Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"taara" - 388 õppematerjali

taara - eestlaste muinasjumal Piiskop-vaimulik,kindla ala kristlaste juht Karavell-ookeani sõiduks sobiv laev Raharent-rendiliik,maa eest maksti rahaga Kapitalism-majandussüsteem,põhineb eraomandil,palgatöö jõul Tarastamine-nähtus inglismaal,talumaad muudeti lambakarja maaks
taara

Kasutaja: taara

Faile: 0
thumbnail
6
doc

Konspekt kirjandusest

Stroofideks. Eestlaste muistne usund:  Oli animism, mis tähendab et ususti et kõige looduses on hing, mis kavab ja seetõttu suhtusid loodusesse suure austusega.  Hingejõudu annab vanlase südame söömine, loomade vere joomine, hõiti alles ära lõigatud küüsi, jukseid ja hambaid.  Mentaliteet: ela ise ja laase ka teistel elsada  Jumalad: Vanataat e. Uku (taevavalitseja), Taara (taeva ja maa looja), Vanemuine (laulujumal), Koit ja Hämarik (viimased kakas on Fhaelmanni väljamõeldised. Rahvuslik ärkamisaeg:  1857 – J.V.Jannsen avaldas ajalehe „Perno Postimees“  1962 – ilmus „Kalevipoeg“.  1863 – hakkas ilmuma „Eesti Postimees“, kui perekond kolis Tartusse.  1865 – esimene eesti näidend (koidula „Saaremaa talupoeg“)  1869 – Tartu esimene eesti üldlaulupidu....

Kirjandus
48 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Eesti uusaeg

Mahtra sõda. 1856. Jüripäevast pidid uued maaseadused kehtima hakkama. 23.04 on see. Olukord muutus rahutuks, sest tahetu teada saada palju on töökoormisi. Aga loodetud tulemusi ja kergendusi ei tulnud. Nii siis pahameel kasvas ja alates aprilli lõpust mai alguseni hakkasid rahutused liikuma idast läände. Algas virumaalt algvere mõisast. Keelduti teotööst. Aprilli lõpp- septembri lõpp 1856. Toimusid rahutused- Kuulsaim 2 juuni mahtras. Talupoegade mäss, mahtra katastroof, ülestõus jne. Selles osales u 700- 800 talupoega 9-10st mõisast. Neid tuli pool roodu sõdureid maha rahustama. 2 juuni hommikuks pidid minema karistuse järgi. Hans tetsius. Ja veel mõne käskjalaga kutsuti rahvast appi. Siis saabus see rahvas, relvadega. Sõdurid piirati sisse, läks kähmluseks. Sõdurite salk sunniti kähmlusega põgenema. Seal sai surma 1 ohvitser, 13 sõdurit said haavata, ja peale seda rünnati mõisa. Põletati maha mõisa peahoon...

Ajalugu
172 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Muinasaeg Eestis

Loomade väe omastamiseks kanti kiskjate hambaid ja kihvu. Et väge hävitada raiuti pead otsast. Pea paljaksajamine tähendas väe ära võtmist. Hing: Inimese isikupärasuse kandja ning väga oluline keha elushoidmiseks. Võis lahkuda kehadest magades, surma puhul lahkus igaveseks, kuhu, pole selge. Tugev usk haua-tagusesse ellu. Hingedeajal oli vaikne aeg, mul hinged pidavat külastama kodusid. Jumalad: Tõnn, Peko, Taara . Jumalaid pidi austama ja nad pidavat elavat kujudes. Ohverdamine: Jumalatele/Vaimudele toodi ohvriande(nt. Piim, liha, veri, vili, vill jne...), et häid suhteid hoida, Hiiealune oli püha paik Ennustamine: Ohverdamisega püüti ennustada tulevikku(nt.sõjaretke saatus). 20)RISTIUSU MÕJUTUSED Muinasaja lõpul levis põletusmatuste kõrval üha enam laibamatmise komme. Maeti peaga lääne poole. Kanti ehtena pronksiristikesi. Ei saanud kindel olla, et iga maetav oli kristlane. Läänemere...

