Arengupsühholoogia Arenguteooriad Kristiina Uriko, MSc 2014 Arenguteooriad · Respekteerivad üldist teadmist. Igaühel on isiklik ja üldine teadmine. · On põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. · Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei oma tähendust. · On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. S.t.teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimest ei saa ära seletada kuna teist nii keerulist süsteemi kui ta ise · On üldistavad. S.t teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel Varased arengukäsitlused Preformatsiooniteooria (17.-18. saj.) metafüüsilise arengu teooria (elusolend on mehe sugurakus täielikult valmis =...
PLATONI IDEEÕPETUS - ja vormist. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus, Platoni uskumuse kohaselt püsiv ja hukkumatu. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Kuna teadmine pidi Sokratesel olema midagi kindlamat arvamusest ja teadmine põhines üldmõistetel, siis võib siit järeldada, et üldmõistet...
tänapäeval olema leida tõde ja seda teed mööda peab igaüks ise käima, ükskõik kuhu see meid ka ei viiks tähtsustab isiklikku mõtlemist. Ainult nii palju on meil tõelisi teadmisi, kui palju me neid leiame iseseisvalt, mõeldes ja juureldes. Teiste teadmisi uurimata omaks võttes targaks ei saa. Pealegi surutakse neid meie mällu meilt luba küsimata. See probleem on aktuaalne ka tänapäeval (just hariduse andmisel). 3. Mõistuse sündides puhas tahvel (ladina keeles Tabula rasa) Teadmised hakkavad sinna kogunema kogemusest. Inimese suhe ümbritsevaga on vastasmõju suhe, ja teadmisi hangib ta reaalsust vaadeldes. Kogemus võib olla kahesugune: väliste meelte kaudu saame aistinguid ja sisemise meele ehk enesevaatluse abil saame teadmisi iseendast ehk reflektsiooniideid. Kogemus räägib meile vaatluse abil, asjad sünnitavad meis ideid, mis neid asju esindavad. Sp nimetatakse tema õpetust ka esindusteooriaks. Immanuel Kanti pööre tunnetusteoorias
Poseidonios) ning “uueks” stoaks (Epiktetos, Musonius Rufus, Marcus Aurelius). Stoikute loogika. Tõene teadmine pärines stoa loogika kohaselt tajust. “Igasugune mõtlemine lähtub meelelisest tajust või igal juhul ei teostu ilma tajuta … Ja üldiselt ei ole ühest mõistest leida midagi sellist, mille tundmist ei omataks meelelisest antusest.” (SVF II 88) Hing on sünni momendil sarnane tabula rasa`le, puhtale tahvlile, mis alles meelte vahendusel täidetakse tunnetusliku sisuga. Taju üldjuhul ei eksi, eksimused tulenevad peamiselt mõtlemise vildakusest. Tunnetusprotsess saab alguse sellest, et meeli mõjutatakse väliste nähtuste poolt, ja seeläbi tekib hinges “ettekujutus”, phantasia, kui “jäljend hinges”, typosis en psyche. Etteruttavalt tuleb ütelda, et stoikute ontoloogia kohaselt on kõik, mis on, kehaline. Nii
Teadmise kujunemine inimindiviidi hinges, mõtlemine, on “taasmeenutamine”, anamnesis – selle teadmise taasmeenutamine, mida hing justkui sünni-eelselt omas ja kehastudes “unustas”. Teisiti üteldes on Platoni järgi inimese hinges teatud teadmise potentsiaal ja mõtlemist tõlgitseb ta selle teadmispotentsiaali aktualiseerimisena. Hing ei ole niisiis sünni momendil mitte “puhas tahvel”, tabula rasa, millele hilisem kogemus alles sisu “kirjutab”, vaid ta kätkeb endas juba mingil kujul teadmist või teadmise algeid. Lisaks lähtub Sokrates siin eeldusest, et kogu physis tervikuna on suguluslikus seoses. Sõna physis tähendus võiks antud juhul olla “loomus” ning antud seisukohta võiks mõista selliselt, et asjade loomused, olemused/ideed, kujutavad endast terviklikku seost. Selle eelduse tõttu on
". Platon uskus, et on olemas igavene ideedemaailm, kus on inimese hing. Sündides tuleb hing sealt maailmast ja tal on kaasasündinult ideed olemas. Tunnetamine on ideede meeldetuletamise protsess. On olemas 6 põhiemotsiooni: rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Aristoteles oli Platoni õpilane. Ta sõnastas esimesena loogikareeglid (eeldus->järeldus) ja assotsiatsiooni seaduse (seoste tunnetus). Eitas kaasasündinud ideid, tema jaoks oli vastsündinu tabula rasa ehk puhas leht. Teadmsed kujunevad läbi aistingute. Hinged eri keerukusega: vegetatiivne üritab paljuneda, kasvada, laieneda nt. taimed, meeleline on olemas algelisel tasemel tunded nt. loomad, mõistlik mõtleb, intelligentne nt. inimene. 3. Keskaeg. Renessanss. Uusaja teaduse tekkimine. Descartes. Inglise assotsionalistid (Locke, Berkley). Keskaja mõtlejad kirjutasid ka inimesest, aga teised teemad olid nende jaoks palju olulisemad,
diatoonilist muusikat, jõudis meditatiivse stiilini, ühtlasi kujundas algupärase kompositsioonitehnika, mis sisaldab keskaegse polüfoonia ja 20. saj. seeriamuusika sugemeid. 28 Eeslistanud väikesi esituskooseise, vokaalteostes kasutanud ladinakeelseid liturgia ja piiblitekste. Teoseid:3 sümfooniat, Perpetuum mobile sümfooniaorkestrile, Credo klaverile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile, Tabula rasa2 viiulile ja kammerorkestrile, orelile, vokaal- instrumentaalteoseid,(Johannese passioon) ja Berliini missa. 29
LÄÄNE FILOSOOFIA Leo Näpineni loengute lühikonspekt. Kasutatav TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLIS aines HHF3080-FILOSOOFIA, HHF3081-FILOSOOFIA ja HHF3060-FILOSOOFIA FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning r...
Psühholoogia ja loogika I loeng · Psühholoogia on teadus inimeste ja loomade käitumisest sümastiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminoloogia, eksperimendid. (Kuidas käitub?, miks käitub nii?) · Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. (uurib sisemist nt stress, mõtlemine, emotsioonid) o Ajalooline taust: eelteaduslik psühholooga (argitasemel järelduste tegemine, oletamine, miks käitumine on selline) filosoofia (hõlmas kõiki humantiaarteadusi raamatud, traktaadid jms) teaduslik psühholoogia 1)filosoofiline 2)loodusteaduslik o Wilhem Wund 1879 psüholoogia kui teaduse sünd, Wund avas esimese psühholoogia eksperimentaal laboratooriumi. (loodi nt unustamiskõver ja muu selline). ...
protsessina ning visandas sellele vastava koolisüsteemi. Koolitusprogrammid, mis katsid terve eluringi (lapsest täiskasvanuni). Comeniuse ,,kuus käsku". 4 16.09 loeng Sotsiaalpedagoogika arengulugu ja lähim minevik: sotsiaalpedagoogika arengut mõjutanud sündmused ja isikud lähiminevikust ning kaasajast. J.Locke Inglise filosoof, inimese meel on tabula rasa ehk puhas leht. Kõik, mida inimene õpib tuleb välisest, inimese omadused ei ole kaasa sündinud. Ideed jõuavad meieni läbi kogemuse või vaatluse. Õpetada tuleb eluks vajalikku, kõik ei pea teadlaseks saama. Tähtis on käitumise allutamine mõistuse kontrollile käitumist saab allutada mõistuse kontrollile. Võrdsuse printsiip kõik inimesed on võimelised õppima, tõe otsinguiks. A.H
,,Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja tekkest". Arvas, et ebavõrdsus pärineb tahtest midagi omada. Temaaegses ühiskonnas olid jõhkrad lepingud ja tugevad valitsesid nõrkade üle. ,,Ühiskondlik leping". Põhiseaduses on kirjas, kelle käes on võim. Arvas, et kõrgeim võim peab kuuluma ühiskondlikule tahtele ja valitseja peab sellest lähtuma. ,,Emile ehk Kasvatusest" kuidas peaks kasvatama uut inimest, kelle ta ise välja mõtles. Ta arvas, et inimene sünnib tabula rasana ja kõik halb tuleb ühiskonnast ja kasvatusest. Arvas, et laps ei saa kasvada linnas, vaid peab elama maal. Laps peab nägema kuidas loodus toimib, teda tuleb kasvatada loodusega kooskõlas (nt arste ei ole, loodus ravib). Vaimu ja keha tuleb mõlemat harida. Laps ei tohiks midagi pähe õppida, sest muidu ei mõista ta asja sisu. Emile oli poiss, seal oli tüdruk ka, Sophie (täiuslik tütarlaps). Arvas, et naine ei tohi olla liiga tark, teda ei pea harima
Arengupsühholooga. Refereaat 10 lehekülge sisu. Populaarteadluslik allikas ei sobi, peab olema teaduskirjandus. Raamatukogus käimine vajalik - teaduspõhised, vähemalt konkureerivat allikat. Arenguppsühholoogia tegeleb vanusega seotutud käitumisluke ja kogemuslike muutuste teaduslike seletamisega. Teadus on ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis, mida iseloomustab teatud loogiline süsteem ja põhinemine reaalsusele. Arengupsühholoogia ülesanded: * kirjeldamine - uuritavate nähtuste, probleemide, olukordade jne taseme, ulatuse ja struktuuri uurimine. Küsimused: "Kas", "kuipalju" * seletamine - uuritava nähtuse või probleemi olemuse, põhjuste ja võimalike tagajärgede analüüs. Põhiline uurimisvahend on erinevate sotsiaalsete nähtuste ja probleemide vaheliste seoste analüüs ja vastasmõjude leidmine. Küsimused: "miks", "kuidas". * prognoosimine - teadusliku uurimise kõige kõrgem tase. Räägib võimalikest arengu...
toituvad ideede vaatlusest. Ideede maailmas näeb hing ideaalset ilu ja õiglust (iga hingealge täidab talle loomukohast ülesannet). Locke on empirismi peaesindaja. Empiristliku käsitluse kohaselt on kogemus kõige alus. Iga teadmine on kogemusest sõltuv ja selle kontrollile allutatud. Oma teadvuses leiab iga inimene kujutlusi, mida Locke nimetab ideedeks, mis pärinevad kogemusest. Locke vastandub teooriale, et inimesel on ideed kaasasündinud. Sünni hetkel on inimene tabula rasa ning kõik ettekujutused tekivad aja jooksul kogemuse teel. Kogemusel on kaks allikat: väline meeleline taju ja sisemine enesetaju (mõtlemine, tahe, usk). Nendest tulenevad kujutlused on kas lihtsad või kompleksed. Lihtsad ideed võetakse vastu kas üksnes meeltega (värvid, helid) või paljude meeltega (ruum, liikumine) ja nendest tekivad reflektsioonid e sisemised teadvuse seisundid. Vaim on lihtsate
Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism - 15/16 sügis Üldine sissejuhatus: Valgustust ja romantismi vaadeldakse tihti koos, sest nad nö „jooksevad üksteisele sisse“. Valgustus tähistab maailma ümber mõtlemist. Maailm muutub radikaalselt ka muudes valdkondades (industrialiseerumine). 18. sajand on maailmakorra muutumise tähis. Valgusutus paneb rõhku inimeste teadmistele ja haridusele. Inimesi kutsutakse üles mõtlema oma peaga (usuvastasus?). Hariduse arenemise ja tähtsuse eelduseks oli tehnika, ja eriti trükitehnika, areng. Tekkis ka trükikontrolli küsimus, sest kõike, mida trükiti, ei jõutud lihtsalt kontrollida ja reguleerida (see oli ka Prantsusmaal revolutsiooni ja poliitika vastase liikumise edasiviiv jõud). Keskendume nüüd põhiliselt inglise valgustusele. 1711 „The Tatler“ – esimene ajaleht. Loetakse ajalehtede avaldamise alguseks. 18. sajandil hakkas ilukirjanduse hulk suure...
1. Põlga rahulolu ja huvideta olesklemist 2. Tee, räägi või algata alati midagi head 3. Ära veereta teiste peale seda, mida sina pead tegema 4. Mida võid teha täna, ära lükka homse peale 5. Mis on vaja lõpule viia, seda ära tee mitu korda ümber 6. Alustatu vii alati lõpule. J. Locke (1632-1704) Inglise filosoof Tema ütles, et me ei kasvata lastest õpetlasi, lapsed peavad õppima seda, mida eluks vaja läheb. Inimese meel on tabula rasa. Õige õppimine käib nii, et lastes äratatakse huvi ja antakse suund ,et ta oleks võimeline ise õppima Kõik inimesed on võimelised tõe otsinguks Kasvatuse seos käitumisega kasvatust saab kontrollida/allutada mõistusega. A.H. Francke Saksamaa pietist. Väga range, karistati palju. Rajas erinevaid koole lastekodu, vaestekodu. Sealt sai alguse laiem lastekodude levik ja põhimõtte liikumine. Valgustus (18.saj Euroopa)
1660. a. esimene vaimuhaigla (Prantsusmaa). 18. sajand - Philippe Pinel (1745 1826) vabastas hullud ahelatest. Oli Pariisi vaimuhaiglate Salpétriére´i (naistele) ja Bisétre´i (meestele) juhatajaks.. Filosoofilised ideed René Descartes (1596-1650) (Cogito, ergo sum), närvide kirjeldamine, ajus ,,hinge koht" ja selle võime keha mõjustada läbi kokkupuute ,,elu hingeõhuga"; interaktiivne dualism; kehalised ja hingelised nähtused mõjutasid vastastikku. John Locke (1632-1704) tabula rasa, mõistus on puhas leht, kogemuse roll, välised ja sisemised meeled ja tajud). George Berkley (1685-1753) - aistingud ja taju ainuke reaalsus, milles saab kindel olla (Olla tähendab tajuda Esse est percipi) Gottfried W. von Leibniz (1646-1716) toimub aktiivne sensoorse sisendi töötlus, alateadlikud aistingud. Immanuel Kant (1724-1804) mõtlemise kategooriad. Arthur Schopenhauer (1788-1860) tahe, kannatused, vajaduste rahuldamine, sublimatsioon. Eduard von Hartmann
Objektiivselt ma arvan, et Su arvutused on õiged. Skeptik minus arvab, et Sa varjad midagi, kuid subjektiivselt arvan, et kõik klapib. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Teadmine lähtub alati meelelisest kogemusest. Me saame aru mida ja kuidas me teame juhul kui me oma meelelist kogemust analüüsime. Kogu teadmine tuleb meelte kaudu. John Locke- Hing on sündides tabula rhasa ja kui meil nende viie meele aknaid tegelikkuse suunas poleks, ei oleks meil ka mingeid teadmisi tegelikkusest. Kõik teadmised tuleb meelte kaudu kogemusest. An Essay concerning human understanding 1690. David Hume- Me ei tea tegelikult kunagi miks asjad juhtuvad ja mis on muutumiste taga. Ainus mis me teame on see et me oleme harjunud nägema üht asja teisele järgnevalt. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil
Inglismaa oli edenenud maa. Kirjandus saab lõpuks sõna. Lugeda ,,Tom Jones ühe leidlapse lugu". Inglismaalt tuli kaks mõtlejat, kelle mõtteviisid levisid üle terve Euroopa. Said Euroopa ideedemaailma alustalaks. See mees oli John Locke (1632-1704). Kitsamas mõttes ei tegelenud ta esteetikaga. Mõningad naljakad seisukohad. Tal olid vastuolulised filosoofilised vaated. Ta eitas kaasasündinud ideesid. Üks valgustuse olulisi tahke oli kasvatus, haridus ja õpetus. Locke'i idee: tabula raza inimene sünnib kui valge leht, alles tulevane elu on see, mis tema peale kirjutama hakkab. 2 saj hiljem euroopa. naturalistid otsustasid, et ei nii ei ole, kõik sõltub vanemate geenidest. Locke arvas et inimene ei sünni kaasasündinud ideedega, need ideed ta omandab elu jooksul. Tunnetuse aluseks on empiiriline kogemus. Pole jumalat näinud, järelikult pole olemas, väga lihtne. Empiiriline kogemus on kõige olulisem ja see kirjutabki selle valge lehe peale
