metafüüsika ja tema põhiprobleemid Metafüüsikaks nimetatakse filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Kui füüsika uurib reaalsust vaatluste, mõõtmiste ja katsete abil, siis metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jms. Mõistuse kummardamine, omal kohal on argumendid, järeldused, rangus, mitte irratsionaalne kuulutamine. Metafüüsikas on koos kaks aspekti: filosoofia kui imestamine, pidev püüdlemine ilma ...
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA2 (kaugõppele) 2. DÜNAAMIKA 2.1 Newtoni seadused. Newtoni seadused on klassikalise mehaanika põhialuseks. Neist lähtuvalt saab kehale mõjuvate jõudude kaudu arvutada keha liikumise. Newtoni I seadus Iga vaba keha on kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Vaba keha all mõistame keha, millele ühtegi jõudu ei mõju või millele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. Newtoni I seadus tähendab, et me vaatame keha liikumist inertsiaalsest taustsüsteemist. Rangelt võttes on inertsiaalsüsteemiks mistahes kinnistähega seotud taustsüsteem, paljudel juhtudel võime ka maapinnaga seotud taustsüsteemi lugeda inertsiaalsüsteemiks. Iga inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlaselt liikuv taustsüsteem on samuti inertsiaalsüsteem. Newtoni II seadus Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina r r F = ma , kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiiren...
2 Fotograafiline Universum Ilma nägemismeeleta ei oleks astronoomia teadus võimalik toimida. Astronoomia kasutab nägemismeele kaudu tulevat informatsiooni rohkem kui teised teadused kokku. Valgus, mis tuleb kaugetelt tähtedelt, on astronoomidele sama oluline kui fossiilileiud paleontoloogidele või kivimi- proovid geoloogidele. Kauged taevakehad on meile paraku füüsiliselt kättesaamatud. Nende kohta hangitakse teadmisi just tähtedelt tuleva valguse kaudu. Kauge taevakeha heleduse, kuju, asukoha ja värvi kaudu saab teada tema kohta teavet. Pilvitul öösel on taevas värvitu ja paistab taevalaotuses tuhanded valged tähed. Kuid kõik tähed ei ole tegelikult võrdselt valged. Näiteks mõnel tähel on pastelne sinakas, kollakas või oranzikas värvitoon. Kuna suvetähe Antarese oranzikas värvitoon jäljendab planeedi Marsi punakat kuma, siis pandi tähele nimeks Antares, mille nimi tähendab Marsi rivaali. Mars tähendab kreeka keeles Arest.
nähagi, et varjudel on ka omanikud. Sellise kogemuse saanud vang kas keelduks uuesti valguse poole vaatamast või siis harjutaks tasapisi omi silmi sellega toime tulema ja leppima teise tegelikkuse võimalikkusega. 4. Mis juhtuks kui üks vangidest viidaks jõuga koopast välja? Ta oleks sunnitud harjuma nii valguse esmase ebameeldivusega kui ka silmitsi seisma varjude autoritega, olgu nendeks siis mõni valgust kiirgav taevakeha ja füüsilised objektid, mis osaliselt takistasid selle kiirguse koopaseinale jõudmist. Selle vangi endine tegelikkus oleks pea peale pööratud ning tekitaks võõristust. Kui ta põgeneks tagasi koopasse, ei vaataks ta varje enam sama pilguga. Kui ta jääks välja, oleks ta sunnitud uue olustikuga kohanema ja seda omaks võtma, taipama kõige selle olemust ja suurust, mis enne nägemata jäi. Mõlemal juhul variseks tema vana maailm kokku, kuna ta
kesktõukejõud e tsentrifugaaljõud. 6. Gravitatsioonijõud. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus. Kõik kehad mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised kehade vahekauguste ruutudega. vaba langemise kiirendus e raskuskiirendus, tähiseks g.Vaba langemise kiirendus ei sõltu langeva keha massist. Esimeseks kosmiliseks kiiruseks nimetatakse sellist kiirust, millega peab liikuma proovikeha mingi taevakeha gravitatsiooniväljas, et jääda tiirlema ringikujulisele orbiidile. Et jääda tiirlema ringikujulisele orbiidile, peab temale mõjuv gravitatsioonijõud olema tasakaalustatud tiirlemisest põhjustatud kesktõukejõu poolt, s.t. nende jõudude moodulid peavad olema võrdsed.Fkt=Fg 7. Hõõrdejõud-tekib kahe keha kokkupuutepinnal, püüab alati takistada nende pindade liikumist üksteise suhtes. On põhjustatud pindade konarustest ja molekulidevahelistest tõmbejõududest.
*Polaarjoon- on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub 66,5° põhjalaiusel ja lõunapolaarjoon 66,5° lõunalaiusel.*Pöörijoon- on on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). *Ekvaator- on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest.Maa ekvaatoril läbib Päike seniidi kevadisel ning sügisesel pööripäeval.Ekvaatori laiuskraad on 0°.*0-meridiaan- Algmeridiaan ehk nullmeridiaan on meridiaan, mis läbib Greenwichi observatooriumi. Algmeridiaani pikkuskraad on 0°. *kuupäevaraja-on kokkuleppelise asukohaga kujuteldav joon, mille ületamisel muutub kuupäev
kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu. Raskusjõud – gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Tavaliselt kasutatakse raskusjõu arvutamisel raskusjõu poolt tekitatud kiirendust ehk raskuskiirendust g. Raskuskiirengus on kiirendus, milleha vabalt langev keha kiireneb taevakeha poolt tekitatud raskusjõu mõjul. 4 Keha kaal – kaal on võrdne jõuga, milelga keha rõhub alusele või venitab riputusvahendit Maa külgetõmbe tõttu. Erinevus raskusjõu ja kaalu vahel seisneb selles, et raskusjõud mõjub antud kehale, keha kaal aga mõjutab teisi kehi. Kaaluta olek – keha selline olek, kus teda ei mõjuta mehaaniline stress või
Kuid on teada seda, et Universum paisub tegelikult nö. „relativistlikult“. See tähendab seda, et galaktikad „ise“ tegelikult ei liigu, ainult Universumi ruumala suureneb ajas. See on „meetriline paisumine“. Näiteks kahe galaktika parve kaugenemine üksteisest on nagu kahe punkti vahelise kauguse suurenemine ruumis, mis esineb ka näiteks gravitatsiooniväljades ( ehk kõveras aegruumis ): kahe punkti vaheline kaugus ruumis suureneb üha enam mingisuguse taevakeha gravitatsioonitsentrist eemaldumisel. Seepärast kirjeldatakse Universumi paisumist ka meetrikaga. Seda nimetame me siin Universumi „relativistlikuks“ ( või meetriliseks ) paisumiseks või Universumi paisumise relativistlikuks ( või meetriliseks ) mudeliks. 1.1.7.4.1 Universumi klassikaline paisumine Joonis 14 Universumi paisumine kui kera paisumine. Tegemist on siin Universumi paisumise mudeliga. Kera kujutab kogu Universumit ja „kehad“ M
Saturn. Koostis ja sisemus Jupiteri sarnane. Raadius 60250km, tihedus alla 1 g/cm3. Rõngad koosnevad gravitatsiooniliselt purustatud kuust. Peamiselt jääst, suhteliselt noored ~100 Ma. Uraan. Metaanatmosfäär. Tihedus 1,31 g/cm3. Pöörlemistelg külili. Neptuun. Metaanatmosfäär. Tihedus 1,76 g/cm3. Pluuto. Kääbusplaneet. Tihedus 1,1 g/cm3. Planeet keralaadse kuju omamiseks küllaldase massiga taevakeha, mis tiirleb puhastunud orbiidill ümber tähe. Teoreetiliselt 1028 kg > planeedi mass > 1019 kg. Üle selle piiri asuvas kehas algavad termotuumareaktsioonid, moodustub täht. Alla selle piiri kaaluvas kehas ei toimu aine ülssulamist ja ei moodustu geosfääre. Planeedid tiirlevad ümber päikese ekliptika tasandil. Asteroidid ebakorrapärase kujuga marsi ja jupiteri vahel tiirlevad kehad. Asteroidide orbiidid pole puhastunud ega fikseeritud, mistõttu
B mittemust (kaasalluvad mõiste V värvus suhtes). Vasturääkivad mõisted täidavad kogu allutava mõiste mahu. ÜLESANDEID: 2.1. Määratlege järgnevad mõisted mahu (üld-, üksik ja tühi) ning sisu (absoluutne/suhteline, abstraktne/konkreetne, positiivne/negatiive, kogumõiste) alusel: Auto, Maa, õiglus, valitsus, saamatu, kodukäija. 2.2. Määrake mõistetevahelised suhted Euleri ringide abil: 2.2.1. Maa, Marss, planeet, taevakeha. 2.2.2. Auto, liiklusvahend, pereauto, mänguauto. 2.2.3. Koer, hunt, loom, koduloom, elusolend, surnud hunt. 2.2.4. Headus, kurjus, inimlikkus, jumalikkus. 7_fl_i-v MÕISTE DEFINITSIOON Mõiste sisu täpsustamiseks on kasutusel peamiselt kaht tüüpi määratlusi: · ostensiivsed (Id ostentus 'näitamine'); · verbaalsed (Id verbum 'sõna, väljend').
Oletus nende masside võrdsusest on Einsteini üldrelatiivsusteooria aluseks. Fr = mg Raskusjõud töö keha tõstmisel Tänu gravitatsioonijõule kukuvad kõik kehad alla Maa keskpunkti poole ja on tõstmisel rasked. Tegemist on meile tuttava raskusjõuga. Raskusjõud pole iseloomulik mitte ainult Maale, vaid ilmneb tugevamalt või nõrgemalt kõikidel taevakehadel. Raskusjõuks nimetatakse gravitatsioonijõudu, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi. Raskus- ehk gravitatsiooni-kiirendust nimetatakse vaba langemise kiirenduseks. Viimasest ongi tulnud tähis g. Teades nüüd, et vabalt langeva keha kiirendus on , saame Newtoni II seadusest seda kiirendust tekitava jõu ehk raskusjõu arvutamiseks lihtsa valemi: Kaal Keha kaal P on keha poolt toele mõjuv resultantjõud (võrdub toe poolt
MAATEADUSE ALUSED I, KEVADSEMESTER 2012, ENDOGEENNE GEOLOOGIA - KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism on geoloogiline maailma tõlgendamise viis, mille jägi maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Uniformismiprintsiibi loojaks peetakse briti geoloogi J. Huttonit, kes sõnastas selle järgnevalt: No vestige of a beginning, no prospect of an end (pole mingit märki algusest, mitte mingit väljavaadet lõpule). Vanemas kirjanduses on uniformismi nimetatud ka aktualismiks. Printsiip on sama, selle kohaselt on maailma täna mõjutavad loodusseadused universaalsed ehk ajas muutumatud. Toimusid põhimõtteliselt samade seaduspärasuste alusel nii minevikus, kui toimuvad tänapäeval ja ka tulevikus. Inglise geoloog Ch. Lyell formuleeris aktualismiprintsiibi, selle järgi toimusid geoloogilised protsessid Maal minev...
Seejuures võib läbilaskvus olla vaid osaline. Ln Io/I näit. Läbi tulnud hulka. Valguse neeldumine: valguse kvandid neelduvad kk-s näeme mustana seda keha, milles on neeldub kõikide spektri värvustele vastavad lainepikkused. 137. Mitu min kulub jalakäial 2km läbimiseks, kes liigub keskmise kiirusega 1,5m/s? v=s/t. t=s/v=2000/1,5=1333,3s=22,2 minutit. 138. Miks Universum gravitatsiooniliste ja elektriliste tõmbejõudude mõjul kokku ei kuku? Kui üks taevakeha läheneb (nt lõpmatusest) teisele (elektron tuumale), siis tema potentsiaalne energia väheneb. Samavõrra peab kasvama tema kineetiline energia. Kui energiat ära ei anta, siis kineetiline energia peab uuesti muutuma potentsiaalseks ning kehad hakkavad kaugenema. Kui aga osa energiast eraldub, nt valguskvandina hv, siis tekib seotud süsteem, mis hakkab oma ühise raskuskeskme ümber pöörlema. 139
humalpöögile. See näitab, et ta suri kevadel, tema ümber oli aga sügisel õitsevate taimede tolmu. Suri kevadel orus ja viidi sügisel üles. Polnud aga võimalik nii kaua laipa säilitada. Võimalik on, et jääsulamisveed liigutasid teda, nii võisid ka roided katki minna. Nahal leiti märke, mida peetakse tätoveeringuteks. Need võisid ka raviotstarbel tehtud olla. Praegu asub Ötzi Bolzano muuseumis. Saksamaalt nebra linna lähedalt leiti pronksist Taevakeha 1999 a. Leidsid kaks aardekütti, kes üritasid seda arheoloogidele maha müüa. Ketta kehad on kullast. Leiukohas viidi läbi kaevamised, leiti veel palju huvitavaid pronkiaegseid esemeid. Ketta vanuseks 1600 eKr. Läbimõõt 32 cm. ( Alguses öeldi, et see on võltsing.) Seda kasutati taeva vaatlemiseks, oli midagi kalendrilaatset, sellega üritati paika panda pöörpäevi. Omanikuks võis olla šamaan, kes jälgis taeva liikumist. Kaared on selleks, et talvist ja
Kuid on teada seda, et Universum paisub tegelikult nö. ,,relativistlikult". See tähendab seda, et galaktikad ,,ise" tegelikult ei liigu, ainult Universumi ruumala suureneb ajas. See on ,,meetriline paisumine". Näiteks kahe galaktika parve kaugenemine üksteisest on nagu kahe punkti vahelise kauguse suurenemine ruumis, mis esineb ka näiteks gravitatsiooniväljades ( ehk kõveras aegruumis ): kahe punkti vaheline kaugus ruumis suureneb üha enam mingisuguse taevakeha gravitatsioonitsentrist eemaldumisel. Seepärast kirjeldatakse Universumi paisumist ka meetrikaga. Seda nimetame me siin Universumi ,,relativistlikuks" ( või meetriliseks ) paisumiseks või Universumi paisumise relativistlikuks ( või meetriliseks ) mudeliks. 24 1.1.5.3.1 Universumi klassikaline paisumine Joonis 13 Universumi paisumine kui kera paisumine. Tegemist on siin Universumi paisumise mudeliga
sümpateetilise maagia abil odadega läbi torkama ja nugadega pussitama; kuidas tuleb tema pea maha raiuda ja teda nii põletada, et ta tõesti tuleroaks saaks. Õpetused käivad ka tema õelate poolehoidjate kohta. Neid maagilisi toiminguid viidi Teebas läbi päevast päeva ning usuti, et need on päikesejumalale tema rännakul suureks abiks. Apopi puhul on tegemist deemoniga, mida võib kohata peaaegu igas mütoloogias. Ta on koletis, kes iga päev päikesega võitleb ning lõpuks taevakeha alla kugistab. Muidugi, Apop ei söönud Rad ära, aga ta jõi ära kõik vee allilma Niilusest. Ra võitis Apopi ja sundis teda välja oksendama kõik vee. Selle müüdi teise versiooni järgi Ra (suure punaka kassi kujul) tappis ta püha puu jalamil (sükomoor?), lõigates tal pea otsast. Hea näide sellest, missugust kõikehõlmavat tähtsust omas päike egiptlaste usundlikes kujutluses, pakub üks muistne müüt, mis on kirja pandud Vana riigi lõpul "Püramiidide tekstides". Selles