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muinasaeg Eestis

Hingi pidi samuti kostitama, sest usuti, et aeg-ajalt käivad nad elavatel külas. Ennustamine oli muistsete eestlaste elus tavaline asi. Seda toimetati tähtsate sündmuste eel. Ennustamisega tegelesid arbujad – inimesed, kes on hingede ja elavate maailma vahendaja. Eestlaste muinasjumalatest on teada vaid üks, keda austati nii Saare-, Viru-, kui ka Läänemaal. Tema nimi oli Taara või Tarapita. XII sajandi lõpuks valdav osa Euroopa rahvastest võttis omaks ristiusu. Eranditeks olid liivlased, eestlased ja balti rahvad. Ristiusu levitajad hakkasid ristisõjaga peale tungima ning lõpuks võtsid liivlased ristiusu vastu. 1208. aastal tungizid ristisõdijad Ugandi maakonda, rüüstati ja põletati maha Otepää linnus ning läksid tagasi lõunapoole. 1210. aastal piirasid eestlased Võnnu linnust lätlaste alal. Kuna piiraitule oli abi tulemas, eestlased põgenesid...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Kalevipoja süüdistuskõne

Bush oleks Kolga arvates pidanud eesmärgiks seadma kurjuse piiramise mitte hävitamise. Kolga idealiseerib Kalevipoja käitumist, kui euroopalikku mõttelaadi. Kahjuks ei saa nende väidetega nõustuda, kuna Sarvik oli tõeliselt hirmutav ja vägivaldne tegelane, kelle tegu olnuks võrrelduna kasvõi tuuslari kuriteoga surma väärt. Et eepose loojadki pidasid Sarviku karistust liiga leebeks, näitab see, et Taara karistas Kalevipoega, pannes ta jalutuna Sarvikut valvama. Kalevipoeg ei olnud siiski ainult karistaja vaid ka mõrsukas. Ta tappis joomise käigus Soome sepa vanema poja, kuna neil tekkis tüli saarepiiga pärast. Ei saa väita, et soome sepa poja tapmine oli õigustatud. Kalevipoeg oli purjus ja tegi raevuhoos mõtlematu teo. Kas siis tõesti oli vaja nii palju juua või ei teadnud ta, et joomahoos tabab teda hullus. Kui süüdistada Kalevipoega kui halba karakterit eeposes, ei...

Kirjandus
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eestimaalaste usk ja uskumatus

Kõige levinumad usundid on tänapäeval ristiusk, hinduism, budism ja palju teisi väiksemaid usundeid. Eestlased on küll aegade algusest olnud niinimetatud paganad ehk uskumatud. Tänapäeval on eestlasi köitnud paljud erinevad usundid. Kunagi ammu, kui polnud veel välja arenenud kindlaid riike, uskusid muistsed eestlased sellist jumalat nagu Taara . Selle kohta võib tõestust leida ,,Liivimaa kroonikas" kus on kirjeldatud sõtta jooksvaid eestlasi karjumas ,,tharapita" mis võib tähendada ,,taara avita" ehk siis ,,Taara aita". Taara usu kohaselt uskusid eestlased, et igal esemel selles maailmas on hing. Jumalale toodi ohvreid nii loomade kui ka vilja näol. Vahel isegi ohverdati inimene. Tänapäeva ühiskonnas pole Taara kummardajaid või on neid väga vähe. Täanapäeva ühiskond ei usu enam, et igal esemel on hing...

Religioon
33 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Prügi ja jäätmekäitlus

· Tee kindlaks, kus asuvad sulle lähimad kogumiskonteinerid · Korralda kodune prügikogumine. Kuhu ja milliseid jäätmeid võib panna? See, kuhu ja kuidas saab liigiti kogutud jäätmed ära anda, on kirjas omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas, mis on kogu omavalitsuse piirkonna jäätmehoolduse aluseks. Mõned näited: Tagatisrahaga pakend ­ viia raha eest taara vastuvõtupunkti või nt suuremate kaupluste juures asuvatesse automaatidesse. Muu pakend ­ viia tasuta pakendijäätmete konteinerisse. Paberi- ja papijäätmed ­ viia oma maja juurde tellitud papi ja paberikonteinerisse või nt tasuta avalikku paberi ja papi jäätmete konteinerisse, võib põletada ka kodus ahjus. Aia- ja haljastusjäätmed ehk pargijäätmed ­ tellida oma jäätmevedajalt kodu juurde asjakohane teenus, viia ise jäätmejaama või kompostida võimalusel oma aias....

Ühiskonnaõpetus
52 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses

·1870. Aastatel algasid ümerkorraldused. Rajati hulgaliselt uusi koole. Vallakool muudeti kõigile kohustuslikuks. ·Üldine õppekava sisaldas kirjutamise, arvutamise ja maateaduse õpetamist. ·Soovijatel oli võimalus jätkata õpinguid kihelkonnakoolides maal ja kreiskoolides linnas. ·Koole varustati uute õppevahenditega ning suurt roll oli eestikeelsete ja Eesti-kesksete õpikute jõudmine koolidesse. C. R. Jakobsoni lugemikud jäid paljudeks aastateks algkoolide raudvaraks. ·Paranes kooliõpetajate üldhariduslik ja kutsealane ettevalmistus. ·Üha rohkem eestlasi püüdis jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. Asutati uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas ja Viljandis. ·1880. Aastatel lisandusid uue koolitüübina 7-klassilised reaalgümnaasiumid, kus pandi rõhku lo...

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajaloo põhiperioodid

Suhtumine loodusobjektidesse Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega. Oli seisukoht ­ nagu mina talle, nii tema mulle. Neisse suhtuti sõbralikult ja heatahtlikult. Inimesed ei pidanud ennast looduse valitsejaiks. 4. Eestlaste muinasjumalad Muinas jumalad olid Uku ja Taara , kuid neil ei olnud suurt tähtsust. 5. Kuhu ja milleks ohverdati? Ohvripaigad olid hiied, üksikud puud, allikad, kivid, mäed, järved, jõed. Ohverdati, et muuta vaimud, haldjad ja jumalad heatahtlikuks. 6. Maagia tähtsus Maagia tähtsus seisnes selles, et usuti, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla seosed, mida on võimalik mõjutada. Tähtsal kohal oli ka ravimaagia. 7. 3 näidet ristiusu mõjude kohta Laibamatmise komme Surnu maeti peaga lääne poole...

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Teater eestis

Teater Eestis 19201940 Teatrielu algus Eestis K.Jungholzi pani aluse ühiskonna teatrile (1901 1905,"Taara"seltsi juures). 1906.aastal muudeti kutseliseks Tartu "Vanemuine" ja Tallinna "Estonia". Esimene algupärane operet 1908. aastal. Kolmas kutseline teater Pärnus "Endla" Teatrielu areng Ilmus teatri,kunsti ja kirjandusajakiri Tallinnas. 1917.aastal peeti esimene näitlejate ja teatritegelasete kongress. 1921. aastal asutati Petrogradis. Kutselised teatrid asutati ka Viljandisse ja Narvasse. 1920.1930. aastail täiustati teatrielu. "Estonia" draamatrupp viidi Draamateatrisse. Tähtsamad tegelinskid "Vanemuise" juht K.Menning A.Lauter võimekas teatrijuht. Tänan tähelepanu eest ...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eesti ajalugu

saj. esimesest poolest. Muinasaja rõivastusest läbi keskaja kujunes rahvariietus, mida mõjutas Euroopa mood. Vakus ­ läänisanda maksude kogumise ala, vakusepidu toimus mihklipäeval, kui talupojad tõid loonusrendi. Eestlaste vaimuelu ­ muistses vabadusvõitluses olid nende jumalad jäänud alla ristiusu jumalatele. Austades salaja edasi pühasid puid, kive, allikaid, jõgesid ja tuues neile ohvreid, hakati ohverdama ka kirikuis ja kabeleis. Eestlased jätkasid kohati Taara ja Uku austamist, aga valdavalt võttis rahvas üle katoliku pühakud. Pühitseti jaanipäeva ja mihklipäeva. Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingede vastu. Algas nõidade tagakiusamine. Eestlaste mõttemaailmas ei olnud head ja kurja, õiget ja valet, jumalikku ja saatanlikku jne. Katoliiklikud jumalateenistused olid ladinakeelsed. Alles orduaja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust. Katoliiklus kui mõjutaja (katoliku kirik ja ladina keel) ­...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Kuperjanovi jalaväepataljon

