Hitler annab käsu arreteerida vandenõulaste perekonnaliikmed Kuulsamaid tegelasi vastupanuliikumises Charles de Gaulle moodustab Vaba Prantsusmaa Ajutise Rahvuskomitee, organiseerib vastupanuliikumist Londonist Jossip Broz Tito Jugoslaavia kommunistliku vastupanuliikumise juht, valitseb mägipiirkondi Bosnias, Horvaatias, Montenegros Aktiivne vastupanuliikumine ka Taanis, Hollandis, Norras, Poolas Nõukogude Liit ja vastupanuliikumine Nõukogudevastaste meeleolude toel luuake Vlassovi armee 750 000 meest Kirik asub nõukogude võimu toetama Partisanisõja organiseerimine Kommunistlik Partei asub juhtima Sakslaste vastast võitlust kasutades propagandas ära sakslaste poolt toime pandud metsikused Nõukogude aladel Kuivõrd edukaks hindad sina vastupanuliikumist II maailmasõja ajal? Põhjenda oma seisukohta.
leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tsehhi ja ungari keel. Hollandi, itaalia, prantsuse ja saksa keel kehtestati 1958. aastal ametlikeks töökeelteks. Euro Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. Võeti kasutusele 1.09.1999 üheteistkümnes EL-i liikmesriigis. Euro pole kasutusel sellistes EL-i riikides nagu : Rootsis, Taanis, Suurbritannias, Poolas, Tsehhis, Rumeenias, Bulgaarias, Ungaris, Lätis ja Leedus. Euro on kasutusel ka riikides, mis ei ole EL-is : Monacos, Vatikanis, Andorras ja Vatikanis Eesti Euroopa Liidus - 1991. aastal iseseisvuse taastanud Eesti liitus 1993. aastal Euroopa Ühendusest moodustatud Euroopa Liiduga. Liitumises olid esmatähtsad majanduslik ja välispoliitiline koostöö teiste Euroopa riikidega. Samuti kultuurilisel ja ideelisel dimensioonil peeti tollal Euroopa
4,700 4,709 4,661 4,600 4,623 4,500 4,400 Norra rahvaarv on aastatel 2005-2011 pidevalt kasvanud ning see tähendab seda, et sündide ja sisserännete hulk on ületanud surmade ja väljarännete hulga. Rahvaarv Norras aastal 2005 oli umbes 4,6 miljonit. Aastaks 2011 on rahvaarv kasvanud 4,9 miljonini. Rahvastikutiheduse võrdlus naaberriikidega Norras Taanis Islandis 2 Rahvastikutihedus 16 in/km 20,8 in/km2 3,2 in/km2 Suurem osa rahvastikust elab Norra lõunarannikul. Rahvastikutihedus on kõige väiksem riigi põhjapoolsematel aladel. Lõunarannik on tihedamini asustatud, kuna kaubanduse jaoks on see piirkond soodsam, sest Euroopa on lõunarannikule tunduvalt lähemal. Veel on lõunarannik parem elukoht kliima
tegid normannide rünnakud lõpu 8.saj. õitsenud kloostrikultuurile.Inglise kuningas Alfred Suur saavutas normannide üle võidu aga Ida-Inglismaast kujunes ikkagi taanlaste riik- Danelag. Prantsusmaal rüüstasid normaanid lakkamatult põhjaranniku ja Seini-äärseid piirkondi.Lä-Frangi kuningas andis normanni pealikule Rollole valitseda alasid Põhja-Pr.Rollo võttis vastu ristiusu ja andis kuningale vasallivande. Skan.ristiusk: Suhtlemine kristliku Eu. tõi skandinaavlastele ristiusu. Taanis võttis kristluse vastu ja lasi rahva ristida kuningas HArald Sinihammas 960. a. paiku.Norras oli selleks aga Olav Püha, keda hakati pärast surma austama Norra kaitsepühakuna. Rootsis liitis maa ühtseks riigiks. Olav Sülekuningas, kes lasi end 1008. a ristida.Poliitiliseks keskuseks sai Uppsala. Samal ajal hakkasid Rootsi kuningad alistama Soomet, kus samuti hakkas ristiusk levima. Ristusu vastuvõtmine Skan. käis käsikäes riikide tekkega
Mitte vähemtähtis tegur sõja kaotuse puhul tulenes ideoloogiast- represseeriti paljusid inimesi nii Saksamaal kui ka vallutatud aladel (eriti Prantsusmaal). See tingis massilise põrandaaluse tegevuse Saksamaa vastu. Venemaa partisanud kurnasid Wehrmachti. Prantsusmaa põrandaalune luure tegi tihedat koostööd brittidega (Prantsuse mässajatel oli operatsioon ,,Overlordi" jaoks valeinfo levitamisel tähtis roll), Taani liikumised takistasid vägede liikumist Skandinaaviasse ja Taanis ehitatud Saksa sõjalaevad ei saanud kunagi valmis (nt lennukikandja Graf Zeppelin). Teljeriikide kiire edu sõja algul kadus kiiresti, sest nende eksimused sõjapidamise ajal said neile saatuslikuks. Nad ei olnud arvestanud eelmainitud punktidega, mis määras kokkuvõttes sõja võitjad. Ressursside poolest vähemuses ja geopoliitiliselt ebasoodsa asukohaga Teljeriigide kaotus oli paratamatu.
