· Eesti keskaeg hõlmab tavaliselt perioodi 13. sajandist kuni Liivi sõjani. Ennekõike sobib see jaotus iseloomustama poliitilist ajalugu, alates maa vallutamisega ristisõdijate poolt (Eestlaste muistne vabadusvõitlus) ja lõppedes ristisõdijate poolt loodud riikide hävinguga. Varem nimetati entud perioodi tihti orduajaks, mis pole aga kuigi täpne, sest lisaks ordule olid maaisandateks ka piiskopid ja kuni 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti Taanile, mistõttu seal saaks eristada ka Taani aega. Eesti keskaega tavaliselt väiksemateks alaetappideks ei jagata. · Eesti varauusaeg on periood, mida piiritletakse umbkaudu aastatega 15501800, sageli loetakse selle alguseks kas Liivi sõja algust aastal 1558 või Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemist 15611562 ning lõpuks talurahvareforme Eestis 19. sajandi alguses (eriti 1816/1819 pärisorjusest vabastamised). Et selle perioodi esimene oli poliitiliselt
-13. sajandil oli nende võim nii suur, et ületas tihti kuningavõimugi. Birger Jarlinil 13. sajandi keskpaigast õnnestus luua suhteliselt tugev keskvõim ning loodi nn. Provintsiseadustik, mis piiras maakondade iseseisvust. Magnus Eriksson Valitses aastail 1319-1363. Oli oma valitsusaja algul ka Norra kuningas, kuid vastuseisu tõttu pidi Norra krooni loovutama oma pojale, Haakon VI-le. Tema valitsusajal riik nõrgenes aadlike ja keskvõimu konfliktide tõttu ning oldi ka sunnitud Skåne Taanile loovutama. Vastuseis viis nii kaugele, et Magnus Eriksson tagandati kroonilt ning võimule sai Magnuse õemehe poeg Mecklenburgi Albrecht, kes langes kohe suurde ebasoosingusse oma võõramaise päritolu pärast. Kuninganna Margarete ja Kalmari unioon 1397 Kuninganna Margarete oli Taani kuninga Valdemar IV tütar, kes oli abielus Norra kuninga Haakon VI. Kuna aga Valdemar IV ei olnud poega, läks peale Haakon VI surma Norra kroon Margarete ja Haakoni noorele pojale Olufile ning
Versailles' rahuleping · 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. · Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Saksamaaga sõlmitud Versailles'i rahuleping, mille kohaselt mpidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uuutele riikidele. · Lõpuks tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud ehk maksta reparatsioone, mille suuruses Pariisis siiski kokku ei suudetud leppida. · Pariisi rahukonverentsil sõlmitud lepinguis leidus hulgaliselt ebaõiglust. Probleemide lahendamise asemel tekitasid lepingud uusi pingeid, mis paarikümne aasta pärast viisid uue maailmasõjani.
EESTI VARAUUSAEG (1558-1710) Varauusaeg-humanismi teke, barokiaeg. Euroopas keskaja lõpuks suured maadeavastused, 1492 ideaalseks. Oluline ka Konstantinoopoli langemine, 1453, samuti ühe perioodi lõpp, üle-euroopalises kontektsis suur tähtsus. Sakslaste jaoks 1517 keskaja lõpp, tõi kaasa revolutsioonilised muudatused, vastanduv varasemale. Rootsis selge vahe keskaja ja uusaja vahel, 1523, kui lüüakse lahti Kalmari unioonist ja asendatakse tänapäevase Rootsi riigiga, Gustav Vasa kuningaks saamine. Eesti ajalugu tuleb vaadata laiemas kontekstis, mitte ainult Eesti ajaloo seisukohast. Kuidas määratleda Eesti ajalugu? Eesti ala on jaotatud erinevate riikide, pretendentide vahel. Etniline Eesti ala ei jookse mööda tänast riigipiiri. Tuleb lähtuda ka idapoolsetest aladest, Ingeri aladega, piiriproblemaatika Kalendriküsimus Juliuse e vana ja Gregoriuse e uus kalender. Rootsi jääb vanale, Poola uuele. 17.saj kont...
ambitsioonide tõttu Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: - formaalselt kuulus Püha Saksa-Rooma Keisririigile - piirkondlik ülemvõim kuulus kas: 1. Saksa Ordu Liivimaa harule/ Liivi Ordule või 2. Piiskoppidele & kloostritele või 3. Linnriikidele (Hansalinnade kodanlusele) - Ordul ja piiskoppidel oli vasalle: Läänimehed-mõisnikud: aadliseisuse algus. Esimesena hakkas territoriaalne vasallkond arenema rüütelkonnaks Taanile kuni 1346 aastani kuulunud Harju-Virumaal. - Vana-Liivimaa maapäev alates 1420ndatest. Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: talupoegade olukorra õiguslik alus - Sakslaste koloniseeritud Elbe idapoolses piirkonnas kasutati erinevat läänisüsteemi kui Lääne- Euroopas: läänes mitmesugused läänihärruse vormid (nt poliitiline-, majanduslik-, kohtuvõim) ei koondunud ühe isiku kätte ja talupojal oli mitu isandat
rahuläbirääkimistele. 1719. aastal Stockholmis Preisimaa ja Hannoveriga sõlmitud rahulepinguga poolitati Ees-Pommeri Peene jõe kohal: idapoolne osa (Stettin) läks Preisimaale, läänepoolne (Stralsund, Greifswald, Rügeni saar) jäi edasi Rootsi valdusesse. Läänemere lõunaranniku teistest valdustest jäi Rootsile alles Wismar, Bremen-Verden tuli loovutada Hannoverile. 1720. aastal Taaniga sõlmitud Frederiksborgi rahuga kohustus Rootsi maksma Taanile väinatolli. Viimasena sõlmis Rootsi 1721. aastal rahu Venemaaga. Selle lepingu järgsed territoriaalsed kaotused olid Rootsile suurimad: Venemaale läksid Ingerimaa ning Eesti- ja Liivimaa koos Lääne-Eesti saartega. Venemaa lubas sealjuures, et tagab Balti erikorra püsimise (luteri kirik, saksa keel ja õiguskord). Soome sai Rootsi küll tagasi, olles siiski sunnitud loobuma Karjala kannasest koos Viiburiga
-13. sajandil oli nende võim nii suur, et ületas tihti kuningavõimugi. Birger Jarlinil 13. sajandi keskpaigast õnnestus luua suhteliselt tugev keskvõim ning loodi nn. Provintsiseadustik, mis piiras maakondade iseseisvust. Magnus Eriksson Valitses aastail 1319-1363. Oli oma valitsusaja algul ka Norra kuningas, kuid vastuseisu tõttu pidi Norra krooni loovutama oma pojale, Haakon VI-le. Tema valitsusajal riik nõrgenes aadlike ja keskvõimu konfliktide tõttu ning oldi ka sunnitud Skåne Taanile loovutama. Vastuseis viis nii kaugele, et Magnus Eriksson tagandati kroonilt ning võimule sai Magnuse õemehe poeg Mecklenburgi Albrecht, kes langes kohe suurde ebasoosingusse oma võõramaise päritolu pärast. Kuninganna Margarete ja Kalmari unioon 1397 Kuninganna Margarete oli Taani kuninga Valdemar IV tütar, kes oli abielus Norra kuninga Haakon VI. Kuna aga Valdemar IV ei olnud poega, läks peale Haakon
Vaja läheb mul ju tunnistusi kindlamaid kui see. Las näitemäng siis näidatagi nüüd, kas lellel on või pole hingel süüd. 7. stseen Ilmuvad KUNINGAS, KUNINGANNA, POLONIUS, ROSENCRANTZ, GUILDENSTERN, siis ka OPHELIA. KUNINGAS: Kas juhuslikult juttu käänates ei saa talt välja meelitada te, kust tuleb kõik see sonimine - Taanile, ja meile ohtlik palavikujamps? ROSENCRANTZ: Ta tunnistab, et vaim tal hälbib teelt, kuid põhjust mingi hinna eest ei ütle vaid põikleb osavasti kõrvale. GUILDENSTERN: Ei lase sugugi end usutleda, kui õhutame teda tunnistama, mis on tal tõeliselt. On hullumoodi kaval.
näitajate võrdlemisel Eestiaegsega tuleks kasutada varasemaid andmeid. MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1919. aasta jaanuaris algas Pariisi rahukonverents, mille üheks tähtsamaks tulemuseks oli sama aasta 28. juunil sõlmitud Versailles' rahuleping. Lepingu tingimused olid saksamaa jaoks väga rasked. Prantsusmaa sai taas Elass-Lotringi oma valdusessse. Endise Saksa keisririigi alasid jagati ka äsja tekkinud Poola riigile ja Tsehho-Slovakkiale ning Belgiale ja Taanile. Dansig (Gdansk) kuulutati vabalinnaks. Memel (Klaipeda) läks Leedule. Liitlaste käsutusse läks maavarade poolest rikas Saarimaa. Saksa riik kaotas kaheksandiku oma territooriumist. Kaotas mitu miljonit sakslast ja väga paljud jäid elama väljaspool Saksamaad. Võitjate kätte läksid ka endise saksa keisririigi asumaad. Saksamaa kuulutati sõja süüdlaseks, kes pidi sõjaga tekitatud kahju hüvitama. Saksamaa pidi maksma võitjatele reparatsoone (kahjutasud)
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
Austriaga) II Taani sõda Põhja-Saksamaal (1625-29) - Kat. edenemine Põhja-Saksamaal aladel jätkub (alam-saksimaal) - Prantsusmaa (Richelieu) ja Holland, inglismaa sekkuvad rahastajatena + Taani - Keiserliku palgasõduritest koosneva professionaalse sõjaväe juht Albrecht von Wallenstein (suri 1634) - Lübecki Rahu (1629) Keisri ja Taani vahel (W. on okupeerinub läänemere ranniku ja oht Jüüdi poolsaarele soodne Taanile Tulemus: · Võidurõõmus Saksa keiser annab välja: Restitutsiooniedikt (1629), mille järgi Kõik peale aastat 1552 Luterlaste kätte läinud endised Kat. kiriku läänistused ja piiskopitoolid (mh. Bremen ja Lübeck) kuulusid tagastamisele (sisuliselt vasturef. sunniviisiline teostamine P.Saksamaal) - Wallensteini vallandamine (1630), kat. armee Tilly kätte (vale otsus) III Rootsi sõda Saksamaal (1630-35) - Sõjaõnn pöördub Prot. poolele !
1998. aasta septembris toimunud konverents Lundis oli pühendatud kommunikatsiooniprobleemidele. Viimane konverents toimus 1999. a septembris Taanis Nyborgis, kus käsitleti muudatuste protsesse ettevõtteis. Tänapäeval areneb ergonoomika kiiresti Brasiilias ja Singapuris. Brasiilias on üle kümne spetsialiseeritud ergonoomikakeskuse. Seal on välja antud ja toimib ergonoomikaseadus. Singapuris jääb ergonomistide arv miljoni elaniku kohta alla ainult Taanile. Ergonoomikat õpetatakse suhteliselt palju Tallinna Tehnikaülikoolis, eriti mitmes käitismajanduse instituudi bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppeaines. Ergonoomika küsimusi käsitletakse ka ehitus- tootluse instituudis (ehituspraktika), teedeinstituudis (liikluskorraldus ja ohutus), elektriajamite ja jõuelektroonika instituudis (elektervalgustus, tooteloome ja leiundus), mäeinstituudis, humanitaar- ja
o Vaimuliku poole tähtsamaiks võimukandjaks oli Vana-liivimaa Riia peapiiskop. Talle allusid tartu, saare-lääne ja kuremaa piiskop. o Tartu piiskopile kuulusid muistne Ugandi maakond ja Vaigla lõunaosa, pealinn oli Tartu. o Saare-Lääne piiskopkond moodustus Läänemaast ja Saaremaast, osa sellest territooriumist kuulus aga Liivi ordule, pealinn oli Haapsalu (algselt Vana-Pärnu) o Tallinna piiskop omas Taanile kuuluvas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu ja allus Lundi peapiiskopile Lõuna- Rootisis. PÕLISRAHVA ÕIGUSLIK OLKUKORD HALVENEB. o Kes olid ristiusu vastuvõtnud, need kuulutati pm vabadeks, nende maaomandid jäid püsima kuid ometi muutusid majanduslikud tingimused talurahva jaoks raksemaks. o Kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks, kuigi oli väga oluline talurahva elatusallikas.
Saare-Lääne piiskop müüs aga oma valdused rutuga Taani kuningas Frederik II-le, kes maa valitsemise andis omakorda oma venna hertsog Magnuse kätte. 1560 aastal algas uus venelaste pealetung ning Liivi ordu väed purustatakse 2.augustil Härgmäe lahingus. Peagi langes venelaste kätte Viljandi. Järgnes paanika maa valitsejate seas ning 1561 aastaks on kõik oma senised valdused üle andnud: · Tallinn, Harju-, Viru- ja Järvamaa alistusid Rootsi kuningas Erik XIV-le · Saaremaa jäi Taanile · Ülejäänud Eesti ja Läti alad (mida venelased ei kontrollinud) läksid Poola riigi koosseisu. 19 Vaatamata Vana-Liivimaa riikluse lakkamisele sõjategevus ei peatunud. Aastatel 1563-1570 pidasid Rootsi ja Taani maha nn Seitsmeaastase sõja ning osa lahingutest toimus ka Eesti aladel. Mõlema poole
saarlaste vastuhakule aastail 1236-1241. Mõõgavendade ordu liitmine Saksa orduga- Peale Saule lahingut toimusid läbirääkimised mõõgavendade ordu ja Saksa ordu vahel. 1237. aastal kinnitas paavst ordude ühendamise ja kuulutati ühinemise välja Marburgis. Edaspidi ordu sai tuntuks kui Saksa ordu Liivimaa haru. Stensby leping- 7. juunil 1238. aastal jõuti kokkuleppele ja sõlmiti Stensbys leping Saksa ordu ja Taani kuninga vahel. Revala, Järva, Harju ja Viru anti tagasi Taanile. Taani pidi loovutama Järvamaa, tingimusel et ordu ei ehita sinna linnust ja maa jääb Tallinna piiskopi diötseesi. Kuningas lubas, et ta ei ründa Saaremaad ega Läänemaad. Ordu lubas, et ei ründa tagasi antavatele maadele. Saarlaste lepingud Saksa orduga- Piiskop Alberti ja mõõgavendade poolt juhitud sissetung Saaremaale 1227. aastal sundis saarlasi alistuma ja sõlmima lepingu Saksa orduga. Saaremaa võttis vastu Lübecki üleskutse ühineda koostööga Taani kuninga vastu.
Põhikompositsioon koosnes nii mauri- kui ka renessansiteemadest (vt Aiakunst läbi aegade I, lk 80). REGULAARAIAD SKANDINAAVIAMAADES Skandinaaviamaadest tulevad barokk- ja rokokooajal kunstimaadena arvesse Taani ja Rootsi, vähemtähtis on Norra, veel tugevamini jääb tagaplaanile Soome. ROOTSI REGULAARAIAD Kuninganna Kristiina tutvustas Prantsuse ideid Rootsile esimest korda 17. saj keskel. 17.-18. saj oli Rootsi kunstiajaloos õitseajaks ning sarnaselt Taanile etendasid siin tähtsat osa välismaised meistrid. Seni valitsenud Hollandi ja Saksa mõju orienteeritakse 17. saj esimesel kolmandikul arhitekt Simon de la Vallée poolt ümber Prantsusmaale ja Itaaliale. De la Vallée oli tulnud Madalmaadest, kus ta oli mõnda aega töötanud. Ta kujundas mõned regulaarsed alleede, Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 85
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
