erakonda Res Publicat ja vasaktsentristlikku Keskerakonda. Ning 2004. aastal, liitus Eesti Euroopa Liidu ja NATO-ga. Tallinna Ajalugu Eestlased (rävalased) rajasid Toompeale (tollal kandis see tõenäoliselt Härjapea nime) Väikese linnuse arvatavasti 10. sajandi lõpul või 11. sajandil. Selle ümber oli aga Raekoja platsi kohal turg koos eesti kaubitsejate sesoonse asula ja kabeliga. 1219 hõivasid Tallinna taanlased, kes kindlustusid Toompeal ja ehitasid esialgse kiriku. 1230 kutsus ordu Ojamaalt Tallinna 200 saksa kaupmeest, kes said krundid nähtavasti Vene, Viru, Vanaturu, Kuninga ja Rataskaevu tänava ümbrusse, rajasid saksa kaubahoovi koos Niguliste kirikuga ja nn. Alumise turu (hilisem Vanaturg). 2009. aastal teostatud väljakaevamiste käigus Vabaduse väljakul leiti kiviaegse asustuse jälgi, mille vanuseks hinnati esialgu 4500 kuni 5500 aastat.
Koosneb Jüüti poolsaarest ja 446’st saarest. Suurem osa saari on väikesed ja alaline asustus puudub. Suuremad saared on Sjaelland (Själland), Lolland (Luulländ) Taanile kuuluvad ka osa Põhja-Friisi saari Põhjameres Rahvastik u. 130 in/km2 40% rahvastikust elab Sjaellandi saarel, sellest 30% Koppenhagenis ja selle eeslinnades Linnarahvastiku % on 85. Palju on väikeseid linnu. Rahvastikust ~90% on taanlased. Põhirahvused on veel fäärid ja gröönid. 10% immigrandid Riigikeel on taani keel – indoeuroopa keelkond, germaani rühm Iive on nullilähedane (Põhjamaades kõige madalam) Töötuid ~5% Majandus Taani on kõrgarenenud riik, tema majandusele on iseloomulik: Kõrgtehnoloogiline põllumajandus; Ajakohaselt sisustatud tööstusettevõtted; Tõhus sotsiaalhoolekanne; Kõrge elatustase;
Esimestest eestikeelsetest sõnadest eestikeelse ilukirjandusliku tekstini Kirjandusest võib kõnelda laiemas ja kitsamas tähenduses. Laiemas tähenduses on kirjandus kogu kirjasõna. Kitsamas tähenduses nimetatakse kirjanduseks üksnes ilukirjandust. Eesti rahvuskirjandus sündis alles 19. sajandil. Enne seda tekkis ja arenes eesti kirjakultuur ja arenes välja kirjakeel. Kirjakultuur tekkis 13.sajandil, kui eestlasega asutatud aladele tungisid sakslased ja taanlased. Esimesed eestikeelsed sõnad (,,Laula, laula, pappi!") märkis oma ladinakeelsesse ajaraamatusse (Henriku Liivimaa kroonika) sakslastega kaasas olnud preester Henrik. Esimeste eestikeelsete raamatute ilmumine 16.17. sajandil oli seotud Saksamaa reformatsiooniliikumisega ja trükikunsti levikuga. Vani m e esti ke elt sisaldanud raamat pole säilinud, kuid selle kohta on teateid, et 1525.aastal taheti Riiga viia raamatu
Sakala vanem Lembitu. Otsustav lahing toimus 1217. a Madisepäeval (21.septembril) Viljandi lähedal ja lõppes eestlase allajäämisega, ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. Langesid nt eestlaste vanem Lembitu ja ristisõdijate poolel liivlaste vanem Kaupo. 1219. a sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II, kes maabus suure laevastikuga Rävalas. Lahing Tallinna all oli võidukas.1220. a sügiseks olid taanlased hõivanud Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa. Samal ajal üritas Eestis oma osa haarata Rootsi kuningas, kes rajas tungipunkti 1220. a Lihula linnusesse. Kuninga lahkumise järel saabus linnuse alla saarlaste malev. Rootslaste vägi löödi täielikult puruks, edasised vallutusplaanid sellega nurjati. 1222. a sunniti taanlased alistuma Saaremaal. See võidusõnum saadeti üle Eestimaa ja kõiki kutsuti ülestõusule.1223
Piiramine oli edukas. 21. september 1217 - Madisepäeva lahing. Eestlased põgenesid, langesid Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo. Raske moraalne hoop. 1218 - Alvert sõlmis kokkuleppe Taani kuninga Voldemard II-ga ja kutsus teda appi. EESTLASED JÄÄVAD ALLA (1219-1227) 1219 - Taanlaste vägi maabus toonase Lindanise all. Eestlased löödi tagasi. Sakslased ja taanlased asusid ühsteise võidu ristima. 1220 - Rootsi hõivas Lihula. Eestlased piirasid hiljem ümber ja saavutasid edu. 1222 - Taanlased randusid Saaremaal. Korrati n.-ö. Lihulat. Hakati tapma sakslasi ning ristimine pesti maha. Võõrvõim ja püsima vaid Tallinnas. Sakslased asusid uuesti Eestit ristiusustama. Eestlased said raskelt lüüa. Vallutati Viljandi, Harju ja Järva, Vastupanu kestis vaid Saaremaal ja Tartus. 1224 (kevad) - Esimene katse Tartu vallutamiseks. Linnus pidas vastu.
