Siidid koraan olulisem. Sunniidid sunna olulisem. Suurbritannia piktid kohaliku rahavastiku tuntuim hõim. Rooma provints Britannia 43a. 5 saj algus. Anglosakside vallutused algas 7 saj, nad rajasid terve suurbritannia peale oma kungriike kuulsaim Wessex, 829 sai anglosakside maast inglise kuningriik. Viikingite rünnakud - alates 8saj, anglosaksid ühendasid kungriike, viikingid said endale kungriigi kaguosa, kus oli taani õigus, uued vallutuse 10 saj - 1016 alistasid taanlased kogu Inglismaa. Normandlastest said aga Hastingsi lahingus luau. Maa jagati prantsuse parunite vahel.
Saksa ordu positsioon muutus väga tugevaks, sest ostis ära Eesti alad. Paide siin toimus kuningate tapmine. Padise Klooster, mille eestlased ära vallutasid. Maasilinn Eestlasi sunniti ehitama seda ordu linnust sakslastele. 14. Esindatud seisused: Vaimulikud, vasallid, linnavalitsus, ordu meister. Arutati: Kaubandus, väline majanduspoliitika, omavaheliste tülide lahendamist. Ei toiminud Liivimaad ühendavad institutsiooni, sest osapooltel olid erinevad huvid. 15. Leedulased, taanlased ja Vene riik. Oht mutuus 15. Saj suuremaks, sest ühendatud vene vägi hakkas rüüstama Lõuna-Eestis. 16. Adratalupoeg maksid maaisandale (või läänemeestele) andameid ja kandsd teokoormisi. Talude majanduslik kandevõimet mõõdeti adramaades.Üksjalg Adratalupoegade pojad, uued maaharijad. Uue maa harimine oli raske väiksemad koormised. Vabatalupoeg Need kes olid end osadest või kõigist adratalupoega koormistest raha eest lahti ostnud
13.saj tekkis ja hakkas arenema Eesti kirjakultuur, kui eestlaste asustatud aladele tulid sakslased ja taanlased. Esimesed eestikeelsed sõnad ,,Laula, laula, pappi!'' ladinakeelsesse ajaraamatusse(Hendriku Liivimaa kroonika) preester Hendrik. Valgustaja teadmiste levitaja, silmaringi laiendaja piibel ristiusu õpetuse aluseks olev pühade tekstide kogu juhuluule mingi sündmuse pidulikustamiseks kirjutatud tarbeluule estofiil eesti keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik kalendrilisa kalendaariumile järgnev osa kalendris 1825 Lübecki raad arestis vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga. Seal olid Saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi-, läti-, ning eestikeelsed missatekstid, mis kästi põletada. Need olid arvatavasti esimesed eestikeelsed raamatud. 1535 Trükiti Wanradti ja Kolelli katekismus, mis oli järgmine teadaolev eestikeelt sisaldav raamat. 1637 ilmus esimene eestikeelne juhuluuletus, ladinakeelse pealk...
Teiseks demokraatia plussiks võib pidada, selles välja arenenud heaoluühiskonda, mis garanteerib rohkematele inimestele, nii sotsiaal,- kui ka poliitilised õigused. Näitena võiks kasutada Taanit, kus heaoluriiki täiendab tugev vabamõtlemise, rahvahariduse ja kodanikujulguse traditsioon ning sügav soov demokraatlikke väärtusi kaitsta. Kui Hitler vallutas Teise maailmasõja ajal Taani ning nõudis, et juudid märgitaks kuusnurgaga, teatasid taanlased, et panevad kõik, kuningast alates, endale kuusnurga rinda. See oli julge samm taanlaste poolt kaitsta demokraatlikke väärtusi olukorras, mis ei pruukinud nende jaoks hästi lõppeda. Demokraatialgi on puudusi ja mõned neist on juba selgelt välja paistnud minevikus. Näiteks saab demokraatlikute valimiste kaudu ka demokraatia vastavas riigis lõpetada. Kui valimistel tuleb võitjaks diktaatorlik juht, nagu näiteks Adolf Hitler, kes tuli võimule Saksamaal 1933, ja ta on
Peamiseks kaotuse põhjuseks oli sõjalise taseme erinevus. Lääne-Euroopa teadus oli palju paremal järjel, kui Eesti oma, samas oli sakslastel ka tunduvalt rohkem sõjakogemust. Sakslased oskasid ehitada ja nende käsutuses oli kiviheitemasinad, piiramistornid ja müürilõhkujad, millest eestlased kuulnudki polnud. Milliste riikide vastu ja miks tuli eestlastel sõdida? Põhja-Saksamaalt pärinevad ristisõdijad ja taanlased, ka rootslased. Ka Vene vürstid tegid sõjaretkeid Eestisse nii eestlaste vastaste kui ka liitlastena. Sõdida tuli neil kuna neid taheti ristiusustada ja peeti Ida-Euroopa paganateks. Eestlasi ristiti sunniviisiliselt ja vägivalda kasutades.
kirikuid sulgema. Seepeal moodustasid protestandid oma uniooni 1608.a ja katoliiklased oma liiga 1609.a. 23.mail 1618.a Prahas tüli käigus viskasid böömi aadlikud keisri saadikud aknast välja hobuse sõnniku sisse. Tänu sellele tungis katoliiklaste liiga Böömimaale, et karistada protestante. Sõja käik: Sõja esimesel poolel olid edukad katoliiklased. 1625.a Inglismaa ja holland maksid taanile, et viimane toetaks protestante, kuid katoliiklased tõrjusid taanlased välja. 1629.a algas keisri ferdinand 2 ametlik katoliku usu taaskehtestamine. 1630.a sekkus rootsi, gustav adolf 2, kui luterlasena polnud ükskõik kuidas lõppeb sõda, kuid ühtlasi ta tahtis ka põhja- saksamaad endale. 1631.a aastal lõigi rootsi katoliiklaste väed laialai breitenfeldi lahingus, see tõi sõtta suure murrangu. 1635.a astus sõtta ka prantusmaa, kes tahtis habsburge nõrgendada. Üha enam hakati mõtlema rahu sõlmimisele.
Langes eestlaste vanem Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo. See oli eestlaste muistse vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi. 1219-Ristisõtte sekkus Taani kuningas Valdemar II, kes maabus laevastikuga Rävalas, kelle eesmärk oli Eesti endale allutada ja rahvas ristiusku pöörata. See sõjaretk oli varasematest suurejoonelisem, sest plaan oli jääda Eestisse kauemaks. Eestlastel oli nüüd veel raskem, kuna tal oli vaja sõdida mitme vaenlasega korraga. 1220-*Sügiseks olid taanlased hõivanud Harjumaa,Rävala,Virumaa ja Järvamaa.*Rootsi kuningas üritas haarata omale osa Eestist. Ta rajas Lihula linnusesse tugipunkti ja asus ümberkaudset rahvast ristima. 1222-Taani vägi maabus Saaremaal, kuid eestlased ehitasid kiviheitemasinad ning sundisid taanlasi lahkuma. Teade võidust saadeti laiale üle Eestimaa ning kõik kutsuti osalema ülestõusul. 1223-Eestlased ründasid kõikjal saklasi ja võtsid linnused üle. Oma valdusesse saadi kogu maa peale Tallinna.
1187 põletasid Eestist pärit meresõitjad arvatavasti maha ka Sigmunda linna. Samal ajal olid Eestlased ühed vähesed Euroopa rahvaastest kes ei olnud ristiusku pööratud. Kui 1193 kuulutati välja ristisõda Ida-Euroopa paganate vastu siis hakkasid ristisõdijad koos nende alistatud liivalste ja latagalitega tegema risti- ja rüüsteretki Eestlaste teritoorimile. 1217 peetud Madisepäeva lahinul langes Eesti järk-järgult võõrvallutajate kätte. 1227 vallutasid Lindanise linnuse Taanlased Samal ajal teutsesid venelased ka eestlaste liitlastena aga kui oli võimalus siis rüüstasid ja pületasid ka ise Eesti teritooriumi. Peagi oli kogu Eesti ristisõdijate käes ja kui 1343 toimus Jüriöö ülestõus siis löödi segamini senine kord ja paljud piirkonnad langesid Eestlaste kätte. See aga suruti paari aastaga maha 1346 müüs Taani kolme tonni hõbeda eest põhja- eesti teritooriumi Saksa ordule maha. Riia kaudu 1520. aastate algul levima hakanud reformatsioon suurendas
Interneti tähtsus on viimaste aastatega väga palju tõusnud. Tänapäeval leidub ilmselt vähe majapidamisi, kus puuduvad Internet ja arvuti. Võib öelda, et inimesed on koondanud peaaegu kogu oma elu virtuaalkeskkonda, mis on eelkõige lihtne ja mugav lahendus. 2015. aasta 18. septembri seisuga oli kodune internetiühendus olemas 99%-l lastega leibkondadest ning 86%-l lasteta leibkondadest. Käesoleva aasta jaanuari seisuga kasutavad Euroopa Liidus Internetti kõige enam taanlased ja seda lausa 97% elanikkonnast, mis on veerandi jagu kõrgem kui Euroopa keskmine (75%). Lisaks Taanile, ületab Interneti kasutatavuse määr Euroopa keskmist veel ka Eesti (90%), mis on meie kui väikese riigi kohta ehk isegi pisut üllatav tulemus. (http://www.gemius.ee/468/interneti-kasutatavus-12-euroopa-liidu-riigis.html) Väga populaarseks on muutunud ka e-kaubandus. 2013. aastal teostatud Eurobaromeetri järgi
kaupmeeste asula, mis paiknes praeguse Oleviste kiriku asukohas, ja vene kaupmeeste asula, mis asetses sellest ida pool. Mere veetase oli tollal umbes 3 meetrit praegusest kõrgem, ulatudes praeguse vanalinna kirdeosas peaaegu selle müüride alla. Seega rajati vene kaupmeeste asula praktiliselt merekaldale. Tallinna vanim sadam asetses praeguse Aia tänaval paikneva Kalevi siseujula kohal, keskaegse Väikese Rannavärava ees. Selliselt eksisteerinud muistse Tallinna vallutasid 1219. aastal taanlased, kes rajasid Toompeale eestlaste linnuse asemel oma linnuse. Lääne-Euroopast pärinevad võõrvallutajad tõid Eestisse ka lubjapõletamiskunsti, seoses sellega hakati järjest rohkem püstitama kiviehitisi. Aastail 1238-1346 kuulus Tallinn Taani riigi koosseisu ning sai linnaõigused Lüübeki koodeksi näol 1248. aastal. Asustus jagunes sel ajal lõplikult Toompea linnuseks, mis kuulus ordule, ning all-linnaks, kus kehtis mainitud linnaõigus ja valitses raad. 13
osade liivlaste enda poole võitmine*Majandusliku kasu lubamine. Latgalite alistamine 1208:*lootus saada sõjalist abi eestlaste vastu*vastupanu ei osutatud. Käik Eestimaale:1208 Sakala ja Ugandi. Korraldati vasturetki Liivl ja latg aladele. Läänem ja saarl ka.1210 Ümera lahing. 1217 ugalaste ja sakslate ühine sõjakäik Venemaale. 1217 21. sept Madisepäeva lahing, eestlased jäid alla. 1219 Valdemar II sekkumine, eestlaste suurejooneline alistamine, taanlased hõivasid Harjumaa, Rävala, Virumaa, Järvamaa. 1222 saarlaste võit(17 kiviheitemasinat). 1224 mandriosa tähtsaim vastupanupunkt Tartu(kaitsta aitas Koknese vürst Vjatsko). Augustis hõivati. 1227 Muhu linnus hävitati, saarlased alistusid ja lasid ennast ristida. allajäämise põhjused:Sõjaline vähemus, oskamatus, kogemuste puudus, Halb relvastus ja sõjatehnika, Palju erinevaid vastaseid(Taani, Rootsi, ordu), Roomakatoliku kiriku toetus
miljoni piiri 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%) Keskmine eluiga meestel 75,62 aastat ja naistel 80,63 aastat Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis RAHVASTIK Rahvuslik koosseis: rootslased ja laplased kokku 88%, türklased, kreeklased, norralased, taanlased, soomlased, jugoslaavlased moodustavad kõigest 12% SEOS RAHVASTIKU JA KULTUURI VAHEL Rahvuslikku koosseisu kuulub 88% rootslasi, eestlaste suhe on vastavalt 71,8%, mis näitab, et nad tahavad hoida ja ka hoiavad kultuuripärandit KEELED Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi ametlikuks keeleks
Kiviaeg 9000 eKr a. Tekkis Pulli asula. Sellega algas Eesti alal 7000 eKr Kunda kultuur, asutati Kunda Lammasmäe. Kultuuri iseloomustus elatuti küttimisest, korilusest. Rändlev eluviis. Jääb keskmisesse kiviaeg e. mesoliitikumi aega. Kammkeraamikakultuur Paremini valmistatud savinõud. Nöörkeraamikakultuur Balti Hõim Venekirveskultuur- olid karjakasvatajaid, kes küttisid kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Alepõllundus Puud raiuti maha, põletati juuriti. Tulekivi loodi Lääne-Venemaalt, Leedust ja Valvgevenest.(ta tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi ) Noorem Kiviaeg e. Neoliitikum 5000 eKr Elati veekogude ääres. Juba paikselt külades kuni 50 inim. Jaht, kalastus, korilus. Kasvatada püüti otra ja nisu. Neoliitikumi teisel poolel e 9000a eKr, hakati kasvatama eestis veiseid, kitsi, lambaid ja sigu. Suurenes põlluharimine ja asutati elama rohkem sisemaal. Pronksiaeg Asulaid hakati ümbritsema paeplaatid...
7-12 peatüku kokkuvõte 1202.a.- Mõõgavendade ordu rajamine Liivimaa vallutamiseks. 1208.a.- Ristisõdijad jõuavad Eesti aladele, tuldi Saksa ja Ugandi kandist. 1210.a.- Ümera lahin. Ainuke lahing, mille võitsid Eestlased. 1217.a.- 21 sept. Madisepäeva lahing(Saksa-ordud&liivlased). Hukkusid Lembit&Kaupo 1219.a.- Taanlased Voldemar II juhtimisel jõuavad Rävala (tln) alla. 1227.a.- Saaremaa vallutamine. Nüüd ongi kogu Eesti vallutatud. Tähtsamad inimesed Berthold- üksküla uus piiskopp, peale Meinhardi. Korraldas Ristisõja, kuna liivlased ei tahnud teda vastu võtta. Theoderich- Mõõgavendade ordu loomise initsiaator, Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskopp. Kaupo- Liivlaste vanem. Lembitu- Sakala vanem, kelle juhtimisel hakati kiiresti vägesid koondama.
Katoliku liiga sõjavägi tungis Böömimaale ning siis algas sõda, mis kestis 30 aastat. Sõja esimesel poolel olid edukad katoliiklased ning nende edu tekitas ärevust teistes protestantlikes maades. Inglismaa ja Holland maksid suuri summasid Taani kuningale, et ta toetaks oma sõjaväge seni lüüa saanud protestante. 1625. aastal astuski Taani Saksamaal toimuvasse sõtta, kuid katoliiklastel õnnestus taanlased ära tõrjuda. Kogu Saksamaa oli nüüd keisri kontrolli all ning 1629. aastal algas Ferinand ll korraldusel sunniviisiline katoliku usu taaskehtestamine. 1630. aastal sekkus Kolmekümneaastasesse sõtta Rootsi, kellest oli saamas Läänemere maade võimsaim riik. Seni võitmatuks peetud katoliiklikke vägesid lõi rootslaste väike, kuid hästi korraldatud süjavägi 1631. aastal. 1635. aastal astus sõtta ka Prantsusmaa, kelle eesmärk oli oma põlisvastaseid Hasburge nõrgendada
ilmunud kogede ees. 1217. aastal võitsid kristlased Paala jõe lahingu (Madisepäeva lahing), hukkus eestlaste vanem Lembitu. Põhja-Eesti vallutasid Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes 1219 maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures. Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud. 1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril. Varsti olidki kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn). Siiski ei jätkunud sõda eestlaste jaoks edukalt. Ei suudetud võita ka viimast suurimat välilahingut - II Ümera lahingut ja nii lõppeski 1223. aasta Tarbatu linnuse piiramine sakslaste võiduga. Sellele järgnes taaskord kogu mandrit hõlmav vägivaldne ristiusustamine. Baltimaad, 1225 - 1250. Baltimaad, 1225 - 1250.
Selline Eesti Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik. Seda riiki on ihaldanud paljud võõrvõimud, nende hulgas rootslased, venelased, sakslased ja taanlased. Eesti sai vabariigiks 20. augustil 1991. aastal. Aastaid hiljem, kui on Eesti iseseisvunud olnud juba üle 21 aasta on inimeste hulgas kuulda nurinat ja küsimust: '' kas sellist Eestit tahtsimegi? ''. Kas siis tõesti ei suuda meie riik piisavalt hästi toimida ja iseseisvalt hakkama saada? Mida me üldse oleme saavutanud nende aastatega? Meie riigil on probleeme, mida keegi lahendada ei oska või ei taha. Mihkel
pöördus kuningas Rootsi tagasi, kuid Lihula lahingus sama aasta augustikuus piirasid saarlased linnuse ümber ja ägeda võitluse käigus süüdati see põlema. Rootslaste sissetung lõppes täieliku kaotusega ja linnus langes saarlaste kätte, aga ikkagi sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti võõrvõimule allutatud. 1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril. Varsti olidki kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn). 1223. aasta 29. jaanuaril saanud innustunud ülestõusust, tungisid Lõuna-Eestis sakalalased Viljandi linnuses sakslastele kallale ning tapsid orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt Mauritiuse. Järgnevalt võtsid sakalased kinni ka Järvamaa foogti Hebbe, kes toodi Viljandisse ja tapeti
● Keskmine kõrgus on 31m ● Kõrgeim looduslik punkt on Møllehøj, kõrgusega 170.86m ● Madalaim punkt on Lammefjord, kõrgusega -7m ● 11% riigi maast on kaetud metsadega, 655 aga põllumaaga Loodusvarad ● Nafta ● Maagaas ● Lubjakivi ● Sool ● Kriit ● Liiv ● Kruus ● Kala Rahvastik ● Rahvaarv: 5602628 ● Keskmine eluiga on riigis 78.5a: meestel 76.3a, naistel 80.7a ● Taanis on peamiselt taanlased, kuid leidub ka türklasi, bosnia ja hertsegoviinalasi, inglasi ning ka muude põhjamaade rahvast ● Kõneldavad keeled on taani ja saksa ● Valdavaks usundiks on luterlus ● Rahvastiku tihedus on 129 in/km² Majandus ● Peamiseks majandusharuks teenindus ● Üks maailma rikkamaid maid ● Põllumajanduses kasvatatakse taimedest suhkrupeeti, nisu, otra ja rapsi. Loomadest aga veiseid, kanu ja hobuseid
· Tekkisid murretevahelised erinevused · Eesti- ja Liivimaal kujunes välja kolm murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti · Põhjaeesti ja lõunaeesti häälikujärjendid olid erinevalt arenenud Ülesanne: Tõlgi lõunaeesti keelest põhjaeesti keelde. 1) parts 4) upin 2) kuremari 5) pang 3) väits 6) kaiv Murrangueesti keel · Algas 13. saj. kui sakslased ja taanlased olid Eesti vallutanud · Kestis 18. sajandini · Murranguperioodil ilmnes palju häälikumuutusi näiteks lõpu- ja sisekadu · Lõpu- ja sisekadu tähendab, et kahe silbiliste ja pikemate sõnade lõpust kadus täishäälik. Erandiks: ema, kala, pidu · Sellega tekkisid konsonandiga lõppevad sõnad(jalg, mets) ning ühesilbilise tüvega tegusõnad(andma, kastma) · Soome keeles selliseid muutusi toimunud ei ole ehk vokaalid on seal säilinud, kus eestlastel ei ole
Rootsi valdustest. · Rootsi raske olukord ( 1695-1697 näljahäda ; Rootsi kuninga noorus) · Osa Liivimaa aadelkonnast oli meelestatud Rootsi vastaselt. Kuningad : August 2 Tugev Poola kungingas Frederik 4 Taani kuningas Peeter 1 Vene tsaar Rootsi enne sõda : · Noor kuningas 15. a.( Karl 12) · Pungil riigikassa (reduktisoon) · Esmaklassiline armee Sõja algus: · 12. veebruaril 1700 ründavad August 2 väed Riiat Pikaajaline piiramine. · Taanlased ründavad Rootsi valdusi Põhja Saksamaal (1700 . a. augustil Taanlased alistuvad) · Sept. 1700 Venelased Narva all. · Narva piiramine: -Rootsi võidab -Kuningas jääb Laiusele talvituma, kuid siis suunab väed Poolasse. Ümberkorraldused Venemaal: · Sõjaväereform - Hakatakse võtma regulaarselt nekruteid -Seatakse sisse aadli teenistuskohustus. · Haldusform, majandusform ja ümberkorraldused ühiskonnas
sõlmitud Stensby lepinguga sai need tagasi. Eestimaa hertsogid Eestis ei asunud, selle asemel määrati hertsogkonna asevalitsejaks kuberner, kelle residents asus Tallinnas. Kuberneri ülesandeks oli: ● maa haldamine ● maksude kogumine ● vägede ülemjuhatajaks olemine ● sõja korral peakohtuniku amet Aastast 1240 on pärit ka Valdemar II -se Eesti hertsogkonda puudutav Taani hindamisraamat, mille kohaselt 80% hertsogkonna vasallidest olid rahvuse poolest sakslased, 18% taanlased ja 2% eestlased. Eestlastest vasalle oli kokku 5 kelle hallata oli keskmise suurusega läänid. Samas kui enamus eestlastele sai osaks talupojaseisus, oli põlisrahvale avatud ka linnadesse asumine. kellest vähemalt 1 tõusis ühe tolleaegse Tallinna kindluse (Storeborg) läänihaldajaks, vasalliks.Sellega erines Taani valdusse sattunud Põhja Eesti alad tunduvalt Mõõgavendade ordu poolt vallutatud Lõuna Eestist kus põliselanikke valitseva klassi hulka ei integreeritud ning
tahetakse aina rohkem. Antud juhul soovis Rooma katoliku kirik rohkem alasid ja usku levitada ja omada veel rohkem võimu. 10.Mis toimus ja milline tähendus oli järgnevatel aastatel: 1210- Ümera lahing, mille eestlased võitsid 1217- Madisepäeva lahing eestlased jäid alla, Lembitu ja Kaupo hukkusid, muistse vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi 1219- taanlased ründasid Põhja-Eestit ja alistasid Tallinna oma võimule 1220.a-ks hõivasid taanlased Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa 1225-1233- Põhja-Eesti paavstiriik 1227- saarlased alistusid ja lasid end ristida 1238- Stensby leping kinnitas Taani valdused: Tallinn, Harjumaa, Virumaa 1242- Jäälahing Ordu püüdis õiget usku Venemaale viia Kujunes katoliku ja õigeusu piir
Tingivas kõneviisis on sunnitud vaid käputäis tegusõnad. Soovituslik tegusõnade pingeline: praegune / minevik / tulevik. Infinitiivisüsteem, oleviku ja mineviku vormis ka passiivne vorm. Mõne murded, soovituslik tegusõnu ka konjugeeritud arvu järgi. Leping on unustatud Norra. e) Norralased võivad uusi sõnu luua liitmise teel, näiteks ejendomsavancebeskatningsloven (varamüügimaksuseadus), seega teoreetiliselt on taani keele sõnavara piiramatu. Taanlased on mõned sõnad laenanud, nende seas ombudsmand (vahendaja) ja køkkenmødding (arheoloogilised köögijäänused), kuid on palju taani kultuuriga seotud sõnu, mida tõlkida on keeruline. Kuulsaim on hyggelig (umbkaudu mugav), mida peetakse unikaalseks taani meeleseisundiks. On olemas isegi vastav tegusõna, hygge, mis märgib spetsiaalset 'mugavlemist'.Norra Keele Akadeemia (Dansk Sprognævn) avaldab regulaarselt uusi norra keele sõnu ja nende seas on palju kultuuriliselt
võidu) 1212 sõlmiti Turnaida vaherahu (kuna haigused, nälg ja surm oli Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, liivlaste ja latgalite ning muinaseestlaste osa pooled välja kurnnud, see lõppes 1215) 1217 venelased piirasid Otepää linnust, näljutati linnuse kaitsed alla andma 1217. 21. sept - Madisepäeva lahing. Toimus Viljandi lähedal Sakalas Eestlaste maleva ja ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo. 1219 - Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. 1220 rootlased läänemaal, kes sunnitakse saarlaste poolt alistuma ja taanduma 1224 -Tartu piiramine, eestlased + venelased kaitsesid Tartu linnust, alistati linnus, Mandri-Eesti läheb sakslaste võimu alla 1227 alistatakse Muhumaa ja Saaremaa, millega kogu Eesti läheb ristisõdijate alla 7. Kelle vahel jagati Eestiala peale vabadusvõitlust? Jagunes Eesti ala Eestimaaks (Põhja-Eesti) ja Liivimaaks (Lõuna-Eesti, Põhja-Läti)
· Ida- Euroopas- varjaagideks · Meil- viikingiteks (kindlustamata kaubaplats) · 18) Kes läksid viikingiteks? Miks? · Talupojad- et müüa oma põllusaadusi · Kuningad- kes olid jäänud alla oma maa poliitilise ühendamisega seotud võitlustes · Olid elukutselised viikingid 19) Mida kujutas endast viikingite läänetee ja idatee? · Lääneteed mööda liikusid peamiselt pärastised taanlased ja norralased · Idatee- oli rootslaste esiisade sõidutee 20) Milliseid maid asutasid viikingid? · Island- 874.aasta · Gröönimaa- 10. Saj · Põhja- Ameerika- 1000. Aasta 21) Mis on saaja ja ruunikivi? · Ruunikivi- haua- või mälestusmärk. · Saaja- kirjanduse mälestusmärgid. 22) Mis rahvad on rännanud Suurbritanniasse? 23) Millist osa etendasid anglosaksid SBR ajaloos?
Kunn Arthur võitleb germ.hõimudega, võidab lahinguid. Suurbritas hakkavad kuj. Anglosaks. riigid. Normannid nõuavad peale anglosaksi kunni surma trooni, sest William Vallutaja tema sugul. Normannidest saanud prntslased. 1066 Hastingsi lah., anglosak. saavad lüüa, W.Vallutaja saab troonile. Peale suruma prnts keelt, kombeid, rahvale ei meeldi. Germaanlased (anglid, saksid, jüütid)Britannias:5.saj. keskel tungisid Britanniasse, loodi kuningriigid ja jõuti tsivini. Taanlased 8.saj lõpul sundisid anglosakse ühte riigi loomisele, tekkisid feodaalsuhted. Viikingid Britannias:8.saj. tungisid viikingid Sotimaale, avaldasid suurt mõju kohaliku rahva keelele, kultuurile ja riikluse kujunemisele. Rüüsteretked, kaupmehed, sõdalased, rajasid linnu. Ristiusu teke ja levik: 313 a tunnistas keiser Constantinus Suur Rooma riigis lubatuks ristiusu. 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Esialgu kristluse keskusteks peamiselt linnad
Jaanika Märdimäe Eesti ajaloo pöördepunktid Eesti rahavas on pidanud arvestama ikka jälle uute vallutajatega. Eesti üle on valitsenud taanlased, sakslased, rootslased ja venelased. Järgnevalt tulebgi jutu alates Saksa võimul olekust kuni Eesti iseseisvuseni. Rüütlite aeg ehk Saksa ajal oli võim Eestis sakslaste käes. Maa jagati rikastele saksa soost ülikutele. Nad said endale palju maad ja tekkisid Eestisse suured mõisad. Igal mõisal olid talupojad, kes tegid ära mõisa tööd. Talupoegadel oli oma väike maja, kus nad ei võinud ära minna . Talupojad allusid mõisale ja mõisaomanikule.
1. Miks puhkes Liivimaa ristisõda? Kuivõrd aitasid oma tegevusega ristisõja puhkemisele kaasa piiskopid Meinhard ja Berthold? 1140. Aastatel hoogustasid saksid ja taanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. Risisõda toetasid kaupmehed. Meinhard ajal kulges liivlaste ristiusustamine kergelt/visalt, teda austati pühakuna. Bertholdi ajal olid liivlased hakanud sakslasi umbusaldama ning ei soovinud Bertholdi enam pühakuna vastu võtta. Selle tagajärjel puhkeski ristisõda. 2
Vana hea Rootsi aeg Rootslased said Eestimaal võimule järk-järgult. Esmalt 1561. aastal ajasid rootslased poolakad Toompealt välja ja niimoodi alistades Põhja-Eesti. Järgmisena, 1629. aastal sõlmiti Rootsi ja Poola vahel Altmargi vahe-rahu, millega Poola loovutas Lõuna-Eesti Rootsile. Sellega oli 70- aastane sõdade ajajärk lõppenud. Aastail 1643-1645 peeti Taani ja Rootsi vahel järjekordne sõda, mille järgselt taanlased, kui kaotajad loovutasid Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile ja Eestis algas Rootsi aeg. Eesti ajaloos räägitakse tihti Rootsi ajast, nimetades seda ,,vanaks heaks Rootsi ajaks". Kuid kas see aeg oli tõesti nii hea võrreldes talle eelnenud Ordu aja ja järgnenud Vene ajaga, et seda perioodi saaks nimetada ,,vanaks heaks"? Rootsi ajal toimusid rahvastikus suured muudatused.17.sajandi alguses hinnati rahvaarvu vähemaks kui 100 000
Mis toimus? -1054- Tallinna asutamise aasta -1201- hakati piiskop Alberti käsul rajama Riia linna -1202- piiskop Albert asutas rüütliordu (Kristuse sõjateenistuse vennad e.Mõõgavendade ordu) -1208- sakslased tungisid Ugandisse, eestlaste Vabadusvõitluse algus. -1210- eestlaste võit Ümera lahingus -veebruar 1217- eestlaste võid sakslaste üle Otepää all. -21 sept 1917- Madisepäeva lahing -1219- kuninga Valdemar II juhtimisel tulid taanlased Tallinna alla. -1220- rootslaste sissetungi katse Läänemaale lüüakse tagasi. -1224- peale Tartu vallutamist oli kogu mandri Eesti võõrvõimu all. -1227- Vabadus võitluse lõpp, tulemuseks oli Eestlaste langemine võõrvõimu alla. -1236- Saule lahing, kus purustasid leedulased Mõõgavendade ordu -1238(1237)- Stensby leping, mille alusel jaoatati Eesti ala vallutajate vahel. -1242- Jäälahing Peipsi järvel, mille tulamusena jääb piir lääne ja ida; ordu ja venelaste vahel
maha Otepää linnus ning läksid tagasi lõunapoole. 1210. aastal piirasid eestlased Võnnu linnust lätlaste alal. Kuna piiraitule oli abi tulemas, eestlased põgenesid. Vaenlast aga see ei heidanud ja nende laastavad retked jõudsid üha sügavamale Eestimaa südamesse. Sakslaste edu muinaseestlaste alistamisel tegi ärevaks Taani. 1219. aastal randlus suur taanlsate laevastik kuningas Valdemar II juhtimisel Tallinna all. Lõpuks vallutasid taanlased Tallinna ning hakkasid Põhja-Eestit ristima. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2...10 m, laius 1...6 m Kivikirstkalmed- 3-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud põhja-lõuna-suunaline kirst, kuhu sängitati surnu
LIIVIMAA RISTISÕDA(7) Sõjakäik-1208 jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale,tabades esialgu ainult sakala ja ugandi maakonda. 1210 võidetud Ümera lahing andis eestlastele enesekindlust. 1212 olid nii eesti kui ka novorodi,pihkva sõdimisest väsinud ja tabanud katku tõttu tehti kolmeks aastaks vaherahu. 1215hakkas sõda ja sakaslased ründasid ugandit,eestlaste korraldatud sõda riia vastu nurjus. 1217 läksid ugalased ja sakslased koos sõjakäiku venemaale. Otepää alla kogunesid ühinenud venelased,saarlased,harjualsed ja sakslased.ugalased ja sakslased andsid alla ja lahkusid eesist. lempitu juhtimisel mindi vägesid koondama.koguti kokku 6000 inimest vastased said kokku kuskil 3000 ja lahing toimus 1217 madisepäeval lõppes eestlaste allajäämisega. 1219 sekkus taani kuningas valdemar 2,eesmärgiks oli eesis kindlalt kanda kinnitada.kehtestati taani võim eestis,rahvas ristiusustati ja organiseeriti maahalduslik korraldus.taani ja sakslaste ...
Raamatukogud- Tamsalu Raamatukogu Vajangu Raamatukogu Assamalla Raamatukogu Ajalooline kujunemine Esimesed ajaloolised märkmed on tehtud valla läänealade kohta. Kauges minevikus kuulus sealne paikkond muinaseestlaste Lõpekunna kihelkonna koosseisu, mida peetakse üheks tihedamini asustatud muinaseestlaste alaks. Orduaegne kroonik Läti Hendrik oma Liivimaa kroonikas märgib Lõpekunna kihelkonnas Keitise (Keitingi) küla, kuhu taanlased ehitasid 1221- 1223 kiriku, mida nimetati Püha-Jaani, hiljem Järva-Jaani kirikuks. Valla vanimaks külaks on Järsi, mida esmakordselt mainitakse ürikutes 1253. a. Esimesed teated väikese mõisa Tamsal'i olemasolust pärinevad aastast 1512. Praeguse linna areng sai alguse Tallinn-Tartu raudtee rajamisega 1876 a. Tamsalu mõisa maadele tekkis raudteejaama ümber asula. Sajandid möödusid. Meie praegustes metsades, põldudel ja teedel
riigis. Seda suunda toetas ka Taani kuningas, kes püüdis säilitada uniooni, et kasutada Rootsi ressursse Saksamaa surve tõrjumiseks. 2.Rootsi iseseisvuse pooldajad. 3.Rootsi katoliku kirik, mille võimu esindas peapiiskop, kes toetas samuti uniooni. Taani laevastik tegi rüüsteretke uniooni pooldajate toetuseks piki Rootsi ja Soome rannikut, kuid rootsalased said neist võitu. Kokkukutsutud Riigipäev toetas Sten Stureti, otsustati mitte tunnustada Uppsala peapiiskoppi. Aastal 1518 tegid taanlased uue sõjakäigu, ent rootslased jäid jällegi peale. 1520.aasta lahingus võtsid rootslased aga vastu kaotuse ja tunnistasin Taani kuninga Rootsi kuningaks. Septembris kapituleerus Stockholm. Gustav I Vasa Rootsi kuningas Jaanuaris 1521 algas Taani vastu vabadussõda. Samal aastal valis Riigipäev Gustav Vasa riigi eestseisjaks. Varustus sõdimiseks saadi Lübeckilt. 6.juunil 1523 valis Riigipäev Gustav Vasa Rootsi kuningaks. Reformatsioon Reformatsioon tõusis Rootsis päevakorda 1520
Eestit läbisid kaubateed idast läände ning põhjast-lõunasse. Kultuuriline mõjutus toimus ka sõjalisel teel: viikingite retked; eestlaste retked Skandinaaviasse; eestlaste retked balti hõimude alale; Vene vürstide retked Eestisse; 12 saj jätkusid lääne poolt Rootsi ja Taani riigi- ja kirikuvõimude katsed Eestit alistada ja rahvast ristida. Liivimaa ristisõda 12 saj lõpp ja 13 saj II pool. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 ning eestlaste ristiusustamine( sakslased, taanlased, rootslased) Keskajal oli Eestimaal sakslastest ülemkiht ja mittesakslased ehk eestlased. Ristiusu mõjused: integreerumine Lääne-Euroopa kultuuriruumi; muinasusundi ja ristiusu võitlus; mungad ja kloostrid; uued põlluharimisviisid, käsitööoskus jne. 13) Eesti mitmekultuurilise ühiskonna kujunemisprotsess 19. sajandist kuni tänapäevani. 14) Mis on noorsootöö vastavalt noorsootöö seadusele ning millistest põhimõtetest see lähtub?
Pärast mitmeid üritusi ja lootuseid Rootsile sõda kuulutada , kuid riiginõukogu keeldumist ,õnnestus 1611.aastal , aprillis,Christianil Rootsile sõda kuulutada.Seda on peetud kui sõda, milles Christian IV saavutas suure võidu rootslaste üle.Läänes alustati Älfborgi,Rootsi merepoolse hingeava piiramist.1.mail lahkuisid Taani peaväed vastrajatud Christianopelist Blekinge idarannikul.Nende sihiks oli Kalmar. Alles 27.mail olid taanlased valmis Kalmarile tormi jooksma-selleks ajaks oli piiramine kestnud üle kolme nädala.Linn vallutatigi,aga alles kolmandal katsel ja sellega polnud asi veel otsutatud,jäi veel vallutada Kalmari kindlus. Ent Kalmari kindlus paistis äravõitmatuna ning oli taanlastele pinnuks silmas.Ometi läks neil korda seda alla andma sundida. Kuigi Christian kukkus läbi oma katsed olla suureks liidriks, oli ta töökas kuningas, kes püüdis esindada ideaalset renessanssi printsi
Eestist tehti kindral komissariaat mida valitsesid sakslased 4.6Eesti vabadussõja põhjused,algus, murrang sõjas, Landeswehri sõda, saavutatud murrang võidu sisemised ja poliitilised põhjused algas 28.11. 1918 sisemised-vabatahtlike üksusele loomine, motivatsiooni suurendas lubatud maareformi, soommusrongide olemasolu, J. Laidoneri rahvägi mehed läksid lahingusse välimised-det- alguses saabunud briti laevastik kaitses rauajoont, Soome vabatahtlikud kõige arvumakad oled ka taanlased ja rootslased, Punaarmee kehvalt varustatud ja madala motivatsiooniga, pranstalsed ja ameeriklased saatsid varustust. Landeswehri sõja tähtsus(5.06-03.07 1917): eesti kindlustas oma Lõuna piiri, aidati taastada Läti vabariigil ja võimule naasta sellel seaduslikul valitsusel( vastased olid nõukogude liidu punaarmee ja eesti armee) 4.7Asutava kogu tegevus- moodustas EV valitsuse, võeti vastu 2 olulist õigusakti- ev põhiseadud
