Eesti NSV valitsemine ja poliitilised olud 1944-1985 Nõukogude võimu taastamine Eestis algas Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Peamised lahingud algasid Narva ümbruskonnas, kust Punaarmee lootis kiiresti läbi tungida ja Tallinnani jõuda. Linn linna järel okupeeris Punaarmee Eestit, kuna nad said Saksa rindest läbi ja sakslased alustasid oma vägede Eestist väljatõmbamist. Oktoobri alguseks oli Punaarmee käes kogu Eesti mandriala, kuid saartel lahingud veel jätkusid. Viimased Saksa väeosad taandusid Sõrve säärelt alles 24. novembril. Eesti NSV võimustruktuur oli analoogiline NSV Liidu omaga, kus juhtiv koht oli Eestimaa Kommunistlikul Parteil. Aastal 1945 kuulus EKP rahvuslikku koosseisu 2409 liiget, kellest 40% olid eestlased ja 60% venelased. Aastal 1955 oli EKP-s liikmeid 21 511, kellest 44% olid eestlased. Kuldsed 60-ndad tõid kaasa EKP eestistuse ehk aastal 1965 oli liikmeid 54 836, kellest eestlased olid 52%. Aastak...
katastroofi lävele), elatustase ja elukvaliteet langes, tarbekaupade ja toiduainete defitsiit suurenes. Ühiskonnas süvenes pessimism ja sotsiaalne apaatia, alkoholism ja kuritegevus. Olukord Baltimaades tekitas rahutust demokraatlikes naaberriikides Hilary Karu 79 D 11 EESTI AJALUGU TAASISESEISVUMINE JA TÄNAPÄEVA EESTI PTK 45 - 47 Eeldused Rahvusvaheline tasand + sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus. (Kriis ilmnes juba 1980. aastate alguses) + NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas)
ning liideti vägivaldselt NSVL koosseisu. Nõukgude ja Saksa okupatsioon Eestis Seoses Saksamaa poolt alustatud sõjaga NSV Liidu vastu sattus Eesti aga peagi Saksa okupatsiooni alla (1942 -1944) Aeti Saksamaale sootsat majanduspoliitikad; NSV Liidu poolt natsionaliseeritud ettevõtteid ei tagastatud; teostati massilisi repressioone; üritati eestlasi saksastada ja peale suruda natsionaalsotsialism. 1944 a. luhtus katse Eesti taasiseseivumiseks. EESTI VABARIIGI taasiseseisvumine. Eesti 20. sajandi II poolel 1985 a. kevadel valiti NLKP peasekretariks M. Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse majanduslikku ning sise ja välispoliitilisse kriisi. Kriisist väljumiseks algatas Gorbatsov perestroika ehk senise sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamise ja täiustamise. NSVL keskvalitsuse ja NLKP senise poliitika muutumine liberaalsemaks andis võimaluse muutusteks ka NSVL liiduvabariikides, kaasa arvatud okupeeritud Eestis
Läti-Leedu olid üsna äraootaval seisukohal. Muidugi on peale iseseisvumist Eesti (president Meri), Läti (president Ulmanis) ja Leedu (presidendid Brazauskas ja Adamkus) nii poliitilised kui ka majanduslikud kursid erinenud. Nördimusega võib jälgida nägelusi, millele kulutatud energiat võiks kasutada hoopis otstarbekamalt koostöö arendamiseks. Samuti ei pea ma õigeks Eesti kutsumist euroläbirääkimiste esimesse vooru usun, et eriti leedukatel on seda raske alla neelata. Taasiseseisvumine ja Balti kett jäävad minu jaoks Balti riikide ühtsuse sümboliteks ning loodetavasti on neil riikidel tulevikus enam sarnast kui erinevat.
1) Külma sõja algus, rahvusvahelised suhted peale II maailmasõda (kahepooluselise maailma kujunemine, lääne ja ida mõisted, külma sõja mõiste ja avaldumisvormid, osapooled, organisatsioonid) Lääs: Lääne-Euroopa demokraatlikud riigid ja USA. Ida: NSVL( tahtis mõjusfääri laiendada) Külm sõda- sõjalist tegevust pole, kuid tahetakse üksteisest paremad olla ning tekib mitu kriisi. Külma sõja vahendid: vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside valla päästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine. NATO- Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949, sõjaline organisatsioon võitlemaks kommunismi ja NSVL-i vastu. ÜRO- Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, 1945, rahu-, julgeoleku-, arengu- ja inimõigusküsimused. VMN- Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, 1949, vastukaaluks Marshalli plaanile. VLO- Varssavi lepingu organisatsioon, 1955, ...
1 [veebimaterjal] URL http://www.yle.edu.ee/oppematerjalid/riigieksam/Poordepunktid%2020.sajandi %20Eesti%20ajaloos.doc 2 [veebimaterjal] URL http://www.yle.edu.ee/oppematerjalid/riigieksam/Poordepunktid%2020.sajandi %20Eesti%20ajaloos.doc Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumise (1991) erinevused ja sarnasused Erinevused: 1) iseseisvumine käis sõja kaudu, taasiseseisvumine läks rahulikult 20. sajandi Euroopas oli 4 juhtumit, mil uus riik sündis veretult: 1) 1904 Norra lõi lahku Rootsist, 2) 1944 Island eraldus Taanist, 3) 1964 Malta lõi lahku Briti impeeriumist, 4) 1991 Eesti (NB! Eesti küll taasiseseisvus) 2) iseseisvumisel polnud eelnevat oma riigi kogemust, taasiseseisvumisel oli 3) iseseisvumisel oli 2 vaenlast Nõukogude Venemaa ja Saksamaa, taasiseseisvumisel võideldi NSV Liiduga (vanameelsetega) lahkulöömise nimel
Võistlustants Võistlustants ehk tantsusport on spordiala, kus võisteldakse nn peotantsu tantsimises. Võistlustants on spordiala, mida Rahvusvaheline Olümpiakomitee tunnustas ametlikult 8.septembril 1997.a. teatades, et ta aktsepteerib võistlustantsu kui spordiala. Eesmärgiks on muuta võistlustants olümpiaalaks. Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks. Eelmise sajandi algusaastail tulid just Pariisi ka...