Pataljoni tegevuse lõpuks võib pidada 21. juunit 1940. a, mil koliti kasarmutest välja Õhtugümnaasiumi ruumidesse Tartus Riia tänaval. Umbes poolteist kuud hiljem transporditi pataljon Tartust Otepää rajooni ning sealt Venemaale. Pärast pataljoni laialisaatmist majutati Võrus paiknevatesse Taara kasarmutesse Nõukogude sõjaväeosa. Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon taasasutati 9. märtsil 1992. a asukohaga Võrus. Pataljoni ülemaks määrati kindralleitnant Johannes Kert, kes oli samas kohas toimunud allohvitseride kursuse ülemaks. 1992. a jõulureedel anti väeosale pidulikult üle lipp, mille kangast ehib surnupealuu selle all ristatud säärekontidega - väeosa ajalooline sümboolika. Alates 2009. a 1. jaanuarist kannab pataljon nime "Kuperjanovi jalaväepataljon"....

Riigikaitse
12 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Religioon õhtumaises kultuuris

Iisrael ei puutunud nende probleemidega kokku esimest korda. Varem olid revitalisatsiooniliikumised korduvalt juudid kriisiolukorrast päästnud. 7. aprill 2010 I saj m.a.j ­ väga probleemne ajajärk. Väliskultuur ­ Rooma impeerium. Identiteeti otsides alustavad inimesed mineviku taasloomisest. Üritatakse leida minevikust midagi, mis tänapäeval kasulik oleks. Minevik keerles pühakirja ehk Taara ümber. Keskmeks oli Moosese poolt antud seadus ehk leping. Aga erinevad usulahkmed tõid selle toora esile erinevalt. Esseenid ­ tugev opositsioon templiga. Üheks oluliseks põhjuseks paarisaja aasta eest toimunud templi võimuvahetus. Nad pooldasid vana võimu. Variserid ­ kõige olulisem idee, mis hiljem saab ka kogu juutkonna päästjaks: jumal on meid Moosese kaudu kutsunud pühadusele; seadus kahel kujul ­ suuline ja kirjalik. Suuline pärimus aitab meil eladanii...

Religiooniõpetus
235 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Praktika aruanne müügieriala

4.2.2 Lahja alkohol 1.4.2.2.1 Punased veinid, valged veinid, rose veinid, likööriveinid, shampanja ja vahuveinid, vermutid, segud ja kokteilid, siidrid, õlled, alkoholivabad joogid, pakiveinid, veinikapi veinid 1.4.2.3 Tubakatooted 1.4.2.3.1 Sigaretid, sigarid ja tubakad, aksessuaarid 1.5 Taara 1.5.1.1 Taara 1.5.1.1.1 Taara, joogitaara 2 Tööstukaup 2.1 Enese eest 2.1.1 Enesehooldus 2.1.1.1 Näo ja pesemistarbed 2.1.1.1.1 Pesemistarbed, dushigeelid, seebid, vannikosmeetika, näopuhastus, näokreemid, kehahooldus, kätehooldus, jalahooldus, päevituskosmeetika, mehhaanilised raseerimisvahendid, elektrilised raseerimisvahendid,...

Müügiõpetus ja...
516 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Usundilugu

Religioon ­ (Ladina keelest)eesti keeles usund, tuleb sõnast usk, uskuma. Relgioon ­ 1)Müüt 2)Riitus. Riitustes taas elustatakse müüte ja müüdid seletavad riitusi. Usk ­ 1)teadmine(empiiriline teadmine-kogemusele tuginev teadmine), tunne. 2)usaldus Vanas eesti keeles tähendas usk ­ Kark, tugi. Küpsusk ­ Inimene mõttestab kogu oma elu läbi selle usu. Ürginimese teooria-Wilhelm Schimdt. Kultuuriringid: 1. Ürgkultuurid (kütitd, korilased) 2. Primaarkultuurid (põlluharijad) 3. Sekundaarkultuurid(karjakasvatus) 4. Tertsiaalkultuurid(modernne ühiskkond) Kõige madalama arengutasemega kultuurid: Lõuna ürgkultuur, Paleo-asiaadi ürgkultuur Artikas, Tsentraalne ürgkultuur, Kalifornia ja Tulemaa indiaanlased. 12-köitelises teoses ,,jumala-idee päritolu" jõuab järeldusele : · Polüteism ega totemism (sugulus looma, linnu, taimega) polnud religiooni algvorm · Selleks oli mon...

Usundiõpetus
28 allalaadimist
thumbnail
8
doc

TÖÖPUUDUSE JA MÜÜGITULU ANALÜÜS

trahvi- ja viivisetulu, kasum ostjate ja tarnijate valuutakursi muutustest ja aegunud kreditoorsest võlgnevusest, aruandeperioodil selgunud eelmiste aastate tulu, saadud annetused jms); finants- ega erakorralist tulu; riigi- ja kohalikust eelarvest või Euroopa Liidu institutsioonidelt saadud dotatsioone (tegevuskulude sihtfinantseerimine); käibemaksukohustuslasel käibemaksu; tootjaettevõttel ja aktsiisilaopidajal aktsiise; hinnasoodustusi, mahahindlusi ega korduvkasutusega taara maksumust; teiste nimel sissenõutud summasid (komisjoni- ja agendilepingud). 5 MÜÜGITULU STATISTIKA Ettevõtlussektori müügitulu oli 2009. aasta II kvartalis 130 miljardit krooni, mis oli jooksevhindades 23% väiksem kui eelmise aasta II kvartalis. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes vähenes müügitulu kõigil tegevusaladel, v.a...

Majandus
58 allalaadimist
thumbnail
18
rtf

Eestlaste muinasusund ja vabadusvõitlus

Siim Kingu 1 Tartu Tamme Gümnaasium AJALOO KT KORDAMINE §6 ­ 9 §6. ­ EESTLASTE MUINASUSUND · Muinasaja inimeste vaimse elu tähtsaimaks osaks oli ussund. · Ei saa rääkida ühtsest kogu esiaega läbivast ja täpselt reglementeeritud kommetega muinasusundist. · Osalt tingisid uusi kombeid tegevusalade teisenemine. · Usulistes muutustes mängis suurt rolli ka ka tihe kontakst naaberhõimude, -rahvastega · Muinasusundite kohta pole väga palju teada, kuna pole säilinud eriti palju allikaid. o Enamus teadmisi on siiski levinud suusõnaliselt põlvest põlve edasi. Pärimused ja rahvaluule. · Pärimuste ja rahvaluule seast teabe väljasõe...

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kontrolltöö küsimused ja vastused (7 klass)

1241- 1343-1345- Toimus Jüriöö ülestõus 1346- Taani kuningas müüs taani kuningas selle ala, mida kunagi eestimaana tunti Saksa ordule. Eestlaste elukorraldus muinasajal-lätlased kutsusid eestlasi igaunideks,venelased tsuudideks ja soomlased virolasteks;maa jagunes kihelkondadeks,mis olid liitunud surematek osadeks-maakondadeks;peamiseks elatusalaks oli maaharimine;ehitati linnuseid; ainus muinasjumal on Taara Kolme piiskopi tegevus ida-baltikumi paganate ristimiseks-kolm piiskopi olid Meinhard,Albert ja Berthold;nad kuulutasid ristiusku paganatele;Berthold võttis kasutusele jõudu; ta tõi maale esimesed ristisõdijad;loodi siis Mõõgavendade Ordu;tema ülesandeks oli paganatega sõdimine Eestlaste võitlused 1208-1215-1208.aastal jõudis ristisõda eestlaste maale; ristisõdijad tungisid Ugandi maakonda;1210...

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Ürginimese uskumused

uskumused. · Inimesed sõltusid põlluharimisest ja karjakasvatusest, see aga omakorda ilmast ja loodusest. · Seetõttu austasid inimesed eelkõige loodusjõude. PÕLLUHARIJATE JA KARJAKASVATAJATE rituaalid · Tehti jumalatele ohverdusi · Tehti kujukesi ja kummardati neid · Pildil on peko, keda muistsed eestlased kummardasid Muistsete Eestlaste uskumused Muistsed eestlased uskusid paljudesse erinevatesse jumalustesse · Taara oli kõige levinum Saaremaal · Setodel oli Peko · Eestlased arvasid, et hiied on pühad · Eestlased ei julgenud kiskjaid nende nimedega nimetada · Pildil on taara Loodame, et teile meeldis!...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Toidukaupade pakendamine ja säilitamine

riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13256331 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13234674 Käsitleb alljärgnevaid punkte ( täida lüngad- otsida toiduseadusest vastused! ) ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ..................................................................................................................

Toiduainete ja toitumisõpetuse...
67 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun