värskes õhus, sport. Sportmängud, mis nõuavad lähedale ja kaugele vaatamist nagu tennis, võrkpall, treenivad ja lõõgastavad hästi silmalihaseid. Suusatamine, ujumine, jooksmine, mis arendavad kogu organismi lihassüsteemi, tugevdavad ka silmalihaseid 11 6 DIAGNOOSIMINE JA RAVI 6.1. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Kontrollitakse nägemisteravust selleks mõeldud tabelite abil. Mõõdetakse ka silma refraktsioonivõimet. Spetsiaalse aparaadi abil tehakse kindlaks silma valguskiiri koondava aparaadi seisund, mille alusel saab välja kirjutada prillid. Uurimine pilulambiga. Pilulamp on mikroskoobiga varustatud seadeldis, mis võimaldab uurida peaaegu kogu silma. Selle abil saab näha muutusi läätses, klaaskehas ja võrkkestal ning vajadusel välistada teised nägemishäirete põhjused. 6.2. Ravivõimalused
veehoidvus. Savimörtide orienteeruv seguvahekord on 1:2...1:4 (1 osa savi kohta 2...4 osa liiva). Segamörtidest - leiavad müüritöödel kasutamist peamiselt tsement- lubimört ja vähem tsement-savimört. Tsement annab neile mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi hea plastsuse ja veehoidvuse. Seetõttu kasutatakse sageli segamörte. Lubi või savi segatakse mörti vedela taignana. Nii seguneb ta kergemini. Segamördi seguvahekord valitakse harilikult tabelite järgi ja ta antakse 3 arvuga. Näit. 1:1,5: 6 (1 osa tsemendi kohta 1,5 osa lupja või savi ja 6 osa liiva). Vee hulka mördi seguvahekorras ei anta. Vett lisatakse mördi segamise käigus silma järgi. KROHVIMÖRDID Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi
kontakteerumise meetod (telefon, isiklik, kiri). 3.Andmete kogumine: uuringu kige kulukam etapp, mille puhul aga peab rhutama ka praeguse sidetehnika vimalusi. 4.Andmete ja info analüüs : kas maatriksmeetod, statistiline analüüs spetsiaalsete arvutiprogrammidega vi käsitsitöötlus. 5.Tulemuste avaldamine ning järeldused: tulemused tuleb alati esitada hästi ja korrektselt vormistatuna ja kirjalikult, vajaduse korral jooniste, tabelite ja graafikutega varustatult. Uuringu läbiviija esitab oma tööst ka suulise ülevaate , mis analüüsitakse firma ajutrusti koosolekul. (Turg 2003) 11 KOKKUVÕTE Uuringud koostavad peaaegu kõik ettevõtted majandusvaldkonnas. Kui ettevõte uuringuid ei korralda, siis ta ei tea, millised on tema toodete tarbijad ning ta ei oska ennast seetõttu ka tarbijatele paremaks ning meeldivamaks muuta.
Mõningatel juhtudel (vt. EN 206-1 lisa F) võivad olla kehtestatud betooni koostise piirväärtused (sealhulgas maksimaalsed lubatavad V/Ts väärtused). Kontrolli, et V/Ts teguri väärtus ei ületaks lubatud piirväärtust. 2 Betooniõpetus EPM 0030 2.2. Betoonisegu vee kulu määramine Betoonisegu vee kulu (veevajadus) liitrites (1 m3 betoonisegu kohta) etteantud konsistentsi saavutamiseks määratakse eelneva kogemuse põhjal koostatud tabelite või graafikute alusel. Juhul, kui killustikutera ülemine mõõde on suurem kui 8 mm, tuleb kasutada mitut killustiku fraktsiooni. Betoonisegu veevajadus sõltuvalt nõutavast koonuse vajumist, kasutatava tsemendi liigist ja kasutatava killustiku terasuuruse ülemisest mõõtmest (D) Tabel 2 Vee kulu, l
1. Lehekülje veerised: ülalt ja alt 2 cm, vasakult 3 cm, paremalt 1 cm. 2. Pealkiri: suurtähed, kirja suurus 25, kirja stiil Arial, rasvane kiri, joondamine keskele, vahe enne lõiku 12 p, pärast 15 p. SEE SIIN ON PEALKIRI VORMINDAMISEKS 3. Nummerda leheküljed (number üles paremale), numbri suurus 15 p Ära näita leheküljenumbrit esimesel lehel. 4. Lisa jalusesse tänane kuupäev ja oma nimi(Sul on esileht teistsugune, lisa teisele lehele). 5. Kirja suurus 16, joondamine paremale, katkendjoonega allajoonitud, teksti esiletõstuvärv on roheline. Tehke tekstile esimese rea taane 2,5 cm. Arvutifirmade ühinemine toimub ka teistes maades. Jaapani suurfirmad Hitachi ja Fujitsu ühendavad jõud universaalarvuti uue mudeli väljatöötamiseks ja tootmiseks. USA-s on käigus 80000 arvutit, teisel kohal maailma riikide seas on Saksa...
jm. Pealdised peavad olema lisatud Caption käsuga ) · kursor kohta, kuhu loetelu tuleb · Insert Reference Indeks & Tables sakk Table of Figures · Caption Labels alal vali loetelu nimetus ( tabel, joonis ...) OK . Tabelite loetelu : Tabel 1 Matemaatiliste valemite kasutamine............................................................................34 Tabel 2 Valmiskujundused......................................................................................................36 Tabel 3 Suhkur :)......................................................................................................................38 Loetelu värskendamine peale uute tabelite, jooniste ... lisamist :
Eesti hülged Hüdrobioloogia Referaat Juhendaja/õppejõud: Henn Kukk Üliõpilane Sirli Tooming 0924354 Üliõpilase meiliaadress [email protected] Õppekava nimetus Bioloogia Sisukor 1.Eesti hülged...................................................................................................................................7 1.1.Viigerhülge üldiseloomustus.................
1.2. Populaarseimad eesnimed tänapäeval 2. Nime saamise lugu ja nimede päritolu 2.1. Nime saamise lood 2.2. Eestipärased nimed 2.3. Võõrapärased nimed Liigendamisel võib järjekorranumbreid joondada ka otse (mitte astmeliselt). Õpilasuurimuse maht on 15-20 lehekülge ning see koosneb 2-3 peatükist. Peatükkides esitatakse töö tulemused. Mõnedes ainevaldkondades saab tulemusi kajastada ka tabelite ja jooniste abil. Oma tulemusi on soovitatav võrrelda teiste uurimuste tulemustega (kirjanduses avaldatuga) ja kirjutatut teoreetiliselt põhjendada. Praktilise suunaga töö ülesehitus võib olla pisut erinev ja seal võib esitada probleemi lahendusvariante ja teha ettepanekuid, mida võiks praktikas ellu viia. Töös esitatud seisukohad peavad olema argumenteeritud ja põhjendatavad.
Nagu üks autoritest, Jerry Leiber, hiljem meenutas, oli tegemist naljaga ja hilinenud kättemaksuga. Nad teadsid, et Elvise suus kõlab ähvardav tekst hoopis teisiti kui bluusimeeste Memphis Slimi või John Lee Hookeri huultel. Laulumeistrid arvestasid et kuninga esitatud sõnad on õõnsad ja ehk isegi naeruväärsed, sest isegi publik pidi ju aru saama, et ainult Presley võis seda tõsiselt võtta. 1956. aasta kevadel laulis Elvis Presley tabelite tippu Leiberi ja Stolleri laulu «Hound Dog», mille tandem oli kirjutanud paksule ja inetule, kuid väga jõulise häälega bluusilauljale Willie Mae Thorntonile. Elvis nägi, kuidas lugu esitas parodist Freddy Bell, ja kopeeris esituse üks ühele. Leiber ja Stoller tundsid ennast labastatud versiooni pärast sügavalt solvatuna ning kui oleks tekstis olnud muudetud kas või üks sõna, saanuksid nad plaadi ilmumise keelata. Nad panid raha
suund vuukide arvu vähendamisele ja vuukide vahelise kauguse suurendamisele. Konstruktsioonivuukide maksimaalne soovitav vahekaugus võiks olla kuni 8 m, arvestades kandepostide paiknemist. Põrandaplaadid peaksid olema ruudukujulised või võimalikult lähedal ruudule, pikkuse ja laiuse suhe ei tokiks ületada 1,5te. Paisumisvuukide ülesanne on kindlustada betoonplaadi pikisuunaline püsivus maksimaalse temperatuuri juures. Paisumisvuukide vahekaugused määratakse tabelite järgi sõltuvalt plaadi paksusest, temperatuurist betoneerimise ajal ja teraskiudude hulgast. Paisumisvuugid tavaliselt kütteta põrandates ei esine. Eraldi tähelepanu nõuavad töövuugid. Eraldi töövuugi tarve võib tekkida näiteks pikemaajaliste töökatkestuste korral. Töövuukides kasutatakse vertikaalsuunaliste nihete ärahoidmiseks sageli vuugiprofiile. Vuugiprofiilid on plaatide vahel võimelised nihkejõude üle kandma avanemisel kuni 20 mm
Intervall m 0-20 0,2 5,0 4 0,20 20-40 0,2 5,0 5 0,00 40-60 0,2 5,0 1 3,20 60-80 0,2 5,0 7 0,80 80-100 0,2 5,0 8 1,80 25 6,0 2 vabadusastmete arv on Seega arvutan Exceli arvutuskeskkonnas: Kuna siis lükkan tagasi: Tegemist pole ühtlase jaotusega. 5. Konstrueerida samas teljestikus graafikud Graafikud koostan järgmiste tabelite abi: Jaotustiheduse tabel 0,00237 0,01713 0 9 5 0,010 0,00399 0,01443 10 4 7 0,010 0,00608 0,01216 20 5 3 0,010 0,00841 0,01024 30 3 8 0,010 0,01055 0,00863 40 5 4 0,010 0,01201
................................................................15 2 SISSEJUHATUS Inimese organism vajab tervislikku toitumist, et püsida terve nii vaimselt kui füüsiliselt. Tervislik toitumine on tänapäeval väga aktuaalne teema. Teema valik tulenes soovist teada saada rohkem tervisliku toitumise põhitõdedest – mida ja kui palju süüa, et hoida keha tervena. Töö eesmärgiks oli erinevate teaduslike tekstide, tabelite ja jooniste abil kirja panna tervisliku toitumise põhialused. Uurimistöö keskmeks sai info, mida ja millal on kõige tervislikum süüa ning milliseid toiduained tuleks tarbida rohkem või vähem. Materjal on kogutud erinevatest raamatutest ja interneti allikatest. Suurem osa tööst on koostatud refereerimise teel. 3 1. TOITAINED Toitaine on aine, mida saame keskkonnast ning mis on vajalik eluks ja kasvamiseks.
Eesti Infotehnoloogia Kolledz The Onion Router I026 IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid referaat Juhendaja/õppejõud: X Üliõpilane X Tallinn 2016 Sisukord Jooniste loetelu..................................................................................................................3 Sissejuhatus.......................................................................................................................5 1Ajalugu............................................................................................................................6 2Mis on The Onion Router?..............................................................................................7 2.1TOR brauser....................................................................................................
40-60 0,2 5,0 0,6 6 0,2 60-80 0,2 5,0 0,8 4 0 80-100 0,2 5,0 1 4 0,2 1,4 2 vabadusastmete arv on Seega arvutan Exceli arvutuskeskkonnas: Kuna siis lükkan tagasi: Tegemist pole ühtlase jaotusega. 5. Küsimus Konstrueerida samas teljestikus graafikud Graafikud koostan järgmiste tabelite abi: Jaotustiheduse tabel 0 0,00237 0,01713 0,010 9 5 10 0,00399 0,01443 0,010 4 7 20 0,00608 0,01216 0,010 5 3 30 0,00841 0,01024 0,010 3 8 40 0,01055 0,00863 0,010 5 4 50 0,01201 0,00727 0,010 7 4 60 0,01241 0,00612 0,010
Infotöötlus MS Word 2010 (2007) 4. Mõõduriba (joonlaud). 5. Kerimisribad: dokumendi "kerimine". 6. Tööaken teksti sisestamiseks. 7. Oleku- ehk seisundiriba (Status Bar): Info hetkel nähtavast sektsioonist, leheküljest, sõnade arvust jne. Mõõduriba Kujunduselementide (tabelduste, tabelite, veergude, jooniste jms) paigutamisel Wordi ekraanile saab kasutada mõõduriba (joonlauda). Mõõduriba kuvamiseks avada vahekaart Vaade (View) ja valida Joonlaud (Ruler) või vertikaalselt kerimis- ribalt ülevalt valida Joonlaud. Jooniste koostamisel on vahel hea kasutada nn ruudujooni (Gridlines), mida saab valida Küljendus (Page Layout) vahekaardist Joonda (Align) Kuva ruudujooned (View Gridlines). Olekuriba paikneb Wordi akna alumises servas, kuhu saab kuvada teavet dokumendi kohta.
ikoon. Edasi tasub arvutile selgeks teha, et ridade numbreid automaatselt loendataks. Selleks võib id-tulba alt otsida sektsiooni Identity Specification ning sealt omaduse Is Identity väärtuseks panna Yes. Ülejäänud vaikeseaded võivad paika jääda juhul, kui oleme rahul olukorraga, kus loendama hakatakse numbrist 1 ning järgmine arv tuleb igal korral ühe võrra suurem. Vajutades salvestusnuppu, kantakse tehtud muudatused tegelikult andmebaasi ning vasakul andmemenüüs võib näha tabelite all uut tekkinud tabelid dbo.linnad. Andmete mugavamaks sisestamiseks hiire parema klahviga klõps tabeli nimele ja valik "Open Table". Taas on võimalik kõik kogu protsess teisendada SQL käskudeks. Selleks tuleb valida Table DesignerGenerate Change Script ning tulemus on järgmine: CREATE TABLE dbo.Linn_tbl ( LinnID int NOT NULL IDENTITY (1, 1) PRIMARY KEY , Nimi varchar(50) NOT NULL , Rahvaarv int NULL ) GO
Date & Time - dokumenti kuupäeva ja kellaaja lisamine Auto Text inglisekeelsete tüüpväljendite automaatsisestus Field - saab lisada konkreetseid välju (näiteks valemeid, autoteksti, kuupäeva-kellaaega, ....) Symbol - saab lisada sümboleid, mida klaviatuuril ei ole Comment kommentaaride lisamine Footnote - saab lisada leheküljelõpu ja dokumendilõpu selgitavaid indekseid Caption - saab organiseerida piltide, valemite, tabelite, .... nummerdamist Cross-Reference - saab kergesti lisada viiteid mingile dokumendi osale Index and Tables - saab teha dokumendile indekseid ning sisukorda (milliselt leheküljelt mingi teema kohta informatsiooni saab) Picture piltide lisamine dokumenti Text Box tekstikasti lisamine dokumenti File - saab dokumenti mingi teise faili sisu lisada Object - saab dokumenti mingi teise programmi toodangut lisada
soovitusi ning ettepanekuid, kuidas õpikuid tasakaalustatumaks muuta, et õpik peegeldaks ühiskonnas valitsevat tegelikkust (Soorollid õppekirjanduses, 2003: 76). Võõrkeelsete nimede mugandamine pelgalt kirjapildi poolest pole soovitatav (Kirjakeele ..., 1985: 74). Kasutatud kirjanduse loetelu koostatakse sellise viitamissüsteemi puhul tavaliselt autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras. 7.4. Tabelite ja jooniste vormistamine Tabelid ja joonised võimaldavad esitada süstematiseeritult ja ülevaatlikult arvandmeid ning seoseid või illustreerida teksti (vt arvutil vormistamise juhendit lisas 4). Iga tabel on nummerdatud (Tabel 1, Tabel 2 jne) ning varustatud pealkirjaga, mis paiknevad tabeli peal. Tabeli numbreid hakatakse lugema alates esimesest tabelist töös. Pealkiri peab olema võimalikult lühike ja selge, kuid samas mõtestama tabeli sisu lahti ka tööd mittelugenud inimesele
6) Kas igal alapealkirjal on selge suhe peamise pealkirjaga? 7) Kas iga pealkirja alla kuulub vähemalt kaks alapealkirja? 8) Kas samaväärsed seigad on väljendatud samalaadsete või sama tüüpi keeleliste vahendide abil? 9) Tasub pöörata tähelepanu, et ükski pealkirjadest poleks täpselt sama kui kogu töö nimetus ega meenutaks seda liialt. (2004: 285286) TABELID JA JOONISED Teksti loetavust ja mõistetavust parandatakse tabelite ja jooniste abil. Tabelis peab olema: 1) Tabeli seletus 2) Ülemine tabeli piirjoon 3) Tabeli pea 4) Lahtrite pealkirjad 5) Tabeli alumine piirjoon 6) Juhtlahter 7) Lahtrid Pea meeles: 1) Teaduslikes tekstides esinevad tabelid pealkirjastatakse teksti keeles ja rahvusvahelistes tähtsates uurimustes resümee keeles. Pealkirjad peavad olema informatiivsed. 2) Tabelite kirjeldused või pealkirjad paigutatakse tabeli kohale.
detsembrit 1918.aastal , mil Konstatin Päts, August Rei ja Theodor Käärik kirjutasid alla ''Määrused töökaitse komissaride kohta''. Selle määrusega pandi tööministrile kohustus määrata ametisse kohalikud töökaitse komissarid ning kehtestati töökaitsekomissaride ülesanded ja neid oli 11 , mõned näited : tööliste ja ettevõtjate vahel konfliktide lahendamine, reeglite ja määruste läbivaatamine ja kinnitamine, ettevõtete poolt väljaantavate ettekirjutiste, tabelite, reeglite ja määruste läbivaatamine ja kinnitamine ja paljud taolised ülesanded. Kõikidel ametisse nimetatud komissaridel oli oma katselei ja neile anti õigus korraldada oma komisjonid. Esialgu määrati ametisse kolm komissari , kes olid Tallinnas, Narvas ja Tartus. 4 Helen Kant Tööinspektsioon
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaardi kvaliteeti määravad tegurid. Kaardi loetavus, esteetilisus, sisu korrektsus ja kasutusmugavus. Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Kaart on üldistatud mõõtkavaline ja leppemärkidega seletatud maapinna või muu taevakeha vähendatud kujutis, mis näitab objektide paiknemist üksteise suhtes. Kaartite kaudu saab jäädvustada ja lugejale edasi anda mingi looduses olev situatsioon. Kaardil kujutatakse objektide piirjooni, nagu nad pealvaates paistavad. Maastikul esinevaid objekte kujutatakse kaardil leppemärkidega Tänapäeval kasutatakse kaarte meie igapäeva elus päris tihti: linnakaarti, katastrikaarti, turismikaarti, maanteede kaardid jne. Et kaarte kasutada, peab oskama kaarte lugeda ja nendest aru saada. Kaardi lugemine on oskus, mida on v...
REFERAADI KOOSTAMISE NÕUDED Samad nõuded, mida esitatakse gümnaasiumi õpilasele. Allolev juhis on võetud internetist. ÜLDNÕUDED Referaat esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297 mm × 210 mm) (mitte kahepoolsena) · Referaat peab olema korrektselt vormistatud Wordi dokument. · Referaat algab tiitellehega, kus on järgmised väljad: kooli nimi, pealkiri, töö liik, autori nimi, kursus, aasta. · Tiitellehele järgneb sisukord. · Leheküljed peavad olema varustatud numbriga. · Teksti tähe suurus 12 13 pt , äärest-ääreni reastuses ja 1,5 kordse reavahega. · Vasaku ääre laius on 3,17 cm, paremal 2,37 cm ja ülevalt ning alt 2,54 cm. · Leheküljel, kus algab peatükk või mõni muu iseseisev osa (sisukord, eessõna, sissejuhatus jne) jäetakse ülalt vabaks 6 - 7 cm laiune äär. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on ...
(M) Meetodikirjeldus Uurimisobjekt Uurimisvahendid Uurimuse kulg etappidena Ainestiku analüüsimeetodid Võrdlus Vaatlus Sisuline kriitika (väline, sisemine) Statistiline töötlus Võrdlev-ajalooline meetod Prosopograafiline meetod jne (R) Tulemused Kas uurimisülesandele on saadud vastus? Tuua välja keskne kasutegur uurimisprobleemide kaupa (muidugi juhul, kui neid oli mitu) Selles osas on koht tabelite ja skeemide jaoks (tulemuste esitamise kompaktne viis) Humanitaarses kirjeldavas töös võib see osa haarata mitu peatükki (D) Arutelu Kuidas uurimuses õnnestus probleem lahendada Milliseid piiranguid tingis uurimismeetod (mida oleks tulnud teha teisiti) Millist teavet uurimus lisas (kas kinnitab hüpoteesi, kas langeb kokku varasemate tulemustega jne) Millisel määral on tulemused üldistatavad Kuidas tulemusi kasutada teoorias ja praktikas
On olemas erinevad andmebaaside tüübid: Lameandmebaasid (andmebaasid, mis koosnevad ainult ühest tabelist) Tekstiandmebaasid (nagu contacts.txt fail kodutöös 5 ja 6) Hierarhilised (andmebaasis leiavad kajastamist omaniku ja alluva suhted) Võrkmudel (sarnased hierarhiliste andmebaasidega, aga siin alluval võib olla mitu omanikku ja mitu alluvat) Relatsioonilised (objektid andmebaasis ja nendevahelised seosed esitatud tabelite kujul) Objekt-orienteeritud (võimaldab säilitada objekt-orienteeritud programmis loodud objekte) MySQL on relatsiooniline andmebaas. Relatsioonilises andmebaasis hoitakse infot mingite objektide kohta (töötaja, kasutaja, auto, raamat jne.) Sellistest infoobjektidest saavad ühe baasi andmeobjektid ehk tabelid. Tabel esitab infot mingi ühetüübiliste objektide kohta - "raamatud", "isikud" oleksid tüüpilised andmebaasi tabelite nimed
Tõmbenumbriteks on aga Rip Cord byi Fly, mis pakub õhulennu kogemust vertikaalses tuuletunnelis. North Star on inseneride ime, mis viib külalised uutesse kõrgustesse, seda nimelt klaaskapslis mere kohal isegi kuni 100 meetri kõrgusele. Pilt 3. Kruiisilaev Quantum of the Seas. (caribjournal, Royal) 14 LAEVADE VÕRDLUS Laevade parameetrite võrdlemiseks koostasin tabelid. Laevade parameetrid leidsin interneti lehekülgedelt. Tabelite abil on hea välja tuua laevade parameetrite erinevused. Tabel 1 on võrdlus kahe 20. sajandi laeva parameetrite kohta võrreldes 16-st erinevat näitajat. Tabel 2 on samasugune võrdlus nagu tabel 1, ainult 21. sajandi laevade kohta. Tabel 3 on võrdlus kahe 20. sajandi laevas osutatud teenuste kohta. Tabelis on võrreldud 35 teenuse kättesaadavust antud laeval. Tabel 4 on samasugune võrdlus nagu tabel 3, ainult 21. sajandi laevade kohta.
Sisukord SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 2 1. MIS ON ARVUTIVIIRUS?..................................................................................................3 1.1. LÜHIKE AJALUGU............................................................................................................ 3 1.1. LÜHIKE AJALUGU............................................................................................................ 3 1.2. VIIRUSE OLEMUS............................................................................................................. 3 1.2. VIIRUSE OLEMUS............................................................................................................. 3 1.3. VIIRUSTE EHITUS JA TALITLUS........................................................................................ 3 1.3. VIIRUSTE EHITUS ...
keermenütide vahekaugust. Seega tuleb käikude arvu (keermeniitide arvu) leidmiseks keerme käigupikkus jagada keermesammuga. Kuna standardse keerme kõiki mõõtmeid saab võtta vastavaist tabeleist, siis konkreetse keerme tähise määramiseks tehakse esiteks kindlaks keerme profiili tüüp ja käikude arv, siis mõõdetakse sise- või välisläbimõõt ning samm.Nüüd võib tabelite järgi määrata selle keerme tähise. Ruutkeerme joonisele kantakse kõik keerme valmistamiseks vajaminevad mõõtmed, kuna keere ei ole standardne. Joonisel tähistatakse keevisõmblus viitenoole ja viitenoole laudiga, mille peale või alla kantakse õmblust tähistavad põhimärgid ja vajalikud mõõtmed. Viitenoole laudi koosneb kahest paralleeljoonest, millistest üks on pidev ja teine kriipsjoon. Laudi kriipsjoont võidakse kanda pidevjoonest üles- või allapoole, kusjuures
mille külge kinnituvad kipsplaadid. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. ERGO® ERGO®-seinakonstruktsioon koosneb spetsiaalsest karkassist sammuga 900 mm ja 900 mm laiusest kipsplaadist. Kuni 2735 mm kõrgusesse seinakonstruktsiooni lisatakse vertikaalsete karkassipostide vahele üks horisontaalne tugi (ERGO profiil). Kõrguse kasvades tugede arv suureneb. Seinatüübid ja tabelite lugemine Tabelites näidatud seinatüübid moodustavad süsteemi, puit- ja teras karkassiga vaheseina konstruktsioonidest, karkassisammuga 600 mm. Tööjuhendites ja -joonistes märgitakse iga vahesein tähisega, mis näitab täpselt ära konkreetse seinakonstruktsiooni. Numbrid näitavad karkassiruumi mõõte, plaadikihtide arvu ja isolatsioonimaterjali paksust. Näited GT 66/66 101MO Ühekordne teraskarkass, karkassipost 66 mm, karkassiruum 66 mm, üks plaat
mille külge kinnituvad kipsplaadid. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. ERGO® ERGO®-seinakonstruktsioon koosneb spetsiaalsest karkassist sammuga 900 mm ja 900 mm laiusest kipsplaadist. Kuni 2735 mm kõrgusesse seinakonstruktsiooni lisatakse vertikaalsete karkassipostide vahele üks horisontaalne tugi (ERGO profiil). Kõrguse kasvades tugede arv suureneb. Seinatüübid ja tabelite lugemine Tabelites näidatud seinatüübid moodustavad süsteemi, puit- ja teras karkassiga vaheseina konstruktsioonidest, karkassisammuga 600 mm. Tööjuhendites ja -joonistes märgitakse iga vahesein tähisega, mis näitab täpselt ära konkreetse seinakonstruktsiooni. Numbrid näitavad karkassiruumi mõõte, plaadikihtide arvu ja isolatsioonimaterjali paksust. Näited GT 66/66 101MO Ühekordne teraskarkass, karkassipost 66 mm, karkassiruum 66 mm, üks plaat
Uurimistöö vormistamine Üldnõuded Töö esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel A4 formaadis. Uurimistöö köidetakse kiirköitjasse. Töö peab olema trükitud arvutil. Töö tuleb trükkida kirjatüübis Times New Roman tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Lehe vaba äär peab üleval ja all olema 2,5 cm, paremal 1,5cm ja vasakul 3 cm. Tekstilõigud joondatakse mõlema serva järgi, seejuures ei tohi tekstis tekkida põhjendamatuid sõrendusi ja lünki, vajadusel tuleb kasutada poolitamist. Kõik töö leheküljed alates tiitellehest kuni lisade lõpuni saavad järjekorranumbri. Numbri kirjutamisel arvestatakse, et number trükitakse lehekülje alumisse serva keskele või paremasse nurka. Lehekülgede nummerdamist alustatakse alates teisest lehest (lehekülje number puudub vaid tiitellehel), arvestades numbrilisse arvestusse ka tiitellehe. Tekstilõigud eraldatakse taandrea (1,25 cm) või tühja reavahega. Te...
See materjal, milles on selgitusi ja näiteid, on abiks igale tekstitöötluse õppijale. Kasutamise lihtsustamiseks on tekst jaotatud sellisteks osadeks, millest oleks võimalik leida juhiseid just selle töö kohta, mida parajasti teete. Tekstitöötluses on kindlasti järgmised tegevused ja vajalikud tööd: · Teksti sisestamine · Teksti parandamine ja muutmine · Teksti ilmestamine ja vormindamine laadide kasutamisega · Lehekülgede seadete määramine · Tabelite kasutamine ja vormindamine Piltide lisamine ja piltide vormindamine · Salvestamine · Printimine 2 2. TEKSTITÖÖTLUSEST JA WORDIST 1. Dokument Dokument (Document) tekstitöötluse põhiüksus, mis salvestatakse faili, mille tüüp on .docx. Dokument koosneb alati vähemalt ühest leheküljest. Määravaks on leheküljeseaded: paberi suurus, suund (orientation) ja veerised tekstist vaba ruum lehe servadel. Raamatu
polüetüleenvill, 21 kg/m3 kohta. Ebakorrapärase kujuga kehade poorsuseks sain silikaatkivil 21% (poorsus cá 30% [3] allika p]hjal. Rühma keskmisteks tulemusteks oli 23 %. Erinevad materjalid omavad erinevat tihedust. Materjali tihedus on tingitud tema koostisainetest,veeimavusest, valmistamismeetoditest ja poorsusest. Materjali tihedusest olenevad ka materjali füüsikalised omadused, näiteks veeimavus. Poorsuse ja tiheduse omavahelist seost vaadeldes võib järeleda tabelite järgi, et mida tihedam on aine,seda väiksem poorsus. Suure tihedusega materjalid on pigem need, mis kasutatakse kandekonstruktsiooniks nagu teras, madala tihedusega materjalid on peamiselt need mis kasutatakse isolatsiooniks. 5. KORDAMISKÜSIMUSED 5.1. Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust? Absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust on vaja selleks, et teada, kus ja millistes tingimustes võib ehitusmaterjali kasutada
1914, elukoht Nõmme, Tallinn ) mälestused (kirja pandud 07.10.2014 a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Elektroonilised (interneti) materjalid: Autor. Pealkiri. materjali täielik interneti aadress , (esimese külastamise kuupäev). N: Pappel, P. Põder. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html, (25.09.2014) Tartu Ülikooli Loodusteaduste didaktika lektoraat. Põder. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm, (26.09.2014) 5. TABELITE, JOONISTE JA FOTODE VORMISTAMINE Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud tööd läbiva numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all sellele viidata. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) ning fotod pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1., Foto 1. jne). Igale joonisele, tabelile ja fotole tuleb tekstis ka viidata. Näited: Joonis 1. Välismaised investeeringud ühe elaniku kohta 1998
1914, elukoht Nõmme, Tallinn ) mälestused (kirja pandud 07.10.2014 a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Elektroonilised (interneti) materjalid: Autor. Pealkiri. materjali täielik interneti aadress , (esimese külastamise kuupäev). N: Pappel, P. Põder. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html, (25.09.2014) Tartu Ülikooli Loodusteaduste didaktika lektoraat. Põder. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm, (26.09.2014) 5. TABELITE, JOONISTE JA FOTODE VORMISTAMINE Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud tööd läbiva numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all sellele viidata. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) ning fotod pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1., Foto 1. jne). Igale joonisele, tabelile ja fotole tuleb tekstis ka viidata. Näited: Joonis 1. Välismaised investeeringud ühe elaniku kohta 1998
maailmasõjani. Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799-1871). Kõik algas sellest, kui ta oli vihane Kuningliku astronoomia Ühingu peale, sest nende tehtud arvutustes oli palju vigu, ta ütles selle peale "Ma palun jumalat, et need arvutused saaks teha aurujõul!". Nende sõnadega algas arvutite automatiseerimine. Aastal 1812 märkas Babbage et paljud pikad arvutused, eriti need, mida oli vaja mingite matemaatiliste tabelite tegemiseks olid tegelikud sama tegevuse kordamised. Ta arvas, et neid arvutusi oleks võimalik teha ka automaatselt. Aastal 1822 tegi Babbage oma esimese sammu selle probleemi lahendamise suunas, kui ta hakkas valmistama mehhaanilist arvutusmasinat, mille ta nimetas differentsiaal- mootoriks. Masinale andis energiat aurumasin ja see oli lokomotiivi suurune. Masin suutis teha vajalikud arvutused ja ka vastuse trükkida. Selle tootmist alustas Babbage 1883 aastal
maailmasõjani. Tõeline arvuti Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799-1871). Kõik algas sellest, kui ta oli vihane Kuningliku astronoomia Ühingu peale, sest nende tehtud arvutustes oli palju vigu, ta ütles selle peale "Ma palun jumalat, et need arvutused saaks teha aurujõul!". Nende sõnadega algas arvutite automatiseerimine. Aastal 1812 märkas Babbage et paljud pikad arvutused, eriti need, mida oli vaja mingite matemaatiliste tabelite tegemiseks olid tegelikud sama tegevuse kordamised. Ta arvas, et neid arvutusi oleks võimalik teha ka automaatselt. Aastal 1822 tegi Babbage oma esimese sammu selle probleemi lahendamise suunas, kui ta hakkas valmistama mehhaanilist arvutusmasinat, mille ta nimetas differentsiaal- mootoriks. Masinale andis energiat aurumasin ja see oli lokomotiivi suurune. Masin suutis teha vajalikud arvutused ja ka vastuse trükkida. Selle tootmist alustas Babbage 1883 aastal
1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) 3. Platon: 1. kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. miks on filosoofid parimad polise valitsejad kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned + lisage oma arusaam selle kohta mis on idee 4. Bacon: 1. esitage õige induktsiooni meetod: kolme tabeli kirjeldus (soojuse näitel) ja milles on iga tabeli tähendus (üldine mõte) + selgitage mille poolest on tegemist induktiivse meetodiga (vt lisamaterjal) 2. kõigi nelja iidoli võimalikult täpne iseloomustus (võib kasutada autori väljendeid ilma teda tsitee...
numbrilised paroolid. Tema puuduseks on see et ta ei suuda lahti murda neid paroole, mis sisaldavad mitte-tähe/numbrilisi sümboleid (!"#$ %&'()*+,-./:;<=>?@[]^_`{|} ~), sest antud tabel lihtsalt ei sisalda neid sümboleid. Kuid Sa võid installeerida ka suurema tabeli (või mitu neist) ja siis pole probleeme..., näiteks nn Extended tabel sisaldab neid mitte-tähe/numbrilisi sümboleid (!"#$%&'()*+,-./:;<=>?@[]^_`{|} ~), aga see tabel kaalub ka 7,5 GB'i (tasuline). Suuremate tabelite laadimsel ja installeerimisel peab ka mälu rohkem olema alates vähemalt 1 GB kuni 4 GB-ni. Kui Sa laed Internetist alla ka Ophcrack setup faili (ophcrack- win32-installer-3.0.exe), millega võib ta installeerida otse oma opsüsteemi, siis pakutakse installimise alguses allalaadimiseks järgmisi tabeleid: WinXP tabeleid-380 MB, WindXP tabeleid- 703 MB (kiirem) ja tasuta Vista tabeleid 461 MB. Tabeleid saad vaadata ja alla laadida nii tasuta variantides kui ka suuremaid neist ostes siit
y uurimisküsimuste ja hüpoteeside sõnastamine, y katse kavandamine. 2. Uuringu läbiviimisel: y töövahendite käsitsemine, y katse läbiviimise hoolikus ja organiseeritus, y mõõtmine, 29 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 y andmekogumismeetodite rakendamine, y täpsuse tagamine, y ohutusnõuete järgimine. 3. Tulemuste analüüsil, tõlgendamisel ja esitamisel: y arvandmete tabelite korrastamine, y tabelite analüüs, y tabelite põhjal diagrammide koostamine, y diagrammide analüüs, y järelduste ja üldistuste tegemine, y järelduste ja üldistuste usaldusväärsuse hindamine, y järelduste ja üldistuste rakendamine prognoosimisel, y uuringu muutmisvajaduse põhjendamine, y põhitulemuste ja järelduste esitamine erinevates vormides. Põhikoolis tuleb hinnata eelkõige probleemi sõnastamise, taustinfo kogumise, uurimisküsi-
epidemioloogilist meetodit. Omab tähtsust, kui suurt osa ja keda siseministeerium. Surmatõend täidetakse kõigi Eesti territooriumil väärtuse 1 osakaalu protsentides. Andmeid saab kirjeldada nii arvuliselt "mõõdetakse"= valimi suurus ja valiku printsiibid ning millist asetleidnud surmajuhtude kohta, kui surnud isik oli seitse või enam - tabelite ja kirjeldavate statistikute abil, kui ka graafiliselt. statistikat kasutatakse. Epidemioloogia liigid ·Rutiinne e igapäevane päeva vana. Elulemus · näitab negatiivse sündmuse (surma) 1.Sagedustabel: · Mittearvulised või diskreetsed tunnused (mitu korda
Tallinna Majanduskool Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Karmen Küket RP099 MERIT AKTIVA KASUTAMINE FIRMA SISE- EESKIRJADES Referaat Juhendaja: Evi Kikas Tallinn 2011 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS.............................................................................5 1.1Kassatehingud.................................................................................................................... 5 1.2Arvestus arvelduskontodel.................................................................................................6 2. NÕUETE ARVESTUS..................................................................................
See on uurimistöö koostamise juures kõige mahukam ja aeganõudvam töö ning vastava oskuse omandamine ja arendamine ongi uurimistöö üks peamisi eesmärke. Kui õpilase poolt valitud uurimistöö teema eeldab uuringute teostamist, tuleb koostöös juhendajaga valida metoodika. · Andmete kogumiseks kasutatakse vaatlust, eksperimenti või küsitlust. · Andmete töötlemisel keskendutakse keskmisele, hälvetele või korrelatsioonile ning saadud tulemused esitatakse tabelite ja diagrammidena. · Saadud tulemuste lahtimõtestamiseks kasutatakse võrdlust, sünteesi, analüüsi või üldistust. 5 · Tulemuste esitamisel tuuakse esile need järeldused, mis lisavad uut, võrreldes varasemate uurimustega. 6 Töö ülesehitus ja koostamine
...................................34 2. Märksõnastamine elektronkataloogis tänapäeval, aineotsingu võimalused ja erinevused ...............................................................................................................................................35 2 3.UDK väljatöötamine, UDK tabelite tüübid, UDK arenguperioodid, levik, rakendusvaldkonnad..............................................................................................................37 4.Liigitamise ja märksõnastamise võrdlus............................................................................39 KOGUDE KUJUNDAMINE....................................................................................................40 1.Komplekteerimise allikad ja viisid...........................................
Kevad, 2008 Mainori Kõrgkool 6.8. Kuivõrd kaasaegne on tehnoloogia? 6.9. Milline on kasutatav tehnoloogia võrreldes lähimate konkurentidega? 6.10. Kas toode/teenus on sesoonne või on turustamisel muid prognoositavaid tsükleid? 6.11. Millised on ettevõtluses kasutatavate seadmete hooldus- ja remondivõimalused? 6.12. Millistele kvaliteedistandarditele/nõuetele peab toodang vastama? Mõned näited info esitamiseks tabelite kujul. Tabel. Masinad ja seadmed. Seadme Soetamise aasta Tehniline Kirjeldus nimetus seisukord Tabel. Kvaliteedistandardid ja -nõuded. Kvaliteedistandardi Tagab nõude täitmist Sertifikaadi olemasolu kood Ohutusnõuded? Tabel. Tootmisvõimsus. Toode Maksimaalne Toodetavate Toodangu
3.3 Määramata integraalide tabelid Määramata integraalide leidmine osutub märksa keerulisemaks kui oli funktsioonide diferentsee- rimine. Lähtudes määramata integraali definitsioonist ja kasutades tuletise tabeleid, on võimalik saada ka integraalide tabeleid. Põhiintegraalide tabel on antud ka ülesannetekogus [1] lk 63-64. Nende valemite õigsuses on võimalik veenduda diferentseerimise teel (vt [5], lk 358-360). Näiteid nende tabelite rakendamise kohta võib leida raamatutest [3], lk 209-213 ja [5], lk 362. Enne avaldiste integreerimist tuleks kasutada ka integreeritavate avaldiste lihtsustamise võima- lusi. Näide 3.4 (3x - 2)2 dx = (9x2 - 12x + 4)dx = 9x2 dx - 12xdx + 4dx = x3 x2 =9 x2 dx - 12 xdx + 4 dx = 9 - 12 + 4x + C =
Need lasped on sama intelligentsed kui nende eakaaslased ja selletõttu on vanemad ja õpetajad üllatunud kui tekivad raskused. Analüüsid näitavad, et düleksikutest lastel on keelelise arengus suuri erinevusi võrreldes teiste lastega. Paljud neist on vajanud kõneravi juba enne kooli, kuigi mõne kõnepuue võib olla vaevumärgatav. Fonoloogilistest raskustest esineb düsleksikutel sageli probleeme verbaalse lähimälu piiratusega ja fonoloogilise teadlikkusega. Raskusi on tabelite lugemisel, üldtuntud järjendite, nagu näiteks kalendriaasta kuude nimetuste omandamine, mitmesilbliste sõnade kordamisel ja lugemise ja õigekirja spetsiifilised häired. Neil lastel on eriti raskusi sõnade kõlaga; nad teevd vigu kui püüavad seostada foneemi sss grafeemiga s. Eelkoolieas on neil olnud raskusi riimi ja alliteratsiooniga. Näib, nagu neil lastel oleks sõnamängude faas vahele jäänud. Hilisemas eas võib olla raskusi sõna hääldamisel
fcm - Betooni nõutav surveugevus, N/mm2 RTs - Tsemendi aktiivsus (survetugevus), N/mm2 Ts / V - Tsement vesitegur A materjalide kvaliteeti iseloomustav empiiriline keofitsent Siit vesitsementtegur Ts / V = 0,57 1.5.3. Vee kulu arvutus: Betoonisegu vee kulu (veevajadus) liitrites (1 m3 betoonisegu kohta) etteantud konsistentsi saavutamiseks määratakse eelneva kogemuse põhjal koostatud tabelite või graafikute alusel. Betoonisegu veevajadus sõltuvalt nõutavast koonuse vajumist (klass S2, vajum 50-90mm), kasutatava tsemendi liigist ja kasutatava killustiku terasuuruse ülemisest mõõtmest (D=16mm) on V = 200 l 1.5.4. Tsemendi kulu arvutus: Lähtuvalt betoonisegu valmistamiseks vajalikust ee kulust (200 l) ja nõutava betooni survetugevuse saavutamiseks vajalikust vesi-tsementtegurist (0,57) arvutatakse tsemendi kulu kilogrammides (1 m 3 betoonisegu kohta)
inimese rühma id ning kolmandast tabelist osakond. Esimeses kahes tabelis kogutakse andmed tootaja id klappimise järgi ning kahes viimases tabelis rühma id järgi. SELECT Eesnimi, Perenimi, Ruhm_id, osakond FROM Tootaja, Ruhm, Osakond WHERE Tootaja.Tootaja_id = Ruhm.Tootaja_id and Ruhm.Osakond_id = Osakond.Osakond_id; Kirjeldus Antud andmebaasi loomisel olen kasutanud ERD mudeli koostamiseks programmi QSEE 1.1.2 Superlite programmi ning tabelite loomisel olen kasutanud programmi SQL Developer. Kokkuvõte Antud andmebaasi ei olnud väga lihtne koostada ning seda saaks tegelikult ka veel täiendada, aga töö sellisel juhul oleks läinud väga mahukaks, kuid loodan, et sain kõnekeskuse tähtsamad osad andmebaasis välja tuua. Andmebaas koosnes 24-st tabelist. Alguses tundud, et kõige keerulisem on koostada ERD mudelit, aga kokkuvõttes osutus raskeimaks siiski andmebaasi loomise skript.
diafragma puudub. Säriaeg on säriuskestus, ajavahemik, mille kestel valguskiired mõjuvad fotomaterjali valgustundliku kihi mingile osale, andes talle vajaliku särituse. Säriaeg sõltub võtteobjekti valgustatusest (heledusest), kasutatava fotomaterjali valgustundlikkusest ja objektiivi diafragmaarvust (säriarv). Pildistamisel valgusfiltriga, mille tegur on q, tuleb ka säriaega suurendada q korda. Säriaja arvväärtus määratakse sellekohaste tabelite või särimõõdiku abil. Säritamisel ei kasva ega kahane valgustundliku kihi punktide valgustatus hetkeliselt (hüppeliselt), vaid järk-järgult, sest katiku avanemiseks ja sulgumiseks on vajalik teatav aeg. Absoluutne säriaeg on ajavahemik säritamise algusest säritamise lõpuni. Efektiivne säriaeg on võrdne ajavahemikuga, mille jooksul valgustundlik kiht saab samasuguse särituse kui absoluutse säritusaja puhul, kuid eeldusel, et valguskiirte
vooga plasmasse, ergastuvad ja kvartstoru otsa tekib kiirgav „tõrvik“, mille kiirgust analüüsitakse monokromaatoriga. Infrapunane- võnkumite moode ja üleminekuid on palju ja spekter on keeruline. Kuna võnkeüleminekud on seotud konkreetsete sidemete võnkumisega, saab spektri joone olemasolu või puudumise järgi öelda, kas molekulis mingi side esineb/ei esine. Molekulide identifitseerimine toimub tabelite abil, kasutatakse eelinfot, identifitseeritakse konkreetsete rühmade olemasolu või puudumist molekulis, tuleb vältida spektri üle interpreteerimist, võrreldakse konkreetse aine spektriga. NMR- mitme elemendi tuumad, mis on asetatud magentvälja neelavad raadiosageduslikku kiirgust. Tähtsamad tuumad 1H ja 13C. Tuumad pöörlevad ja omades elektrolaengut tekitavad voolu, millega kaasneb magnetväli, st tuum käitub magentina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
