1.Viikingid 1)nimetused: lääne-euroopas normannid(sõnast põhi) inglismaal taanlased iirimaal valged võõrad(norralased) ja mustad võõrad(taanlased) ida-euroopa varjaagid üldiselt paganad 2)kihistumine: · Talupojad(käisid viikingiretkedel, et kaupu vahetada) · Taluperemehed ehk Bondid(otsustasid tähtsamaid asju) · Elukutselised(tavaliselt pere noorimad pojad, sest vanemad said talud) · Jarlid(ülikud, kuninga kaaskondlased) · Orjad(träälid)
eestlaste ühtsust, paremat varustust ja riigiarengut. Riik hakkas edenema, tekkisid juba kindlad sõjastrateegiad ja see aitas ka Ümera lahingus 1210. aastal, kus eestlased tänu oma strateegiale võitsid. 1217. aasta septembris toimus Madisepäeva lahing, kus eesltaste maleva ja ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo. 1219 vallutasid taanlased Põhja-Eesti. Tallinna sadamasse saabus suur taanlaste laevastik. Retke juhtis kuningas Valdemar II. Asuti takistamatult eestlaste linnusesse. Eestlased kogusid salaja vägesid ja tungisid taanlaste laagrile kallale. Rünnak oli algul edukas, kuid siis ründas eestlasi ootamatult Taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus. Taanlased koondusid uuesti ja saavutasid võidu. Pärimuste järgi olnud võidu
piirasid venelased Otepää linnust, mille lõpptulemusena eestlased maksid 400 marka hõbedat ja venelased lahkusid. Nii tehti ka 1212 aastal Varbola linnuse piiramisel. Aastal 1219 vallutasid taanlased Põhja-Eesti. Eestlased kogusid sel ajal salaja vägesid ja 15.juuni õhtul tungisid nad viiest küljest taanlastele kallale. Rünnak oli eestlastele alguses edukas, kuid ootamatult ründas neid Taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus, mis algselt paiknes eemal. Taanlased koondusid uuesti ja saavutasid võidu. 1220 aastal võideti Rootsi kuningaväge, mis ei olnud kerge,kuna sõditi pidevalt, siis olid eestlased lõpus nii kurnatud, et tugevat vastupanu ei suudetud enam osutada. Eestlased tapsid peaaegu kõik 500 rootslast, vaid mõnel õnnestus Tallinna poole põgeneda. Eestlase jaoks oli see väga tähtis võit, mis andis usku oma jõusse ja äratas uusi lootusi. Lõpptulemusena jaotati Eestimaa neljaks osaks:
Muistne vabadusvõitlus Liivimaal alates 1180-ndatest Piiskop Albert · Tuli Liivimaale 1200.a., SÕJAGA, Eestisse 1208 · Alberti eluaastad: 1165-1229 (Eesti oli vallutatud 1227) · Albert suri Riias, lapsi tal ei olnud Piiskop Albert(1165- 1229) Piiskop Albert · Mõistis, et paganaid ei saa vallutada ristisõdijate sügisel lahkumisega Saksamaale ja kevadise tagasitulekuga Liivimaale, sest talvel on paganad ristiusu maha pesnud ja nad tuleb uuesti ristida · Ristisõdijad pidid jääma paikseks, selleks otsustas Albert rajada linna Väina jõe suudmesse Oma teisel sõjakäigul Liivimaale rajas Albert Riia linna 1201.a. Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu asutati 1202 · Mõõgavendade ordu rüütlid (pildil). Riietus: valge keep punase risti ja mõõgaga · Mõõgavendade ordusse kuulusid veel preestervennad (valge keep punase ristiga) ja teenijad vennad (pruunis või mustas...
Usku pidid saksad levitama aga ka oda ja mõõgaga , et tugevamalt pähe raiuks. 1208.aastaks jõuti aga nii kaugele levitamisega , et meie emakene Eesti jäi ette ja otsustati ka see osa maailmast õigesse suunda pöörata , Kristuse poole. Eesti rahvas näitas küll ka oma jõudu ja vahepeal tundus , et suudetakse raudrüütlid tagasi lüüa , aga hiljem võttis sõda uue pöörde , sest Mõõgavendade Ordu koos liitlastega oli liiga arvukas. Eriti raskeks tegid asjad ka veel taanlased ja rootslased , kes kõik üritasid Eestist omale tükki haarata ja eestlased ära ristida. 1210 toimub Võnnu piiramine ning Ümera lahing, 1217 toimub Madisepäeva lahing (langevad Lembitu ja Kaupo). Põhja-Eestis sekkuvad taanlased aastal 1219 Tallinn,selle lahingu ajal tuli taevast taanlaste sõnul alla rist , mis hiljem sai nende rahvussümboliks ja mida nüüd tuntakse kui Dannebrogi. Mandri-Eesti vallutamisega saadi hakkama 1224ks aastaks , Muhu ja Valjala ots
10p Vahepeal tuli Rootsi kuningas Johannes koos oma hertsogiga ja oma piiskoppidega, kogunud suure sõjaväe, Ridalasse , ihaldades võita mõned osad Eestimaal ja valitsusvõimu./-/ ja rootslased käisid ringi mööda maakondi õpetades ja ristides neid ja kirikuid ehitades/-/ Kui aga sama kuningas oli paigutanud oma mehed linnusesse nimelt Lihula omasse, koos hertsog Karliga ja piiskopiga, pöördus ta Rootsimaale tagasi. Ja et neil ühelt poolt oli Liivimaa ja teiselt poolt taanlased, kuna nad ise asetsesid keskel, siiis hakkasid nad paganate vastu vähem hirmu tundma. Ja juhtus ühel päeval, kui esimene aovalge paistma hakkas, et tulid saarlased merelt suure sõjaväega ja piirates need rootslased ümber, võitlesid nendega ja panid nende linnusele tule otsa. Ja rootslased tulid välja nende vastu, võideldes nendega ega suutnud nii suurele hulgale vastu panna. ja rootslased
- rajasid sinna oma kuningriigid: Essex, sussex, Wessex, northurnbia, Kent. 829 ühendati need Inglise kuningriigiks. - Keldid jäid elama Wales'i , sotimaale ja Iirimaale Normannide sissetung (taanlased) - inglise kuningas Alfred suur sõlmis sõdade tulemusena taanlastega kokkuleppe riigi jagamiseks(876) taanlaste riiki nimetati Danelaev e taani õigus - norralased tungisid sotimaale , kuhu rajasid oma asundused. - 1016 alistasid taanlased kogu Inglismaa - 1042 sai uuesti võimu anglosakside dünastia kuningas Edware Usutunnistaja. - 1066 normandia Prantslaste e vanade viikingite kallale tung Inglismaale. Alistasid anglosaksid ja kuningaks sai William I Vallutaja.
1217 toimus Madisepäeva lahing (21. september) toimus Viljandimaal, Leola linnuse lähedal, aga siiani pole teada kus täpsemalt. Madisepäeva lahingut kutsutakse ka PAALA lahinguks. Eestlased kaotasid lahingu väga rängalt. Selles lahingus langes ka Lembitu (eestlaste vanem) ja Kaupo ( liivlaste vanem), kõige valusam oli eestlastele see, et hukkunud maeti maha, mida eestlased ise ei teinud, kui liivlased lahkusid kaevati hukkunud üles ja põletati siiski ära. Saabusid ka Taanlased, 1219 tänapäeva Tallinna alla, Rävalasse. Neid palus piiskop Albert, Toompea lähistel toimus suur lahing eestlaste ja taanlaste vahel. Eestlastel oli väga vähe lootust võita, taanlased said veel motivatsiooni, sest väidetavalt tekkis taevasse Taani lipp ja seejärel langes see maha, taanlased said võidu ja lipu. Taanlased asusuid vallutama Põhja- Eesti alasid. Albertile see ei meeldinud, sest tänu taanlaste võidukusele kaotas tema oma alad.
rüüstasid kolm päeva ümbruskonda. Ellujäänud Sakala vanemad sõlmisid uuesti rahu ja andsid pantvange. 1218. aasta suvel kohtus Piiskop Albert Taani kuninga Valdemar -ga , kellelt palus abi. 1219. aasta suvel saabus suur taanlaste laevastik Tallinna sadamasse, asuti eestlastele kuulunud linnusesse. 15. juuni õhtul tungisid eestlased viiest küljest taanlaste laagrile kallale. Ootamatult ründas eestlasi lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus, võidu saavutasid taanlased 1219 1220 Toimus võiduristimine. See näitas selgelt, et ristiusu levitamine oli vaid ettekäändeks maa vallutamisele 1220. aasta suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi. Asuti Lihula linnusesse, luues sinna oma tugipunkti. Liiguti Läänemaal ringi, ristiti rahavast ja hakati kirikuid ehitama 8. augustil saabus Lihula alla suur saarlaste malev. Linnus piirati umber ja pandi põlema. Rootslased kaotasid ja linnus langes eestlaste kätte
1219. aastal maabuski taanlaste vägi tulevase Tallinna, toonase Lindanise all. Vanemad lasid end ristida, kuid kogusid seejärel mehi ning ründasid taanlasi kolme päeva pärast. Lahingu lahendas taanlaste kasuks Rügeni saare slaavlaste vürst Vitslav oma väesalgaga. 1220. aastal üritas olukorda segada end ka Rootsi. Rootsi vägi maabus Läänemaal ning hõivas Lihula. Peale kuninga lahkumist piirasid saarlased linnuse sisse. Eestlased saavutasid täieliku võidu. 1222. aastal randusid taanlased Valdemar II juhtimisel Saaremaal. Jällegi saarlased piirasid linnuse sisse, vaenlased sunniti alistuma. See võit juhatas sisse muistse vabadusvõistluse. Saksa-liivi-läti vägi tungis Viljandi, mis pärast kahte nädalat piiramist alla andis. 1224. aasta kevadel tegid mõõgavennad esimese katse Tartut vallutada- katse luhtus. Sama aasta augustis piirati linnus taaskord sisse. Piirajaid saatis edu. Järgnesid tapatalgud, milles hukkus ka Vjatsko. Ellu jäeti
3.Mis toimus nendel aastatel? 1208- algas võitlus Eestimaa pärast, sakslased süütasid Otepää linnuse 1210- Ümera lahing 1211- Viljandi piiramine sakslaste poolt 1212- sõlmiti Toreida vaherahu, Varbola linnuse piiramine 1215- sakslased vallutasid Leole linnuse, Kolme Maleva Manööver, lahing Saaremaa uues sadamas 1216- Pihkva vürst Vladimir rüüstas Ugandit 1217- Otepää piiramine, 21.sept Madisepäeva lahing 1218- Alberti ja Valdemari koostööleping 1219- taanlased rüüstasid kogu Põhja-Eesti 1220- võiduristimine, Rootsi kuingavägi löödi puruks 1222- taanlased ehitasid Saaremaa lähedale saarele linnuse, eestlaste ülestõus Põhja-Eestis 1223- eestlased vallutasid Otepää ja Tartu, Vene vägi rüüstas Lõuna-Eestit 1224- kogu mandri Eesti peale Taru on vallutatud, toimus veresaun, maakondadega tehti uued lepingud 1227- Läänemeri jäätus, Muhus põletati kõik, rüüstati Ida-Saaremad, liguti edasi Valjalga, saarlased alistusid 4
1215 Enne vaherahu lõppu rüüstab ristisõdijate vägi Sootaganat (Läänemaa), mis polnud vaherahu-lepingu sõlmimises osalenud 1215 eestlaste ühendmaleva katse Riiat vallutada ebaõnnestus 1215 Sakala ja Ugandi võtsid vastu ristiusu 1217 kevadtalv suur venelaste (20000 meest), saarlaste, sakalaste ja harjulaste vägi Otepääd, sakslased aeti Ugandist ja Sakalast välja 21. september 1217 Madisepäeva lahing Eestlaste alistumine 1219 taanlased vallutavad Tallinna 1219-1220 Võiduristimine Põhja-Eestis 1222 taanlased Saaremaal 1223 eestlaste ülestõus 1224 Tartu vallutamine (Vjatsko) 1225-1226 Modena Wilhelm, paavsti legaat Liivimaal 1227 Saarlaste alistamine Eestlaste kaotuse põhjused Eestlastel puudus RIIK, ilma ühtse juhtimiseta polnud võimalik keskse juhtimisega vaenlasele vastu astuda; Tehnoloogiline mahajäämus (ammud, kiviheitema- sinad);
§piimatooted § kala § ravimid §mööbel § tuuleveskid VAATAMISVÄÄRSUSED § Kronborg, "Hamleti loss" Helsingøris § §Legoland, suur legoteemaline lõbustuspark (Billund) § §Tivoli, ajalooline lõbustuspark Kopenhaagenis § §Hans Christian Anderseni muuseum ja majamuuseum Odenses TAANLASED VIIKINGITENA v 8. ja 11. sajandi vahelisel ajal teati taanlasi viikingitena. Nad vallutasid, rüüstasid ja kauplesid koos norralaste ja rootslastega kogu Euroopas. . TUNTUMAD TAANLASED § Muinasjuttudega kuulsaks saanud kirjanik Hans Christian Andersen § kirjanik Karen Blixen § disainer Arne Jacobsen. § Taani film on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse
Taani Üldandmed Pealinn : Kopenhaagen Üldpindala : 43 094 km² Rahvaarv : ~5,2 miljonit Rahaühik : Taani kroon EL-iga ühinemise aasta: 1973 Turism · 2012 majanduslangus Euroopas tarbijatele negatiivne mõju. · Turismiga seotud asjade müük jätkus · 2012 reisisid taanlased palju soojatesse kohtadesse, ilma tõttu · Suured saksa pered · Kallid suvilad · Eestlased ei vaja eriluba 3 kuud registreerimine maavalituses. Legoland · Asub Billundis · Üle 45 miljoni legoklotsi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Väikese Merineitsi kuju ·
keskus. Üks energiline ordumeister lasi Tallinna ehitada esimese kastelli tüüpi kivist ordulinnuse. See linnus oli sügavate kraavide ja tornidega hästi kindlustatud. Kastelli 4 varjus asunud eluhoone, aidad, tallid, küünid ja laudad olid aga puust, et linnus suudaks vastu panna pikaajalistele piiramistele. 1238.aastal taastati taanlaste õigused ning järgmised sada aastat võimutsesid Toompeal taas taanlased. Arvatakse, et nad jagasid linnuse kaheks. Sellega muutus lihtne kastell-linnus mugavamaks ja mõneti ka tugevamaks. Äkki jagati kastell kaheks aga juba Mõõgavendade Ordu ajal ? Ning ühtlasi linnusesse asunud taanlased ehitasid lääneseina välisküljele mitmekorrulise kindlustatud eluhoone ehk siis Taani asehalduri residentsi. Hoone lääneküljel asus kindluse välisküljelt ette ulatav nelinurkne ehitis ehk dansker ja selle kõrval teisel korrusel langevõrega varustatud välisvärav
1212 sõlmiti tänu puhkenud katkule 3 a. Vaherahu. 21.09.1217 madisepäeva lahing, viljandi lähedal, eestlased kaotasid, lõunaeesti taas saks. võimu alla. 1219 suvel saabus taani laevastik tlna alla. 12191220 põhjaeestis toimus saks. ja taanlaste vahel võiduristimine. 1220 vallutasid rootsalsed lihula läänemaal. 1222 taanlased üritasid saaremaad vallutada, kuid saarlased ajasid nad minema. 1224 alistus viimane mandri eesti linnus tartus. 1227 vallutasid ristisõdijad muhu ja saaremaa. 1236 leedulased purustasid mõõgavendade ordu, mille riismed liitusid saksa orduga moodustades selle haru liivimaa ordu. 1242 jäälahing, milles rüütlite vägi sai novgorodi väelt lüüa
Seda lahingut ja ka teisi sündmusi kajastab pilavas vormis menufilm „Malev”. 1219 – vastavalt aasta varem piiskop Alberti ja Taani kuninga Valdemar II vahel sõlmitud kokkuleppele maabus taanlaste vägi Lindanise (hilisem Tallinn) all. Mõni päev hiljem toimus suur lahing rävalastega ning taanlastel õnnestus see suure vaevaga võita. Legendi kohaselt olevat kõige kriitilisemal hetkel taevast langenud punast värvi valge ristiga lipp, millest taanlased innustust olevat saanud. Selliselt seletavad taanlased oma rahvuslipu Danebrogi saamislugu. Seejärel tegelesid sakslased ja taanlased Põhja-Eestis võiduristimisega. Kusjuures ristiti üle teiste poolt ristitud inimesi ning isegi hukati neid, kes teistelt ristimise vastu võtsid. 1220 – rootslaste sõjakäik Läänemaale. Oma kuninga Johani eestvedamisel hõivati Lihula linnus. Aga niipea kui kuningas põhiväega Eestist lahkus,
kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15. sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel. Tallinna Toomkirik Tallinna Toomkiriku kui ehitismälestise ajalugu ulatub tagasi 13. sajandi esimesse kolmandikku. Riiklikus registris on koguduse esmamainimise aastaks märgitud 1233. Samas tuleb märkida, et ega kiriku asutamise aasta pole täpselt teada, kuid on väga tõenäoline, et 1219. aastal, kui taanlased Tallinna tungisid, ehitati Toompeale kohe ka kirik. Kümme aastat hiljem, 1229. aastal saabusid Taanist Tallinna dominikaani mungad, kelle eesmärgiks oli Toompeale rajada uus klooster. Dominikaani mungad alustasid praeguse toomkiriku kohale kivist klooster-kiriku ehitamist, kuid konflikt Taani kuninga vasallide ning Mõõgavendade Ordu rüütlite vahel pani kiriku ehituse seisma. Alles pärast vaenupoolte vahel rahu sõlmimist valmis uus kivist kirikuhoone. UNESCO ja Tallinna vanalinn
aastast oli paavsti õnnistus kanda punavalget ristilippu. Sellel jagas valge rist punase lõuendi neljaks ruudukujuliseks väljaks. Taani lipul (Dannebrog) on aga kaks ruudukujulist ja kaks piklikku välja. Roskilde munk Peder Olsen kirjeldas 1500. aasta paiku, kuidas kristlased olid 15. juunil 1219 Lindanise all lahingut kaotamas. Vana peapiiskop Anders Sunesen palvetas põlvitades künkal. Kui ta käed taeva poole sirutas, tungisid taanlased peale; kui ta väsimusest käed langetas, taganesid kristlased. Abilised ruttasid tema käsi toetama. Kui lahing oli haripunktis, laskis Jumal taevast langeda punasel valge ristiga lipul. See andis taanlastele jõudu juurde ning nad võitsid lahingu. Kuningas kuulutas selle ristilipu riigilipuks. 1222. aasta suvel vallutas Valdemar osa Saaremaast. 1223 võttis Schwerini krahv Henrik (Must Henrik) Valdemari ühe jahiretke ajal Lyøle koos tema vanima poja Valdemariga vangi. Krahv
Rakvere ordulinnus Rakvere ordulinnus asub Lääne - Virumaal ja ta on olnud muinas-Viru suuremaid linnuseid. Rajati taanlaste eestvõttel 13.sajandi II veerandil Rakvere vallseljaku põhjaotsa Vallimäele. (suhteline kõrgus 25m) Seal paiknenud eestlaste muinaslinnust Tarvanpead kindlustati kivist hoonete ja kaitseehitistega. Taanlaste linnust on esimest korda mainitud 1252. Taanlased piirasid linnuse neljast küljest korrapäratu, umbes 7 meetri kõrguse ringmüüriga, seda kaitsti ulgtaladele toetuvast puidust kaitsekäigust. Müür on laotud segamüüritisena lubjamördil, kus on kasutatud lisaks maa- ja ümarate lubjakividele ka murtud paasi. 14.sajandi II poolel hakkas Liivimaa ordu ringmüürilinnust ümber ehitama konvendihoone tüüpi linnuseks. Viimased kaitserajatised lisati rootslaste poolt 16. sajandi
..) 3. Frangi riigi tekkimine 4. Frangi kuningad(Karl Martell...sõjaväe reform, lääni süsteem..., Pippin, Chlodovech, Karl Suur...soovis taastada Rooma impeeriumi, kuid ei suutnud vallutada Araablastelt hispaaniat ja idas Konstantinoopoli, aga vallutas kogu kesk- ja lääne-euroopa) 5. Lääne-Euroopa poliitiline killunemine ja alused tänapäeva suurriikidele 6. Feodaalsuhete ja pärisorjuse kujunemine(Martell, Viikingid Miilist päritolu on taanlased, rootslased ja norralased? Germaani hõimud Miks ei kujunenud enne ristiusustamist püsivat riiklust? Kohalikud valitsejad ja ka rahvas ei pooldanud kuningavõimu ning ainult ristiusk sai tugevdada kuningavõimu. Tähtsamad linnad? Birks, Sigtuna, Hedeby Mis on viikingiaeg? Elanikkonna kasv Mis põhjustas viikingite väljarännet? Millised viikingite riigid tekkisid väljaspool skandinaaviat(96)? Inglismaa ja Island, Gröönimaa Skandinaavia tähtsamad jumalad ja monodeismi tekkimine
16. Kuidas lõhenes Frangi riik pärast Karl Suure surma? 817 jagunes riik kolmeks (Verduni leping): Ida-Frangi riik (Ludwig Sakslane, tekkis Saksa-Rooma riik), Lääne-Frangi riik (Karl Paljaspea, tekkis Prantsuse kuningriik), Kesk- ja Lõuna-Frangi riik (Lothar, tekkis Itaalia kuningriik). 17. Kuidas kutsutakse viikingeid? Miks? Lääne-EUs normannid (sõnast ,,põhi"); Inglismaal, Iirimaal Taanlased, Ida-EUs varjaagid. 18. Kes läksid viikingiteks? Miks? Pere nooremad pojad, kuna talu pärandati vanimale pojale. 19. Mida kujutas endast viikingite läänetee ja idatee? Lääneteed mööda rünnati Inglismaad, Frangi riiki, Itaaliat, Hispaaniat, Portugali. Idateed mööda rünnati Venemaad, Bütsantsi, Kreekat ja Araabia maid. 20. Milliseid maid asutasid viikingid? Island (874), Gröönimaa (10.saj.), P-Ameerika (~1000 a). 21. Mis on saaga ja ruunikivi
Langobardid loovutasid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna ja nii tekkis paavstiriik. 14. Kuidas kujunes Karolingide dünastia? 15. Milline oli Karolingide panus kultuuri arengusse?Rajati kloostreid, eeskujuks antiikaeg, rajati ilmalikke õppeasutusi. 16. Kuidas lõhenes Frangi riik pärast Karl Suure surma?Ida-Frangi riik Saksa-Rooma riik, Lääne-Frangi riik prantsuse kuningriik, Kesk ja Lõuna-Frangi riik itaalia kuningriik. 17. Kuidas kutsutakse viikingeid? Miks?Normannid, taanlased ja varjaagid. 18. Kes läksid viikingiteks? Miks?Talupojad mindi müüma või vahetama põllusaadusi ja raudesemeid. Elukutselised viikingid pere nooremad pojad, kuna isa pärandas tavalised vanemale pojale. Pealikud kuningad, kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendamisega seotud võitluses. 19. Mida kujutas endast viikingite läänetee ja idatee?Läänetee seda mööda liikusid peamiselt taanlased ja norralased. Idatee rootslaste esiisade sõidusuund. 20
Samuti olid Taani aladel esimesed mõisad Liivimaa suhted naabritega: Eesmärk võimu laienemine Vaenlased: Pihkva, Novgorod ja Leedu Käidi vallutamas naabreid, kuid Leedult saadi lüüa Karuse lahingus Linnade teke: · Loojad tõid kohale oma meistrid ja inimesed, kes hakkasid linna rajama · Keeleks oli saksa keel · Olid gildid (kaupmeeste ühing) ja tsunftid (käsitööliste ühing ja neil oma põhikiri ehk skraa) · Elanikud oli: · Taanlased · Sakslased-kõige rohkem · Venelased · Rootslased · Eestlased (äärelinnades ja olid teenindajad ja tegid töid, mida linnaelanikud ei teinud) Jüriöö ülestõus · Eestlased tahtsid saada tagasi oma vabadust, mis kaotati 5 põlve tagasi · Algas tulesüütamismärguandega 23. Aprill 1343 öösel, millega laastati kogu Põhja-Eestit · Ordu sekkus sündmustesse, kuna nägi selles ohtu endale ja ta sai sekkuda
