Tegelkiult on viimaste andmete põhjal tõestatud, et vihmamets, mis on muudetud karjamaaks toob sisse umbes 1500 krooni hektari kohta ja maha raiutuv maaala on väärt umbes 10 000 krooni hetkari kohta, siis maaala, mida kasutatakse meditsiini taimede, puuviljade, pähklite, kummi, sokolaadi ja teiste taastuvate resursside kogumise jaoks, toob maaomanikule umbes 60 000 krooni hetkari kohta sisse. See toob maaomanikule sisse mitte ainult täna, vaid ka tulevikus. Sellised taastuvad resursid, mitte puud, on tõeliseks vihmametsa väärtuseks. See pole neam teooria vaid pigem fakt. Tänapäeval kommuunid ja põliselanike grupid teenivad 5 kuni 10 korda rohkem raha korjates meditsiiniliseks otstarbeks vajaminevaid taimi, puuvilju, pähkleid ja õlisid, kui nad saaksid maha raiudes puid. On olnud eelnevaid katseid piirata vihmametsade maharaiet, kuid see on ebaõnnestunud. On proovitud teha vihmametsadest kui kinniseid parke, kuid see on
vôrrandina: 1 1 K = + (9.30) [ r ] t =0 rmax rmax [ S] 0 10.Nõuded katalüsaatorile ja katalüsaatori valmistamiseks. Reaktsiooni kiiruse mutumist põhjusstav aine või keha on katalüsaator. Katalüsaator võtab ühel või teisel viisil osa keemilisest reaktsioonist, kuid reaktsiooni lõuks taastuvad tema esialgsed keemilised omadused ja tema hulk jääb muutumatuks. Katalüsaator muudab küll reaktsiooni kiirust, kuid mitte termodünaamilist tasakaalu. - ei tohi reageerida lähteainetega. - Valmistamisel hoidutakse kõrgetest temperatuuridest, mille toimel tema aktiivsus võib tunduvalt väheneda pinna ümberkristalliseerumise ja kandja struktuuri muutumise tõttu. - suure eripinnaga (spetsiifiline)
Siis ju puuduksid valemi: N=Fv. Selle seosega on võimalik keskmist kiirust kasutades leida soojusenergia. Konkreetse aine hulga juures iseloomustab energia taset maailmas kindla kujuga asjad. Elastseks võib lugeda deformatsiooni, mille keskmist võimsust ning hetkkiirust kasutades hetkvõimsust. aine temperatuur. korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju/mõõtmed taastuvad. Hooke`i seadus-kehas tekkiv elastsusj võrdeline defor-ga Fe=kl. Mehaaniline energia: See summa keha kulg-/pöördliikumise kineetilisest Soojusmasina kasutegur:kui palju muudab soojusmasin kasulikuks Entroopia:süsteemi korrastatust. Selle kasvades väheneb kinnise süsteemi energiast ning keha potentsiaalsest energiast välisj väljas. Selle alla ei kuulu tööks
Deformatsiooniks. Elastsuseks nim. deformatsiooni, mis kaob välise jõu tome lakkamisel. Pinge jõud, mis tekib materjalis välisjõudude mõjul. Pinged materjalis kasvavad seni, kuni ületavad materjali osakeste sidestustugevuse piiri ning materjal puruneb.Purustavaks koormuseks nim. Koormust, mis tekitab keha purunemise. Pinge,mis tekib kehas enne purunemist, nim. Tugevuse piiriks. Suurim pinge, mille katkemisel veel materjali mõõdud ja kuju taastuvad, nim. Elastsuse piiriks. Mehaanilised omadused : · Tugevus- puidu omadus taluda väliskoormusi, seejuures purunemata · Kõvadus omadus osutada vastupanu teise tugevama keha sissetungile. · Jäikus omadus säilitada kuju ja mõõtmed mehaaniliste mõjutuse korral. · Elastsus omadus taastada oma kuju ja mõõtmed välisjõudude mõju lakkamisel. · Plastilisus omadus säilitada purunemata muudetud kuju ja mõõtmed
KESKKONNAKAITSE LK seaduse eesmärk – loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade ja kultuuriväärtuste säilitamine. LK põhimõtted – looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. 1) Aastaarvud: *1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. *1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus, esimene teadaolev jahieeskiri. ...
KAUBANDUSETTEVÕTLUS KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS. Ettevõtlus ja kaubandus majanduse kontektis Kaubandus on institutsiooniline majandusharu, mis hõlmab kõiki töötajate ja tarbijate vahendamisega tegelevaid ettevõtteid, sõltumata sellest, millega, kus või kui suures või väikeses koguses kaupu müüakse. Tegevuslikus mõttes on kaubandus igasugune tulu taotlev tegevus kaupade vahendamisel tootjalt tarbijale, toimugu see kas raha eest või ilma (barterkaubandus tehingud). Kaubandust võib mõista ka kui kaupade ja teenuste ostu, müüki ja otsevahetust majandussubjektide vahel. Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. 1.1 MAJANDUS, MAJANDUSLIKUD/ TARBIMISLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o....
