keskkonnakaitselistel või muudel eesmärkidel. Liigid: hüdromelioratsioon kultuurtehniline melioratsioon agrotehniline melioratsioon keemiline melioratsioon melioratsioon lisandainetega metsa rekreatiivne melioratsioon väliparandus 15. Jääksoode mõiste ja iseloomustus Jääksoo - soo, kus turbavarud on ammendatud või kaevandamine on lõppenud. Sageli peremeheta, tuleohtlikud ja taastuvad looduslikult väga aeglaselt. Tekkinud peale soo kuivendamist ja turba kaevandamist. Iseloom sõltub kasutatud tehnoloogiast: freesturba või tükkturba tootmine. Jääksoo edasine areng sõltub aluspõhjast, selle veepidavusest ning ala veevahetuse kiirusest. 17. Kuivendusviisid Kuivendusviis – meetodi all mõistetakse abinõusid ja võtteid, mille abil liigniiskus kuivendatavalt maalt kõrvaldatakse. Kuivendusviisid jagunevad: hüdromelioratiivsed
VALIK (SELECTION) TÕLGENDUS (PERCEIVING) (nt. Kollane leht pildil tahendab, et sügis on saabunud) NÄGEMINE sõltub MÕTLEMISEST! Mida rohkem tead, seda rohkem näed! Sõna on kergem kasutada kui pilti! Hermneutiline ring: Aisting -> äratundmine -> valik -> esitamine -> tõlgendus -> õppimine -> kinnistumine Mida me mäletame? • Meie mälus on pildid. • Pikk ja lühike mälu • Semantiline - jätame meelde selle, mis on tähenduslik • Episoodiline - tähendusliku kaudu taastuvad episoodid Kolme tasandi teooriad: • Silma liikumise uuringud • Silm liigub 20 korda sec • Tervik kujuneb detailidest • Representatsioon • Ajaleht - enne vaadatakse pilti, siis suurt pealkirja ja alles siis alapealkirja • Veebimeedia - pigem vaadatakse tekste Millal saab aistigutest märk? • Märk on miski,mis seisab millegi teise eest. • Visuaalsed otsingusüsteemid Sõnad: • Diskursiivne - üks sõna korraga • Ortograafia Pildid:
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Karl Agapuu EP-2 EV KALANDUSPOLIITIKA uurimus Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. ELi ÜHTNE KALANDUSPOLIITIKA........................................................................4 1.1. ELi kalavarude majandamine.................................................................................4 1.2. Kalavarude majandamine.......................................................................................5 1.3. Piirkondadeks jaotamine.........................................................................................5 1.4. Mõju kalamassidele................................................................................................7 2. ELI KALANDUSPOLIITIKA RAKENDAMINE E...
soojusliikumine ja suurem nende kineetiline energia. See suurendab molekulide efektiivsete kokkupõrgete tõenäosust ning sellega koos reaktsioon kiirust. Temperatuuri tõstmine 10 kraadi võrra suurendab reaktsiooni kiirust kaks kuni neli korda. b. Katalüsaatorite toime katalüsaatorid muudavad reaktsiooni kiirust, osaledes mingis reaktsiooni järgus, taastuvad nad reaktsiooni lõpuks keemiliselt ja endises hulgas. Katalüsaatorite mõju on selektiivne see kiirendab ainult kindlat reaktsiooni. c. Heterogeensete reaktsioonide korral, kus ained on erinevates agregaatolekuletes, mõjutab reaktsioonikiirust ka reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus. d. Tahkete ainete reageerimisel kiirust saab oluliselt tõsta neid peenestades,
Energeetika * Jaguneb: -) Elektroenergeetika (elektri tootmine, juhtimine tarbijani) -) Kütusetööstus (nafta, maagaas, kivissüsi, pruunsüsi, põlevkivi, tuumaenergia uraan, tuul, vesi, päike) * Energeetika on tähtis, sest kui pole energiat, siis kannatavad kõik teised valdkonnad. * Suurimad elektri tootjad maailmas on Venemaa, USA, Kanada ja Hiina. * Energia varade liigitus: 1) taastuvad ja taastumatud; 2) traditsioonilised ja alternatiivsed. * Energia allikate osatähtsus: 40% nafta; 28% maagaas; 20% tahked kütused; 5% tuumaenergia; 5% vesi; 2% muud. * Naftatööstus: -) Põhilised nafta tootjariigid (töötlemine + äriteenused geoloogilised uurimustööd, reklaam, transport + eksport/import): 1) Lähis-Ida (töötleb vähe; ostab äriteenuseid sisse; eksport lääne-Euroopa, Jaapan & USA)
Fotoretseptorite paiknemine reetinal:kepprakud perifeerses osas,koonusrakud tsentris.Nägemisteravus on suurimvõrkkesta osas, mida nimet.fovea (koonusrakkudetihedus suurim).Rakukihtide lateraalne paiknemine fovea suhtes(et nähtavus oleks parim): Ganglionrakud erinevad ka kuju ja funktsioonidepoolest: parvo- ja magno- ganglionrakud.P Cells M Cells · Suured magno-rakud paiknevad rohkem reetina perifeerias, nendes erutuse leviku kiirus suurem,impulss kiire ja taastuvad kiiremini,- funktsioon: liikumise, sügavuse, ajalise suhte avastamine. · Parvo-rakkudel väiksem retseptiivväli ja erutuse kiirus; püsiv erutus;- funktsioon: detailne vormianalüüs,värvinägemine, ruumisuhted. Juhteteed: Võrkkesta erutusmuster muundatakse elektrilisteks signaalideks ja kantakse edasi ajju edasiseks töötluseks Kokkuvõttes: nägemisvälja stimulatsioon projitseerub topograafiliselt primaatidel umb. 20-sse erinevasse ajupiirkonda; 40 % ajukoorest tegeleb nägemisega.
ja mõranemata muuta oma kuju. Plastsuse järgi liigitatakse materjalid: haprateks, ei talu deformatsiooni plastseteks. Plastsete materjalide hulka kuuluvad metallid, haprad on kivimid jm. Materjali mehaanilised omadused Deformatsioon Deformatsiooniks nimetatakse väliste jõudude mõjul keha kuju ja mõõtmete muutmist. Eristatakse elastset ja plastset deformatsiooni: Elastse deformatsiooni korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad. Plastse deformatsiooni korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu. Materjali mehaanilised omadused Kulumine on hõõrdumisega kaasnev pinna purunemine ja sealt materjali eraldumine või pinna jäävdeformatsioonina ilmnev keha mõõtmete järkjärguline muutumine. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda purunemata olulist deformeerimist. Materjali füüsikalised omadused
alternatiivenergia kohta. 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS Alternatiivenergia on keskkonnasõbralikum ja toetab globaalset jätkusuutlikku arengut. Valitsustevahelise Kliimamuutuse Nõukogu (IPCC) andmeil aitab alternatiivse energia kasutamine aeglustada globaalset soojenemist. (Vikipeedia A 22.03.2013) Elektrituruseadus sätestab § 57 taastuvad energiaallikad. Seaduse mõistes on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügigaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. (Energiaturuseadus § 57) Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult, näiteks loodete energia, laineteenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia, või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus, nagu biomassienergia ja
transpordil. Energia tarbimine ühe elaniku kohta pole universaalne ühiskonna arengutaseme mõõdupuu: sotsialismileeri tööstust iseloomustas selle energiamahukus, energia tootmist ja transporti suured käod, jne. Energia tarbimine on sõltuvuses klimaatilistest tingimustest, kulutused soojusenergia alalhoiuks võivad erineda (ruumide soojustamine, riided jne.) jne. Energiaressursid võivad olla taastumatud või taastuvad. Taastumatuks tulebki lugeda minevikus akumuleerunud energia (fossiilsed kütused, tuumaenergia), mille juurdetekkimine on võrreldes tarbimisega kaduvväike või puudub üldse. Taastuvateks energiaallikateks on praegu toimuvate looduslike protsesside energia (vee, päikese, tuule, lainete, loodete, geotermaalne energia), või võrreldes tarbimisega samas suurusjärgus toimuv energiavarude juurdekasv (biomass, biogaas). Fossiilsed energiavarud
(põhjustavad: paduvihmad, vooluveed, tuul, temperatuuri kõikumine.) o Mullastiku hävimist saab vähendada oskusliku maaharimiseg, terrass- ja ribapõllundusega ning õigete külvikordade järgimisega. o Maa-alad muudab kasutuskõlbmatuks ka kõrbestumine. (põhjustab: kliimategurid, ulatsulik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetamisvõtted) Millised globaalprobleemid tulenevad loodusvarade kasutamisest? o Taastuvad loodusvarad: päikeseenergia, vesi, mullastik, metsad, turvas. o Taastumatud loodusvarad: metallimaagid, mineraalsed maavarad, fossiilsed kütused. o Maailmas on puhta magevee puudus. o Tänapäeva tööstustehnoloogia võimaldab magevee korduvkasutust, ulatuslikult rakendatatakse heitvete puhastamist. o Veetarbimist aitavad vähendada niisutussüsteemid. o Veeprobleemi aitaks lahendada ka merevee destilleerimine.
looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. 3. Globaalsed keskkonnaprobleemid: Rahvastiku kasv: Põhjuseks on surevuse langemus(arstiteadus, parem toit). Linnastumine... Loodusvarad: keskkonna osad, mida inimkond vajab olemasoluks ja kasutab tootmises, inimese tootmistegevuse objekt. Ammendamatud õhk, vesi, päikeseenergia Taastuvad mõistliku kasutamise korral võimelised uuesti end taastootma: muld, mets, veevarud ja toit, ka osa jõuvarusid biomassi energia Taastumatud maagid, kaevandatatvad kütused, geotermiline energia, tuumaenergia. Säästev kasutamine: taastuvate määr sõltuvusse uuenemise kiirusega; tarbimine ei tohi tugineda vaid ühele loodusvarale; rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldata jäätmete sorteerimine koha peal; jääkainete tootmise piiramine. looduse mitmekesisus:
elektrienerja kasutuse poolest edetabeli 69. asukohal. Kütuste kasutaine riigisiseselt Naturaalset gaasi kasutakse 570 million cu m (2010) riik asub 98. asukohal Petrooliumi kasutakse 203,600 0,04 Fosiilsedkütused bbl/day (2011) Hüdroenergia Petrooliumi ekporditakse 0,21 Teised 15,100bbl/day taastuvad Petroolimu imporditakse energiallikad 107,000 bbl/day (2008) 0,68 Maavarad Kõige olulisemal kohal on fosfaat, mille varudest kogu maailmas omab Maroko 75%. Palju leidub ka raua-, Fosfaadi varude mangaani-, plii-, tsingi-, osakaal maailmas koobalti-, vase-ja tinamaaki, püriiti, hõbedat, kulda, jakeedusoola. Energeetilistest maavaradest toodetakse kivisütt, väheses
1. KEEMIA PÕHIMÕISTED Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi. Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel. 1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon. 6)Molekul on aine kõige väiksem osake. Molekul koosneb aatomitest. 7)Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. 8)a)Mool on aine hulk, mis sisaldab sama pa...
Mida tuleks teha, et rahvastiku arvu piirata ? pereplaneerimine( nõustamine), abiellumisea tõstmine, laste suremuse vähendamine ( arengumaades), poliitiline sekkumine ( piirangud laste tegemisele Hiina) LOODUSVARAD - Keskkonna osad, mida inimkond vajab olemasoluks ja kasutab tootmises - Otse loodusest võetav ( vesi,õhk, kaevandatavad maavarad) - Põllukultuurid Liigitus: · Ammendamatud õhk, vesi, päikeseenergia · Taastuvad mõistliku kasutamise korral võimelised uuesti end taastootma: muld, mets,toit · Taastumatud maagid, kaevandatavad kütused, tuumaenergia · Esinemispaiga järgi: õhu-, vee-, mulla ja aluspõhja varad · Kasutusviis ( toiduained, jõuvarad) · Tootmistegevus: põllumajandus, rasketööstus Loodusvarade säästva kasutamise juhis · Kõik loodusvarad on lõppkokkuvõttes piiratud
kokkukägardumine kerajaks gloobuliks d) Neljandajärgu struktuur (kvaternaarstruktuur) tekib kahe või enama tertsiaalstruktuuriga ahela liitumisel Valgu struktuuri muutumine ehk dematuratisioon Kõrgema järgu struktuuri hävitamine - Juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine · Mehaanilisel teel · Kõrge temperatuuriga · Keemilisel teel · Kiirguse toimel Renaturatsioon Kõrgemat järku stuktuurid taastuvad Nt . vahustatud muna valge muutub vedelaks seismisega Valkude ülesanded Ensümaatiline 7 Ensüümid kiirendavad reaktsioone nt. Valk amülaas suus lagundab tärklist Struktuurne ehk ehituslik Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid Transport Hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad Regulatoorne Hermoonid ( insuliin ) , histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatoonis
efektiivsem kasutamine. Oluline on ka nende kiire ümberpaigutamine ühest majandusharust teise juhul, kui majanduskonjuur muutub. Loodusressursid neid on peetud pikka aega esmaseks kasvuteguriks, kuna suletud majanduses sõltuvad tootmisvõimalused otseselt olemasoleva tooraine kogusest ja struktuurist. Olulistemaks ressurssideks on põllumajanduslik maa ning energiakandijad (nafta, kivisüsi, maagaass), taastuvad energiaallikad (hüdro-, päikese-, tuule- ja biomassienergia). Füüsiline kapital pikka aega on seda peetud kõige olulisemaks majanduskasvu teguriks. Kapitali akumulatsiooni aluseks on investeeringud, mida saab jagada kahte gruppi. Siseallikad erasektori vabatahtlikud säästud ning maksupoliitika ja inflatsiooni abil mobiliseeritavad riiklikud säästud. Välisallikad välisabi ja -laenud ning välisinvesteeringud, samuti rahvusvahelise kaubanduse vahendusel saadavad ressursid.
Toime on väga subjektiivne ning inimeseti erinev. Võivad põhjustada väga ebameeldivaid nägemusi (bad trip). Tarvitamine võib põhjustada nähtust nimega flashback, kus meelepetted taastuvad ootamatult nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem ilma hallutsinogeene tarvitamata. Hallutsinogeenid on ained, mis tekitavad pettekujutlusi. Nad moonutavad tugevalt taju, muutes enamasti aja- ja kohataju ning tekitades põhiliselt nägemis- ja kuulmishallutsinatsioone. Hallutsinogeene tarvitatakse teadvuse tegelikkusest väljalülitamiseks ning võimsa tundeelamuse,
Mida tuleks teha, et rahvastiku arvu piirata ? pereplaneerimine( nõustamine), abiellumisea tõstmine, laste suremuse vähendamine ( arengumaades), poliitiline sekkumine ( piirangud laste tegemisele Hiina) LOODUSVARAD - Keskkonna osad, mida inimkond vajab olemasoluks ja kasutab tootmises - Otse loodusest võetav ( vesi,õhk, kaevandatavad maavarad) - Põllukultuurid Liigitus: · Ammendamatud õhk, vesi, päikeseenergia · Taastuvad mõistliku kasutamise korral võimelised uuesti end taastootma: muld, mets,toit · Taastumatud maagid, kaevandatavad kütused, tuumaenergia · Esinemispaiga järgi: õhu-, vee-, mulla ja aluspõhja varad · Kasutusviis ( toiduained, jõuvarad) · Tootmistegevus: põllumajandus, rasketööstus Loodusvarade säästva kasutamise juhis · Kõik loodusvarad on lõppkokkuvõttes piiratud
Õhu saastamine ja sellest vältimine. Õhu saastamine ja sellest vältimine. Inimese mõju keskkonnale. Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. Sudu Pekingis See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil. Üks nendest on õhu saastamine. Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja
ühe servkesta keskkohast ja sellega väheneb tema kõverust. Mõõtmistulemused sisestatakse laseroperatsioonide planeerimise tarkvarasse, selle põhjal määrab tehnoloogia laseri poolt töödeldava ala suuruse, täpse paiknevuse silmal ja silma sarvkesta kuju muutmiseks vajaliku profiili. Pärast protseduuri asetatakse silmadele spetsiaalsed üliõhukesed hapnikku läbilaskvad kontaktläätsed, mille all silmad taastuvad mugavamalt ja kiirelt. Kontaktläätsed eemaldatakse 56 päeva möödudes. Sarvkesta ehitus Epiteelia kiht Bowmani membraan Stroma kiht Endoteeliumi kiht FRK (II) Pärast anasteesia silmatilgute kasutamist, silma peale fikseeritakse rõngas, mida tsentreeritakse silma servkesta ümber. Antud rõngas stabiliseerib silma positsiooni, ehk peatab ebasoovitavat liikumist. Patsiend vaatab helendavale punktile tema ees, et tsentreerida silma
o Kaubanduspartnerid o Välismaised tootjad Kaubandusvabadus Ennustatavus Aus konkurents Vähemarenenud riigid WTO põhimõtted - Thomas Oatley Liberaalne turumajandus Mittediskrimineerimine Vastastikkus Siseriiklikud tagatised IV loeng energia Inimtekkeline energiasüsteem Komponendid o Ressursid o Muutmine o Tarbimine Taristu Keskkonnamõju Areng Ressursid Taastuvad taastumatud Esmased - teisesed Taastuvad o Päike o Biomass o Tuul o Liikuv vesi o Maa soojus Taastumatud: o Fossiilid: Süsi, nafta, gaas, põlevkivi o Tuumaenergia Esmane energia saadakse keemiast Teisene on mõni vaheetapp Muutused süsteemis Prime mover Muutused tarbijas Muutused transpordis Naftahinna kujunemine - Belõi Tehingud:
Sissejuhatus Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ning eriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Isegi turvas, mis kasvab n-ö meie silmade all, moodustub sedavõrd aeglaselt, et me ei saa seda nimetada taastuvaks maavaraks. Taastuvad kütused on näiteks puit ja nn biokütused sõnnik, põhk jm jäätmed. Kütused, v.a tuumakütus, on üksiti ka keemiatööstuse tooraine. Neist saadakse süsinikuühendeid mitmesuguste materjalide (plastmassid, kunstkiud) tootmiseks. Kui nafta ja maagaas on tekkinud bakterite ja vetikate biomassist, siis sootuks erinevad lood on põlevkivi, turba, pruunsöe, kivisöe ja antratsiidiga. Need on moodustunud taimede tselluloosi ja ligniini keemiliste muundumiste tagajärjel
Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Säästva arengu eeldused: *poliitliline süst, mis suudab *Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) *Keskkonna tagada elanike aktiivse osalem keskk.alaste otsuste reostuse kiire kasv *Loodusvarade üha kiirenev tegemisel *säästlikul alusel toim maj *sost süst, mis lah kasutamine *Looma- ja taimeliikide hävimine sots ebavõrdsust *innovatiivne keskk.sõbralik tehnol *Ökosüsteemide hävimine *Linnastumine *Energia *säästva arengu põhimõtteid tunnistav rahv.vah puudus. suhtlemine *paindlik ja isearenguks võimel haldussüst Loodust ja inimest ähvardavad ohud: *Fossiilsete *teadlikkuse tõus *muutused tarbimises kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa Säästva arengu instrumendid: *seadusandlikud atmosfääris *Radioaktiivne saastumine ja sellest t...
Alkoholi suuremal hulgal tarvitamisele järgneval hommikul on inimese enesetunne äärmiselt halb: esineb nn kassiahastus, vaevab tugev seesmine pinge ning ärevuse tunne. Esinevad südamekloppimine, õhupuudustunne, higistamine, tugev käte- ja teiste lihaste värisemine, intensiivne peavalu. Äärmiselt halva enesetunde tõttu ei ole inimene võimeline tööks ega muuks sihipäraseks tegevuseks. Uue annuse alkoholi toimel mööduvad pohmelusenähud kiiresti ja töövõime ning enesetunne taastuvad. Sellest on tingitud sellele staadiumile iseloomulik reeglipärane peaparandus. Tihti aga saab peaparandusest alguse uus jooming sugenevad mitmepäevased või mitmenädalased joomaperioodid. Teises staadiumis ilmneb tung alkoholi järele juba ilma eelneva alkoholi tarvitamiseta, kaines seisundis. Tung avaldub sööstudena: mõne aja jooksul võib inimene elada ja töötada kainelt, siis aga, enamasti mõne ebameeldivuse või pingeseisundi tõttu
Elu maal sõltub Päikeseenergiast. Taimed seovad fotosünteesiprotsessis Päikeselt kiirgatavat energiat, loomad kasutavad seda energiat toitudes taimedest ja teistest loomadest. Päikeseenergia on ka tuule ja lainete liikumapanevaks jõuks ning selle mõjul toimub ka veeringe. Inimühiskonna arenedes on pidevalt kasvanud tema energiatarve. Energiat läheb vaja tootmisprotsessides, majapidamistes, transpordis jne. Inimkonnal on võimalik kasutada kaht põhimõtteliselt erinevat energiaallikat: taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Sellisteks energiaallikateks on näiteks päikese-, tuule-, vee-, lainetuse- ja bioenergia. Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida tarbitakse rohkem, kui loodus neid taastoota suudab (nafta, süsi, turvas, uraan jne). Globaalses
ligikaudse maa-ala suuruse (hektarites), mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kuna USA ja Euroopa loodusvarade kasutamise kiirus ületab 2,2 korda looduslikku taastumisvõimet, siis tähendab nende piirkondade elanike keskmiselt 9 ha/a suurune jalajälg seda, et loodusvarasid kasutatakse ära 2,2 korda kiiremini, kui need taastuvad (PM Online, 2005). Samas kui Euroopa Liidus elab 7% maailma elanikkonnast, tarbivad selle elanikud 17 protsenti maailma loodusvaradest, selgub Maailma Looduse Fondi (WWF) raportist (Autor, aastaarv). ELi ökoloogiline jalajälg on looduskaitsjate andmeil alates 1961. aastast kasvanud koguni 70%. Eesti ökoloogiline jalajälg on aga omakorda üks Euroopa suurematest, mille peamiseks põhjuseks on energia väheefektiivne tootmine põlevkivist (Autor, aastaarv).
7. Konservmeelelahutuse ehk televisiooni ja interneti aeg lõpeb, pöördutakse tagasi teatri- ja kontserdihoonetesse. 8. Taastub kohalike alg- ja põhikoolide süsteem. Laste õpetamine ei saa enam olema tootmiskombinaadi laadne tegevus. Kuidas see täpselt toimub, pole veel teada. Ka suurte ülikoolide olemasolu muutub kahtlaseks. 9. Kardinaalselt muutub tervishoiusüsteem, tõenäoliselt hakkavad piirkondi haldama kodutohtrid ning taastuvad väiksemad piirkondlikud haiglad. 10. Kokkuvõtvalt ka kõik teised ülemõõtmelised ettevõtmised kukuvad kokku - föderaalvalitsusest suurte korporatsioonideni. Kui teed midagi väikest, praktilist ja kasulikku, siis on sul ka toitu ja sõpru. Üha enam on kõneaineks tulnud mõiste Peak Oil ehk naftatipp.Termini Peak Oil võttis kasutusele 1950. aastail mõjukas geoloog, professor Marion King Hubbert ning see
mida on vaja püsivaks, tasakaalustatud ja õiglaseks veekasutuseks". Vee raamdirektiiv hõlmab pinnavee taseme või vooluhulga ning põhjavee seisundi pidevat seiret. Raamdirektiivi ellurakendamine keskendub ühtse tegevusprogrammi koostamisele, mida nimetatakse veemajanduskavaks. (Arvamuse projekt ..., 2005). Raamseadus on kõige komplitseeritum eesmärkide, meetmete ja kohustuste kogum Euroopa Liidu veeseadusandluses Pinna- ja põhjaveed on põhimõtteliselt taastuvad loodusvarad. Eelkõige nõuab põhjavee hea seisundi tagamise ülesanne varakult meetmete võtmist ning kaitsemeetmete stabiilset ja pikaaegset planeerimist, sest selle moodustumine ja taastumine toimub loomuldasa teatava viivitusega (Euroopa Parlamendi ..., 2000). Vee raamdirektiivi kaks põhieesmärki on veekeskkonna kaitse ja parandamine ning säästvale, tasakaalustatud ja õigele veekasutusele kaasaaitamine. Teine oluline eesmärk on muuta vee
Masina tööks vajalikku soojust võib saada kütuste põletamisel, päikese- või tuumaenergiast või maa sisesest soojusest. Mehaaniline töö tehakse gaaside paisumisel, et aga masin töötaks pidevalt, tuleb paisunud gaas uuesti algolekusse kokku suruda. 95% tänapäevaenergeetikast põhineb soojusmasinatel. Soojusmasina kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks. PILET12 1.Millised on elektrienergia tootmise peamised allikad? Taastuvad Taasutamatud päikeseenergia põlevkivi Tuuleenergia Nafta Hüdroenergia Kivi-ja pruunsüsi Geotermaalenergia (maa Uraanimaak siseenergia) Biokütus(puu,süsi,õled,sõnnik Maagaas ) biomassienergia turvas 2
Paljud inimesed arvavad ekslikult, et see on keerukas ja aeganõudev. Kõik, mida tegema peab, on jälgida elektri optimaalset tarbimist. Loodan, et see uurimustöö avab inimeste silmad, et säästa meie maailma tuleviku ja ka pikendada enda eluiga ainult elektri säästmisega ja selle aruka kasutamisega. 3 2. TAASTUVENERGIA JA TAASTUMATU ENERGIA Taastuvenergia on taastuvatest energiaallikatest toodetud energia. Eestis on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitevee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Praegu toodetakse elektrit tuulest, veest ja biomassist. Tuuleenergia Õhku ei paisku heitmeid. Hoiab loodust puhtana. Mürareostaja. Visuaalne reostaja. Halb lindudele.1 Hüdroenergia Ei reosta keskkonda. Ei piira jõe vooluhulka. Mõjutab vee elustikku.2 Biomass
organismist. looma surma või ei (piima-, munatooted, mesi, vill, siid).[2] Üldine Tsöliaakiahaige vaevused taanduvad ja termin nii taimetoidule, veganismile peensoole limaskesta hatud taastuvad kui ka teistele sarnastele aga täielikult, kuid ainult siis, kui haige toitumisviisidele on "taimepõhised järgib rangelt nisu-, rukki-, odra- ja toitumisviisid".[3] soovitatavalt ka kaeravaba dieeti. See, niinimetatud gluteenivaba dieet, ongi tsöliaakia ainus ravi, mida tsöliaakiahaige peab järgima väga rangelt kogu elu.
normaalsete töötingimuste juures, võivad lülitusahelad töö ajal signaale ümber kujundada ja avada tagasisidekontuuri 2. Mis on lülitusahelate kasutamise suurim eelis? väike võimsuse tarbimine 3. Millist koormust nimetatakse "aktiivkoormuseks"? , 4. Mitu sisendit ja väljundit on muliplekseril? Mitu sisendit ja üks väljund 5. Millest tuleneb termin komparaator? 6. Miks ei saa tavalisi opvõimendeid kasutada komparaatoritena? Need võivad küllastuda ülejuhtimise korral ja taastuvad aeglaselt. 7. Mida nimetatakse komparaatori käivituspunktiks? Komparaatori rakenduspunkt (nimetatud ka lävi. osund, jne) on sisendpinge, mille juures väljund muudab olekut (madalast kõrgeks või vastupidi). Joonistatud skeemil on käivituspunkt null. 8. Millist liiki tagasisidet vajavad komparaatorid? Väikest positiivset tagasisidet 9. Millist tagasisidet vajab riiv? Positiivne tagasiside. 10. Millised lülitused võtavad kinni analoogsignaali ja hoiavad seda teatud perioodi?
keskkonnaprobleemid jne… kaart, mille ära tundma peab (kindlasti Nafta Riigid Euroopas: Suurbritannia, Holland, on Austraalias uraani) Saudi-Araabias suuremad naftavarud Venemaa, Saksamaa, Taani (osadel Taastuvad energiavarad (mitmekordselt) Põhjameres varud) Päikse, geotermaal, hüdro, tuule, laine, 60% lähisidas tõusu-mõõna Naftat eksportivate riikide organisatsioon Kivisöe Karjääride Kaevandustes Hüdroenergia: vee langemise energia
vt2-reaktsioonikiirus temperatuuril t2 y-reaktsiooni temperatuuritegur (y=2…4) Seega pole kiiruse sõltuvus temperatuurist lineaarne, vaid sellist temperatuursõltuvust kirjeldab astmefunktsiooni graafik. Van't Hof reegel kehtib siiski vaid toatemperatuurile lähedastel temperatuuridel ning täpsemate sõltuvuste saamiseks tuleb kasutada Arrheniuse võrrandit. Katalüsaatorite toime. Katalüsaatorid on ained, mis muudavad reaktsioonikiirust. Osaledes mingis reaktsiooni järgus, taastuvad nad reaktsiooni lõpuks keemiliselt ja endises hulgas. Katalüsaatorite mõju on selektiivne: katalüsaator kiirendab ainult kindlat reaktsiooni ja sellise katalüsaatori leidmine eeldab sageli mahukaid eksperimente. Heterogeensete reaktsioonide korral, kus reageerivad ained on erinevates agregaatolekutes, mõjutab reaktsioonikiirust ka reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus. Tahkete ainete reageerimise kiirust saab oluliselt tõsta neid peenestades, vedelikke võib aga pihustada.
Kõigerohkem kala püütakse hiinas. Ida- ja Kagu-Aasia riigid on üldse suured kalapüüdjad ja -töötlejad. Suurimad väljavedajad on arenenud riigid. Üksikute riikide lõikes on suurimad eksportijad norra ja taani. Suurim importija jaapan ostab 25% maailmaturu kalast, USA 16%. Euroopa liidule langeb kolmandik maailma kalatoodete impordist millest pool on liidusisene. Maailma kalavarud vähenevad - Kuigi kalavarud taastuvad on rohke väljapüük kalavarusid tõsiselt vähendanud. Suurem osa maailma kalapüügipiirkondi ja 70% kalaliikidest kanatavad ülepüügi all. Eelkõige vähenenud vääriskalade varud, mistõttu kalurid püüavad rohkem väiksemat ja vähemväärtuslikku kala. See põhjustab omakorda ka nende varude kahanemist ning lõpptulemusena väheneb üldine väljapüük. Kõigepealt pankrotistuvad väikekalurid. Väljapüügi vähenemine mõjutab tööjõu hõivet teisteski majandussektorites
Põlevkivi - in memoriam Marek Strandberg Mitte ainult põlevkivi, vaid kõiki fossiilseid kütuseid võib tänapäeval võrrelda nupuga, mis vallandab signaali inimkonna mõnukeskusse: näiline heaolu ongi juba asendanud tegelikud väärtused ning inimkond muudkui tallab fossiilsete kütuste mõnunuppu. Tõsi, tugeva majandusega riikides on sedalaadi toimimine juba kahtluse all ning suund taastuva ressursi kasutamisele moes nii poliitilisel kui igaühe tasandil. Uus, loodustasakaalu arvestav majandus on leidmas kohta globaalseteski suhetes. Olen kogenud, et igat katset võtta arutluse alla põlevkiviga seonduv tõlgendatakse meil pühaduse teotusena, samastades seda suitsupääsukese marineerimise või rahvusvärvides tualettpaberi valmistamisega. Ent arutlema peab - et vältida ebameeldivusi tulevikus. Mistahes fossiilse energiaallika kasutamine muudab süsinikuringet. Kuigi vahel arvatakse, et inimese ja tema loodud tehnoloogiate põhjustatud muutused selle...
Kõige rohkem linnu asub Lääne-Saksamaal. Paljud mitte-jõeäärsed linnad jäävad mägede orgudesse. · Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Riigis leidub: 1. kivisüsi, turvast (lillaga) 2. naftat (sinisega) 3. erinevaid gaase (rohelisega) 4. uraani (tuumaenergia jaoks, tumesinisega) 5. erinevad taastuvad energiaallikad (oranziga) 6. gioenergia, päikeseenergia, tuuleenergia (punasega) · Milliseid energiavarusid riik ekspordib, milliseid impordib? Riik ekspordib (2003 a seisuga): 1. raud 2. metaan 3. hüdroenergia 4. 5. geotermaalne energia 6. päikeseenergia 7. 8. tuuleenergia 9. muud energiajäägid 10. pikseenergia 11. biomassienergia
Eksportijateks on järgmised piirkonnad: 1. Põhja-Ameerika 2. Kaug-Lõuna 3. Vahemeremaad 4. Istandusriigid Ostjateks on Euroopa, Jaapan ning muud näljahädas olevad piirkonnad. KALAMAJANDUS Kalamajandus tegeleb: 1. Kalavarude uurimise, hindamise ja säilitamisega Kehtestatakse püügikvoote. 2. Kalavarude hankimine (kalapüük) 3. Kala töötlemine 4. Teenindavad harud, mis võimaldavad kalamajandusel toimida (müük, tehnikahooldus, kutseõpe jne) Kalavarud on taastuvad saadused, mille hulka kuuluvad kõik veest saadavad elusorganismid. Kalavarusid toodetakse järgmistest veealadest: 1. Siseveekogud--sageli on selles piirkonnas toimunud ülepüük või saastatus ja varud on väikesed. 2. Rannikumeri--Kõige rohkem kasutatav piirkond. Rannikumereks loetakse maksimaalselt 200 meremiili (u. 370 km), seda nimetatakse rannikuriikide majandustsooniks. 3. Avaookean--Kogu inimkonna ühisvara. Ookeanipüük nõuab vastavat laevastiku.
ainete biokeemilisel lagunemisel ja sellele järgnenud muundumisele geokeemiliste tegurite mõjul. Vedelgaas on naftatööstuse kõrvalprodukt. Biogaas tekib orgaanilise aine biokeemilisel lagunemisel ja seda toodetakse linnade prügimägedel või loomakasvatusfarmide jäätmetest. Tehisgaasid kannavad tavaliselt selle tooraine nime, millest nad saadud on: puugas, põlevkivigaas, kivisöegaas. · ?? 16. Taastuvad kütuse. · Taastuvateks kütusteks nimetatakse bioloogilist päritolu kütuseid, mis on kütusena kasutatavad eelnevalt töödeldud või töötlemata kujul. Pilliroog, hundinuiad, viljapõhk, luhahein. 17. Jäätmed kütusena. · Jäätmete põletamine eeldab võrdlemisis üksikasjalikku teavet jäätmete koostisest ja omadustest. On vaja teada neid samu suurusi, mis tavaliste kütuste korral:
langeb koostootmise potentsiaalne toodang, mistõttu kasvab vajadus vaid elektrit tootvate tootmisseadmete järele. Tootmisseadmete võimsuse vajadus sõltub lisaks tarbimise kasvule ka kasutatava tehnoloogia eripärast milline on selle maksimaalne kasutatavustegur ning kui hästi vastab tootmine tarbimisprofiilile ning seetõttu erineb stsenaariumide tootmisvõimsus 2050. aastal ligi kaks korda. Erinevad analüüsid on näidanud, et vähese CO2-heitega toodetud elektri (nt taastuvad energiaallikad) kasutamisega on aastaks 2050 võimalik CO2-heitest peaaegu täielikult vabaneda ning transpordi- ja küttesektoris kasutatavaid fossiilkütuseid saab osaliselt asendada elektriga. Kuigi nimetatud kahes sektoris kasutatakse elektrit üha rohkem, jääb tänu tõhususe pidevale paranemisele üldine elektritarbimise kasv tavapärastesse raamidesse. 2.1Energiamajandus Energiamajanduses on CO2-heite vähendamine tehniliselt ja majanduslikult teostatav.
Sissejuhatus Läänemeri ehk Baltimeri on maakera üks suuremaid sisemeresid kogupindalaga 373 tuhat km2. Samas on Läänemeri võrreldes teiste sisemeredega ka erakordselt madal, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega, umbes 8...10 promilli (mere keskmine soolsus on 35). Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 23 C, lahtedes veidi alla 9 C, suvel lõunaosas 1618 C, Põhjalahes 1314 °C; põhjakihtide temperatuur on umbes 5 °C. Talvel jäätuvad Põhja-, Soome ja Liivi laht peaaegu üleni. Botnia lahe põhjasopis püsib jää üle poole aasta, Eesti lääneranniku lahtedes 45 kuud. Läänemere veereziimi kujundavad läbi Taani väinade toimuv veevahetus ja mageda vee juurdevool jõgedest (440 km3 aastas). Kuna Taani väinad on kitsad ja madalad, siis saab Läänemeri soolast ja seega raskemat ookeanivett vähe. Selle tulemusena toimub veevahetus väga aeglaselt. Vaid tugevate ja kestvate läänetormide ajal jõuab Läänemerre suurem kogus...
järelikult ka omaduste oluline muutumine kalestumine. Kalestumine väljendub metalli tugevnemises mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, 32. Tinglikult saab lehtstantsimisoperatsioonid liigitada kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh. metalli kahte gruppi: 1) eraldusoperatsioonid, kus toimub tooriku ühe esialgne plastsus taastuvad. Rekristalliseerumine algab osa eraldamine teisest ette antud kontuuri mööda; 2) temperatuuril, mis on ligikaudu pool metalli või -sulami kujumuute- e. vormimisoperatsioonid, kus tasapinnalisele sulamistemperatuurist. toorikule antakse ruumiline vorm. · Ehk vormimine plastse deformeerimisega · põhineb materjalide võimel deformeeruda plastselt Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimisoperatsioon,
järjestuses. Vajaliku info viib tsütoplasmasse mRNA. *RNA sünteesi e transkriptsiooni käigus kopeeritakse DNAs paiknev info RNA- ahelasse. mRNA-ahela pikkus on keskmiselt 1000-1500 nukleotiidi. Selle molekuli süntees toimub järgmiste etappidena. 1. RNAd sünteesiv ensüüm seondub promootoriga (geeni alguses oleva DNA- järjestusega). 2. Seejärel alustab RNA-polümeraas uue RNA-ahela sünteesi. Polümeraas katkestab vesiniksidemed DNA-ahelate vahel. Ensüümi möödumisel taastuvad DNAs olevad vesiniksidemed kohe. Sünteesitav RNA on komplementaarne ühega kahest DNA- ahelast. 3.Ribonukleotiide üksteise külge kinnitades liigub RNA-polümeraas piki DNAd edasi, kuni jõuab geeni lõpuni. Seal värskelt sünteesitud RNA vabaneb ja RNA- polümeraas lahkub DNAlt. PÄRILIK INFO AVALDUB VALKUDE SÜNTEESI KAUDU Valgud elusorganismides mitmesuguseid ül täitvad biomolekulid, mis koosnevad paljudest omavahel ühendatud aminohapetest
Termodünaamika Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2. Energia mõiste ja mõõtühikud? Energia objekti töövõime, töövaru, s.t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaarenergia kõik kütused sisaldavad varjatud kujul keemilist energiat see ongi primaarenergia,mis vabaneb põletamisel kateldes soojuse kujul Sekundaarenergia - see milleks primaarenergia muudetakse(soojus, elektrienergia jne) Energia liigid: 1) Mehaaniline energia (pot. Energia, kin. Energia, helienergia) 2) Soojusenergia 3) Keemiline energia
Termodünaamika Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2. Energia mõiste ja mõõtühikud? Energia objekti töövõime, töövaru, s.t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaarenergia kõik kütused sisaldavad varjatud kujul keemilist energiat see ongi primaarenergia,mis vabaneb põletamisel kateldes soojuse kujul Sekundaarenergia - see milleks primaarenergia muudetakse(soojus, elektrienergia jne) Energia liigid: 1) Mehaaniline energia (pot. Energia, kin. Energia, helienergia) 2) Soojusenergia 3) Keemiline energia
ülemine kiht) aktiivne biogeokeemiline aineringe. Mullaorganismid segavad mulda ning eritavad ainevahetuse käigus sinna mitmesuguseid aineid. 6. Aja jooksul muutub mullakiht tavaliselt paksemaks, vesi kannab aineid ümber, nii kujunevad mullahorisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Külmas ja niiskes kliimas, kus mulla teke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Palavas kliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade üleraie, erosioon, pinnase kivistumine). Muldade liigniisutamisega võivad mullad soolduda.
välja praegustele pensionäridele. Kogumispensioniga liitudes hakkab nimetatud riikliku pensioni osast 4% minema tõesti igaühe enda tuleviku kindlustamiseks ning seda osa ei maksta välja riikliku pensionina 2009.a RIIK PEATAS II samba pensionimaksed. Riik muutis ajutiselt II sambasse kogumist. Kui sa ei otsusta vabatahtlikult makseid jätkata, on nii sinu kui ka riigi maksed II sambasse kuni 2010 lõpuni 0%. Aastal 2011 taastuvad maksed tavapärasest poole ulatuses, st sina tasud 1% ja riik 2%. Aastast 2012 jätkub senine 2+4% süsteem. III sammas- vabatahtlik kogumispension III sammas (98) on sissemaksete poolt määratud ja kogumisprintsiibile rajatud era- lisapension, mille tuluallikaks on vabatahtlikud sissemaksed ja mille peamine eesmärk on võimaldada täiendavat säästmist. Täiendava kogumispensioni sissemaksed on teatud piirides maksustatavast tulust mahaarvatavad.
vôrrandina: 1 1 K = + (9.30) [ r ] t =0 rmax rmax [ S] 0 10.Nõuded katalüsaatorile ja katalüsaatori valmistamiseks. Reaktsiooni kiiruse mutumist põhjusstav aine või keha on katalüsaator. Katalüsaator võtab ühel või teisel viisil osa keemilisest reaktsioonist, kuid reaktsiooni lõuks taastuvad tema esialgsed keemilised omadused ja tema hulk jääb muutumatuks. Katalüsaator muudab küll reaktsiooni kiirust, kuid mitte termodünaamilist tasakaalu. - ei tohi reageerida lähteainetega. - Valmistamisel hoidutakse kõrgetest temperatuuridest, mille toimel tema aktiivsus võib tunduvalt väheneda pinna ümberkristalliseerumise ja kandja struktuuri muutumise tõttu. - suure eripinnaga (spetsiifiline)
Siis ju puuduksid valemi: N=Fv. Selle seosega on võimalik keskmist kiirust kasutades leida soojusenergia. Konkreetse aine hulga juures iseloomustab energia taset maailmas kindla kujuga asjad. Elastseks võib lugeda deformatsiooni, mille keskmist võimsust ning hetkkiirust kasutades hetkvõimsust. aine temperatuur. korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju/mõõtmed taastuvad. Hooke`i seadus-kehas tekkiv elastsusj võrdeline defor-ga Fe=kl. Mehaaniline energia: See summa keha kulg-/pöördliikumise kineetilisest Soojusmasina kasutegur:kui palju muudab soojusmasin kasulikuks Entroopia:süsteemi korrastatust. Selle kasvades väheneb kinnise süsteemi energiast ning keha potentsiaalsest energiast välisj väljas. Selle alla ei kuulu tööks
Ekvatoriaalsed vihmametsad lõuna-ameerika, aafrika, kagu-aasia, suur aastane juurdekasv, majanduslikult väheväärtuslikud puud, Maailma suurim puidutarbija on USA. Ümarpuit USA, Kanada, Venemaa, Paberipuud USA, Venemaa, Kanada, Brasiilia Suurimad metsatööstusettevõtted USA, Kanada, Soome, Rootsi 16:07 Energiamajandus Energiaallikad: Energiallikad Taastuvad energiaallikad Taastumatud energiaallikad Päikeseenergia Vee-energia Nafta, maagaas,kivi- ja Tuuleeneriga pruunsüsi, põlevkivi, turvas Bioenergia Maa pöörlemise energia Loodete energia tuumaenergia Uraanimaak Maa siseenergia Maasisene soojus Termotuuma energia Nafta ja gaasitööstus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