Madisepäeva lahing Eestlased hakkasid oma vägesid koondama ning sakslased hakkasid kiirustama, et anda viimane otsustav löök. Ületanud Sakala piiri, liikus ristisõdijate vägi umbes Viljandi linnuse lähedale. 21.09. 1217 toimus Madisepäeva lahing. Eestlaste malev oli end valmisseadnud metsa varju. Lahing algas eestlaste äkilise pealetungiga . Taktika sarnane Ümera lahingule. Lahing oli äge ja kestis kaua. Eestlaste vägi suruti tagasi. Langes Lembitu. Uued vaenlased Taanlased Piiskop Albertile sai selgeks, et tal on vaja rohkem sõjalist jõudu. Ta pöördus Taani kuninga poole. 1219. aastal vallutas Taani kuningas Tallinna Eestlased olid sõbralikud taanlaste vastu, kuid mõne päeva pärast ründasid nad taanlaste laagrit. 1222. maabusid taanlased Saaremaal, hakates seal linnust ehitama. Rootslased Rootsi väed tungisid 1220. aastal Läänemaale ja vallutasid Lihula linnuse. Kuna linnust jäi valvama ainult kaitsemeeskond otsustasid saarlased Lihula
· 1212.a sõlmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu · 1215.a algas võitlus uue hooga ristisõdija jõudsid nüüd juba Läänemaale ja Kesk-Eestisse · 1217. A Otepää linnuse piiramine sakslaste kaotus. Sakalaste vanem Lembitu · 1217.a Madisepäeva lahing eestlased jäid alla. Hukkusid Lembitu ja Kaupo. Eestlaste jaoks muistse vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi · 1219.a ründasid Põhja-Eestit taanlased ning alistasid Tallinna oma võimule · 1220.a-ks hõivasid taanlased Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa · 1220.a rajasid Lihula linnusesse tugipunkti rootslased, kuid saarlaste malev kihutas nad minema · 1223.a eestlaste üldine vastupealetung · 1227.a saarlased alistusid ja lasid end ristida 12.Selgita mõisteid võiduristimine, Vana-Liivimaa. Võiduristimine maa vallutamine ristiusu levitamise ettekäändel Vana-Liivimaa Eesti ja Läti alad keskajal
Gröönimaa Hardo Peetermann Üldandmed Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Põhja-Ameerika mandrist kirdes, Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel Maailma suurim saar 88% Gröönimaa elanikest on inuitid, 12% välismaalased, peamiselt taanlased. Pindala on 2,166,086 km² Rannajoone pikkus on 39,330 km Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit Kalaallit Nunaat - grööni keeles "inimeste maad" Jäävaba ala on Saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke Gröönimaal elavad polaarrebased ja hundid, põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed, jääkarud, rannikul hülged, morsad, vaalad
Kanada 2014 Kanada • Pealinn – Ottawa • Riigikeeled – inglise keel ja prantsuse keel • Pindala - 9 984 670 km² (2 maailmas) • Rahvaarv - 35 406 657 • Rahvastikutihedus – 3,4 in/km² Kanadi Majandus • Kanada on arenenud riik Põhja- Ameerikas • 11 koht maailma majandusel • SKT elaniku kohta – 52940 $ • Metsatöö ja näftatööstus on kõige olulisemad sektorid majanduses • Tööpuuduse tase 7,1% Rahvastik Rahvastiku koosseis Hiinlased; 3% Poolased; 2%Juudid; 1% Põlisrahvas; 5%Inglased ja iirlased; 34% Sakslased; 10% Ukraainlased; 3% Itaalased;3% Prantslased; 29% Taanlased; 5% Nooralased; 1% Asiaatid; 2% Rahvastiku paiknemine Linnastumine Toronto • Suurimad linnad Linn Rahvaarv Toronto 2,615,060 Montreal 1,649,5...
Keskaja lõpupoole tekkis talupoegadel uus koormiste liik teokohustus. Ühiskond Enamik eestlasi olid talupojad. Naised olid isa või oma abikaasa eestkoste all. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Kõrgkihi moodustasid taanlased ja sakslased. Ühiskond oli korporatiivne. Tekkisid gildid, tähtsaim oli linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild, vallalisi ja kaupmeheselle ühendas Mustpeade Vennaskond, käsitöölised olid Väikegildis. Keskaja lõpupoole
1140.Taanlased ja saksid ristisõjad Berthold alusts 1198 Liivlaste vastu, sest: 1)Hamburgi-Bremeni peapiiskop nõudis 2)Kaupmehed pooldasid seda 3)Kiirendas ristiusustamist Albert uus piiskop. Tegi eliitväeosa- Mõõgavendade ordu 1208.Ristisõdijad Eestis 1210.Ümera lahing(võit) 1212.vaherahu 1217.Madisepäevalahing(kaotus) 1219.Taani(VoldemarII)Eestis 1220.Rootsi eesti vastu 1227.langes Saaremaa viimasena Kaotus sest: 1)ülekaal vastastel(relvad,in,väljaõpe) 2)eestlased ei olnud valmis plaanipära Steks rünnakuteks,vaid üksik rünnakuks 3)vaenlased ei pidanud kinni lepetest 4)liitlasi polnud Taanile-Harjumaa,Tallinn,Rävala Riia-Läänemaa,Saksa-Kesk-Eesti Vakusepidu-vasall kohtub oma talupoeg Himus-kindla suurusega andam Danzingi kongress-moodustati 1397,peale Tartu vallutamist Saksa-Ordu tahtis sõltumatut võimu Maapäev-Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine (majandus,poliitika,tülide lahendus) 1478.a.venelased Novgorodi vallutasid Linnl...
kaitse oli olnud liivlaste alistamise ja Riia rajamise üks peamisi põhjusi ning Pihkva kaubatee ohutus oli väga oluline. Sakslased rüüstasid külasid ning süütasid Otepää linnuse. Ugalased kutsusid endale sakalased appi ja tegid tasuretke, millele omakorda järgnes lätlaste tasuretk. Sakslaste ja eestlaste sõdimine lõppes sellega, et eestlased varitsesid vaenlaseid Ümera jõe ääres ja lõid vaenuväe puruks. Järgmisena tungisid eestisse Alberti abipalvel 1219. aastal taanlased, nendega eestlastel nii hästi ei läinud. See lahing lõppes taanlaste kasuks tänu vürst Vitslavi väesalgale, mis oli pealaagrist veidi eemale leeri jäänud ja tagas eestlase lüüasaamise. Seejärel hakkasid taanlased ja sakslased üksteise võidu Põhja-Eestit ristima, sest esimene ristija omandas ülemvõimu maa ja rahva üle. 1220.aastal sekkus ka Rootsi, kes hõivas Lihula. Rootsi õnnestuti tagasi
1208- ristisõdijate vägi tungis Ugandi maakonda 1210- piirasid eestlased Võnnu linnust lätlaste asulal; toimus Ümera lahing 1211- tegid mandrieestlased ning saarlased ühise retke vaenlase tagalasse 1212-1215- 21.09.1217- toimus Madisepäeva lahing. Lahingupaik oli Viljandi lähedal 1219- randus taanlaste suur laevastik kuningas Valdemar II juhtimisel Tallinna alla. 1220- suvel ilmus arvukas rootslase vägi Lääne-Eestisse ja vallutasid Lihula linnuse 1222- tulid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Saaremaale ning asusid kibekiiresti kivilinnust ehitama 1223- 1224- Tartu langes. Ning läks võõravõimu alla 1227- ajasid vallutajad kokku tohutu väe- Hendriku järgi 20 000 meest ning suundusid üle jää Saaremaa poole 1242- peeti Peipsi järvel Jäälahing, mille võitsid venelased 1236- Mõõgavennad said Saule lahingus semgalitelt ja leedulastelt hävitavalt lüüa ning nende riismed ühendati Saksa orduga 1241- 1343-1345- Toimus Jüriöö ülestõus
Meinhard sai surma ja siis tema asemel tuli Berthold. Piiskopiks saanud Breemeni toomhärra Albert von Buxhoevden. 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) *Ümera lahing 1210 Eestlased võitsid. *Madisepäeva lahing 21.sept 1217 Eestlased kaotasid ( Olime ühtsed Esimest korda) 4. Mis rahvad ründasid Eestit Balti ristisõjas? sakslased, taanlased, latgalid, venelased, rootslased ja leedulased. 5. Nimeta põhjuseid miks eestlased Muistses Vabadusvõitluses lüüa said? Eestlastel puudusid liitlased sõjas vastas olid aga sakslased, taanlased, latgalid, venelased, rootslased ja leedulased. Puudus ühtne riik. Eesti malevad ei tundnud eriti Viske ja Heiterelvi (kiviheitemasinad,amb) Eestlaste puudus korralik sõjaline väljaõpe, samas siia tulnud rüütlid
Põhjasõda. 1699.aastal kujuned välja Rootsi vastane liit, kus keskset rolli mängis äsja Poola kuningaks valitud Saksa kuurvürst August II Tugev,kellega liitus Taani kuningas Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I.Põhjasõja sündmused Baltikumis algasid ööl vastu 12. veebruari 1700 Kuramaale koondatud August II saksi vägede tormijooksuga Riiale.Samal ajal ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal.Kopenhaageni lähedal maabunud Rootsi väed sundisid Taani sõjast välja astuma.Teadmata Taani alistumisest,kuulutas ka Venemaa Rootsile sõja.Septembris 1700 jõudsid esimesed venelaste väesalgad Narva alla.Narva piiramine kujunes Vene vägedele üsna edutuks.30.novembril 1700 asusid Narva alla jõudnud Rootsi väed linna piiravate vene vägedega lahingusse.Neid toetas puhkenud lumetorm,mis puhus venelastele otse vastu
7. Arutlege, kas Jüriöö ülestõus oli talupoegade mäss, poliitiline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus. Minu arvates oli Jüriöö ülestõus pigem talupoegade mäss. Jüriöö ülestõus on üks olulisemaid sündmusi Eesti ajaloos. Ülestõusu on nimetatud ka "Harju mässuks", ehkki see haaras ka teisi Eesti piirkondi, eriti Lääne- ja Saaremaad. Talupoegade olukord võõraste ülemvõimu all halvenes pidevalt. See tekitas eestlastes järjest suuremat pahameelt. Mõisnikud, kes olid maa tegelikud valitsejad, tõstsid omavoliliselt makse, suurendasid mõisale tehtavate tööpäevade arvu ja karistasid talupoegi ilma kohtuotsuseta. Sellist olukorda ei suutnud eestlased taluda. Neil oli plaan kunagi kaotatud vabadus jälle kätte võita ja asuda ise oma maad valitsema. Harjulased valisid neli talupoega oma juhtideks - kuningateks - ning nende malev umbes 10000 mehega liikus üheskoos Tallinna poole. Eestlased mõistsid, et võidu saavut...
survel läks osa kelte tagasi mandrile.Vt. mõni näide keldi aladest ja keeltest: Iiri, kõmri jt. 9.saj. Inglise kuningriik. Anglosaksid kasutasid keldi orje. Ristiusk. Iirimaal oli ristiusk mõnevõrra varem, kloostrid. 8. saj. taanlaste vallutus,Inglise kuningas Alfred võitles nendega. Taani õiguse ja Alfredi õigusega seotud probleemid. Anglosakside edu võitluses normannidega, kujunema hakkas inglise rahvas. Norralased ründasid Sotimaad. Taanlased 10. saj. taas! Siis jälle anglosaksid. NB! Prantsusmaalt, Normandiast tuli Inglismaale 1066 William Vallutaja ja võitis Hastingsi lahingu( ta on viikingite järeltulija, esialgu prantsuse keele mõjud eriti õukonnas tugevad. Hiljem pääses mõjule inglise keel .