..........................lk 8 Pildid....................................................lk 9 Kasutatud kirjandus....................................lk 10 Muinas-Viru suurimaid linnuseid Tarvanpea rajati Rakvere vallseljakule hilisema taanlaste ja ordulinnuse kohale hiljemalt 12. sajandi alguses. Kuulus arvatavalt segatüübiliste linnuste hulka. Vallil puudus kuivmüür, viimase ehitamiseks ei olnud tõenäoliselt sobivat materjali. Arvatavasti 13. sajandi teisel-kolmandal veerandil hakkasid taanlased olemasoleva valli ja puitpalissaadi varjus rajama kivihooneid, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri müürikatked hilisema pealinnuse edelanurgas. Tõenäoliselt 14. sajandi esimesel poolel rajati uus ringmüür, mis pinnamoodi järgides moodustas põhiplaanis ebakorrapärase nelinurga. 1,8 - 2 m paksune müür oli laotud segamüüritisena lubjamördil, kus maa- ja ümarate lubjakivide kõrval on vähesel määral kasutatud ka murtud paasi. Lääneküljel oli
Viikingite mõju Euroopale Viikingite aeg oli täis vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Nad hoidsid Lääne- Euroopat hirmu all. Inimesed käisid palvetamas kirkutes, et kuhugi oma hirmu suunata. Viikingite retkedest eristatakse kahte teed- lääneteed, mida mööda liikusid peamiselt pärastised taanlased ja norralased ning idateed, mis oli rootslaste esiisade sõidusuund. Lääneteed liikunud viikingite rünnakute alla langesid Inglismaa, Itaalia, Hispaania ja Portugal. Viikingite laastamistöö Lääne-Euroopas sai eriti laia ulatuse, sest sõideti mööda jõgesid sisemaale. Samuti langes 846 aastal normanide alla Pariis, mille eest maksti hiljem suur lunaraha, seda lausa kaks korda. Lääneteel seiklevad viikingid jõudsid oma laevastikuga Inglismaa rannikule ja hiljem
rongi.Ugandlased ei tunnistanud ennast süüdi ja samal aastal teigid sakslased esimese rüüsteretke Ugandisse.1210 toimus väike aga eestlaste võiduga lõppenud Ümera lahing. Vabadusvõitluse alguses panid eestlased hästi vastu ja peale 19 aastat sõda vallutati mandri Eesti, peagi alistus ka Saaremaa ja nii sai läbi muistne vabadusvõitlus.Eestlased kaotasid , kuna puudusid relvad ja sõjatehtnika.Ei saadud kedagi appi kutsuda, Liivlased võitlesid Eesti vastu ja Rootslased ja Taanlased olid huvitatud Eesti aladest. Muistse vabadusvõitluse sisse loetakse ka Jüriöö ülesstõus(1343-1346), mida loetakse viimaseks iseseisvumiskatseks ning ühtlasi ka vabadusvõitluse lõpuks. Peale sõjalõppu tekkisid probleemid teiste rahvustega , kes üritasid siinseid alasid vallutada.1219.aastal püüdis Taani kuningas vallutas Põhja-Eesti, kuhu kerkis Taani linn(Tallinn). Hiljem saabusid ka Rootslased, kuid said saarlaste käest lüüa.Eestlasi rünnati
armu ei noortele ega vanadele.Kuna sakslased oli kurnatud ja ei tahtnud surra andsid nad ära Pöide linnuse. Piirajate juurde saadeti saadikud rahusoovidega. Saarlaste viha oli aga suur ja nad loopisid väravatest väljuvad sakslased kividega surnuks. -1344. Aasta talvel lõppes saarlaste priiusepõlv ja tugev orduvägi liikus üle jää Saaremaa poole.Algas verine kättemaks ja julmalt tapeti saarlaste juht Vesse. -1346.aastal müüs Taani kuningas Põhja-Eesti Saksa ordule, kuna taanlased mõistsid, et nad ei suuda Eestit valitseda. Tagajärjed -Halvendas järsult eesti rahva reaalset olukorda ja lülitas eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest. -Pärast ülestõus läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestima hertsogkonnas. Miks me kaotasime? -Sakslastel oli koguaeg võimalus juurde tuua vägesid -Eestlastel polnud toetajaid. -Sakslased olid paremini relvastatud. -Eestlaste neli ,,kuningat" hukati. Kasutatud kirjandus ja viited
Island Islandi saar on suuruselt teine Euroopa saar Atlandi ookeani põhjaosas, kus paikneb peaaegu kogu Islandi Vabariigi territoorium. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Islandi naaberriigid on Norra, Sotimaa, Gröönimaa. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Sotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Kaugus Eesti ja Islandi vahel on umbes 2000 km. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Island on ebakorrapärase kujuga saar, pisut ümara siluetiga. Ida- ja põhja osas on sopiline fjordrannik, lõunarannik on vähe liigestatud. Islandi pindala on 103 000 km², seega on Island rohkem kui kaks korda suurem kui Eesti. Rahvaarv Eestis on 1 340 122 Islandis, aga...
aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva linnuse. 1704. aastal oli Peeter I Narva all tagasi ja alusta läbimurde ettevalmistamiseks jõe idakaldalt linna kindlustuste pommitamist. Pärast 10-päevast pommitamist langes Victoria ja Honori bastioni eskarpsein ehk esifassaad kokku ning venelased vallutasid 9/10. augustil tormijooksuga linna. Linnuse kompleks koosneb keskaegsest Liiviordu lossist ja linna kaitsevööndist. Narva linnuse rajasid oma valitsusajal, 13.sajandi 70.aastatel taanlased. Linnus kujunes välja Liivimaa Ordu aegadel 14.-15.sajandi esimesel poolel. Linnuse pindalaks on 3,2 hektarit ja linnuse kohal kõrgub võimas 51 meetri kõrgune Pikka Hermanni torn. Rootslased jõudsid valmis ehitada kuus bastionit ja lisaks neile bastionilaadse kindlustuse Spes (Lootus), mis asus linnuse lõunamüüri ees. Wrangeli bastionit ei jõutud ümber ehitada bastioniks Pax (Rahu). Samuti ei jõutud valmis linnuse kirdenurka kavandatud poolbastionit nimega Justitia (Õiglus)
Muistse Eesti sõjandus-ehk miks kaotati muistne vabadusvõitlus? Muistses Eestis ehk aeg kuni 13. sajandi esimese veerandini toimus Eestis väga palju väikseid rüüsteretki. Selle perioodi kõige tähtsam sõda oli muistne vabadusvõitlus, mis toimus aastatel 1208-1227. Aga miks kaotati see sõda? Üheks suurimaks põhjuseks võib lugeda sõjameeste oskamatust. Sõdur oli iga vaba relvakandevõimeline mees, kes varustas ennast oma jõukuse kohaselt ja läks sõtta jalgsi, laeval või ratsa. Samamoodi tegutseti ka mujal, aga eestlastel polnud eelnevat kogemust ja nad olid lahingus kõvasti nõrgemad teistest. Teiseks põhjuseks võib lugeda meie arengust mahajäämist. Eestlastel oli kehvem sõjatehnika ja relvastus. Sakslased kasutasid juba piirdemasinad: kiviheitemasinad, piiramistornid ja müürilõhkujaid. Eestlased polnud sellistest asjadest veel kuulnud ja kasutasid väga algelisi relvi. Meie vastu sõdisid väga ...
asemele. Tähelepanuväärseks kirjanduslikuks allikaks tolle aja kohta munk Läti Henriku kroonika, kus kuni 200000 eestlast kirjeldatakse põhiliselt pikakasvuliste ja heledapäisetena. Sellel ajal Tekkisid esimaste käsitöölistena sepad ja laevaehitajad. Eesti jagunes maakondadeks, nagu Saaremaa, Sakala, Virumaa, Ugandi, Harjuma ja need omakorda kihelkondadeks. 13. sajandi alguses hakkasid Eestisse tungima ristiusu toojad sakslased, taanlased ja teised. Ümera lahingus 1210. aastal õnnestus eestlaste maleval neid võita, kuid hiljem jäädi siiski relvastusest ülekaalukatele vaenlastele alla. Eestklaste kindlustuseks olid mullast, puust ja 9osaliselt kivist linnused nagu Otepää, Lõhavere, Varbola, Viljandi, Tallinn. Viimast mainis esmakordselt kaardil Araabia geograaf Idrisi 1154. aastal. Saksa kaupmehi huvitas Eesti põhiliselt Venemaale kulgeva kaubateena Gotlandi saarelt või Lüübekist Pihkvasse või Novgorodi.
Välja veeti peamiselt põllumajandussaaduseid ning sissetoodi tööstsseadmeid, toorainet, kütust. Vabadussõda Eesti iseseisvus 24.02.1918. Iseseisvus kestis vaid ühe päeva. 25.02.1918 11.11.1918 oli saksa okupatsioon ( 11.11.1918 kaotas Saksamaa I m.s) Võim läks tagasi eestlastele. See ei meeldinud kommunistidele. 28.11.1918 algas vabadussõda, mis kestis kuni 02.02.1920 (eestlased sõdisid oma vabaduse eest) Eestlastele tulid appi SB (sõjalaevastik), soomlased, taanlased. Sõja käigus sõdisid eestlased ka Balti sakslastega. Seda viimast nimetati Landeswehti sõjaks. Eestlased võitsid vabadussõja,sest 1) Samal ajal käis Venemaal kodusõda 2) Koolipoisid võitlesid eriti innukalt ja vapralt 3) Appi tuldi ka naaberriikidest Eesti vägesid juhatas Laidoner ning suure panuse andis ka admiral Pitka(soomusrongid) Vabadussõja tähtwsaim võit saavutati Balti sakslaste vastu 23.06.1919 (võnnu lahing)
Välja veeti peamiselt põllumajandussaaduseid ning sissetoodi tööstsseadmeid, toorainet, kütust. Vabadussõda Eesti iseseisvus 24.02.1918. Iseseisvus kestis vaid ühe päeva. 25.02.1918 – 11.11.1918 oli saksa okupatsioon ( 11.11.1918 kaotas Saksamaa I m.s) Võim läks tagasi eestlastele. See ei meeldinud kommunistidele. 28.11.1918 algas vabadussõda, mis kestis kuni 02.02.1920 (eestlased sõdisid oma vabaduse eest) Eestlastele tulid appi SB (sõjalaevastik), soomlased, taanlased. Sõja käigus sõdisid eestlased ka Balti sakslastega. Seda viimast nimetati Landeswehti sõjaks. Eestlased võitsid vabadussõja,sest 1) Samal ajal käis Venemaal kodusõda 2) Koolipoisid võitlesid eriti innukalt ja vapralt 3) Appi tuldi ka naaberriikidest Eesti vägesid juhatas Laidoner ning suure panuse andis ka admiral Pitka(soomusrongid) Vabadussõja tähtwsaim võit saavutati Balti sakslaste vastu 23.06.1919 (võnnu lahing)
mis sobiks ka lühikeseks ülevaateartikliks. Taani protestisiga Taani protestisiga (saksa keeles: Rotbuntes Husumer Protestschwein) on haruldane kodusigade tõug, mis tänu oma punasele värvile ja laiale valgele vertikaalsele triibule ja valgele horisontaalsele õrnale triibule meenutab värvidelt Taani lippu. Protestisiga pärineb Põhja-Frisiast Lõuna-Schleswig'ist 20ndast sajadist, kui taanlased, kes elasid piirkonnas kus ei lubatud heisata ega hoida Taani lippu, otsustasid teha protestiseast nende kultuurilise sümboli. Tõug kasvab umbes 92 cm (36 tolli) kõrguseks ja kaalub kuni 350 kg. See tõug oli ilmselt välja loodud Holsteinian'i ja Jutlandian'i rabaseast, inglise Tamworth'i seast ja Angeln Saddleback'i punase variandi seast. Protestisiga tunnistati tõuna 1954ndal aastal ja pärast viimast sündi 1968 kuulutati tõug väljasurnuks
linnused · Relvastus: odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid · Põhiline väeüksus oli malev ( moodustati igast maakonnast) Malev = ratsamehed + jalamehed Suhted naabritega · Sugulasrahvad: liivlased, soomlased, karjalased suhted olid väga head. · Lõunanaabrid: latgalid, leedulased aegajalt tekkisid tülid. · Idaslaavlased oht ei olnud eriti suur, sest Vana Vene riik oli osadeks lagunenud. · Rootsi ja Taani riik: rootslased ja taanlased katsed Eestit alistada ja rahvas ristida kuid tulemusteta.
kõrvale. Tavaliselt on tema väesalga asupaigaks peetud hilisema Mihkli nunnakloostri ümbrust, Marika Mägi arvates vastab kroonika kirjeldusele paremini aga ala hilisemast vanalinnast lõuna pool. Peagi, nähes eestlasi lähenemas, sekkus ka Vitislav lahingusse, astudes neile vastu ja lüües eestlased tagasi. Selle peale jäid taanlasi jälitavad eestlased seisma, võimaldades taanlastel koonduda ja omakorda pealetungile asuda. Eeldusel, et taanlased taganesid oma laevade suunas, mis tõenäoliselt olid vanalinna juures oleval rannaalal, ja et Vitislavi väeüksus asus vanalinnast lõuna pool, võisid eestlased nüüd jääda nende vahele lõksu. Üheskoos slaavlastega rünnati nüüd eestlasi ja aeti nad põgenema. Henriku Liivimaa kroonika teatel sai lahingus surma üle 1000 eestlase. Pärast võidukat lahingut viisid taanlased lõpule uue, suhteliselt nõrga ja vähemalt osaliselt puidust
KONTROLLTÖÖ 11.KLASSILE Eesti keskaeg II rida 1.Selgita mõisted Hansa Liit Oli 13.-17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.Eesti handalinnad olid Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi tsunft ühe ala käsitööliste ühendus maapäev- Vana-Liivimaa erinevate seisuste ühine esinduskogu 15.-16. sajandil 2.Miks olid just sakslased linnades käsitöömeistriteks, aga mitte põliselanikud eestlased? Kuna koolides õpetati põhiliselt saksa keelt, eestlastel polnud sellist väljaõpet.Saksa meistrid ei lubanud oma tsunftidesse eestlasi. 3.Kas Jüriöö ülestõus oleks olnud eestlastele võidetav?Põhjendage oma seisukohta. Jah, oleks olnud võidetav, kui eestlastel oleks olnud suurem abivägi, ning kui Paides ei oleks tapetud neli eestlaste vanemat (Lembitu jne) 4.Kuidas mõjutas katoliiklus Eesti kultuurielu? Too 2...
Neil olid paremad relvad, suur abivägi ja nad olid saanud spetsiaalse väljaõppe. Eestlaste sõjavägi koosnes talupoegadest, kellel puudus väljaõpe ning eestlased olid valmis vaid üksikuteks sõjakäikudeks. Eestlased jäid sõjaliselt alla ent vähemalt omandasid nad sõjapidamise käigus uusi võitlusmeetodeid. Eestlased jäid vabadusvõitluses alla ka seetõttu, et ei saadud vastu mitmele vallutajale. Nendeks olid Saksa ristirüütlid, taanlased ning rootslased. Nende vallutuste tulemuseks oli eestlaste majanduslik kurnatus ning inimjõu ammendumine. Sellele vaatamata suudeti tagasi lüüa vähemalt Rootsi. Sellest aga ei piisanud ning tulemusena jagati Eesti mitme riigi vahel ära. Üheks kaotuse põhjuseks on kindlasti see, et eestlastel puudus ühistegevus. Riiki ei olnud veel kujunenud ning Eesti koosnes vaid erinevatest maakondadest. Sidemed maakondade vahel olid nõrgad ning nende vahelgi esines erimeelsusi ja iga maakond
Sidemed olid maakondade vahel nõrgad ja seetõttu alistati maakonnad ühekaupa. Keerulised suhted naabritega. Naabritega puudus samuti koostöö ja vallutajad ässitasid rahvad üksteise vastu ülesse. Hakati tegema vastastikusi sõjakäike Baltimaade rahvaid hakati alistama ühekaupa. Mitu vallutajat. Eestit käidi vallutamas, mitme erineva vallutaja poolt. Käisid Saksa ristisõdijad aastal 1208, siis käisid taanlased 1219 ning käis isegi Rootsi 1220. Terve selle aja vältel toimus eestlaste majanduslik kurnatus ja inimjõud ammendus. Tagajärjeks kujunes see et Eesti jagati mitme riigi vahel. Katoliku kiriku toetus. Katolik kirik oli ristisõja väljakuulutaja ning kirikul oli lootus kiiresti rikastuda. Samuti ka see tõsiasi, et katolik kirik andis samuti tugeva löögi eestlaste vastu. Tagajärjeks oligi Baltimaade ristiusustamine.
12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1198. aasta juulis toimus Bertholdi ja liivlaste vahel Riia kandis lahing, kristlased võitsid küll selle, kuid Bertold hukkus. Varsti pärast lahingut ajasid liivlased kristlased Holmist minema, nii jäi nende kätte vaid Üksküla.1206.aastal korraldasid taanlased retke Saaremaale. Sel aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders Suneseniga Saaremaale, kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest, ning hakkas seal ehitama linnust. Kuid et keegi taanlastest ei julgenud pärast peaväe lahkumist sinna jääda, siis oli kuningas sunnitud poolelioleva rajatise põlema süütama. Eestlased ründasid omakorda orduvägesi ja nende liitlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama
Meid ümbritsevaid riike hakkas huvitama ala Soome lahest Leeduni ja Läänemerest Peipsini. Eestlaste vastupanu ristiusustajatele oli tugev, eriti võitluse algusaastail. Eriti kangelt võitlesid vastu saarlased, kes pesid endalt mitu korda ristimisvee maha. Lõpuks jäädi siiski alla, sest puudus ühtus, iga maakond seisis enda eest. Mehed polnud välja õppinud ja ka nende varustus oli kehv. Vallutajaid tuli ka igast ilmakaarest. Kui eestlased oleks tagasi löönud sakslased ja taanlased ja rootslased, takistanud ka venelaste edasitungi, siis oleks Eesti tulevik hoopis teine olnud. Mina arvan, et oleks kujunenud pisiriigid, iga maakond tegutsenuks iseseisvalt. Mingi aja möödudes tekiks omavahelisi hõõrumisi ja puhkeks niiöelda kodusõda eestlaste vahel. Selle võidaks mõni suurem maakond Sakala, Ugandi, Läänemaa, Virumaa. Arvestades seda, et Sakala ja Ugandi olid ristisõjas suuremaid kahjusid kandnud kui Läänemaa, mis sai ka siiski rüüstatud,
Muistne Eesti! Kuni 13.saj oli Eesti sõduriks iga vaba relvakandeline mees. Eestlaste sõjapidamise viisiks oli ,,MALEV" maakaitse väe kokku kutsumine.Üksuseid juhatasid küla või maakonna vanemad. Ristisõdade algus: Saksa ristisõdijad tungisid koos vallutatud liivlastega ja lätlastega Eestisse 1208.a Madisepäeva lahing: 1217.a kogusid eestlased võimupealik Lembitu juhtimisel suure ,,MALEVA" kokku. Taanlaste sissetung: 1219.a alustasid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Põhja-Eesti vallutamist ja rajasid pärast eestlaste Maleva purustamist Tallinna. Rootslaste sissetung 1220.a Viljandi ,Tartu kaitsmine Jüriöö ülestõus 1343.a ,sellega jätkus ülestõus Saaremaal 1346.a Liivisõda 1558-1583.a Põhjasõda 1700-1721.a , 10 000 eesti meest osales koos rootsiga selles. Ajavahemikus 1797-1874 ca 100 tuhat eestlast kellest eluga pääses ca 20 tuhat. 1904-1905.a Vene-Jaapani sõjas 10 tuhat eestlast. I maailmasõda 1914-1918
arvamusi ei tallataks maha vaid võetakse kuulda, sellele, et kõik on võrdväärsed, ning sellele, et ta julgeb olla tema ise. Kui vaadata nüüd ajast tagasi, mil näiteks Taani üritas üha enam ja enam juurutada enesesse demokraatlikke põhimõtteid- mõttevabadus, rahvaharidus, kokkuhoidvus- vallutas Hitler Teise maailmasõja ajal Taani ning üritas hakata riigi diktaatoriks, kus kõik temale alluma peavad. Ent see oli ebaõnnestumise äärel, kui ühtekuuluvustunde säilitanud taanlased näitasid oma tugevust, kuigi see oli nende endi jaoks riskantne. Demokraatia säilitamiseks on vaja poliitilist valmisolekut kriisiolukordade jaoks kui ka kodanike endi tahet. Kui demokraatias on kõik võrdsed seaduse ees, siis nii paraku inimesed ennast tihtilugu ei tunne. Olenemata meie tahtest, pooldab demokraatia kapitalismi ehk majandust. Sellise nurga alt vaadatuna saavad kannatada vaesemad inimesed kui samal ajal on võim jõukamate küüsis.
Venemaa ettekäände Liivimaale kallale tungida. Algasid igasugused rüüsteretked ning suve jooksul vallutati ära pool Eestit venelaste poolt. Eestlased võitlesid Härgmäe lahingus 2. augustil 1560, kuid venelased võitsid ning lõid Liivi-ordu lõplikult puruks. 1561 alistus Läti ala Poola-Leedule ja Põhja-Eesti Rootsile. 2 aastat hiljem toimus Rootsi ja Taani vahel 7. aastane Põhjamaade sõda, kus rootslased vallutasid endale Hiiumaa. 1570. aastal venelased ja taanlased piirasid Tallinnat, see kestis 7kuud, kuid oli asjatu. 1572 ilmus Ivan IV suure Vene väega ja alustas vallutust. 1578. aastal jäi vallutamatta Tallinna ümbrus ning Lääne-Eesti saared. 1577 piirasid venelased Tallinnat 7 nädalat, kuid edutult. 1579 aastal sai Poola-Leedu kuningaks Stefan Batory, kes alustas jõulist sõjategevust venelaste vastu. 1581 alustasid rootslased jõulist sõjategevust Venemaa vastu. Poola-Leedu ja Rootsi olid liitlased. Selle tulemusena sõlmiti 1582
vastu. Kui kahe võimsa vastasega võitlemiseks ei jätkunud eestlastel ühe korraga jõudu. (Kotkajärve vabadussambal on märgitud ka Lembitu nimi ja surmaasata Lembitu oli esimene eesti kangelane, keda teame nimepidi). Peale Madisepäeva lahingut, kus eestlased said lüüa, alistasid venelased Mandri-Eesti kesk- ja lääneosa, kuid ei suutnud oma jõududega agressiooni jätkata ning piiskop Albert pöördus abi saamiseks Taani kuninga Valdemar II poole. Taanlased tungisid 1219. aastal Eestisse ning alistasid Revala, Harju-, Viru- ja Järvamaa. 1220. aastal sekkusid võitlusse Eesti ala pärast ka rootslased. 1223-1224 sakslased vallutasid kõik Mandri-Eesti linnused ja 1227. aastal alistati ka Saaremaa. Eestlaste lüüasaamise põhjustasid: halvem relvastus, nõrk halduskorraldus, puudulik koostöö teiste hõimudega ning vastupanuvõime nõrgenemine pikaajalise sõjaolukorra tagajärjel (Läti Henriku Liivimaa kroonika).
Läbirääkimistel paluti ugandlastel röövitud vara tagastada, aga see polnud võimalik (latgalite rüüsteretked), nõustuti ristimisega Ugandis & Sakalas, mis ajas närvi vürst Vladimiri, kes tegi 1216 rüüsteretke Ugandisse 1217 veebr Otepää, Pihkva ja Novgorod liitusid sakslaste suurim lüüasaamine 1217 21sept Madisep lahing, appi oodati vene vägesid, kes olid ordu poolt ära ostetud Lembitu & Kaupo X, kaotus 1219 suvi taanlased (Valdemar II) Tln-s, eestl-d käitusid sõbralikult, kogusid salaja vägesid ja tungisid kallale, Taani lipu keiss Theoderich X, kaotus, Rävala ristimine 1220 võiduristimine 1220 suvi Rootsi kunnivägi puruks, Lihula linnus 1221 saarlaste pealetung taanlaste vastu, kes üritasid Tln vallutada, kiviheitemasin 1223 eestl-te üldine pealetung, venelased appi Est vallutati tagasi, v.a Tln 1224 Trt kaitsmine Est mandriosa võõraste käes
Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Toreida vaherahu Muistse vabadusvõitluse vaherahu, 1212 kevadel sõlmitud kolmeaastane vaherahu liivlaste, latgalite, eestlaste ja hiljem ka sakslaste vahel kolme maleva manööver 1215 ühisaktsioon liivlased, latgalid ja eestlased sakslaste vastu, Riia linna täielik sissepiiramine; see ei andnud tulemusi, kuno oli liiga vähe jõude võiduristimine 1220 hakkasid taanlased ja sakslased Põhja-Eesti piirkondi võidu ristima, sest, kes jõudis enne ristida, see loeti maa isandaks. Dannebrog Taani Kuningriigi lipp on üks maailma vanemaid riigilippe. Esimene kirjalik mainimine selle kasutamisest pärineb 14. sajandist. Nimi Dannebrog tähendas vana-taani keeles "taanide riie". ISIKUD: Ingvar Rootsi kuningas. Tegi u 600 a. sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlaste vastu. Halfdan Valge Norra kuninga poeg, langes Eestis.
Linnuse asukoha tingis Vallimäeks kutsutav kõrge ning järskude kallastega vallseljak. Teisejärguline polnud vast ka linnuse toimimine teetõkkena: ida poole Jõhvi suunas kulgev kaugtee -- hilisem Tallinna maantee -- asus praktiliselt linnuse põhjanõlva all, mis võimaldas linnusest kontrollida kogu liiklust. Eesti muinaslinnusele iseloomulikku kivivalli Rakveres ei olnud, looduslikku mäge oli siin tugevdatud vaid puitehitistega. 1220. aastal vallutasid Tarvanpää muinaslinnuse taanlased, hakates selle asemele rajama oma linnust. Puidust kindlustused jätsid taanlased esialgu alles, piirdudes suuresti vaid nimevahetusega. Eestikeelse Tarvanpää tõlkimisel saksa keelde saadi nimekuju Wesenberg. Selle nime all on nii linnust kui ka hilisemat linna tuntud kuni 20. sajandi alguspooleni, mil saksakeelsed nimed unustusehõlma vajusid. Puidust tõkete taha ehitati küll juba toona mitmeid kivihooneid. Taanlaste linnust on esmamainitud 1252. aastal. Arvatakse, et alles kusagil 13
Saavutatud võitu tahtsid eestlased edasi arendada. Lemitu hakkas vägesid koguma, eestlasi tuli kõikjalt. Madisepäeval 1217 21.sept-l kohtusid väed Viljandi lähistel. Vihane lahing kestis mitu tundi. Sakslastel õnnestus pikkamööda murda läbi eestlaste maleva keskkosast ja eestlased olid sunnitud taanduma. Langes Lembitu, Kaupo. Madisepäeva lahing oli eestlaste jaoks raske kaotus, kuid vastupanu ei raugenud. 1219 vallutavad taanlased Põhja-Eesti Valdemar II juhtimise all. Taanlased ehitasid Tallinna tugeva kivilinnuse. Kuna alistamise väliseks märgiks peeti just ristimist, siis toimus 1220 omalaadne võiduristimine. 1220 tungisid Läänemaale rootslased. Nende tugipunktiks sai Lihula ja hakati ümberringi rahvast ristima. Eestlased aga vallutasid linnuse tagasi ja rootslased pidid leppima täieliku kaotusega. Eestlaste jaoks oli see väga tähtis võit, mis äratas uusi lootusi ja andis usku oma jõusse. Rootslaste eliitvägi
- Eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev, hõimurahvastega puudus koostöö - Vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutseliselt sõjamehed) - Maakondade omavaheline koostöö oli nõrk riikluse puudumise tõttu; eestlased alistati maakondade kaupu. - Eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega-sakslased(ja nende liitlased latgalid, taanlased, rootslased, venelased. - Vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust - Vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi (latgalid, liivlased, taanlased) ja kasutasid ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid. 8. Kirjelda Modena Wilhelmi tegevust ja plaane Eesti aladel? 2p Ta tegi kohalike oludega põhjalikult ja moodustas paavsti legaat Taani ja Saksa
seisusekohaseid valudsi. (kaupmehed ja rüütlid olid tihti omavahel suguluses=huvide täielik kooskõla) Piiskop Albert: -ristisõdadele hoogu kui pühitseti Üksküla piiskopiks 1199a. -ta tahtis Liivimaast teha kirikuriiki, mida valitseks piiskop + alluks paavstile -tal oli tunduvalt suurem võim kui eelmistel -Rajas Riia linna 1201 -Kaasas võitlusesse eestiga kristlike rahvaid (rootsi, taani)- taanlased - vallutasid harju+viru+tallinn pk) Rootslad - tahtsid saaremaad, aga visati välja eestlastel "toeks" venemaa (väga toeks ei olnud, hilines madisepäeva lahingusse) -vallutatud alade säilitamiseks lõi ta Kristuse Sõdijateenistuse Vendade ordu e. Mõõgavendade ordu (spartaliku elukorraldus + usuline motiveeritus + distsipliin =ristisõdijate tuumik) kah 1201 -M.V.O kuulus küll piiskopile, aga oli nii iseseisev, et kujunes Riia
Selle tulemusel tekkis võitlus mille käigus kõik eesti saadikud tapeti. Esialgu hoiti ordumeistri reetlikkust eestlastele ning eesti kuningate tapmist saladuses, et seda enda huvides ära kasutada. Mind koos ordu vägedega suunati Tallinna lähistele.Lähipäevadel ründaski ordu vägesid mitu väikest eestlaste salka, kuid kõik said hävitavalt lüüa.Tallinna piiranud eestlaste lüüasaamise järel tekkis kokkulepe Taani ülemate ja ordu vahel. Taanlased andsid endid meie ordu kaitse alla. Eestlased olla Rootsi esindaja , Turu foogti endile appi kutsunud lubades end abi korral end ilma mõõgahoobita nende alamusse anda. Seega on meil praegu valvelolek lähenevate rootsi vägede vastu ning kahjuks ei saa ma niipea kodumaale naasta. Tervita väikest õde Evat ja ütle, et vend Karliga on kõik korras! Karl
Vallutajate kultuuri mõju Eesti kultuuri arengule Eestis algas keskaeg maa vallutamisega ristisõdijate poolt 13. sajandi alguses. Eesti aladele on tunginud mitmed rahvused, nagu näiteks rootslased, taanlased, lätlased, poolakad, sakslased. Kõige mõjukamad neist olid sakslased, sest nad suutsid eesti rahva lõplikult alistada. Sakslased tõid meie kultuuri erinevaid uuendusi, nagu näiteks uued saksapärased nimed, keelearengu, arendasid haridust jms. Siit tekib küsimus, kas sakslaste kultuuri mõju oli positiivne või negatiivne? Sakslaste kultuuri mõju sai alguse ristisõdadega. Taheti, et eestlased jätaksid usu loodusjõududesse ja hakaksid uskuma õiget Jumalat
Seda, kui kauasõda oleks suudetud venitada, ei tea keegi. Eestlasi oli palju, kuid kõik tegutsesid omaette. Kuigi probleeme oli ka relvastusega, oleks see olnud lihtsamini korraldatav, tehes koostööd nii omavahel kui ka naaberriikidega. Kuna Eesti jagati mitme maa vahel ära, siis oli neil ka raske midagi ühiselt teha. Kõik maad, kes mingit osa Eestist omasid, kartsid teiste tegevust koostöö nende vahel puudus. Katoliku kirik sai endale hea maatüki, kuid oht, et rootslased ja taanlased võivad sedagi ala endale tahta, säilis. Eestlaste ristiusustamine oli ilmselt paratamatus. Meie maa asub heal asukohal ning kuna me olime ka paganad, siis oleks varem või hiljem mõni riik meid nagunii rünnanud. Võimalik, et siis oleks meie rahvast aga veelgi rohkem tapetud ning praeguseks meid enam võib-olla polekski.
Sinimäed Sinimäed ehk Vaivara Sinimäed on kolm omavahel liitunud lääne-ida suunalist panka Vaivara vallas, mis moodustavad Sinimägede pangasaarestiku. Sinimäed koosnevad Tornimäest (69,9 m), Põrguaugu ehk Grenaderimäest (83,2 m) ja Pargimäest (84,6 m), mis kuuluvad Põhja- Eesti panga Vaivara klindilõiku. Kuni Teise maailmasõjani olid Sinimäed kaetud kõrge kuusemetsaga, mis kaugelt vaadates andis mägedele sinaka värvi. Kuused hävisid lahingutes, praegune põhjanõlvade puistu sarnaneb klindialuse salumetsaga. Mis mõjutas Sinimägede teket? * On arvatud, et Sinimäed kujutavad otsamoreeni, mis koosneb mandrijää survel klindi servast murtud ja siia kantud rändpangastest. Hiljem pidi liustiku serv siin mõnevõrra pikemalt peatuma, kusjuures jääst väljaulatuv materjal kuhjati sulavetega deltjaks moodustiseks Tornimäe taha. * Kirde Eesti aluspõhja uurimisel on viimasel ajal selgunud märkimisväärsetele tektoonilistele liikumistele (mandrite väljaku...
· Asusid eestlastele kuulunud linnusesse. · Sel ajal kogusid Eestlased salaja vägesid. o Kolme päeva pärast tungisid viiest küljest taanlaste laagrile kallale. Rünnak oli edukas. · Tapeti eestimaa piiskop ja vastane löödi kõikjal taganema. · Ootamatult ründas eestlasi Taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus, mis paiknes algselt eemal. · Taanlased koondusid uuesti ja saavutasid võidu. Siim Kingu 15 Tartu Tamme Gümnaasium · Mõnede pärimuste järgi tõi võidu hoopis taevast alla langenud punast värvi valge ristiga lipp. o Sellest saigi taani lipp · Pärst võidukat lahingut ehitasid taanlased tallinna tugeva kivilinnuse
kaotasid Poltaava lahingu. Selle lahingu ajal polnud võimalik kasutada suurtükkide laskejõudu, sest neil oli laskemoonapuudus. Lahingus ellu jäänud rootslased langesid sõjavangi. Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti ja Liivimaa, kus Rootsi vägesid nõrgestas 1710. aastal tabanuid katkulaine. 1712. aastal tungisid Vene väed Soome ja 1714. aastal oli juba kogu Soome nende käes. Taas astus sõtta Taani ja taanlased alistasid Saksamaalt Jüütimaale tunginud rootslased. Olukord muutus Rootsile juba lootusetuks ja 1721. aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki väikelinnas rahuleping. Rootsi oli sunnitud andma Venemaale Eesti, Liivimaa, Ingerimaa ja Lõuna-Karjala, kuid sai siiski tagasi Soome. Rootsi oli lakanud olemast suurriik. Juhendaja Nimi
Lembitu Sakala vanem. Suri 1217 (Madisepäeva lahingus) Kaupo liivlaste juht. Suri 1217 Valdemar II taanlaste juht, 1219 vallutas Tallinna Aeg Kellega? Kus? tulemus 1208 Sakslased, Ugandi kaotus 1210 Sakslased, Ümera, Võnnu võit 21 sept 1217 Sakslased, Madisep. lahing kaotus 1219 Taanlased, Tln all kaotus 1224 Sakslased, Tartu vallutamine kaotus 1227 Sakslased, Valjala kaotus Miks eestlased said lüüa 1918 1227 · Halvem relvastus · Väiksemad sõjalised jõud · Puudus oma riik! · Maakonnad ei võidelnud ühiselt · Vähene abi
8.kl Juhendaja: Gröönimaa Pindala: 2 166 089 km² Elanikke: 56 462 Pealinn: Nuuk Gröönimaa on Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala. Gröönimaa on saar, mis asub Põhja-Ameerika mandrist kirdes, Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel. Gröönimaa on maailma suurim saar, pindalalt on ta ligikaudu viiskümmend korda suurem kui Eesti. 88% Gröönimaa elanikest on gröönlased, 12% välismaalased, peamiselt taanlased. Gröönimaa omakeelne nimi Kalaallit Nunaat tähendab grööni keeles "inimeste maad". Taanikeelne Grønland tähendab "rohelist maad", selle nime andsid maale sinna 10. sajandil elama asunud islandlased (vanaislandi Grænland). Loodus Looduse poolest sarnaneb Gröönimaa rohkem Põhja-Ameerika kui Euroopaga. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävaba ala on 410 449 km2. Saare
Oluliseks ajalooliseks rakurssiks oli ka 1202-1237 aastatel eksisteerinud Mõõgavendade ordu. Eesmärgiks oli allistada paganlikke liivlasi, latgaleid ja eestlasi. Olles sõjaliselt tugevaim jõud regioonis, muutus ordu aga sisuliselt sõltumatuks ning hakkas ajama iseseisvat poliitikat, alustades 1208. aastal liidus latgalitega eestlaste vastu sõda, mida nimetatakse eestlaste muistseks vabadussõjaks. Selle tagajärjel suutsid sakslased ja taanlased korraldada mitmeid rüüste- ja vallutusretkeid, mille tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud. See, et Eesti oli pidevalt võõrvõimu all, aeglustas küll siinset arengut, kuid muutis seda maad omapäraseks ja modernsemaks. Kui ei oleks neid arenguid olnud, poleks ka Eesti praegu sel staadiumil nagu ta hetkel on. Viimasteks aspektideks 16. sajandi esimese poolel Liivimaa ajaloos on kirikuelus reformatsioon, välispoliitikas suhted venelastega ning sisepoliitikas
Võisid vabalt kasutada linna metsasid, heina- ja karjamaid Viru eelväravatornid Tallinnas. Tallinna raekoda, 1402-1404. Tallinna raekoja kodanikesaal. Toompea konvendihoone. Eestlased (rävalased) rajasid Toompeale linnuse arvatavasti 11. sajandil või 10. sajandi lõpul. Tallinnale on omistatud paljudes Vene kroonikates mitmete tugevalt kindlustatud linnuste nimetamiseks kasutatud nimetust Kolõvan. 1219 vallutasid linnuse taanlased. Linnavalitsus Linna valitses raad (st linnavalitsus) Raadi suurus sõltus linna suurusest Raehärra pidi Olema sündinud seaduslikust abielust Omama kinnisvara linna piires Kuuluma kaupmeeste hulka Linnajuhtimise eest tasu ei makstud, seetõttu töötati kahes vahetuses Linnade rahvastik Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes Seetõttu oli ka linnades ametlik asjaajamiskeel alamsaksa keel Arvuline ülekaal oli kohalikul rahval
Ökohuvilisele on seal ka Ökokaubamaja; lastele Junibacken, laste lemmikmuuseum, muinasjutumaailm; SkyView'ga võib pilgu heita üle terve Stockholmi; Tom Tits Experiment teaduspark ja muuseumeid paljudest valdkondadest. Gotland ehk rooside saar. Seal on meeleult ilus loodus, huvitavaid vaatamisväärsused, ajaloolisi mälestussambaid, vanu kirikuid, kaljukoopaid ja palju muud, lastele Suve- ja Veemaailm, kus asub ka Pipi Pikksuka Segasummasuvila. Taanlased on sõbralikud, ja uuringute järgi õnnelikemad inimesed. Taani on puhas ja heatujuline riik. Eriti positiivne on see, et laevad sõidavad tihedalt ja on väga mugavad! Loomulikult on merel ka transpordis suur roll. Väga suured ja rasked veosed transporditakse laevadega, mere kaudu, sest muudmoodi neid ei saakski ühest kohast teise. Meri on, meri jääb, meri olema peab!