võimaldas kompromisse. Rooma rahu lõpp 476.a tähistas impeeriumi kaitsepiiride varisemise algust, juhatas sisse pikaajalise kriisi ja muudatusteajastu. Keldid elasid kesk-Euroopas, Põhja-Itaalias, Gallias, Hispaanias, Britannias, Iirimaal. Germaanlased elasid Reini, Visla, Doonau ja Põhja-ning Läänemere vahele jäävatel maa- aladel. Roomlasi eraldas barbaritest Reini jõe keskjooksult Doonau jõe ülemjooksuni ulatuv Rooma vall. III-II a. tuh. I pool kujunes välja Põhja-Saksamaa, Taanis ja Lõuna Lõuna Skandinaavias germaanlaste hõim. II saj. lõpp e.Kr. Germaanlased ründavad Roomat. Roomlaste ja germaanlaste vaenutsemise algus. Keiser Thodosius Suur ühendas veelkord riigi, kuid pärast tema surma lagunes impeerium lõplikult kaheks teineteisest sõltumatuks riigiks- Lääne-Rooma ja Ida Rooma riigiks. 410. aastal vallutas üks germaani väepealik Rooma linna ja laskis seda oma sõdalstel mitu päeva rüüstata. 476
tuuleturbiinid on kõige produktiivsemad. Veel tuuleenergia eelistest Peale selle, et tuuleenergia abil saab keskkonda saastamata toota elektrit, on sel veel palju muid eelised. Tuuleenergia on laialt levinud " riikidel on rohkem tuult kui hüdroenergiat või fossiilkütust. See sobib ideaalselt kohalikul tasandil elektri tootmiseks " Euroopa tuulepargid on harilikult 10-40 turbiinilised kobarad, mis suudavad varustada 4000 - 16 000 majapidamist. Mõningates riikides, nagu näiteks Taanis ja Saksamaal, on päris palju üksikuid turbiine. Elektrit saab suunata otse jagamisvõrku, seeläbi vähenevad levitamise ja transpordikulud. Kontrastiks võib mainida, et suurte jõujaamade elekter läbib selleks, et kasutajateni jõuda, kõrgepingeliinides sageli pikki vahemaid. Tuuleenergia sobib saareelanikele, tuulevaikuse korral võib ühendada varustuse diisli või päikeseenergia abil elektrit tootva süsteemiga
lääneriikides juba 20-25 aastat tagasi. Peamine põhjus seisnes selles, et ilma naispoliitikuteta oli raske naisvalijatele läheneda ja neile sobivaid valimisprogramme välja töötada. Kusjuures naisvalijaid on rohkem kui mehi ja nad on tunduvalt kohusetundlikumad. Sookvootide eesmärk on tagada, et 40% valitatavatest kohtadest kuuluks naistele. Põhjamaades, kus esimestena hakati sookvoote rakendama, on naiste esindatus kõige suurem: Rootsi parlamendis 45%, Soomes ja Norras 38%, Taanis 37%. Eesti Riigikogus on naissaadikuid vaid 19%, valitsuses 20% (ELis on mõlema keskmine 25%).
Fred Åkerströmiga. Turnee läks igati edukalt ning Cornelise elust publik ja kriitikud armastasid teda peale seda. Cornelis sündis 8. august 1937. aastal 1966. aastal kohtas Cornelis kuulsat IJmuidenis, Hollandis keskklassi perre. II Rootsi jazzpianisti Jan Johansoni. Nad käisid maailmasõja ajal, kui ajad olid rasked, võeti ta koos turneedel nii Taanis, Norras, Belgias, isalt Jacobilt ära tema transpordifirma sõidukid. Prantsusmaal, Hollandis kui ka Luksenburgis. Selleks, et kaitsa oma poega natside eest, Pärast lugude ,,Hönan Agda" ja ,,Brevet från mõtlesid ta vanemad välja, et Cornelisel on kolonien" kirjutamist sai temast Rootsi tähtsaim tuberkuloos. Ta saadeti sanatooriumi, kus rahvakunstnik. Cornelis veetis mõned kuud. Tegelikult oli
Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, kus saadakse kõige suurem osa maailma tuuleenergiast. Taanis aga saadakse tuule abil tervelt 19% riigi elektrienergiast. Palju kasutatakse tuulikuid veel Hispaanias, Portugalis, Ameerika Ühendriikides, Iirimaal ja Indias. USA California osariigis asub maailma suurim tuulepark, mille koosseisus on ligikaudu 14 000 tuulikut, mis toodavad ligikaudu 1,2% osariigi elektrienergiast. Tuuleenergia puudusteks loetakse müra tekitamist, lindude lennu segamist ja maastikupildi rikkumist (nn visuaalne reostus). Müra vähendamiseks on tänapäeva
kitsasse punkti, kus asub aurugeneraator. Tekkiv aur suunatakse turbiinile, mis käivitab elektrigeneraatori. Tuuleenergia tuuleenergia koguvõimsus Eestis hetkel 269,4 MW Suurim tuuleenergia osatähtsus elektrienergia tootmises on Taanil 21%, Portugalis (18%), Hispaanias (16%). Tuulikud Taanis (meres) Hiina USA Saksamaa Hispaania India Itaalia Prantsusmaa Suurbritannia Kanada Taani Laineenergia vabaneb mere taseme kõikumisel, kui laine tuleb Geotermaalenergia · Geotermaalenergia on maa (geo) sisene soojus (therme). · Jaotatakse kaheks: kõrgetemperatuuriline
Lõunamaades kasvatatakse rohkem neid puu-ja juurvilju, mis kasvavad seal kiiremini. Näiteks Eestis ei saa häid ananasse kasvatada, neid peab importima. Samas kartul kasvab siin paremini. Troopilises kliimas on rohkem erinevaid haigusi, mis mõjutab rahvastikku. Troopilistes maades on ka majandusliku arengu eduks turism. Riigi areng sõltub tema geograafilisest asukohast Positiivsed näitajad: Negatiivsed näitajad: ● Energia (nt tuulegeneraatorid Taanis, ● Mäed kivisüsi Eestis) ● Põuad ● Mereühendus ● Üleujutused ● Palju loodusvarasid ● Puhta vee halb olemasolu ● Piisav vee- ja söögivaru ● Halb ning muutlik kliima ● Muud eluks vajalikud ressursid Majanduslikud Mõned riigid võivad areneda kiiremini, kuna neil on majanduslikult suurem võim
Lugu pärines reisija poolt anekdoodina, kes väitis, et teda otsiti läbi. USA toiduamet väitis hiljem, et neil ei olnud plaanis keelata Vegemite importi ega kõrvaldada toodet poelettidelt. 2011. septembris väitis Austraalia peaminister, et USA tolliametnikud püüdsid Vegemite konfiskeerida USAsse sisenedes. 2011. mais eemaldatai Vegemite Taani poeriiulitelt. Taani Toidu-, Põllumajandus-ja kalanduskomisjon teatas, et toode pole eemaldatud vaid firmadel pole litsentsi toote turustamiseks Taanis. Tervisemunade sihiteadlik tootmine algas maailmas pea veerand sajandit tagasi. Selliste munade tootmistehnoloogia on näiliselt lihtne: kanade või vuttide söödale lisatakse õiges hulgas ja vahekorras mitmeid vajalikke bioaktiivseid ühendeid, mis lõpuks teatud koguses ka muna koostisse jõuavad. Oluline on see, et lindude munatoodang ei väheneks ning munakoore kvaliteet ja maitseomadused oluliselt ei muutuks. Meil on poelettidel omega-3-rasvhapetega rikastatud tervisemunad
(kõrgharidus). Lähtuvalt elukestva õppeprintsiibist mõõdetakse ka koolieelikute osalemist lasteaias ning täiskasvanute osalust täienduskoolitustel. o Osalus alus-, põhi- ja keskhariduses on maailma esikolmekümne tasemel. o Eesti täiskasvanu käib koolis keskmiselt 12 aastat, millega oleme maailmas 8. kohal. Eesti 7-aastaste laste oodatavad kooliaastad jätavad Eesti aga alles 24. kohale. Kui Uus-Meremaal, Austraalias, Iirimaal, Islandil, Soomes, Lõuna- Koreas, Taanis, Sloveenias ja Hollandis prognoositakse keskmiseks näitajaks 17–18 kooliaastat, siis Eestis vaid 15,7. o Keskharidusega noorte hulk on Eestis kahanenud märksa kiiremini kui teistes maades. o Kõrgharidust omandavaid naisi on rohkem kui mehi. 20-aastaseste seas õpib ülikoolis 42% naisi ja 30% mehi. o Eesti kuulub koos Leedu, Läti, Ungari, Iirimaa, Suurbritannia ja veel mõnede riikidega gruppi, kus üle 60% noortest õpib üldkeskhariduses.
Eesti ulmekirjanduse viljeleja Indrek Hargla Kes on Indrek Hargla? Kodanikunimi: Indrek Sootak 43aastane Tallinna kodanik Lõpetanud TÜ õigusteaduskonna Töötanud kuni 2012. a Eesti Välisministeeriumis Abikaasaks lastekirjanik Heli IllipeSootak Teosed Romaanid "Baiita needus" (2001) "Palveränd uude maailma" (2003) "Vabaduse kõrgeim määr" (2003) "French ja Koulu" (2005) "French ja Koulu Tarbatus" (2007) "Frenchi ja Koulu reisid" (2009) Sari “Kriminaalromaan vanast Tallinnast” “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” (2010 ja 2011) “Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus” (2010) “Apteeker Melchior ja timuka tütar” (2011) “Apteeker Melchior ja...
● Keskmine kõrgus on 31m ● Kõrgeim looduslik punkt on Møllehøj, kõrgusega 170.86m ● Madalaim punkt on Lammefjord, kõrgusega -7m ● 11% riigi maast on kaetud metsadega, 655 aga põllumaaga Loodusvarad ● Nafta ● Maagaas ● Lubjakivi ● Sool ● Kriit ● Liiv ● Kruus ● Kala Rahvastik ● Rahvaarv: 5602628 ● Keskmine eluiga on riigis 78.5a: meestel 76.3a, naistel 80.7a ● Taanis on peamiselt taanlased, kuid leidub ka türklasi, bosnia ja hertsegoviinalasi, inglasi ning ka muude põhjamaade rahvast ● Kõneldavad keeled on taani ja saksa ● Valdavaks usundiks on luterlus ● Rahvastiku tihedus on 129 in/km² Majandus ● Peamiseks majandusharuks teenindus ● Üks maailma rikkamaid maid ● Põllumajanduses kasvatatakse taimedest suhkrupeeti, nisu, otra ja rapsi. Loomadest aga veiseid, kanu ja hobuseid
algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 67,5% rootslastest on luteri usku. Rahaühik Rootsi kroon on Rootsi rahaühik. Selle valuutakood on SEK ning lühendatud vorm kr. Kroon jaguneb 100 ööriks (öre). Kroon võeti kasutusele riigitaalri asemele Skandinaavia rahaliidu .Vastavalt lepingule käibis Rootsis, Taanis ja Norras sama raha. Rahaliit lagunes Esimeses maailmasõjas, ent kõik kolm riiki otsustasid säilitada rahaühiku nime. Transport Rootsis on võimalik reisida parvlaevaga(suurim meretransporti korraldav ettevõte Eesti ja Rootsi vahel on Tallink); lennukiga(nimetatud lennuliinil opereerivad lennundusettevõtted Estonian Air, FlyBe ja Ryanair); autoga(Rootsis oli 2009. aasta lõpu seisuga registreeritud üle 4,30 miljoni sõiduauto (1 auto 2,2 elaniku kohta), 514
Eduard V(w)iiralt (18981954) Koostaja: Zhipsu Juhendaja: Kool: 2010 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elulugu Sündinud 8.märts 1898. Peterburi Kubermangus Mõisateenijate poeg Vanemad soovisid, et pojast saaks kantseleiametnik Enne sõda elas 14 a Prantsusmaal, aasta Marokos 1945.a elas Rootsis, sealt edasi kolis Pariisi, kus elas 1954.aastani , kus suri Haridustee Astus Tallinna Kunsttööstuskooli esmalt 1919.a suundus Tartu Kõrgemasse Kunstikooli Pallasesse (1919 1922; 19231924) Õppis Anton Starkopfi skulptuuriateljees, juhendas ka Georg Kind Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias stipendaat 19221923 Dresdeni Akademie' aastatel 19221923 Juhendaja oli Selmer Werner Loomingu algus 19...
