Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"taanile" - 420 õppematerjali

taanile - -> orduriik saab venelastelt lüüa, Viljandi langeb venelaste kätte --> Tallinn annab Rootsile ustavusvande, orduriik + Riia peapiiskopkond allub Poolale --> Tallinna piiramised ebaõnnestuvad --> Poola pealetung venelaste vastu --> Vaherahu Poola ja Venemaa vahel --> Vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel --> Lõplik rahu
thumbnail
14
doc

10 klassi ajaloo eksam

1561 rootslased Põhja-Eestis: juuni algul kehtestati Põhja-Eestis Rootsi võim. 4. juuni­6. juuni ­ Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkond koos Tallinna linnaga annavad ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le 28. november ­ Liivi ordu ja Riia peapiiskop annavad oma alad, sealhulgas Lõuna- ja Kesk-Eesti, Poola kuningale Zygmunt II Augustile; Riia linn jääb aga kuni 1582. aastani vabalinnaks 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile : Magnus saabus taas Kuressaardeja lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond. Frederik II- Taani kuningas. Rzeczpospolita- 1569. aastal sõlmitud Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi Lublini uniooni vahel. Loodi suurvürstivabariik, mis mõistetavalt pidas Liivimaad oma valduseks. Ivan IV (Julm)- Vene tsaar, tuntud oma julmuse poolest. 22. Liivi sõja lõpp. Eesti ala kolme kuninga valduses Pontus De la Gardie- Rootsi vägede juht. Juhtis 1581...

Ajalugu
168 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti, muinasaeg

Seda lahingut on kirjeldatud taani kroonikates- eestlased peaaegu võitmas, taanlased ei suutnud linnust vallutada. Aga sis tekkis taevasse taani lipp ja see olevat maha kukkunud ja sellest said nad suurt jumalikku jõudu. Fakt on aga see , et taanlased võitsid selle lahingu. Pärast tallinna vallutamist asusid veel põhja eestis ristimist. Sellega seoses ­ see ei meeldinud alberitile, arvas et põhja-eesti alad sis ju taanile , ta püüdis oma vägedega ka p-eestisse tulla. 1220 tulid sakslased p-eestisse ja algas nn "võiduristimine" taanlaste ja sakslaste vahel. Kes ristis esimesena alad ja külad, sai piirkonna endale. Eestlased kasutasid seda ilmselt ka enda kasuks. Eesmärk oli kristluse levitamine, aga tegelikkuses võimus ja maas küsimus. 1220 saabusid rootslased läänemaale lihula linnuse juurde (mere ääres) . suutsid linnuse vallutada, sellega lootsid, et eestlased allutatud...

Ajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) ­ inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane ­ kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene ­ 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja ­ pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene ­ 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane ­ 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult...

Ajalugu
612 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal

B. 98). Tähendab, saarlasi peavad sakslased siin ometigi peaaegu enam kui liitlasi kui allaheidetuid arvestama. Taanlased katsusid, nagu teadetest paistab, maad valitseda oma poolt määratud või kinnitatud eesti vanemate kaudu, kelle võimupiire nad ehk laiendasid. Kuid Taanile alluvad eestlased ei tahtnud ka niisuguse valitsusega hästi leppida; vahest ei meeldinud paljudele ka vanemate määramine ja võimu suurendamine, vahest kaebasid vaesemad rõhumise üle (v. Brandis'e kroonika Lhk. 114 ja 116 G. v. Brevern, Der liber census Daniae..., 1858, Lhk. 106, 135). Igatahes sooviti taanlaste alt lahti saada ja astuti ühendusse sakslastega. Läti Hindreku teatel (XXIX, 6) kutsusid Viru vanemad sakslasi oma maakonda. Otepää jäi ka sakslaste ajal, nagu...

Õigus
39 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Põhjasõda

Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. 1 Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein- Gottorpist, kus nad toetasid nõudlusi Schleswigi osale, mis kuulus Taanile . August II Tugev tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 24. märtsil 1698 sõlmiti Saksi kuurvürstiriigi ja Taani liit. Augustis 1698 kohtusid Peeter I ning Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II Tugev Rava-Ruskas, väikeses linnakeses Lvivist põhja pool, ning leppisid kokku Rootsi- vastases liidus. Baltisaksa aadlik Johann Reinhold von Patkul lubas August II-le...

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Kronoloogia ajaloo riigieksamiks

1523 Reformatsioon jõuab Eestisse 1524 ­ 1525 Pildirüüsted Tallinnas ja Tartus 1525 Lüübekis trükitakse ja hävitatakse esimene teadaolev eestikeelne raamat. 1535 Wanradt-Koelli "Katekismus": esimene säilinud eestikeelne raamat -------------------------------------------------------------------------------- 1558-1583 Liivi sõda 1559 26. sept. Saare-Lääne piiskopkond müüakse Taanile 1560 2. aug. Liivi ordu viimane välilahing Hoomuli mõisa juures 1561 4. juuni Harju ja Viru vasallid annavad end Rootsi kaitse alla (kuningas Erik XIV) 1561 6. juuni Tallinn annab end Rootsi kaitse alla (kuningas Erik XIV) 1561 28. nov. pacta subiectionis ­ Liivi ordu ja Riia piiskop annavad end Poola kaitse alla (kuningas Sigismund II August) 1563 8. mai hertsog Magnus annab Kuressaarele linnaõigused 1574 Taani kuningas Frederik kinnitab Kuressaare linnaõigused...

Ajalugu
133 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

See ilmus Rostrockis ja leidis kohe ohtrasti lugejaid, seepärast järgnesid varsti ka teose teine ja kolmas väljaanne. 21. Liivi sõda 1558-1583 Lk. 93-99 (Liivi sõja põhjused, ajend ­ Tartu maks, Hertsog Magnuse tegevus sõja aastail, 1561 rootslased Põhja-Eestis, Erik XIV, Liivimaa Poolale, Sigismund II August, 1559 Saare- Lääne piiskopkonna alad Taanile , Frederik II, Rzeczpospolita, Ivan IV) *Liivi sõja põhjused, ajend- Tartu maks- Venemaa tahtis saada pääsu Läänemerele; Vana- Liivimaa võimud keelasid täielikult venelaste otsese kauplemise sealsetes linnades; Venemaa tahtis, et tasutaks ära Tartu piiskopkonna maks ­ üks mark aastas iga elaniku pealt e. Tartu maks, mis tuli tasuda 3 aasta jooksul, sellega sõlmiti vaherahu 15-ks aastaks...

Ajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Maailma sõda

18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents. Sellest võttis osa 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotajariike sinna ei kutsutud ja võitjariigid tegid lepinguid omaenda huvides. Rahukonverentsi tähtsaimaks dokumendiks oli Versaille rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga. Selle lepingu kohaselt pidi Saksamaa anda tagasi Prantsusmaale Elsass-Lotringi ja loovutama alasid Belgiale, Taanile , Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Selle läbi kaotas Saksamaa kaheksandiku oma aladest ja nende lõigete puhul ei arvestatud üldse inimeste soovidega. Saksamaa sõjavägi ei tohtinud olla suurem, kui 100tuhat kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid. Lennuväge ja laevastiku ja allveelaevu ei tohitinud olla sammuti. Analoogilisi lepinguid sõlmiti ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Baltimaade olukord jäi lahtiseks....

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Uued kultuuritraditsioonid 12. kuni 17. sajandil Eestis

Missugustest allikatest pärineb varasem teave Eesti alade muusikast? Üksikud teated vanades kroonikates või harvades säilinud dokumentides. Peamised allikad on oletused ja võrdlused *Saxo Grammaticuse kroonika "Gesta Danorum" ­taani ajaloolase ajalooline kroonika *Läti Henriku "Liivimaa Kroonika" *Balthasar Russowi kroonika 2. Mida uut tõid 13. sajandi sündmused Eesti alade muusikasse ? Jumalateenistustel hakkas kõlama laul. Kloostrite juurde rajatud koolid aitasid kaasa kirikulaulu edendamisele ­ õppekavas oli ka kirikulalul. Vaimulikke õpetati laulma, et ka jumalateenistusel kõlaks laul ja saaks seda õpetada. 3. Kirjelda ja iseloomusta lühidalt ilmaliku muusika seniseid traditsioone ja edasist käekäiku Eesti aladel. Mille poolest erines ränd- ja linnamuusikute tegevus? Algul esinesid rändmuusikud vaid väljaspool linna, hiljem said nad linnaloa ja hakkasid ka seal esinema...

Muusikaajalugu
118 allalaadimist
thumbnail
4
doc

I maailmasõda ja selle tulemused

1918.a novembris lahvatas Saksamaal revolutsioon. Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks. 11.nov 1918 kirjutas Saksamaa alla Compiegne'i vaherahule.18.jaan 1919 avati Pariisis rahukonverents- seal hakati koostama rahulepinguid Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestades. Saksamaaga sõlmiti Versailles'i rahuleping, millele kirjutati alla 28.juuni 1919. Saksamaa pidi Elsassi ning Lotringi andma Prantsusmaale, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud riikidele; pidi vähendama oma sõjaväge 100 000ndele mehele; ei tohtinud kehtestada üldist sõjaväekohustust, omada lennuväga ja allveelaevu; hüvitada tüli ka võitjariikidele sõjakahjud. Sarnased rahulepingud sõlmiti ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati...

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti uusaeg

Liivi sõda alustas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja teiste Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid.1558. aastal rüüstasid Vene väed Lõuna-Eesti külasid ja vallutasid Narva ja Tartu linna. 1559.a andis Liivimaa orduriik end Poola kaitse alla. 1559.a müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile . 1560.a toimus Härgmäe lahing, mille Poola kaotas ja nii langes venelaste kätte Viljandi. Samal aastal puhkes ka talurahva ülestõus, mis suruti maha. Tallinn ja Harju-Viru palusid Rootsi endale appi.Sõja tegelikud põhjused seisnesid kaubandushuvides. 1570.a hakati piirama Tallinnat hertsog Magnus koos Vene vägedega. Piirajatest laastavam oli leviv katk. Venelased vallutasid suurema osa Mandri- Eestist, piirati uuesti Tallinnat, ei õnnestunud. 1582...

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
204
pptx

Põhjamaade ajalugu

Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) q Uppsala ülikool (1477. a.) sai kindla majandusliku vundamendi ehk nn gustaviaanliku pärandi. q 1630. a. gümnaasiumi ja 1632. a. Tartu ülikooli rajamine (johann Skytte). q 1630. a. - riigiantikvaari amet. q Linnade taastamine ja laiendamine. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) KNÄREDI rahu 1613. a. Taani ja Rootsi vahel: Älvsborg jäi Taanile , kuni 25 000 kg hõbeda tasumiseni. Ülejäänud maad saadi tagasi. Ø Maksu tasumiseks suurendati Faluni vasetoodangut 1500-2000 t aastas. Ø Rootsi oli maailma suurim vasetootja. Ø Kehtestati lisamaksud. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) STOLBOVO rahu 1617. a. Venemaaga: q Ingerimaa q Kahjutasu Venemaalt q Venemaa sai tagasi Novgorodi Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632)...

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keda võib pidada I MS võitjateks ja keda kaotajateks?

veebruaril 1918 aastal kuulutati välja Eesti Vabariik. Peamiseks kaotajaks oli Saksamaa, riik, kes oli sõda alustanud suurte lootuste ja eesmärkidega, kuid kes lõpetas lööduna ja kellele suruti peale rasked Versailles´ rahulepingu tingimused. Sellega kuulutati sõja süüdlaseks Saksamaa, kes pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, mõned alad tuli loovutada Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Ta pidi tasuma sõjakahjusid ehk reparatsioone. Arvan, et Saksamaale tehti sellega liialt ülekohut ja riigid ei mõelnud, et sõja põhjustasid erinevad aspektid. See kõik pani lõpuks aluse II maailmasõja puhkemisele. Sõja kaotajaks võib pidada ka Venemaad, kuna nende relvastus oli kehvemal tasemel kui vastastel, nende majanduslik olukord oli vilets, mis takistas sõjaväe varustamist. Üheks...

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Ajaloo konspekt Versaille rahu ja süsteem

2) Majanduslikud piirangud ­ *Saksamaa pidi maksma reparatsioone (maks mida sõja kaotaja maksab võitjatele, et sõjakahjusid hüvitada) Prantsusmaa ja Inglismaa andsid Saksamaale laenu, nemad võtsid omakorda laenu USA-lt 3) Territoriaalsed piirangud / kaotused ­ *Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist *Elsass-Lothring - tähtis tööstuspiirkond läks Prantsusmaale *Põhja ­ Schleswig ­ läks Taanile *Saarimaa ­ 15. aastaks rahvasteliidu valdusesse Mõned piirkonnad liideti Belgiaga. Sileesia alad läksid taas loodud Poola riigi Koosseisu. Memel läks Leedule. Danzig muutus vabalinnaks. Vabalinn ­ territoorium, mis on neutraalne ja demilitariseeritud. Mille õiguskorra kehtestavad rahvusvajelised lepped ja selle tagamist jälgivad teised riigid või rahvusvahelised organisatsioonid. Loodi Poola koridor. Saksamaal hakati Versailles'e rahulepingut nim...