2. Miks ei jätku joogivett kõigile maakera elanikele? Magevesi on jaotunud ebaühtlaselt ja paljudes kohtades saastunud. Tänapäeva Tööstustehnoloogia võimaldab heitvete puhastamist, merevee destilleerimine, veehoidlate rajamine. Aga seetõttu, et kõikjal pole tehnoloogia nii arenenud ja ressursse vähem, kui arengumaades jäävad need vaesemad riigid enamasti joogiveeta. 3. Tooge näiteid taastuvatest ja taastumatutest loodusvaradest Eestis. Taastuvad: vesi, õhk, mets, muld Taastumatud: maagid, maapõuesoojus, kaevandatavad kütused 4. Kuidas tekivad happevihmad Eesti tingimustes? Põlevkivi põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. 5. Milles seisneb kasvuhooneefekti tähtsus elusloodusele? 1
ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused: Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud...
Noorte meritähtede arv, kes arenevad seljal või spetsiaalsetes haudekambrites, aga ei ületa mõndakümmet. Mõni meritäht võib sugulise sigimise kõrval sigida ka mittesugulisel, ketta jagunemisel kaheks osaks. Pooldumisjoon kulgeb harilikult kindlas suunas läbi vaheraadiuste, nii et pooldumise tagajärjel tekkinud kummagi osa kiired jäävad vigastamata. Mõlemad meritähe osad hakkavad iseseisvalt elama ja neil taastuvad puuduvad kiired ja kettaalad. Niisugust tüüpi pooldumist täheldatakse mitmel meritähtlaste sugukonna liigil, kes kuuluvad haareltäheliste seltsi (harilikult neil kellel on üle viie kiire), samuti ka mõnel sugukonna liigil ogatäheliste seltsist, näiteks Austraalia troopilistes vetes levinud meritähtedel perekonnast (joonis. B). Ühtedel liikidel võivad pooldudes sigida ainult noored meritähed, teistel säilib pooldumisvõime kogu elu kestel. Pooldudes
Alkoholi suuremal hulgal tarvitamisele järgneval hommikul on inimese enesetunne äärmiselt halb: esineb kassiahastus vaevab tugev seesmine pinge ning ärevustunne. Esinevad higistamine, õhupuudustunne, südamekloppimine, intensiivne peavalu ning tugev käte- ja teiste lihaste värisemine. Äärmiselt halva enesetunde tõttu on inimene võimetu tööks ning muuks sihipäraseks tegevuseks. Uue annuse alkoholi toimel mööduvad pohmelusnähud ruttu ning enesetunne ja töövõime taastuvad. Sellest on tingitud sellele staadiumile iseloomulik peaparandus. Tihti saab peaparandusest alguse uus jooming millest kujuneb pikk joomaperiood. Teises staadiumis ilmneb tung alkoholi järele juba kaines seisundis. Tung esineb sööstudena inimene võib olla mõne aja kaine kuid pingeseisundi või ebameeldivuse tõttu tekib järjekordne vastupandamatu vajadus alkoholi järele sellest saab alguse uus joomasööst. Alkoholitaluvus tõuseb veelgi, kuid siis jääb kõrgele püsima
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS TSÖLIAAKIA EHK GLUTEENITALUMATUS Referaat Juhemdaja: Aire Brük Koostaja: Anni Velks 103 SKA TALLINN 2014 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................3 Tsöliaakia olemus.......................................................................................................4 Tundemärgid ja avaldumine.......................................................................................4 Millal ja millega haigus hakkab?............................................................................4-5 Millised on tsöliaakia haigusnähud?..........................................................................5 Tsöliaakia diagnoosimine......................................................
Alkoholi suuremal hulgal tarvitamisele järgneval hommikul on inimese enesetunne äärmiselt halb: esineb kassiahastus vaevab tugev seesmine pinge ning ärevustunne. Esinevad higistamine, õhupuudustunne, südamekloppimine, intensiivne peavalu ning tugev käte- ja teiste lihaste värisemine. Äärmiselt halva enesetunde tõttu on inimene võimetu tööks ning muuks sihipäraseks tegevuseks. Uue annuse alkoholi toimel mööduvad pohmelusnähud ruttu ning enesetunne ja töövõime taastuvad. Sellest on tingitud sellele staadiumile iseloomulik peaparandus. Tihti saab peaparandusest alguse uus jooming millest kujuneb pikk joomaperiood. Teises staadiumis ilmneb tung alkoholi järele juba kaines seisundis. Tung esineb sööstudena inimene võib olla mõne aja kaine kuid pingeseisundi või ebameeldivuse tõttu tekib järjekordne vastupandamatu vajadus alkoholi järele sellest saab alguse uus joomasööst. Alkoholitaluvus tõuseb veelgi, kuid siis jääb kõrgele püsima
Maastikukaitseala (Kõrvemaa), Looduspark (Haanja, Naissaare). Kõige harvemad on programmialad (Pandivere veekaitseala). Loodusreservaat. Seal ei tohi esineda inimtegevust. Sihtkaitsevöönd. Piiranguvöönd. Juriidiliselt on kindlustatud igameheõigused. Vastused 1. Kasvuhoonegaaside teke, maailmamere saastumine, looduse liigne ekspluateerimine. 2. Loodusest võetav (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad) ja põllukultuurid. Taastuvad energiaallikad on muld, mets, veevarud, toit ja jõuvarud (päikese, tuule, vooluvee ja biomassi energia). Taastumatud on maagid, kaevandatavad kütused, maapõuesoojus ja tuumajõud. Inimese eluiga on mõõdupuuks (70- 80 aastat). 3. Loodusvarasid tuleb tarbida kokkuhoidlikult, soosida tuleb korduvkasutust. Tuleb uurida, kas selle tarbimist saaks vähendada, kasutades tehnilisi vahendeid või asendades väärtuslik ressurss mõne teise loodusvaraga
Mustad ja värvilised metallid Värvilismetallid ja nende sulamid Värvilismetalle ja -sulameid liigitatakse a) tiheduse järgi: · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m2 (Sn, Zn, Cr), · rasked metallid üle 7800 kg/m2 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi: · kergesti sulavad - 327° C (Mg, Al, Pb), · keskmistel temperatuuridel sulavad 327 - 1539° C (Cr, Mn, Ni, Au), · raskesti sulavad > 1539° C (W, Mo, Ti ); c) vääringu järgi · väärismetallid (Pt, Ag, Au), · haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), Tööstuslikult kasutatakse 1) kergeid värvilismetallide Al, Mg, Bn, Cr, Ti, Fe jt. sulameid lennukitööstuses; 2) Al, Cu, Cr, Zn - aparaadiehituses; 3) Ag, Cu, Cr, Al, Zn - mõõteriistades; 4) Al, Cu, (Ag), Fe - juhtmetena elektrotehnikas ja energeetikas; 5) Cu ja Pb, Sn, Zn, Al sulamid (pronksid, messingid, babiidid) - masinaehituses. Tabel 1.1: Värvilismetallide peami...