on üks Eesti imposantsemaid liivakivipaljandeid. Taevaskoda Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rakvere Linnus Rakvere ordulinnus asub LääneVirumaal ja ta on olnud muinasViru suuremaid linnuseid. 14. sajandi algul ehitasid taanlased uue kivist ringmüüri paksusega kuni 2 meetrit. Müür on laotud segamüüritisena lubjamördil, kus on kasutatud lisaks maa ja ümarate lubjakividele ka murtud paasi. Läänemüüri kõrgus oli kuni 7 meetrit ja selle peal oli ulgtaldadele toetuv kaitsekäik. Kaitsemüüri on hiljem veel kolm korda kõrgemaks ehitatud. Ringmüür järgis pinnamoodi ja kujutas endast ebekorrapärast nelinurka. Rakvere linnus Click to edit Master text styles Second level
12.KÜSIMUS LIIVI SÕDA (1558-1583) Sõja eeldused: Usk-Liivimaad takistab luterlik hereesia ning nad on loobunud õigest usust, karistamine on vältimatu. Tartu maks-Liivimaa ei maksnud maksu, eeldati et nendega sõdimine on seetõttu õigustatud. Posvoli leping (1557)-Liivi ordu sõlmis Poola-Leeduga Venemaa-vastase liidu. Liivi-Vene vaherahuleping (1554)-Lepingu kohaselt ei tohi Liivimaa Venemaa vastastes liitudes osaleda. Sõja põhjused: *Rootsi soovis laiendada oma ülemvõimu ida suunas *Võimu tahtis laiendada ka Poola-Leedu *Venemaa tahtis laiendada oma alasid Läänemere idakaldani. *Liivimaa hakkas blokeerima Lääne-Euroopa spetsialistide suundumist Venemaale. *Sõja ajendiks oli nn ’’Tartu maksu’’ maksmata jätmine. Sõja käik: *(22.jaanuar 1558) tungisid Vene väed tatari khaani šigAlei juhtimisel Tartu piiskopkonda. Järjest läksid tähtsad keskused Venemaale. (Esimesena Norra, siis Tartu ja lõpuks olid väed ...
Tuli vabadusvõitluses sakslastele appi, saatis taanlaste laevastiku Tallinna alla. Johan I- 15 aastane Rootsi kuninga. Osales Lihula lahingus. 5. Teada eestlaste allajäämise põhjusi sh vastaste eeliseid. Eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev. Vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutselised sõjamehed). Maakondade omavaheline koostöö oli nõrk Eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega - sakslased, taanlased, rootslased, venelased. Vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi
sept. 1217: riialased) ning nende · eestlaste ühismalev Lembitu sõltlastele (liivlased, latgalid) juhtimisel ka Rootsi ja Taani kuningad. · venelaste abivägi ei jõudnud kohale Sõjategevuse piirkond levis üle · lahinguväljal langesid Lembitu ja kogu Eesti mandriala. Kaupo Eestlased sõlmisid ajutised Taanlased vallutavad Põhja-Eesti 1219 : liidusuhted venelastega · Alberti kutsel tuli appi Taani sakslaste vastu. kuningas Valdemar II, kes randus Eestlaste vastupanu suure laevastikuga korraldamine paranes; · Hõivati tühi Lindanise linnus toimusid otsustavad · Eestlased ründavad taanlaste laagrit suurlahingud.
Ugandi ja Sakala alistuvad-nõustuti ristimisega,kuid mitte täielikult.Võit Otepää all-venelased ühinesid eestlastega ,sakslased kaotasid ja pidid lahkuma Eestist.Madisepäeva lahing-eestlased tungisid sakslastele kallale,eestlased olid sunnitud taganema, Kaupo sai surma.Taanlased vallutavad põhja-eesti-sakslased pöördusid abipalvega taani kuninga poole., nad vallutasid Tallinna. ristiti Revala maakond, toimus võiduristimine. Rootsi kuningavägi lüüakse puruks 1220. 3-periood- taanlased läksid saaremaale linnust ehitama,saarlased koondusid ja ehitasid kiviheitemasina,tungisid kallale,linnus anti üle saarlastele, taanlased kaotasid.Eestlaste üldine pealetung-koguneti kokku,Varbola linnus võideti tagasi;Viljandi linnus samuti;vabastati ka otepää ja tartu,,hävitati kõik ristiusuga seonduv; kindlustati linnuseid.vastased kogunesid viljandi linnuse alla, eestlased pidid alistuma ja osaliselt võeti vastu jälle ristiusk.Koostöö venelastega-saadeti abivägesi
(Eestlaste võit) 1210 korraldasid idaslaavlased Ugandisse retke. 1211 jõuti ristimiseni Viljandi linnuses ( Kuuendal päeval andis linnus alla- veepuudus, haavatud, toidupuudus) 1212-1215 TURAIDA VAHERAHU 1217- Ugandi mehed palusid abi sakslastelt, venelaste vastu. Retk Venemaale. 21. September 1217- MADISEPÄEVA LAHING (Lembitu- 6000 meest, eestlased kaotasid).Toimus Viljandi lähistel. 1218. Taani Riigipäev. Albert ja Teoderich palusid Taanilt abi. 1219. sekkusid taanlased. Lindanise linnus-tugipunkt. Dannenbourgi lahing-Lipp tuli taevast alla. Toompea linnus. 1219/1220 nn. Võiduristimine. 1220 Rootslased Läänemaal. (Lihulas, Johan keegi). Saarlased lõid rootslaste väe puruks. 1222. Saaremaale ehitati kivilinnus. (Kuressaarde) 1222-1223 I pool. Viimane suurem vastupanu. (Välja arvatud Tallinn) aetakse kõik sakslased/taanlased minema. 1223 II pool -1224. Kogu Mandri-Eesti on langenud, viimasena langeb Tartu ehk Ugandi. 1227- Saaremaa langemine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