Ühiskonna töö materjal 1. Mis on sotsiaalne kihistumine ja varanduslik kihistumine ning milles nad avalduvad nii üldiselt kui Eestis? Sotsiaalne kihistumine avaldub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele, ennekõike jõukusele, sellest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon. Varanduslik kihistumine on ühiskonnaliikmete erinev ligipääs ühiskonna toodetud hüvedele majanduslikul põhimõttel. 2. Nimetage erinevaid kihistumise mudeleid ja selgitage neid? Mudel A ehk keskaegne ja varauusaegne ühiskond – ühiskonda valitseb väikesearvuline eliit, keskklass on nõrk, valdav enamus ühiskonnast elab vaesuses, talupojad ja vaesed linnakodanikud Mudel B ehk varakapitalistlik ühiskond, tänapäeva arengumaade ühiskonnad – keskklassi osakaal tõusis märgatavalt, aga enamus siiski alamklassis – selle moodustasid töölised ja ...
Eesti Vabariik Aastatel 1991-1994 Ajaloo Uurimustöö Tallinn 2012 Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumine (1991) ...................................... 2. Valitsus (1992) ............................................................... 3. Eesti majandus (1993) .................................................... 4. Estonia katastroof (1994) .............................................. 5. Kasutatud kirjandus ........................................................ 6. Eesti Taasiseseisvumine 1991 Eesti taasiseseisvumist
1921 reaalkooli tekkel 1927 pandi püsti reaali poiss 1940-41 NSV I okup. 1952 lõpukella traditsioon 1941-44 Sakslaste okup. 1954 reaalkool muutus segakooliks 1944-91 ENSV 1958 ehitati väike maja 1971 Lurichi kuju 1991 Taasiseseisvumine, hakatakse 1991 muutus väga palju seoses taastama vanu traditsiooni vaikselt. taasiseseisvumisega: uued õpetajad, õppemeetodid, ained erinevad. Reaalkooli ajalugu (päevikust) · 1881 Alguses oli Reaalkooli nimi Tallina Peetri Reaalkool (Petri Realschule zu Reval) · 1884 Avati pidulikult reaalkooli uus õppehoone (arhitektid M.Hoppener, C. Jacoby) · 1885 Tallinna Peetri Reaalkooli lõpetas I lend
EUROÜLIKOOL KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND JEKATERINA KONSTANTINOVA ,,KOLME AASTA PLUSSID JA MIINUSED EESTIL EL LIIKMENA" EUROINTEGRATSIOONI ALUSTE ALANE ESSEE JUHATAJA: J. VÄRK KURSUS: SK-II A (2) TALLINN 2007 Eesti lähiajaloo kaks olulist pöördepunkti: taasiseseisvumine ja liitumine Euroopa Liiduga (koos NATO liikmeks saamisega) on muutnud aktuaalseks Eesti kollektiivse identiteedi uued käsitlused. Kuulumine 1990. aastate algul "endiste nõukogude vabariikide", sajandivahetusel "Euroopa Liiduga ühinemist taotlevate" riikide ning alates 2004. aasta kevadest "uute Euroopa Liidu liikmesriikide" hulka on olnud väga kiire paradigmade vahetus. Olulisim aspekt selles
4. Vene revolutsioon 2. Millised tagajärjed olid Vabadussõjal? 1. Tekkis piir NSVLi ja Eesti vahel 2. NSVL loobus kõigist nõudmistest Eesti suhtes 3. Eestist röövitud varad lubati tagastada 4. Venemaal viibivatel eestlastel lubati tagasi tulla 5. Venemaa tunnistas Eestit iseseisva riigina 3. Millal sõlmiti Tartu rahu ja kelle vahel? 1. 1920. a. 2. veebruar Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel 4. Millal on EV aastapäev ja taasiseseisvumine? 1. 24. veebruar 2. 20. august 5. Mis on ,,vaikiv ajastu"? Dateeri! 1. Autoritaalne periood Eesti Vabariigis 1934-1938 6. Millal sõlmiti MRP ja baaside leping? 1. MRP - 23. august 1939 2. Baaside leping 28. september 1939 7. Mis on ,,suvesõda" ja mis on selle tagajärg? 1. 1941. Saksa ja NSVL vahel, mille tagajärjeks Saksa okupatsioon 8. Mis on ,,juunipöörde" tagajärg? 1. NSVL võim 1940. aastal 9
23. augustil 1939 sõlmitakse Molotov-Ribbentropi pakt. 1. septembril 1945 tungib Saksamaa kallale Poolale algab Teine maailmasõda. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi. Esialgu näis see õnnestuvat ning sõda põhjustas Eestile vaid varustusraskustest tulenevaid majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Välisminister Karl Selter pidas 15.-19. september Moskvas kaubandusläbirääkimisi NSV Liiduga. Septembri keskel sisenes Tallinna sadamasse Poola allveelaev Orzel. Vastavalt neutraliteedi seadustele asuti seda interneerima, kuid asi venis. Kui Nõukogude väed 17. septembril Poola idapiiri ületasid, põgenes järgmisel ööl allveelaev Tallinnast. NSV Liit süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises. 19. septembril kutsuti Molotovi juurde aru andma Eesti Vabariigi saadik Moskvas August Rei. 24. septembril kutsutakse omakorda Selter Molotovi juurde, viimane nõudis nüüd vastastikuse abistamise pakti sõlmimist. 27. sept...
Lühiülevaade Montenegrost Montenegro ehk Tsernogooria nimetus tuleneb itaalia keelest must mägi Aadria mere ranniku mägedel kasvanud männimetsade järgi. Maa kohta on kasutatud nime Zeta, mis tuleb Zeta jõe nimest ja on etümoloogiliselt seotud viljalõikust tähendava slaavi sõnaga. Montenegro asub Lõuna Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.Naaberriigid on läänest ja põhjast Bosnia ja Hertsegoviina, põhjast ja kirdest Serbia, idast Kosovo, kagust ja lõunast Albaania. Edelapiiriks on Aadria mere rannik. Merepiiri pikkus on 293,5 km. Maismaapiiri pikkus on 625 km. Reljeef Montenegros on enamasti mägine. Rannikul on kitsas rannikumadalik. Edasi kulgevad lubjakivi mäestikud ja kõrgustikud. Kõrgeim mägi on Bobotov Kuk 2522 m üle merepinna. Esineb purustavaid maavärinaid. Kliima on lähistroopiline vahemereline kliima. Suved ja sügised on kuumad ja kuivad. Sisemaal on suhteliselt külmad tugevate lumesadudega talved. Paesel aluspõhjal esineb...
võiks koduõuel püstitatud lipumastis lehvida rahvusvärvides mastivimpel. Vimpel võib lipumastis lehvida ööpäev läbi, ent lipupäevadel näeb hea tava ette heisata Eesti lipp Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik- õiguslikud juriidilised isikud. 3 VI Millised on lipupäevad (võrrelda pühade ja tähtpäevade seadusega) kõigile kohustuslikke lipupäevi on kolm: iseseisvuspäev 24. veebruar, võidupüha 23. juunil ja taasiseseisvumine 20. augustil. Lipupäevad on veel: Lipupäevad on: 1) 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev; 2) 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev; 3) 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev; 4) 14. märts emakeelepäev; 5) maikuu teine pühapäev emadepäev; 6) 9. mai Euroopa päev; 7) 4. juuni Eesti lipu päev; 8) 14. juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna); 9) 23. juuni võidupüha; 10) 24. juuni jaanipäev; 11) 20
Tartu Ülikool Haridus- ja sotsiaalteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond TARTU LINNA JA ÜLIKOOLI AJALUGU Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1.Tartu linn........................................................................................................................ 4 1.1Keskaeg.................................................................................................................... 4 1.2Poola aeg ..................................................................................................................4 1.3Rootsi aeg...................................................................................................
Tallinnas asusid tuhanded inimesed tähtsate asutuste (teletorn, Toopea jm.) kaitsele. ISESEISVUSE TAASTAMINE Võimuvaakum Moskvas võimaldas iseseisvuse välja kuulutada. Mitme poliitilise jõu kokkuleppe alusel võttis ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Eesti riiklik iseseisvus oli taastatud. Selleks ajaks oli riigipöördekatse Moskvas läbi kukkunud ning võimuvahekorrad olid otsustavalt muutunud. Balti riikide taasiseseisvumine leidis lühikese ajaga rahvusvahelise tunnustuse. 6. septembril 1991. aastal tunnustas kolme Balti riigi iseseisvust ja Nõukogude Liidu Riiginõukogu. Septembri keskel võeti Eesti Vabariik koos teiste Balti riikidega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO). Balti riikide jaoks algas uus etapp edasine integreerumine Euroopa majanduslike, poliitiliste ja sõjaliste struktuuridega.
Venemaa võlgade tasumisel kuulutati olematuks, Eestile otsustati välja maksta 15 miljonit kuldrubla Vene kullavarudest. Rahulepingule kirjutati alla 2. veebruaril 1920. a. 402 päeva kestnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga. Eesti kaotas langenutena hinnanguliselt 36004000 ja haavatutena umbes 14 000 inimest. Alles nüüd saabus võimalus hakata pea kaks aastat tagasi välja kuulutatud Eesti Vabariiki tegelikult üles ehitama. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Iseseisvusliikumise survel võttis ENSV Ülemnõukogu 16. novembril 1988 vastu suveräänsusdeklaratsiooni ning kuulutas ENSV seadused N. Liidu omade ees ülemuslikuks. Sellel otsusel oli suur tähtsus kogu N. Liidu ulatuses: ahelreaktsioonina vallandusid teiste liiduvabariikide ja ka autonoomsete vabariikide suveräänsusdeklaratsioonid. 30. märtsil 1990 kuulutas Ülemnõukogu välja eesti Vabariigi taastamisele viiva üleminekuperioodi ning 8. mail ennistas riigi nime, vapi ja lipu. 19
sõjalist okupeerimist, järgnesid Eesti põhiseadusliku korra muutmine, riigiaparaadi ja tsiviilühiskonna lammutamine ning riikluse lõpetamine. Eesti Vabariigist sai Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 1980-ndate lõpul algas Eesti taasiseseisvumise protsess. Nii Ülemnõukogu kui ka Eesti kodanik- konna esindus Eesti Kodanike Komiteed (Eesti Kongress) otsustasid Eesti Vabariigi taastada. Kuulutati välja üleminekuperiood põhiseadusliku riigivõimu taastamiseks. Taasiseseisvumine kiideti heaks ka 1991. aasta märtsis toimunud rahvahääletusel. 20. augustil 1991, kasutades Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatset, kuulutati Eesti Va- bariik taastatuks. Lühikese ajaga teatasid paljud riigid, et nad tunnustavad Eesti suveräänsust. Üleminekuperiood lõppes põhiseaduse vastuvõtmise ja põhiseaduslike riigiorganite loomisega 1992. aastal. Kasutatud allikad: http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=639&kateg=8&alam=79&leht=4 http://www.estonica
1)Nõukogude Liit -Suureneb Stalini isikukultus -Stalin aitas likvideerida fašismi--> rahvuskangelane -NL oli võimsuse tipul peale II Maailmasõda -50ndateks aastateks ületas NL põllumajandus ja tööstus II MS eelse taseme. -Peale II MS isikud, kes olid Saksamaal sunnitöölaagrites või teenisid saksa sõjaväes, pöördusid kodumaale ( NL) tagasi. Tagasi pöördunud isikud saadeti GULAG'i laagritesse, Siberisse või Kasahstani. -1949-Massiküüditamine Baltikumis. Suurenes vastupanuliikujate hulk. -1952-1953- Stalin plaanis kommunistliku partei suurpuhastust. -1953 Märts- suri Stalin, peale 25aastat piiramatu võimu nautimist. Miljonid leinasid. -Rahva seas levis anti-semitism (juudi vaenulikkus). -Lavrenti Beria- Koondas sisuliselt võimu oma kätte. 1953 märts- juuni oli võimul. Juunis arreteeriti, kuna teda süüdistati lääne-imperialismis. Ettekäändeks, miks vahistada, et ta on seksuaalkurjategija. Beria valitsemisaeg (lühike, et anda täpset hinnang...
Eesti 1941-1944 22.juuni 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule. (välksõjaplaan "Barbarossa"). Armeegrupi "Nord" põhijõud liikusid ida poolt Peipsi järve Leningradi peale. Peasuunalt kõrvalejääva Eesti vallutamine jäi Saksa 18. armee ülesandeks. 8. juulil langesid Valga, Võru ja Pärnu. 17. augustil langes Narva. Septembri alguseks oli kogu mandri-Eesti sakslaste käes. Taganemisel Tallinnast kandis Balti laevastik raskeid kaotusi. Merel hukkus J.Lauristin. Nõukogude võimud lõid hävituspataljone "põletatud maa taktika" elluviimiseks (taganedes purustati tööstushooneid, raudteid, talusid. (hukkus üle 2000 tsiviilin.). Peale hävituspataljonide osales 1941.a. Eesti üksustest lahingutes 22. territoriaalne laskurkorpus. Selles teenisid Eesti Vabariigi aegsed sõdurid ja ohvitserid. Vahetult sõja eel kõrvaldati korpuse eestlastest juhtkond. Sõja algul saadeti väeosa Pihkva oblastisse...
ja Nõukogude Venemaa vahel. Kahe maailmasõja vahel sai Tartust Eesti kultuurikeskus, kus elas ja töötas enamus tollasest haritlaskonnast. 1940. aastal annekteerisid Eesti nõukogude väed, algas okupatsioon, mis II maailmasõja aastail asendus saksa okupatsiooniga ja kestis hiljem 1944. kuni 1991. aastani. Nõukogude armee ehitas Tartusse suure sõjaväelennuvälja, linnast sai välismaalastele keelatud tsoon. Eelisarendati suurtööstust ja kollektiivset põllumajandust. Eesti taasiseseisvumine sai 1986. aastal alguse Tartu üliõpilasliikumisest. Siin asutati Eesti esimesed eraettevõtted, võideldi fosforiidi kaevandamise vastu Eestis ja arendati muinsuskaitseliikumist. 4 Vaatamisväärsused Vaatamisväärsusi väga vähe. Lisa maakonnast loodusobjekte ja kultuuriobjekte. Tartu Tähetorn 27. aprillil 2011 tähistatati Tartu tähetorni 200. aastapäeva ning avati tähetorn muuseumina.
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus...
tunnustab venemaa ka. Iseloomusta läti ja leedu taasiseseisvumist Leedu taasiseseisvus 16. veebruar 1918. Kuidas eestil õnnestus iseseisvuda? sest et venemaa tegeles oma riigipöördega ning ülemnõukogu kuulutas välja taasiiisesevumise. Perestroika. Gorbatsov võeti kinni ning ei olnud kedagi võimule panna, sest augusti kuus oli see, ning augustis poliitikud puhkavad. Millal kuulutati välja eesti vabariigi taasiseseisvumine, millal lahkusid nõukogude liidu väed? 20. august ülemnõukogu otsustas välja kuulutada Eesti taasiseseisvumise, sellepärast et oli soodne aeg seda teha, sest vene tegeles oma riigipöördega ning gorbatsov ei pööranud meile tähelepanu. 21 august tunnustas meie iseseisvumist island, 23 august tunnustab läti ning 24 august tunnustab venemaa ka. 1944 a 31 august kohtusid b.Jeltsin ning L.Meri ning kirjutasid alla lepingule, mille alusel eestist lahkusid võõrväed.
silmitsi", Muusikal ,,Chrlotte koob võrku", Muinasuttballaad ,,Väike merineitsi", Lühiooper ,,Dispuut" Igor Garsnek (1958) Looming: Kaks sümfooniat. Konstert elektrikitarrile, rock-ansamblile ja sümfooniaorkestrile. ``Abielu kantaat" . Rock-oratoorium ,,Loomade farm". Elektronmuusika ,,Grott", ,,Fuuga mustkunst" ja ,,Jurassic Park". 6. 1990-2009 muusikalised arengud. Muusika iseloomustus, heliloojat(10), nende tunnustuse pälvinud teosed. Eesti taasiseseisvumine tõi kaasa vabanemise ideoloogilisest survest, mis omakorda laiendast loomingu sisulist haaret. Jätkus heliloojate huvi sakraalmuusika vastu, vaimuliku sisuga teoseid leiame nii vanemate kui ka nooremate põlvkondade loomingust. 1990. aastail jõuab Eesti muusika üha enam maailma kontserdi lavadele, hakatakse osalema ka rahvusvahelistel loomingukonkurssitel, sõlmitakse lepinguid väliskirjastuste ja plaadifrimadega, osaletakse UNESCO konkursil. 1.Toivo Tulev (sünd. 1958) Looming:
rääkida midagi nõukogudevastast. Heino Lipu karjäär langes Nõukogude võimu ohvriks, sest ta oli võimude terava tähelepanu all, teda peeti nõukogude korra suhtes ebausaldusväärseks. Lipu arvel oli kümneid rekordeid, kuid võistelda tohtis ta ainult Nõukogude Liidus. Rahvusvaheline spordipublik teadis tema saavutustest vähe. 43.peatükk Eesti taasiseseisvumine Kõige innukamalt haarati uuendustest kinni Balti riikides, eriti Eestis.Algul sooviti vaid suuremat majanduslikku ja kultuurilist otsustamisõigust, peagi mõisteti, et tõeline eesmärk peaks olema Eesti iseseisvuse taastamine. Sündmused hakkasid kiiresti arenema pärast seda, kui saadi teada, et Nõukogude võim plaanib rajada Kirde-Eestisse uued kaevandused, mis oleks kolmandiku Eestist muutnud elamiskõlbmatuks ning toonud sisse vene keelt kõnelevaid töölisi
.............................................................................................................. 35 Kuidas hinnata Eesti iseseisvumise seisukohalt Venemaa ja Saksamaa vahelisi läbirääkimisi Brestlitovskis?............................................................................................................................35 Märksõnad meelde jätmiseks.....................................................................................................37 Taasiseseisvumine..................................................................................................................... 37 EESTI II MAAILMASÕJA AASTATEL..................................................................................... 39 Baasid ja ajajärk.........................................................................................................................39 Salajased lisaprotokollid..........................................................................................
halvad töötingimused. Haridustee pikkust ja selle efektiivsust mõjutasid erinevad sündused: iseseisvumine, sakslaste sissetung, venelaste sissetung ja küüditamine ning taasiseseisvumine. Üldiselt on virulased saanud siiski hea hariduse ning kaasa soovi edasi õppida ning lisa teadmisi ammendada.
Mõisnike korporatsioonide autonoomia, õiguslik partikularism, läänistamine ja reduktsioon, talurahva õigus. Rootsi ja Vene õiguse mõjud XIX sajandini; Balti erikord, Bunge ja Balti Eraseadus, Vene kohtureform, omavalitsusreform ja seaduste mõju Eesti alal, Tartu ülikooli tähtsus. Vene esimene revolutsioon, Eesti autonoomia ideed, iseseisvumine ja riigi ülesehitamine. Eesti Vabariigi põhiseadused. Tsiviilõiguse reform, karistusõiguse reform. Okupatsioonid ja nõukogude periood. Taasiseseisvumine ja järgnev areng. Rahvaste enesemääramisõigus ja selle rakendamise näiteid ajaloost. Eesti riigi teke rahvaste enesemääramise õiguse alusel Enesemääramisõigus on rahvuslikku teadvust omava grupi õigus rajada riik ja vabalt valida selle valitsemisvorm. Rahvaste enesemääramisest räägiti algselt kui poliitilisest doktriinist. I maailmasõjas tunnustasid liitlased enesemääramist kui eesmärki, mis aitab kaasa rahu saavutamisele
1991.aastaks oli perestroikapoliitika ennast ammendanud. 1991.aasta augustis anti impeeriumi väikerahvastele võimalus omariiklus taastada, mille andis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse. 20.augustil 1991.aastal võttis Ülemnõukogu vastu ,,Otsuse Eesti riikluse iseseisvusest". Eesti iseseisvust tunnistasid peagi Eesti iseseisvust ning Eesti Vabariik oli taas iseseisev ja suveräänne riik, mis ilutses poliitilisel kaardil. Balti riikide taasiseseisvumine leidis lühikese ajaga rahvusvahelise tunnustuse. 6. septembril 1991. aastal tunnustas Nõukogude Liidu Riiginõukogu kolme Balti riigi iseseisvust. Samal aastal septembri keskel võeti Eesti koos teiste Balti riikidega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO). Nende jaoks algas nüüd uus etapp edasine integreerumine
Pärast esimest ööd hakkas Hansu rahutus kasvama ja ta tundis huvi metsavendluseliikumise vastu. Veel samal päeval pani Hans metsaveerde jooksu. ,,Selleks , et Hans ellu jääks tuleb ta puhtaks pesta kaitseliidust, Omakaitsest ja tööst Riigikogu vahtkonnast ning veel Soome sõita" Naised hakkasid kasutama kardinad ja ehitasid H. uue konku, kus ta end peitma hakkas.Hanks Pekk oli tagaotsitav. 1949. toimus teine küüditamine, kus küüditati ka Ingel ja Linda.(153) 1991.a Eesti taasiseseisvumine NAISE KOHT/ROLL PEREKONNAS/ÜHISKONNAS ,,Pühap. Oli Aliidel ja Inglil kombeks minna pärast kirikuskäiku surnuaiale jalutama, tuttavatega kohtuma ja poisse piiluma, kekutama nii palju kui süda lubas. Kõigutada jalgu, demosteerida moodsates ja kallites mustades siidsukkades jalgu, kõndida kenasti oma parimates riietes ja olla valmis andma märku sobivatele peigmeestele" Naise koht sel ajal oli kodus. Naine pidi karjatama loomi, hoolitsema laste eest, keetma seepi
On mitmeid küsimusi ja eluvaldkondi, kus eestlaste ja muulaste seisukohad erinevad väga oluliselt, alates suhtumisest välismaalase passi kuni hinnanguteni Venemaa usaldusväärsusele. Samas on selgelt märgatav hoiakute diferentseerumine eri elanikkonna gruppidel. Kui lagunes idablokk ja NL, hakkasid Ida-Euroopa rahvad järk-järgult taastama vanu ajalooliselt kujunenud identiteete ning otsima uusi. Koos üldiste väärtuste ja hoiakute muutumisega on teisenenud ka identiteedid. Eesti taasiseseisvumine on seotud kõigi Eesti elanike identiteedi muutustega. Kolmandiku Eesti rahvastikust moodustavad erinevatesse etnilistesse rühmadesse kuuluvad pärast Teist maailmasõda sisserännanud uusasukad , kelle hulgas on ülekaalus venelased. Muutused on eestlaste ja venelaste jaoks toimunud väga olulisel määral erineva kiirusega ja erinevatele aspektidele toetudes . Venelaste jaoks on transformatsiooniprotsess Eestis tunduvalt totaalsem, korraga nii poliitiline, majanduslik kui ka kultuuriline.
Kõik see kokku pidi toetama ametlikku, saksavaenulikku ideoloogiat ja looma müüti, et võitluse, mis eesti talupoegadel 14. sajandil luhtus, viisid võiduka lõpuni nõukogude väed. Tasujad: jüriöö 1343–1345. filmitekst 1 Jüriöö ülestõusu hinnati nõukogude ajal ajaloosündmusena oluliseks. Sündmuse mälestuskivi püsti- tati mitte ainult Paidesse, vaid ka Kanavere lahinguväljale. Eesti taasiseseisvumine 1991. aastal andis aga võimaluse viia lõpuni Pätsu ajal kavandatu. Tallinna Jüriöö pargi ja monumendi rajamisel on järgitud algsele kavandile omast 1930. aastate totalitaarset esteetikat. Jüriöö sündmused elavad edasi ka rollimängudes ja lauludes ning neisse suhtumine on muutunud vabamaks ja mängulisemaks. Alates 2013. aastast tähistatakse Eestis jüripäeval, 23. aprillil, veteranide päeva. Selle sümboliks on eesti rahvusvärvides sinilill.
Tallinna Ülikool Riigiteaduste Instituut Mitte-eestlased Eesti rahvastikus ja kodanikkonnas NSVL lagunemisest tänaseni Eesti Ühiskond ja Poliitika Ingmar Hääl 2009 Sissejuhatus Käesolevas Essees sooviksin analüüsida mitte-eestlaste hulga muutusi Eesti rahvastikus ning kodanikkonnas peale NSVL lagunemist millised olid põhilised teed ja valikud mitte-eestlaste elu arendamisel Eestis, missuguseid arengumärke see on näidanud ning mis põhjustel see juhtuda võis. Analüüsin mitte-eestlaste rahvastiku muutumise statistilist aspekti Eestis, kuidas see muutus aastate lõikes ning mille tõttu, kui aktiivselt sooviti saada Eesti kodanikuks ning kui paljud mitte-eestlastest ei suutnud või ei proovinud Eesti kodanikuks saada, vaid läksid lihtsama vastupanu teed ning neist said m...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Majandusteaduse osakond Helen Prants ja Märt Laur MD 1 HÜPERINFLATSIOON Uurimustöö Juhendaja: Lauri Punga Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Aines sissejuhatus majandusteoorias sai valitud teemaks ,,Hüperinflatsioon", kuna inflatsioon on meie ümber olemas ja see on ka vajalik, seetõttu oli huvi uurida ka hüperinflatsiooni kohta. See referaat seletab lahti, mis on hüperinflatsioon, kuidas see tekib ja kuidas hüperinflatsiooni leevendada. Uurisime põhjalikumalt hüperinflatsiooni Eestis, kui koguni kahel korral, 1940. ja 1991. aastal, läks Eesti ühiskond üle ühest süsteemist teise. Uurisime raskemaid aegu Ameerika Ühendriikides ning kuidas seal leevendati olukorda. Referaadi koostamisel olid abiks kaks head raamatut: ,,Inflatsioon ülemineku majanduses" ja ,,Ameerika Ühendriikide valitsemissüsteem". Eesti enda elektroonilistest materjalidest oli suureks abiks www.estonic...
Kommitee kätte Putz ebaõnnestus · Gorbatsovi tähtsus langes, Jeltsini tähtsus tõusis · Teatati et NSVL tunnistab Baltiriikide iseseisvust 8.detsember 1991 · SRÜ moodustamine (sõltumatute riikide ühendus) o Venemaa, Ukraina, Valgevene o Hiljem rihkem riike 25.detsember 1991 · Gorbatzov teatas presidendi ameti mahapanemisele ja NSVL laialiminemist o Tulemus: Venemaa Eesti taasiseseisvumine 1980-1991 · Karl Vaino EKP KK I sekretär 1978-1988 o Seda arga kirjeldatakse igavana, muutusteta jne Olümpia purjeregatt tallinnas · Tallinnas toimus palju muutusi tänu rahadele mus laekusid seoses olümpiaga 1880. noorsoorahutused · Rahutused algasid ansambli Propeller esinemise keelamise pärast 40-ne kiri · Kiri mis moodustati eesti kultuuri elanikkonna poolt, aga ei väljastatud ajalehtedes
juunil hakati hiljem tähistama Võidupühana. Tartu rahuläbirääkimised - Tartus alanud rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska,Vene oma Adolf Joffe.Konverentsi esimese etapi eesmärgiks oli vaherahu sõlmimine.Piiriküsimuses puhkesid ägedad vaidlused,kuna enamlased nõudsid enesele kogu Petserimaad ja poolt Virumaad.Rahulepingule kirjutati alla 1920.aastal 2.veebruari esimesel tunnil.Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise. 13.Eesti Vabariigi taasiseseisvumine. Perestroikapoliitika oli 1991. aastaks end ammendanud. See ei täitnud oma eesmärki ega uuendanud mõõdukate ümberkorraldustega sotsialistlikku ühiskonnakorda Nõukogude Liidus, vaid viis hoopis impeeriumi lagunemiseni. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu "Otsuse
Tänu soojale Põhja-Atlandi hoovusele on Eestis palju soojem kui näiteks P-Ameerikas samadel laiuskraadidel. Eestis aasta keskmine temperatuur +5 °C, külmim kuu on veebruar ja kõige soojem kuu on juulikuu. Sademete hulk ületab auramise. Aastas sajab keskmiselt 550800 mm ning keskmiseks suhteliseks õhuniiskuseks on 8083%. Peale sajandeid tunda saanud Taani, Rootsi, Saksamaa ja Venemaa võimu, sai Eesti lõpuks iseseisvuse aastaks 1918. Taasiseseisvumine oli aastal 1991, olles 51 aastat Nõukogude võimu all. · SKT ühe elaniku kohta on 15 555 USD (2008 a. seisuga) · Rahvastiku hõivatus : põllumajandus (4.7%), tööstus (33.7%), teenindus (61.6%) · Keskmine eluiga on mehel 36,5 aastat ja naisel 43,5 aastat. · Imiku suremus 7,32/1000 sünni kohta · Sündimus 10,37/1000 elaniku kohta · Suremus 13,42/1000 elaniku kohta Majandus Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik
AJALOO KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Kronoloogiline ülevaade Kreeta-Mükenee periood (2000-1100 a. eKr) Tekkisid Kreeta saared, mida ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Tekkis omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon. Selle keskuseks oli Knossos. Hakkas arenema ka Kreeka. Kreeklased asutasid Mandri-Kreeka, mille keskuseks oli Mükenee. Kreeklased vallutavad Kreeta saared, nüüdseks on kreeklaste valduses peaaegu kogu Egeuse meri. Kreekas kerkisid esile mitmed lossid. Üks kreeklaste hõimudest (doorlased) hävitasid enamus lossid ja linnad Kreekas. Tekkis Kreeka tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk (1100-800 a. eKr) Kreeka oli peaaegu tsivilisatsioonieelne piirkond - rahvaarv vähenes, suhted teiste piirkondadega nõrgenesid, kiri ununes ja enamik losse oli hävitatud. Osa kreeklasi rändasid üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kui...