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Esimene maailmasõda

vaherahu-lõpetas Esimes maailmasõja; Saksamaa pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud terriotooriumitelt; see vaherahu oli kõigest sissejuhatus veelgi rängemale vaherahule Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 18 jan. 1919 Avati pariisi rahukonv. Versailles rahuleping,mis kirjutati alla 28 juunil 1919; selle kohaselt pidi Saksam. loovutama Pran. Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidel nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia; saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust; tal keelati omada lennuväge ja allveelaevu ;reparatsioonide maksmine; I MS tagajärjed See oli katastroof; hukkus umbkaudu 10 milj. Inimest; haavata sai ligi 20 milj. inimestM sõda neelas kas füüsiliselt või vaimselt terve põlvkonna, kes sõjakoledustest ei toibunudki; kokku varisesid A-U; Rus ja Saksam;...

Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arutlus- Eesti ala valitsejad 13. – 18. sajandil

sajandil Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast, mis toimus nii maahärrade, linnade kui ka vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel. 13- 18 saj valitses Eestit Saksa, Poola, Rootsi, Taani. Peale Põhjasõda ka Venemaa. Muistne vabadussõda algas 1208. a kestes ligi 20 aastat ja see sündmus lõpetas Eesti muinasaja perioodi. Sel ajal valitses Eestit Taani, Saksa ordu, Tartu piiskopkond ja Saare- Lääne piiskopkond. Taanile kuulus sel ajal Põhja-Eesti, Saksa ordule jäi Kesk-Eesti ning osa Lõuna-Eestist. Saare-Lääne piiskopkonnale kuulus Lääne-Eesti ning Tartu piiskopkonnale jäi Tartu ning osake Lõuna-Eestist. See, et eesti alad sattusid võõrvõimude kätte oli vältimatu, sest võitluses alla jäid nad eelkõige kehva relvastuse, sõjaväe poolest. Samuti polnud eestlastel veel ühtset riiki ja naaberrahvastega koostööd ei tehtud. Seega kokkuvõtvalt valitses...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
19
doc

10. klassi ajaloo eksam

Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistis­muinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg...

Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Isiksusepsühholoogia

KP paneb edasistele jamadele alguse. Ta pidi emigreeruma, sest oli juut. Ta visati välja KP-st, sest ta tegeles psühhoanalüüsiga ning psühhoanalüütikud viskasid ta oma seltsist välja, sest ta oli KP-s. Peatus pikemalt Taanis, sest seal olid väga seksuaalselt liberaalsed seadused. Need ideed, mis Reich välja pakkus seksuaalsuse kohta, ei sobinud Taanile , visati välja. Nii ka Rootsist. Jõudis Norrasse, peatus pikemalt, kuid ka sealt lahkus skandaaliga. Emigreerus USAsse. Reich väitis, et on olemas bioloogiline energia ehk orgoonienergia. Ta lõi orgooniinstituudi. See on elusolenditele omane energia. Instituudis tegeletakse raviga. Kui kuskil tekivad blokid kehas, mis energiat ligi ei lase, siis tuleb neid ravida. Ta käis Einsteini juures akumulaatori ideed näitamas, tõestamaks, et see on orgoonienergia on tõesti olemas...

Psühholoogia
173 allalaadimist
thumbnail
2
doc

KUIDAS MUUTUS EESTLASTE ELU PÄRAST MUISTSET VABADUSVÕITLUST?

Kahjuks puudus koostöö naaberrahvastega, algupärane Eesti riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad. Pikk sõda kurnas rahvast majanduslikult, mis on ühtlasi ka üks tagajärgedest. Teiste tagajärgedena ­ LõunaEesti kuulus SaksaRooma riigi keisrile ning PõhjaEesti Taanile . Võib öelda, et vabadusvõitluses lüüasaamine oli väga kaalukas pöördepunkt nii Eesti kui eestlaste ajaloos. Eestlased kaotasid iseseisvuse ja jäid sajanditeks võõra võimu alla. Eestlasi peeti alamklassiks ja nende õigusi kitsendati üha rohkem. Edaspidi ei võidelnud eestlased enam oma iseseisvuse eest, vaid see toimus teiste riikide vahel Eesti maa pärast. Võõras võim mõjutas eelkõige neid valdkondi ­ majandus (feodaalsuhted, eestlasest saavad talupojad), ühiskond...

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
11
odt

I maailmasõda

Compiegne`i vaherahu oli sissejuhatuseks veelgi rängemale rahulepingule. 29. Versailles`i rahuleping ­ Rahukonverentsi dokumentidest tähtsaim liitlasriikide Saksamaaga sõlmitud rahuleping, mis kirjutati alla Versailles` lossi peeglisaalis 28.juunil 1919. aastal. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Pransusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele, nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi kaheksandikust territooriumist, sh mitmest sakslastega asustatud piirkonnast. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid. Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, tal keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud kehtestati ka laevastiku suurusele. Lõpuks tuli hüvitada...

Ajalugu
90 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun