20.saj jooksul, hariduse ekspansioon, klassihierarhia püramiidist rombiks • Töölisklass - kahanev trend; oskustöölised,lihttöölised • Alamklass - marginaalsedja tõrjutud, pikaajalisedtöötud,sotsiaalametite kliendid, kodutud; etnilised vähemused, immigrandid Debatt: • Klassid paberil - kuuluvustunne • Klassid on surnud - klassi-identiteedilangus, sümbolite teisenemine, kultuuriline pööre • Klassid eri ole surnud- sotsiaalse ebavõrdsuse taastootmise jätkuv tähtsus • Sotsiaalne klass jätkvalt keskne sotsiaalsete praktikate struktureerija Sotsiaalne mobiilsus - indiviidide ja gruppide liikumine erinevate sotsiaal- majanduslike positsioonide vahel. • Ülenev mobiilsus, alanev mobiilsus = vertikaalne mobiilsus • Horisontaalne mobiilsus - liikumine samal sotsiaalsel tasandil (nt geograafiline mobiilsus) • Põlvkonnasisene mobiilsus, kus vaatluse all on indiviidide endi karjäär – mil
saj jooksul, hariduse ekspansioon, klassihierarhia püramiidist rombiks • Töölisklass - kahanev trend; oskustöölised, lihttöölised • Alamklass - marginaalsed ja tõrjutud, pikaajalised töötud, sotsiaalametite kliendid, kodutud; etnilised vähemused, immigrandid Debatt: • Klassid paberil - kuuluvustunne • Klassid on surnud - klassi-identiteedilangus, sümbolite teisenemine, kultuuriline pööre • Klassid eri ole surnud- sotsiaalse ebavõrdsuse taastootmise jätkuv tähtsus • Sotsiaalne klass jätkuvalt keskne sotsiaalsete praktikate struktureerija Sotsiaalne mobiilsus - indiviidide ja gruppide liikumine erinevate sotsiaalmajanduslike positsioonide vahel. • Ülenev mobiilsus, alanev mobiilsus = vertikaalne mobiilsus • Horisontaalne mobiilsus - liikumine samal sotsiaalsel tasandil (nt geograafiline mobiilsus) • Põlvkonnasisene mobiilsus, kus vaatluse all on indiviidide endi karjäär – mil
Eliidi teooriad eliidita ühiskonna võimalikkusest Eliidi teooriatest on tuttavlik lähenemine, mis jagab inimesed ühiskonnas laias laastus kahte lehte: eliidiks ja massiks. Ehkki Le Bon ei jaga oma käsitluses inimesi otseselt säärase määratluse järgi, viitab temagi eelnimetatud dualismile, kus mass otsib instinktiivselt liidrit, kes juhiks avalikku sfääri ja korraldaks süsteemi. Le Bon`i järgi ei ole mass suuteline eliidita eksisteerima: arutlema, kontrollima oma impulsse, arendama kultuuri (Hartmann 2007); säärast suhtumist eliidi vajalikkuse osas võiks pidada varasemas kirjanduses, mis käsitleb eliidi temaatikaid, valdavaks. Täpsema massi ja eliidi määratlusega tuleb välja Mosca, kes kirjeldab protsessi, kus igas ühiskonnas (olenemata selle arengutasemest) eristub kaks peamist klassi: valitsev ja valitsetav klass. Valitsev klass on alati väiksem, täidab poliitilist funktsiooni, monopoliseerib võimu ja naudib hüves...
vedada lasi, kuid kes ennem oma sisemised piirid ise ületas./ Kui ülalvaadeldud korraldustes on ,,teiste" sallivus suuremal või vähemal garanteeritud gruppide kaudu, siis rahvusriikides on sallivus suunatud indiviididele. Rahvusriik ei tähenda rahvuslikku, etnilist või usulist homogeensust, vaid see on mingi ühe ja domineeriva grupi püüd organiseerida oma ühiselu grupi ajalugu ja kultuuri peegeldavaks eesmärgiga kontrollida taastootmise vahendeid. Rahvusvahelise ühiskonna moodustava korralduse enamik riike on just rahvusriigid, millede kodanikel, olgu vähemuses või enamuses, on kõigil samad õigused ja kohustused. Enamluse sallivuspoliitika aluseks on eelkõige vähemuse lõimumine enamuse poliitilisse kultuuri, kusjuures vähemuse religiooni, kultuuri ja ajaloosse suhtub rahvusriik kahtlustavalt. Otsustava tähtsusega valdkonnaks sallivusnormi jõustamisel on keelepoliitika põhirahvus nõuab tema keele
22.ATP kui organismi universaalne energia vahendaja Organismis on 1023 ATP-molekuli (85 g), 1 min kulutatakse see kogus ära 3 korda. Rakk sureb kui energia varustamine katkeb. Rakus on energiavaru 4-5 töösekundiks. ATP laguneb iseeneslikult, kui teda ei kasutata. Organismis on ATP universaalne energia vahendaja erinevat tööd tegevate rakkude vahel. Vahendaja, mis aitab toota energiat erinevates situatsioonides. ATP lagunedes vabaneb energia. 23.ATP taastootmise mehhanismid organismis ATP-d toodetakse kogu aeg. Iga minut kasutatakse ära 3*85 g ATP-d. Kui ATP süntees katkeb on rakus energiat 4-5 sekundiks (ehk kui ATP süntees katkeb, on organism 4-5 sek pärast surnud). kui ATP-d ei kasutata ära, siis see laguneb ise ära. ATP taastootmine: - Kreatiin-fosforhappe mehhanism. Energiat on võimalik selle arvelt saada kõige kiiremini. Kestab 10-15 sekundit, rohkemaks kretiin-fosfaati ei jätku. Organism sünteesib selle arvelt ATP-
II Loeng – Ühiskonna areng ja majandussotsioloogia kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö – algne univeersaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) Tööjaotus – uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine -> tööviljakuse kasv Rahvusvaheline tööjaotus -> efektiivsis ja lõputu kasvumasin, tööjaotuse süvenemine, mahtude kasv, laienemine, tootmise ümberkorraldamine, madalad hinnad Vaba konkurents, majanduse eneseregualtsioon Vaba konkurents - >majandusliku arengu motor Vabanemine riigi piirangutest Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg = majanduslik õitseng Riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub, kus isereguleerimine ei toimi – tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda: Infrastruktuur, seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikus, haridus jne. Kriitika - “õhem...
on üleilmne ulatus, otsesed aktsioonid, nende tegevus ei muuda osalejate sotsiaal-majanduslikku olukorda, probleemipõhised. 5 5. Poliitiline kultuur- ehk võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste ja väätuste levinud käitumismallide kompleks. Poliitiline kultuur kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul, omane suurele sotsiaalsele grupile, jäik poliitiliste muutuste suhtes, suudab püsida vaid pideva taastootmise korral. Poliitiline kultuur hõlmab mitmesuguseid teadmisi ja oskusi, mida läheb igal kodanikul ühiskonnas vaja, võimude aktiivne ja sihiteadlik osalus kultuuri suunamisel ja juurutamisel. Poliitiline kultuur koosneb teadmisest, hinnangutest, väärtustest ja käitumismallidest. Poliitilise kultuuri osaks saab käitumisviis, mis on laialt levinud ning mida tuleb ette korduvalt. Poliitilist kultuuri mõjutavad poliitilised muutused, mis on võimsad, pikaajalised ja ulatuslikud
Toodangu mahtu pidurdab Eesti lühike suvi. Tootmine on kulukas. 18. Kalakasvandustes kasvatatud noorkalade asustamine Eesti looduslikesse vetesse. Noorkalu kasvatatakse selleks, et asustada neid looduslikesse veekogudesse kas haruldaste, ohustatud liikide või vähearvukate püügikalade arvukuse suurendamiseks. 19. Lõhelaste kalakasvatuslik taastootmine - eesmärk, tehnoloogia, tulemuste hindamine, maht Eestis Kalamarja vedu on tarvilik kalakasvatusliku taastootmise jaoks. Arenevat loodet sisaldavat kalamarja transporditakse isotermilistes kastides raamidel, kilekottides või konteinerites, sellistel arengustaadiumitel, mil loote kahjustamise võimalus on kõige väiksem. Levinuim on silmtäpp-marja vedu. Lõhelaste marja võib vedada ka viljastamata olekus ovariaalvedelikus, tingimusel, et säilitatakse jahe temperatuur ja mari on kuivamise eest kaitstud. Marja peab katma vähemalt 2cm paksune veekiht ning ülejäänud ruum täidetakse hapnikuga
2. niisugust differentseerumist on kergem ära tunda sugulas liikide puhul, sest seal paistavad need erinevused paljude ühiste omaduste taustal palju paremini välja. ( nt hülged). Liigisisene spetsialiseerumineKõige suuremad kohastumised võivad esineda just liigi sees. Kui loodusliku valikuga kaasnevad jõud on liiga tugevad, siis võivad nad varjutada seksuaalse taastootmise ja rekombinatsiooni homogeniseerivad jõud. (=looduslik valik). Ja seda isegi siis, kui leiab aset mõningane ristumine (=inbriiding) võib lokaalselt eelistatumate genotüüpide nii suured eelised, et ebasoovitavad kombinatsioonid pidevalt elimineeritakse. Eeldades, et geenivoog jätkub, populatsioonid jäävad samade liikide osadeks, kuid liigi sees ilmnevad kaasnevad spetsialiseerunud rassid.
sotsiaalpoliitikale pole mitte kulu, vaid investeering. 8 - Majanduse jätkusuutlik areng - Keskkonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik majandamine eeldab (loodus)ressursside kasutamist nende isetaastumisvõime piirides. Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimetega. Jätkusuutlik ressursikasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet. Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema legitiimne ja efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Ühtki eelmainitud probleemidest ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlikkuse tagamisel lähtutakse maailmas Rio de Janeiros vastuvõetud ülemaailmsest keskkonnastrateegiast Agenda 21. Eesti omakorda lähtub programmist Säästev Eesti 21, mis on arenguprogramm aastani 2030. Säästev
ökosüsteeme ja ehitisi; tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett, ning rikutud maastikud; põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus; veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine, vee-elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus; keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega kaetud alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus; chryssy 13 elustiku ja maastike mitmekesisuse, sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist;
keskkonnatingimustes end looduslikult taastoota ja liikidel on neile omane vanuseline struktuur. -7- Kalanduse administreerimine Eesti vabariigis . Eestis on kalanduse valdkonna administreerimine jagatud kahe ministeeriumi vahel, kusjuures Keskkonnaministeeriumi vastutusalas on: 1) kalavarude olukorra hindamine, sellega seotud teadusuuringute korraldamine, 2) vajadusel püügipiirangute kehtestamine, 3) kalavarude kalakasvatusliku taastootmise ja kalade kudealade ning elupaikade taastamise korraldamine, 4) harrastuspüügi korraldamine. Põllumajandusministeeriumi vastutusala on: 1) kalandussektori majanduslik areng, mis hõlmab turukorraldussüsteemi, struktuuritoetuste ja riigiabi rakendamist, 2) vesiviljelussektori korraldamine. Keskkonnaministeeriumis korraldavad kalandust kalavarude osakond ja maakondlike keskkonnateenistuste kalandusspetsialistid. Järelvalvet korraldab keskkonnainspektsioon.
SOTSIOLOOGIA Teadus inimesest ühiskonna liikmena, inimkäitumisest grupis, alates argielu toimingutest kuni globaalsete protsessideni. Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine ...