• Ülekoormus, alakoormus- mõlemad halvad Stressi ilmingud • Kõrge vererõhk • Depressioon • Valud rinnakus • Ärrituvus, haavatavus • Kaadrivoolavus • Probleemid töösuhetes • Kvaliteedi langus • Tööluus • Presentism- töötaja on tööl, kuid ei täida oma tööülesandeid PSÜHHO-SOTSIAALSED TEGURID • Suhted kolleegidega • Suhted juhtkonnaga • Suhted perekonnas Seksuaalne ahistamine Seksuaalne ahistamine on Eestis levinum kui Taanis: 5% on viimase 12 kuu jooksul saanud töökohal ebasoovitava seksuaalse tähelepanu osaliseks: -22% kolleegidelt; -45% klientidelt; Taanis vastav näitaja 2,9% Kiusamine ja füüsiline vägivald töökohal Kiusamine - inimest koheldakse korduvalt ebameeldival või alandaval viisil. (Küll ma sinust lahti saan...) Ligi 10% Eesti töötajatest ütles, et on viimase 12 kuu jooksul kiusatud, kiusaja peamiselt vahetu juht – 37% Taanis vastav näitaja 8,3%
Tekkis Normandia hertsogkond. Kiiresti võeti omaks prantsuse keel ja muututi tüüpilisteks Lääne-Euroopa rüütliteks. Taanis võttis kristluse vastu ja lasi rahva ristida kuningas Harlad Sinihammas 960. aastal. Seejärel vallutati Inglismaa ja mõneks ajaks langes ka Norra nende võimu alla. Kuningas Knut Suur valitses korraga nii Inglismaad,Taanit kui ka Norrat. Rajas kirikuid ja saatis misjonäre ka Rootsi. Knuti surma järel hiigelriik langes, kuid ristikus olid Taanis kindlustatud. Norras 996 a. sai võimule Olev Tryggvason. Üritas väevõimuga ristiusku kehtestada. Laiemalt juurdus see kuningas Olav Püha ajal, keda hakati peale surma austama Norra kaitsepühakuna. Rootsis liitis maa ühtseks riigiks Olav Sülepea, 1008 a. lasi end ka ristida. Poliitiliseks keskuseks Uppsala. Seal säilitas ka paganausk oma positsiooni pikalt. Ristiusk juurdus XII sajandil, mil asutati Uppsala peapiiskopkond. Alistati ka Soome, kus hakkas kehtima ka ristiusk.
Teras on rauast paremini sepistatav, kokkukeedetav ja karastatav. Hellenismi ajal viidati hispaania mõõgaterade valmistamise õpetuses, et rohmakas külmtöötlus ei võimalda elastsust saavutada. Parimat terast saadi õige maagivaliku, räbu eemaldamise, metalli mitmekordse kuumutamise, õige vees või õlis jahutamise ja hoolika külmtöötlemise tulemusena. Antiikaja terasetootmise tipptaseme näiteid, rooma damaskuse terast, on leitud Taanis Põhja-Schleswigis olevast Nydami soost. Liigitus Teraseid võib jagada mitmesse gruppi: 1. Tootmisviisi järgi 1. martäänteras 2. bessemer ehk toomasteras 3. elektriteras. 2. Kasutusala järgi 1. konstruktsiooniterased 2. tööriistaterased 3. eriomadustega terased. Veel saab teraseid liigitada struktuuri, keemiliste omaduste ja kvaliteedi järgi.
võtnud uut kalendrit kohe vastu. Mittekatoliiklikud maad ei tahtnud kasutusele võtta katoliiklaste algatust. Briti impeerium (sealhulgas osa praegustest Ameerika Ühendriikidest võttis uue kalendri vastu alles 1752. aastal. Selleks ajaks oli vaja vahele jätta juba 11 kuupäeva, nii et 2. septembrile 1752 järgnes 14. september 1752. Seekord nurisesid inimesed sellepärast, et neile maksti ainult tegelike tööpäevade eest, aga üüri tuli septembrikuu eest maksta täies mahus. Taanis võeti Gregoriuse kalender kasutusele 1. märtsil 1700. Rootsi püüdis Gregoriuse kalendrit kasutusele võtta järk-järgult: aastal 1700 võeti vastu spetsiaalne Rootsi kalender. Alles 1753. aastal jõuti Gregoriuse kalendrini: 17. veebruarile järgnes 1. märts. Venemaa, seega ka Eesti, võttis uue kalendri kasutusele alles 1918. aastal: 31. jaanuarile järgnes 14. veebruar. Kreekas toimus üleminek uuele kalendrile 1924. aastal
41 J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Kooli direktor; 1942.44 "Pallase" (1942- 43 Krgemate Kujutava Kunsti Kursuste) ja 1944-50 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi ppejud (a-st 1947 prof.; skulptuurikateedri juhataja) ja 1945-48 ka direktor.Pgenes 1950 represseerimise kartuses Moskvasse, kus ttas S. Merkurovi ateljees. A-st 1954 oli vabakunstnik Tartus. Kis 1920, 1923 ja 1926 pireisil Saksamaal, 1925 ja 1937 Rootsis, 1928 Prantsusmaal ja Itaalias, 1929 ja 1939 Soomes ning 1935 Taanis. 1919-27. Eesti NSV teeneline kusntitegelane (1945-50 ja a-st 1961); Eesti NSV rahvakunstnik (1964). Erootika ja kangelasekultus inspirireerisid Anton Starkopfi varaseid joonistusi.Avastanud kujunemistee alguses juugendi piiril erootilisuse kui sajandivahetusel esile kerkinud loomisprotsessi kivitaja,jrgneb ta selle tmbele aastakmneteks,edasi ka realistina.Loomingu algjrgust 1911-1913 prineb tal palju joonistusi,mille primitivi smi ja aistilisuse eeskujusid saab
Käis mallorcal tervist taastamas, suri tuberkuloosi. Teosed klaveripalad, poloneesid, masurkad. Kuulamine: etüüd"revolutsiooniline"-klaveri klimberdamine,kiire ,,vihmapiiskade"prelüüd-rahulik,aeglane,vihmapiisa kukkumine Edward Grieg: Norra, sündis ja suri Bergenis. Varakult klaverimäng selge. Ole Bulli soovitusel jätkas õpinguid Leipzigi konservatooriumis. Kuulis Clara schumanni mängimas,sai inspiratsiooni klaverikontserdi kirjutamiseks. Eeskujudeks olid Schumann ja Mendelssohn. Elas taanis,komposeeris Niels Gade käe all. Abiellus oma nõo Nina Hagerupiga,kes oli inspiratsiooniks. Elas oslos,oli eraõps ja dirigent, oli sealse muusikaakadeemia asutaja. Roomas tutvus Lisztiga,kes inspireeris. Dirigeeris Bergeni Filharmoonikuid, rajas villa,kus asub ta majamuuseum. Oxfordi ja Cambridge'i audoktor. On norra kõigi aegade kuulsaim ja rahvusvaheliselt tunnustatud helilooja. Teos Ibseni värssdraamale ,,Peer Gynt"- rida palasid.
Keha tekstuur on minimaalne võrreldes Osbergi stiiliga. Sellel kindlal esemel puudub ,,haarav elajas", mis on tihti omane sellele stiilile ja võib olla traditsioonile osa sellele stiilile. Jelling (880 - 1000 a) Kolmas viikingite ornamentikastiil. Peamised leiukohad asuvad Taanis. Jellingi stiilis ei esine haarava looma motiivi, küll aga on esindatud haaravate käppade motiiviga loomi. Paeljate kehadega loomi kujutati külgvaates. Kehad olid kaunistatud redelimustriliste triipudega. Loomadel olid avatud lõuad ja nende ülahuul oli sik - sakiline. Nad olid kujutatud pikkade seasabadega ja spiraalsete puusadega. Materjalidest kasutati pronksi, hõbedat, kulda ja puud. See on Jellingi kruus Taanist. Pildil on
vähem ühesugune. Küsimus selles kas suurem SKT tähendab ilmtingimata kõrgemat heaolu riigis? Millised tegurid mõjutavad majanduslikku heaolu riigis? . SKP ei võta arvesse vaba aja töö aja suhet, negatiivsed välismõjusid, varimajandust, kodumajapidamist (kodust tootmist). Omaette teema on veel heaolu ja rahuolu (õnnelikkuse) seosed, sageli on vaesemate riikide inimesed õnnelikumad kui rikaste riikide inimesed, tõsi Taanis on Euroopa ühed rikkamad ning ka õnnelikumad inimesed. Seega võivad Ecuadori inimesed õnnelikumad küll olla.. Arutelu koht, kas inimesed on täna rohkem oma eluga rahul kui näiteks laulva revolutsiooni ajal, kui me olime oluliselt vaesemad. 8. Balti riigid tegid üheksakümnendate alguses läbi sügavama majanduslanguse kui teised Ida Euroopa riigid. Miks? Balti riigid olid tihedamalt seotud ühtse NL majandussüsteemiga, neil oli veel vähem
Liivi sõda Vana-Liivimaa oli 16.sajandil killustunud viieks tihti vaenujalal olevaks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, lootes kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja teiste Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. 1558 jaanuar - Moskva väed ületavad Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstavad Lõuna-Eesti külasid 1558 kevad - Narva ordulinnuse piiramine, mis sai veerand sajadiks Vene riigi tähtsamaks sadamalinnaks, pakkus Narva kaupmeestele enneolematuid rikastumisvõimalusi.
vasturääkimist ei talu reeglina kaotab ta võime ennast teistega identifitseerida ja nende tundeid mõista. Seesama noor kuningas kes oli nii palju aastaid kandnud õlul kuulekuseiket,heitis selle jõuliselt oma turjalt, niipea kui ta lõpuks ometi täisealiseks kuulutati ja Jumalaema kirikus krooniti. Christian IV alustas oma tegevust kuningana üsna kõrgelennuliselt. Christian võttis endale mitmeid projekte, mille eesmärk on parandada majandus Taanis. Ta mõistis, et arendada tema majanduslikku tugevust oli kõige tõhusam meetod säilitada oma poliitilist sõltumatust. Pärast mitmeid üritusi ja lootuseid Rootsile sõda kuulutada , kuid riiginõukogu keeldumist ,õnnestus 1611.aastal , aprillis,Christianil Rootsile sõda kuulutada.Seda on peetud kui sõda, milles Christian IV saavutas suure võidu rootslaste üle.Läänes alustati Älfborgi,Rootsi merepoolse hingeava piiramist.1.mail lahkuisid Taani peaväed vastrajatud Christianopelist
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Mailis Merisalu 12 K Doris Kareva Referaat Tallinn 2012 Sisukord Elulugu......................................................................................................................................3 Looming....................................................................................................................................4 Loomingu näited.......................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus....................................................................................
Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale. Tegelikult tundsid nad ka nn. Päikesekivi - kristalli, mis näitas isegi pilves ilmaga päikese asukohta. Vähemalt Taanis Roskilde viikingimuuseumis saavad külastajad selle abil päikese suunda määrata. Viikingilaeva konstruktsioonis etendas tähtsat osa kiil, mille kasutamine võimaldas ehitada laeva laiana, aga samas heade sõiduomadustega. Laevad olid väga tugevad, nendega võidi ületada ookeani. Ainult suure tormiga ei jõutud üle parda sissepaiskuvat vett välja pilduda. Kellele kuulus laev? Viikingite seas oli mehi, kellele kuulus terve laev. Tavaline oli
segust ning vähestest tõelistest riimveeliikidest. Läänemere põhja- ja idaosas, kus soolsus on madal, saab vähem mereliike vohada ning mereelupaikades, eriti lehtersuudmetes ja rannikuvetes, on ülekaalus mageveeliigid. Kõige suuremaks probleemiks on kalastiku kesine arvukus. Taustinformatsioon Üldandmed Läänemere kohta: Veevahetus on ligikaudu 2% aastas (jõgedest), vesi vahetub ligikaudu 25 aasta jooksul. Valgala alad: Saksamaal, Taanis ja Poolas koosneb kuni 6070% Läänemere valgalast põllumaast. Soomes, Venemaal, Rootsis ja Eestis moodustavad 65 90% valgalast metsad, märgalad ja järved. Valglal asuvad veel Ukraina, Tsehhi, Valgevene ja Slovakkia. Läänemere kaldal asuvad riigid: Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Venemaa. 15 miljonit inimest elab rannikust kümne kilomeetri piires. Läänemere suurimad saared on Saaremaa, Hiiumaa, Gotland, Öland,
keskkonnaasjus. Järgnevalt on välja toodud 4 peatükki, millest esimene põhineb üldisele iseloomustusele ja kolm järgnevat konventsiooni põhiõigustele. 1. ÜLDISELT KONVENTSIOONIST Århusi konventsioon on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide sõlmitud rahvusvaheline lepe, mille eesmärgiks on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele. Konventsioon avati allakirjutamiseks 25. juunil 1998. aastal Taanis Århusis. Eesti ratifitseeris konventsiooni 6. juunil 2001. aastal. [1] Konventsioon sätestab kolm põhiõigust, mida sellega ühinenud riik peab tagama. Nendeks on keskkonnainfo kättesaadavus, üldsuse osalemine keskkonnaasjade otsustamises ning juurdepääs õigusemõistmisele. Lisaks määrab konventsioon kindlaks kohustused, mis riikidel on oma kodanike ees. Konventsiooniga algatati uus etapp keskkonnapoliitika ja -õiguse arengus, mis
Kas peaksime õpilastele õppimise eest maksma? Oleme harjunud koolis teenitud heade hinnete eest saama kodus midagi muud kui paar kiidusõna ja patsutuse õlale, kuid milliseks muutuks Eesti koolisüsteem siis kui õpilased hakkaksid töö eest palka saama. Mõnedes paremal majanduslikul järjel olevates Skandinaavia riikides on vastav õpilaste palgasüsteem juba kasutusel. Taanis on kõikidel õpilastel, kellel on vanust 18 ja rohkem, võimalus kooliskäimise eest raha teenida. Noored, kes elavad kodus, saavad kuus keskmiselt 400 eurot ja kodust välja kolinud õpilastel on võimalus teenida kuni 950 eurot ühes kuus. (The Washington Post, 2015) Kuid sellise süsteemi toimimiseks on Taanil Eesti ees ka teatud eelised. Taani on üks Euroopa Liidu kõrgeima maksukoormusega riike, kus tulumaksumäär küündib progressiivselt 36% kuni 55,38%
c klass 28.10.2015 I. Osa 1) Norra keel on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel. Keelkonnad on Indoeuroopa, põhjagermaani, idaskandinaavia. 2) Norra keelt kõnelevad naaber riigid. Norra keel on väga sarnane rootsi ja eriti taani keelega. 3) Norra keelt kõneletakse: Norras, Rootsi, Isalndil ja Taanis. 4) Riigi keelena seda kõneletakse ainult Norras ja kokku on kõnelejaid 4,7 miljonit. 5) 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi keskpaigani oli USA Kesk-Läänes elujõuline norra keele kõnelejate kogukond. Norra tähestikus on ainult kolm tähte mida pole meie tähestikus (Æ Ø Å) ja tähtesid c, q, w, x ja z kasutatakse ainult laensõnades. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt (keelekuju): bokmål ('raamatukeel') ja nynorsk ('uusnorra keel')
kursus või osa sellest. Mõningaid takistusi ilmneb alati, sest Euroopa kutseharidussüsteemid erinevad üksteisest oluliselt. Mõnes riigis peavad noored enne kutseõppe alustamist saama kohustusliku keskhariduse, teisel maal võib aga kutsehariduse saada keskhariduse osana. Erineb ka kutseoskuste omandamise viis — see võib toimuda täielikult töökohal või osaliselt ka õppeasutuses. Näiteks Taanis ja Saksamaal on kutseharidus üles ehitatud nõnda, et koolitus toimub nii õppeasutuses kui ka töökeskkonnas. Oluline on teada, et kutseõppega omandatav kvalifikatsioon on Euroopa riikides väga harva identne, isegi kui tegemist on samade tööülesannetega või sama ametinimetusega. Näiteks Taani müüriladuja amet vastab Ühendkuningriigis neljale erinevale ametile. Reeglina toimub kutsehariduse
Ka võsa saab kütusena kasutada. Ta raiutakse maha ja pistetakse masinasse, mis oksad ühtlaselt ära purustab ja purustatud materjali konteinerisse suunab. Kütus transporditakse spetsiaalselt selleks kohandatud katlamajadesse. Toorainet on palju ja peale selle saab ümbruskonna ka ilusaks. Tuuleenergia rakendamine on maailmas viimase 10 aasta jooksul kiiresti suurenenud. Asi sai hoo sisse 80-ndate alguses. Aastatel 1981-1991 Taanis ja USA-s Californias oli 90 % kogu maailma tuuleelektrijaamadest. Iga aastaga kasvab antud energialiigi panus 30 % ja samas hind on 5 aastaga langenud 20-30 %. Pinnasesse, kaljudesse ja veekogudesse on talletunud tohutud energiakogused. Tegemist on loodusliku, päikesekiirguse toimel üha uueneva soojusallikaga. Antud energiat saab muuta elektrienergiaks ja ka otseselt kütteks kasutada, seejuures säästes fossiilseid kütuseid
Põhjala ristisõjad (10.-13.saj) Põhjala ristisõda toimus põhja- ja Kirde-Euroopas Rooma Paavstide poolt suunatud ning Euroopa katoliku riikide usku ning usuorganisatsioonide Rooma katoliku kiriku poolt sõjategevuse ning usulevitamise teel läbiviidud. Sõja tulemus on, et paganlike hõimude vallutamine ja ristiusustamine. Ristisõjad Venemaal (12.saj) Rooma paavsti Gregorius IX legaadi Modena Wilhelmi, Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel 1238 aastal Taanis Sjællandi saarel sõlmitud mõjusfääride jaotuslepingu alusel aastatel 1240-1242 läbiviidud sõjategevus Pihkva ja Novgorodi vastu. Stensby lepinguga sõlmiti liit uute paganate maade vallutamiseks, millest Liivi ordu pidi edaspidi saama ühe kolmandiku ja Taani kaks kolmandikku. Lepingu raames sai sellel ajal Euroopa suurriik Taani voli vallutada Läänemere kaguosa piirkonda Ingerimaa, et laiendada Taani võimu all olevaid maa-alasid, mis ulatusid vaid Narvani.
Ain Agan on sündinud 27. oktoobril 1959, ta on eesti kitarrimängija ja helilooja, Tartu Ülikooli Vlijandi Kultuuriakadeemia kitarriõppejõud, Viljandi Kitarrifestivali asutaja ja kunstiline juht. Ta on välja andnud kolm sooloplaati: “Ramp” (1995), “Ain Agan ja Tallinna Kammerorkester” (2005) “Pictures” (2009) ning duoplaat "A2O" Oleg Pissarenkoga (2010). Agan on esinenud Rootsis, Soomes, Prantsusmaal, Kanadas, USAs, Venemaal, Hiinas, Austrias, Inglismaal, Iirimaal, Norras, Taanis ja Fääri saartel. Tema mängu võime kuulda pea sajaviiekümnel Eestis ilmunud heliplaadil. Ain Agan on MTÜ Estonian Dream Big Band asutajaliige, ansambli Eesti Keeled asutaja, rahvusvahelise kvarteti Agan-Viinikainen-Mälgand-Kallio ja omanimelise uue bändi AgAin Group eestvedaja ning kuulub paljude ansamblite koosseisu: Agan-Saarsalu duo, Agan- Maaker duo, S.A.M Trio, Basic Concept, MaiTrio, Rõõmus Re (Robert Jürjendali ja Riho Sibulaga) jpt.
Kas peaksime õpilastele õppimise eest maksma? Oleme harjunud koolis teenitud heade hinnete eest saama kodus midagi muud kui paar kiidusõna ja patsutuse õlale, kuid milliseks muutuks Eesti koolisüsteem siis kui õpilased hakkaksid töö eest palka saama. Mõnedes paremal majanduslikul järjel olevates Skandinaavia riikides on vastav õpilaste palgasüsteem juba kasutusel. Taanis on kõikidel õpilastel, kellel on vanust 18 ja rohkem, võimalus kooliskäimise eest raha teenida. Noored, kes elavad kodus, saavad kuus keskmiselt 400 eurot ja kodust välja kolinud õpilastel on võimalus teenida kuni 950 eurot ühes kuus. (The Washington Post, 2015) Kuid sellise süsteemi toimimiseks on Taanil Eesti ees ka teatud eelised. Taani on üks Euroopa Liidu kõrgeima maksukoormusega riike, kus tulumaksumäär küündib progressiivselt 36% kuni 55,38%
Asulakohtadeks ja laagripaikadeks olid Azil kultuuris endiselt koopad, hiljem said peamisteks laagripaigad liivikutel ja kõrgematel metsamaastikel. Põhiline oli veekogu olemasolu kusagil läheduses, mis pakkus mitmesuguseid küttimis- ja kalapüügivõimalusi. Skandinaavia mesoliitikumis on tuntuim Maglemose kultuur (80005700 eKr). Elati metsade keskel järvede kallastel. Nimiasula Taanis. Inimesed elasid siin omaaegsel Maglemose järvel, mis kuivas ning muutus turbarabaks. Arvatakse, et vaiehitusi tollal veel ei tuntud ning elati mingisugustel parvelaadsetel alustel, kuhu rajati elamud. Tänu headele tingimustele, on siin säilinud arvukalt orgaanilisest materjalist esemeid. Maglemose kultuuri asulad paiknevadki jõgede-järvede kallastel. Tööriistadest kasutati mitmesuguseid mikroliite, aga ka makroliite kivikirveid.
· õpilased on avatud ja aktiivsed, oma mõtteid ja tundeid väljendatakse vabalt, palju viiakse läbi projektipõhist õpet ja grupitööd (alates algklassidest kutsutakse õpetajaid eesnimepidi jne); · vaba mõttevahetus arendab demokraatlikku mõtteviisi; · rahvusvähemused õpivad Taani noortega samas koolis ja taani keeles. Taani lapsed lähevad kooli kuueaastaselt. Mõned läbivad enne ka 1-aastase koolieelse õppe (meie mõistes lasteaia eelkoolirühm). See on praegu Taanis vabatahtlik, kuid varsti muutub kohustuslikuks. Taanis on kohustuslik omandada 9- klassiline haridus, millele järgneb õpe kümnendal aastal (selles osaleb 61% noortest). Sellega on läbitud põhikool ning madalam keskkooliaste. 16-aastaselt võivad Taani noored koolist lahkuda ning alustada töötamist, astuda kutsekeskkooli (kõrgem keskkooliaste) või minna edasi akadeemilisse kõrgemasse keskkooliastmesse. Kümnenda aasta mõte on anda noorele võimalus teha valikuid tulevikuorientiiriks
Skandinaavlased keeleteadlaste ja arheoloogia andmetel Essee Esimest korda olevat Skandinaavia nime ehk Scatinaviat maininud Plinius Vanem ,,Naturalis historias" (1. sajand p.Kr), milles ta kirjutas Jüütimaal ehk tänapäeva Taanis asuvatest saartest, mille suurimat saart nimetas Scatinaviaks. Selle all võis ta pidada silmas Skånet Skandinaavia poolsaare lõunaosas, kuid kindlat tõestust sellele ei ole leitud. Samuti kirjutas Jüütimaa saartest 2. sajandil elanud geograaf Ptolemaios oma teoses ,,Geographia" kolmest väikesest saarest nimega Fyn, Lolland ja Sjælland ning suuremast saarest nimega (Skandia). Tacitus kirjutas ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest" goodidest, kes
ning satelliidipilte ja nendega seotud rakendusi. 3.5 Taani Taanis pööratakse õppekavas suurt tähelepanu uurimusoskuste arendamisele eriti keskkoolis. Keskkoolis tuleb geograagias teha vähemalt kaks uurimust. GIS on nüüd ka gümnaasiumi geograafia kohustuslikke osi. Loodi interdistsiplinaarne loodusõpetuse kursus gümnaasiumis. Selle kursusel viiakse läbi õpilasuurimusi ning seoses sellega tutvustatakse ja kasutatakse ka GIS-i. Taanis uuriti doktoritöö raames, kuidas õpilased saavad hakkama uurimuslike projekttöödega, kus on vaja GIS-i kasutada. Õpilastele koostati juhendid nelja uurimistöö läbiviimiseks, kus õpilased pidid ise koguma andmeid, et neid visualiseerida ja analüüsida. Projekttöö koosnes umbes 4-6 õppetunnist ning seda katsetati kolmes koolis 14-15 aastaste õpilastega. Teostamiseks kasutati ArcGIS tarkvara. Esimene projekt oli Kauplused ja nende
Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime "kuldar". Berliini Eesti seltsi esimees pakkus et 1 erk=100 üset, mis oli tuletatud sõnadest "Eesti rahva kindlustus". Sel teemal heideti nalja, et olgu siis 1 erk=100 laiska. Tugev toetus oli ka nimedel "esta" ja "est", kuna Lätis on "latt" ja Leedus "litt". Keegi mees Valgamaalt pakkus nimeks "tukat". Lõpuks jäid "kroon", mis võetud Rootsi järgi ning "sent" Lääne-Euroopast. Kroon oli peale Eesti kasutusel veel Taanis, Norras, Tsehhoslovakkias ja Rootsis. Senti aga kasutati mitmekümnes riigis. Mõnedes neis teisendatud nimekujul nagu "cents", "centavos", "santiim" jne.[1] Pangatähed · 5 krooni · 10 krooni 1928 · 10 krooni 1937 A · [10 krooni 1940 B ei lastud tegelikult käibele] · 20 krooni · 50 krooni · 100 krooni Mündid 10-sendine münt aastast 1931 Münte oli kasutusel 9 erinevat nominaali: · 1 sent · 2 senti · 5 senti
liustikuvete kruus-liivadest. Tiigi eesvooluks on Kopli lahte suubuv Mustjõgi. Tallinnas asuvad Lepistiku pargi allikad, Parditiik ja Löwenruh` tiigid moodustavad ühtse maasisese veesüsteemi, mis algab Ülemiste järve loodekaldalt ja suubub Kopli lahte. Nagu ka teistel Tallinna pargitiikidel, on sinikael-part Löwenruh` tiigis kõige rohkem levinud ujupart. Tuttvarte kohtab harvemini. Kuigi sinikael-part ja tuttvart on rändlinnud, kes talvituvad Taanis või lääne-Euroopas, jääb neid igal aastal tänu inimste poolsele lisasöötmisele siia talvituma. Samas võib talvituma jäämine nii sinikael-pardile kui tuttvardile ohtlikuks osutuda külmematel talvedel on madalamate veekogude jäätumise tõttu võimatu toitu otsida. 20. sajandi esimesel poolel rajati Löwenruh' suvemõisa territooriumile esimene kalakasvandus, mis sel ajal oli Eestimaa Kommunistliku Partei põllumajanduslik abimajand.
Heaoluühiskond · Heaoluühiskonnani jõudmine 1950. aastate keskpaiku. · Parem Rootsis ja USA-s, Saksamaal, Taanis, NSV Liidus · Heaoluühiskonna tunnused: sotsiaalne turvatunne kasvas, lihtinimese ostujõud kasvas märgatavalt, perekondlik väljasõit isikliku autoga, rohkem võimalusi ja aega meelelahutusteks · Sotsiaalse õigluse nõue-kõike seda sai lubada vaid rikkad ja keskklass, aga peaksid saama ka kõik teised · 1964. suur ühiskond-majandusellu pidid sekkuma riik
Louis Armstrong Referaat Tallinn 2012 Sissejuhatus Louis Armstrong oli USA dsässtrompetist ja laulja. Ta sündis 4. Augustil 1901 New Orelansis ja suri 6. Juulil 1971 New Yorkis. Teda peetase senini dsässilegendiks ja üheks kõige mõjukamaks artisitiks dsässi ajaloos. Tal oli kergesi äratuntav veidi trompetiheli meenutav hääl, mida ta kasutas lauldes improviseerimiseks. Talle meeldis mängides muuta meloodiat ja sõnu. Elulugu Ta sündis vaeses peres, kes elas karmis linnaosas. Louis pidi raha teenima ajalehepoisina, et hoida oma ema eemale prostitutsioonist, kahjuks ei läinud see läbi. 11aastasena liitus ta poisterühmaga, kes laulisid tänaval, et raha saada. Louis töötas ka ühe Leedu juudi perekonna juures, kus ta tegi juhutöid. Selle pere juures nägi Louis, kuidas teisest usundist isikud neid taga kiusasid. Tema...
joob statistika järgi aastas ligi 12 liitrit puhast alkoholi, siia hulka on arvestatud ka salaalkohol. Turistide kaasa ostetud ja kohapeal joodud kogused on sellest numbrist maha arvestatud. Alkoholi tarvitamine on aastate jooksul pidevalt kasvanud. Kui 2000. aastal joodi Eestis ühe elaniku kohta 7,6 liitrit puhast alkoholi, siis 2008. aastal juba 11,9 liitrit. Eesti inimene on alkoholitarbimises Euroopas teisel kohal, veel rohkem juuakse ainult Tsehhi Vabariigis. Soomes ja Taanis joodi 2006. aastal 10 liitrit, Norras 6,2 liitrit ja Islandil 5,6 liitrit (EKI, 2008) . Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul toob tarbimine juba üle 6 liitri absoluutalkoholi elaniku kohta aastas kaasa tõsised kahjud rahva tervisele. Eestis elavad eestlased joovad alkoholi rohkem kui siin elavad muudest rahvustest inimesed. http://www.alkoinfo.ee/et/AlkoholEestis/Numbridjafaktid Viimati allalaetud:14.04.10
reklaamitahvlil infot antud kontserdist. Sümfoonia kontserdi dirigent Risto Joost on õppinud koori- ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Muusikaakadeemias, täiendanud end Viini Muusika- ja Kaunite Kunstide Ülikoolis ning 2008 kevadel lõpetanud magistrantuuri Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis prof Jorma Panula dirigeerimisklassis. Ta on osalenud Neeme Järvi, Eri Klasi, Paul Mägi, Paul Hillieri meistriklassides ning mitmel varajase muusika meistrikursusel Taanis ja Rootsis. Alates sügisest 2006 on ta Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent, alates 2008. aastast Tallinn Sinfonietta peadirigent, alates 2009. aasta sügisest peakoormeister ja dirigent Rahvusooperis Estonia ning ka Madalmaade Kammerkoori peadirigent. Samuti on ta dirigeerinud 2009. aastal toimunud Riia Rahvusvahelisel Saksofonimuusika Festivalil ning osalenud 2009. aasta Üldlaulupeol üldjuhina.
ladusa pintslitööga ning seetõttu kiirgabki tema maaliest tundeküllast värvimängu ja julgeid kontraste. Kui vaatad tema maale siis satud justkui karusellile: visandlikult kuid üliintensiivselt vihisevad silmade ees maastikud ja linnavaated, loodus oma ülevoolavas elus ja õhtuvalguses tänavad. Mis juhtub maalidega? Tema töid säilitatakse kunstigaleriides ja erakogudes Eestis, Prantsusmaal, Venemaal, USA-s, Rootsis, Taanis, Argentiinas, Mehikos. Tema töid ostavad kollektsionäärid Eestst, Venemaalt, Prantsusmaalt, USA-st, Rootsist, Soomest, Ukrainast, Taanist, Saksamaalt, Mehikost ja Argentinast. Kunstnik on osalenud kunstinäitustel ka Jaapanis ja teistes maades. Oma töödest püüab ta säilitada ainult fotosid. 4 Veel temast...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