81. Nimeta metsade hävimist põhjustavaid nähtusi? -pidevad metsatulekahjud [alepõllundus] (Kagu-Aasia, Indoneesia); -happevihmad (Jaapan, Saksamaa, USA kirdeosa) -pidev põllumaade laiendamine metsade arvelt (Kagu-Aasia, Lõuna-Ameerika) -metsade röövraie (Indoneesia, ~ arengumaad) -suur puidukasutus (USA, Lääne-Euroopa) 82. Mis asi on HARVESTER? (masin, mis raiub ja lõhub puid.) 83. Kuidas liigitada energiavarasid? - taastuvad (tuul, vesi) ja taastumatud (nafta, maagaas) -traditsioonilised (nafta, maagaas) ja alternatiivsed (vesi) -muundumise alusel - esmased (e primaarsed), teisesed (e sekundaarsed) ja kolmandad (e tertsiaalsed) *lisaks looduslikele ka prügilakaas; maagaas 84. Millega tegeleb ELEKTROENERGEETIKA? -mootori ja ahjukütuse elektrienergia tootmisega; - -..- tarbijani toomisega 85. Mida hõlmab ELEKTRIMAJANDUS? -looduselist energiavarade hankimist; -kütusetööstust;
halbu toitumisharjumusi, sünnitamist küpses eas või kõiki neid põhjused kombineerituna. 11. "Toidan oma last rinnaga, seega ei saa ma rasedaks jääda." Kuigi imetamise ajal ei toimu paljudel naistel ovulatsiooni, ei ole see siiski garantiiks, et rasestumine pole võimalik. Anovulatoorsed tsüklid või LAM võivad olla küllalt kindlad meetodid ainult siis, kui imetamine on regulaarne ja väga tihe. Peale selle taastuvad menstruatsioonid peagi ning tihti ootamatult, mis teeb meetodi ebakindlaks ja nõuab lisakaitset, kui ei soovita rasestuda. 12. "Emakasisesed kontratseptsioonivahendid põhjustavad viljatust." Kui naisel on mõni seksuaalsel teel leviv haigus, võib emakasisese vahendi paigaldamine levitada seda emakasse ja munajuhadesse, mis omakorda võib põhjustada viljatust tulevikus. Seega on viljatus seotud STLH-i, mitte emakasiseste kontratseptsioonivahenditega. 13
äärmiselt halb: esineb kassiahastus – vaevab tugev sisemine pinge ning ärevustunne. Esineb higistamine, õhu puudulikkuse tunne, südame kloppimine, intensiivne peavalu ning tugev käte- ja teiste lihaste värisemine. Äärmiselt halva enesetunde tõttu on 10 inimene võimetu tööks ning muuks sihipäraseks tegevuseks. Uue annuse alkoholi toimel mööduvad pohmelusnähud ruttu ning enesetunne ja töövõime taastuvad. Sellest on tingitud sellele staadiumile iseloomulik peaparandus. Tihti saab peaparandusest alguse uus jooming millest kujuneb pikk joomaperiood. Teises staadiumis ilmneb tung alkoholi järele juba kaines seisundis. Tung esineb sööstudena – inimene võib olla mõne aja kaine kuid pingeseisundi või ebameeldivuse tõttu tekib järjekordne vastupandamatu vajadus alkoholi järele – sellest saab alguse uus joomasööst. Alkoholitaluvus tõuseb veelgi, kuid siis jääb kõrgele püsima
tegemist väga väärtusliku toorainega. Raiejäätmeid võetakse kasutusele kütusena. 39. Mis on pelletid ja kuidas neid kasutatakse? Pelletid ehk saepurugraanulid on väikesed 6-10 mm läbimõõduga silindrilised pulgakesed, mille tootmiseks kasutatakse saematerjali järeltöötluses tekkivat saepuru ning höövlilaastu. Kasutatakse nt kütmiseks. 40. Millist rohtset biomassi maailmas ja Eestis kasutatakse? Õled. 41. Milles seisneb biomassipõhiste kütuste eripära? Need on taastuvad. 42. Millist tüüpi kütuseks võib turvast liigitada Fossiilkütuseks. 43. Milliseid turbakütuseid toodetakse? turbabriketid, pelleteid, küttefreesturvas, küttetükkturvas. 44. Mille poolest erinevad kütte- ja kasvuturvas? Mis on van Posti skaala? kasvuturvast kasutatakse kasvupinnasena, kütteturvas lasub selle all ja kasutatakse kütteks. Seda kas turvas sobib kütusena või mitte näitab tema botaaniline koostis ja lagunemisaste.
II Sekundaarstruktuur polüpetiidide keerdumisel heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel (nt. nahatekised, juuksed, küüned, ämblikuniit) III Tertsiaarstruktuur gloobul (nt. vereplasma) IV Kvaternaarstruktuur ühinevad omavahel kaks või enam polüpeptiidi (nt. hemoglobiin) Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride hävitamine, v.a primaarstruktuur Renaturatsioon denaturatsiooni pöördprotsess, mille käigus kõrgemat järku struktuurid taastuvad. Valkude ülesanded: 1. Ensümaatiline funktsioon iga reaktsioon juhib oma ensüümi (nt. amülaas lagundab tärklist) 2. Ehituslik funktsioon nt. nahatekised, küüned, suled, kabjad 3. Transportfunktsioon transportvalgud, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii raku sisse kui ka sealt välja (nt. hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kudedesse) 4. Retseptorfunktsioon väliskeskkonnast info raku sisse (nt. liigub amööb
Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süsteen toimub ribosoomides. Valkude jaotus · Lihtvalgud-ainult aminohappejääkidest nt. Munavalge · Liitvalgud-koosnevad valgulisest ja mitte valgulisest osast nt kromosoomid, hemoglobiin Valgustruktuur On nelja erinevat valgustruktuuri. Valgustruktuuri muutus - Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Renaturatsioon- Kõrgemat järku struktuurid taastuvad. Nt juuste struktuuri taastumine peale lokki, vahustatud munavalge vedelaks muutmine. VALKUDE ÜLESANDED Struktuurne- Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste, kapslid. Transport- hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. Regulatoorne- Hormoonid(insuliin) histoonid osalevad heeni aktiivsuse regulatsioone. Kaitsefunktsioon- meil on antikehad. Verehüübimisvalgud, kattevalgud. Varuaine- munavalge, piim (kaseiin)
2. Stress. Arvan, et igaüks on tähele pannud, et pärast rasket stressirikast nädalat hakkab juuksed hulgaliselt välja langema. Lühiajalise stressi korral taastuvad juuksed kiiresti ja väljalangemine lakkab paari päeva jooksul. Kui aga stress on pidevalt teie elus, siis peanaha veresooned ahenevad sedavõrra, et juuste väljalangemine
ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused: Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia sell...
Ookeanidesse suubub reostusena aastas sadu tuhandeid tonne Pb. Loomadest on plii suhtes kõige tundlikumad koerad ja hobused, kõige vähem aga hiired ja rotid. Kulinaarias peaks arvestama, et näiteks merekalades koguneb plii peamiselt nahka ja lõpustesse. Kõrgem on pliisisaldus loomamaksas, -neerudes ja –ajus. Plii mõjutab praktiliselt iga inimkeha organit, kõige haavatavam on närvisüsteem, eriti lastel. Plii eraldub väga aeglaselt luudest ja peaajust. Seepärast taastuvad ka ajutegevuse häireid aeglaselt. Soodsates tingimustes alaneb organismi pliisisaldus poole võrra alles kahe aasta jooksul. Plii kahjustab ka neerusid ja reproduktiivsüsteemi. Plii suured annused alandavad reaktsiooniaega, kutsuvad esile nõrkuse sõrmedes, randmetes ja pahkluudes ning halvendavad mälu. Plii võib põhjustada kehvveresust, kahjustada meeste reproduktiivsüsteemi. Plii kumuleerub luudes. Loomkatsete põhjal arvatakse pliiatsetaadi ja pliifosfaadi vähki põhjustavat toimet.
A. Kitzbergi nim Gümnaasiumi 10. klassi geograafia eksami piletite küsimused 2014-15 õ.-a. 1. a. Rahvastiku paiknemine ja tihedus, seda mõjutavad tegurid Aastatuhandete jooksul on rahvastiku paiknemist ja asustuse arengut mõjutanud nii looduslikud kui ka ühiskondlikud tegurid. Asustuse kujunemist etendas tähtsat osa ka kaubandus ja trantspordivõimalused. Nii tekkisid paljud asulad kaubanduse ristumis- kohtatesse ja soodsa sadamakohaga suurte jõgede suudmealale. Kui hakati 19 sajandi lõpul raudteeid ehitama tekkisid asulad raudteede sõlmpunktidesse. Suurde transporditeede lähedus ja seega paremad liikumisvõimalused mõjuvad inimeste elukohavalikut ka nüüdisajal. Tööstusajastul tekkisd paljud asulad maavarade kaevandamis piirkondadesse ja mõned neist asulatest kujunesid kiiresti kasvavateks tööstuslinnadeks. LOODUSLIKUD ...
Fossiilkütuse põletamisel ja orgaanilise aine kõdunemisel (nt põllumajanduses ja prügilates) satuvad atmosfääri kasvuhoonegaaside lisakogused, mis on seni olnud aktiivsest süsinikuringest väljas. Toimub globaalne soojenemine ja kliimamuutus. Loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine - nende all mõeldakse nii otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad) kui ka põllukultuure. Taastuvad loodusvarad on inimese seisukohalt põhimõtteliselt igavesed (nt muld, mets, veevarud, toit; päikese, tuule, vooluvee, biomassi energia). Taastumatuid loodusvarasid on piiratud kogus ja need on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul (nt kaevandatavad kütused, maapõuesoojus, tuumajõud, maagid) Toiduprobleemid - Kuna maailma rahvaarv suureneb, tuleb toita üha rohkem suid.
välja arvata, on inimkond kasutanud suhteliselt väheseid energiaallikaid ning ka toodetava energia koguhulk on olnud väike. Teine suur muudatus inimkonna ajaloos, mille tähtsus on võrreldav põllumajandusliku tegevuse alustamisega ja püsiasutuse tekkega, puudutas maailma tohutute (kuid siiski piiratud) fossiilse kütuse varude kasutuselevõttu; see samm võimaldas osal maailma elanikkonnast astuda energiakülluse ajajärku. Kuni selle ajani olid kõik kasutusel olnud energiakandjad taastuvad, kuid puitu (taastub kännuvõsudest, asemele istutatud noortest puudest või looduslikul viisil), mis oli üheks kõige olulisemaks energiaallikaks, käsitati tavaliselt kui mitte-taastuvat. Ent viimast kahtesadat aastat on iseloomustanud mittetaastuvatest allikatest pärineva energia tarbimise suur ja pidev kasv. (Ponting, 1991) Juba tuhandeid aastaid on kasutatud masinate jõuallikana loomi. Tööstusrevolutsiooni
19. Babiit Babiidid on laagrisulamid, mis sisaldavad peale põhiosise (tina või plii) lisandeina antimoni, vaske ja muid elemente. Babiidi teeb sobivaks laagrimaterjaliks tema iseloomulik struktuur – kõvad kristallid pehmes metalses põhimassis, mis tagab analoogselt öaagripronksidele hea sissetöötavuse ja kulumiskindluse ning väikse hõõrdeteguri. 20. Termoplastid Termoplastid on üks plastide liigist. Nad muutuvad kuumitamisel voolavaks, jahutades taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur. Joonis 20. Plastide makromolekulaarsturktuur 22 Tabel 14. Termoplastide omadused Plast Omadused Tihedus (kg/m3) Rm (N/mm2) A (% ) Polüetüleen (PE) kõrgtihe (HDPE) 960 22-38 20-1300
-viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus, -hea töödeldavus, -korrosioonikindlus, -hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus) Plastide liigitus ja omadused Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: 1. Termoplastid, 6 2. Termoreaktiivid. Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur. Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolü- meerideks, mis ei sula ega lahustu. Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: a) tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. b) konstruktsioonplastideks need
saavutusvõime tõus Treenituse tekke mehhanism. Organismis kujuneb ulatuslik kompleks muutusi: 1.Ümberkorraldused rakustruktuurides 2.Energiavarude juurdekasv 3.Ainevahetusprotsesside täiustamine ja ökonoomsemaks muutumine 4.Organismi funktsionaalsete võimete suurendamine 5.Liigutuste koordinatsiooni paranemine Energiavarude juurdekasv. Kehalisel tegevusel kehtib superkompensatsiooni seadus: töö ajal energiavarud vähenevad, järgneva puhkuse ajal nad taastuvad mitte ainult lähtetasemeni, vaid sellest kõrgemale. Treeningu efekt e EP suurenemine tekib siis, kui uus koormus langeb organismile eelmisest tingitud SK ajal. Nüüd on algtase kõrgenenud, kuid taastumine kulgeb jälle SK faasi kaudu. Kui aga uut pingutust ei järgne, langevad organismi energiavarud algtasemel .Kui iga uus pingutus algab liiga vara, enne kui energeetilised kulutused on taastunud ja SK saavutatud, järgneb energiavarude
Protoplast võtab kera kuju. Protoplastid hingavad, sünteesivad valku ja nukleiinhappeid. Aga nad ei suuda resünteesida rakukesta, reeglina nad ei pooldu ja neile ei kiinitu faagid. Sfäroplast on osaliselt kahjustatud kestaga rakk. Neid leidub alati vanades kultuurides. Neid võib saada ka rakke kasvatades penitsilliini manulusel. Sfäroplastidele kinnituvad faagid, nad poolduvad ja taastavad rakukesta, kui normaalsed tingimused taastuvad. Kuna mükoplasmadel rakukest puudub, on nende kuju muutlik (pleomorfism) ja nad on osmootselt tundlikud. Osmootselt tundlikud on ka suurema eripinnaga bakterid (seega pulkbakterid tundlikumad, kui kokid). Peptidoglükaani ehitus: G(+) bakteritel toimub ahelate ühinemine pikemate peptiidsildade kaudu. Tetrapeptiidide seostumine otse on iseloomulik G(-) bakteritele, lisapeptiidi kaudu aga G(+) bakteritele.
Protoplast võtab kera kuju. Protoplastid hingavad, sünteesivad valku ja nukleiinhappeid. Aga nad ei suuda resünteesida rakukesta, reeglina ei poolduega adsorbeeri faage. Sfäroplast on osaliselt kahjustatud kestaga rakk. Neid leidub alati vanades kultuurides. Neid võib saada ka rakke kasvatades penitsilliini manulusel. Sfäroplastidele adsorbeeruvad faagid, nad poolduvad ja taastavad rakukesta, kui normaalsed tingimused taastuvad. 23. Peptiidoglükaani ehitus? Peptidoglükaan on heteropolüsahhariid, mis koosneb ahelatest, milles vahelduvad N- atsetüülmuraamhape (M) ja N-atsetüülglükoosamiin (G). Need 2 monomeeri on omavahel seotud -1,4-glükosiidsidemega. Peptidoglükaanvõrgustiku lihtsustatud skeem ühel pulkbakteril. Paralleelsed jooned on glükaanahelad, mis koosnevad beeta-1,4-glükosiidsidemega seotud Natsetüülglükoosamiinist(G) ja N-atsetüülmuraamhappest (M). N-atsetüülmuraamhape on N-
(2012, 5 veebruar).) 2.5. Loodusvarad Igasugune inimese tootmistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel. Loodusvarade all mõistetakse nii otse loodusest võetavat, kui ka näiteks põllukultuure. Niisiis on loodusvaradeks näiteks vesi, õhk, kaevandatavad maavarad, muld ning ka mitmesugused taimsed ja loomsed saadused. Viimastel aastatel on loodusvarade mõiste alla mahutatud ka looduse mitmekesisus ja looduskeskkonna esteetiline ilu. Loodusvarade üks levinud jaotusviise on järgmine: 1) taastuvad loodusvarad: Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad näiteks muld, mets, veevarud, aga ka osa energiavarusid (päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia). 2) taastumatud loodusvarad: Taastumatud loodusvarad on maagid, kaevandatavad kütused, maapõuesoojus ja tuumaenergia. Inimese praeguse aja tarbimise seisukohalt on taastuvad loodusvarad põhimõtteliselt igavesed ning kestavad tõenäoliselt kauem kui inimkond. Taastumatuid loodusvarasid aga tarbitakse
seisund, mida iseloomustab suurenenud juuste väljalangemine ja ühtlane juuste hõrenemine üle kogu pea. Sageli on seos mõned kuud varem esinenud stressiseisundiga, nagu üld haigus, rasedus ja sünnitus, operatsioon, emotsionaalne stress, kaalu kaotus jm. • Anagen effluvium on seisund, kus juuksekadu on toimunud tänu medikamentidele. Kõige sagedamine esineb seisund keemiaravi saanud inimestel. Samuti võivad ka teised rohud põhjustada juuksekadu. Juuksed taastuvad pärast ravi lõppu, umbes 6 kuu pärast. • Koldeline alopeetsia (ld.k. Alopecia areata) puhul tekivad pähe ja mõnikord ka habeme piirkonda ümarad, erineva suuruse ja kujuga kiilad laigud, mis võivad vahetevahel kaduda ja siis taas tagasi ilmuda. Kui tühimiku servast tõmmates eraldub karvu, viitab see aktiivsele haigusele ja edasisele karvade kaole. Sageli taandub see probleem iseenesest umbes ühe aasta jooksul.
kiirus samaks hetkeliselt. Kuuli tabamisel objekti liiguvad mõlemad edasi. Absoluutselt plastiline ja elastne põrge Absoluutselt plastsel (mitteelastsel) põrkel kehad deformeeruvad, ühinevad ning liiguvad koos edasi. Plastsel põrkel muutub osa kehade kineetilisest energiast põrkel tekkiva jääva deformatsiooni tõttu teisteks energialiikideks, peamiselt soojusenergiaks. Absoluutselt elastsel põrkel säilib nii süsteemi impulss kui ka kineetiline energia. Pärast põrget taastuvad täielikult põrke vältel deformeeritud kehade kujud. On selline põrge, mille tulemusena soojust ei eraldu.Q=0 Mehaaniline töö ja mehaanika kuldne reegel Füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha või kehade liikumiseks rakendatavat jõudu. A=F*s. Töö mõõtühik J (dzaul). KULDNE REEGEL- : nii mitu korda, kui võidetakse jõus, kaotatakse läbitud tee pikkuses. Võimsus A
JÕGEVA ÜHISGÜMNAASIUM 11.A klass Siim Kaaver Tuumaenergeetika Uurimustöö Juhendaja: õp. Heli Toit Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................... 1. Mis on tuumaenergia?........................................................................................... 2. Kuidas tuumaenergia tekib?.................................................................................. 3. Tuumaenergia kasulikkus...................................................................................... 4. Tuumkütus............................................................................................................. 5. Tuumareaktor........................................................................................................ 6. Levinuimad reaktorit...
KOOL NIMI 10A klass Prantsusmaa Uurimustöö Juhendaja: õpetaja Linn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus...............................................................................................................4 1.1.Üldandmed............................................................................................................................4 1.2.Geograafiline asend+kaart....................................................................................................5 1.3.Kliima ..................................................................................................................................6 1.4.Pinnamood ...........................................
Tertsiaalstruktuur Seotud vesiniksidemetega. Gloobul - endüümid, antikehad, vereplasma valgid Fibrill - verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud. Kvartnaalstruktuur Motme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. Ühendatud vesiniksidemetega. Denaturstuur ehk valgustruktuuri muutus - hävitatakse valkude kõrgemat järku struktuurid. Juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine. Renaturatsioon - kõrgemat järku struktuurid taastuvad. Nt juuste struktuuri taastumisel peale lokki. Valkude ülesanded Ensümaatiline - kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. Struktuurne - rakumembraamide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved. Transport - hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. Regulatoorne - hormoonid (insuliin), histoorid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. Retseptoorne - rakumembraami pinnsretseptorid annavad välissignaale edasi.
(6) 15 6. Spordipsühholoog 6.1.Spordipsühholoogi valdkonnad: · Teadlikkus · Õppimine · Arendamine · Muutused · Tulemus · Treenimine (6) 6.2. Atleetide tüübid, kes saavad abi spordipsühholoogist on: · Talendikad sportlased, kes ei ole veel saavutanud oma tipptulemust · Tippsportlased, kes tahavad arendada oma keskendumist ja tähelepanu · Tipsspordtlased, kes on vigastatud või taastuvad vigastusest. · Kõik atleedid, kes tahavad areneda ja saavutada oma tipptulemust · Nii nagu sa treenid oma keha, pead ka treenima oma aju ja mõtlemist (6) 6.3. Tulemused ja tagajärjed, mis on tulnud tänu spordipsühholoogile: · Mugav tsoon · Emotsionaalne kontroll · Ootused · Kartus läbikukkumises · Keskendumine · Mängu strateegia · Eesmärgi püstitamine · Vaimne kujutlus · Vaimne ettevalmistus · Motiveerimine
rauavaegusaneemia, luude hõrenemine, liigesevaevused, neuroloogilised häired, naha ja juuste muutused. Haigus võib kaasneda ka varem diagnoositud haigusele (diabeet, kilpnäärmehaigus jt.). Ravi Ainus ravi on gluteenivaba dieet, mida haiged peavad järgima kogu elu. Glutenivaba dieedi korral on keelatud rukki-, nisu-, kaera- ja odrajahutooted. Süüa on lubatud riisi, hirssi, maisi, soja, tatart ja nendest valmistatud tooteid. Kui tsöliaakiahaige peab rangelt kinni dieedist, siis taastuvad peensoole limaskesta hatud täielikult 1 kuni 2 aasta jooksul. Dieeti peab järgima ka peale paranemist, muidu arenevad taas haigusnähud. Tsöliaakia puhul kujuneb kurnatus ja pikaajalisel püsimisel suureneb oht seedekulgla pahaloomuliste kasvajate tekkeks. Kauplustes on müügil gluteenivabad tooted. Toodetele on joonistatud vastav märk ring mahakriipsutatud viljapeaga. Täiendavat informatsiooni tsöliaakia kohta: http://www.tsoliaakia.ee Keelatud toiduained ja toidud:
protsenti). Elektri hind lõpptarbijale, millele lisandub taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis, kasvab Eesti Energia prognooside alusel keskmiselt 16 protsenti. 4 Tulevik Me peame hakkama mõtlema oma tuleviku peale kuna Eesti ainuke resurss tänu millele me saame elektrit akkab otsa saama ning nüüd tuleb leida mingid muud võimalused. Seega tuleb hakata uurima millised taastuvad energiallikad on kõige sobilikumad Eestile ja mis omakorda kahjustaks kõige vähem meie keskonda. Tuuleenergia Tuule jõudu kasutati juba ammustel aegadel. 1970. aastate naftakriisi ajal hakati Euroopas ja USA-s taas tuuleenergiat elektriks muutma. Nüüdseks on tuulikute tehnoloogia jõudsasti arenenud ja tuulikutega toodetud elektrienergia hulk suurenenud. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USA's, Taanis, Hispaanias ja Indias. Maailma suurim tuulikupank
GE-2 Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? · Keemiatööstus (põlevkivi, plastmass) · Maamaagi kaevandamine · Elektroenergeetika · Elektri- ja soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine · SEJ, HEJ, TEJ jt energiajaamad Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid · Nad annavad rohkem energiat, kui taastuvad. Nt. annab süsi rohkem energiat, kui tuul Nafta transportimisvõimaluste eelised ja puudused NAFTA TRANSPORT NAFTA TRANSPORT MÖÖDA TORUJUHTMEID TANKERITEGA EELISED Suured kogused, pidev vedu, Suured kogused, väiksed väiksed tööjõu kulud tööjõu kulud, saab kõikjale
- viimistlemise minimaalne vajadus, tooteodavus, - hea töödeldavus, - korrosioonikindlus, - hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus), - plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja mürasummutuse, - nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Plastide liigitus ja omadused Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: 1. Termoplastid, 2. Termoreaktiivid. Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestik polümeerideks,mis ei sula ega lahustu. Plastid, struktuur ja töötlemine Plastide talitlusomadusi Plastist toodete talitlus-, e kasutusomadused, mis ilmnevad ekspluatatsioonis, on: a) mehaanilised: - vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile),
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED kordamine eksamiks RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE: SKP & HINNATASE 1) Majanduse põhinäitajad ja üldine eesmärk SKP ehk kogutoodang (tähis Y) hinnatase (tähis P; inflatsioon ) tööpuuduse määr (tähis u) Eesmärk: soovime kiiret ja jätkusuutlikku majanduskasvu madala tööpuuduse ja liigse inflatsioonita 2) SKP ja RKP definitsioon ,,Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamine eesmärk on hinnata majanduse arengut riigi majandusterritooriumil. Arvestuse põhiline näitaja on sisemajanduse koguprodukt (SKP, ingliskeelne lühend GDP)." SKP (sisemajanduse koguprodukt) antud riigi geograafilisel territooriumil teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. RKP* (rahvamajanduse koguprodukt) antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kau...
Elastsusjõud on võrdeline keha deformtsiooniga e kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega. 25. Elastsusmoodul ja selle füüsikaline sisu. Mis on absoluutne ja suhteline deformatsioon? Elastsusmoodul on pinge, millele vastav suhteline pikenemine on üks. Hooke'i seadus kehtib seni, kuni pole saavutatud elastsuspiir. Absoluutse deformatsiooni korral keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu, suhtelise deformatsiooni korral taastuvad. 26. Millest sõltub biokoe elastsus? Jõududest, mis ei ületa teatud piirväärtust, pingest, Poissoni tegurist. 27. Millisesse rühma kuulub bioloogiline aine ( kristall, amorfne aine jne)? Biopolümeeride 28. Milline on biopolümeeridel ehitus? Koosnevad ainete rühmadest, mehaanilised omadused erinevad teistest ainetest. Suure tugevuse, vastupidavusega deformatsioonile. Suure viskoossusega. Ehituatud monomeeridest. 29. Mis on isotroopsus, anisotroopsus?
Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, erinevad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mulla sootuks hävitada( metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Mullas toimuvad protsessid: Leetumine- Orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja milleläbi mulla keemiline viljakus langeb.
17. Materjalide tugevusnäitajate seos niiskusega; elastsusmoodul(tugevus) sõltub niiskustingimustest. külmuvate peeneteraliste materjalide moodulid on kevadel väiksemad, kui suvel või sügisel. sama on olukord ka siis kui põhjavesi on aluspinnase pinna lähedal 18. Materjalide omaduste ja tingimuste mõju deformatsioonidele; materjalidel, mille sõelkõver on ühtlaselt kaarduv, maksimaalne tera läbimõõt suur ja mis sisaldavad vähe savi on üldjuhul head taastuvad ja püsivad deformatsiooniomadused. tiheduse suurenemine suurendab sidumata materjalide jäikust. murtud piinaga kivimaterjal on vastupidavam defile, kivi tugevus on oluline katendi ülemises sidumata kihis 19. Defektide tüübid ja nende teke; praod(põik piki nurga all vuugipragu võrkpragu), ebatasasused (pikisuunalised-lained, põiksuunalised-roopad), lagunemised(murenemine augud) tekivad vajumisest(kehv alus), raskest liiklusest, külmakerge,
sügava depressioonini. Pärmseene vohamise korral hakkab peensooles olev pärmseen toituma peremeesorganismist. Peensoole normaalne pinnalaotus on jalgpalliväljaku suurune, kui aga pärmseen vohab, sööb ta ära mingi osa peensoole soolehattudest (sellised narmakesed) ja järele jääb suur veritsev osa. Seega kaotame me osa soolestiku pindalast ja ka osa toitainete imendumise võimest. Heal juhul hatukesed taastuvad, kuid pikemaajalisel pärmseene vohamisel kahjustused armistuvad. Armkude pole aga elastne ja loob seega soodumuse sooleummistuseks ehk soolesulguseks. Ka hakkab pärmseen vohamise korral endale süüa nõudma. Ja enda toitmiseks paneb ta meid talle sobivat toitu sööma sööma lausa õgima! Magusat kraami, saiakesi, igasugu valgest nisujahust tooteid, alkoholi ühesõnaga kõike head ja paremat. Peremehe osaks jääb pidev magusaisu. Ja mida rohkem seda süüa, seda
18. Kalestumine, rekristalliseerumine Kalestumine- plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine. Kalestumine väljendub metalli tugevnemises – mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess – rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh. metalli esialgne plastsus taastuvad. Rekristalliseerumine algab temperatuuril, mis on ligikaudu pool metalli või –sulami sulamistemperatuurist. 19. Külmsurvetöötlus Külmsurvetöötluseks nimetatakse survetöötlust temperatuuridel allpool metallisulami rekristalliseerumistemperatuuri. Terastel on see temperatuur 500…600 °C. Külmsurvetöötlusega kaasneb metalli kalestumine, mistõttu deformatsiooniaste on piiratud. 14 Joonis 9
tuumaenergia siis tarbija läheduses) · Milliseid kütuseid imporditakse · JNE... MÕISTED Energiamajandus- energia tootmise, töötlemise, edastamise ja jaotamisega tegelev majandusharu Fossiilne kütus- miljonite aastate jooksul maapõues või veekogude põhjas sinna ladestunud orgaanilisest ainest tekkinud põlev aine (põlevkivi, kivisüsi, nafta, maagaas jt) Taastuvad energiaallikad- energiaallikad, mis taastuvad lühema aja jooksul N: vesi, tuul, päikesenergia jne Taastumatud energiaallikad- energiaallikad, mis taastuvad väga pika aja jooksul ning seetõttu loetakse taastumatuteks N: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi jne Energiakriis- olukord, kui nõudlus energia järele ületab energiatoodangu 11. Tööstus ja teenindus 70. Tekstiili- ja rõivatööstus on tööstusharud, kus on vaja palju tööjõudu, nende paiknemist
muutustega. Treening on kohanemine stressisituatsiooniga Iga funktsionaalse ülesande täitmine nõuab energiat – organismi energeetiliste reservide mobiliseerimine, kujutab endast stressireaktsiooni. Muutused närvisüsteemi aktiivsuses, hormonaal- ja immuunsüsteemis, mis kutsuvad esile stressi lõppedes adaptatiivse valgusünteesi. Superkompensatsiooni seadus Kehalise töö ajal organismi energiavarud vähenevad, järgneva puhkuse ajal nad taastuvad mitte ainult lähtetasemeni vaid sellest kõrgemale. Energiakulu kompenseeritakse liiaga, tekib superkompensatsioon. Energeetilise potentsiaali üldine suurenemine tekib siis kui uus koormus langeb organismile eelmisest koormusest tingitud superkompensatsiooni ajal. Algtase kõrgenenud, taastumine kulgeb superkompensatsiooni faasi kaudu Kui pingutus toimub pärast superkompensatsiooni kadumist, siis organismi tõusu energeetilises
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
