Katsetulemuste vormistamine (üldised nõuded): 1. Katsetulemused vormistatakse formaadis A4 (paberi ü hel poolel käsikirjas). 2. Protokollis peavad olema kajastatud KÕIK katsete kä igus saadud katsetulemused. Põhiliselt tuleb katsetulemused esitada tabelite ja graafikute kujul (graafikud ainult millimeetripaberil). Siinjuures tuleb silmas pidada ka seda, et katseprotokollis peavad olema ära toodud ka proovikehade valmistamise ja ka tsetamise ajad. 3. Kõik tabelid ja graafikud peavad olema pealkirjasta tud ja nummerdatud. Tabelites ja graafikutel peavad olema kajastatud nii katsete käi gus saadud üksiktulemused kui ka seeriate keskmised tulemused. Katsetulemuste esitamisel peavad olema ära toodud iga määratava näitaja mõõtühikud. 4. Mõnede katseandmete ärajätmisel (erandjuhtudel) tul eb katseandmete tabelid varustada märkustega, mis motiveerivad konkreetsete katseandm ete mittearvestamise. 5
Perekonnanimi (Text)
Eesnimi (Text)
Linn/vald
Aadress (Text)
Telefon (Text)
Loo tabel Laenutused, milles on järgmised väljad:
Laenutuse nr (AutoNumber, võtmeväli)
Raamatu nr (Number)
Kliendi ID (Number)
Laenutamise aeg (Date/Time) (vali sobiv vorming)
Tagastamise tähtaeg (Date/Time) (vali sobiv vorming)
Kas on tagasi? (Yes/No)
Kui tabel on loodud, siis käsu Datasheet View saate andmete sisestamis-parandamisaknasse.
Käsu Design View abil saate tagasi tabeli disainimisaknasse.
Kui tabelid on defineeritud, võib hakata andmeid sisestama. Andmeid võib sisestada otse tabelisse või selleks
koostatud vormi abil.
KIRJETE SISESTAMINE TABELISSE.
Tabeli avamiseks tehke andmebaasiaknas topeltklõps tabeli nimel.
ÜLESANNE: SISESTA KIRJED TABELISSE RAAMATUD.
Järgmisele väljale viib vajutus tabulatsiooniklahvile, eelmisele
kasutanud laenutamiseteenust, milliseid kassette nad on laenutanud. Andmebaasist on lihtne leida millisel kuupäeval peavad inimesed laenutatud kassetid tagastama ja kui suur on hilinemisel nende viivis. Juhul kui inimesed tahavad filmide kohta teada saada veel lisainfot, siis tabelites on koostatud erinevaid päringuid ja vorme, et anda lisainfot kas kindla filmi või kindlat zanri filmi kohta. 2. Tabelid Kogu andmebaasi valmistamine algas sellega, et tuli luua võimalikult palju tabeleid, milles oleks võimalikult palju infot selleks, et andmebaas oleks võimalikult informatiivne. Tabeli koostamisel kasutasin ma MS Office Excel-i abi. Selle abi kasutasin ma selleks, et oleks võimalikult lihtne koostada tabeleid. Kui ma olin tabelid valmistanud, siis avasin ma ,,External data" ning importisin Excelist kõik tabeliandmed. Tabelitesse jagasin ma andmed info järgi. Koostasin järgmised tabelid:
8. Milline väide iseloomustab otsustuspunkti? On vaja selleks, et näidata protsessi hargnemist vastavalt tingimuste täitmisele 9. Kuidas nimetatakse sammude või ülesannete jada, mida on vaja läbida, et saavutada teatud eesmärk? Protsess 10. Kus hoitakse relatsioonilistes andmebaasides andmeid? Tabelites 11. Millised infosüsteemid teenindavad organisatsiooni või selle osade vajadusi? Ettevõttesüsteemid 12. Millest moodustuvad andmebaasi tabelid? Kirjetest ja väljadest 13. Milliene väide iseloomustab otsustuspunkti? On vaja selleks, et näidata protsessi hargnemist vastavalt tingimuste täitmisele. 14. Täida lünk.“Kordineeritud tegevuste hulka mingi eesmärgi saavutamiseks või tulemi saamiseks nimetatakse….” Äriprotsessiks 15. Millised on infosüsteemi 6 kriitilist komponenti? Andmed, riistvara, suhtlusmeedia, protseduurid, inimesed, tarkvara 16. Millest moodustatakse andmebaaside tabelid?
Jooniste ning piltide puhul võib kasutada ka värvitrükki. Teksti vormistamisel tuleks kasutada Times New Roman kirjaviisi tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Lehe vaba äär üleval ja all ja paremal serval peab olema 2,54 cm, vasakul 3,17 (köitmine!). Tekst joondatakse mõlema serva järgi (režiim – justified). Alates sisukorrast nummerdatakse kõik leheküljed tööd läbivasse numbrilisse järjekorda (sh ka need lehed, millel on eraldi vaid tabelid ja joonised). Numbrid asuvad lehekülgede alumises paremas nurgas. Töö kirjutamisel kasutatakse umbisikulist vormi kindlas kõneviisis (näiteks „antud töös käsitletakse, uuritakse, analüüsitakse, on käsitletud, on uuritud, on analüüsitud”). Sisukord Sisukord esitatakse peale lähteülesannet ning vormistatakse alltoodud näitega sarnaselt. Teksti vormistamisel tuleks kasutada Times New Roman kirjaviisi tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. 3.Kergbetooni uurimine........
......................................5 Viited ja tsitaadid.................................................................................................................................6 Lühendid..............................................................................................................................................7 Arvud...................................................................................................................................................7 Tabelid.................................................................................................................................................8 Valemid ja matemaatilised avaldised...................................................................................................9 Illustratsioonid....................................................................................................................................10 Kokkuvõte.......................................................
"Mina" ja "meie" vormi (näiteks "meie uurisime", "ma analüüsisin") asemel on soovitatav kasutada umbisikulist vormi (näiteks "töös käsitletakse / analüüsitakse / uuritakse / hinnatakse" või "on analüüsitud" jne). Arvude esitamine tekstis. Arvud ühest kuni kümneni on soovitav kirjutada sõnadega, ülejäänud arvud numbritega. Näiteks: kaks punkti, kaheksa tööpäeva, 120 ettevõtet. 5 Tabelid, lisad, joonised, valemid, loetelud Tabelid Kõik töös esinevad tabelid tuleb pealkirjastada ja nummerdada. Tabeli kohale lehekülje paremasse serva kirjutatakse üldnimetus "Tabel", millele järgneb tabeli number ilma punktita. Tabelite numeratsioon on tööd läbiv. Tabelid nummerdatakse araabia numbritega. Ühe rea võrra allapoole kirjutatakse tabeli pealkiri. Tabelile antakse sisu lahtimõtestav lakooniline pealkiri
..............................................................14 3.2 Arvude esitamine tekstis. ...............................................................................................14 3.3 Loetelu kasutamine.........................................................................................................15 3.4 Valemid ...........................................................................................................................15 3.5 Tabelid.............................................................................................................................15 3.6 Joonised ..........................................................................................................................17 4 AUTORI VASTUTUS .................................................................................................................18 Lisa 1. Tiitellehe vormistamise näidis ...........................................
Ühe alajaotuse pikkus 1-1,5 lk. Ei tohiks ka üle liigendada (liiga palju alajotusi). Sissejuhatus Vt. mis peab olema seal kirjas juhendist. Eesmärk Kasutatatud põhiallikad ......sisu peatükid Kokkuvõte Kas püstitatud eemärk sai täidetud? Võtan kokku järeldused ja ettepanekud (kirjutangi ühte asja 2 x) (8)10-15 lk peab olema sissejuhatus, sisu ja kokkuvõte. NB! Sissejuhatuses ja kokkuvõttes ei viidata! Lisadesse võib panna nt Emori uuring, tabelid..., ettevõtte struktuur, protsessikirjeldus (personalivaliku meetodid vms). Tabelid/ joonised lähevad lisasse juhul kui on suurem, kui 1lk suurune. Muul juhul töö enda sisse. Kaitsekõnes keskendu järeldustele ja ettepanekutele. 75% ainetöö, 25 % retsensioon. Retsensioon peab olema objektiivne ja kriitiline. Ideed: Õppimine ja töötamine paralleelselt .
......................................................................................................... 7 5.7. Tööaja tabelid, töölehed ..................................................................................................................................
aastal ning see on uus maailmarekord. Naisest kõige parem sellel alal oli NSVL sporlane Nadezda Olizarenko, kelle tulemus oli 1.53,43. Selle põhjal võib öelda, et mehed on natuke kiirem, kui naised. Kõige rohkem kuld medaleid saavutasid USA mehed.Nad saavutasid neid 8 korda. Aga kõige kiiremad naised olid NSVLs. Neil on 3 kuld medalid. Ei saa öelda, et tulemused on parem aastaaastalt. Sportlaste saavutused on nagu laine. Mõnikord nad on parem, mõnikord halvem. [ tabelid 1 ja 2] Maailmameistrivõistluste medalivõitjad: Kõige parem mees maailmameistrivõistlustel on Keenia kodanik Billy Konchellah tulemusega 1.43,06. Sellel võistlustel ta oli saavutanud kuld medalid 2 korda (1987. ning 1991. aastal).Naistest kõige parem on Tsehhoslovakkia kodanik Jarmila Kratochvilova, kelle tulemus on 1.54,68. Maailmameistrivõistlustel kõige rohkem kuld medaleid on Keenia sportlastel( need saavutasid 5 meest ja 1 naine)
............................................................................................................ 5 2 SISSEJUHATUSE JA KOKKUVÕTTE LOOMINE .............................................................. 7 3 SISU VORMISTAMINE ......................................................................................................... 8 3.1 Loetelud ............................................................................................................................. 8 3.2 Tabelid............................................................................................................................... 8 3.3 Seled .................................................................................................................................. 9 3.4 Sõnastiku loomine ........................................................................................................... 10 4 VIITAMINE JA KASUTATUD ALLIKAD ....................................................
mõõtelahusega. Katse käik Keeduklaasi paigutatakse elektrood ja segur, keeduklaasi kohale kinnitatakse bürett mõõtelahusega. Elektrood ühendatakse mõõteseadmega, lülitatakse seade sisse ja mõõdetakse lahuse elektrijuhtivus . Edasi lisatakse uuritavale lahusele mõõtelahust 0,5 ml kaupa. Iga kord määratakse pärast lahuse segamist juhtivus. Tiitrimist jätkatakse seni, kuni mõõtelahust on lisatud kahekordne kogus ekvivalentsega võrreldes. Mõõdetud andmed ja tabelid 1. Segu (kasutatud mõõtelahus 0,1240n NaOH) ml S/m Lisatud Elektrijuhtivu NaOH s 0 556 0,5 463 1 401 1,5 345 2 295 2,5 253 3 213 3,5 193 4 193 4,5 199 5 206
uuritava probleemi tegelik olukord ning esitatakse uurimistöö teoreetilised lähtekohad (erinevate autorite teooriate võrdlus). Lisaks tunnustatud autorite arvamustele, peab uurimistöö kindlasti kajastama ka õpilase isiklikku seisukohta. Teises peatükis kirjeldatakse uurimistöö metoodikat; antakse uurimise üksikasjalik kirjeldus, empiirilise uurimusi puhul andmete kogumise ja töötlemise meetodid. Kolmandas peatükis esitatakse uurimise käigus saadud tulemused (joonised, tabelid, diagrammid jne). Empiirilise uurimuse puhul peab see peatükk sisaldama ka statistilise töötluse tulemusi ning nende usaldusväärsuse hindamise meetodeid. Uurimistöö esimene või teine peatükk kirjeldab tavaliselt uuritava teemaga seotud üldist tausta. Kolmandas peatükis töö autor interpreteerib (tõlgendab) töö tulemusi. Autor võrdleb töös saadud tulemusi varem kirjanduses esitatud seisukohtadega. Arutluse käigus peavad selguma autori
a. juridica b. ester (raamatud na shit) c. riigiteataja (seadused) d. ise.elnet.ee e. utlib (andmebaasid) f. google scholar 7. Esialgne tutvumine kirjandusega (millele tähelepanu pöörata, teadusartikli traditsiooniline struktuur, allikakriitika) a. tutvu sisukorraga, rapordi tulemustega, artikli abstractiga b. vaata millal on avaldatud c. sissejuhatus ja kokkuvõte d. vaata pealkirjad, tabelid, joonised e. tuvasta struktuuri jälgides autori mõttekäik f. vaata kas on usaldusväärne i. autori tuntus ii. allika vanus iii. allika usutavus 8. Allikatest saadud teave kasutamine: parafraas, kokkuvõte, tsitaat. Plagieerimise vältimine. a. kokkuvõte – tekstiosa põhiidee oma sõnadega b. parafraas – teksti mõte oma sõnadega, aga ei lehenda algupärast teksti c
Tiitellehele leheküljenumbrit ei panda. · Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa sisukord, sissejuhatus jm) alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti. · Teksti vormistamisel kasutatakse kirjastiili Times New Roman ja tähesuurust 12pt. · Lõigukujunduses kasutatakse põhiteksti sisestamisel 1,5-kordset reavahet (välja arvatud loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset ja rööpjoondust. · Ühtki töö osa ei ole soovitav alustada ega lõpetada tabeliga, joonisega või loeteluga. · Taandridu ei kasutata. Referaadi vormistamine 3 2.2 Tiitelleht ja sisukord · Tiitellehele tuleb märkida: · Sisukorras tuuakse ära kõigi töö üksikute alajaotuste täielikud pealkirjad koos leheküljenumbritega. Sisukord moodustatakse automaatselt.
Tulemuste osa olgu peamiselt konstanteeriv (mitte hakata tulemusi tlgendama ja nende le arutlema!). Iga arvutatud nitaja hinnang tuleb anda koos vea hinnanguga (nt 34,40,2). Kui on kasutatud matemaatilise statistika meetodeid, siis anda tulemused koos vastava statistilise testi statistiku, valimi suuruse ja usaldustenosusega (niteks: Wilcoxoni test; Z12 = 2,45; p = 0,045) vi viidata tabelile vi joonisele, kus vastavad arvud kirjas. Joonised ja tabelid olgu selged ja phjalikud, kik kasutatud smbolid ja lhendid olgu lahti seletatud joonisel vi selle allkirjas ning tabeli all vi pealkirjas. Graafiku telgede thendus olgu sinna kirjutatud koos vastavate mthikutega. Joonised olgu varustatud allkirjaga, tabelid pealkirjaga. Kehtigu jooniste ja tabelite tekstist sltumatuse printsiip: need peavad ldiselt arusaadavad olema ka ilma, et teksti peaks lugema. Samas peavad kik phitulemused olema lhidalt ja arusaadavalt olema ra toodud ka tulemuste osa
omadusi ka madalattel temperatuuridel. Miinused on, et madal pehmemis temperatuur, madal ka adhesioon ja ta ei lagune ilma lisanditeta, näiteks, tärklis. 9. Kasutatud kirjandus · Introduction to physical polymer science. L.H.Sterling. 1992. · . . 1972. · . . . .1988. · http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Poluetuleen.htm 20.04.2011 · http://www.vet.agri.ee/static/body/files/881.Polyetyleen.pdf 20.04.2011 Tabelid: tabelid 1, 2, 3, . . 1972; 5 10. Tabelid Tabel 1. Välistunnused Mehaanilised Pindala olek Värv Läbipaistvus Läige tunnused kombates LDPE pehme, elastne Pehme, sile Värvimatu Läbipaistev Matt HDPE Kare Natuke õline, Värvimatu Poolläbipaistev Matt sile, sahiseb
RETSENSIOONI KIRJUTAMINE Retsensiooni alguses tuleb välja tuua: nimi ja töö teema töö lühikirjeldus retsensiooni pikkuseks võiks olla 1-4 lehekülge retsensiooni lõpus peab olema kokkuvõttev hinnang, milles retsensent soovitab lugeda töö edukalt sooritatuks või mitte sooritatuks Retsensioonis oleks soovitav esile tuua vastused järgmistele küsimustele Kas esitatud töö vastab teemale? Mida võiks lugeda töö peamisteks väärtusteks? Kas töös leidub terminoloogilisi eksimusi või vaieldavusi, millega retsensent ei saa nõustuda? Kas kasutatud viiteallikad on autoriteetsed ja esinduslikud? Kas kõik teiste autorite põhimõttelised seisukohad kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed, joonised, tabelid on viidatud?
.............................................................. 12 Lisa 2........................................................................................................................... 13 Termograaf [1].............................................................................................................13 Lisa 3........................................................................................................................... 14 November 2007 vaatlustulemuste tabelid....................................................................14 Lisa 4........................................................................................................................... 20 November 2007 vaatlustulemuste graafikud...............................................................20 Lisa 5........................................................................................................................... 22 Jaanuar 2008 vaatlustulemuste tabelid.........
................................................................................... 11 3.2.2 Töö sõnastus ............................................................................................................. 12 3.3 Lisad ................................................................................................................................ 13 3.4 Lühendid, loetelud, arvud ja valemid referaadis ............................................................. 14 3.5 Tabelid ja joonised ......................................................................................................... 14 4 Viitamine ............................................................................................................................... 17 4.1 Viitamine ja keeleabi ...................................................................................................... 18 Kasutatud kirjanduse loetelu ........................................................................
andmetöötlus. 2.1.4. Tulemused, andmete analüüs. Esitatakse saadud tulemused ja nende analüüs, vajadusel esitatakse ka tulemustel põhinevaid hüpoteese. Rakendusliku töö puhul esitatakse kontseptsioon ja lahendite kirjeldused. Tulemuste liigendamisel on otstarbekas lähtuda metoodilisest liigendusest. Tulemused tuleb anda teaduskirjanduse jaoks väljakujunenud stiilis (kiretult, lakooniliselt ja täpselt, umbisikuliselt), nende tähendust kommenteerimata. 2.1.4.1. Tabelid ja joonised. Tulemuste ülevaatlikuma esitamise huvides kasutatakse tabeleid, jooniseid, skeeme, fotosid ja arvjooniseid (graafikud ja kaardid). Kõik töös esinevad graafilised lisandid nummerdatakse (Joonis 1, Joonis 2, jne). Igal joonisel peab olema üheselt mõistetav sisu ja lühendeid, tähiseid, ühikuid vms selgitav allkiri (vt näidiseid lisast 2). Iga töös esineva joonise kohta peab tekstis olema viide ja vajadusel selgitus. Näide: Lindude kehapikkuse ning massi
