Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"taanlased" - 495 õppematerjali

taanlased - mõjutasid rohkem lõunapoolseid alasid Inglismaal j aFrangi riigis(845 ründasid Pariisi; 850-st hakkasid ründepaikades talvituma ja tugipunkte rajama.
thumbnail
4
doc

VARAKESKAEG. EUROOPA RAHVASTE JA RIIKIDE KUJUNEMINE.

Edikti mõte oli tagada suurem maksude laekumine, mis pidi omakorda leevendama impeeriumi lääneosade üha suurenevaid majandusraskusi. 9) Nimeta keskaja peamised tunnused koos lühiiseloomustusega. Nimeta võimalikult palju germaanlaste hõimusid. taanlased , rootslased, norralased, goodid, vandaalid, burgundid, gepiidid, langobardid, anglid, friisid, saksid jt 10) Millised olid germaanlaste ja Rooma keisririigi suhted? Germaanlased ja roomlased pidasid vihaseid ja veriseid lahinguid, kus edu saavutas kord roomlased, kord germaanlased. Kuni Rooma riik oli tugev, suudeti germaanlaste malevad oma piiridelt tagasi tõrjuda. Keisririigi piirialadelt vahetati tihedalt kaupu ja suheldi muulgi viisil. 6...

Ajalugu
115 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Ne...

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tasuja

Kahjuks põles Maanus ära, ja Tambet jäi ellu, sest Jaanusel oli Oodoga kokkulepe, et kui Jaanus kaotab, siis jätab Oodo tema isa ellu... Oli aasta 1343, Jüriöö, künkal seisis kübaraga ratsanik, ta hõidis käe tõrvalondi, mille ta põlema pani. Siis süttisid igal pool mõisad põlema, kus elasid kas saksad või taanlased , see oli Jüriöö ülestõus. Päeva pärast oli lahing Lodijärve lossis, Jaanus avastas oma isa surnult all vangikoobast, tappis Oodo ära, kuid jättis Emiilia ja rüütel Kruuno ellu, ning juhtus see ellepärast, et Emmi lausus sellised sõnad:"Ma kahetsen meie noorepõlve-sõprust ­ esimest korda. See on minu peigmees...Ma armastab teda, nagu ma sind põlgan ja vihkan." Tasuja ja tema abilised läksid Tallinnasse appi, kus oli ka sõda....

Kirjandus
596 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Põhja sõda

Samal ajal halvenes Rootsi olukord, olid väga rasked näljahädad. Troonile sai Karl XII. Rootsi sõjaline võimsus säilis tänu suurele vabade talupoegade hulgale. Sõda algas 12 veebruaril 1700 August II rünnakuga Riia linnale. Pikaajaline edutu piiramine. Samal ajal ründasid taanlased Rootsi valdusi PõhjaSaksamaal. Augustis 1700 sundisid Rootslased Taani sõjast välja astuma. Suvel 1700 kuulutas Rootsile sõja ka venemaa ja septembris jõudsid esimesed väeosad Narva alla. Narva piiraminekujunes venelastele raskeks. (halvad teeolud ei võimaldanud vägesid varustada, laskemoon lopes, Peeter I lahkus). Karl XII tegutses oskuslikult ja asus Rootsi vägedega Pärnust teele, et Narva vabastada. 19. novembri lumetormis suutis Rootsi venelased kiiresti taganema sundida...

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Norra kultuur ja majandus

Nad seilasid oma pikkade viikingilaevadega igasse ilmakaarde, ületasid isegi Atlandi ookeani ja jõudsid Ameerikassegi. Leif Eriksson avastas Vinlandi, nagu ta seda nimetas, 500 aastat enne Kolumbust. Viikingiaeg oli oluline periood nii Norra ajaloos kui ka kultuuris. Tänu Euroopa tsiviliseeritud rahvastega suhtlemisele jõudsid riiki püsiväärtusega teadmised ja ideed. Nüüdseks on viikingitest saanud norralased, rootslased ja taanlased . Keskajal (aastal 1130) toimus rahvaarvu plahvatuslik kasv, kiriku seesmine konsolideerumine ning linnade teke ja areng, seda aega nimetatakse keskaja kõrgpunktiks. Kuna ilmalik ja vaimulik võim koondasid üha enam piirkondi oma valitsemise alla, kasvas avaliku halduse ja avaliku võimu osatähtsus. Hilisel keskajal tabas Norrat märgatav majanduslangus. Suur osa rahvastikust oli möllanud katku ja teiste epideemiate tõttu hävinud. Paljud talud ääremaadel olid maha jäetud, inimeste...

Turism
128 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Varakeskaeg ja rahvasteränne

hõimudega, võidab lahinguid. Suurbritas hakkavad kuj. Anglosaks. riigid. Normannid nõuavad peale anglosaksi kunni surma trooni, sest William Vallutaja tema sugul. Normannidest saanud prntslased. 1066 Hastingsi lah., anglosak. saavad lüüa, W.Vallutaja saab troonile. Peale suruma prnts keelt, kombeid, rahvale ei meeldi. Germaanlased (anglid, saksid, jüütid)Britannias:5.saj. keskel tungisid Britanniasse, loodi kuningriigid ja jõuti tsivini. Taanlased 8.saj lõpul sundisid anglosakse ühte riigi loomisele, tekkisid feodaalsuhted. Viikingid Britannias:8.saj. tungisid viikingid Sotimaale, avaldasid suurt mõju kohaliku rahva keelele, kultuurile ja riikluse kujunemisele. Rüüsteretked, kaupmehed, sõdalased, rajasid linnu. Ristiusu teke ja levik: 313 a tunnistas keiser Constantinus Suur Rooma riigis lubatuks ristiusu. 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Esialgu kristluse keskusteks peamiselt linnad...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muistne Vabadusvõitlus

Ellujäänud Sakala vanemad sõlmisid uuesti rahu ja andsid pantvange. 1218. aasta suvel kohtus Piiskop Albert Taani kuninga Valdemar -ga , kellelt palus abi. 1219. aasta suvel saabus suur taanlaste laevastik Tallinna sadamasse, asuti eestlastele kuulunud linnusesse. 15. juuni õhtul tungisid eestlased viiest küljest taanlaste laagrile kallale. Ootamatult ründas eestlasi lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus, võidu saavutasid taanlased 1219 ­ 1220 Toimus võiduristimine. See näitas selgelt, et ristiusu levitamine oli vaid ettekäändeks maa vallutamisele 1220. aasta suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi. Asuti Lihula linnusesse, luues sinna oma tugipunkti. Liiguti Läänemaal ringi, ristiti rahavast ja hakati kirikuid ehitama 8. augustil saabus Lihula alla suur saarlaste malev. Linnus piirati umber ja pandi põlema. Rootslased kaotasid ja linnus langes eestlaste kätte...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Vabadusvõitlus

See pani nad ka sõjaliselt sakslastele alluma. Nüüd sõlmiti liit venelastega sakslaste vastu. Selle kasulikkus ilmnes Otepää all, kui võit saavutati. Lahing oli sakslaste suurim lüüasaamine ristisõjas. Selle järel tahtsid eestlased vaenlased Eestimaalt välja lüüa, kuid vene vägi jäi appitulekuga hiljaks. Vahepeal kutsusid sakslased appi ka taanlased, sõjalise jõu suurendamiseks. Taanlased hõivasid Põhja-Eesti ning Tallinna. Eestimaale tungisid ka rootslased, kuid eestlastel õnnestus nad vaevata välja kihutada. Eestlaste jaoks oli võit moraalselt väga tähtis; nimelt suurendas see nende eneseusku. III etapp 1222-1227 Eestlastel ei õnnestunud taanlastelt Tallinnat vallutada. Viimastel omakorda ei õnnestunud kanda kinnitada Saaremaal, kus kohalikud neist üle olid. Saarlaste edu andis jaksu kogu Eestimaale. Nende eestvedamisel korraldati suur linnuste...

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
4
doc

I maailmasõda ja rahvusvahelised suhted kahe sõja vahel

Nägi ette 10 nädalaga Pr vallutamist, Sm pidi ründama kahel suunal ­ põhjas ja lõunas, mõlemad suunad oleks tunginud läbi Belgia, siis lahknenud. Põhjapoolne grupp pidi andma põhilöögi, siis lahknema ­ 7 armeed, lõunapoolsest pea 10 X tugevam, pidi sõja otsustama, liikuma mere ääres, võtma sadamad kontrolli alla. Võtmesadamad pidid olema Calais ja Dunkerque ­ põhjapoolne grupp pidi liikuma piki põhjarannikut ja neutraliseerima Briti ekspeditsioonikorpuse, kus oli u 100 000 meest Eur-s sõdimiseks. Kui see oli neutraliseeritud ja põhjapoolne grupp Pariisist mööda jõudnud, pidi see suunduma järsult lõunasse, ühinema lõunatiivaga, et Pariis piiramisrõngasse võtta. Saksa kindralstaap arvas, et Pariis üle nädala vastu ei pea ning sellega on Pr vallutatud. Hea plaan, kuid...

Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Nimetu

juuli seisuga 2055 sündi enam kui surma ning 2003. a. juuli seisuga 4743 enam). Samuti on positiivne migratsioon taganud rahvastiku pidevat juurdekasvu, 2002. aasta juuli seisuga lisandus 36 439 inimest võrrelduna 2003. aasta sama perioodi 35 917 ­ga. 2001. aasta lõpus elas Rootsis 476 000 võõrriikide kodanikku, kellest suurema osa moodustasid soomlased (100 000). Etniliste gruppidena on määratletavad veel iraaklased (36 000), norralased (33 000), taanlased (26 000), jugoslaavlased (21 000), bosnialased (20 000), sakslased (17 000) ja poolakad (15 000). Iga 20. inimene Rootsis on välismaalane ning iga 10. on sündinud väljaspool Rootsit. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Immigrantide näol on tekkinud ka teisi kogukondi, kellest selgemalt on määratletavad rooma ja kreekakatoliku kirik ning moslemid. RAHVASTIKU SOOLISVANUSELINE KOOSSEIS KO NAISE...

Aerofotogeodeesia /...
87 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muistne Vabadusvõitlus

EESTLASTE KAOTUSE PÕHJUSED: · eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev. · vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutselised sõjamehed). · maakondade omavaheline koostöö oli nõrk riikluse puudumise tõttu; eestlased alistati maakondade kaupa. · eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega - sakslased (ja nende liitlased liivlased, latgalid), taanlased , rootslased, venelased. · vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust. · vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi (latgalid, liivlased, taanlased) ja kasutasid ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid. · paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja. 2...

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Talurahva elu Rootsi ajal.

Talurahva elu Rootsi ajal Inimesed on Eesti aladel elanud tuhandeid aastaid, aga meie eestlased, oleme olnud oma Eestimaa tegelikud valitsejad ainult 90. aastat. Tekibki küsimus, kes on olnud need teised, kes on valitsenud meie maad meie eest. Need on olnud venelased, taanlased , sakslased ja rootslased. Need valitsejad on olnud erinevad meie rahva jaoks, aga millegi pärast on rahva suhu jäänud tuntud väljend:"Vana hea Rootsi aeg". Siinkohal tekibki mul siiras küsimus, miks see oli nii? Kui rootslased olid võitnud Liivi sõja, oli nende riigikassa tühi ja uus Rootsi kuningas Karl XI leidis, et on aeg läbi viia Baltikumis reduktsioon ehk siis erakätesse läinud riigimaade tagasivõtmine. Aadlid ja mõisnikud...

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Keskaeg I

Tuntud oli ka kristall, mis näitas päikese asukohta pilves taevast hoolimata. - Harilikult pani laeva välja kogukond. Läänemere rannikualad jagunesidki laevkondadeks, millest igaüks saatis retkele ühe laeva. Laevkond oli jaotatud istekohtadeks- rühm talusid pani välja ühe mehe. - Viikingite retkedes eristatakse lääneteed, mida mööda liikusid peamiselt pärastised taanlased ja norralased, ning idateed, mis oli rootslaste esiisade sõidusuund. Läänes jäid rünnakute alla Inglismaa, Frangi riigi alad, Itaalia, Hispaania ja Portugal. Jõuti isegi Aafrikasse. - Frangi riigi valitsejad otsisid viikingitega lepitust, läänistades neile maid. 911. aastal läänistati Seine'i suue normannide pealikule Rollole ning sellest alates sai peagi Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid...

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Keskaeg III

2. Rootsi iseseisvuse pooldajad: koondusid Sten Sture Noorema ümber. 3. Rootsi katoliku kirik: võimu ja võimupüüdlusi esindas 1514. aastal Uppsala peapiiskopiks saanud Gustav Trolle. Toetas uniooni. · 1516. aastal­Sten Sture piiras peapiiskopi tugipunkti Stäketi kindlust. Järgmisel kevadel tulid taanlased vasturünnakule­ rootslased said võidu. Riigipäev toetas Steni­ otsustas mitte tunnustada Trollet. Stäket tehti maatasa, Trolle pandi vangi. · 1518 tulid taanlased koos saksa, prantsuse ja inglise vägedega, kuid said lüüa. 1520. aastal ründas Kristian Rootsit uuesti. Rootslased said lüüa, Sten Sture sai surmavalt haavata. Sõlmiti vaherahu­ Riiginõukogu tunnistas Kristian II Rootsi kuningaks...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Ajalugu läbi aegade

· Keldid jäid elama walesi sotimaale ja iirimaale. (Taani) normannide sissetung. · Inglise kuningas alfred suur sõlmis sõdade tulemusel 876a taanlastega kokkuleppe riigi jagamiseks. Taanlaste riiki hakati nimetama danelawiks ehk taani õiguse alaks · Norralased tungisid sotimaale kuhu rajasid nad oma asundused. · 1016a alistasid taanlased kogu inglismaa ära. · 1042a sai uuesti võimule anglosakside dünastia kuningas edward usutunnistaja. · 1066a normandia prantslaste ehk vanade viikingite kallaletung inlismaale. Alistasid anglosaksid ja kuningaks sai normandia hertsog guillame ehk william vallutaja. Bayeux raip- romaani ajastu kuulsaim tekstiili töö. 70m pikk ja 1,2m kõrge lina mis , millele on tikitud normannide vallutus retk inglismaal. Ja Hastingisi lahing 1066a mis oli otsustava mõjuga...

Ajalugu
145 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Narva Hermanni Linnus

1704. aastal oli Peeter I Narva all tagasi ja alusta läbimurde ettevalmistamiseks jõe idakaldalt linna kindlustuste pommitamist. Pärast 10-päevast pommitamist langes Victoria ja Honori bastioni eskarpsein ehk esifassaad kokku ning venelased vallutasid 9/10. augustil tormijooksuga linna. Linnuse kompleks koosneb keskaegsest Liiviordu lossist ja linna kaitsevööndist. Narva linnuse rajasid oma valitsusajal, 13.sajandi 70.aastatel taanlased . Linnus kujunes välja Liivimaa Ordu aegadel 14.-15.sajandi esimesel poolel. Linnuse pindalaks on 3,2 hektarit ja linnuse kohal kõrgub võimas 51 meetri kõrgune Pikka Hermanni torn. Rootslased jõudsid valmis ehitada kuus bastionit ja lisaks neile bastionilaadse kindlustuse Spes (Lootus), mis asus linnuse lõunamüüri ees. Wrangeli bastionit ei jõutud ümber ehitada bastioniks Pax (Rahu). Samuti ei jõutud valmis linnuse kirdenurka kavandatud poolbastionit nimega Justitia (Õiglus)...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kuressaare piiskoplinnus

Kuressaare linnus jäi Saare-Lääne piiskoppide residentsiks Liivi sõja alguseni. Keskaja lõpus (1559. aastal) müüs piiskop Johannes V Münchhausen oma valduse Saare- ja Kuramaal (sealhulgas ka linnuse) taanlastele. Keskaegsed kivilinnused hakkasid sõjalist tähtsust tänu üha võimsamatele suurtükkide purustavale jõule kaotama. 17. sajandi alul mindi keskaegseilt kivilinnuseilt üle uut tüüpi kaitseehitistele, mida võib nimetada juba kindlusteks. Taanlased moderniseerisid ka Kuressaare kindlustussüsteemi. Vana eelringimüüri ära kasutades rajati paksude muldvallide ja bastionide (nurgakindlustuste) süsteem, mis ümbritseti umbes 30 meetri laiuse mereveest täituva vallikraaviga. 1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahulepinguga läks Saaremaa Rootsi valdusse. 1618.­1619. finantsaastal oli linnuses palgal 47 ametimeest ja teenijat ning 50 palgasõjaväelast, neist 36 lihtsõdurit ja 8 relvaseppa, 1623. aastal kahureid 116. 1645...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tallinna toomkirik

Tallinna Toomkirik Toomkirik paikneb Toompea (endise Suure Linnuse) keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid. Kivikiriku rajasid siia dominikaani mungad, kes asusid Toompeal aastail 1229-33. Nende rajatud kivikirik oli arvatavasti ühelööviline ning valmis 1240ndatel aastatel. 14. sajandi alguses kirik rekonstrueeriti. Selle käigus rajati kõigepealt uus kooriruum, mis koosnes nelinurksest koorikvadraadist, mõõtmetega 10x10.5 m, ning koorilõpmikust mõõtmetega 10x2.5 m. Tänini on sellest säilinud koorikvadraat, mis on kaetud tellistest kaheksaosalise domikaalvõlviga...

Kunstiajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti keskaeg

KESKAEG Vana-Liivimaa Jüriöö ülestõus Eesti rahvastik ja majandusolud, linnad ja kaubandus 14.-16. sajandil Vana-Liivimaa sise-ja välispoliitika 14.-16. sajandil Katoliku kirik Eestis Usupuhastus ja selle tagajärjed 6. VANA-LIIVIMAA MAA JAGAMINE. Kohe muistse vabadusvõitluse lõppedes algas terav tüli ordu ja Taani vahel. 1227. aastal vallutas ordu taanlastelt Toompea linnuse. Poolte lepitamiseks saatis paavst kohale oma legaadi, Modena piiskopi Guillelmuse (Wilhelmi). Legaadil tekkis kavatsus rajada vaidlusalustest Järva-, Viru- ja Läänemaast Taani ja ordu valduste vahele otse paavstile alluv vaheriik. Toetuda taheti seejuures eestlaste vanemaile, kelle jaoks see oli võimalikest soodsaim variant. Lühikeseks ajaks vaheriik loodigi.Wilhelmi tööd jätkas Aina munk Balduin. Ordu asjade sellise käiguga siiski ei leppinud ja korraldas 1233. aastal Toompeal veresauna paavsti vasallidele, kelle hulgas oli ka eestlasi. Tapeti umbes 100 va...

Ajalugu
256 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Läänemere rahvaste keskaeg

Valdemar II leerile ei tõotanud lahingu algus midagi head. Alles siis kui sekkus Taani väesalk hakkas kaalukauss kalduma Taani kasuks. Taani võitis ja alustas Põhja-Eesti ristimist. Sakslastes tekitas taanlaste võit suurt ärevust .Mõlemad pooled kiirustasid hõivama ,veel ristimata eestlaste alasid . See oli täielik võidujooks , kes kiiremini rohkem maad haarab .Hetkeks unustati kristlik vennaarm täielikult. Taanlased saatsid küladesse ette mehi , kes püstitasid puuriste ,et sakslased teaksid ,et neile pole sinna asja . Kõige enam kannatasid põliselanikud . Näiteks poodi üles Pudiviru vanem Tabelinus , kuna teda olid ristinud sakslased. Taanlased tulid kuningas Valdemar II juhtimisel Saaremaale aastal 1222 . Nad hakkasid kibekiiresti kivilinnust ehitama . Kaua nad seda teha , ei saanud ,sest saarlased ajasid nad minema , ja julgustasid ka mandrieestlasi seda tegema . Võõrastest vabastati maa...

Ajalugu
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun