1978. võeti Käbin võimult maha, asemele sai K. Vaino. 1978. salajane otsus uue venestuskampaania, venestuse läbiviimiseks ENSVs. Asjaajamine riigiasutustes venekeelseks, segalasteaiad, koolid. 1980. toimusid üliõpilaste ja õpilaste rahutused. 1980. okt. nov. "40-kiri". Kaplinski, Lauristin, P.-E. Rummo jne. "Avalik kiri Eesti NSV-st". Käsitleti keeleküsimust, süvenevat migratsiooni, möödalaskmisi noorsoopoliitikas. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Murranguks sai 1987. a. kevadel alanud üldrahvalik fosforiidikampaania, mille algatajateks olid TÜ ajalooteaduskonna üliõpilased. Aulakoosolek. 1987. 1. mai demonstratsioonil kanti loosungeid fosforiidikaevandamise vastu. 1987. sept. Korraldas MRP-AEG grupp Tallinnas Hirvepargis meeleavalduse, kus nõuti MRP tunnistamist NL poolt. Esimene sellelaadne miiting Nlis. 1987. septembris avaldati "Edasis" IME projekt. ENSV majanduslik eraldumine ülejäänud NSVList. Autoriteks Tiit
· 1940 põhiseadus - Kõik võim ENSV-s kuulub linna ja maa töötavale rahvale töötava rahva saadikute Nõukogude kaudu. · 1977 põhiseadus - Kogu võim Eesti NSV-s kuulub linna ja maa töörahvale töörahva saadikute nõukogude näol. Nõukogude okupatsioon Eestis algas jaanuaris 1944 Nõukogude sissetungiga Eestisse ja lõppes Eesti Vabariigi iseseisvumisega augustis 1991. See oli Nõukogude Liidu kolmas ja ühtlasi ka viimane okupatsioon Eesti territooriumil. 10. Taasiseseisvumine 1991 Eesti taasiseseisvumist tähistatakse 20. augustil, kuna 20. augustil 1991 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. Otsuse vastuvõtmise tõukeks sai Moskvas toimuv Augustiputs, mille põhjuseks oli Venemaa mõne poliitilise jõu rahulolematus perestroikaga ja NSV Liidu nõrgenemisega. 1991. aasta 20. augusti pealelõunal saabusid dessantväelased Tallinna ja hõivasid Tallinna teletorni. Vabatahtlikud asusid
Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel. •Peamine allikas selle kohta- Läti Henriku kroonika. Keskaeg – jõ...
Pownalli ,,Meistriklass" Noorsooteatris (lavastas Allabert) · Komöödia ja kerge meelelahutuse tulv publiku meelitamiseks (publiku hulk on märgatavalt vähenenud). Publik tegeles ühiskonnamuutmisega ja poliitiliste tegevustega. Teater pidi ka kuidagi publikut saali saama. Komöödia oli kõige parem. Mingi efekt saavutati, aga nii palju, kui vanasti oli, publikut ei saadud. Eesti taasiseseisvumine ja teater · 20. aug 1991 Eesti taasiseseisvumine · Teatritest kaob tsensuur · Majanduslik olukord keeruline (nii teatrite kui publiku jaoks) · Publiku hulga vähenemine · Sellest tulenev vajadus repertuaari sagedamini uuendada · Repertuaaris ühelt poolt komöödiad, teisalt klassika Merle Karusoo (1944) · Nn sotsioloogilise teatri esindaja
3. Ta on puht Indialik ilmik ning usutakse, et eriaegadel tekivad eriõpetlased, kes räägivad erinevates probleemidest. Tänu hinduismile on tekkinud Indias kastisüsteem s.o range sotsiaalne jaotumus, mida ei ole suudetud tänaseni likvideerida. Kõige vanem religioon, millel ei ole konkreetset loojat, panteonis palju jumalaid.(aluseks Aasia loodususundid) Maailma suuruselt 3. religioon. Pilet 12 1. Laulev revolutsioon, Eesti taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvumine saab alguse 1987. a 23. aug, mil toimus esimest korda Hirvepargi miiting, millega avalikustati MRP salalepingud. Ajakirjas “Postimees” algatati projekt IME-Isemajandav Eesti, millega tehti ettepanek NSV Liidule, et Eesti hakkab end ise majandama. 1988. a aprill- loominguliste liitude preemum. Suvel algas laulev revolutsioon(protestiliikumine fosforiidikaevanduste rajamise osas), mis tipnes 11.sept üritusega “Eestimaa laul”. Rahvaüritustel hakati kasutama sini-must-valget lippu
eelkõige üleliidulisi vajadusi. Põllumajandus oli tööstuse kõrval ka 1980.aastatel tähtis haru. Eesti NSV maafondist oli suur osa metsa all (koos võsaga 46,8%). Põllupind moodustas kogu maafondist 21,8 %. Saagikuse tõstmiseks kasutati mineraalväetisi 1980. aastatel ühe põllumaa hektari kohta üle kümne korra rohkem kui Eesti Vabariigis 1939. aastal. Kolhoosi- ja sovhoosiperedes vähenes loomapidamine. Arvati, et individuaalsektor ei ole enam põllumajanduses vajalik. EESTI TAASISESEISVUMINE JA ÜLEMINEK TURUMAJANDUSELE 1. Majanduspoliitilisest olukorrast Eestis tehti esimesed sammud turumajanduse suunas juba enne taasiseseisvumist 1980. aastate lõpus. 1980. aastate keskpaigaks valitses Eestis üldine majanduslik stagnatsioon. Avalikustati informatsiooni keskvõimude kavatsusest rajada Põhja-Eestisse uued fosforiidikaevandused. Kaevandamine oleks kaasa toonud ökoloogilise katastroofi ning ka uue migrantide sissevoolu. 23. augustil 1987
Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor- Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905.a suvel. Peamisen...
14 c) Tegutsesid: Fr. Tuglas, G. Suits, M. Under, A. Gailit, H. Visnapuu, A. H. Tammsaare, A. Kivikas, O. Luts, J. Liiv, E. Vilde. 4. Teine maailmasõda ja pärast seda a) Kolmandik eesti kirjanikke põgeneb kodumaalt. b) Tegutsesid: D. Vaarandi, J. Smuul, K. Ristikivi, J. Kross, B. Alver, M. Unt, V. Luik, J. Viiding, D. Kareva c) Kassetipõlvkonna tulek 1962. a. 5. Taasiseseisvumine a) Noorterahutused punk. b) 1989. a. Balti kett c) 1991 Eesti Vabariik d) Tegutsesid: H. Runnel, O. Arder, A. Ehin, J. Kaplinski, P.-E. Rummo, M. Unt, D. Kareva. 6. 1991 tänapäev a) Uued kirjandusrühmitused: Noorte Autorite Koondis, Tallinna Noored Tegijad jt. b) Kodueesti ja väliseesti kirjanduse taasühinemine. c) Tegutsevad: A. Kivirähk, I. Hirv, L. Kunnas, A. Vallik, J. Rooste, Wimberg, T. Õnnepalu, K. Kender, M. Heinsaar, A. Ilves, J
Breneviga. Hrutovi ajal ellu viidud sisepoliitilised uuendused asendati hoopis jäisema ja puisema bürokraatiaga. 1974. aastal jõudis ÜRO-sse Eestis 1972. aastal koostatud märgukiri Eesti õigusliku olukorra kohta. 1975. aastal märgukirja koostajaid karistati viie- kuni kuueasstase sunnitööga. 1980. aastal koostasid Eesti haritlased märgukirja N. Liidu asutustele seoses eestipärase säilitamise vajadusega. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Iseseisvusliikumise survel võttis ENSV Ülemnõukogu 16. novembril 1988 vastu suveräänsusdeklaratsiooni ning kuulutas ENSV seadused N. Liidu omade ees ülemuslikuks. Sellel otsusel oli suur tähtsus kogu N. Liidu ulatuses: ahelreaktsioonina vallandusid teiste liiduvabariikide ja ka autonoomsete vabariikide suveräänsusdeklaratsioonid. 30. märtsil 1990 kuulutas Ülemnõukogu välja eesti Vabariigi taastamisele viiva üleminekuperioodi ning 8. mail ennistas riigi nime, vapi ja lipu. 19
ees, ei hoolita väljaantud lubadustest. Ja kui millestki hoolitakse, siis esmajoones sellest, et moraalselt küsitav tegu oleks JOKK. Suur oht peitub selles, et me ei märkagi, kuidas massiline hoolimatus isiklikul tasandil areneb hoolimatuseks mitte üksnes oma keskkonna, vaid ka oma ühiskonna ja rahva vastu. Enesekeskne hoolimatus ja küünilisus murendavad märkamatult, kuid kindlalt selle riigi aluseid, mille taasiseseisvumine 16 aasta eest kujunes üheks 20. sajandi imeks. Seda mitte ainult poliitiliselt. Eesti iseseisvumine oli ühtlasi rahvusliku hoolivuse, ühtehoidmise ja ühise moraalse tahte ime. Kust leida neid ilusaid asju praeguses, pealtnäha edukas Eestis? Kas see on üldse võimalik? Oskar Loorits, eesti rahva hinge paremaid tundjaid, tõdes juba 70 aasta eest, et ühiskonna vundamendiks pole mitte tsentraliseeritud võim, vaid iga üksikisik. Kui nii, siis kerkib kohe
koosnes valdavalt eestlastest. Nüüd, kui vanem põlvkond on siit ilmast lahkumas, on eestlaste suhtlusringid jäänud väikeseks. Eesti keele kasutus Brasiilia eesti kogukonnas on olnud selgelt domeenispetsiifiline, kuid tänaseks on portugali keel tõrjunud eesti keele välja juba ka enamikest eesti kodudest. Ka kirjakeelena pole eesti keel aktiivselt kasutusel. (Jürgenson, Jürisson 2010: 285-288, 290, 292) 2.2. Eesti keel Saksamaal Eesti taasiseseisvumine ja piiride avanemine võimaldas 1990.aastate algul tulla Saksamaale lapsehoidjaks või õppima ülikooli. Suurema osa väljarändajaist moodustasid noored naised. Lapsehoidjana töötada võis üldjuhul ühe aasta. Paljud astusid seejärel ülikooli või abiellusid ja jäid Saksamaale elama. Eri andmetel elab Saksamaal praegu umbes 4000 eestlast, enamik suuremates linnades ja nende lähiümbruses (Hamburg, Köln, München, Berliin). Nendes linnades tegutsevad eesti
LÄTI MAATUNDMINE 1201 Riia asutamine piiskop Alberti poolt 1236 Saule lahing (22.sept); Semaisid ja semgalid Mõõgavendade ordu vastu 1873 esimene üldlaulupidu, ,,Jumal, õnnista Lätit" esmaesitus (Läti hümn, lauldi siis tavalise lauluna) 18.11.1918 Läti Vabariigi väljakuulutamine 11.11.1919 sõda Bermondi sõjaväe vastu 4.05.1990 iseseisvuse kuulutamine 21.08.1991 taasiseseisvumine 1) ÜLDINE PINDALA 64 589 km2 PIIR 1862 km NAABRID Eesti, Venemaa, Valgevene, Leedu LÄTI · Asutati 18.nov 1918 VABARIIK · Kuulutati iseseisvus 4.mai 1990 · Taastati iseseisvus 21.aug 1991 OKUPATSIOON · NL ID o 1940 1941 o 1945 1991 · Saksamaa o 1941 - 1945 LIIKMESTAAT · ÜRO 1991 USED · NATO 2004 · EL 2004
Milleks on valitud töö algusaastaks 1987 ja lõpetuseks 2015? Sellise valiku aluseks on mitu võimalust, antud juhul on peamine aga peapiiskopide ametis olemise aeg. EELK peapiiskop Edgar Harki surma järel asus just 1987. aasta lõpus (valitud 11.06.1987, pühitsetud 15.11.1987) ametisse Kuno Pajula, kelle ametiaja sisse jäid ühed olulisemad muutused ja arengud kirikuelus ja Eesti ühiskonnas - Nõukogude Liidu lagunemine, kirikuid tabanud usubuum, Eesti Vabariigi taasiseseisvumine ja sellega seotud seadusandluse loomine. Uurimisperioodi lõpuks on 2015. aasta küünlapäev, mil ametisse seati järjekorras 10. peapiiskop Urmas Viilma. Peapiiskopide kui ülemkarjaste mõju oma kiriku arengule, olukorrale ja suunale on sedavõrd oluline, et nende ametiajad on sobivateks tähistusteks ühe või teise perioodi jaoks. Lisaks peapiiskopi ametiaegadele on aga teisigi võimalusi. Näiteks on võimalik jagamise aluseks
muusikata TRANSGRESSIIVNE KIRJANDUS - Ingl k. Patustama, üle astuma - märgib kirjandust, mis on otseses seoses lääne ühiskonna vaimuseisundiga (materialistlik ja egoistlik ellusuhtumine) - eksistentsialismi küsimuste käsitlemine ning nende nö üle võlli keeramine - sotsiopaat = isik, kes ei näe enda vigu ja muutub kergelt vägivaldseks, kellel puudub süütunne ning empaatiavõime Transgressiivne kirjandus Eestis - taustaks taasiseseisvumine 90date alguses - poliitilised muutused - majandusolude muutmine – kiirelt ja vahendeid valimata rikastumine Kaur Kender „Iseseisvuspäev“ (1998) - esimene transgressiivne teos Eesti kirjanduses - nihe nii sisus kui keeleliselt (nihe ka jutustamisviisis) - „kolekirjandus“ ja „tume realism“ - kangelane, kes eirab ühiskondlikke kokkuleppeid (naistesse suhtuvad põlglikult ja alandavalt) - vägivaldne ja täis vägisõnu
Lähte Ühisgümnaasium PK Üks Eesti omariikluse taastajatest Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Viivi Rothla Lähte 2013 Sisukord Lk. Sissejuhatus .........................................................................................3. Elulugu..................................................................................................4. Maie Anton abikaasast ja Eve Anton isast.........................................5. Rein Anton isast....................................................................................6. Arvo Anton isast ja Arvi Anton vanaisast..........................................8. Kristiina Anton vanaisast ja Kalev Kiisler sõbrast...........................9. Heino Konstabi klubikaaslasest....
o Tulu oli nii madal, et seda ei maksustatud o Oli progresseeruv maksukoormus (5% min, 36% maks) · Pensionäre oli 1936 kõigest 12 366 praeguse 300 000 vastu · Palganäitajad: o Mees lihttööline tööstuses 80 kr kuu (naine 60) o Sulane mees 20 kr kuu, naine 13 o Õpetajad 96 kr ja 110 (alg ja keskkool) o Asjamehed suurtööstuses 250 kr kuu Loeng III: Taasiseseisvumine Pärast Eesti iseseisvumist 1991. aasta 20. augustil, hakati välja töötama Eesti Vabariigi põhiseadust Sellega hakkas tegelema Põhiseaduse Assamblee, mis moodustati Eesti Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi liikmetest (mõlamast 30 liiget, kokku 60) Samal ajal oli Eestis palju erakondi (9 erakonda). Eriti keeruliseks tegi olukorra see, et selles erakondade hulgas puudus üks kindel domineeriv jõud, mistõttu olid igasugused
1970. aastate lõpus sai sotsiaalse ja majandusliku kriisi süvenemine Eestis üha selgemaks. Loodusressursside raiskamine ja keskkonna reostamine (Kirde-Eesti jõudis ökoloogilise katastroofi lävele), elatustase ja elukvaliteet langes, tarbekaupade ja toiduainete defitsiit suurenes. Ühiskonnas süvenes pessimism ja sotsiaalne apaatia, alkoholism ja kuritegevus. Olukord Baltimaades tekitas rahutust demokraatlikes naaberriikides. Eelneva peatüki allikas: http://estonica.org EESTI TAASISESEISVUMINE Eesti taasiseseisvumise eeldused: 1. Rahvusvaheline tasand 1) sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus. (Kriis ilmnes juba 1980. aastate alguses) 2) NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) 3) võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.)
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja afganistanis ja viis sealt 1989 aastal nõukogude väed välja 1989-90 kommunistlike reziimide kokkuvarisemine idabloki...
Jeltsin- Juhtis augustiputsi ajal demokraatlikke jõude ning oli NSV Liidu lagunemise ajal üks (SRÜ) loojaid. Venemaa Föderatsiooni presidendina juhtis Venemaa reformipoliitikat, mis taotles üleminekut demokraatiale ja turumajandusele SRÜ- Peale NSV Liidu lagunemist loodi riismetest lõtv riikidevaheline ühendus- Sõltumatute riikide ühendus -EL- Loodi 1952. Euroopa Liit. Eesmärgiks rahvusvaheline majanduslik koostöö. EURO- PILET 15 Eesti Vabariigi taasiseseisvumine 40 kiri, fosforiidikampaania, MRP-AEG, EMS, RR, ERSP, iseseisvusdeklaratsioon, Balti kett, Eesti Kongress ja Komitee, üleminekuperiood, IME, augustiputs, Vene vägede lahkumine Eestist Õpik: Eesti ajalugu II ptk 45-48 lk 140-163, Atlas lk 24-25; XX sajandi ajalugu II ptk 8, lk 107-115 ja 140-147 -40kiri adresseeriti keskajalehtedele, sellele kirjutas alla 40 tuntud vaimuinimest, sellega loodeti juhtida tähelepanu ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele ja olemasolevat reziimi inimikustada.
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja afganistanis ja viis sealt 1989 aastal nõukogude väed välja 1989-90 kommunistlike reziimide kokkuvarisemine idabloki...
Kolhoosid muudeti sohvhoosideks. Agratööstus ja talude taastamine, et kriisist pääseda. Tekitati juurde erinevaid tööstusi ja tehaseid (Kunda tsemenditehas, Maardu mineraalväetiste tehas, Kohtla-Järve mineraalvati tehas). Paljud tööstuskaubad muutuvad defitsiidiks ning tekib talongisüsteem. Uuteks ettevõteteks on: „Estonia“ kaevandus, Eesti elektrijaam ja Võhma lihakombinaat. 18. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine 20. augustil 1991. aastal võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam Nõukogude Liidu koosseisu. Otsuse tõukeks sai Venemaal toimunud augustiputš, mille põhjuseks oli Venemaa rahulolematus perestroikaga. 20. augustil marssis Pihkva dessantdiviis Tallinnasse ja tahtis hõivata teletorni. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead, raadio-ja telemaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse Väljakul
Olaf Langsepp, kelle 1971. aastal vahetas välja Enn Mainla. Spordimuuseumi esimene püsiekspositsioon avati 26.novembril 1971. aastal. 1974. aasta märtsis püsiekspositsioon suleti algas pikk remondi- ja laienemise protsess, mis lõppes alles 1986. aastal. Remondiperioodil tegutseti aktiivselt väljaspool maja korraldati ajutisi näitusi, erinevaid üritusi ja peeti spordiajalooalaseid loenguid. 18.detsembril 1987 aastal avati muuseumi II püsiekspositsioon. Eesti taasiseseisvumine tõi paljudele kultuuriasutustele vabamad käed ja uued võimalused, kuid ka palju probleeme. Üldine majanduslik madalseis mõjutas nii muuseumi finantseerimist kui ka külastatavust. Lisaks tagastati 1995. aastal muuseumi senised ruumid Pauluse kogudusele. Õnneks leiti spordimuuseumile kiiresti uus asukoht. Uus muuseum otsustati rajada Tartu kesklinna Rüütli tänavale Tartu vanasse postimajja. Hoone rekonstrueerimisega saadi valmis 2001. aastal. 1. oktoobril 2001
ja nende karistamise kohta võimude poolt. B) 1979 pöördusid Baltikumi dissidendid kahe Saksamaa NSVL ja ÜRO poole, ning nõudsid MRP lisaprotokolli avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist TAASISESEISVUNUD EESTI VABARIIK: 1. Riikluse ülesehitamine: Peale pikka okupatsiooniperioodi astus Eesti vabariik taaskord maailma poliitilisele kaardile. Eesti taasiseseisvumine võimaldas alustada demokraatlikku arenguteed ja riikluse ülesehitamist. Kõige olulisemaks ülesandeks sai uue põhiseaduse koostamine. Juba augustiputsi ajal olid iseseisvumisliikumise radikaalne ja mõõdukas tiib jõudnud kokkuleppele moodustada võrdsetel alustel Põhiseaduslik Assamblee. 1991 lõpuks valmiski põhiseaduse eelnõu, mis pärast üldrahvalikku arutelu 1992 juunis rahvahääletustel ka ülekaaluka häälteenamusega heaks kiideti.
mitte täites Tuleb kokku leppida Euroopa projekti eesmärgis, ehk.. Euroopa peab valima, kas jätkata integreerumist ja luua vastavad institutsioonid või kuulutada projekt lõppenuks, vahepealset teed ei paista olevat Euroopa peab looma karistussüsteemi reegleid rikkuvate riikidega tegelemiseks (mitte rahaline, aga näiteks poliitiline?) Kokkuhoiupoliitikat ja reforme tuleks täiendada majanduslike stiimulitega 31. Eesti pangakriis 1992-1994 Eesti taasiseseisvumine 1991. 20 juuni 1992 uus raha käibele. Rubla kaotas oma väärtust 10kordselt. Eestis kõik, kes midagi kirjutasid ütlesid, et olud on kehvad ja uskusid, et kui Eesti Kroon tuleb, siis muutub kõik. Siim kallas 27. sept 1991 Eesti Panga presidendiks. Töölisi oli 11 ja need olid inimesed, kes hakkasid rahareformi kallal töötama. Maailma majanduspoliitikat valitses IMF. IMF tegi ettepaneku, et kasutage rublat edasi teiste riikidega, tahtsi
* 3. märtsil 1991 toimus Eestis ennetav referendum, kus rahvale esitati küsimus: ,,Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist? Jaatavalt vastas 77,83%. Selline tulemus välistas igasugused läbirääkimised keskvõimuga liidulepingu üle Riigipöördekatse Moskvas, taasiseseisvumine Õ. lk 155-156 28. juunil 1992 võeti rahvahääletuse teel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus. See jõustus juba 3. juulil. Vastavalt põhiseadusele valiti 20. septembril 1992 Eesti kodanike poolt Riigikogu ja president. Valimistel osales 67,4% kodanikest, käige rohkem kohti sai Isamaa. Presidendikandidaatideks olid: A. Rüütel (Kindel Kodu); L. Meri (Isamaa), R. Taagepera, L. Parek (ERSP). Esimeses voorus ei saanud ükski kandidaat vajalikku 50% häältest. Teine voor toimus Riigikogus
9. Eesti omariiklus (olemus, arengud). IseseisvusManifest- 24.veebruar 1918. (PäästeKomitee) kõigile Eestimaa rahvastele (peeti silmas rahvusi) - Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides koos riigi piiridesse kuuluvate Eestimaa osade loetlemisega. Selles deklareeriti teiste riikide suhtes erapooletus. Eesti lõpliku valitsemiskorra peab kindlaks määrama Asutav Kogu. Selles sätastati tänapäevased põhiõigused ja vabadused. 30. märts. Eestimaa Kubermang 1917. autonoomia 7. juuli 1917 valimised Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) poolt vastu võetud otsust kõrgemst võimust. 15. nov 1917. õigus anda kiireloomulisi määrusi ja käske elu korraldamiseks Eestimaal. Kogukondlik autonoomia. On muutunud juriidiliselt riiklikuks iseseisvuseks. Ajutine Maanõukogu saadeti bolsevike poolt laiali ning oli vaja kiireloomulisi ümberkorral...
Vanameelsete jaoks oli liiduleping liigne järeleandmine 19.08.-21.08.1991 riigipöördekatse Teatati, et Gorbatšov ei suuda enam riiki juhtida ja võim läheb Erakorralise Seisukorra Komitee kätte Putš ebaõnnestus Gorbatšovi tähtsus lange, Jeltsini tähtsus tõusis Algas NSVL lagunemine 8 dets 1997 SRÜ (sõltumatute riikide ühendus) moodustamine 25 dets 1991 Gorbatšov teatas presidendiameti mahapanemisest ja NSVL laialisaatmisest Eesti taasiseseisvumine 1980-1991 Karl Vaino EKP KK I sekretär 1978-1988 1980 noorsoorahutused Rahutused algasid ansambli Propeller esinemise keelamise pärast 40-ne kiri Eestalste ebakindlust oma tuleviku suhtes on põhjustanud järgmised asjaolud: 1. Eesti elanikkonna kiire osakaalu vähenemine, eestlased muutumas vähemusrahvuseks 2. Eesti keele kasutamise piiramine asjaajamises 1985 Gorbatšovi võimuletulek ja perestroika algus
propagandat. Alates 1959 aasast kehtis 8kl kohustuslik haridus. Ametlikult tunnistati usutunnistuse vabadust, kuid igapäevaelus tehtiu usklikele ja kogudustele takistusi. Kultuurielu ideoloogiline juhtimine, kakskeelsuse ülistamine ja tsensuuriolude karmistamine tekitas protesti haritlaskonnas. Selle tunnistuseks oli 1980 aastal ajakirjanduses ilmunud 40 kiri milles osundati paljudele lahendamata probleemidele. Taasiseseisvumine ja iseseisev Eesti vabariik 1986 tahtsid Moskva keskametkonnad rajada Eestisse uut fosforiidikaevandust. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ja sundis ametkondi protestiga sellest loobuma. (fosforiidikampaania). 1987 augustis loodi esimene poliitilin org.- MRP Avalikustamise Eesti Grupp-, et avalikustada MRP tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selle eesmärgil korrladati MRP-AEG eestvedamisel 23.aug.1987 Tallinnas Hirvepargis politiline meeleavaldus. 1987 lõpul loodi esimene
...................................................................... 43 BAASIDE AJASTU..................................................................................................................................... 45 EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK (06.08.1940-20.08.1991)................................................ 47 VASTUPANU.............................................................................................................................................. 50 TAASISESEISVUMINE.............................................................................................................................. 53 EESTI VABARIIK (1991)................................................................................................................................ 55 56
ühinemine. Kuid ühinemine ei olnud üksnes sakslaste siseasi, vaid selle pidid heaks kiitma ka senised okupatsioonivõimud Teise maailmasõja võitjariigid. Nõukogude Liit nõustus ühinenud Saksamaa jäämisega NATO liikmeks. Ühinemisläbirääkimised algasid 1990. aasta veebruaris ning lõppesid 3. oktoobril poliitilise ühinemisega. Kahe Saksamaa tegelik ühendamine on kulgenud kiiresti, kuid mitte probleemideta. EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE 1985. aastal Gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, mil avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma (nn fosforiidikampaania). 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus
ühinemine. Kuid ühinemine ei olnud üksnes sakslaste siseasi, vaid selle pidid heaks kiitma ka senised okupatsioonivõimud Teise maailmasõja võitjariigid. Nõukogude Liit nõustus ühinenud Saksamaa jäämisega NATO liikmeks. Ühinemisläbirääkimised algasid 1990. aasta veebruaris ning lõppesid 3. oktoobril poliitilise ühinemisega. Kahe Saksamaa tegelik ühendamine on kulgenud kiiresti, kuid mitte probleemideta. EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE 1985. aastal Gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, mil avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma (nn fosforiidikampaania). 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus
ühinemine. Kuid ühinemine ei olnud üksnes sakslaste siseasi, vaid selle pidid heaks kiitma ka senised okupatsioonivõimud – Teise maailmasõja võitjariigid. Nõukogude Liit nõustus ühinenud Saksamaa jäämisega NATO liikmeks. Ühinemisläbirääkimised algasid 1990. aasta veebruaris ning lõppesid 3. oktoobril poliitilise ühinemisega. Kahe Saksamaa tegelik ühendamine on kulgenud kiiresti, kuid mitte probleemideta. EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, mil avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma (nn fosforiidikampaania). 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus –
ühinemine. Kuid ühinemine ei olnud üksnes sakslaste siseasi, vaid selle pidid heaks kiitma ka senised okupatsioonivõimud Teise maailmasõja võitjariigid. Nõukogude Liit nõustus ühinenud Saksamaa jäämisega NATO liikmeks. Ühinemisläbirääkimised algasid 1990. aasta veebruaris ning lõppesid 3. oktoobril poliitilise ühinemisega. Kahe Saksamaa tegelik ühendamine on kulgenud kiiresti, kuid mitte probleemideta. EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE 1985. aastal Gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, mil avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma (nn fosforiidikampaania). 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus
Ameerikas." Nõukogude võim isoleeris Leedu muust maailmast. USA-s elas 1930. aastal 440 000 leedulast ja mujal veel 100 000. 1944. aastal põgeneti Nõukogude armee eest läände 60 000 leedulast. Peamiselt mindi USA-sse, Kanadasse ja Austraaliasse. Põhiosa, kes emigreerusid olid haritlased, ametnikud ja vaimulikud. 1990. aastal USA-s elas 526 000 leedu kodanikku, Kanadas 35 000, Lääne-Euroopas 24 000, Austraalias ja Uus-Meremaal 10 000 leedulast. 9. Taasiseseisvumine: Iseseisvusliikumise algus 1980. aastate teisel poolel- 1980. aastal avaldati protesti NSVL agressiooni vastu Afganistaanis. 1980. aastate algul toimus keskkonnakaitseliikumine. 1971. aastal oli 20 000 liiget siis 1983. aastal oli juba 320 000 liiget - Protestiti Leedu looduse ja ühiskonna reostamise vastu - Tuumaelektrijaama ehitamise vastu; naftaleiukohtade avastamine. 1980. aastate II pool: Gerrontokraatia ajal (1984-1985) nõrgenes nõukogude võim Leedus. Andis
· Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine. Uuesti ilmusid Eesti rahvusvärvid avalikkuse ette aastatel 1987-1988, kui sai alguse Eesti vabanemine ja taasiseseisvumine. · Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge lipp taas 24. veebruaril 1989. a. 1990. aasta augustis antud seadusega otsustati sinimustvalge lipp uuesti riigilipuna kasutusele võtta; · Eesti lipu seadus jõustus 01.01.2006 Eesti lipu heiskamine Pika Hermanni torni · Eesti lipp heisatakse Pika Hermanni torni Tallinnas iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00 ja langetatakse päikeseloojangul.
põlisasunike kogukonda vähendada. Et seda kergemaks teha, on rajatud raudteeliin. On ka Tiibeti ajaloolisi piire muudetud, on tehtud nagu suuremaks. Sellega on muudetud tiibetlaste protsent väiksemaks nendel aladel. Dalai-laama elab Indias, pärast suurt ülestõusu, mille Hiina vägivaldselt maha surus (1959). Sinna põgenes veel palju teisi tiibetlasi, tekkinud on päris suur kogukond Põhja-Indias. 29.03.10 Eesti taasiseseisvumine Eesti NSV N. Karotam; J. Käbin; K. Vaino juhid või siis nagu esimehed. 1950. aastal muutus Eesti jaoks: need, kes varem juhtimises osalenud olid kõrvaldati ning võim läks Venemaa eestlaste kätte ja terve rida kultuuriloomingut mõisteti hukka ja kaotasid avaldamisvõimaluse. Karl Vainoga seoses võib rääkida venestamisest: soositi vene keelt, rohkem tunde koolis. Eestis algas massiline kolhooside rajamine 1949. aasta kevadel pärast märtsi küüditamist
tsiviilseadustest välja töötada asjaõigusseadus, mis jõustus 1993. aasta lõpus. Omariikluse taastamine Võimuvaakum Moskvas võimaldas iseseisvuse välja kuulutada. Mitme poliitilise jõu kokkuleppe alusel võttis ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu “Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest”. Eesti riiklik iseseisvus oli taastatud. Selleks ajaks oli riigipöördekatse Moskvas läbi kukkunud ning võimuvahekorrad olid otsustavalt muutunud. Balti riikide taasiseseisvumine leidis lühikese ajaga rahvusvahelise tunnustuse. 6. septembril 1991. aastal tunnustas kolme Balti riigi iseseisvust ja Nõukogude Liidu Riiginõukogu. Septembri keskel võeti Eesti Vabariik koos teiste Balti riikidega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO). Balti riikide jaoks algas uus etapp – edasine integreerumine Euroopa majanduslike, poliitiliste ja sõjaliste struktuuridega. 9. 1) Seadusandlik võim. Riigikogu töökorraldus.
Eesti Vabadussõda 28.11.1918 3.01.1920 1924.aasta riigipöörde katse- NSV Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis. Eesti inkorporeerimine NSV Liitu 1940.a. okupeeriti Eesti Vabariik NSV Liidu poolt. Lõpetati kõigi "töötava rahva huvidega vastuolus olevate" spordiorganisatsioonide (ESK, alaliidud, spordiseltsid) tegevus; Eesti liikmesolek ROKis katkes de facto. Lõpetati "Eesti Spordi Lehe" ja teiste perioodiliste spordiväljaannete ilmumine. Eesti taasiseseisvumine 20.08.1991 kuulutati Eesti Vabariik taasiseseisvaks. Ajaloo seisukohalt olulised isikud: Balthasar Russow Tallinna kroonika kirjutaja. Johann Skytte 1629. aastal Liivimaa kindralkuberneriks määratud Uppsala ülikooli kantsler Wilhelm Struve TÜ professor, kes abistas TÜ võimlemisrühmade moodustamisega Jakob Hurt Tähtis ärkamisaja tegelane. Rahvaluule koguja. Carl Robert Jakobson õppekirjanduse looja. 1876.a. avaldas "Kooli lugemise raamatu",
surema. Teine oli lapsesünnitamise east selgelt väljas. Tulnukrahvastiku sündimus oli 1990. aastaks jäänud väga madalaks, suremus aga tõusis. Kui põlisrahvastikul oli beebibuum, siis tulnukrahvastik elas üle selgeltväljendunud demograafilist kriisi. Negatiivset loomulikku iivet ei hüvitanud enam isegi sisseränd Venemaalt. Kogu rahvaarv kasvas Eestis kuni 1991. aastani, mil Eestis elas 1,57 miljonit inimest. Demograafilised protsessid taasiseseisvunud Eestis. Eesti taasiseseisvumine tõi kaasa järsu muutuse rmõlema rahvastiku käitumises. Põlisrahvastiku beebibuum lõppes ja iive oli juba 1994. aastal negatiivne. Tulnukrahvastik kahanes tugevasti väljarände tõttu, sisseränne Venemaalt ei varjutanud enam ka juba nõukogude ajal kujunenud negatiivset loomulikku iivet, mis oli märksa kiirem kui põlisrahvastikul. Kolme aastaga kaotas Eesti üle 100 000 inimese. Edaspidi olukord mõnevõrra stabiliseerus. Jätkuvalt kahanevad mõlemad rahvastikud,
Hirm ka sellepärast, et kas nõusolek on ikka vabatahtlikult antud. Meie ühiskond ei ole kindel, et otsus tuleks ilma mõjutamata. Eutanaasia peaks olema, kui soov on selge ja informeeritud, et ei ole võimalust ilma kannatusteta elu jätkata. 3. Kõik sotsioloogid tunnistavad seaduspärasust, et kui üks sotsiaalne kooslus võitleb teise sotsiaalse kooslusega, siis ühtekuuluvustunne koosluses suureneb. Näiteks Eesti taasiseseisvumine. Durkheim leiab, et kui üks kooslus on normikuulekad ja teine kurjategijad, siis võitlus kurjategijatega pidavat suurendama meie ühtekuuluvustunnet. Ginteril on 2 kõhklust. Esiteks, et isegi siis kui ühtekuuluvustunne võiks suureneda tänu sellele, et võitleme kurjategijatega, siis kipub tekkima tunne, et me kaotame rohkem, kui saame võita ühtekuuluvustunde suurenemisega. Eestis oli ühtekuuluvustunde tekkimine näiteks Justimenko juhtumi juures.
ühildada kaasaegse majandussüsteemi toimimise globaalse loodusliku tasakaalu säilitamisega. Rohelised on tuumaenergia vastu ja bioenergia poolt. Ülerahvastatuse vältimiseks pooldavad sündivuse kontrolli. Toetavad tarbimis- ja keskkonnamakse ning sotsiaalset õiglust. Tuntud on näiteks Saksamaa, Soome ja Rootsi rohelised. Erakond Eestimaa Rohelised asutati 2006. aastal. 1980. aastate lõpus olid Eesti rohelised seotud Rahvarindega, nende osa oli oluline, kuna Eesti taasiseseisvumine sai alguse võitlusest fosforiidikaevandamise vastu. 20. sajandi liberaalsed voolud Klassikaline liberalism Majandus- ja maksupoliitikas sarnanevad liberaalid konservatiividega (poliitiline parempoolsus). Iseloomustab isikukesksus e individualism. Ühiskonnaelu peab võimalikult vähe piirama inimese vabadust. Mida vähem riigivõim sekkub ja reguleerib, seda parem (ka konservatiividel on sama põhimõte). Riigi sekkumine majandusse peab olema minimaalne.
Riigivanemad sõna kodanike kõrgemast võimust jäi paljugi deklaratiivseteks. Püüti jätkata seda osa, mis räägib võimude lahususest. Seati sisse presidenti institutsioon. Selles põhiseaduses leiame ka õiguskantsleri institutsiooni. · 23.aug 1939 NSVL ja Saksamaa MRP Eesti hakkas kuuluma NSVL mõjusfääri. Baaside leping. Meid okupeeriti 1940. Seega ei saanud põhiseadus toimida ja realiseeruda poole sajandi vältel. · 1980ndate keskpaigast alates. Taasiseseisvumine oli seotud arengutega õigusmaailmas, mis jõudsid 3.märtsil 1991 referendumile. Kas teie tahate Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist? Jaatav vastus 77,83%. 82,6% võtsid osa hääleõiguslikest kodanikest. · 28. juuni 1992 rahvahääletusel võeti vastu põhiseadus. Toimib siiamaani. On sündinud konstitutsiooniline akt põhiseadue täiendamise akt, et saaksime juriidiliselt korrektselt vastu võetud ELi. See on lühike seadus (4 paragrahvi)
................................................................................................................. Teatud ajupesu käib ka turumajanduse ajastul, kui vabaks ja demokraatlikuks me ühiskonda ei peaks. Erinevus on intensiivsuses, aga ka sallivuses teisitimõtlejate suhtes. Kriitiline tasub olla igasuguse materjaliga kokku puutudes, kuid inimest austades. Taasiseseisvunud Eesti ajakirjandus Nõukogude süsteemi kokkuvarisemine ning Eesti riigi taasiseseisvumine avas turu rohketele uutele väljaannetele. Ajalehe asutamiseks polnud enam vaja litsentsi ning turul olid paljud nisid täitmata (nt väljaanded vanuritele, kõmulehed, ristsõnad, astroloogiat jm käsitlevad väljaanded). Kokku asutati 1987-1991 ligikaudu 400 uut väljaannet. Suurem osa neist ei pidanud vastu üle kahe-kolme aasta. Aastail 1987- 1990 tõusis perioodikaväljaannete koguarv 3,7 korda ning väljaannete kogutiraaz kahekordistus, ulatudes 2,55 miljonini
Kaski ja Jarkko Saarineni sõnul Lääne-Eesti rannikukuurortide Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare omast oluliselt kahel põhjusel. Esiteks ei ole Eesti kliima sobiv pika hooaja pidamiseks ja teiseks on Eestis majanduspoliitiline olukord alates kuurortide tekkimisest kolm korda märkimisväärselt muutunud. Seda on põhjustanud Eesti kuulu- mine Venemaa mõjusfääri (17211914), iseseisvumine (19181939), nõukogude liidu- vabariigiks saamine (19451990) ning taasiseseisvumine (alates 1990. aastast). (Saari- nen et al 2008: 466467). Järelikult võib neid perioode Eesti merekuurortide ühe eelistatud lääne ja kvaliteedi suunalise arengu peamisteks pidurdajateks ning eripära tekitajateks pidada (vt joonis 1), sest Venemaalt tuldi Baltikumi merekuurortidesse just nende lääneliku elu-olu tõttu. (Worthington 2003: 382383; Kask et al 2010: 169170). Joonis 1. Lääne-Eesti merekuurortide (E1E4) arengusuuna muutumine võrreldes
Nõukogude okupatsiooni ajal muutus rahvastiku paiknemine. Peale II MS toimus linnastumine. Praeguse seisuga u. 75 % elab linnades. Usk 15% seostab end luterikirikuga 15% seosteab end katolikukirikuga 8% seostab end vene õigeusuga 5% seostab end teiste usulahkudega. Riigikord demokraatlik, parlamentaarne. Umbes 9 kuud noorem kui Eesti. Tähtsamad riiklikud pühad: 18 nov. 1918 iseseisvuspäev (I MS) 21.aug 1991 taasiseseisvumine. Põhiseadus määrtleb riigikorra (Satversme) 1921.aastal. Viimane suurem muudatus põhiseaduses Vene erakonnad-tahtsid vene keelt saada II ametlikuks keeleks- ei läinud läbi. Kõrgem seadlusandlus parlament (Saeima) iga 4 aastatagant. Enne II MS jõuti valida 4 koosseisu ja nüüd ka mitu. Praegu tegutseb 11 Saeimi koosseis. Riigipea on persident- valib Saeim. President vb olla ka ametis 2 valimisperioodi 8 aastat.Lätlastel 8 presidenti. Läti Vabariigi presidendid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