kaupluseketi omanik aktsiaselts Kaubamaja J.Puhk & Pojad, isa Jaak ja tema viis poega, tegelesid lisaks viljaärile veel metallitootmise ja autokaubandusega. Jaak Puhk on Viljandi tikuvabriku asutaja ning tegutsenud Riias metsa ja puiduäris." (http://www.veskimati.ee/ettevottest/balti-veskist) 1934 aastal ehitas ärimees Eduard Puhk veski Helsingisse. Tänapäeval töötab veski Soomes Helsingin Mylly nime all Järvenpääl, mis oli valmides põhjamaade modernseim veski. Eesti taasiseseisvumine, mis toimus 1993, võimaldas perekond Puhkil uuesti Eestis äriga algust teha. (Ibid) ,,Täna tegutseb Balti Veski Baltimaade suurima teraviljakontserni Malsena koosseisus, olles Veski Mati kaubamärgi all pakkumas Eesti suurimat kuivainete tootevalikut." (Ibid) 2.1 Veski Mati ajalugu ,,Eesti ajaloos on olulist rolli mänginud Viljandist pärit ettevõtja Jaak Puhk. Jaak
40 kiri sai rahumeelne jagunemine laialdaselt teatavaks välismaal . kaheks iseseisvaks riigiks ehk“sametlahutus” Jugoslaavia lagunemine toimus kodusõja tagajärjel. Kodusõdade lõppemisele aitas kaasa ÜRO ja NATO rahujõudude sekkumine.Tulemuseks oli Sloveenia, Horvaatia,Makedoonia ja Bosnia-Hertegoviina iseseisvumine. 5. Eesti taasiseseisvumine (§ 29, tv 29) a) Uus ärkamisaeg: Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23. augustil Tallinna
Ühiskonnaõpetus Kontrolltöö kordamisküsimused I osa 1. Transiitkaubandus kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi; näiteks Venemaalt viiakse naftat läbi Eesti lääneriikidesse 2. Väliskaubanduse bilanss kaupade sisse- ja väljaveo summade vahekord riigis kindla perioodi vältel; näiteks Eestis on negatiivne väliskaubanduse bilanss. See tähendab, et me ostame sisse rohkem, kui müüme välja 3. Valuutareserv riigi säilitatavad varad, nagu kuld, välisvaluuta ja laenu eriõigused; valuutareservi kasutatakse, kui riigil tekib makseraskusi 4. Reservarmee tagavaravägi, tegevteenistusest vabastatud sõjaväekohuslased 5. Millest sõltuvad investeeringud ja investorite huvid? Investeerimine on oma raha paigutamine eesmärgiga teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka muus...
(teletorn, Toopea jm.) kaitsele. Iseseisvuse väljakuulutamine ja selle rahvusvaheline tunnustamine: Võimuvaakum Moskvas võimaldas iseseisvuse välja kuulutada. Mitme poliitilise jõu kokkuleppe alusel võttis ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Eesti riiklik iseseisvus oli taastatud. Selleks ajaks oli riigipöördekatse Moskvas läbi kukkunud ning võimuvahekorrad olid otsustavalt muutunud. Balti riikide taasiseseisvumine leidis lühikese ajaga rahvusvahelise tunnustuse. 6. septembril 1991. aastal tunnustas kolme Balti riigi iseseisvust ja Nõukogude Liidu Riiginõukogu. Septembri keskel võeti Eesti Vabariik koos teiste Balti riikidega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO). Balti riikide jaoks algas uus etapp edasine integreerumine Euroopa majanduslike, poliitiliste ja sõjaliste struktuuridega. IV. Tänapäeva Eesti Vabariik EESTI VABARIIK AASTATEL 19912016: (EA VI, 398416, Lauristin, Vihalemm
enamusvalitsused. Valitsuste eluiga erinev: (kõige lühem valitsus 3 päeva, kõige pikem valitsuse eluiga 1-partei valitsus (Inglismaa) Keskmine valitsuse eluiga on 20-24 kuud. Pikemaajalised valitsused-Saksamaa, Austria, Iirimaa, Luxemburg (Euroopas). Lühemaajalised valitsused-Itaalia, Portugal, Soome (Euroopas). Põhiseadus võeti vastu 1992 a. 1990-esimesed valimised. Võitis Rahvarinne, formeerus Savisaare (peaminister) valitsus 1990-1992. 1991 augustis EV taasiseseisvumine (üleminekuvalitsus, spetsialistide valitsus). Savisaare valitsus ei ole põhiseaduslik valitsus. Majandus kaos enne rahareformi. Savisaar nõudis erakorralisi volitusi, millega ülemnõukogu ei olnud nõus. Veebruaris 1992 astus Savisaar tagasi. Järglaseks Tiit Vähi. Valitsusaeg langeb rahareformi (20. 06. 1992). 1992 septembris esimesed taasiseseisvumise riigikogu ja presidendi valimised. Võitis Isamaa. Moodustus esimene põhiseaduslik valitsus, eesotsas Mart Laariga
1989.aastani. Kui kaua püsis veel kommunism Saksamaal? 1989. aasta oktoobris, kui lõhuti berliini müür Millised olid endiste sotsialistlike riikide probleemid pärast kommunismi kokkuvarisemist? Majanduses- Likvideerida käsumajandus, Üleminek tulumajandusele, liberaliseerimise ja privatiseerimise teel Poliitilises elus- Uue riigikorra ülesehitamine, Demokraatliku valitsemissüsteemi juurutamine, Euroopaga integreerimine Peatükid 29, 29 A, Eesti taasiseseisvumine Selgita mõisted, kui võimalik, dateeri Fosforiidikampaania- protestiliikumine eestis aastatel 1987-1988. Eesmärgiks oli võitlus NSV Liidu plaani vastu rajada uus fosforiidikaevandus MRP-AEG- Eestis tegutsenud organisatsioon, mille eesmärk oli Molotovi- Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine. Eesti Muinsuskaitse Selts- 12. detsembril 1987 kodanikualgatuse korras loodud
august 1991 Perestroika, uutmine. Eestis kasutatud loosungiliselt sobivat sõna uus ärkamisaeg. Süsteem lagunes kõikides valdkondades. Majandusjuhtimises liberaliseerimine 1986. aastast alates, samas allutati majanduselu Moskvale 1988.-1989, aastani. Periood piiritletud Eestisiseselt, üleliiduline areng kulgeb Eestiga võrreldes teatava hilinemisega. Perioodi algdaatumiks Hirvepargi miiting 23. aug 1987, mis suur psühholoogiline murrang – üldise hirmu kadumine. Perioodi lõpuks Eesti taasiseseisvumine. Karjahärm: - stalinismi aeg (1944 – 1953) - „sula“ ja stagnatsiooniaeg (1953-1987) - desovetiseerimine ja iseseisvuse taastamine (1987-1991) Vahtre: Poliitilise ja mentaliteediloolise printsiibi kombineerimine. Lähtub oma käsitluses mitte sellest, millal mõjutust põhjustatud sündmus toimus, vaid sellest, millal selle mõju eesti inimesteni jõudis.7 - kehtestumisaastad: 1939 – 1944 või 1945 (linnas) ja 1949 (maal)
toimu, inimõigusi ei tunnistata, KOMMUNISM!; o 1997 kuulub Hiinale Hong Kong; Nõukogude Eesti 1. ENSV valitsemine: Esimest korda kehtestati Eestis nõukogude võim 28.nov 1918 (Narva vallutamine). Eesti Vabariigi okupeeris Punaarmee (25 000) oktoobris 1939 (MRP) oli loodud ultimaatum. Saksa okupatsioon asendus Nõuk. okupatsiooniga 1941. Nõukogude aja lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 20.08.1991 koostati dokument Eesti Riiklikust Iseseisvumisest. Eesti piiride ja haldusjaotuste muutused aastail 1944-1953: Aastatel 1944-1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast koos Petseri linnaga (u 5% Eesti territooriumist) ning liideti Leningradi ja Pihkva oblasti külge. Esialgu vana haldusjaotus säilis. 1950. Aastal kaotati vallad ja moodustati rajoonid (ja nende
ERINEVAD TANTSUSTIILID Referaat Marleen Breemet Kärdla Ühisgümnaasium 10B 2012 Sisukord Sisukord......................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................3 1.Võistlustantsud.........................................................................4 1.1.Ladina-Ameerika tantsud......................................................4 1.1.1.Samba.........................................................4 1.1.2.Cha-Cha......................................................5 1.1.3.Rumba.........................................................5 1.1.4Paso Doble...................................................5 1.1.5.J...
sajandil elas Eesti koolielu läbi keerulised ajad. Jämeda kolmeks jaotamise aluseks on jällegi võim: Eesti esimese vabariigi tekkimine ja toonane hariduselu, I ja II maailmasõdade järgne kommunism ja teistkordne lausvenestamine, kus kool oli üks oluline nõukogude propakanda vahend ning Eesti vabariigi taasiseseisvumine. Koolmeister Puusepp abikaasaga 1930 Haljala algkool 1020 (foto: www.haljala.edu.ee 13 __________________________________________________________________________ 19 http://www.hot.ee/vaikal/ajalugu_3.htm Nõukogudeaegse koolikasvatuse lahutamatuks osaks oli internatsionalistlik kasvatus, mida
1563.a läks Hiiumaa Rootsi riigi alla ja 1710.a (Põhjasõjaga) Vene riigi alla. Hiiurootsi asustuse jäljed on saarel ilmsed veel 21.sajandi alguseski. 18. sajandil küüditati saare rootslased Katariina II (joonis 7.) käsul Lõuna-Ukrainasse ja aastal 1810 sundisid Ungern-Sternbergid neid lahkuma Vormsile ning Noarootsi poolsaarele. 1917.a okupeerisid saare Saksa väed, 1918 1940 oli iseseisvusaeg Eesti Vabariigis, siis NSVL okupatsioon ja taasiseseisvumine 1991.aastal. (Hiiumaa kodulehekülg, kättesaadav www.hiiumaa.ee, viimati külastatud 10.04.2009) Joonis 6. Hülgekütid 11 Joonis 7. Katariina II 9. Suuremõisa häärber Pühalepa vallas Vanimateks arhitektuurimälestisteks Hiiumaal on kirikud. Oletatavalt valmis Pühalepa Laurentsiuse kivikirik juba aastal 1259. Saarel on läbi aegade olnud ka üle veerandsaja mõisa.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