Tarkvara · Tarkvara jagatakse kahte suurde rühma. · Süsteemtarkvara e. süsteemne tarkvara. Süsteemtarkvara · Operatsioonisüsteem-tarkvara, mis vahendab arvutikasutaja käske ja korraldusi arvuti riistvaras · Utiliidi-abiprogrammid, mis aitavad arvuti tööd korrastada. · Draiverid-programmid, mis õpetavad arvutit tema lisaseadmeid kasutama. Rakendustarkvara · Tekstitöötlustarkvara · Elektroonilised tabelid · Andmebaasisüsteemid · Graafikapaketid · Interneti tarkvara · Arvutimängud · Esitlustarkvara · Jne. Rakendustarkvara · Jagatakse kasutusõiguste järgi · Kommertstarkvara-tohib kasutada ainult ostetud koopiat. · Jaosvara(Shareware)-teatud ajal tohib kasutada tasuta · Vabavara(freeware)-võib vabalt kasutada, ei tohi müüa Tarkvara piraatlus · On igasugune tarkvara ebaseaduslik kopeerimine,kasutamine,tootmine, ja
Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 4 TO: Kompensatsioonimeetod Töö eesmärk: Töövahendid: Galvaanielemendi Mõõteskaalaga potentsiomeeter, elektromotoorjõu määramine nullgalvanomeeter, pingeallikas, uuritav galvaanielement, normaalelement, lülitid Skeem: 3. Katseandmete tabelid Potentsiomeetri õlapikkuse mõõtmine Uuritav Normaalelement ' element Jrk nr lAC |lAC-lAC| |lAC-lAC|2 l'AC |l'AC-l'AC| |l'AC-l'AC|2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. lAC = ....... l'AC = ......... ' = ........... 4. Arvutused
Slaid 10 ( tabeli Lühikirjeldus) Koostasin neli tabelit ja tõin kahes tabelis välja 16 parameetrit ja teises kahes tabelis 35 laevadel pakutavate teenuste kohta. Slaidil oleval tabelil tõin välja mõned parameetrid 20, ja 21, sajandi kruiisilaevade vahel. slaid 11 (kokkuvõte) Uurimuses tõin täpsemalt välja mõisted mis on kruiis ning mis on kruiisilaeva ja reisilaeva kasutamise erinevus. Internetis leidsin kogu vajaliku info kruiisilaevade kohta. Seejärel koostasin võrdlus tabelid. Kui olin tabelid valmis saanud, siis koostasin analüüsi ja seletasin andmed lahti, mida võrdlesin omavahel. Analüüsis tõin välja kui palju on ühe sajandiga kruiisilaevad läinud paremaks ning seletasin lahti atraktsioonid mida laevad pakuvad. Probleemiks osutus aga kruiisilaevade kohta vähene info eesti keeles ning seetõttu pidin kasutama palju võõrkeelseid interneti lehekülgi. võrreldes 21. sajandi kruiisilaevu 20. sajandi kruiisilaevadega, saab öelda, et laevade areng on
lühikokkuvõtte lõpuni). Number trükitakse lehekülje alaserva paremasse nurka. (Office 2003: Lisa Leheküljenumbrid; Office 2007 Lisa Leheküljenumbrid) Tiitelleht ja sisukord võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. 3 10. Tuleb kontrollida, et lehekülje allosas ei jääks ainult alapeatüki pealkirja. 11. Tabelid ja joonised peaksid mahtuma ühele leheküljele. Kui on tegemist suuremõõtmelise tabeliga, paigutatakse see töö lisadesse. 1.2. Tiitelleht Õpilastööde tiitellehel on järgmised elemendid: 1) kooli nimi tähesuurusega 14 punkti (vahe enne 36 p) (Office 2003: VormingLõik Vorming LõikTaanded Lõik Taanded ja vahed; vahed; Office 2007: Avaleht Avaleht Lõik)
........13 2.7.3 E-artikli (veebidokumendi) kirje....................................................................14 2.7.4 Aruande, dokumendi jms viide.......................................................................14 2.7.5 Arhiivmaterjali kirje.......................................................................................15 2.7.6 Intervjuu kirje.................................................................................................15 2.8 Tabelid, lisad, joonised, valemid ja loetelud.........................................................15 3 VIITAMINE..................................................................................................................18 4 UURIMISTÖÖ RETSENSEERIMINE JA KAITSMINE...........................................19 Lisa 1 Tiitellehe vormistamine.......................................................................................20 Lisa 2 Sisukorra vormistamine...................................
Katseandmete tabelid Sumbuvuse logatmilise dekremendi määramine Jrk. Rs, A1, A2, A3, A4, A1/A A3/A 1 3 eksp teor nr mm mm mm mm 2 4 L= .................... C=.................... R0=..................... Sumbuvate võnkumiste perioodi määramine M, Teksp, Jrk. nr Rs, N l, cm t, ms Tteor, ms ms/cm ms Arvutused ja veaarvutused Logaritmiline dekrement ja tema viga Kriitiline takistus ja tema viga Võnkeringi periood ...
tema kasuteguri, väljund(kasuliku) võimsuse ja erivõimsuse määramiseks. Tööks vajalikud vahendid: 1. Üks TTÜ soojustehnika instituudi katlalaboris paiknevatest kateldest (Molle), 2. Elektrokeemiline gaasianalüsaator Bacharach PCA 65, 3.Radiatsioonipüromeeter Omega või Fluke 4. Vedelkütuse kulumõõteseade, 5. Laokaalud tahke kütuse koguse mõõtmiseks, 6. Stopper, 7. Mõõdulint, 8. Vee ja veeauru termodünaamiliste omaduste tabelid, 9. Vedelkütuse sertifikaadi koopia, 10. Kateldele paigaldatud mõõteseadmed temperatuuride ja veekulu mõõtmiseks, 11. Soovitatavalt Notebook või flopiketas töö käigus salvestatud mõõteseadmete edasiseks töötlemiseks Töö käik: Bilansikatsetus tehakse töösoojal katlal, mis tähendab, et katel on enne katse algust püsival tööreziimil (püsiv väljundvõimsus, püsivad suitsugaasi ja vee temperatuurid). Katse kestis 20 minutit, mille vältel fikseeriti 2 - 5 min järel
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused Töö teostasid: Töö teostamise kuupäev: 30.09.3014 Tallinn, 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Töö ülesanne.......................................................................................................... 3 Katseseadme kirjeldus ja skeem............................................................................. 4 Arvutused............................................................................................................... 7 Tabelid.................................................................
!"# $ %% & '!()*& +',-, '!$,&&)", ($&''! %% ./ 0 %% 1 1 2 0 432511 13 0 .. Katseandmete tabelid Fraunhoferi difraktsioon pilu korral. Kasutatavad mõõteriistad: ............................................................................................................... ............................................................................................................... Miinimumi (või Nr. maksimumi) järk k
b k II a II b k a+b k= 2 S=k·h a Täida tabelid! Kesklõik Kõrgus Pindala Trapetsi alused Kesklõik k h S a b k 5 7 0 22 14 0 2,5 4 0 3,2 2,8 0 7,8 10 0
vajalikkusele Teada saada, mida arvavad ja tunnevad LÜG õpilased osates erinevaid võõrkeeli Uurimistöö teoreetiline osa Teoreetiline osa koosneb kahest peatükist: Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled Mida on vaja, et edukalt õppida võõrkeelt Küsitlus Viidi läbi 10.-12. klassi vahel Eesmärk: 1. Uurida LÜG õpilaste vaateid võõrkeelte vajalikkusele 2. Võõrkeelte tähtsust inimese elus Olulisemad joonised ja tabelid Joonis 3. 15-19aastaste noormeeste Joonis 4. 15-19aastaste neidude hinnang võõrkeelte õppimise olulisusele hinnang võõrkeelte õppimise olulisusele Joonis 5. Noormeeste kartlikus rääkida Joonis 6. Neidude kartlikus rääkida võõrkeeltes oma klassikaaslaste ees võõrkeeltes oma klassikaaslaste ees Joonis 13. Neidude ja noormeeste hinnang enda võõrkeele tasemele Järeldused Võõrkeelte õppimine on oluline Vajalik edaspidises elus
Classic1 ja Table 3D effects1. jrk Perenimi Sa Sk Sp 1. Kask 1999 10 5 2. Kuusk 2000 12 10 3. Lepp 1998 5 25 4. Kask 2001 6 3 5. Tamm 1997 3 29 6. Saar 1998 11 9 7. Mänd 1998 11 12 Sisesta tabel vastavalt näitele. Sorteeri tabel vanuse järgi. Tee tabelist neli koopiat ja määra nende kujundusteks: Table Classic3, Table Grid7, Table List5 ja Table 3D effects3. Kõik tabelid on ühes dokumendis. Salvesta endanimikuupäev CTiigrisse ja seejärel mälupulgale.
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadvustanud – E. F. Codd (relatsioonilise mudeli "...
KC=1,772·10-4. Täpseima mõõtmisega saadud tulemuse viga oli 10,6 %, kõikide tulemustega võrreldes oli katseviga 14,6%. Viga tekkis arvatavasti juhtivusnõu ja elektroodide loputamisel. Katsetulemuste järgi lahuse dissotsiatsiooniaste väheneb lahuse kontsentratsiooni suurenedes. Kasutatud kirjandus 1. Praktikumide tööde juhendid, FK15. Elektrolüüdilahuse elektrijuhtivuse määramine, https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=3714 2. Abimaterjalid, Tabelid, Vedelike tihedused 0...60 0C juures, https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=3714 3. Abimaterjalid, Tabelid, Ioonide piiriline molaarne elektrijuhtivus vees 0...100 0C juures, https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=3714 4. Abimaterjalid, Tabelid, Nõrkade elektrolüütide ja aluste dissotsiatsioonikonstant ja pK vesilahustes 25 0C juures, https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=3714 5. Internet, Kontsentratsioon-Wikipedia, vaba entsüklopeedia,
I- inertsmoment - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes (rad/s) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: Mgh= h- kaldpinna kõrgus I= mr2 l- kaldpinna pikkus g- raskuskiirendus (9.81 m/s ) t- allaveeremise aeg 2 - kaldenurk (0.085) 5. Täidetud arvutus tabelid. Mõõtetulemused. Katse nr. l, m t, s m, kg d, m I, kgm2 , kgm2 1. 1,85 0,089 0,026 8,1 10-6 7,8 10-6 2. 0,937 1,83 0,064 0,033 8,5 10-6 8,7 10-6 3. 1,87 0,03 0,022 1,8 10-6 1,7 10-6 4. 1,86 0,155 0,025 12,9 10-6 12 10-6 6
• Kasutatud on Statistikaameti andmeid 2011 aasta rahvaloenduse põhjal • 4 peatükki- 1) olemus,ulatus,tegurid 2) andmed ja metoodika 3) suundumused 4) tulemused ja põhjused • Töö teoreetiline osa- rände ulatus, mõjust, teguritest ja arvatavatest põhjustest ning suundumustest • Kasutatud on Statistikaameti andmebaasi rahva ja eluruumide loendusest( 2011) • Metoodika- kaardianalüüs, joonised, tabelid ja segregatsioonimustrid • Tulemused- aastal 2000 oli sisserännanute arv 1000, siis 2011 oli see kahekordistunud • Kõige rohkem inimesi tuleb endisest NSVL (58,9%) ja kõige vähem muust maailmas (9,6 %) • Uussisserännanute sihtpaikadeks on Tallinn, Tartu ja Narva • Suurem osa sisserändajatest on asunud Tallinnas elama: Lasnamäe, Põhja- Tallinn ja Kesklinna linnaosadesse • Töö vastab püstitatud eesmärgile ning töö käigus vastatakse ära kõikidele
xxxxxkool Kihnu Referaat xxxx xxxx xx. klass Sisukord LK.1. Tiitelleht LK.2. Sisukord LK.3. Maastik LK.4. Kalapüük LK.5. Oluline LK.6. Tabelid LK.7.-8. Poed ja kauplused LK.9. Tava pakett LK.10.-12. Pildid LK.13. Kasutatud kirjandus 2. Maastik Kihnu saart ümbritsev meri on madal ja kivine. Saare ümber rohkesti väikeseid laide ja madalaid seljandikke. saart ümbritseb 56 asustamatu laidu. Eriti laiduderikas ja käänuline on rannajoon saare lääneosas Linaküla juures ja saare põhjaosas.
lähim on 1024 Andmeid on kahte liiki: · Programmid jm süsteemsed andmed · Kasutaja andmed(pildid,videod) Fail · Iseseisev tervklik andmete kogum · Igal failil oma nimi,aitab teda arvutist üles leida · Failis sisalduvad andmed määravad faili tüübi Faili nimi koosneb · Vabalt valitud faili nimest · Faililaiendis tavaliselt 3 märki(2-4) · Nimi ja laiend eraldatakse üksteisest punktiga Tekstifail Pildifail Tabelid Videofail Helifail Süsteemi... Arhiivifail Muud DOC JPG,JPEG XLS AVI WAV EXE TAR HTM,HTML DOCX BMP XSLX MPG,MPEG MP3 COM ZIP PHP TXT GIF SXC MOV RAM BAT GZ VBS,WSH
.............................................. 5 4. Järeldus ............................................................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................ 9 Lisad ........................................................................................................................................ 10 L.1. Katsetulemuste tabelid............................................................................................................... 10 3 1. Töö käik Töö eesmärgiks on lahenduspinge määramine õhus ja tahkedielektriku pinnal mitmesuguse kujuga elektroodide puhul 50 Hz sagedusega vahelduvpingel. [1] Kõigepealt fikseeritakse atmosfääri parameetrid (rõhk, temperatuur, niiskus). Seejärel
kaasa nimetatud töö valmimisele. 2.4 TÖÖ PÕHIOSA Töö põhiosas tuuakse ära kõik oluline, alates probleemi püstitamisest kuni tulemusteni, antakse lahendus sissejuhatuses püstitatud eesmärkidele. Töö põhiosa jaotatakse loogilises järjestuses peatükkideks. Tekstis kirjeldatakse käsitletavaid probleeme, kusjuures välditakse laialivalguvat käsitlust, tehakse analüüse ja omapoolseid probleemide lahendamise ettepanekuid. Töö lisasse paigutatakse suuremad tabelid, 6 Helen Vaku shokolaadi tooted diagrammid, skeemid, pildid, joonised (ka niisugused, mis ei ole tekstiga otseselt seotud, kuid on olulised ülevaate saamiseks ja sisu paremaks mõistmiseks). Tekstis tehakse lisade olemasolu kohta vastavaid viiteid
Kordab kõige tähtsamat, kriipsutab alla peamised kõnes kõlanud seisukohad, peaks kuulajaid sütitama ja suunama sinu soovitud teele, mõjutama tegema või mõtlema nii nagu soovid. KÕNE pidamise kuldreeglid Kõne esitamiseks antud ajast kinni pidamine. Lühidus ja ainult kõige olulisemast rääkimine. Kõne eesmärgiga sobiva sisu ja vormi valik. KÕNE pidamise kuldreeglid Kõne teemad (sisu) Kõne pikkus 3-5 min = ca 1 A4 trükiteksti Näitmaterjal (esemed, pildid, tabelid, graafikud, PowePoint esitlus jne) KÕNE pidamine Lisaks jutule on olulised ka kõneleja zestid, liikumine, näoväljendused ja hääletoon: kuulajate tähelepanu viib kõrvale naljakas kehaasend, parasiitsõnade kasutamine, riiete näppimine või see, kui liikumisest ja zestidest on saanud omaette nähtus. KÕNE pidamine Kõne tempo võiks olla pigem aeglane, kui kiirustav. Tasub kasutada näitvahendeid (fotod, esemed, tabelid, heliplaadid, filmikatkendid, esitlus), mis teevad kõne
!" # $$%% & '() &*)+,,- $$ . $$1 2 /$$0 0 101 2 ' + 0 1 1 /1 R R R R l l E K Katseandmete tabelid Takistuse määramine Wheatstone'i silla abil. Kasutatavad mõõteriistad: ............................................................................................................... ............................................................................................................... RX RX 2 Nr
Kaudkõne sissejuhatamiseks kasutatakse mitmeid ütlemist, arvamist, mõtlemist, küsimist või tõotamist väljendavaid verbe. Tähtsaimad neist on : say, tell, think, ask, want to know. Direct Speech (Otsene Kõne) Reported Speech (Kaugkõne) Oliver says, "I`m not from poor family." Oliver says that he is not from poor family. Pille says, "The weather has been awful." Pille says that the weather has been awful. Asja Selgitavad tabelid. Statements. When transforming statements, check whether you have to change: · pronouns · present tense verbs (3rd person singular) · place and time expressions · tenses (backshift) Type Example Direct speech "I speak English." Reported speech (No He says that he speaks backshift) English. Reported speech (Backshift) He said that he spoke English. Questions
Katseandmete tabelid Katse m±m, l±(l), T±T, T2±T2, k±k, To±To, N t±t, s nr. g cm s s N/m s Katse nr. Ao, cm n At, cm t, s , s-1 Arvutused ja veaarvutused 1) Võnkeperioodi sõltuvus vedru jäikusest 2) Võnkeperioodi sõltuvus koormise massist Graafikud Vastused ja järeldused Võnkeperioodi sõltuvus vedru jäikusest k1= 22,2±1,3 N/m, %=5,9%, T0,1=0,60±0,24 s, %=40% k2= 26,6±1,9 N/m, %=7,1%, T0,2=0,55±0,30 s, %=54,5% k3= 7,72±0,16 N/m, %=2,1%, T0,3=1,021±0,059 s, %=5,8% k4=11,49±0,36 N/m, %=3,1%, T0,4=0,837±0,099 s, %=11,8% Võnkeperioodi sõltuvus koormise raskusest k1= 11,49±0,36 N/m, %=3,1%, T0,1=0,837±0,099 s, %=11,8% k2= 14,5±1,9 N/m, %=13,1%, T0,2=0,41±0,25 s, %=61,0% k3= 12,...
Antud töös on jälgitavaks pildiks samakalderõngad. Harilikult nimetatakse kõiki nii tekkinud interferentsipilte vaatamata nende kujule samakalderibadeks. Hästi jälgitava interferentsipildi saamiseks tuleb kasutada punktvalgusallikat. Suuremõõtmelise valguallika korral langeva vaatluspunkti mitmesugust kallet omavad lained ning mitme interferentsipildi liitumisel jälgitava pildi teravus väheneb. Töö käik Tabelid katseandmete jaoks Tabel 15.1 ArvutusedKasutatud valemidKokkuvõte
kaalude viga on 0,001 mg. Lisandub ka mõõtmisel võimalik inimviga. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega Katsekeha tiheduse saab arvutada järgmise valemiga: D= m/V Selles valemis D on katsekeha materjali tihedus, M on katsekeha mass, V on katsekeha ruumala. Sfääri ruumala saab arvutada järgmise valemi abil: V = (4/3)* r* 3 = ( /6) D3 , kus D on sfääri diameeter. 5. Täidetud arvutus tabelid. Tabel 1 Keha mõõtmise tulemused Mõõdud d1 , mm d2 ,mm V, mm3 m, g D, kg/m3 Tulemused 24,46 24,55 7718,982 60,8 7,876* 103 dkesk - 24,52 mm 6. Kontrollarvutused. 1. dkesk= (24,46+24,55)/2=24,52 mm 2. V=0,524*14742,17=7718,982 mm3 4 1 3. D = 60,8/7718,982= 0,007876 g/mm3 7
sünteesitakse, võrreldakse ja üldistatakse saadud andmeid, kõrvutatakse saadud tulemusi varem kirjanduses esitatud seisukohtade või andmetega ning püütakse tulemusi teoreetiliselt põhjendada. Vajadusel kasutatakse teksti mõistmiseks illustreerivaid materjale. Arutluses peavad selguma töö autori arvamused ja seisukohad tulemuste kohta. 10 Üksikasjalikud tabelid, eksperimendi materjalid, ankeet, andmete töötlemise õigsuse kontrollimist võimaldavad algmaterjalid jne esitatakse lisadena. 2.4.6. Kokkuvõte Kokkuvõttes esitatakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele ja kirjeldatakse lühidalt läbiviidud uuringut. Kokkuvõtte peamisteks ülesanneteks on lühidalt esitada töö peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud jne; välja tuua töös tehtud järelduste ja ettepanekute kasutamise
Riistvara on suur hulk elektroonikat, millest arvuti koosneb Tarkvara on korralduste jada , mis ütlebelektroonikale, mida see tegema peab. Tarkvara jaguneb kaheks: · Süsteemitarkvara ehk operatsioonisüsteemid · Rakendustarkvara Operatsioonisüsteem : · käivitub pärast arvuti sisse lülitamist · tegeleb arvuti riistvara ja teiste programmide juhtimisega · jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja arvuti riistvara vahel. Kasutajaliidesed on vahendid, mille abil kasutaja suhtleb programmiga ja jaguneb kaheks: · Graafiline kasutajaliides (Käske saab anda nii klaviatuurilt kui ka hiire abil) · Mittegraafiline kasutajaliides(Käske saab anda ainult klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa) Bitt · Tähistus: 1bit /1b · Kõige väiksem hulk infot · Kaks olekut: võib olla kas 0 või 1 Bait · 1bait = 8 bitti · Info...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