Seda on katseliselt kontrollitud väikeste püsimagnetitega. Vooluga juhi ümber väheneb magnetvälja tugevus samuti pöördvõrdeliselt kauguse ruuduga. Ka Maa ja paljude teiste taevakehade ümber on magnetväli. Selle põhjuseks peetakse nende sisemuses olevate vedelate metallide (raua) tsirkulatsiooni . Kuna metallis on palju vabu elektrone, siis kaasneb vedela metalli tsirkulatsiooniga (ringlemisega) tugev elektrivool, millega kaasneb magnetvälja tekkimine. Kui taevakeha ümber puudub magnetväli, siis on tema sisemus tervikuna tahkes olekus. 7. Kulgemine Kulgemine ehk kulgliikumine ehk translatsioon on jäiga keha liikumine, mille korral kõikide keha punktide trajektoorid on ühe kujuga ja ühepikkused. Iga kaht keha punkti ühendav sirge jääb iseendaga alati paralleelseks. Näiteks igasuguse keha liikumine sirgel trajektooril (sirgliikumine) on kulgemine, aga ka helikopteri lend, kui tiivik on kogu aeg horisontaalne
¨ OKE ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 日 LO ジ ツ〔漢〕 ニ か〔訓〕 ひ に〔訓〕 ひ 4 13 1 31 チ〔呉〕 び〔訓〕 ひ〔訓〕 卜文 ✄ たいよう ✂象形 P¨aikese 太陽 kujutis, sisemine t¨app annab n¨aitab taevakeha ennast ✁ じったい 実体, samamoodi nagu Kuu 月 t¨apid. On selgitusi, mis r¨aa¨ givad t¨apist kui linnu kujutisest v˜oi laigust, vanad vormid n¨aitavad, et tegu on lihtsalt t¨aitva t¨apiga. 比較! ⇒ 曰 MANAGA MANAANUM 類義 ¨ 1 P¨aike ⇒ 陽 — P AIKESEVALGUS 詞》 反対
Kuid on teada seda, et Universum paisub tegelikult nö. ,,relativistlikult". See tähendab seda, et galaktikad ,,ise" tegelikult ei liigu, ainult Universumi ruumala suureneb ajas. See on ,,meetriline paisumine". Näiteks kahe galaktika parve kaugenemine üksteisest on nagu kahe punkti vahelise kauguse suurenemine ruumis, mis esineb ka näiteks gravitatsiooniväljades ( ehk kõveras aegruumis ): kahe punkti vaheline kaugus ruumis suureneb üha enam mingisuguse taevakeha gravitatsioonitsentrist eemaldumisel. Seepärast kirjeldatakse Universumi paisumist ka meetrikaga. Seda nimetame me siin Universumi ,,relativistlikuks" ( või meetriliseks ) paisumiseks või Universumi paisumise relativistlikuks ( või meetriliseks ) mudeliks. 1.1.7.3.1 Universumi klassikaline paisumine 24 Joonis 13 Universumi paisumine kui kera paisumine. Tegemist on siin Universumi paisumise mudeliga
sept.). Oktoobrikuus pole ühtegi olulist rahvakalendri tähtpäeva. Lehtede kolletamise ja looduse talve vastuvõtuks valmistumise aegadel usuti manalasse lahkunud suguvõsaliikmeid taas oma kodusid külastavat. See oli hingedeaeg. Ajapikku kandus hingedeaja mõiste juba 998. aastast Lääne- Euroopas määratud hingedepäevale (2. nov.). Talviste pööripäevapühade kestus ei tulene üksi kõige madalamast päikeseseisust, vaid arvesse on võetud ka kuud. Nende kahe olulise taevakeha olekud määrasid jõuluaja. Selle erilise, tähendusliku perioodi algustähiseks kujunes kirikukalendri toomapäev (apostel Tooma päev, 21. dets.), muistne jõulu-nimetus hakkas märkima Kristuse sünnipüha (25. dets.), ligikaudu 300 aastat tagasi jõudis sellesse pühade-ritta ka 1. jaanuarile määratud uusaasta ehk nääripäev. Jõuluaja lõpu tähistest on esiplaanil kirikukalendri kolmekuningapäev (legendi järgi läinud kolm tarka või kolm kuningat sel päeval, 6. jaan
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik..............
saab kirjutada nelikuna e tetrakthys.? Sealt sai alguse ka matemaatikaga tegelemine. Mathema e õpetus. Pythagorase teoreem ütleb, et kaatetite ruutude summa võrdub hüpotenuusi ruuduga, aga seda õpetust teati juba idamaades, ta vb lihtsalt töötas välja üldistatud reegli. Ta tegeles ka astronoomiaga. Arvas, et ring on ideaalne kujund. Seega arvas, et universum peab põhinema kerakujul ja arvul 10. arvas, et on 10 taevakeha ja need liiguvad ringikujuliselt ümber keskse tule. Need taevakehad olid- päike, kuu, 5 planeeti, maa, kinnistähed ja kokku tuli neid 9. Siis leiti, et olemas on ka Antimaa, mis on teisel pool kesktuld ja st me teda maa pealt ei näe. Ta oli väga kuulus mees. Ta kuulus Krotoni aristokraatia hulka ja hiljem on andmeid, et nende salaühing kujunes poliitiliseks eliidiks. Kreeka-Pärsia suhted Otsustavad sündmused lõppesid 479; aastal 449 sõlmiti Kalliase rahu
vat ~ohku. soost lapsi . Zhou / ¡ P¨ aikese ajal ~ opetati kombeid . Algselt samad jagunesid £31 ¢kujutis, sisemine t¨ app an- hiljem kasutuse j¨argi eraldi nab n¨aitab taevakeha ennast m¨arkideks. , samamoodi nagu Kuu t¨ apid. On selgitusi, mis r¨a¨agivad t¨apist kui linnu ku- / ¡ Kujutab sissek¨ aiku jutisest v~oi laigust, vanad vor- £34 ¢ruumi , lisades seinad mid n¨aitavad, et tegu on liht- saame (). M¨ark kujutab
argikasutusest. Nt hobujõud – võimsus, mis on vajalik 550 naela tõstmiseks ühe jala kõrgusele sekundi jooksul, ehk 745,7 vatti. Selline selgitus pole esitatav ainult tavakeele vahendusel, sest üldkeel pole piisavalt täpne. Paradigmade või baasteooriate muutudes muutuvad sageli ka teoreetilised definitsioonid. Nt ,,planeet" tähendas antiikajal rändavat tähte, ka kuu ja päike olid planeedid; uusajal oli planeet statsionaarsel orbiidil Päikese ümber tiirlev suure läbimõõduga taevakeha, nüüdne astronoomiline definitsioon nõuab planeedilt veel täiendavaid omadusi,kõrvaldades nt Pluuto planeetide hulgast. 5) Operatsionaalne definitsioon defineerib termini protseduuri kaudu, mis võimaldab kindlaks teha, kas termin rakendub objektile. Nt suuruste puhul kirjeldatakse protseduuri suuruse mõõtmiseks, kaal defineeritakse kaalumise protseduuri kirjelduse abil. Nii sätestavad kui ka leksikaalsed definitsioonid võivad olla operatsionaalsed.
argikasutusest. Nt hobujõud võimsus, mis on vajalik 550 naela tõstmiseks ühe jala kõrgusele sekundi jooksul, ehk 745,7 vatti. Selline selgitus pole esitatav ainult tavakeele vahendusel, sest üldkeel pole piisavalt täpne. Paradigmade või baasteooriate muutudes muutuvad sageli ka teoreetilised definitsioonid. Nt ,,planeet" tähendas antiikajal rändavat tähte, ka kuu ja päike olid planeedid; uusajal oli planeet statsionaarsel orbiidil Päikese ümber tiirlev suure läbimõõduga taevakeha, nüüdne astronoomiline definitsioon nõuab planeedilt veel täiendavaid omadusi,kõrvaldades nt Pluuto planeetide hulgast. 5) Operatsionaalne definitsioon defineerib termini protseduuri kaudu, mis võimaldab kindlaks teha, kas termin rakendub objektile. Nt suuruste puhul kirjeldatakse protseduuri suuruse mõõtmiseks, kaal defineeritakse kaalumise protseduuri kirjelduse abil. Nii sätestavad kui ka leksikaalsed definitsioonid võivad olla operatsionaalsed.
Prantsusmaale, saabus Tema Eminentsi saadik võidukalt sadamasse. Kogu linnas võis näha erakordset liikumist -- lasti vette neli hiljuti valminud uut laeva. Muulil seisis rikkalikult kullaga ehitud, nagu alati teemantides ja kalliskivides sädelev Buckingham, peas kübar, mille valge sulg langes ta õlale. Buckinghami ümbritses peaaegu niisama särav saatjaskond. See oli üks neid väheseid kauneid talvepäevi, kus Inglismaale meenus, et on olemas päike. Kahvatu, kuid siiski veel särav taevakeha lähenes horisondile, värvis purpurpunaseks korraga nii taeva kui ka mere ja kuldas oma viimaste kiirtega linna torne ning vanu majakesi, mille aknad loomasud nagu tulekahjus. Hingates sisse mere-hõngu, mille lõhn maa läheduses muutus veelgi teravamaks, vaatles mileedi ettevalmistuste võimsust, mida ta 512 ji tulnud purustama, armee võimsust, mille tema, naine, njdi üksinda võitma mõne koti kullaga. Ja ta kõrvutas ennast mõttes Juuditiga, selle hirmsa juuditariga, kui see oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
