Loetelude Loeteludes on reavahe 1,5 ja lõiguvahed vormistamine (enne ja pärast lõiku) 0 punkti. Tabelite Tabelites on reavahe 1,5 ja vormindamine Kõik tabelid tuleb nummerdada ja pealkirjastada (Viited Lisa lõiguvahed 0 punkti, teksti suurus 12 pealdis) punkti. Selede Määrata pealdise fondiks Calibri, vormistamine suurusega 10 p ja reasammuga 1.
· Uurimustöö hüpoteesiks on see, et nooremad inimesed vaatavad televiisorit rohkem ning tihedamini kui vanemad inimesed. Analüüsimine küsitluse põhjal · Teada saamiseks, kas meie hüpotees pidas paika, korraldasime küsitluse, milles võttis osa 130 inimest. Tulemus on järgmine: Vanuses 19-35 vastas 29 inimest, mis oli 15,7%. Vanuses 35+ vastas 25 inimest, mis oli 13.5%. Vanuses kuni 12 vastas ainult 1 inimene. Vanuses 12-18 vastas 75 inimest, mis oli 70.3%. · Tabelid kaks, kolm ja neli näitavad, et 87% inimestest vaatab televiisorit, neist 71 tk vaatavad televiisorit 1-2 tundi päevas, 63 tükki vaatavad televiisorit alla tunni päevas ning 39 tükki 2-4 tundi päevas. Üle nelja tunni päevas vaatab 12 inimest vastanutest. 30% vastanutest vaatab televiisorit vaid 1-2 korda nädalas. 31% vastanutest vaatab televiisorit 3-4 korda nädalas. Ning 38 % vaatab televiisorit igapäevaselt. Kokkuvõte
Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1.sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon); 2.töötlusseadmed (keskseade, välismälud); 3.väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: ·pihuarvutid (handheld PC); ·sülearvutid (laptop, notebook); ·lauaarvutid (desktop, minitower, miditower); ·suurarvutid (mainframe). Tarkvara Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme. Programmiks nimetatakse käskude jada , mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõpeb selle sulgemisega. Arvutiprogrammid jagunevad kaheks: süsteemitarkvara (system software) ja rakendustarkvara (application software). Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogram...
Multimeedia Milleks multimeediat vaja? · Multimeedia tähendab inglise keeles mitme teabeliigi kombineeritud esitlust · Eesti keeles on seda tõlgitud sõna "media"- multimeedium ehk multimeedia · Multimeedia on infotehnoloogia kiiresti arenev valdkond Multimeedia peamised tunnused · Ühes loomeproduktis paljude teabeliikide kokkusulatamine Tekst Graafika Multimeedia Tabelid Animatsioon Graafika Audio Video Multimeedia peamised tunnused · Eri teabeliigid ühendatakse kokku arvuti abil. Reaalajatöö (vajab head arvutit) Interaktiivtöö ... "inimene- arvuti" (õppimis-, töötamis- ning meelelahutusvõimalusi) Multimeediast veel veidi · Osad multimeedia vormid on ammu tuntud Kino Televisioon · Mõlemal juhul on peamisteks vahenditeks
!" # $$% & ' ( )'*#+,-) $$ . $$ /0 / 0 40 402 4 . 0 / 0 /5 12 3 Katseandmete tabelid Sumbuvuse logaritmilise dekremendi määramine. Kasutatavad mõõteriistad: ............................................................................................................... ............................................................................................................... A1 A R, A1 , A2 , A3 , ln ln 2 Nr
Vasaku ääre laius peab olema 3 cm, parem 2 cm ja ülevalt ning alt 2,5 cm. ÜLDNÕUDED Iga järgnev alapeatükk eraldatakse eelnevast tekstist ühe tühja reaga. Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka (Referaadi vormistamine ... 2005; Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002; Roomets 2005, lk.5). ESSEE Essee on vabas vormis loov mõttearendus teatud teemal. Essees ei nõuta oma väidete tõestamist
t sisuline osa-vib olla jagatd peatkkidesk, need alapeatkkideks, need oma korda viksemaks. Viksemaks ei sooovitata. kokkuvtte jrel tuled kasutatud materjalid, ts viidatud asjadele. Kikide materjalide kirjutamine peab olema viidatud. Allikad peavad olema autoriteetsed. allikate juures peavad olema t autorid vi organisatsiooni/sutuse lehekljed. Intrneti lehekljele peab panema taha ka allika vtmaise kuupeva Lisadesse lheb: skeemid, mis pole otseselt vajalikud, tabelid, seadusmrus, struktuuri osad: tiitelleht, sissejuhatus, peatkid, kokkuvte, lisad. -------------------------------------------------------------------------------- ------------------ erinevad pealkirjad on erineva thtsusega. Tiitellehed on normaaltekstis, ei kasutata pealkirja laade. 3 laadi, P1-kige thtsamad pealkirjad, struktuuriosade pealkirjad, sisu thtsaimad pealkirjad. p1-le pannakse ka lisaks number ette. P2-teistsusgune laad P3-viksemate pealkirjade laadid
...................................................4 Elektrivõrgu elektriline skeem ................................................................................................5 Elektrivõrgu elektrilise skeemi koostamine (punkt 4)..........................................................5 Trafode suurus ja arv (punkt 5)...............................................................................................6 Alajaamade ja liinide tabelid (punkt 6) ...................................................................................6 Sisestame elektrivõrgu arvutusmudelisse (punkt 7).................................................................7 Arvutusmudeli tulemused (punkt 8)........................................................................................7 Leida elektrivõrgu eriosade ehitusmaksumused etteantud ühikhindade alusel (punkt 9) ..........8 Leida kogu elektrivõrgu ehitusmaksumus (punkt 10) ................
seotud tabelist, samuti uute tabelite loomiseks ja olemasolevate muutmiseks. SQL KEELE ALUSED SQL alamkeeled SQL keel koosneb alamkeeltest: Data Definition Language (DDL) Keel, mis võimaldab kirjeldada andmebaasi struktuuri ja kontrollida juurdepääsu andmetele. See keel sisaldab järgmiseid lausete tüüpe: Andmete defineerimise laused e. andmekirjelduse laused (data definition statements) - defineerivad andmebaasistruktuuri. Nendega luuakse kõik andmebaasi objektid - tabelid, vaated, indeksid, kasutajad, trigerid jne. "CREATE", "ALTER", "DROP" laused. Andmetele juurdepääsu kontrolli laused (data-control statements) - kasutajatele privileegide ja andmete kasutamise õiguste jagamine ja õiguste äravõtmine. "GRANT" ja "REVOKE" laused. Data Manipulation language (DML) Keel andmete otsimiseks ja muutmiseks. See keel sisaldab järgmiseid lausete tüüpe: Päringud (queries) andmete küsimiseks andmebaasist. "SELECT" lause. Päringulauses
Lisaks loetakse SQL keskkonna osadeks veel kasutajad, kataloogid, baastabelid. SQL alamkeeled SQL keel koosneb alamkeeltest: Data Definition Language (DDL) Keel, mis võimaldab kirjeldada andmebaasi struktuuri ja kontrollida juurdepääsu andmetele. See keel sisaldab järgmiseid lausete tüüpe: Andmete defineerimise laused e. andmekirjelduse laused (data definition statements) - defineerivad andmebaasistruktuuri. Nendega luuakse kõik andmebaasi objektid - tabelid, vaated, indeksid, kasutajad, trigerid jne. "CREATE", "ALTER", "DROP" laused. Andmetele juurdepääsu kontrolli laused (data-control statements) - kasutajatele privileegide ja andmete kasutamise õiguste jagamine ja õiguste äravõtmine. "GRANT" ja "REVOKE" laused. Data Manipulation language (DML) Keel andmete otsimiseks ja muutmiseks. See keel sisaldab järgmiseid lausete tüüpe: Päringud (queries) andmete küsimiseks andmebaasist. "SELECT" lause. Päringulauses spetsifitseeritakse
) JÄRJESTUSTUNNUSED (nt. Haridustase: algharidus, põhiharidus, keskharidus) Järjestustunnusel ei ole väärtuste vahemikud võrdsed, arvtunnusel on) ARVTUNNUSED (näit vanus: 23.a, 27 a, 32 a ..) Arvtunnused väheste erinevate väärtustega (nt laste arv: 0,1,2,-...) Arvtunnused paljude erinevate väärtustega (nt palk 9900, 10450, ... Kui Nimitunnusel kaks väärtust siis Binaarsed tunnused (nt sugu: M, N) Ühemõõtmelised tabelid 3 4 Kahemõõtmeline table Kahemõõtmeline table Violetta hall eeskujulik 37 49 Veronika hall rahuldav 39 51 Triin hall hea 38 51 Ruslan hall hea 44 78 Roman sinine rahuldav 44 80 Roland pruun rahuldav 45 78 Riinu pruun rahuldav 37 51
2. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U . 3. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele,siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 4. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes Ult 0- le.Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mōōtetulemused kanda tabelisse. 3.Kasutatud valemid 4. Täidetud tabelid Gavano U1, V U2, V U1=U1-U2, JRK nr. m-eetri kasvad kahanede V jaotised es s 1. 10 0,75 0,799 -0,049 2. 20 1,801 1,785 0,016 3. 30 2,762 2,772 -0,01 4. 40 3,733 3,77 -0,037 5. 50 4,708 4,73 -0,022 6. 60 5,7 5,71 -0,01 7
Tööleht: elu areng Maal Kasuta õ lk 14-25 ja neti aadresse Kaimar Pihlapuu (Kuna saatsin pdf-iga siis läksid tabelid kaduma , kuid peaks arusaadav olema) Millised eeldused olid Maal elu tekkeks? Elu tekke kohta on kaks peamist arusaama. Esimese arusaama järgi on elu Maale jõudnud kosmosest (panspermia), teise arusaama järgi aga on elu Maal tekkinud abiogeneesi teel ehk eluta ainest moodustunud. Üldiselt on pooldatud pigem abiogeneesi teooriat. Kirjelda elu tekke kolme etappi. 1.On toimunud elu algne loomine 2.Elu alged maale saabunud teistelt taevakehadelt 3
saada aru Neid, kes märkavad vigu ja soovivad neid parandada, on kahjuks vähe Jõgeva maakonna ajalehed Kolhoosnik loodi 1949. aastal koos Jõgeva maakonna tekkimisega. Oluline oli põllumajandus. Punalipp ilmus 15. mail 1962. aastal. Tähtsain sümbol oli punalipp. Vooremaa ilmus esmakordselt 1989. aastal. Nimi pandi Jõgevamaa kõige atraktiivsema koha järgi. Kolhoosnik Mindi üle kolhoosikorrale Kokkuvõtvad tabelid Mais pidi parandama loomade elu olu Ülemaailmsed provokatsioonid ja sõjad Oluline oli põllumajandus Väärtustati kodu ümbrust Taheti Eesti teha seakasvatusfarmiks Punalipp Oldi truu oma isamaale Võimalikuks sai silmaringi laiendamine Eesti võrdlemine teiste riikidega Kajastati üritusi armastati teatrit Räägiti maainimestest Arendati majandust Kool ja kodu mõlemad on olulised lapse arenguks Vooremaa 1991 1992
Niiske puidu survetugevuse määramine Mõõta niiskete katsekehade paksus ja laius Kaaluda katsekehad Määrata katsekehadele survetugevus Kuivatada katsekehad kuivatuskapis niiskuse määramiseks Võrrelda kuiva ja niiske puidu survetugevust, kasutades eelmise töö andmeid 2 Katseandmete tabelid Pundumiskiiruse katsekehade andmed Katsekeha Suund Paksus Algkaal Lõppkaal Kuivkaal Niiskus Naturaal- Radiaal puit Tangents. Termopuit Radiaal Tangents. Pundumiskiirus Indikaatorkellade näidud Aeg, min Naturaalpuit Termopuit Radiaalsuund Tangentsiaalsuund Radiaalsuund Tangentsiaalsuund 0 15
Kodutöö: Valitud riigi rahvastiku analüüs 1) Afghanistan 2) Rahvastiku andmeid soo ja 5-aastase vanusegrupis hindamiseks kasutatakse hinnanguid ja prognoose. Sündimus 2006 uuringu 2007-08 Kaudne hinnang summaarne sündimuskordaja. Suremus 2004 uuring 2006 kaudsed hinnangud imikute ja laste suremust informeeritud aastaks 2006 Afganistani terviseuuringute ja Coale-Demeny West mudel elu tabelid. Ränne 2009 pagulase statistika 2009 põhjal muutus pagulase varu hinnangul kahe järjestikuse aasta jooksul. · Elanikke on seal riigis: 29,120,727 in · Keskmine riik maailmas. Pindala suhtes, kui ka inemeste suhtes. · Rahvaarv on ikka 25.a jooksul kasvanud (1985-13,120 in) (2010-29,121 in) · Aasta 1985 1990 1995 2000 2005 2010 Inimeste 13,120 13,568 19,445 22,461 26,335 29,121 Arv
Uurimus TÖÖJUHEND uurimuse kirjutamiseks 1. Vali huvitav uurimustöö teema. 2. Sõnasta täpselt probleem. 3. Otsusta kust saad materjali ja milliseid võtteid kasutad materjali kogumiseks. 4. Materjali kogumine. 5. Korrasta ja analüüsi materjal, vormista analüüsi tulemused tabelite, diagrammide või joonistena. 6. Tee analüüsitud materjali põhjal järeldused ja kirjuta kokkuvõte. 7. Anna oma tööle hinnang. Probleemi püstitamine ja materjali kogumine 1) Pane võimalikult täpselt kirja probleem, millele tahad vastuse leida. 2) Otsusta, milliste võtete abil on võimalik tulemuseni jõuda. 3) Kirjuta uurimusele sissejuhatus, milles põhjendad probleemi valikut ning tutvustad lühidalt, kuidas kavatsed töö korraldada. Materjali kogumise võtted * Intervjuu ehk inimeste küsitlemine. Mitme inimese puhul kasutada samu küsimusi. * Küsitlusleht. Küsitlus lühike, küsimused arusaadavad, vastusevariandid või oma sõnad. * Vaatl...
THEN ' selected="selected"' ELSE '' END IF ||'>Turniie
mdb CD'l........................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................2 1.ANDMEBAASI MÕISTE TUTVUSTUS..................................................................4 2.ANDMEBAASISÜSTEEMI ACCESS KÄIVITAMINE JA ANDMEBAASI LOOMINE..................................................................................................................... 6 3.ANDMEBAASI TABELID........................................................................................8 4.EBASOBIVATE ANDMETE BLOKEERIMINE....................................................13 4.1.Vormingud......................................................................................................... 13 4.2.Sisestuseeskiri.................................................................................................... 14 4.3.Väärtusreegel....................................................
Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa sisukord, sissejuhatus jm) alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti. Teksti vormistamisel kasutatakse kirjastiili Times New Roman ja tähesuurust 12pt. Pealkirjad kirjuta suuremalt või tee need paksuks. Lõigukujunduses kasutatakse põhiteksti sisestamisel 1,5-kordset reavahet (välja arvatud loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset ja rööpjoondust. Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki number peab olema pealkirja ees nii sisukorras, kui põhiosas. Alapeatükid eralda lisanumbritega, näiteks 1.1 Ühtki töö osa ei ole soovitav alustada ega lõpetada tabeliga, joonisega või loeteluga. Taandridu ei kasutata. Allajoonimist referaadis ei kasutata! Vormistamise näited. Tiitelleht Tiitellehele tuleb märkida:
Tsiteerimine on kellegi mõtete esitamine täpselt sellisel kujul, nagu need on esitatud alustekstis. Plagiaat on kellegi teise teksti või mõtete esitamine enda nime all. Kõige sagedamini põhjustab tahtmatut plagiaati halb viitamisoskus. REFERAADI ÜLESEHITUS Referaat ülesehitus: Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Põhiosa Kokkuvõte Kasutatud allikate loetelu Lisad (fotod, skeemid, tabelid jms) Tiitelleht Tiitellehel kajastuvad järgmised andmed: töö pealkiri, koostaja ees- ja perekonnanimi, kool, klass, juhendaja, koostamise aeg ja koht. Tiitellehe näidis on ära toodud lisas 1. Sisukord Sisukorras esitatakse referaadi osade pealkirjad ja lehekülje number, kus nad paiknevad. Sisukord asub tiitellehe järel sissejuhatuse ees ja tavaliselt koostatakse see automaatselt (kui kasutatav tarkvara seda võimaldab). Sisukord ise jäetakse sisukorra nimekirjast välja.
1. Tee aktiivseks andmebaas, kuhu soovid varundusfailis kool.sql tabelid koos andmetega paigutada. Klõpsa menüüs valikule Impordi, vali fail, kontrolli formaati (peab olema SQL) ning klõpsa nupul "Mine". mysql> SHOW TABLES; +-----------------------+ | Tables_in_eensaara_AB | +-----------------------+ | AINE | | AINE_OPILANE | | EMA | | EMAD | | HIIR | | HIIR_2 | | H_EMA | | LAENUTUS | | LUGEJA |
Näide: Hinne on õiglane siis, kui ta võtab arvesse õpilase pingutusi hinde saamiseks (Vernik 1995: 6) Anti Kidron esitab koolitaja võtmeküsimused (1999: 9) ja rõhutab naeru tervistavat osa (1997b: 151) Kui ühele ja samale allikale viidatakse ühel leheküljel mitu korda järjest, kasutatakse järgmistel kordadel lühendit Ibid. (ladina keeles ibidem samas kohas) koos lehekülgede äranäitamisega. nt [Ibid.: 22] Tabelid, lisad, joonised, valemid ja loetelud Tabelid võimaldavad arvandmeid esitada süstematiseeritult ja ülevaatlikult. Kõik töös esinevad tabelid nummerdatakse araabia numbritega kas kogu töö ulatuses nt Tabel 1 või üksikute peatükkide ulatuses nt Tabel 3. 4, kusjuures viimane tähendab kolmanda peatüki neljandat tabelit. Sama moodust on soovitatav kasutada ka jooniste tähistamisel. Tabeli number paigutatakse pealkirjast üks rida kõrgemale paremasse serva. Sõna "tabel" on sõrendatud
Töö ees ja taga on valge puhas leht, nn. köiteleht. Sõnade poolitamist ei kasutata. · Iga järgnev alapeatükk eraldatakse eelnevast tekstist ühe tühja reaga. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. · Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka (Referaadi vormistamine ... 2005; Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002; Roomets 2005, lk.5). 1.1 Töö koostamine Töö koostamine toimub järgmiste etappidena: 1) teema valik; 2) kirjanduse valik ja läbitöötamine;
Töö ees ja taga on valge puhas leht, nn. köiteleht. Sõnade poolitamist ei kasutata. · Iga järgnev alapeatükk eraldatakse eelnevast tekstist ühe tühja reaga. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. · Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka (Referaadi vormistamine ... 2005; Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002; Roomets 2005, lk.5). 1.1 Töö koostamine Töö koostamine toimub järgmiste etappidena: 1) teema valik; 2) kirjanduse valik ja läbitöötamine;
uuelt leheküljelt. Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti. Teksti vormistamisel kasutatakse töö põhiteksti trükkimisel kirjakuju Times New Roman ja tähesuurust 12 punkti. Kaldkirja (Italic) kasutakse vaid võõrkeelsete sõnade ja väljendite esitamisel. Lõigukujunduses kasutatakse põhiteksti trükkimisel 1,5-kordset reavahet (välja arvatud loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset reavahet) ja rööpjoondust, seejuures ei tohi tekstis tekkida põhjendamatuid sõrendusi ja lünki, vajadusel tuleb kasutada poolitamist. Kasutatud allikmaterjalide loend esitatakse vasakjoondatult. Tekstilõigud eraldatakse enne lõigu algust täiendava lõiguvahega 12 punkti (üks tähekõrgus). Taandridu lõikude tähistamiseks ei kasutata. Ühtki töö osa ei ole soovitatav alustada ega lõpetada tabeliga, joonisega või loeteluga
..............................................................5 2.1 Teksti ja lehekülje kujundus........................................................................................5 2.2 Pealkirjad.....................................................................................................................5 2.3 Teksti illustreeriv või täiendav materjal......................................................................6 2.3.1 Joonised ja tabelid...........................................................................................6 2.3.2 Lisad................................................................................................................6 2.4 Keel ja grammatika......................................................................................................7 3 VIITAMINE........................................................................................................................9 3
Tiheduse valem: D= kus D katsekeha materjali tihedus m katsekeha mass V katsekeha ruumala Silinder: 2 Sp = kus Sp põhjapindala pii ja r2 raadius ruudus. V = Sp(h) kus V ruumala Sp pindalade vahe ja h kõrgus Kera: 3 V= kus V ruumala ja r3 raadius kuubis Nelinurk: V = a*b*h kus a külg b külg ja h kõrgus 5. Täidetud arvutus tabelid. d1(mm) d2(mm) h(mm) V(mm3) m(g) Mõõdud D( ) Tulemused 1. 23.8mm 14.28mm 26.77mm 7622.034mm3 64g 8.4*103 2. 56.12mm 12.27mm 6.03mm 14202.639mm³ 39g 2.7*103 3. 17.88mm 15.9mm 82.62mm 38,5g 8,9*103
nr 1 2 3 4 5 6 Uurida, milline on müratase meie õppehoones ning kas see segab Harjutustöö tudengitel õppimist. eesmärk: Mõõta müra taset õppehoones kohtadel, kus tudengid kõige enam Ülesanne: viibivad. Teha 10 mõõtmist. Hinnata mõõtmistulemusi ning puuduste leidmisel teha parandusettepanekud. Täita tabelid ning laadida see Moodles olevasse ülesandesse funktsiooniga Lisa esitus. Mürataset mõõdetakse detsibellides ( db). Abiks: Ohtlik müratase on 85db (A). Vaimse töö puhul (õppimine) võib ohtlikuks osutuda juba müratase üle 45 db(A), kuna vaimse töö puhul on inimene tundlikum müra kahjustava toime suhtes. Mõõtmiste kuupäev ja kellaaeg. 20
Harjutustöö loevad, on valgustatuse tase silmadele ja nägemisele eesmärk: ohutu. Mõõta valgustatust (valgustustihedust) õppehoones Ülesanne: kohtadel, kus tudengid kõige enam loevad. Teha 10 mõõtmist. Hinnata mõõtmistulemusi ning puuduste leidmisel teha parandusettepanekud. Täita tabelid ning laadida see Moodles olevasse ülesandesse funktsiooniga Lisa esitus. Valgustatuse (valgustustiheduse) mõõtühik on lux (lx) Abiks: Luks (ladina sõnast lux 'valgus') on valgustatuse ühik SI-süsteemis. Tähis on lx. Pinna valgustatus on 1 lx, kui pinna 1 ruutmeetrile langeb valgusvoog 1 luumen. Ideaalne valgustatuse tase tööruumis on 500-800 lx
Lisa 1. Enesekontrolli leht Tingimus/nõue Olen antud nõuet kontrollinud ja see vastab esitatud tingimustele. Töö on vormistatud (lehe veerised, tähe suurused, tühjad enne töö pealkirja ja X lõikude vahel, lk numbrid jms) vastavalt Metsandus- ja maaehitusinstituudi ,,Üliõpilastööde koostamise metoodilisele juhendile". Kõik joonised ja tabelid on varustatud X numbri ja nimetusega. Kõikidele tabelitele ja joonistele on X aruande teksti sees viidatud. Aruandes on sõnastatud eesmärk/töö X ülesanne. Aruandes on lähteandmed või X mõõtmistulemused, arvutused, vastus või lahendus esitatud ülesandele/probleemile.
teadmist kui oskust ja väärtustab kogemusi. Valdavaks on pindmine õpihoiak ning eelistatakse värvikat ja ainet selgelt esitavat õppejõudu. Uuring kinnitas, et Eesti üliõpilaste epistemoloogilised uskumused ja õpikäsitused on suures osas seotud. Lisaks näitavad uuringu tulemused, et õppejõud peaksid vajaduse korral pakkuma esmakursuslastele abi ja toetust aktiivõppe meetodite omandamisel ning aktiivõppes osalemisel. Uuringut ilmestavad ja arusaamist lihtsustavad tabelid ning joonised. Maret Uibopuu Ärijuhtimise õppekava 2. kursus
osa mõistmiseks ja statistiliste andmete tõlgendamiseks. Käsitletud probleemid on käsitletud täies mahus. 3. Arvandmete kasutamine (piisavus, tõlgendamine, seostatus uurimiseesmärgiga). Arvandmed on kasutatud nii töö tekstis kui tabelites ja on otseselt seotud töö sisu- ja eesmärgiga. Andmed on piisavalt suured ja hästi komponeeritud. Allikad on viidatud. 4. Autori panus, omapoolsete mõtete esitamine, ettepanekud (olemasolu, piisavus, reaalsus, konkreetsus). Joonised ja tabelid on koostatud autori poolt, mis tähendab et autor oskab neid lugeda ja analüüsida. Peale igat näidet tudeng teeb loogilisi ja konkreetseid järeldusi ja sujuvalt liigub teisse juurde. Antud teema eriti ei luba isiklikku arvamust avaldada, kuna on olemas objektiivsed statistilised andmed. Iseseisvat turuuuringut autor ei tee, vaid analüüsib ennem läbiviidud uuringuid ja statistikat. 5. Kirjanduse kasutamine (piisavus, teemaga seostatus, uudsus).
Tallinna Tehnikaülikool Masinaelemendid I Üliõpilane: Oliver Saare 112611 Teostatud: Õpperühm: MATB33 Variant : A = 1, B = 1 Töö nr. 2 OT: KEERMESLIITMED Töö eesmärk: Arvutada liide Töövahendid: joonis, tabelid (ruukki) (poltide läbimõõt ja pingutusmoment). Ülesande andmed Konsooli materjal : teras S235 (EN 10025)Koormus F staatiline, Poltide koguarv z = 8 Konsool kinnitatakse kolonnile poltidega (avas lõtkuga) A 3 l, mm 600 , mm 7 B 1 F, kN 12 UPE, INP 180 Ruukki tabelist võetud UPE ja INP profiilide andmed UPE 180 h, mm 180 b, mm 75
, kus 2 l on pendli pikkus ja g on raskuskiirendus. T= tkesk/n, kus tkesk keskmine täisvõngete kestvuse aeg 10 täisvõngete juures ja n täisvõngete arv T2= 42l/g, kus l on pendli pikkus ja g on raskuskiirendus maapinna lähedal (9, 81 m/s) gl=42l/ T2, kus l on pendli pikkus g (vea arvutus)= g* (-2t/ tkesk)2+(l/l)2, kus l 0,002m, t 0,25 ja g- raskuskiirendus maapinna lähedal (9, 81 m/s) 5. Täidetud arvutus tabelid. Tabel 1 Katse tulemuste tabel Katse nr l, m n t,s T, s T2, s2 gl, m/s2 g- gl, m/s2 1. 0,66 10 16,05 1,622 2,65 9,82 0,304 2. 16,97 3. 16,12 4. 16,05 5
..110 ○C – ni kuumutatud kuivatusahju ja kuivatatakse sellel temperatuuril 30 minutit. Klaasid asetatakse kuivatuskappi lahtiselt, kaaned kõrvale. Pärast kuivatamist võetakse klaasid kuivatuskapist välja, suletakse kaanega, jahutatakse algul õhu käes 2 – 3 minutit ja seejärel eksikaatoris toatemperatuurini (mitte üle 20 minuti). Siis klaasid koos kütusega kaalutakse. 1 Mõõtmisandmete ja nende läbitöötamise tulemuste tabelid Kaalumisel saadud tulemused Klaasi Klaasi mass g Kütuse nr kaalutise mass g Tühjalt Kütuse Pärast Pärast Kaalutisega esimest viimast
Kui tiiglid on jõudnud muhvelahju keskele, ahju uks suletakse. Põlevkivi kuumutatakse temperatuuril 850...870 C 25 minutit. Seejärel võetakse plaat tiiglitega ahjust välja, tiigleid jahutatakse 5 min õhu käes, seejärel eksikaatoris kuni toatemperatuurini ja kaalutakse. Kontrollkuumutamist ei tehta. Kõik kaalumised viiakse läbi täpsusega 0,0002 g. 2 Mõõtmisandmete ja nende läbitöötamise tulemuste tabelid 1. Kaalumise tulemused Tiigli nr Kütuse kuulutise Tiigli mass g mass g Tühjalt Kütuse Tuhaga pärast kaalutisega kuumutamist G G1 G2 G3 V6. 0,9776 5,3624 6,3400 5,8196
............................................................. 10 3.5.2 Loetelud ................................................................................................................... 10 3.5.3 Arvud ....................................................................................................................... 12 3.5.4 Valemid ................................................................................................................... 12 3.5.5 Tabelid ..................................................................................................................... 12 3.5.6 Illustratsioonid ......................................................................................................... 13 3.5.7 Viitamine ................................................................................................................. 14 3.6 Allikad .....................................................................................
1 Lehe servadest jäetakse ruumi järgmiselt: Ülevalt (top) 2,5 cm Alt (bottom) 2,5 cm Vasakult (left) 3,0 cm Paremalt (right) 2,5 cm Taandrea kasutamine arvutil ei ole kohustulik. Tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava vaba ruumiga. Täiendavat vaba ruumi on võimalik lisada järgmiselt: Format -> Paragraph -> Spacing -> After [vali 6 pt] [Vorming- >Lõik->Vahed->Pärast] 3.3. Pildid tekstis. Pildid, fotod, tabelid, graafikud jmt peavad olema nummerdatud (joonis 1, joonis 2; või foto 1, foto 2, tabel 1, tabel 2 jne) Piltidel, joonistel, fotodel on alati allkiri (vaata joonis 1), mis selgitab joonise sisu ja joonise autori. Ka fotode, tabelite, graafikute puhul peab allkirjast selguma, millal on foto tehtud ja kelle omanduses on originaal või kust on pärit graafikus või tabelis olevad andmed. Igale pildile peab olema tekstis ka viidatud, miks see pilt on tööle lisatud.
Kursiivkirja kasutakse võõrkeelsete sõnade ja väljendite puhul. Alapeatükid suurusega 14 punkti, Töö pealkiri 16 punkti. · Tekstileheküljel kasutatakse rööpjoondust, püüdes seejuures vältida põhjendamatuid sõrendusi. Taandrida ei kasutata. Tekstilõigu ette jäetakse täiendav 6-punktine vahe. Reavahe on 1,5. Sisukorras, loendites, tabelites ja muudes sarnastes tekstiosades võib kasutada reavahet 1. · Kõik leheküljed nummerdatakse. Tabelid ja joonised võimaldavad esitada süstematiseeritult ja ülevaatlikult arvandmeid ning seoseid või illustreerida teksti. · Iga tabel on nummerdatud (Tabel 1, Tabel 2 jne) ning varustatud pealkirjaga, mis paikneb tabeli peal, nagu on näha näidiseks toodud tabelis 1. Tabelite numbreid hakatakse lugema alates esimesest tabelist töös. Pealkiri peab olema võimalikult lühike ja selge, kuid samas mõtestama tabeli sisu lahti ka tööd mittelugenud inimesele.
Eesti Maaülkool Majandus- ja sotsiaalinstituut FIE Ilona Krobeni Äriplaan MST 1.807 Põllumajanduse ettevõtluse põhikursus Haava talu Sirgu küla Luunja vald Tartu maakond 62201 Ettevõtja: Ilona Kroben Koostas: Tarmo Põkka Juhendaja: Enn Plaan Tartu 2007 I KOKKUVÕTE II Ettevõtte üldandmed III Äriidee IV Tootmine V Turustamine VI Finantsplaan - - 2 I KOKKUVÕTE Äriplaan on koostatud Tartu maakonnas Luunja vallas Sirgu külas asuva Haava talu arendamiseks. Projekti eesmärgiks on maasikaistanduse rajamine. FIE Ilona Kroben kavatseb hetke majandusliku olukorra parandamiseks rakendada oma pikaajalisi kogemusi põllumajandu...
Acessi andmebaas on konteinerfail,mis võib sisaldada järgmist tüüpi objekte: tabelid, päringud,vormid aruanded, makrod ja programmimoodulid. Tabelid (tables) on igasuguse andmebaasi vundament, kõik ülejäänu on ainult pealisehitus- Tabeleid "teenindavad organid", et nendesse võimalikult mugavalt andmeid sisestada ja neist kätte saada. Päringud(queries) on eeskiri,mis määrab, millistest tabelitest missuguseid (näiteks teatud tingimustele vastavaid) andmeid on vaja esitada. Seega, päringu väljund on omakorda tabel, kuid
eneergiamajandust ja turismi arengut. 2. Uurida Portugali rahvastiku muutumist, paiknemist ja tihedust, iseloomustadarahvastikupüramiidi. 3. Uurida Portugali majanduse harusid: eneergiamajandust, põllumajandust jametsamajandust, transporti arengut, leida suuremaid ettevõtteid ja uurida turusmi. 4. Uurida, millised keskonnaprobleemid Portugalis on. Referaadi koostamiseks olid kasutatud Interneti allikad, pildid ja fotod ning graafikud,skeemid ja tabelid. PORTUGALI ISELOOMUSTUS Üldandmed Portugal on Lääne-Euroopa riik, mis asub Euraasias. Selle pindala on 92 391 km2 jaelab Portugalis, 2010. aasta hinnangul, 10 735 765 inimest. Portugali pealinn on Lissabon, kus elab 545 245 inimest. Peamine keel on portugali, mis ongi ka riigikeel.Peamised usundid on katolitsism (üle 94% rahvaarvust), 4,5% on protestandid, 2% onjuudalased ja ligi 1% on ateistid. Rahaühikuks on euro. Portugal tähistab oma Iseseisvupäeva 5. oktoobril, alates 1143
340,23 Lisa 1. Enesekontrolli leht Tingimus/nõue Olen antud nõuet kontrollinud ja see vastab esitatud tingimustele. Töö on vormistatud (lehe veerised, tähe suurused, tühjad enne töö pealkirja ja X lõikude vahel, lk numbrid jms) vastavalt Metsandus- ja maaehitusinstituudi ,,Üliõpilastööde koostamise metoodilisele juhendile". Kõik joonised ja tabelid on varustatud X numbri ja nimetusega. Kõikidele tabelitele ja joonistele on X aruande teksti sees viidatud. Aruandes on sõnastatud eesmärk/töö X ülesanne. Aruandes on lähteandmed või X mõõtmistulemused, arvutused, vastus või lahendus esitatud ülesandele/probleemile.
tooriku C-sisaldus Cx%. Algandmed võtta tabelist vastavalt variandile, kus: C0 - tooriku materjali süsinikusisaldus, % Cs - gaasilise keskkonna süsinikusisaldus, % Cx - detaili süsinikusisaldus sügavusel, % T - protsessi läbiviimise temperatuur, °C 201 x - vaadeldava punkti kaugus detaili pinnalt, mm 4 Vajaminevad valemid ja tabelid on toodud loenguslaididel. NB. Lahenduses tuua välja kõik valemid, arvutused ja lahenduskäigud. Andmed: Variant C0 % Cs % Cx % T, °C x, mm 12 0,22 1,1 0,5 980 0,8 1 TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Lahendus: Leian difusiooni koefitsiendi:
Koostage allolevad tabelid ja diagramm MS EXCELiga ja saatke EXCELi failina. 1. Nimetage tabelileht (sheet) nimega turniiritabel. Koostage järgmine turniiritabel Jrk. Võistkond 1 2 3 4 Punkte Koht Nr. 1 Kalev 2 1 2 5 I 2 Jõud 0 2 2 4 II 3 Flora 1 0 2 3 III 4 Fauna 0 0 0 0 4 2. Nimetage tabelileht (sheet) nimega Aktsia. Koostage järgmine tabel Jrk. Aktsia Hinna Nädalapäev Nr. hind muutus 1 Esmaspäev 12,40 kr 2 Teisipäev 12,90 kr ...
Tabelid Nr n Xk Xk+n x d a b S1 S2 l`=S1-S2 l 1 1 6,43 6,55 0,120 100 88,8 11,2 7,82 8,42 0,60 4,75714 2 2 6,43 6,71 0,140 100 89,3 10,7 6,12 6,74 0,62 5,17439 3 3 6,43 6,81 0,127 100 89,6 10,4 6,37 7,14 0,77 6,63385 4 4 6,43 6,94 0,128 100 89,2 10,8 6,11 6,76 0,65 5,36852 5 5 6,43 7,12 0,138 100 89,7 10,3 7,2 7,88 0,68 5,92194 6 6 6,43 7,37 0,157 100 89,1 10,9 5,42 6,21 0,79 6,45771 7 7 6,43 7,52 0,156 100 90,3 9,7 6,79 7,49 0,70 6,51649 8 8 6,43 7,67 0,155 100 89,3 10,7 ...
RAAMAT Autor(id). Pealkiri. Ilmumiskoht. Kirjastus, ilmumisaasta. N: Pihu, E. Matk kalariiki. Tallinn. Valgus, 1987. AJAKIRJAARTIKKEL Autor(id). Pealkiri. Ajakirja nimetus, ilmumisaasta, ajakirja number,leheküljed. N: Kroon,K. Vikerkaar Eesti jõgedes vikerforell. Eesti Loodus, 1999, nr.1, lk.16. JÄLGI KIRJAVAHEMÄRKE! LISAD Referaati täiendav või illustreeriv materjal Tabelid Joonised Skeemid Diagrammid Kaardid Koopiad Ankeetküsitlused jne. PEALKIRJASTA JA NUMMERDA LISAD! LISADE PEALKIRJAD ESITA SISUKORRAS! REFERAADI VORMISTUS A4 formaadis valged lehed ( tekst lehe ühel küljel) Vasakveeris 4 cm Paremveeris 2 cm Ülaveeris 4 cm Alumine veeris 3 cm Uue lõigu taandrida 0,5 cm
f ( x )= ( 2 )( ( x - )( + -x ) )exp [ -12z ] 2 , (1) kus < < + , -< < , ; > 0 , -<© < . 10000 L= Hynyneni funktsioon: e c 1+ c2 log ( D) , (2) Kus D on puistu diameeter sentimeetrites, ning c1, c2, - puuliigist sõltuvad parameetrid. 4 TABELID JA JOONISED Tabel 1. Eesti pindala jagunemine maakategooriate järgi (Mets2011 2013) Eesti pindala1 Riigimetskonnad2 Teised Eesti pindala3 valdajad Land category Maakategooria Total area State forest Other owners Total area
Mõõtmistulemused kandke tabelisse. 7. Leidke polarisatsioonitasandi pöördenurk =1-0. Tulemustest võtke aritmeetiline keskmine 8. Leidke suhkrulahuse eripöörang valemi (2) abil. 9. Eripöörang andke nii suhkru- kui nurgakraadide kaudu. Leidke tulemuse viga. Seejuures arvestage ,et lahuse eripöörangu sõltuvus temperatuurist on üldiselt väike ,mistõttu viga,mis tuleb sellest ,et lahuse temperatuur ei ole täpselt 20c, ei ole suur Katseandmete tabelid Suhkrulahuse masskontsentratsioon Lahusekihi paksus Skaala vähima jaotise väärtus Nooniuse täpsus Katse nr. 0 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