sajandil. Selle ümber aga Raekoja platsi kohal oli turg koos eesti kaubitsejate sesoonse asula ja kabeliga, Toompeal alates 11. sajandi keskpaigast linnus, Oleviste kiriku kohal skandinaavia kaubahoov kirikuga, sellest ida pool vene kaubahoov kirikuga. Tallinnale on omistatud paljudes Vene kroonikates mitmete tugevalt kindlustatud linnuste nimetamiseks kasutatud nimetust Kolõvan. 1154 joonistas araablane Al-Idrs maailmakaardile linna Kaleweny, mida Tallinnaks peetakse. 1219 vallutasid linnuse taanlased. Henriku Liivimaa kroonikas kasutatakse nimetust Lindanise, mis tähendab sõna sõnalt Taani (danise) linna või linnust (lin) ning millega samatüveline on ka eesti keelne nimetus Tallinn (Taani linn, Talyna, esmakordselt mainitud 1536). Hilisem (alam-) saksa keelne Reval tuleneb ilmselt asulat ümbritsenud Rävala maakonna nimest. Üle Soome lahe Turgu ja Päris-Soome (Varsinais-Suomi) põgenenud maarahvas võttis kaasa vallutuseelse nime Kesoniemi. Tallinna vanalinn 1219. a
· 1217 korraldavad Ugalased koos sakslastega juba ühiseid rüüsteretki Venemaale --- teised maakonnad sõlmivad aga koostöölepingu Venemaaga · Otepää all võidavad Eestlaste ja venelaste ühisvägi ugalasi ja sakslasi ja viimased sunnitakse maalt lahkuma · Lembitu eestvedamisel loodetakse võitu edasi arendada kogutakse ligi 6000 meest · TOIMUB MADISEPÄEVA LAHING 1217 · 1219 sekkuvad Taanlased --- aastaks 1220 on vallutatud suur osa P-Eestist · 1222 saabuvad Taani väed Saaremaal, kuhu ehitatakse ka kivilinnus, kuninga lahkumisel aga Eestlased alistavad Taanlased ja sunnivad nad Saaremaalt lahkuma · 1223 Eestlased ründavad kõikjal sakslasi ja võtavad kindlusi üle · 1224 aasta suveks on vastased aga end taas kogunud ja vallutanud tagasi suurema osa mandri Eestist · 1227 liigutakse Saaremaale, kus alistatakse Valjala kindlus ka ristitakse viimased
pärast allaandmist koos muu rahvaga. · 1215 Eestlaste ebaõnnestunud "kolme maleva manööver" Riia alla ja liivlaste ning latgalite aladele. · 1217 Muistse vabadusvõitluse suurimas välilahingus Madisepäeva lahingus langes Sakala vanem Lembitu. · 1219 1220 taanlased eesotsas Valdemar II-ga alustasid Põhja-Eesti vallutamist ja ristimist. · 1220 rootslaste ebaõnnestunud katse kinnitada kanda Läänemaal. · 1222 saarlaste õhutusel alustati mandril ülestõusu ja vabastati järgmiseks aastaks kogu Eesti ala, välja arvatud Tallinn. · 1224 ristisõdijate uued rüüsteretked, vallutati Tartu ja ristiti
Eesti kultuur kui ristirüütleid poleks olnud. Ristirüütlid tulid Eestisse Kristliku usku levitama.Kuna ma tean ristirüütlite aegsest Eestis väga vähe ,lasen oma mõtted lendu. Eesti asub geograafiliselt väga heas kohas.Meil on hea ühendus maismaa kaudu naaberriikidega.Muinaseesti naabrid olid:Liivimaa,Kuramaa,Läti,Leedu,Venemaa. Enne ristirüütlite saabumist oli Eestis maausk ehk Taara usk, mida aga ristirüütlid pidasid paganlikuks usuks ,ning et eestlased on ise ka paganad. Eestlased kui väga sitke ja vastu punniv rahvas ei tahtnud alla vanduda,pidid ristirüütlid jõuga usu meie maale tooma. Kristlus oli peaaegu kõikides riikides ühesugune.Ristiti inimesi ja ehitati kõikjale suurematesse asulatesse kirikuid,kus inimesed pidid käima.Seati ametisse preestrid,kes pidid jutlusi pidama ning kehtestati ka makse. Muinasaegsel Eestil oli palju vaenlasi:Sakslased,taanlased,rootslased,venelased ja latgolid.Kõigi nendega tuli eestlastel võidelda 13....
Kas eestlased oleksid võinud Vabadusvõitlust võita ? Muistne Vabadusvõitlus algas 1208.aastal ja lõppes 1227. aastal. Eestlased võitlesid sakslaste, taanlaste, rootslaste ja venelastega. Taanlased vallutasid Põhja-Eesti 1219. aastal. rootslased vallutasid Läänemaal Lihula linnuse 1220. aastal aga saarlased lõid nad välja. Venelased olid alguses vaenlased aga 1224. aastal Tartu kaitsmisel võitlesid nad koos eestlastega. Sakslased olid aga põhilised vaenlased. Arvan, et eestlastel oleks olnud küll natukene suurem võimalus võita, kui eestlased oleksid leidnud endale kindla liitlase, kes oleks koguaeg kindlalt nende poolel ja kaitseks kindlalt koguaeg eestlasi
· JÄÄAEG · 1201-Riia linn · 1202-rajatakse mõõgavendade ordu · 1208-Algab sissetung eesitsse,Vabadusvõitlus · 12010-Ümeralahing · 1217- Madisepäeva lahing · 1219-Taanlased vallutavad Põhja-Eesti · 1224-Tartu Langemine · ALGAB KESKAEG · 1227-Muhumaa vallutamine ,Vabadusvõitluse lõpp:Taani Pk, Tartu Pk, Liivi ordu, Saare pk · 1343-1346-Jüriöö ülestõus · 1346-Taani pk müüb oma ala Liivi ordule · ALGAB PRONKSIAEG · 1520-Reformatsioon jõuab eestisse · 1558- Algab Liivi sõda · ALGAB VARAUUSAEG · 1561-Liivi ordu lakkab eksisteerimast · 1583-Eesti jagatakse Rootsi,Taani ja Poola vahel · 1645-Kogu Eesti Rootsi käes · 1632- Tartu Ülikooli asutamine · 1684-Rajatakse Forseliuse seminar · 1700-1721-Põhjasõda · 1802-1804-Talurahvaseadused · 1816-1819-Pärisorjuse kaotamine · 1849-1856-Teorendilt->Raharendile, Talupojast võis saada peremees · 1857-Ilmub Penno Postimees · 18...
aastal, toomkirik on aga ülejäänud linnusega algusest peale kokku ehitatud. 3. Haapsalu linnuse esimese etapi valmimisajaks loetakse umbkaudu aastat 1300. Algselt 8 meetri kõrgust ringmüüri kõrgendati hiljem, nii et see küündis koos rinnatisega 15 meetrini. ● Hermanni loss on Narvas asuv loss mis rajati 1256. aastal. Hermanni loss ● Praeguse linnuse vanimad osad pärinevad umbes 1300. aastast, mil taanlased alustasid kastellilaadse kantsi rajamist senise puitlinnuse asemele. Selle loodenurgas kõrgus neljanurgeline torn – praeguse Pika Hermanni torni eellane. Picture Püha vaimu kirik ● Püha vaimu kirik on keskaegne luteri kirik mis asub Tallin vana- linnas. ● Püha Vaimu kirik oli seegikirik, mille preestri kohustu steks oli seegihaigetele ja -vaestele ning teistele
Narva kastellinnus Peaaegu seitse sajandit on Narva jõe kaljusel kaldal, Venemaa ja Eesti piiril, seisnud suursugune Narva linnus. Tema ajalugu algab ristirüütlite valitsemisega Baltimaades. Juba XIII sajandi lõpus oli taanlastel siin tugev kants, mis kaitses läänemaade huvisid Eestimaal ja oli ka heaks varjupaigaks vallutajatele põlisrahva mässude puhul. Arvatavalt koosnes linnus XIV sajandi esimesel poolel peahoonest ja kahest eesõuest. Peahoone oli nelinurkse kujuga ringehitis, mille loodenurgas asus torn. Põhjahoov teenis linnuse lisakaitsefunktsiooni. Suur läänehoov oli sõja puhul elanikele peavarjuks. 1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva linnuse. Praeguse linnuse vanimad osad pärinevad umbes 1300. aastast, mil taanlased alustasid kastellilaadse kantsi rajamist senise puitlinnuse asemele. Selle loodenurgas kõrgus neljanurgeline torn praeguse Pika Hermanni torni eellane. 14. sajandi vältel l...
pojale). Viikingiteks siirdusid ka pealikud(kuningad), kes olid alla jäänud poliitilise ühendamisega seotud võistluses. Feodaalsuhted arenesid Skandinaavias aeglasemalt (sest madal on põllumajanduse arengutase). Aga oli juba toimunud varanduslik diferentseerumine. Viikingite retked Viikingite laevad kujutasid endast tegelikult lahtisi merepaate. Lainete eest kaitsesid suured kilbid. Merel orienteeruti taevakehade järgi. Viikingite retkedes eristatakse lääneteed (sõitsid taanlased ja norralased) ja idateed(sõitsid rootslaste esiisad). Lääneteed liikunud viikingite rünnakute alla jäid eriti Inglismaa ja Frangi riigi alad, aga ka Itaalia, Hispaania ja Portugal. Jõuti isegi Aafrikasse. Laastamistöö oli eriti laia ulatusega kuna sõideti mööda jõgesid kaugele sisemaale. Kuna ei suudetud tõrjuda viikingite rünnakuid, hakkasid Frangi riigi valitsejad viikingipealikega lepitust otsima, läänistades neile maid.
kristlased Madisepäeva lahingu, hukkus ka Sakala olulisemaid vanemaid Lembitu. Põhja-Eesti vallutasid Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes 1219 maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures. Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud. 24.Taanlased Põhja-Eestis, rootslased Läänemaal 1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril. Varsti olidki kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn). Siiski ei jätkunud sõda eestlaste jaoks edukalt. Ei suudetud võita ka viimast suurimat välilahingut - II Ümera lahingut ja nii lõppeski 1223. aasta Tarbatu linnuse piiramine sakslaste võiduga. Sellele järgnes taaskord kogu mandrit hõlmav vägivaldne ristiusustamine
Sakslaste retked algasid 1208. Eestisse. Kõigepealt tabasid nad Sakalat ja Ugandit, sest pärast liivlaste ja latgalite alade vallutamist, jäid sakslased elama. Ja Riia linn saigi nende tugipunktist ja lõunast alustati pealetungi Ugandile ja Sakalale. 1200-1207 vallutati latgaleid ja toimus ristiusustamine ja maade läänistamine. Liiguti põhja, sest latgalitel oli varasem konflikt eestlastega ja sakslaste abiga tahtsid nad kätte maksta. 1219. Tulid taanlased,Põhja-Eestisse, sest sakslased palusid Taani kuninga abi. Peatselt taanlaste ja sakslaste vahel puhkesid konfliktid Järvamaa ja Virumaa pärast. Idee kohaselt kes ristib elanikud, saab maa omanikuks. Sakslased ja taanlased hakkasid võidu ristima võimalikult palju elanikke võiduristimine. Rootslased 1220, maabusid Läänemaale. Saarlased ajasid rootslased minema, see oli hea sakslaste ja taanlaste jaoks hea, konkurente jäi vähemaks.
Sõtta sekkub Taani kuningas Valdemar II. 1219 maabusid Rävalas Lindanise linnuse juurde Taani ristisõdijad, kes vallutasid Tallinna piirkonna ja Põhja-Eesti ning asusid läbi viima kohaliku elanikkonna ristimist ja sõjaliste kindlustuste rajamist. Pärast võidukat lahingut Tallinna all lasi Valdemar II ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehalduri. Asehalduri ülesanneks oli ristiusustada eesti rahvas ja kehtestada Taani võim Eestis. Hiljem randusid taanlased Saaremaal ja hakkasid seal linnust rajama. Kuid saarlased piirasid linnuse ja sundisid taanlasi alistuma ja saarelt lahkuma. Lahing Tallinna all, 1219. Legendi järgi said Taani oma lipu Dannebrogi lahingus Tallinna all.
Toompea linnus Toompea linnus ehk Väike linnus on Tallinnas Toompeal, Balti klindi klindisaarel asuv ehitisekompleks, kus tänapäeval asub Eesti Vabariigi parlament. Rajatud 13.sajandil. Linnust kasutati ainult ohu korral, kuna alaliseks elamiseks seale paene maa ei sobinud. Ehitis oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus. Tõsise ehitamisega tegi algust Mõõgavendade Ordu aastatel 12271237. Pärast 1238. aastat hakkasid linnust edasi ehitama taanlased. Jüriöö ülestõusu järel müüsid taanlased oma valdused ära ja Toompea läks Liivi ordu valdusesse. 1370. aastatel ehitati linnusele lõunapoolne eeshoov , mille nurkades oli kaks torni: Pikk Hermann ja kagus alt nelinurkne, ülevalt kaheksatahuline Stür den Kerl(Tõrju vaenlast). 1561 läks Toompea Rootsi valdusesse. 17.sajandil kaotas linnus oma sõjalise tähtsuse. Põhjasõja järel seisis linnus tühjana, kuni 17671773 rekonstrueeriti selle idatiib Toompea lossiks
aastatel, valmis sai see 1240. aastal. Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste (Eestimaa hertsogkonna) peakiriku. Kuni 1560. aastani oli see katoliiklike Tallinna piiskoppide kirikuks, hiljemgi resideerisid seal Eesti kõrgemad vaimulikud, piiskopid ja superintendendid. · Toomkirik paikneb Toompea (endise Suure Linnuse) keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid. · Kiriku kesklöövi idaviilul paikneb väike kaheksatahuline kellatorn, mis on ehitatud üheaegselt pikihoonega. Keskajal oli see kiriku ainsaks torniks, olles praegusest kõrgem ning varustatud kõrge renessansskiivriga. · Kirik põles maha 1684 kogu Toompea haaranud hiidtulekahjus, mil hävis kogu puitsisustus, varises kokku osa võlve ning kannatada said paljud raiddetailid, eriti kooriruumis. · Kiriku sisutusest tuleks mainida 13-18.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