Loodusvarad ja nende kaitse vajadus. Taastuvad, taastumatud: ei tohi ammenduda nii kiirelt, sest tagasi neid enam ei saa, mõelda tuleb järgnevatele põlvedele. Keskkonnakaitse strateegia ja põhiprintsiibid.-> Jätkusuutlik majandamine 1.)Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimega 2.)Jätkusuutlik ressursi kasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet Säästev areng. Säästev looduskasutus ja keskkonda säästva tehnoloogia vajalikkus. Üks tööstusriigi kodanik kulutab loodusvarasid 40 korda rohkem kui arengumaal elav inimene! Taaskasutus, varude piiramine, taastuvate loodusvarade kasutamine, kokkuhoidlikkus, energia säästlik tarbimine, koostöö, planeerimine. Planeet maa säästmine, eluea tõstmine, järgnevad põlved jne. Keskkonnaindikaatorid (surve-, seisundi-, mõju-, toimeindikaatorid).
asuv keldrite kompleks on kohandatud turismiatraktsiooniks, kus saab õppida tundma kohalikke veine. Royal Tokay Wine Company Suurbritannia investorite ja Ungari maaomanike ühisprojekt, mille üheks osanikuks on ka veinikirjanik Hugh Johnson. Omab enamikku Tokaji piirkonna ajaloolistest, juba 18.sajandi Transilvaania vürsti Ràkòcsi kehtestatud klassifikatsioonis esile tõstetud veiniaedadest. On Tokaj veiniaiaveinide taastootmise algataja. Enamik toodangust müüakse Londoni ja New Yorgi tipp-poodisesse. St. Stephan's Crown Hungarovini veiniseeria eri apellatsioonide klassikalises stiilis veinidest. Meil esindatud eeskätt Tokaji veinidega, tootja Kövàgo Estate. St. Stephan on eesti pruugis Istvan Püha, esimene Ungari kuningas (970 või 975-1038 a) ning tema (Kiievis valmistatud) bütsantsi stiilis kron, mis on rahvusvapil, peab näitama veingi kõrget kvaliteeti.
Kiirtoidukohad ahvatlevad sööma rohke rasvasisaldusega rämpstoitu.( Raukas, Uibo, Raal:2006:164) Lapsed söövad rohkem rasva kui on soovitav. Kuigi rasvad ja õlid on vajalikud toidu komponendid kuna nad on: · väga efektiivsed olulise energiaga varustajad · osa rakumembraani struktuurist igas keha rakus · osa närvi ja ajukoe struktuurist · keha isolaator, aidates reguleerida temperatuuri kontrolli · olulised normaalse taastootmise arendamiseks Mõned rasvade tüübid, peamiselt küllastunud rasvad, võivad olla kahjulikud südamele ja veresoonkonnale. Eesmärk on vähendada küllastunud rasvade tarbimist ja jälgida, et lapse toit sisaldaks piisavas koguses vajalikke rasvu. Vanus, mil lisatoit menüüsse lülitatakse määrab riski rasvumisele imiku ja väikelapse eas. See kaotab aga tähtsuse üle 2 aastastel lastel. Rolli mängib siin tõenäoliselt ka toidu valgusisaldus.
Prioriteetseteks keskkonnaprobleemideks on: Välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades, mis mõjutavad negatiivselt inimeste tervist, ökosüsteeme ja ehitisi; - tööstus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikku; Põhjaveevarude mitteotstarbekast kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ning kvantiteedi langus; Veekogude mitteotstarbekas kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine; vee-elustiku, sh kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus; Keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega kaetud alade kasv, jäätmete (sh ohtlike) käitluse korrastamatus; Elustiku ja maastiku mitmekesisuse, sh ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevuse muutumisest ja maa omandireformist; Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Sõltuvalt tegevusalast on konkreetse keskkonnaanalüüsi eesmärgiks selgitada kas ja millisel
1.Eluks on vaja energiat ja süsinikku Elusorganismid on võimelised omastama: valgusenergiat või keemilist energiat. Kolmest allikast; A. valgusenergiana. Nt taimed, vetikad , tsüanobakterid B . keemilist energiat otse eluta keskkonnast e anorgaanilistest ühenditest. Nt bakterid C . keemilist energiat teiste organismide vahendusel e toiduks tarbitud orgaanilistest ühendidest. Elu põhineb süsinikul; süsinikku on võimalik saada 1) Orgaanilistest ainetest 2) Anorgaanilistest ainetest Autotroofid- org, kes toodavad endale ise orgaanilisi ühendeid anorgaanilistest ühenditest. Heterotroofid- org, kes saavad nii energiat kui ka süsinikku teistelt organismidelt. 2.Energia vahendajaks on ATP Toitainetes sisalduv energia vabastatakse rakuhingamisel. Rakuhingamine*- glükoosi lõplik lagunemine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse( nt ATP) ja eraldub CO2 ning H2O Makroergilised ühendid*- v...
Põlula Kalakasvatuskeskus on Eesti ainus riiklik kalakasvandus, mis on Keskkonnaministeeriumi allasutus. · Üks kinnise veekasutussüsteemiga angerjakasvandus Võrtsjärve ääres: AS Triton PR. · Tuurlaste (siberi tuura) kasvatamisega Eesti Soojuselektrijaama jahutusvee kanalis tegeleb AS Störfisch. · Mitmed kasvandused tegelevad muu kõrval eksootiliste kalade kasvatamise katsetega - paalia, tilaapia, triipahven, siig Kalakasvatsliku taastootmise eesmärgil tegelevad Eestis · Angerjakasvandus, mida on Eestis ainult üks- OÜ Triton. (Võrtsjärve ääres). · Õngu- Meriforell (Hiiumaa) · Põlula- Meriforell, jõeforell, lõhe (Kunda jõe ääres) · Härjanurme- Siig, koha · Ilmatsalu- Haug, linask · Haaslava- Haug, tõugjas, linask, koha 7. Jõevähi kasvatuse tehnoloogia ja kasvatuse viisid, olukord Eestis. Loodusliku toitumisreziimiga tiigid (edaspidi loodustoidutiigid).