· Paavstid olid huvitatud nii maisest kui vaimsest ülemvõimust kogu tuntud maailmas. · Saksa kaupmehed ei soovinud jagada kaubandustulusi kohalike rahvastega. Samuti loodeti lõpetada paganate mere- ja rannaröövid. · Taani ja Rootsi kuningakoda nägid ristisõjas head võimalust oma valduste suurendamiseks. Eestlaste allajäämise põhjused: · Eestlastel puudusid liitlased · Korraga mitu vaenlast: latgalid, leedulased, liivlased, sakslased, taanlased, venelased, rootslased · Maa kurnati välja · Eestlastel puudusühtne strateegia pikemaajaliste vallutuste kaitseks · Maakondadevaheline koostöö olematu · Vastasteks kutselised sõjamehed, kelle relvastus oli eestlaste omast tunduvalt parem · Vaenlased said sõjajõududesse pidevalt täiendusi, eestlastel polnud seda kusagilt loota · Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu ja Taani kuninga selja taga oli Rooma ja terve
Taanlaste esmamainimine 6.saj kasutas Jordanes esmakordselt nimetust taanlased; Piltkivid, Gotlandi piltkivid on enamuses Vendeliajast pärit; Saamid 6.sajandil kirjeldati rändsoomlasi; 16.09.16 Viikingiaeg 9.-11.sajand; Periood, mil Skandinaaviast pärit meresõitjad hoidsid hirmu all tervet Euroopat; Avviken- keegi, kes läheb reisile, Vik - merelaht; Prantsusmaal- normannid, Inglismaal - taanlased, Iirimaal - fingallid, Venemaal - varjaagid, Meresõitude põhjused Paremate elamistingimuste otsimine, Väheviljakad maad, ,,Nooremate poegade põhjus'' Naiste lühike eluiga, Oli 3 tüüpi mereretki: Lühiajalised retked lähedastele maadele; Gröönimaa 983 -> Erik Punane rajab asunduse; Tekivad Lääne- ja idaasundus; Asundused säilisid 15.sajandini; Vinland Põhja-Ameerikas;
Mõlemat korraga saavutada on raske. TAANI HARIDUSSÜSTEEM Taani haridussüsteemi iseloomustab põhimõte, et keegi ei tohi olla teistest parem: kui õpilane saab oma ülesande varem valmis, tuleb tal rahulikult istuda ja teisi järele oodata. Haridussüsteem ei toeta silmapaistvust, palju keskendutakse grupitööle ja sellistele meetoditele, mis kaasavad kõiki õppetöösse võrdselt. Samal ajal muretsevad taanlased veidi silmapaistvate tippude puudumise pärast, mille tõttu kannatab täppisteaduste areng. Taani haridussüsteemi põhilised märksõnad on: · õppimisega pole kunagi liiga hilja alustada, haridussüsteem on alati avatud sellega (taas)liitujatele; · haridussüsteem on paindlik lihtne on uuesti õppima asuda, kerge valdkonda vahetada ja õpinguid mujal jätkata; · õppimine toimub elukestvalt (Longlife learning); · hariduse kvaliteet on kõrgetasemeline;
seotud mõistet aga pole. Seetõttu on ka muistne vabadusvõitlus üldiselt kasutusse jäänud. Problemaatilised on ka 'muistse vabadusvõitluse' piirid, sest need on antud vaid ühele allikale, Henriku Liivimaa kroonikale tuginedes. Ehkki tolle aja kohta äärmiselt täpne, on selles ka tõsiseid moonutusi, eriti taanlaste tegevuse koha pealt, kelle vastu kroonika suures osas suunatud oligi. On teada, et taanlased korraldasid vallutusretke Saaremaale juba 1206. aastal, kuid said lüüa. Nii võiks ka seda sündmust lugeda sõja alguseks Eestis. 1227. aasta on loetud võitluse lõpuks seetõttu, et Henriku kroonika sama aastaga lõppeb. Kuid on teada, et juba sama aasta teisel poolel tõusid järvalased ja virulased taanlaste vastu üles ning Lääne- ja Saaremaa jagati lõplikult kristlaste vahel alles 1233. aastal. Nii
Baltikumi valitsemise põhjooned kinnitati 1721 Uusikaupunki rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused. Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Pilet nr.3 1. Eestlaste kristianiseerimine 11.-13. sajandil oli suurte ristisõdade ajastu. Paganlus tuli välja juurdia Läänemere äärsete rahvaste seast. · Eestlaste võitlus algas 1208, kui sakslased rüüstasid Ugandi ja Otepää linnused · 1219 vallutasid taanlased Tallinna ja hakkas Põhja-Eesti võiduristimine · 1220 sekkus eestlaste kristianiseerimisse Rootsi ja kuningas Johan hõivas Lihula · Saaremaal rajati kivilinnus, saarlased kihutasid taanlased saarelt minema · 1224 Tartu piiramine, kuni langemiseni · 1227 alistus Saaremaa Eestlaste allajäämise põhjused: · rüütlid olid väljaõppinud sõdalased ja neil oli parem relvastus · tuli võidelda Taani ja Rootsiga
Narva linna pindala on 68,95 km²[4], sh linna põhiosast eraldatud ja Vaivara valla territooriumiga ümbritsetatud linnaosade Kudruküla ja Olgina pindalad on vastavalt 5,08 km²[5] ja 0,58 km². Narva asub Narva jõe kanjonis, mille kaitseks on moodustatud maastikukaitseala. Linna läbib Narva klindilõik. Narva aladel ja selle ümbruses on elatud juba kiviajal. Narva asula tekkis ilmselt muinaseestlaste linnuse kohale, mille lähedale ehitasid hiljem oma linnuse taanlased. Novgorodi kroonika teatas aastal 1172, et Novgorodis asus kaubaõu Nerveski või Nerovski konets (Nerevi õu). Narvia 8 adramaaga küla märgiti esmakordselt Taani hindamisraamatus 1241. Narva linnus rajati taanlaste poolt 1256. aastal, esialgu Narva jõe ida kaldale. 1277. aastal kinnitasid ürikud, et Taani kuninga esindaja Eylard von Oberge nimetas end Eesti, Narva ja Tallinna komandandiks (capitaneus per Estoniam, Narwiam atque Revaliam). Narva Hermanni linnus ja Jaanilinna linnus.
Tee maavürsti mägilossi oli pikk ja vaevarikas. Algul ei võetud teda eriti sõbralikult vastu, kuid saades teada, et tegemist on maavürsti tütre päästjaga, oli vürst temaga väga sõbralik. Sinna jäi ta elama kohe mitmeks aastaks. Kõike oli seal külluses, kuid ikka näris hinge soov pöörduda tagasi koju. 1219. aasta varakevadel pöördus Meelis koos Taani kuninga laevaväega kodu poole. Jõudes kodumaale, jäi Meelis mõneks ajaks koos taanlastega laagrisse. Nähes, et taanlased püüavad kohalikku rahvast petta, astus ta nende kaitseks välja. Kuningat see vihastas ja ta käskis poisi hukata. Õnneks pääses ta jälle. Seekord tänu mässavatele rävälalastele, kes just öö enne hukkamist tungisid taanlaste laagrisse. Lahingus sai ta kõvasti haavata ja tegi silmad uuesti lahti alles suure suve ajal. Seekord oli teda päästnud rauk ja aitas tal terveks saada. Saanud terveks, liitus Meelis Lihula karuküttidega, et jõuda koju. Koos küttidega õppis ta võrke
maailmasõjaaegne saksa vägede staap, Põrguhaua ja Pargi- ehk Lastekodumäel on osaliselt taastatud punkrid. Narva Hermanni Linnus Linnuse kompleks koosneb keskaegsest Liiviordu lossist ja linna kaitsevööndist. Narva linnuse rajasid oma valitsusajal, 13.sajandi 70.aastatel taanlased. Linnus kujunes välja Liivimaa Ordu aegadel 14.- 15.sajandi esimesel poolel. Linnuse pindalaks on 3,2 hektarit ja linnuse kohal kõrgub võimas 51 meetri kõrgune Pikka Hermanni torn. Mõisad Seal kandis on teadaolevalt 5 mõisa. AA mõis, Illuka
vend Andres von Steinberg ja veel palju suuri härrasid ordus ning ka Tallinna piiskop Olaus." Eestlastel olid kohal neli kuningat ühes kolme sulasega. Ordumeister lasi eesti väepealikud vangistada, tekkis võitlus, mille käigus hukkusid kõik eesti saadikud. Edasised võitlused Eestlaste juhtide hukkumine oli veidi aega saladus ordu kasutas seda aega pealetungiks ja eestlaste väe hävitamiseks. Sõjamäe lahingus hukkus 3000 eestlast. Taanlased andsid endid ordu kaitse alla Eestlastele appi palutud Turu foogt leppis läbirääkimiste käigus taanlastega kokku. Vene väed rüüstasid Tartu piiskopkonda. Võitlused Saarlaste ülestõus Kroonikud on kirjutanud saarlaste mässust järgmist: ,,Püha Jaagupi päeva õhtul selsamal aastal 1343 lõid saarlased, noored ja vanad, nii nagu Harjus oli sündinud, uputasid preestrid merre ja läksid selsamal
Viikingid olid põhiliselt taanlased, rootslased ja norralased. Venelased kutsusid neid varjaagideks. Nad elasid Skandinaavias (Taani, Roosti ja Norra). Viikingid rääkisid vananorra keeles, millest kujunes hiljem välja ka taani, rootsi ja norra keel. Skandinaavia poolsaare karmid elutingimused sundisid neid sealseid elanikke maailam laiali rändama. Metsadega kaetud, mägine ja karmi kliimaga poolsaar ei suutnud üha kasvavale rahvahulgale küllaldaselt elatist pakkuda. Ettevõtlikumad hakkasid uusi elupaiki otsima. Eurooplased kartsid neid kuna nad korraldasid röövretki nii merel kui ka kaldal. Samal ajal otsisid nad endale uusi, viljakamiad alasid kuhu võiks elama jääda. Nemde röövretked toimusid tavalisel aasta algul, talveks aga pöörduti tavaliselt ikka koju. Merereise sooritasid nad väiksete tekkideta laevadega, mis õigemini olid suured paadid. Laevade pikkus oli paarkümmend meetrit ja laius viis meetrit. Viikingid liikusid aeru...
ajaloo teaduskonda. Muistne Eesti! Kuni 13.saj oli Eesti sõduriks iga vaba relvakandeline mees. Eestlaste sõjapidamise viisiks oli ,,MALEV" maakaitse väe kokku kutsumine.Üksuseid juhatasid küla või maakonna vanemad. Ristisõdade algus: Saksa ristisõdijad tungisid koos vallutatud liivlastega ja lätlastega Eestisse 1208.a Madisepäeva lahing: 1217.a kogusid eestlased võimupealik Lembitu juhtimisel suure ,,MALEVA" kokku. Taanlaste sissetung: 1219.a alustasid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Põhja-Eesti vallutamist ja rajasid pärast eestlaste Maleva purustamist Tallinna. Rootslaste sissetung 1220.a Viljandi ,Tartu kaitsmine Jüriöö ülestõus 1343.a ,sellega jätkus ülestõus Saaremaal 1346.a Liivisõda 1558-1583.a Põhjasõda 1700-1721.a , 10 000 eesti meest osales koos rootsiga selles. Ajavahemikus 1797-1874 ca 100 tuhat eestlast kellest eluga pääses ca 20 tuhat. 1904-1905.a Vene-Jaapani sõjas 10 tuhat eestlast. I maailmasõda 1914-1918
Stensby leping sisu- Taani kuningas sai endale tagasi tallinna , viru ja harjumaa. Järvamaa jäi ordule. Sellega suudeti lahendada alles 1238. Aasta tüli. Taani seisund eestis muutus kindlamaks ja see lepping oli ka aluseks rooma-katoliku edasitungimisele itta. 1241. aastast pärineb taani hindamisraamat , milles väidab, et eestimaal oli ainult 3 mõisat.tõenäoliselt oli neid sellel ajal juba rohkem. Taani kuninga vasalle 115 , enamik sakslasi , mõned taanlased ja umbes 10% neist on eestlased. 1242 a toimus peipsi jääl nn. Jäälahing. , kus orduväed ümber piirati ning pärast eestlastest abiväe põgenemist vene väe poolt lõplikult puruks löödi.Edasi enam edasi ei pääsetud ründama, sest kumbgi nii venemaa kui sakslased olid tugevad. Prooviti palju ja 1320 koos leedulastega läksid venelased tallinnani välja kuid tallinnat ei vallutatud. Vastutasuks üritasid liivimaalased pihkvat piirata kuid edutult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