Jalavägi koosnes raskelt- relvastatud sõdureist, keda nimetati Kreekas hopliitideks. Parimaks jalaväeks kogu Kreekas loeti Sparta oma.. Preformatsiooniteooria- 17-18 saj. Arvati, et laps on seemnerakus juba olemas ja see hakkab arenema kohe, kui satub naise sisse. Stanley Hall- Ameerika psühholoog, kes uuris laste arengut ja evolutsiooniteooriat. John Locke väitis 17.sajandil, et inimesed sünnivad puhaste tahvlitena, tabula rasa sarnastena, millele võib kirjutada nende individuaalse kogemuse loo. Ta arvas, et füüsiline karistus ei ole õige vaid last tuleks karistada temalt millegi meeldiva äravõtmisega. Kasvatuses peavad olema kindlad reeglid, õpetada tuleks distsipliini ja "EI" ütlema. Jean Jacques Roussseau- kontrastina sellele esitas 18saj. erineva arengukontseptsiooni, milles keskkonda nähti kõlvatuna, loomust rikkuvana ja kus kõige mõjukamd olid loomulikud (geneetilised) aspektid
III PLOKK 5. Käitumise juhtimine – kuidas psüühika suhestub keskkonnaga keha ja tegevuse kaudu, mille esindused ajus on üks töödeldava info liik. I JA III PLOKK 6. Eesmärgipärasus – kuidas käitumise kasulikkuse tagamiseks (motivatsioon) tõlgendab psüühika infot organismi eesmärkidest lähtuvalt (emotsioonid). I JA III PLOKK 7. Organismi eluliste funktsioonide kontroll –infotöötlusrežiimid. I PLOKK MEELED JA TAJU John Locke 17.saj. Empirism Nurture. Tabula rasa! Immanuel Kant 18.saj. Nativism Nature. [Sisemine kaasasündinud loomus vs väline keskkond ja kasvatus) Individuaalsed erinevused meelte füsioloogias: 1.) Keelenäsad, maitsepungad, ülimaitsetundlikkus Naised Mehed 2.) Ülimaitsetundlikkus ja “mõru maitse geeni” TAS2R38 “supermaitsja” haplotüüp Valged Mustanahalised 3.) Vanus Haistmine Maitsemeel Meeltest – käitumiseni: Geenid --- Valgud / Retseptorid --- Maitsenäsad keelel ---
1. Loeng smiootika Kirjandus: Kolmest esimesest üks läbi lugeda! · Thomas A. Sebeok ,,Signs An Introduction to Semiotics" lihtne ja loogiline · Daniel Chandler ,,Semitoics for Beginners" www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B · Daniel Chandler ,,Semiotics the Basics" · John Deely ,,Basics of Semiotics" Semiootika alused (ei ole eriti hea) · Winfried Nöth ,,Handbook of Semiotics" (üks parimaid-> kõik olemas, kuid parem kasutada entsüklopeediana, mitte õpikuna -> üldpildi saamiseks ei sobi.) · Umberto Eco ,,A Theory of Semiotics" · Mihhail Lotman ,,Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" (esseed! Kasulik vaadata ,,Mis on semiootika?") · Floyd Merrel ,,This is Semiotics" · Ch. Morris ,,Foundations of the Theory of Signs" 1938 (esimene semiootika õpik) · Paul Cobley, Litza Jansz ,,Juhatus semiootikasse" (koomiksid) Carlo Ginzburg ,,Clues, Myths and the Historical Method," ,,Ajalugu, ret...
Tänapäeval ollaksegi kindel, et mingi maani ongi asjad kaasasündinud ning see osa on märkimisväärselt suur. Näiteks on kaasasündinud põhiemotsioonid (rõõm, kurbus, viha, üllatus, hirm, vastikus). * Aristoteles Platoni üks õpilastest. Aristoteles ütles ühe lause: ,,Platon oli küll mu õpetaja ja sõber, kuid tõde on mulle tähtsam." Tema arvas, et inimene on sünnimomendil nö tühileht e. tabula rasa, kõik tuleb meile keskkonnast. Aristoteles on teine äärmus, kui Platon on esimene äärmus. Ta oli mees, kes lõi oma idee, et inimesel on 5-põhimeelt. Tegelikuses on tänapäeval inimesel palju rohkem meeli, kuid need 5 olid kindlasti põhilised. Esimesena sõnastas ta ka assotsiatsiooni mõiste/seaduse, mis on eesti keeles seos, ühendus. Tema arvas, et on olemas erineva keerukusastmega hingesid. Kõige lihtsam hing
Kordamisküsimused SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. 1. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Inimeste ammuse huvi ajendid loomade käitumise vastu: (1) otsinguline huvi (nö. puhas huvi) soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi looduslikel loomaliikidel (2) praktiline huvi vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist Naiivsele perioodile pani aluse Aristoteles, kes arvas, et linnud talvituvad kaldaroostiku mudas. 2. Teaduslike käitumisuuringute algus: C. Darwin, "vaikuse" periood, 1930. aastate murrang Euroopas ja Ameerikas. Euroopa ja Ameerika koolkondade panus. Tugeva tõuke etoloogia arenguks andis C.Darwini ,,Liikide tekkimine", vaikuse perioodil keegi näiliselt ei uurinud loomade käitumist. Olulisi avastusi ei tehtud. Zooloogias uuriti teisi valdkondi, mitte spetsiifiliselt loomade käitumist. Euroopa koolkond uuris loomade käitumist, samas kui Ameerik...
järelikult olen olemas. (Inimene on see, mida ta sööb, sest söömisega kaasneb maitse). Meeleline tunnetamine on piiratud tunnetamine. (Silmapiiri taha me ei näe, ei kuule teisel korrusel toimuvat, samamoodi ei näe seal toimuvat). 2. kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). Empirismi peamiseks rajajaks inglise mõtleja J. Locke, kes on öelnud: TABULA RASA puhas leht. Inimene sünnib maailma puhta lehena, kuhu kirjutatakse kogemusi. Empirism on inglise mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. 3. ratsionaalne tunnetamine (ratio- mõistus). Tunnetamine, mis baseerub tunnetamisel, mõistuslik. Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle,
FILOSOOFIA (Ahto Mülla) Hindeline arvestus (2 põhiülesannet 1)ainetöö 2)kontrolltöö 10 küsimust lünk-, tulp jne test + iseseisev lugemine ja loengu materjalid. Ainetöö tähtaeg nädal enne õppetöö lõppu. Läbi lugeda I.Meos ,,Kaasaja filosoofia", E. Saarinen ,,Filosoofia ajalugu tipult tipule, Sokratesest". (Antiikklassikud lk 9-74). + lisamaterjalid mis tunnis antakse. Ainetöö teemal ,,Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski teostes": 20lk miinimum, 25-30lk optimaalne. Sisukord - nummerdatud Sissejuhatus 1/10 kogu töö mahust autori köögipool. Millistele allikatele toetusin, milliseid olulisemaks pean (miks?), oma probleemid mis on tekkinud, raskused, töö struktueerimine (miks just nii?) 3-4 ptk. Autori enda poolsed hinnangud ka (kuidas allikaid käsitleb jne). Kokkuvõtte aktuaalsuse tähendus Kasutatud allikad (alfabeetiline). Ajakiri akadeemia (vähemalt kolm allikat) Lisad tabelid, skeemid, ...
Addison ja Steele on kirjandust vaadelnud kasvatusliku ja hairudsliku osana elust. Kirjandus ei tohi välistada ebamoraalseid teemasid. Ajakirjade eluaasta oli umbes 3-4 aastat. Ajakirjade idee oli Inglise valgustuse ja kirjanduse, kunsti temaatika arendamine. John Locke (1632-1704) ei tegelenud otseselt esteetikaga, tal olid vastuolulised filosoofilised vaated, eitas kaasasündinud ideid. Valgustuse puhul olulisim on kasvatus, haridus ja õpetus. Locke'i ülemaailma tuntud idee: tabula raza, s.t inimene sünnib valge lehena, elu kulg hakkab teda kujundama ja muutma. 2 sajandit hiljem otsustasid Euroopa naturalistid, et see ei ole tõsi, sest osalt sõltub elukulg geenidest. Teine oluline idee: tunnetuse aluseks on empiiriline kogemus. Näiteks: kui inimene pole jumalat näinud, pole teda olemas. Empiiriline kogemus on kõige olulisem ja see n-ö kirjutab selle valge lehena sündinud hinge peale. Tema materialismi nimetatakse sensualistlikuks ning see pidavat olema pooleli.
J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine. Siin räägitakse keskkonna mõjust organismile. Akommodatsioon- kohastumine. Räägime paindlikust muutumisest. Arnold Gesell 1880-19...
· Kas me võime omistada käitumise põhjused o keskkonnale- vanematele, perekonnale, koolile, toitumisele jne. või o pärilikkusele, millel põhineb indiviidi geneetiline loomus? Põhiküsimuseks on sama loomuse või kasvatuse küsimus. Loomuse-kasvatuse küsimusel on sügavad filosoofilised juured. · Inglise filosoof John Locke väitis 17.sajandil, et inimesed sünnivad puhaste tahvlitena, tabula rasa sarnastena, millele võib kirjutada nende individuaalse kogemuse loo. · Jean Jacques Roussseau- kontrastina sellele esitas 18saj. erineva arengukontseptsiooni, milles keskkonda nähti kõlvatuna, loomust rikkuvana ja kus kõige mõjukamd olid loomulikud (geneetilised) aspektid. Mõned arenguteooriad rõhutavad · õppimise osa, teised rõhutavad inimloomuse
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
suur oli huvi ka saksa kasvatuspublitsisti, keeleteadlase, teoloogi ja noorsookirjaniku Joachim Heinrich Campe loomingu vastu. paljud algselt täiskasvanutele mõeldud teosed adapteeriti ning nõnda muutusid Venemaal lastelektüüriks M. de Cervantes Saavedra Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast, J. Swifti Gulliveri reisid, F. Feneloni Telemaque. Romantism muutis suhtumist lapsesse, huvitus lapse sisemaailmast. Kirjanikud ei suhtunud lapsesse enam kui kasvatusalusesse tabula rasasse, vaid nagu isiksusse. Peale- tükkivast didaktikast hoidudes püüdsid omaaegsed kirjanikud toetuda lapse tundeelule ning selles vaimus ennast väljendada. XIX. saj. kirjanikud- Antoni Pogoreleski (1787- 1836), Vladimir Odojevski (1803 või 1804- 1869) jt. kujutasid last tema igapäevases keskkonnas- pereringis ja koolis. Ka paljudest vene kirjandusklassikute teostest sai ajapikku lastelektuur, mis omakorda aitas kaasa lastekirjanduse taseme tõusule. Nii näiteks tulid täiskasvanute
Esteetika eksamikonspekt (kordamisküsimuste vastused) : 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt. Esteetika o...
Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ablativus (ablatiiv) num. distr. numerale distributivum acc. accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. participium (partitsiip, kesksõna) adv. adverbium (adverb, määrsõna) pass. passivum (passiiv, tehtavik) arh. arhailine (sõna v vorm) perf. perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik)...
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus ...
Loengukonspekt [2]Tuletagem meelde õigusfilosoofia põhiküsimus: kas inimene võib vabalt otsustada õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime üle? Või esinevad mingid piirid (jumalikud, looduslikud, mõistuslikud, relatsioonilised1 või kommunikatiivsed), mida inimene, olemaks inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse reali...
Psühholoogia kui iseseisva teadusdistsipliini teke. Esemete ja olendite hingestamine- animism. Tsivilisatsioon- hingeellu puutuv sai filosoofia uurimisobjektiks. Psüühilise alge seletamine- materialistlik (Demokritos- hing on materiaaalne) ja idealistlik (Platon-hing on ideaalne, tunnetus elust ideaalses maailmas). Descartes- interaktiivne dualism- vaimuelu nähtused on sõltumatud ajutegevusest, käivad kooskõlas. John Locke- teadmiste meelelise päritolu idee- vastsündinu on tabula rasa, kogemus kirjutab meelte kaudu sisu. K.Marx ja F. Engels- dialektilise materialismi õpetus, kus psüühikat käsitleti aju ja selle erilise omaduse- teadvuse- evolutsioonilis-ajaloolise arengu tulemusena. Struktualism (Wundt, Titchener). Psüühikalementide loendi, struktuuri ja elementidevaheliste seoste (aasotsiatsioonide) ning hierarhiate uurimine. Funktsionalism (James, Dewey). Psüühika funktsioonide uurimine protsesside kaudu, selgitamaks nende
erotisk präglad skildring av livet efter döden. Amorina är en genreöverskridande roman på läran om viljans frihet, där framhålls, att brottslighet är en själens sjukdom, ofta ärvd, att människan måste handla så och så, eftersom hon, bestämd av det medfödda anlaget, vill så. Blandar episka och dramatiska drag, vers och prosa. Komplicerad intrig, sensationer, starka känsloyttringar, vansinne, självmord, incest, spökerier, förebäddar liberalismen. Naturbarnet Amorina- tabula rasa. Nu blev han mer förankrad i verkligheten. Ormus och Ariman Törnrosens bok samlar inom en ramberättelse ett stort antal texter i olika genrer: prosa, dramatik, essäistik, med mera. Verket utkom i två delvis samtida upplagor med delvis överlappande innehåll. Den har mer realistisk människoskildring, mindre känslosam stil Inledningsberättelsen, Jagtslottet, lämnar den yttre ram, i vilken de olikartade delarna av Törnrosens bok infogas
for the international relations of territory. Predecessor State the state which has been replaced by another state on the occurrence of a succession of states Successor State the state which has replaced another state on the occurrence of a succession of states. Issues To regulate the situation with treaties: Vienna Convention on Succession of States in respect of Treaties (22 August 1978). If we have situation 1, then tabula rasa principle is applied (newly independent state should not be bound by the treaties of predecessor states, but these countries are hard to find anyway). If situation 2 and 3, then old treaties of predecessors continue to be bound for the new country. Exceptions: 1) if successor state and other state parties agree otherwise, done formally in written form, then it's the country's right not to be bound by the treaty; 2) if
· Quo vadis-kuhu lähed · Sapienti sat-taragale pisab vähesestki ? · A priori- enne kogemust, ette kinnitama jne · Ab urbe condita- linna asutamisest ? · Alea iacta est- liisk on langenud (ceasar) · Alma mater- toitev emake ? · Alter ego- teine mina/lähim müttekaaslane · Ars longa,vita bervis est-kunst on pikk elu on lühike ? · Ave, caesar,mortituri te salutant?- tervitust ceasar,surma mõistetavad tervitavad · Tabula rasa- puhas leht ? · In spe- lootuses · Bona fide status quo- heas usus · Terra incognita- tundmatu maa ? · Status quo-asjade seis · Carpe diem- kasuta päeva targale ? · Citius,altius,fortius!-kiiremini kürgemale kaugemale ? · Cuius regio,eius religio-kelle võim selle usk · Deus ex machina- jumal masinast/ olukorra lahendus ? · In corpore täies koosseisus · In memorian- mälestuseks ?
justkui kaks sünkroonis võnkuvat pendlit. Ta leidiski, et on kaks osa vaim ja keha ning tema oli see, kes uskus, et vaim on esmasem. -) Descartest edasi hakkabki pidevalt toimuma vaimu ja keha vastandumine. John Locke * John Locke (1632-1704) ta oli empirismi koolkonna looja, kes uskus, et kõik kujutlused tekivad aja jooskul kogemustest. Kui me sünnime, siis sünnihetkel oleme me tabula rasa ehk puhas leht, kugi tänapäeval võib seda mõtet veidi ümber lükata. -) Ta uskus, et kogemusi saab jagada kaheks ehk meeleline (sense) taju ja sisemine ehk reflektsiooniline taju ja nendest kahest allikast tekivadki meie kujutlused, millest mõned on lihtsad, mõned rasked. Ühed on need, mida võetakse vaid meeltega näiteks värvi. Teised on need, mida võetakse vastu paljude meeltega näiteks ruum. Lisaks on veel kompleksed
Mis on aluseks meie ettekujutusele maailmast (ideedele)? Kui mul on millegi (nt koera või kentauri) idee, siis pean uurima oma idee allikaid. 19 Kui idee pärineb meeltetajust (nt nägin kentauri hoovi peal jalutamas), siis on mu ideel on kindel empiiriline alus. Kui ma seda alust meeltetajust ei leia, siis on see fantaasia. Locke väitis, et meil ei ole sünnipäraseid, ainult mõistusest pärinevaid ideid. Inimene sünnib nagu "puhas tahvel" (ld. tabula rasa, skolastikute termin kogemustest mõjutamata vaimu kohta) millele kogemused hakkavad kirjutama. (Leibnizi vastuväide: inimese mõistuses pole tõesti mingeid teadvuslikke kogemusi, välja arvatud mõistus ise, ilma milleta ei loe kogemus midagi.) Locke arvas, et mõistus üksnes kombineerib omavahel naid tajukomponente, mida annavad meile meelteorganid. Locke eristas väliseid ja sisemisi meeltekogemusi. Välised on nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompamistajud.
südame sügavustesse on igasuguse inimliku · Locke astub vastu teooriale nagu oleks inimesel tarkuse algus. Tunne iseennast! kaasasündinud ideid, mis elaksid temas enne · Siia kuulub ka religioonikohustus. See tähendab igasugust kogemust. meie kohustuste tunnetamist jumalike seadustena. · Sünni hetkel on inimene "white paper" ehk tabula · Kuna Jumala idee lähtub meist enestest, siis on rasa. see meie kohustus iseenda suhtes. · Kõik kujutlused tekivad aja jooksul kogemusest. · Voorusõpetus · Kogemus · Kohustused teiste inimeste suhtes: · Kogemusel on 2 allikat: · Väline meeleline taju (sensation),
Ei ole teada, miks just etruski käsikiri. Avastas austria-ungari alam, ostis turistina 19. saj., viis endaga kaasa viini. Peale surma kinkis vend zagrebi muuseumile. 150 ekr- 30 ekr. 30 cm lai, pikkus u 14 m. Tekst kantud risti tulpadena. Tekst religioosse sisuga. Ta on mõeldud lugejale, kes teab sellest. Meeldetuletuseks või ära toodud reliogioossed kalendrid. Palju pärisnimesid, mis ei ütle midagi. Ei anna keele kohta palju informatsiooni. Kokku sisaldab 1200 sõna koos pärisnimedega. Tabula Capuana- savist. Leitud capuast. 5-4 saj. ekr. Mõõtmed 62x49 cm. Sisaldab üle 300 sõna, kultusliku sisuga. Annab vähe informatsiooni, palju kordusi. Pyrgi kuldlehed- graveeritud kullatud lehtedele. Kakskeelsed. Tekitas suurt lootust. 2 lehte etruski keelsed, 1 leht puunia keeles. Loodeti, et on tegu uue Rosette´i kiviga.(niiluse deltas koha nimi)- ei kuulu etruskide valdkonda. Kivist steel, mis leiti niiluse deltast napoleoni sõjakäigul. Seadusi sisaldav kivi, mis oli kahes
sobitamine kristliku maailmapildiga. Aristotelese filosoofia kui ainus tolleaegne "teaduslik maailmakäsitlus" rakendati usuõpetuse teenistusse. A. Thomas- õpetaja ja jutlustaja, teoloog ja filosoof. Dominiiklane ja katoliku kiriku pühak. Uskus, et inimesed jagunevad kaheks: need kes teevad füüsilist tööd ja need, kes õpivad ja õpetavad. Uskus mõistusesse ja aristotellikku teadusmudelisse. Uskus, et mõistus toetab usku. Imik sündivat tabula rasa ehk tühja lehena ning kõik tema teadmised tulenevad meelelistest kogemustest, mida mõistus peegeldab. Filosoofia objektiks olevat loodud maailma ja teoloogia objektiks ilmutus. Patronaadiõigus- õigus määrata kohale preester Ilmaliku kontrolli tugevnemine hiliskeskaja kirikus Pibel ja palveraamatud hakkasid jõudma rahvahulkadeni 15.sajandi teisest poolest, sest Gutenbergi poolte 1448.aastal leiutatud trükikunst muutis raamatud odavamaks. See
omandatakse. See ei toimu ise, vaid kellegi, millegi toel. Siit tuleb jälle see kasvatuse narratiiv. Ta kuulub põhimõtteliselt 18-19 sajandi empiirikute hulka(inimene saab teada seda, mida ta kogeb). Hoiakud ja väärtussüsteemid ei muutu paugupealt. Alati saab öelda: kuidas siis nii?Tema vaadete aluseks: tunnetuse ainsaks aluseks on empiiriline kogemus (näed lauda, järelikult laud on;ise kuulsin, järelikult on). Teda saab jätta meelde lad keelse väljendiga: tabula rasa- valge leht täiskirjutamata. Eluaeg hakkab selle peale kirjutama on kogemusi ja arvamusi. Tegelikult on see tunnetusteooria poolik nagu ka ta teised vaated. Nii sajandi valguse puhtakujuline materjalismi, kui ka sajandi teise poole tunnete kirjeldusele rajatud arusaamad- mõlemad mingil määral toetuvad J. Locke'ile. JL teeb vahet, mis asjad on tunnetatavad ja mis mitte. Jagab need esmasteks ja teisesteks. Esmased omadused on mõõdetavad. Need on kindlakstehtavad iga kandi pealt
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
I SISSEJUHATUS Etoloogia - õpetus [loomade] käitumisest (kreeka k. ethos = komme, tava, käitumine; logos = õpetus, käsitlus). eesmärgipärane huvi – praktiline vajadus mõista ja selle abil kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist eesmärgistamata huvi – nö „puhtast uudishimust“ ajendet soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi teistel elusolendeil. Aristoteles (384-322 e.K.): huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse järeldas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas. Teaduslik lähenemine loomade käitumise seletamisele sai alguse kaasaegse evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19. sajandi teisel poolel Suhtelise “vaikuse periood”, kus peaaegu keegi ei uurinud spetsiaalselt loomade käitumist, sest parajasti oli zooloogias aktuaalne süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia fundamentaal...
terrorism. Pr rev avaldas mõju kõikidele Euroopa riikidele. Ka Vm-l võeti revolutsiooniteadet vastu suure rõõmuga. Kui rev hakkas näitama teist palet, lõpetas hirmunud Katariina kõik suhted Pr-ga. Ametlikult oli Katariina II kuulutanud revolutsiooni õudseks kuritegevuseks. Järgmised aastakümned kulusid selleks, et analüüsida, miks asi nii juhtus. Nii kerkis ka üles valgustusfilosoofia põhiküsimusi kes on inimene? Locke pakkus, et inimene sündis tabula rasa, millele ühiskonna edasine areng kirjutas peale omad reeglid. Inimene kasvas üles ühiskonna mõju all. Arvati, et inimene on oma loomult hea, see, mida teeb Jumal, on samuti hea; aga ühiskond rikub loodust ja inimest. Rousseau pooldas regressiteooriat kõik läheb languse poole. Tekkis küsimus, kas inimesele on juba ülevalt antud ettemääratud saatus või on ta ise oma elukäigu korraldajaks või langeb vastutus ühiskonnale see on kirjanduse võtmemõistatusi.
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad ...
Psühholoogia kui iseseisva teadusdistsipliini teke. Esemete ja olendite hingestamine- animism. Tsivilisatsioon- hingeellu puutuv sai filosoofia uurimisobjektiks. Psüühilise alge seletamine- materialistlik (Demokritos- hing on materiaaalne) ja idealistlik (Platon-hing on ideaalne, tunnetus elust ideaalses maailmas). Descartes- interaktiivne dualism- vaimuelu nähtused on sõltumatud ajutegevusest, käivad kooskõlas. John Locke- teadmiste meelelise päritolu idee- vastsündinu on tabula rasa, kogemus kirjutab meelte kaudu sisu. K.Marx ja F. Engels- dialektilise materialismi õpetus, kus psüühikat käsitleti aju ja selle erilise omaduse- teadvuse- evolutsioonilis-ajaloolise arengu tulemusena. Suur viisik (big five) - Isiksuse omaduste Suur Viisik Väga mitmete isiksuseküsimustike faktoranalüüsil on esile tulnud viis faktorit, mida võib pidada isiksuse põhidimensioonideks · Ekstravertsus · Sotsiaalsus
parlamendi õigusi. See võimutasakaal jääb Inglismaal püsima rohkem kui 150 aastaks. Locke naases ka oma Inglismaale ning osales uue võimu kindlustamisel ja ülesehitamisel, oli tegev ka viigide parteis. Locke oli oma elu lõpuks väga kuulus, kuid seda mitte poliitfilosoofia poolest, vaid tema kuulsaim teos oli "An Essay Concerning Human Understanding" (1689), kus ta ütles, et inimene on sündides "puhas leht" ehk tabula rasa ning kõik teadmised saab inimene vaid elukogemuste kaudu. Locke'i peetakse sensualismi oluliseks esindajaks, kuna ta väidab, et inimese meeleline kogemus on kõigi tema teadmiste allikas (inimene kogu aeg võrdleb, ühendab ja abstraheerib oma teadmisi oma kogemuste põhjal). Locke oli erinevalt Hobbesist ja Machiavellist ka sügavalt usklik, kuid see ei takista tal sügavalt uskuda ka inimese mõtlemisvõimesse. Tema poliitilise filosoofia tuntuimad teosed on Two Treatises on Government
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