Produktiivsuse kujunemisel pole oluline mitte üksnes söötühikute hulk, vaid ka ratsioonide koostis, söötade kvaliteet ja toitainete sisaldus. 16. Tehnika kasutust iseloomustavad tegurid Tehniliste ressursside hulka kuulub kogu põllumajandustehnika, so masinad ja seadmed, samuti ka ehitised, teed kanalid jne. Tehnika on ühiskonna tootlikke jõudude tootmisosa. Tehnikat kasutatakse ühiskondliku tööviljakuse tõstmiseks ja laiendatud taastootmise tempo kiirendamiseks. Tootmises kasutatavad masinad on kahesugused: jõumasinad ja töömasinad. Jõumasinaid kasutatakse töömasinate ja seadmete töösse rakendamiseks. Töömasinate hulka kuuluvad kõik need töövahendid, mis vahetult mõjutavad tööobjekti, näiteks mullaharimismasinad, töötlemisseadmed, transpordivahendid jt. Masinakasutuse efektiivsus sõltub sellest, milliste masinatega ja kui palju nendega aastas tööd tehakse
ulatus. Uuritakse haige mitmesuguste füsioloogiliste funktsioonide seisundit ja nende häireid operatsiooni ajal ning õpitakse tundma normaliseerimise viise. 20. sajandil tehti kindlaks, et elu tekkimisel Maal oli esimeseks sammuks mittebioloogiline orgaaniliste molekulide süntees anorgaanilistest. Elu tekkimisel Maal oli teiseks sammuks orgaaniliste ainete kontsenteerumise protsess ning kolmandaks ja viimaseks astmeks elu tekkimisel oli molekulide taastootmise protsessi tekkimine. Ivan Petrovitš Pavlov (1849 – 27. veebruar 1936) oli vene füsioloog, kes sai kuulsaks tingitud reflekside ehk Pavlovi reflekside avastajana. Alexander Fleming (6. august 1881 – 11. märts 1955) oli šoti bioloog ja farmakoloog. Tema tuntumad saavutused on ensüüm lüsosüümi avastamine ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust. Penitsilliini juhuslik avastamine ja
Loodusvarad ja nende kaitse vajadus. Taastuvad, taastumatud: ei tohi ammenduda nii kiirelt, sest tagasi neid enam ei saa, mõelda tuleb järgnevatele põlvedele. Keskkonnakaitse strateegia ja põhiprintsiibid.-> Jätkusuutlik majandamine 1.)Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimega 2.)Jätkusuutlik ressursi kasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet Säästev areng. Säästev looduskasutus ja keskkonda säästva tehnoloogia vajalikkus. Üks tööstusriigi kodanik kulutab loodusvarasid 40 korda rohkem kui arengumaal elav inimene! Taaskasutus, varude piiramine, taastuvate loodusvarade kasutamine, kokkuhoidlikkus, energia säästlik tarbimine, koostöö, planeerimine. Planeet maa säästmine, eluea tõstmine, järgnevad põlved jne. Keskkonnaindikaatorid (surve-, seisundi-, mõju-, toimeindikaatorid).
kombineeritakse silmakirjalikult rahaliste huvidega, ja vaim rääkimata Jumalast maskeerib mõnede isikute intellektuaalset korratust, kes keelduvad aktsepteerimast suletud süsteemi." (Bataille 1995: 68). Teoreetiliselt on kasu eesmärgiks nauding (kui viimane omandab metsiku mõõtme, nimetatakse seda Bataille sõnutsi patoloogiliseks) ning ta piirdub ühelt poolt hüvede omandamise (s.t. tootmise) ja säilitamisega, teisalt inimelude taastootmise ja säilitamisega (Bataille ütleb seejuures, et siia lisandub võitlus valuga, mille tähtsusest piisavat näitamaks naudinguprintsiibi negatiivset iseloomu). "[I]ga sotsiaalse tegevuse kohta tehtav üldistus [kätkeb] printsiipi, et üksikpingutus on väärtuslik vaid siis, kui ta on taandatav tootmise ja säilitamise põhilistele vajadustele. Nauding ... vähendatakse käibivates intellektuaalsetes ettekujutustes ... abistava rolliga meelelahutuseks." (Bataille 1995: 68).
Inimese ja riigi vahekord on oluline samuti Marxile, ka temal kuulub see inimkonnast väljaspool olevatest jõududest tootmissuhetest). Marxi staadiumid. Marxi loomingut võib laias-laastus jagada nelja arengu perioodi: · Noorhegellus (kuni 1842) rünnati religiooni, kus juures seda tehes nad eemaldusid oma õpetajast, Hegelist. Ühtlasi tähendas see rünnakut saksa riigivõimu vastu, kuna riik oli kirikuga tollal tihedalt seotud. Taastootmise üks aspekte. Seminar 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 10 · Üleminek materialismile ja Hegeli idealismi kriitika algus (1843). Sel perioodil valmib koos Friedrich Engelsiga (1820-1895) "Saksa ideoloogia", kus pilkavas toonis naerdakse välja endised mõttekaaslased, noorhegellased. Hegelile heidetakse ette lähtumist idealismist, sellel kui Marx ise nõuab empiirilise tegelikkusega arvestamist. Poliitilises plaanis vastandab Marx
esmaspoegimise vanusest. Optimaalne esmaspoegimise vanus peaks olema 24-26 kuud. Majanduslik kasutusiga on enamasti lühem kui eluiga. Maks. eluiga võib olla 20 kuni 25 a. 20. Karja struktuur, käive ja taastootmine. Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja koosseisu soo- ja vanuserühmade järgi protsentides. Veisekarja struktuur: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) d) lehm- ja pullvasikad Veisekarja uuendamise ehk taastootmise all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. Mida lühem on lehmade eluiga ja mida suurem on praakimine, seda kiirem on karja käive. 21. Veiste aretusväärtuse, hindamine ja praktiline valik. Veiste aretusväärtuse, hindamise ja valiku teostab loomaomanik koos aretuskonsulendiga. 1)Esimene valik toimub juba vasikaeas(alles jäetakse lehmikud, pullikud lähevad müüki) 2)Otsustav valik tehakse 6-kuu vanuselt lehmikud valitakse karja täienduseks
karja koosseisu soo- ja vanuserühmade järgi protsentides. Veisekarja võib struktureerida ka lihtsamalt: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7...18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0...6 kuud. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse. Noorloomi kasvatatakse karja täienduseks (uuendkari), müügiks tõuloomadena või realiseeritakse lihaks. Veisekarja uuendamise ehk taastootmise all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. Karja täienduseks vajaminev noorloom. arv sõltub lehmade kasutusekestusest, lehmade sigivusest, mullikate esmaspoegimiseast ja karja suurendamise vajadusest. Mida lühem on lehmade eluiga s.t., mida suurem on praakimine, seda kiirem on karja käive ja seetõttu vajatakse ka rohkem noorloomi karja täienduseks. 22. Jõudluse mõiste - nim. loomade võimet toota teatud tingimustes ja teatud
näiteks A-vitamiini peavad naised tarbima ööpäevas 0,75-0,85 mg, mehed aga 0,8-1,1 mg; D-vitamiini peavad taised tarbima 0,005-0,008 mg, mehed aga 0,005-0,008 mg. Vitamiine saab tasakaalustatud segatoidust, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toiduaineid. (Portaal Terviseamet. Vitamiinid) Vitamiinid on vajalikud sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest kehas, olles olulisteks teguriteks kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimisele, korraldavad närvide, lihaste ja luude tööd, on oma osa luu- ning lihaskoe moodustumisel ning kaitsevad viirus- ja nakkushaiguste eest. Organism suudab sünteesida vaid üksikuid vitamiine, kuid neidki sobivate tegurite koosmõjul. Selle tõttu on tähtis söödud toidu kvaliteet, vitamiinid ilma toiduta ei omastu. On kaks erinevat vitamiinigruppi – rasvlahustuvad ja vesilahustuvad. Vesilahustuvad vitamiinid on B-grupi vitamiinid ja C-vitamiin
kulinaarsed omadused. Samuti on sigadel hea söödaväärindus ning nad on kõigesööjad, mis võimaldab pidada sigu väga erinevates tingimustes [1, lk. 4]. Et seakasvatus oleks tulus ja sigade pidamine õnnestuks on vaja loomadesõbraliku projektlahendusega farmi. Farmi rajamise eeltingimusteks on kvaliteetese söödaga varustamise võimalus, sobiva karjaga komplekteerimise ja karja taastootmise võimalused ning kvalifitseeritud kaadri olemasolu ja väljaõpetamise võimalus [3, lk. 24]. Sealiha suurtootmisel on määrav tähtsus sigade söötmisel ning esmajoones sööda olemasolul. Sööt peab olema kvaliteetne, tasakaalustatud kõigi osiste poolest ja riknemata [2, lk. 450]. Söötade ettevalmistamisel peab hindama kõigi ressursside otstarbekat kasutamist. Eelistada tuleb tehnoloogiat, mis võimaldab[2, lk. 62]: 1
valuuta ja riigieelarve tasakaal. Eesti majanduspoliitika on oma olemusliku mittesekkumise paradoksi küüsis, mille pahuküljeks on, et majanduspoliitilised debatid on ideologiseeritud ja opositsiooni ning sots partnerite maj-poliitilise võimekuse areng on seetõttu peaaegu olematu. 1. 80ndatel kaks peamist probleemi rahvuslik-demograafiline, majanduslik-tehnoloogiline mahajäämus. Struktuuripuudus. Majanduspoliitika tuli esitada läbi rahvusliku säilimise ja taastootmise ning samas tagama strutuuri muudatusi- 90ndatel peamiseks iseloomujooneks oli vältimine, prioriteetide puudumine ja eristamine. 90ndatel alustati majandust nullist, mis tähendab, et soov oli eemalduda nõukogude võimu plaanimajandusest. Arengulist rolli mängis Põhjamaade 80ndate kogemus, kus majandus arenes läbi suurte mõõnade ja tõusude. Suur osakaal välisinvestorid. Peamised muutused Eesti seadusandluse harmoniseerumine EL juriidilise raamistikuga; innovatsiooni-, teadus-, ja
taseme. 22. ATP - organismi universaalne energia talletaja ja ülekandja. ATP’ta ei saa organism eksisteerida. ATP Lagunemisel tekib energia. ATP= ADP+P+energia ATP=AMP+P+P+energia+energia • Organismis on 1023 ATP-molekuli (85 g) • 1 min kulutatakse see kogus ära 3 korda • Rakk sureb kui energia varustamine katkeb • Rakus on energiavaru 4 – 5 töösekundiks • ATP laguneb iseeneslikult, kui teda ei kasutata. 23. ATP taastootmise mehhanismid organismis: • ATP-PCr süsteem - Kestab 10-15 sek. Ei vaja midagi ega tooda kahjulikke laguprodukte. Kõige kiirem energiatootmise võimalus. • Glükolüüs - Kestab 3-4 min. Ei vaja midagi peale glükoosi, kuid toodab piimhapet. Hapniku osavõtuta. Glükoosi kulu väga suur. • Oksüdatiivne süsteem - Toimub pidevalt. Vajab O2, kasutab glükoosi, rasvu ja valku. Toodab H2O ja CO2. Energiatootmisvõimalused suured. Eelistatakse süsivesikuid. Rasvade kulutamine. ---
iseeneslik tasakaal ei saabu ka pikema aja jooksul. Majanduslik mõtlemine on majanduslike probleemide asjalik ja loogiliselt järjekindel lahendamine, mille puhul tuginetakse tegelikust majanduselust saadud kogemustele, arvestatakse valitsevale ühiskonnaelule omaseid tavasid ja põhimõtteid ning kasutatakse olemasolevaid teoreetilisi teadmisi. Majandus on kogu ühiskonna ja kõigi selle liikmete püsivaks olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pidev taastootmise süsteem. Majandustegevus toimub : - üksikindiviidi, - ettevõtte, - majandusharu, piirkonna, regiooni või - kogu riigi tasandil. Majanduse üldteooria on õpetus olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Majanduse põhiküsimused: Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Kuidas tagada tööhõive? Kuidas tagada majandussüsteemi paindlikkus? Piiratud ressursid
säästma elu- ja looduskeskkonda ning kriitiliseks varuks ja 2. hoiduma sellele kahju tekitamast. kasutatavaks varuks. Omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust kitsendatakse, lähtudes vajadusest kaitsta Taastuva loodusvara kriitiline varu on väikseim suurus, loodust kui inimkonna ühisvara ja rahvuslikku mis tagab rikkust. loodusliku tasakaalu ja taastootmise, Looduskeskkonna saastamise minimeerimine ja loodusvarade kasutamine loodusliku tasakaalu kaitsereziimide täitmise ning säilitavates kogustes on majandustegevuse bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilimise. põhinõuded. 13.10.2014 57 13.10.2014 58
Kui see on suurem kui 0, siis toimub populatsiooni kasv, kui negatiivne, siis langus. Suremus kui suur on antud populatsioonisisene indiviidide kadu Vanuseline suremus eri vanuses indiviidide suremuse suhe populatsiooni täielikku suremusse Viljakus kui palju on populatsioon võimeline antud ajahetkel kasvama Paljunemisväärtus demograafiline parameeter, näitab kui kasulik on üks või teine populatsiooni liige populatsiooni taastootmise seisukohast. DEEVY KÕVERAD DEMOGRAAFILISED PÜRAMIIDID 14. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon; Populatsioonide levik isendite jaotus ruumis ja selle ümberpaiknemine. Isendite jaotumine ruumis põhjustab isendite ümberpaiknemise. Levik saab olla juhuslik, regulaarne või agregeeritav. Kitsamas mõttes on levimine ühe indiviidi ümberpaiknemine
eeldus sotsiaalse ja kultuurilise kapitali tekkeks: võrgustike kasvamisel klastriteks ning suhete vormumine institutsioonideks, normideks ja väärtusteks allvõrgustikes olev usaldus ja klastritele omane kultuur vähendab transaktsioonikulusid ja loob sünergiaid; ettevõtlikkus, õppimine ja innovatsioon, millest saab regiooni elulaadi ja (mikro)kultuuri osa; normide- väärtuste raamistik tagab stabiilsuse, teadmiste ja inimkapitali taastootmise institutsionaalse õppimine võime, millega seda raamistikku jätkuvalt ja loovalt uuendada. evolutsiooniliselt arenenud sektori-läbised ettevõtlusvõrgustikud Hea ettevõtluskeskkond (miljöö), mis tagab uued nišid (uutele) ettevõtetele ja uute klastrite tekke; koostöö ja konkurentsi balansseeritus: teatud tasemel toimuv koostöö on konkurentsi aluseks ja tagab innovatsiooni; spetsialiseerumise, teadmiste ja oskamise (know how) kasvu ning tehnoloogilise arenguga loodav mastaabisääst.
Inimesed ei saa elada ilma toidu, rõivaste ja muude vajalike materiaalsete hüvedeta. Inimese kõige esimest vajadust toitu ei anna loodus, peale väheste erandite, valmiskujul. Toiduaineid tuleb kõigepealt toota. 50 Põllumajanduse funktsioonid: 1)toiduainete tootmine koos tehnilise toorainega (puuvill, lina jm); 2)töö mahutamise ja tulude saamise allikas; 3)tööjõu laiendatud taastootmise allikaks teistele majandusharudele; 4)reservide, ekspordi ja välisvaluuta kogumine; 5)loodusliku keskkonna taastootja; 6)maaelulaadi säilitaja. Sõltumata sellest, kas me vaatleme toiduaineid kui inimese elutegevuse protsessis kasutatavaid tarbimise objekte põllumajandusliku toorainena või valmistoodanguna, on toiduainete tootmine koos tehnilise toorainega (puuvill, lina. jm.) põllumajanduse üks põhilisi funktsioone. Põlmaj osa majanduselus ei piirdu ainult elatusvahendite hankimisega
inimene või ka nt vaalad). Teine suremus vanusest sõltumatu(vt joonist vihikus)(suremust määravad mingid välised tegurid. Juhuslikku laadi). Kolmas noorte suremus suur, edasi aga kahaneb oluliselt. Vanusega negatiivselt seotud(nt lõhe kes heidab miljoneid marjateri vette, millest enamik ära süüakse. Suure lõhena keegi enam ei ohusta. Ka suured merikilpkonnad). 31.03.09 Parameetrid Paljunemisväärtus hinnang, kui kasulik on üks või teine populatsiooni liige populatsiooni taastootmise seisukohast. Kui väärtuslik mingis vanuses populatsiooni liige on. Vx= vaata vihikust! t-tähistab aega. Tulevik. Vx paljunemisväärtus vanuses x Vastsündinu on populatsioonile suhteliselt väärtusetu, kuna tõenäoliselt heidab ta hinge. Suurim väärtus varases fertiilses eas. Sardooniline naer igavikuline kurbus mida väljendatakse läbi naeru. Vanurite hukkamine Sardiinias. Levimine ja levik Levik iseloomustab populatsiooni isendite jaotust ruumis. Levimine protsess
protsessi areng jne. Sotsialiseerumine koosneb lapse, nooruki, täiskasvanu vastastikustest tegevustest ümbritsevas keskkonnas. Sotsiaalse protsessina mõistetakse mingi sotsiaalse objekti või sotsiaalse süsteemi oleku ning süsteemi elementide ja allsüsteemide jörjepidevat muutumist. Sellisel juhul on tegemist kas funtksionaalsete protsessidega või arenguprotsessidega. Funktsionaalsed protsessid tagavad objekti kvalitatiivse taastootmise. Pidevalt korduvatest seeriatest koosneb ka inimese argitegevus (ärkamine, hommikused toimingud enne tööleminekut, sõit töökohta, tööalane tegevus, kojuminek jne). Arengurotsessid (arengud) viivad sotsiaalse objektii kvalitatiivselt uuele tasandile, uude seisundisse. Inimese sotsialiseerumine on eri kristeeriumidest lähtuv arenguprotsess. Selline protsess on näiteks õppimine või enesetäiendamine. Arenguprotsessid võivad olla evolutsioonilised või revolutsioonilised.
8. Sotsiaalse mobiilsuse kolm aspekti: võimalus liikuda ja eskalaatorid, valmisolek liikumiseks, adapteerumine - ük võimaldab sots ümberpaiknemisi, tõusud majanduses, poliitikas, kirikus, teaduses (eskalaatorid). Inimese häälestatus muuta sots seisundit ja keskkonda. Adapteerumine kohanemine uue kk-ga, rollidega. 9. Sotsiaalsed protsessid - ükskõik mis sotsobjekti või koostisosade muutumine. Funktsionaalsed tagavad objekti kvalitatiivse taastootmise, arengupr viivad selle uuele tasandile, revolutsioonilised on kiired & põhjalikud. 10. Sotsiaalseid muutusi esile kutsuvad faktorid - muutuvad tootmismeetodid, kultuurielemendid, toimuvad sotsliikumised, kehtestatakse ued seadused. 11. Süsteemisisesed ja välised muutusi põhjustavad tegurid: innovatsioon, uus kultuur ja kultuuriline lõtk, konfliktid, difusioon - 1)uuenemine, midagi teisiti
organisatsioonis ja struktuuris ning millel on inimeste või koosluse elementidevahelised seosed. Juhuslikud või ettekavatsetud (eesmärgipärased). Sotsiaalsete nähtuste seeria kui protsess kui see säilitab identsuse ajas. Sotsiaalne protsess on ükskõik millise sotsiaalse objekti või tema koostisosade järjepidev muutumine (inimeste areng ja kasvamine). Funktsionaalsed protsessid tagavad objekti kvalitatiivse taastootmise. Pidevad korduvad seeriad (tööpäevade ühed ja samad tegevused kindlatel aegadel ja järjestuses). Arenguprotsessid viivad sotsiaalse objekti kvalitatiivselt uuele tasandile, uude seisundisse. (õppimine, enesetäiendus) . Näiteks edukad läbirääkimised on kui arenguprotsess – valmib uus toode. Evolutsioonilised – pidevad aeglased, plastilised ja kvalitatiivsed muutused. Revolutsioonilised – suhteliselt kiired ja põhjalikud kvalitatiivsed muutused
sotsiaalsetele grupeeringutele (tankistid, agronoomid jne) pühendatud päeva, mida võib pidada kaitsepühakute päevade vasteiks. Kui need pühad pidid vaigistama inimeste janu pidulikkuse järele, siis kiriklikke tegevusi nad otseselt maha ei surunud. Mõned kiriklikud kombed aga osutusid ootamatult elujõulisteks (nt. surnuaiapühad, eriti ohtlikuks peeti leeri) - kiriklike kommete järjepidevuse katkestamine ja rahva kirikust eemaletõmbamine ehk “kirikliku taastootmise piiramine” saigi nõukogulike tavandite loomise üheks peamiseks põhjuseks. Uutest tavanditest võib ära nimetada laste kevadpäevad, laste sünni piduliku registreerimise, abielu sõlmimise, hõbe- ja kuldpulmad, ilmalikud matused, mälestamispäevad kalmistutel. Selgeid paralleele annab siin tõmmata kristliku kiriku legaliseerimise algaastatel toimunud suundumusega Rooma impeeriumis - paganlike kommete murdmiseks püstitati uued pühakojad endiste templite või
tarbijale, toimugu see kas raha eest või ilma (barterkaubandus tehingud). Kaubandust võib mõista ka kui kaupade ja teenuste ostu, müüki ja otsevahetust majandussubjektide vahel. Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. 1.1 MAJANDUS, MAJANDUSLIKUD/ TARBIMISLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. ja kaubandustegevust. Ettevõtluse ja majanduse (kaubanduse) põhimõistete ja seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Ülesaanne 1
Poliitiline kultuur moodustab osa üldisest kultuurist. Seetõttu on pol kultuuril niisuguseid jooni, mis on omased kõikidele kultuuriliikidele. Poliitiline kultuur: Kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul On omane suurele sotsiaalsele grupile (rahvusrühmale, ühiskonnaklassile, kogu rahvale), mitte üksikutele indiviididele On jäik poliitiliste muutuste suhtes Suudab püsima jääda pideva taastootmise korral Poliitilisel kultuuril on ka spetsiifilisi jooni, mis tulenevad poliitika enda eripärast. Kuna poliitikat leidub tänapäeval peaaegu kõigis valdkondades, siis hõlmabki pol kultuur mitmesuguseid teadmisi ja oskusi, mida läheb igal kodanikul ühiskonnas elades vaja. Seepärast kasut mõnikord oskussõna kodanikukultuur ehk tsiviilkultuur. Teiseks pol kultuuri erijooneks on võimude aktiivne ja sihiteadlik osalus pol kultuuri suunamisel ja juurutamisel
saavutada kohalikega usaldusliku suhte, mis omakorda aitab aru saada erinevusest sellest, mida inimesed ütlevad, mõtlevad ja teevad; maailma nägemine ja kogemine läbi kohalike endi silmade o Funktsionalist vajaduste teooria - ühiskonna institutsioonid rahuldavad indiviidi vajadusi; indiviidil tekib vajadusi aina juurde ja sellega tekivad uued institutsioonid o Seega on indiviidi ja institutsiooni vahel vastastikune taastootmise suhe, mis hoiab ühiskonda koos Funktsionalismi iseloomustab idee, et ühiskond on funktsioneeriv integreeritud tervik, mille institutsioonid omavahel koostööd teevad. Institutsioonid erinevad ühiskonnanähtused, religioon, majandus, haridus, sugulussüsteem jne Struktuurfunktsionalism: Ühiskonna struktuurid diferentseeruvad nagu organismid; tervikuna toimiv süsteem, kus
kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte kulu, vaid investeering. · Majanduse jätkusuutlik areng · Keskkonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik majandamine eeldab (loodus)ressursside kasutamist nende isetaastumisvõime piirides. Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimetega. Jätkusuutlik ressursikasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet. Sama oluline kui rahvaarv, on ka rahvastiku kvaliteet inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. Inimarengu mõõtmisel arvestatakse näiteks kinnipidamisasutustes olevate inimeste osakaalu, vägivaldseid surmasid, töötuse määra, krooniliste haiguste levikut, sotsiaalhoolekandeasutustes elavate inimeste hulka, koolist väljalangevust. Need näitajad annavad ettekujutuse, kuidas ühiskond inimressurssi kasutab. Ka väikese
Saarte puhul me rõhutasime, et geneetilise vahetuse homogeniseeriv mõju näitab seda, et enamus populatsiooni sisestest kõige silmapaistvamatest heterogeensustest tekkis siis, kui osa populatsioonist sattus geograafilisse isolatsiooni. Kui loodusliku valik Lehekülg 13 lokaalsed jõud on väga tugevad, siis võivad nad varjutada seksuaalse taastootmise ja rekombinatsiooni homogeniseerivad jõud. Isegi siis kui leiab aset mõningane ristumine (inbreeding) võib lokaalselt eelistatumatel genotüüpide olla nii suured eelised, et ebasoovitavad kombinatsioonid pidevalt elimineeritakse. Geenivoog jätkub, populatsioonid jäävad samade liikide osadeks, kuid liigi sees ilmnevad lokaalsed spetsialiseerunud rassid. Mobiilsed ja sessiilsed liigid käituvad keskkonna muutusele erinevalt. Sessiilsed peavad olema äärmiselt paindlikud
inimest ehk 11% kogu elanikkonnast. Vastavalt elamisloa andmed 2005, umbes 500.000 olid Maroko, teine 500.000 olid Ecuadori, enam kui 200.000 olid Rumeenia ja 260.000 olid Colombia.Muud suurt välismaa kogukonnad o n Briti (8%), Prantsusmaa (8%), Argentina (6%), saksa (6%) ja Boliivia (3%). Hispaania on enam kui 200.000 sisserändajate Lääne-jaKesk- Aafrikas. [117] Alates 2000 Hispaania on olnud kiire rahvaarvu kasvu tulemuselsisserändevoogudest, vaatamata sündimuse see on ainult pool taastootmise tasemest. See ootamatu ja pidev sissevool sisserändajad, eriti need, kes saabuvadsalaja meritsi, on põhjustanud märgatavaid sotsiaalseid pingeid. ELis on Hispaania suuruselt teine sisserände määr protsentides pärast Küprose, kuidsuur varu, mis on kõrgeim absoluutarvudes. Seal on mitmeid põhjuseid kõrgesisserände, sealhulgas Hispaania kultuurisidemed Ladina-Ameerikas, temageograafiline asend, poorsus oma piire, suurust oma varimajanduse ja tugevustpõllumajandus-
- NAD ja NADH 7. Vitamiinid ja koensüümid. Mis on vitamiinid ? - On madalamolekulaarsed, bioaktiivsed orgaanilised heterogeensed ained - Enamasti organism neid ise ei sünteesi (on asendamatud, enamik neist saadakse toiduga, on eksogeensed) - On asendamatud mikrotoitained Millised on vitamiinide erinevad ülesanded organismis? - Vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse , rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks - Reguleerivad närvide, lihaste ja luude toimimist; omavad rolli luu- ja lihaskoe moodustumisel - Kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest - Kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest Vitamiinide saamise allikad (eksogeensed, endogeensed). - Vitamiinide põhiallikad toit annab põhiosa; seedekulgla mikrofloora; vitamiinipreparaadid - Endogeensed organismis sünteesitud vitamiinid
.............................................................. 31 1 MÕISTED 1. Mikroökonoomika 1. Majandusteaduse olemus Teadus on süsteemne teadmiste kogum, mis võimaldab inimestel genereerida(tekitada) uusi, täiuslikumaid teadmisi Majandus on kogu ühiskonna ja kõigi selle liikmete püsivaks olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi kui süsteemide elemente ja nende mistahes järku või laadi ühendusi kui süsteemi allsüsteeme, kõigi nimetatute mistahes laadi majanduslikust huvist ajendatud aktiivsusavaldustes (e majandustegevuses) ning seejuures kujunevates suhetes (e majandussuhetes). Majandusteadus (e ökonoomia kui majandusteadus kõige üldisemas mõttes), on ühiskonnateadus (sotsiaalteadus), mis uurib majanduse olemust ja
Eesti jätkusuutliku arengu prioriteedid: o Ühiskonna sidusus o Eesti kultuuri elujõulisus o Heaolu kasv o Ökoloogiline tasakaalustatus Jätkusuutlik majandamine eeldab (loodus)ressursside kasutamist nende isetaastumisvõime piirides. Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimetega. Jätkusuutlik ressursikasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet. Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema legitiimne ja efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Ühtki eelmainitud probleemidest ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlikkuse tagamisel lähtutakse maailmas Rio de Janeiros vastuvõetud ülemaailmsest keskkonnastrateegiast Agenda 21. 17
KESKKONNASEISUND Suurimad keskkonnaprobleemid maailmas: Globaalne soojenemine, Liigne nafta tarbimine, Märgalade kadumine, Hiigeltammide kasv, Korallriffide kadumine, Liigne kalastamine, Tuumajäätmed Suurimad keskkonnaprobleemid Eestis: Õhu saastatus, jääkreostus, põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus; Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine. Vee- elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus; Keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus; Elustiku ja maastike mitmekesisuse , sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist; Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Keskkonnaprobleemide peamised tekkepõhjused: Toorme- ja heitmemahuka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
