rohkem kui ühe inimesega samaaegselt; isikuga, kes on juba abielus. Pulmakombed Neiupõlve nimest loobumine (uputamine, lendu laskimne, vms) Pruudipärja (maha)mängimine, eesmärgiga leida järgmine noorpaar Tanutamine Tabaluku lukustamine tseremoonia (sildadele vms) Pruudi saadab altari ette tema isa Viljateradega loopimine Sõrmuste sõrmepanek Pruudi otsimine ja äratundmine teiste seast Pulmavanem Pulmavalss Erinevates maades erinevad tavad Taanis panevad pruut ja peig selga vastassugupoole riided, et tekitada segadust kurjades vaimudes. Pruudil on kasulik toppida tükk suhrkut oma kinda sisse Kreeka traditsioonide kohaselt muudab suhkur teie abielu magusaks. Inglased usuvad, et kui leiate ämbliku oma pulmakleidist, toob see õnne ... Hea õnne nimel näpistavad Egiptuses naised pruuti tema pulmapäeval. Soome pruut käis traditsioonide kohaselt ukselt-uksele, et koguda oma padjapüüri sisse kingitusi
Riik püüdis edendada ka lambakasvatust, et kindlustada tekstiilitööstust kodumaise toorainega. Rootsis arenes kaugkaubandus üle ookeanide. Rootsis pandi 18. sajandil pearõhk manufaktuuridele. 1739. Aastal loodi riigiasutusena Manufaktuurikontor, kelle ülesanne oli hankida välismaalt toorainet ja oskustöölisi. Peamiseks tööstusharuks jäi ikkagi rauatööstus, raud oli ka tähtsaim väljaveoartikkel. Taanis, Norras, Rootsis, Soomes sai 18. sajandil uue riigikorra aluseks valgustatud absolutism, mis mõjutas väga laialdaselt nende maade arengut. 1765. aastal tõi muutuse Eesti talurahva seisundisse talurahvaseadus. See uus seadus sätestas, et talupoegadel on õigus omada vallasvara, kuid sisuliselt jäid talupoja omandiks vaid riided ja maja sisustus. Manufaktuurtööstus arenes ka Eestis. 1734-36 rajati Räpinasse paberimanufaktuur, mis oli hilisema paberivabriku eelkäija
Tuuleenergia. Ressursid. Keskkonnaprobleemid Tuuleenergia Tuuleenergiat on kasutatud juba ammustest aegadest saati Püütakse leida asendust naftale, söele ja gaasile Tuuleenergia muundamine mehaaniliseks energiaks ja elektrienergiaks Riigid ei saa sõltuda vaid tuuleenergiast Tuuleenergia Eestis Seadmetesse investeerimine kallis Click to edit Master text styles Second level Otstarbekas pole Third level rajada tuulikuid Fourth level paikadesse kus Fifth level tuule kiirus alla 6m/s Tuuleenergia Eestis Taastuvenergia osakaal 2010.a seisuga 10% Tuuleenergia 39%, biomass 56%,vesi 5% Tuuleenergia tootmis kasvuprognoos 2010.a 12GWh, 2021.a 240GWh Tuuleenergia prognoos energia üldbilansist 25% Tuulepargid Ee...
ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Järgmisel suvel reisis Viiralt Lapimaale kunstnik Eduard Olega uusi töid looma. Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. Ta joonistas nüüd täppidega ja mitte tuttavate pikkade pliiatsitõmmetega. Eduard Viiralt suri 9. jaanuaril, 1954. a. 55. a. ja maeti Pariisi PèreLachaise kalmistule. NÄITUSED: Prantsusmaal, Soomes, Saksamaal, Taanis, Venemaal, Lätis, Leedus, Poolas, Belgias, USAs, Hollandis, Itaalias, Sveitsis, ja Eestis. EDUARD VIIRALT. TEMA PILDID:
● Kaks torni läänefassadil kummalgi pool portaali, üks piki- ja põikihoone ristumis- kohas ● Piilarid ● Torne võis olla ka rohkem, need võisid kaitset pakkuda Romaani stiil ● Romaaniaegse basiilika põhiplaan oli keerulisem kui varakristlikel kirikutel. ● Kooriruumi lisamine ● Kiriku põhiplaan muutus ladina risti kujuliseks ● Apsiid - kiriku kõige püham paik (reliikviad) ● Krüpt - keldriruum (reliikviate hoidmise koht) Bjernede kirik Taanis https://www.youtube.com/watch?v=Our23yp8 fJo Notre-Dame-la-Grande Mainzi toomkirik Pisa toomkirik ja kellatorn Gooti stiil ● Ladina risti kujuline põhiplaan ● Kõrged hooned (kirikud) ● Saledad tornid läänefassaadil ● Kitsas haritorn nelitise kohal ● Teravkaar ● Roidvõlvid ● Üksikosade ja terviku pürgimine kõrgusesse Gooti stiil ● Tugipiilarid ● Tugikaared ● Seinad ja võlvid ei pidanud enam olema nii paksud, sest piilaritest moodustus sõrestik
RETSENSIOON II Kunstinäitus Tarmo Luisk „Back in Business / Annual Report / Aastaaruanne“ 22. oktoobril külastasin modernset kunstinäitust „Back in Business / Annual Report / Aastaaruanne“ Tallinna Kunstihoone galeriis. Kunstinäituse autoriks on Tarmo Luisk. Luisk on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1996. aastal ning tal on olnud mitmeid isikunäitusi ka näiteks Taanis, Prantsusmaal, Inglismaal, Belgias, Lätis ning ka Soomes. Ta on võintud mitmeid disainikonkursse ning saanud erinevaid preemiaid. Külastasin sel päeval mitmeid galeriisid, kuid valisin selle, sest see oli minu jaoks kõige erilisem ning omapärasem. Hiljem internetist autori kohta rohkem uurides sain teada, et ta on varemgi teinud äärmiselt omapäraseid ning värsketest ideedest pakatavaid näituseid.
Triinu Veber LM08 Keskkonna- ja looduse infopunkti külastus Külastades looduse- ja keskkonna infopunkti vaatasime alguses filmi ,, Eesti-Taani energiasääst ettevõtetes. Film rääkis erinevatest ettevõtetest nii Eestis kui Taanis, mis säästavad ja üritavad aina enam säästa loodust ning energiat. Mõlema riigi prioriteediks on võimalikult palju säästa. Eesti ettevõte Ramboll rajab Tartu-Tallinn maantee lisalaiendused soisele alale, ning sellega hoitakse kokku 7% kasutuskõlbliku ja rikkumata maaala. Tee lisalaiendused rajatakse nii, et ei võeta maha liigselt puid, põõsaid ning maastikku. Novo Nordisk on Taani ettevõte, kes alustasid 2006 aastal uurimisega, kuidas säästa ja kui palju säästa on võimalik
Esivanemad olid Sündis Hämeellinnas. 10a mängis juba päris hästi klaverit ja pärit Sotimaalt. Õppis selgeks klaverimängu. 1858-62 õppis samast ajast pärit esimesed kompositsiooni katsetused. 15a Leipzigi konservatooriumis klaverit, muusika teooriat ja viiulitunde võtma. Õde mängis klaverit, vend tsellot. Tihti kompositsiooni. Loomingu algusetapis oli eeskujudeks musitseerisid koos oma lõbuks. 1885a alustas Helsinki Schumann ja Medelsshou. 1863-65 elas Taanis. 1867abiellus Ülikkols juuraõpinguid ja astus Helsinki Muusika oma nõo, laulja Nina Hagerupiga, kes oli talle instituuti(nüüd Sibeliuse akadeemia). Huvi muusika vastu inspiratsiooniallikaks paljude laulude loomisel. 1866-74 elab võitis ja helilooja pühendus viiuli ja kompositsiooni Oslos, kus tegutseb eraõpetaja ja dirigendina. 1869-70viibis õpingutele. 1889-91 õppis Berliinis ja Viinis. 1892a astus üles ta Roomas. Elas Oslos, Viinis, Roomas
euroopa maadega 7. Miks on Jaapani ja Venemaa vahel rahuleping siiani sõlmimata? · Sest Jaapan soovib, et Venemaa tagastaks teise maailmasõja lõpul okupeeritud Kuriili saared, Venemaa ei ole nõustunud neid tagastama. 8. Milleks pidas Adenauer ja SLV idapoolset SDVd? Kuidas seda suhtumist väljendavat poliitikat nimetati? · Hallsteini doktriin 9. Milline oli sõjajärgse Norra,Taani, majandus? · Taanis oli peamiseks majandus haruks põllumajandus · Norras olid peamiseks majandus haruks kalandus 10. Millised Põhjamaad on kuningriigid? · Rootsi · Taani · Norra 11. Milliseid ümberkorraldusi teostasid enne II maailmasõda Rootsi sotsiaaldemokraadid? 12. Kas NSVLil oli juriidilist ja moraalset õigust pärast II maailmasõda Soome (riigitegelaste) üle kohut mõista ja Soomet süüdistada? Põhjenda! Ei, sest Soomel oli õigus end kaitsta välise agressori eest
Tagakeha on isastel sale, mustjaspruun, külgedelt erksate siniste laikudega. Ka silmad on isastel eresinised. Emased on palju rohelisemad, teenides auga ära rohe-tondihobu liiginimetuse. Nende silmad on rohelised, rindmik külgedelt roheline ning ka tumepruunil tagakehal rohelised laigud. Levik Rohe-tondihobu on levinud Siberist Põhja-Euroopani, tema levila põhjapiir kulgeb läbi Soome ja Rootsi. Euroopas leidub teda veel Taanis, Hollandis, Põhja-Saksamaal, Poolas, Austrias, Ungaris ja Rumeenias; samuti Venemaal. Ta on laialt levinud Lõuna-Aasias ja levila ulatub idas kuni Vaikse ookeanini. Ent Lääne-Euroopas on ta haruldane ja tema sealne levila väheneb peamiselt sobivate elupaikade kadumise tõttu. Eestis on rohe-tondihobu leitud paiguti: Palmse ja Matsalu kandist, Saaremaalt, Kirde- ja Kagu- Eestist ning Emajõe ümbrusest. Seni on Eestis leitud ainult valmikuid ning Lääne-Eestist pole üldse uuemaid andmeid
töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, kus saadakse kõige suurem osa maailma tuuleenergiast. Taanis aga saadakse tuule abil tervelt 19% riigi elektrienergiast. Palju kasutatakse tuulikuid veel Hispaanias, Portugalis, Ameerika Ühendriikides, Iirimaal ja Indias. USA California osariigis asub maailma suurim tuulepark, mille koosseisus on ligikaudu 14 000 tuulikut, mis toodavad ligikaudu 1,2% osariigi elektrienergiast. Et võimalikult tõhusalt tuule liikumisest energiat toota peavad tiivikud olema hästi disainitud, ja siin ei mõtle ma esteetilist vaid pragmaatilist disaini. Puudused:
Tarmo Tüür - juhatuse aseesimees Kadri Kalmus Praegune nõukogu: Rainer Nõlvak (esimees) , Andres Arrakm, Rein Einasto, Üllas Ehrlich, Ahti Heinla, Mart Jüssi, Rainer Kuuba, Henri Laupmaa, Sakarias J. Leppik, Riinu Rannap, Andres Tarand, Uudo Timm, Daniel Vaarik, Katarina Veem Koostöö: Välispartnerid. ELFi peamisteks välismaisteks partneriteks on Maailma Looduse Fondi (WWF) tütarorganisatsioonid Soomes, Rootsis, Taanis ja Lätis. Partnerid Eestis. Koostöö kõigi meie keskkonda kaitsta soovivate firmade, organisatsioonide ja riigiasutustega. Üheks olulisemaks tegevuseks sel alal on osalemine Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) tegevuses. Info: ELF-i tegevustega saab end kursis hoida suhtlusvõrgustiku facebook kaudu: http://www.facebook.com/Eestimaa.Looduse.Fond Suhtlusvõrgustikus youtube: http://www.youtube.com/user/EestimaaLooduseFond ELF-i kodulehelt :
ESIMESE OMANIKUNA ON AASTAST 1436 TEADA JOHAN JKESKOLE VAN POYDE. OTI MÕIS JÄI UEXKÜLLIDE PEREKONNA AINSA SAAREMAAL ASUNUD PÄRUSVALDUSENA NENDE KÄTTE KUNI 18. SAJANDI ALGUSENI, MIL SEE VAREM KÜLLALTKI ARVUKAS SUGUVÕSA SIIN PRAKTILISELT VÄLJA SURI. LIGI NELJA SAJANDI PIKKUSEST PERIOODIST ON ILMSELT KÕIGE ENAM TUNTUD OTTO VON UEXKÜLL (SURN. 1618) - MAANÕUNIK JA KURESSAARE KINDLUSE KUNINGLIK PEAMEES, KES EELNEVALT OLI TEENINUD TAANIS RITTMEISTRINA . OTI MÕIS AASTAL 1920. RITTMEISTRIST JA SAAREMAA MAAKOHTUNIKUST VEND BEREND WOLDEMAR VON ADERKAS (1777-1836) OLI OTI 08.02.2011. MÕISA TÄNASENI SÄILINUD KUJUL PEAHOONE EHITAJA KARL WILHELM OTTOKAR VON ADERKASI (1806-1869) ISA. NOORUSES TEENIS VIIMANE VENE TSAARIRIIGI SÕJAVÄES, JÕUDES VÄLJA IHUKAITSE LEITNANDI, KAARDIVÄEKINDRALSTAABI POLKOVNIKU NING TSIVIILHIERARHIA NELJANDA ASTME - TÕESLISE
Idee algataja ning ürituse läbiviija oli lauluselts „Vanemuine“ eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. Aasta juunis koguneski Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Tähtis, sest sealt sai alguse laulupidude traditsioon. 2. Eurovisiooni võit Eesti poolt (Tanel Padar & David Benton looga „Everybody“) Eurovisioon, mis tõi võidu Eestile, toimus 12. mail, aastal 2001 Taanis, Kopenhaagenis. Tanel Padar ja David Benton esitasid loo „Everybody“ ja kogusid 198 punkti. Aastal 2002 viidi Eurovisioon läbi Eestis, Tallinnas Saku Suurhallis. Tähtis, kuna see on Eesti ainuke võit Eurovisiooni lauluvõistlusel. 3. Viljandi pärimusmuusika festival (Viljandi Folk) Toimus esimest korda Viljandis 22. – 24. juuli, aastal 1994. Sellest ajast peale toimub see rahvamuusikaüritus Viljandi linnas igal aastal juulikuu lõpus
Suitsupääsuke, muutuva maailma ja muutuva rahvuse tunnistaja Nagu tavaks, on Eesti ornitoloogiaühing tänavugi valinud aasta linnu. Teist korda kannab seda tiitlit suitsupääsuke, kes oli ka 2000. aasta lind. Seekord sooviti vapilinnu valikuga ühelt poolt märkida linnuühenduse väärikat 90 aasta juubelit, üksiti aga keskenduda meie rahvuslinnu muret tekitavale käekäigule kiirelt muutuvas maailmas. Suitsupääsukesele on omane suur sünni- ja pesapaigatruudus. Küllap see ongi peapõhjus, miks eri rahvad on teda pidanud õnnelinnuks. Rännutee. Meie suitsupääsukeste asurkond kuulub Ida-Euroopa regiooni: rõngastatud lindude rändeleiud näitavad, et meie linnud kasutavad idapoolset rändeteed. Läbi Poola, Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria kulgev rändetee jätkub seejärel ilmselt Vahemere idarannikul (leiud Liibanonist ja Iisraelist). Kaugränduri ohtlik elu. Pääsukese pikal rändeteel leiab väga erisuguse looduse, kliima ja inimasustusega pai...
Norra keel Norra keel on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral Norra emigrantide seas. Samuti Rootsis, Islandil ja Taanis. Rootsis on norrakeelsete inimeste osakaal 0,57% (Sweden, 2015). Keele kõnelejaid on kokku 4,7 miljonit. (Norra keel , 2014) Norras kõneldakse peale ametlike riigikeelte – norra ja uusnorra – veel hiina (0,06%), taani (0,24%), inglise, soome (0,11%), põhjakurdi (0,06%), vene (0,06%), hispaania (0,25%), rootsi (0,41%), tiibeti, urdu ja vietnami (1,94%) keelt. (Norway, 2015) Sugulaskeeled on indoeuroopa, germaani, põhjagermaani ja lääneskandinaavia keeled (Norra keel , 2014). Nt
elu palju lihtsamaks. Näiteks saavad nad deklaleerida oma maksud koos ja reisides lastega ei tule nii palju sekeldusi riigi võimuga. Eeldades, et enamus eestlastest on ateistid, ei tohiks see olla probleemiks, et homoabielusid saab registreerida, kuid paraku nii see on. Tänapäeva muutuvas maailmas on aga kõik võimalik. Euroopa Liidus said samasoolised paarid esimesena õiguse end seaduse ees registeerida Taanis (1989 kuni 2012). Samasooliste abielu aga seadustati esimesena Hollandis (2001). Üldjuhul Euroopas aksepteeritakse samasoolisi, kuna Euroopa Liit on üles ehitatud demokraatia põhimõttel. Kõigil on õigus oma arvamusele, mis sest, et iga oma välja öeldud sõna eest võidakse inimesi diskrimineerima hakata ja nendega halvustavalt käituda. Eestis on näha, et vanemad inimesed on pigem kooseluseaduse vastu ning nooremad poolt.
Väljakutsed Eesti riigi ja ühiskonna jätkusuutlikkusele Väljakutse: Vähenev rahvastikuarv ja negatiivne iive Probleemi olemus: Vähenev sündivus ja suur noorte väljaränne nö parematele jahimaadele. Noored, kes lõpetavad meil koolid tahavad minna mujale riiki, kuna oma õpitud erialas ei ole tööd pakkuda või on töötasu liiga väike. Näiteks meie noored arstid, arstide nõudlus on suur aga kahjuks ei ole tasu sama väärne teiste riikidega, näiteks Taanis, kus arstid teenivad lausa tuhandeid eurosid rohkem, kui meie arstid. Kuna meie riigis on väiksed palgad ja toetused, näiteks lastetoetused, siis inimestel on raske endagagi hakkama saada, rääkimata siis suurperedest. Lahendus: Riik peaks tegema omalt poolt kõik võimaliku, pakkumaks tööd noortele värsketele koolilõpetajatele ning tagama ka muud vajalikud toetused, et inimesed riigist lahkuda ei sooviks ja sooviksid rohkem lapsi perre. Noored on Eesti riigi tulevik.
........5-6 Kokkuvõte.........................................................................................7 Lisad................................................................................................8 Kasutatud materjal................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Carl August Nielsen(1865-1931) oli Taani dirigent, viiuldaja ja helilooja. Tema tööd on peamiselt tuntud Taanis ning on tugisambaks Skandinaaviamaade muusikale ning pisut vähemal määral Inglismaa muusikale. Tänapäeval USA muusikamaailmas ühe enam kuulsust koguvad noored heliloojad mängivad samuti Nielseni muusikat(Gustavo Dudamel ja Alan Gilbert). C. Nielsen on eriti tuntud oma kuue sümfoonia poolest. Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustad, anda ülevaade ja uurida Carl Nielseni elulugu ja loomingut. 3 ELULUGU C
Otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides, laste ja hullude eneseväljenduses. Esemed ja nendevahelised suhted oli moonutatud. Kolmemõõtmeline ruum. SALVADOR DALI «mälestuse püsivus» naturalistlikud üksikasjad on ühendadyt mõistusevastastesse seostesse. Optilised petted. Skulptuur- GIACOMETTI «Näitav mees» pikaks venitatud, kriipsutaolised inimfiguurid. Funktsionalism- Edenes Hollandis, Taanis, Soomes, USA Saksamaa kunstikool Bauhaus püüdis leevendada sõjakaotuse masendust ja ühiskondlikku kaost ning näidata teeb progressile. Arhitektuuri ja tarbeesemete kavandamisel oli eemsärgiks nende massiline tööstuslik toodetavus. Esemete vorm tuli nende funktsioonist. Funktsionalism põhimõte, mille kohaselt see mis hästi funktsioneerib on ka ilus. Bauhaus soosis standatrsust ja isikupäratust. LUDWIG MIES van
Põhja- Euroopa regioon hõlmab endas viite riiki: Island, Norra, Rootsi, Soome ja Taani; kogupindala on 1257 miljonit ruutkilomeetrit, rahvaarv 24 miljonit. Norra, Rootsi ja Soome asuvad Skandinaavia poolsaarel, Island on saar Atlandi ookeanis, Taani paikneb Põhja- Saksa madaliku põhjaosas Jüüti poolsaarel ja ümberkaudsetel väiksematel saartel. Põhja- Euroopa on väga eriilmeliste maastike maa. Selles regioonis leidub nii mägesid, madalikke, kärestikulisi jõgesid, paljaid kaljusid, tuhandeid järvi, palju metsi, vulkaane, geisreid, liustikke. Põhja- Euroopa riigid on kõik rahvusriigid, neis räägitakse peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia keeli (norra, rootsi, taani ja islandi keeled), välja arvatud Soomes, kus soome keel kuulub soome- ugri keelerühma. Nii majanduse kui ka kultuuri areng on olnud üksteisega väga tihedalt seotud. Norra ja Islandi majandus on alati olnud mõjutatud mere lähedusest, juba sajandeid on Norra tuntud oma ka...
Hamlet Tegevus toimub 16.-17. sajandil Taanis Esimeses vaatuses näevad Horatio, Bernando ja Marcellus vana kununga vaimu ja räägivad sellest Hamletile. Ka noormees tahab vaimuga kohtuda ning läheb järgmisel ööl kaaslastega lossimüürile vahti pidama. Kummitus ilmubki ja kutsub Hamleti kõrvale. Ta saab teada, et isa ei surnud ussihammusrusse, vaid Claudius tappsi tema. Noorku lubab kätte maksta ning võtab Horatiolt ja Marcelluselt vande mite kellelegi vaimust rääkida. Samal ajal pöördub Laertes tagasi Prantsusmaale ja Norrasse saadetakse kaks saadikut. Teises vaatuses muretsevad kõik Hamleti hulluse pärast. Polonius arvab, et noormehe haiguse põhjustas armastus Opheila vastu. Ta räägib sellest kuningale ning nad otsustavad noored kokku viia. Vahepeal on Claudius pannud Rosencrantz'i ja Guildensterni Hamleti järele nuhkima, et teada saada, mis teda vaevab. Jälgitav näeb triki läbi ning jätkab hullu mängimist. Helsingöri lossi tuleb näit...
1973, peale koolide lõpetamist töötas Endla Tartus metallikunstnikuna (valmistas ehteid ja suuri dekoratiivvorme), seda kuni 1988. aastani. 1985. aastal astus ta Kunstnike Liitu. Saare maakonna peakunstnikuks sai Endla 1989. aastal, antud töökohal töötas ta 1994. aastani. Alates 1988. aastast asus Endla tööle Kuressaare Linnavalitsusse linnakunstnikuna, millega tegeleb ta siiani. Tema näitused on toimunud mitmes Eesti linnas, samuti ka Taanis, Rootsis, Saksamaal, Lätis ja Soomes. Külastatud näitusel olid kõik pastellimaalid, mida ühtekokku oli 33 tükki, nendest pooled on valminud käesoleva aasta, 2008, jooksul. Ülejäänud maalid olid alates 2003. aastast kuni 2005. aastani. Esimeses saalis oli enamikel piltidel kujutatud merd, maastikku, randa ja liiva ning nendega olid seotud inimesed, enamasti naised. Kuna tegu oli pastellimaalidega, milledel jääb hägune kujutis
tarbisid kogu oma järgneva elu jooksul teistest rohkem alkoholi, kusjuures selgelt tuli esile iga nähtud reklaami olulisus iga vaadatud reklaam tõstis tarbitud jookide mahtu ühe protsendi võrra. Kui nimetada tuntumaid alkoholreklaami keelamise näiteid teistest Euroopa riikidest, siis nt Norras ja Rootsis on keelustatud kogu alkoholireklaam, Soomes kange alkoholi reklaam, Prantsusmaal on keelustatud alkoholi reklaam televisioonis. Kangema alkoholi keeld kehtib ka Taanis, Belgias, Hispaanias, Iirimaal, Inglismaal jne. Leedu on vastu võtnud seadusemuudatuse, mille kohaselt hakkab 2012. Aasta algusest kehtima täielik alkoholireklaami keeld. Mina arvan, et alkoholi reklaamide keelustamine teeks meie riigile ja inimestele ainult head. Nagu juba öeldud, siis alkoholi reklaami täielik keelustamine võib selle tarbimist vähendada ligi 30%. See vähendaks omakorda kuritegevust, haigusi, vigastusi ja kindlasti ka alaealiste alkoholi tarbimist
1500-1568) (3,4 Mb) (2,8 Mb) rataslüüra, löökpillid. Kahehäälne vokaal, Laserplaadilt "Carmina fiidel, renessanslauto. Sanctorum". Salvestus kontserdilt Hørsensi Kloostrikirikus Taanis (28.08.98). RONDELLUS Rondellus on andnud menukaid kontserte Baltimaades, Skandinaavias, Poolas, Ungaris, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Shveitsis; Riia ja Vilniuse vanamuusikafestivalidel, keskaja nädalal Gotlandil, Norrtälje kammermuusikafestivalil, Kalmari renessanspSevadel, Bornholmi suvemuusikafestivalil, festivalil "Euroopa keskaeg" Hürsensis, festivalil "Komponistinnen und ihr werk" Kasselis,festivalil "Montalbane" Freyburgis, festivalil
Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt. Isa oli tal Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Grieg suundus 1863. aastal Kopenhaagenisse, kus ta viisitas mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi, samal ajal õppides kompositsiooni. Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki mälestuseks". Siit alates pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale. 1867. aastal lahkus Grieg Taanist ja asus elama Norra pealinna Oslosse. 1867. aastal osales ta Norra Muusikaakadeemia asutamises. Grieg andis kontserte mitmetes Euroopa riikides, nagu Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Inglismaal
Rahvastiku tihedus: 20,8 in/km2 Keskmine viljakus on 1,42 last iga naise kohta. Inimese oodatav eluiga on kuni 81 aastat. Rahvastik: 17,1% lapsed, 65,5%täiskasvanud, 17,4% eakad. Riigi rahvastik ei vanane, kuna noori ja vanu on enamvähem võrdselt. Paiknemise põhjused on lihtsad: Suuremates linnades on rohkem töökohti ning paremad õppimisvõimalused. Võrreldes naaberriikidega jääb Rootsi rahvastiku tiheduselt teisele kohale Norras ja Soomes on rahvastiku tihedus 16 in/km2, Taanis aga 127,9 in/km2. Väikelaste suremus: kokku 2.77 surma/1,000 elussündi meessoost: 2.93 surma/1,000 elus sündi naissoost: 2.59 surma/1,000 elus sünd Soolis-vanuseline koosseis KOK NAISE VANUS KU MEHED D TOTAL 8924 100% 4412 100% 4512 100% 0-4 461 5,17% 237 5,37% 225 4,99%
iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, taideloomingut, religioosseid elamusi. Nad idealiseerivad feodaalset katoliiklikku minevikku. Mõningad neist läksid üle katoliku usku, muutusid restauratsiooni ideoloogideks. Hiljem tekkisid romantilised koolkonnad Prantsusmaal, Poolas, Itaalias, Hispaanias, Taanis ja USA-s. Romantism kujutavas kunstis Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Arhitektuuris on romantismiajastule iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine. Romantism muusikas Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis-olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku
vahemikus 13,1 – 18,7 miljardit eurot. Eestis aastal 2013 valminud tuuleparkide koguinvesteering ületas 122 miljonit eurot. ...JA VEEL Tuulikud tootsid Euroopa Liidus 2014. aastal keskmiselt 10,2% vajaminevast elektrist. 2014. aastal lisandus Euroopas kokku tuuleenergiat 11,8 GW, sh meretuuleparke ehk offshore tuuleparke mahus 1,5 GW. Kui aastal 2000 asus 85% kogu Euroopa Liidu tuulikutest Taanis, Saksamaal ja Hispaanias, siis tänaseks on nende riikide osakaal kukkunud 33%-le, mis viitab tuuleenergia laialdasele kasutuselevõtule üle kogu Euroopa. ALLIKAD https://forte.delfi.ee/news/maa/kas-on-voimalik-et- tuulepargid-tekitavad-kliimamuutust?id=88504649 https://et.wikipedia.org/wiki/Tuulepark http://www.tuuleenergia.ee/about/tuuleenergia- euroopas-ja-maailmas/ http://www.tuuleenergia.ee/about/statistika/ http://www
Töötuskindlustuse kohustuslikkus tuleneb peamiselt tulevasest ebakindlusest, sest kuigi üldine töötuse määr võib olla prognoositav, pole konkreetse inimese töötus kindel. Kui töötuskindlustus oleks vabatahtlik, eelistaksid lähitulevikus töötuks jäämise ohus inimesed töötuskindlustust ja suurema sissetulekuga inimesed säästaksid pigem iseennast. Riigid, kus töökindlustus on vabatahtlik. Soomes, Rootsis ja Taanis on töötuskindlustus vabatahtlik. Kuid enamik töötajaid liitus sellegipoolest töötuskindlustusskeemiga. Nendes riikides on kõigile töötutele tagatud ka põhiline riiklik kaitse, st tegelikult on töötuskindlustus täiendav kindlustus töötuse riski vastu Töökindlustuse plussid Oluline töötu kiire naasmine tööhõivesse, kuna pikaajaline tööturult eemalolek vähendab töötu motiveeritust töötada.
Ülesanne „10 kuulsat sakslast” Kaimar Pihlapuu 1.Martin Luther Johann Gutenberg(c.1400-1468) • Enne teda paljundati raamatuid neid käsitsi ümber kirjutades. 2.Albrecht Dürer(1471-1528) • Oli akvarellvärvide kasutuselevõtja • Ta sai kaasa elada mõlemale hiigelpöördele Euroopa ajaloos – Ameerika avastamisele (1492) ja reformatsioonile (1517). 3.Johann Sebastian Bach(1685-1750) • Oma eluajal oli ta tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles ca 60-70 aastat peale surma. Praegu peetakse teda üheks suurimaks heliloojaks terves muusikaajaloos. 4.Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) • Rikkast perekonnast. Lapsi õpetas isa ja läbi aegade kokku kaheksa koduõpetajat. Noormees õppis ladina, kreeka, heebrea, inglise, prantsuse, itaa...
ülejõukäivalt kallis; · Eesti saartel ja rannikualadel, samuti avatud maastikuga sisemaal on tuuletingimused piisavalt head; · Jääb üle ainult poliitiline tahe, mis paistab tulenevat eeskätt Eesti Energia poolt, kelle arvamus on, et tuuleenergiat edasi arendada pole soovitav. 5. Olukord mujal maailmas: · Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, kus saadakse kõige suurem osa maailma tuuleenergiast; · Taanis aga saadakse tuule abil tervelt 19% riigi elektrienergiast; · Palju kasutatakse tuulikuid veel Hispaanias, Portugalis, Ameerika Ühendriikides, Iirimaal ja Indias; · USA California osariigis asub maailma suurim tuulepark, mille koosseisus on ligikaudu 14 000 tuulikut. 4 Tuulegeneraatorite park Hispaanias Kasutatud kirjandus: 1. http://rauge.ee/energiapark/uploads/files/eklass/stend/Tuul.doc 2
Ülemaailmse majanduskriisi ,,süüdlaseks" oli USA. USA-s oli palju vabariiklasi, demokraatia ning turumajanduse pooldajaid, nende seas ka presidendid Calvin Coolidge, Herbert Hoovert. Kuigi kommunistide ja natsionaalsotsialistide toetus kasvas ka USA-s, ei olnud nende mõju nii suur kui ,,sünnimaal" Euroopas. Inglismaa oli juba pika ajalooga parlamentaarne monarhia ning samuti toetas turumajandust. Nagu ka Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Rootsis, Taanis ning Norras oli Inglismaal olemas majanduse riikliku reguleerimise mehhanismid ning kujunenud välja ka sotsiaalkindlustuse süsteem. Seega saabus majanduskriis nendesse riikidesse veidi hiljem ning see oli mitte nii sügav kui USA-s. See soodustaski seda, et kommuniste ja natsionaalsotsialiste toetajate arv ei jõudnud tõusta väga kõrgele, mis siis soodustakski diktatuuri kehtestamist ning ettevõtete tegvuse täieliku kontrollimist riigi poolt. Saksamaal oli aga poliitiline olukord halvem
mobiiltelefoni prototüüpi DynaTAC. Prototüüp kaalus 1kg, kuid enne müügile tulekut(1983) suudeti kaalu vähendad 500kg-ni. · 1979. aastal katab Tokyot maailma esimene 1G mobiilside võrk, mis paari aasta möödudes kattis tervet Jaapanit ja oli esimene kes kattis terve riigi 1G võrguga. Esimesed kaasaskantavad mobiilid · 1981. aastal avatakse esimene 1G rahvusvaheline mobiilsidevõrk Nordic Mobile Telefone. Võrk avati Saudi Araabias, Rootsis, Norras, Taanis ja Soomes. · 1983. aastal avati ka USAs esimene 1G võrk, mille kõige levinuim telefon oli DynaTAC · 1991. aastal avab Radiolinja Soomes esimese GSM (2G) võrgu. · Maailme esimene 3G võrk pandi tööle Jaapanis 2001. aastal. Mobiilside areng Eestis · 1991. aastal avas EMT Tallinnas oma esimese 1G võrgu, mis aasta lõpus ka Tartus levis. · Järgmiseks aastaks on võrguga kaetud kõik linnad. Kliente on 2500, kuigi mobiiltelefonid maksid autohinda. · 1995
mööda liikusid kaupmehed Venemaalt Lääne-Euroopasse ning tagurpidi. See oli oluliselt mõistlikum laevatee kui Põhja- ja Lääne-Eesti rannikuala kaudu kulgevad mereteed. Püüti leida kõie mugavamaid kaubavahetudteid ning seda tehti siiski oma kasuks. Ta tänapäeval püüavad enamus inimesi leida kindla ja ratsionaalse elutee, mida möödudes ei oleks kaotus ja raskus nii suur. Teiseks põhjuseks võis olla Eesti naabermaade hõivatus hädalikude poliitiliste küsimustega -- Taanis ja Rootsis toimus maa tsentraliseerimine kuningavõimu ümber, saksa idakolonisatsiooni käigus oli aga esmalt vaja murda lääneslaavi hõimude vastupanu. Kõik suurriigid olid nii omades probleemides kinni püütud, et ei leitud edukama kaubanduse planeerimiseks aega. Alles hiljem, ristiusustamise ajal leiti kasulikkuts ka põhjapoolsetel Eesti aladel. Oluliseks ajalooliseks rakurssiks oli ka 1202-1237 aastatel eksisteerinud Mõõgavendade ordu
BERINGI MERI 1.MERE ASEND Beringi meri asub Vaikse ookeani põhjaosas.Läänest piirab seda Kamtsatka poolsaar, loodest Tsuktsi poolsaar, kirdest Alaska, lõunast Aleuutide saarestik. Joonis1. Beringi mere asend 2.MERE NIMI Beringi meri on oma nime saanud meresõitja Vitus Bering'i järgi, kes elas 1681.1741. aastatel. Ta oli Taanis sündinud, kuid vene päritolu meresõitja, kommodoor. 3.ÄÄREMERI Beringi meri on ääremeri, mis on ühenduses Põhja-Jäämerega Beringi väina kaudu.Beringi merd ümbritsevad Aleuutide saarestik ja üks suuremaid saari on seal Saint Lawrence 4.SUURUS JA SÜGAVUS Võtab enda alla 2,3 miljonit km² Vaikse ookeani põhjaosast. On Põhja- ja idaosas madal, keskmiselt 200 m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Kõige sügavaim koht ulatub 5500 m. Kirdes ja põhjas on mandrilava
Saksamaal Ehitatud kohalike farmerite poolt nende pühaku, Bruder Klausi, auks Saint-Michel d'Aiguilhe kabel Asub Le Puys, Prantsusmaal Ehitatud 962 Kabelisse viib 268 kivist trepiastet 82m kõrge Grundtvigi kirik Asub Kopenhaagenis, Taanis Ehitati 1921-1940 Sai nime Taani filosoofi ja hümni autori, Nikolai Frederik Severin Grundtvigi järgi 49m kõrge, 35m lai Asub Madridis, Hispaanias Paraportiani kirik Asub Kreekas, Mykonose saarel Ehitamist alustati 1425 ja polnud lõpetatud kuni 17. sajandini Hallgrimuri kirik Kirik asub
Soomlase kinnine iseloom. Tegutses dirikendina, heliloojana. Looming: Esimesel kohal on sümfooniad ja neid on tal seitse. 2) Programmiline muusika- ,,Kalevala"ainelised teosed 3) Orkestriteos ,,Finlandia". On kirjutanud veel soololaule, filmimuusikat jne., Edward Grieg (1843-1907) Sündis Bergenis, õppis klaverit, Noora tuntud viiuldaja Ole Bulli soovitusel edasiõppimine Leipzigis, eeskujud Schumann ja Mendelssohn, elamine Taanis, kompositsiooniõpingud Niels Gade käe all, abielu nõo Nina Hagerupiga, elamine Oslos eraõpetaja ja dirigendina, Oxfordi ja Cambridge'i audoktor; kaunis, siiras ja varjunditundlik muusika; inspireeringud Norra rahvamuusikast; loonud miniatuure, klaverikontserte ja instrumentaalset kammermuusikat; Antonin Dvorak (1841-1904) Sündinud Nelahoseves; õppis külakoolis viiulit; oreli ja muusikateooria õpingud; elu Prahas
● WWF-i asutajad nõustusid, et see suur karvane loom sobiks suurepäraseks logoks. ● Esimene visand on tehtud Briti keskkonnakaitsja ja kunstniku Gerald Wattersoni poolt. WWF ja Eesti ● Eestis WWF-i haru pole ● Koostöö toimub WWF-i ekspertide, keskkonnakaitsjate ja rohelise liikumise aktivistidega. ● Eestimaa Looduse Fondi peamisteks välismaisteks partneriteks on WWF tütarorganisatsioonid Soomes, Rootsis ja Taanis. Saavutused ● WWF on aidanud luua rohkem kui 500 loodusparki ja on kaitsnud rohkem kui 1 miljardi aakri ulatuses olevaid metsa olevaid elupaiku ● On aidanud säilitada väljasurevaid ning ohustatud liike. ● Earth hour ehk tund Maa jaoks ● Ja palju muud. Tuleviku eesmärgid ● 2050. aastaks inimkonna globaalne jalajälg jääb Maa võime piiridesse säilitada elu ja meie planeedi loodusvarad on jaotatud võrdselt. ● Silmapaistvamad looduslikud paigad oleks säilinud.
ARHUSI KONVENTSIOON ÜLIÕPILANE · Konventsioon loodi 1998 aastal 25. juunil Århusis Taanis ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmete poolt · Eesti liitus konventsiooniga samal kuupäeval. · Konventsiooni eesmärgiks on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele. · Eesti ratifitseeris konventsiooni 6.juunil 2001 aasta. · Põhinõudeks võimudele on aruannete koostamine ning tegevuse avalikustamine. KONVENTSIOONI KOLM PÕHIÕIGUST 1. Keskkonnainfo kättesaadavus (igasugune info nii kirjalikult,
küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Enne esimese maailmasõja toimumist oli demokraatlikke riike vähem, kui peale sõda. Pärast demokraatlikke suurriikide võitmist kasvas nende maine. Uued riigid võtsid otsustada demokraatia kasuks. Esimestel maailmasõja aastail suurendati demokraatlikke õigusi. Parlamentaarne demokraatia kehtis aastal 1939 Norras, Rootsis, Soomes, Islandil, Suurbritannias, Iirimaal, Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Taanis ja Tsehhoslovakkias. See püsib siiamaani nendes riikides. Valijaskonda suurenes demokraatlikus ühiskonnas ligi 3 korda. Valimisõiguse said mehed alates 21. eluaastast. Naistele anti ka valimisõigus, kuid nemad said valida alates 30. eluaastast. Aastail 1920-1930 läksid paljud riigid demokraatialt üle diktatuurile. Asi oli selles, et tekkis pettumus, demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Põhjusteks olid muutused
koomas inimese elushoidmine on liiga kallis. Juhul kui pole tegemist ahnete pärijatega kes ihkavad panna oma käsi suurele varandusele. Siis pole eutonaasia mitte tegemine isegi mõeldav. Vanainimestel on suures koguses rohte mida nad peavad võtma, et elada. Osadel neist on vähem vedanud ning nad on veel ka voodihaiged, kelle elu kulgeb voodis lebades. Kas siis ei oleks inimlik teha neile eutonaasia, kui nad ise seda soovivad, võimalik, et on. Näiteks Taanis tegutsenud tapjaõde tegi vanakeste soovid teoks, iseasi kas kõik vanurid olid sellega nõus. Selleises olukorras oli eutonaasia nii mõrv kui ka halastus. Keegi ei saa nõuda surma, kuid inimesed kellel ei ole lootust tervise paranemiseks, ainult hetkelisteks leevendusteks peaks olema võimalus pääseda. Kuid nad peaksid sügavalt järele mõtlema mis on õige neile ja nende armsamatele. Koomas olijatel kahjuks ei ole võimalus otsustada oma elu üle, nende saatus on perekonna kätes
Energiajookide mõju organismile Energiajookide liigtarbimine võib põhjustada iiveldust ja oksendamist. Rikub elektrolüütide tasakaalu. Energiajooke ei tohiks tarbida epilepsiahaiged, sest need joogid võivad esile kutsuda tõsiseid haigushooge. Samuti ei tohiks energiajooke pruukida lapsed ja lapseootel naised. Selliste energiajookide nagu Rockstar ja Monster Energy joomisel suureneb oht haigestuda 2. tüüpi diabeeti. Energiajoogid on keelatud Prantsusmaal, Taanis, Norras, Islandil ja Uruguays. Prantsusmaal keelati energiajookide müük pärast seda, kui 18aastane korvpallur jõi enne mängu 4 toosi energiajooki ja hiljem suri. Ühes California ülikooli linnakus keelati energiajookide müük pärast seda, kui kaks noormeest jõid enne mängu energiajooki ja jäid tõsiselt haigeks. Ühel neist tõusis pulss 190ni. Energiajoogid ja alkohol Viimastel aastatel on noorte hulgas muutunud populaarseks viina ja energiajoogi kokteil.
Saksamaa asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mis asub Tallinnast 1045 km kaugusel. Berliini geograafilisteks koodrinaatideks on 52° 31 0 N, 13° 24 0 E. Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta, Taanis 127,9 in/km², Poolas 123,1 in/km², Tsehhis 134 in/km², Austrias 100,2 in/km², Sveitsis 183,9 in/km², Prantsusmaal 97 in/km², Luksemburgis 194 in/km², Belgias 358,7 in/km² ja Hollandis 392 in/km². Suurim on ta endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud. Väiksem tihedus on Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-
Toitainete sisalduse kasv- vetikate vohamine- hapniku sisalduse vähenemine Võõrliigid Nafta- ja õlireostused 8. Läänemere rannikutüübid (pank- laug, järsak- ja skäärrannik) Pankrannik- esineb seal, kus meri randa murrutab, esineb vähe, põhiliselt eestis nt. Pakri pank Laugrannik- esineb seal, kus toimub setete kuhjumine, paljud rannad läänemere kaldal. Järsakrannik- leidub võrdlemisis vähe, nt. Taanis ja Saksamaal (rügeni saarel) Skäärrannik- on madalad kaljusaared. Neid on palju Põhjalahe suudmes. 9. Läänemere arengustaadiumid (kui nimed on ette kirjutatud, siis peab teadma millega on tegemist). Balti jääpaisjärv- tekkis mandrijää sulamisvette kokkuvoolamisel. Põhjalahe osa kattis aga veel mandrijää. Joldiameri- nimetus tuleb ühest fossiilist mida onn leitud Stockholmi lähedalt.
STIIL. LOOGIKAVEAD. VORMI- JA SÕNAKORDSUS Taanis loeti loenguid Euroopa Liidu rahanduspoliitikast. Sellise seisukoha kohta võib lühidalt öelda – rumal jutt. Laupäeva öösel pidutses võidukas Eurovisiooni meeskond öises Tallinnas. -me me ja -te te Praegu vaatleme me juhtumit, … Käändelõpu kordus President sõitis laupäeval vastavalt varasemale kavale Prantsusmaale. Ükskõik, kellega tehnikaga kokkupuutuvatest inimestest juttu ajada … Kaassõna kordus
Võimsaim hüdroelektrijaam asub LõunaAmeerikas, Parana jõel Brasiilias ja Paraguay piiril. Euroopas toodetakse suurem osa veeenergiast Skandinaaviamaades (Norra, Rootsi), Islandil, Alpi riikides (Prantsusmaa, Itaalia, Sveits, Austria) ja Venemaal. Tuuleenergia kasutamine on piiratud, sest tuuleenergia õigustab vaid nendes piirkondades, kus tuule keskmine kiirus on vähemalt 6meetrit sekundis. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USAs, Taanis, Hispaanias ja Indias. Maailma suurim tuulikupark asub Californias, kus töötab ligi 14 000 tuulikut. Tuulikud mõjutavad ka keskonda, tekitades müra ja takistades lindude lendu. Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja praegusel ajal veel kallis. Teatud piirkondades võib olla väga otstarbekas ja aidata säästa teisi energiavarasid ja keskkonda. Välja on
Näiteks venelased ei pidanud sageli oma sõna ja tulid hilinemisega või ei tulnud üldse appi. 1217. aastal toimunud Madisepäeva lahingus, mille lõpptulemusena jäid eestlased alla ning Norgorodi vürsti, kes lubas lisajõude, ei saatunud mitte kedagi appi. Eestlased ei teinud head koostööd naaberrahvastega, et ennetada neid olukordi, kui nad oleks teadnud, oleksid palunud mujalt abivägesid. Samuti puudus eestlastel ühtne suur juht. Taanis oli selleks kuningas Valdemar II, liivlastel Kaupo, Novgorodil vürst Jaroslav. Eestlastel olid olemas mitmesugused vanemad, nagu näiteks Lembitu, aga kindlat juhti ei olnud. Et eestlastel puudus selline inimene, sellepärast ei toimunud õiget valitsemist ning vägede juhtimist, mis oleks olnud kindlasti suureks plussiks eestlasetele vabadusvõitluses. Eestlased ei olnud piisavalt arenenud ning ei osanud ette arvata, et sellist inimest läheb vaja.
Pisa basiilikana ehitatud toomkirikul oli kuppel nelitise kohal, kiriku juurde rajati kupliga ümarhoone ristimiskabel ja eraldi seisev kellatorn nn viltune torn. Veneetsias ehitati Bütsantsi eeskujul Püha Markuse kirik 5 kupliga tsentraalehitis. Itaalia kirikute fassaadid olid dekoreeritud, tihti eri värvi marmorist kujundatud geomeetrilise mustriga. · Põhja Euroopas tähtsamad kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis . Norras paljud kirikud puust. Kasutati viikingite laevaehitusoskusi ja viikingite mütoloogiale viitavaid kujundeid (lohepead) ja paelornamentikat. Norra kirikud koosnevad palksõrestikust , neile löödud laudvoodrist, kõrgest katusest. Püstpalgid eraldavad lööve. · Romaani stiili profaanarhitektuuri põnevaima osa moodustavad linnused. Tähtsaimad osad müür ja tornid, müüride taga hooned.
tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemeliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, kus saadakse kõige suurem osa maailma tuuleenergiast. Taanis aga saadakse tuule abil tervelt 19% riigi elektrienergiast. Palju kasutatakse tuulikuid veel Hispaanias, Potugalis, USA-s, Iirimaal ja Indias. USA California osariigis asub maailma suurim tuulepark, mille koosseisus on ligikaudu 14 000 tuulikut, mis toodavad ligikaudu 1,2% osariigi elektrienergiast. Tuuleenergia puudusteks loetakse müra tekitamist, lindude lennu segamist ja maastikupildi rikkumist (nn visuaalne reostus). Müra vähendamiseks on tänapäeva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
