Kõige kuulsamad on Taani võileivad - rohke, äärmiselt mitmekesise kattega Taani perenaine valmistab sooja toitu tavaliselt ainult üks kord päevas - pärastlõunal. Teised söögikorrad koosnevad külmadest suupistetest või võileibadest. Toite maitsestatakse väga hoolikalt, kuigi mahedalt. Sibulate asemel tarvitatakse sageli porrulauku, lihatoitudele lisatakse maitserohelist ning tavalistele vürtsidele ananassi, õunu ja juustu. Õlu on Taanile väga tähtis. Aastas eksporditakse umbes 250 miljonit liitrit Taani õlut. Tuntuimad õllesordid on Carlsberg ja Tuborg, kuid peale nende on veel palju kohalikke pruulikodasid. Taanlaste omapära Taanlased armastavad oma maad looduse idülli pärast Meri on hästi lähedal,kuskilt pole rannikuni pikem maa kui 17 km ja saari on palju (403), siis on purjetamine Taanis rahvusspordi staatuses. Väikestes külades, mida pole õieti ollagi, võib näha
Ajalaugu test 1. Kärde rahu sõlmiti 1. juulil 1661 Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas) Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel ning see lõpetas 1656.1658. aasta Vene- Rootsi sõja. 2. Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645. aastal Brömsebro linnuses Lõuna-Rootsis Blekinge ja Smålandi piiril Karlskrona vallas. Tollal kuulus Blekinge Taanile ja Småland Rootsile. 3. Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. Aastatel 19401941 ning 19441989 kandis nime Tartu Riiklik Ülikool (lühend TRÜ). Tartu Ülikoolil on 9 teaduskonda ja 4 kolledzit (2012). Ülikooli rektor on alates 2012. aastast Volli Kalm. 4. Jüriöö ülestõus oli aastatel 13431345 Põhja- ja Lääne- Eestis toimunud eestlaste vastuhakk, mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest
2) Majanduslikud piirangud *Saksamaa pidi maksma reparatsioone (maks mida sõja kaotaja maksab võitjatele, et sõjakahjusid hüvitada) Prantsusmaa ja Inglismaa andsid Saksamaale laenu, nemad võtsid omakorda laenu USA-lt 3) Territoriaalsed piirangud / kaotused *Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist *Elsass-Lothring - tähtis tööstuspiirkond läks Prantsusmaale *Põhja Schleswig läks Taanile *Saarimaa 15. aastaks rahvasteliidu valdusesse Mõned piirkonnad liideti Belgiaga. Sileesia alad läksid taas loodud Poola riigi Koosseisu. Memel läks Leedule. Danzig muutus vabalinnaks. Vabalinn territoorium, mis on neutraalne ja demilitariseeritud. Mille õiguskorra kehtestavad rahvusvajelised lepped ja selle tagamist jälgivad teised riigid või rahvusvahelised organisatsioonid. Loodi Poola koridor. Saksamaal hakati Versailles'e rahulepingut nim
minema Rootsi valitsejate unistus, muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. aastal sai troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksimaa ja Poola ära kasutada Rootsi valitseja noorust ja sõlmisid Rootsi vastu liidu. Põhjasõda algas, kui Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürst August II Tugeva ründas ootamatult vägesid Riia all ööl vastu 12. veebruari. Üllatusrünnak ebaõnnestus, sest väed Riia all olid tugevamad, kui arvati. Karl XII otsustas anda esimese löögi Taanile. Traventhali rahu kohaselt astus Taani 1700. aasta augustis Põhjasõjast välja. Narva lahingus 30. novembril 1700. aastal saavutasid rootslased venelastele näkku peksvas lumetormis võidu neljakordses ülekaalus olevate Vene vägede üle. Venelastest uppusid paljud Narva jõkke. Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohaliku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende liitlaste tatarlaste rüüsteretked. Kohalike inimesi tapeti ja piinati julmalt. Lapsed jäeti mõnikord ellu, et
aeglasemalt. EESTI KESKAEG Eesti keskaeg loetakse tavaliselt hõlmavaks perioodi 13. sajandist kuni Liivi sõjani. Ennekõike sobib see jaotus iseloomustama poliitilist ajalugu, alates maa vallutamisega ristisõdijate poolt (Eestlaste muistne vabadusvõitlus) ja lõppedes ristisõdijate poolt loodud riikide hävinguga. Varem nimetati entud perioodi tihti orduajaks, mis pole aga kuigi täpne, sest lisaks ordule olid maaisandateks ka piiskopid ja kuni 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti Taanile, mistõttu seal saaks eristada ka Taani aega. Tähtis on aru saada sellest, et mujal maailmas kulges ajalugu hoopis erinevaid radu pidi ning seetõttu ei saa euroopaliku ajaloo liigitust kasutada näiteks Hiina, India, Ameerika ja veel paljude teistegi piirkondade puhul. Isegi Euroopale nii lähedane Venemaa hälbib juba oluliselt euroopalikust ajaloo periodiseerimisest. Seal lõppes keskaeg näiteks alles Peeter I valitsemisajaga XVIII. saj. alguses. ÜHISKOND
Ordut enam ei olnud. *Selleks, et saada raha sõdurite palkamiseks, pandi talupoegade väga suured koormised ja maksud. *(1560) hakkasid talupojad mässama, ning kurtsid, et kui rüüstamised toimuvad, ei saa nad aadlitelt mingit kaitset. *Ülestõusnud piirasid Koluvere lossi, kus oli palju feodaale. Paljud talupojad said surma. *Kogu Vana-Liivimaad tahtsid endale Poola, Rootsi, Taani ja Venemaa. *1560 a. lõpetas Venemaa sõjategevuse *Pärast 1563 a. Rootsi ja Taani vahelist sõda jäi Taanile ainult Saaremaa *1569-Poola ja Leedu vaheline omaliit *1520 loodi Kuningriik Põltsamaale, mis oli Venemaast sõltuv. *1570-piirati Tallinnat, aga ebaõnnestunult (Tsaar Ivan 4’s ja Kuningas Magnus, vist) *1570-sõditi rootslastega. Hiljem läksid venelased lõunasse Poola aladele, kus jäid vallutamata ainult Riia ja Kuramaa. Sõja lõpp: *1577-Enamus Liivimaad oli Vene tsaari võimu all. Venemaa ei jõua seda maad hoida ja Poola ja Rootsi üritavad Venemaalt maid ära võtta.
sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate rahulepingute koostamisele. Versailles' rahuleping oli tähtsaim leping sellel konverentsil, see kirjutati alla Versailles' lossis 28. juunil 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsass ja Lotringi ning mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu näiteks Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi 1/8 territoorumist. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest vaid 4 000 võisid olla ohvitserid. Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, omada lennuväge ega allveelaevu. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud, mille suuruses Pariisis siiski kokku ei suudetud leppida. Et
10.Kes oli Thomas Edward Lawrence? Inglise sideohvitser Lawerence oli suutnud turklaste vastu mässule kihutada araablased, kes pidasid edukat korbesoda. 11. Millal sõlmiti Compiegne'i rahuleping? 11.novembril 1918 12.Millal sõlmiti Versailles' rahuleping. Kelle vahel sõlmiti? Too välja tingimused. 28. juunil 1919. Saksamaa vahel solmiti. Saksamaa pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti moned alad Belgiale ja Taanile. 13. Nimeta rahulepingud, mis sõlmiti Saksamaa liitlastega. Milline riikkandis kõige suuremaid kaotusi. Analoogsed rahulepingud solmiti Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria, Ungari ja Turgiga. Eriti rängalt kannatasid rahulepingute tulemusel Ungari ja Turgi, kes kaotasid suured territooriumid. 14. Mis rahvusvaheline organisatsioon loodi pärast I maailmasõda? Mis suurriik jäi sellest organisatsioonist kõrvale? Rahvasteliit.
loobus troonist, siirdus katoliku usku ja asus elama Rooma. 1654. aastal tuli võimule Karl X Gustav, kes valitses 1654-1660. 1655. aasta Riigipäeval surus Karl X Gustav läbi otsuse mõisate osalise reduktsiooni kohta. Samaaegselt otsustati uuesti alustada sõda Poola vastu. Sõtta asusid ka Taani ja Venemaa. Sõda Taaniga lõppes Roskilde rahuga 1658. aastal. Kuid samal aastal puhkes sõda uuesti ja seekord kavatseti Taani tervikuna enda valdusesse saada. Madalmaad aga tõttasid Taanile appi, sest läbi Taani alade oleks rootslased saanud madalmaid vallutama asuda. Rootsi olukord halvenes 1660. aastal kui nende kuningas suri. Siis sõlmiti Kopenhaagenis rahu, millega Rootsi pidi tagastama Norra alad ja Bornholmi. Karoliinid. Karl X Gustavi surma järel valitses uuesti kõrgaadel, kuni ta poeg Karl XI 1672.aastal troonile astus. Rootsi ehk Karoliinide absolutism on nimetatud tema järgi. Rootsi kisti sõtta Brandeburgi, Taani ja Madalmaadega 1674-1675 aastatel
toovad ta sõjast välja. Seetõttu lasi saksamaa leninil ning teistel paguluses viibinud enamlaste liidritel läbi oma territooriumi venemaale sõita ning toetada neid hiljem ulatuslikult rahaga Pariisi rahukonverentsi tulemused- lükati tagasi am presidendi laiahaardeline rahuplaan, kaotanud riikide esindajad kutsuti pariisi alles rahulepingutele allakirjutamiseks. Saksamaa pidi loovutama mõned alad belgiale, taanile, leedule, poolale. Saksamaa pidi vähendama sõjaväge, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Relvastuse täienemine- arenes lennuvägi (lennukid varustati kuulipildujatega, pommidega), kasutusele võeti tankid Mille poolest erines positsiooni sõda manöövrist-positsioonisõda - kaevikusõda; sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustatakse ja uuesti
Põhieesmärk oligi Jaanusel tappa Oodo, kes oli tapnud tema kalli isa. Samuti tahtis ta tappa Emiilia peigmeest. Emiilia oli aga nii haledalt teda paluma hakanud, et Tasuja jättis lossi sinnapaika ja läks vendadele Tallinnasse appi, kes olid hädas Landmeistriga, kes neile peale tungis. Kui Tasuja oma meestega kohale jõudis, oli lahing peaaegu läbi ja eestlased kaotanud. Tasuja võitles viimse hetkeni vapralt ja suri siis lahingus. Pärast seda õnnetut lahingut kuulus Eesti Taanile. Taani aga müüs paari aasta pärast Eesti Saksamaale. Ja eestlane unustas oma mineviku ning pikk raske uni algas...
määras oma alamate usu. Nii jaguneski Saksamaa killustatus katoliiklikuks ja protestantlikuks. 1618. aastal suurenesid Böömimaal pinged katoliiklaste ja protestantide ning Habsburgide ja teiste kuningakodade vahel. Sõja ajendiks saigi Praha kuningalossis toimunud tüli, kus mõningad protestantidest böömi ülikud viskasid kindluse aknast välja katoliiklastest Habsburgide esindajad. Seda vahejuhtumit tuntakse Praha defenstratsiooni nime all. Inglismaa ja Holland maksid Taanile suur summasi, et ta astuks sõtta. 1625. aastal astus Taani sõtta. Ent keisriväed said peagi taanlastest jagu ning nad vallutasid Põhja Saksamaa. Küllap oli Saksamaa vallutamine ka üheks põhjuseks, miks 1630. aastal asutus sõtta Rootsi. Rootsis, kes oli tollajal läänemere võimsaim riik, oli valitsejaks protestandist kuningas Gustav II Adolf. Rootsi kuningal polnud Saksamaal toimuvast sugugi ükskõik kuna ta oli ise luterlane. Mees lootis rajada suure Läänemerd ümbritseva riigi
Wilhelm Reich Teda peetakse 20. sajandi psühhoanalüütikuteks. Elas I897-I957. Rahvuselt juut. Sündis Ukrainas. Isa oli farmer ja saksa natsionalist. Ta nõudis oma lastelt, et kodukeel peaks olema saksa keel. See isoleeris lapsed ukrainlastest. Lastel oli koduõpetaja, kellel isaga romaan oli. Lapsed rääkisid emale ära. Ema tegi enesetapu. Isa ei pidanud ka ema enesetapule vastu ning sureb paar aastat hiljem. Wilhelm jääb I6-aastaselt farmi pidama. Võib-olla oleks temastki kena põllumees kasvanud, kuid algas II maailmasõda, mis hävitas tema valdused jäi majanduslikult ilma. Noorem vend sureb. Ta teeb kõiges, mida ette võtab, hiilgavat karjääri näiteks sõjaväes. Läheb Viini ülikooli õppima. Seal astub ta psühhoanalüütilise seltsi liikmeks, mida juhib Freud. Ta asub psühhoanalüüsiga tegelema. Ta leiab seal ka tunnustust. Temas tärkab poliitika huvi. Selletõttu saab elus palju kannatada. Erinevad...
Kuna pärast Liivi Sõda oli rahvaarv vähenenud rohkem kui poole võrra, siis tahtsid võõrvõimud tühje alasid endale. Sellest kaasnedes vahetasid talupojad palju elukohti. Talupoegade liikumine sellel ajal oli vabavam kui teistel sajanditel, sest nad said vahetada mõisaid ja sellega kaasnevalt ka mõisnike. Sellel ajal minu arvates polnud talupoeg veel pärisori, sest ei olnud veel summimajutust ega teoorjust. Taani võim eestis kestis aastatel 1559-1645, kui Taanile kuulus saaremaa. Taani alal elanud talupoegadel oli elu hea, sest aadlike võim oli seal väiksema ja talupoegadel olid fikseeritud koormised. Mina arvan, et talupoja pärisorjus taani alal oli leebe. Poola võim eesti alal kestis aastatel 1562-1629, sellel aja vahemikul kontrollis Poola Lõuna-Eestit. Sellel ajal oli talupoeg pärisori, sest ta pidi maksma tema poolt määratud makse ja kuuletuma tema käskudele. Talupoegade seisundit ei proovitutki parandada sest mõisnikud
aastal.1924.aastal võeti vastu Dawes`i plaan - Saksamaa reparatsioonide suurust vähendati ja nende tähtaegu pikendati. Teine karistuse punkt oli territoraalne kärpimine. Vastavalt rahulepingule loovutas Saksamaa piirialad ning riigi territoorium vähenes seetõttu kaheksandiku võrra. Kaotatud territooriumitel moodustasid sakslased umbes 54,3% rahvastikust ning see tõi kaasa etnilised probleemid. Alsace Lorraine läks rahulepingu tingimuste kohaselt tagasi Prantsusmaale, Taanile pidi Saksamaa loovutama Põhja-Scheswigi, Poolale Pommeri ja osa Sileesiast, Leedule Klaipeda ning Tsehhoslovakkiale Sudeedimaa. Saksamaa pidi loobuma oma asumaadest, mis hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide vahel. Kolmas karistuse punkt oli sõjaline piirang. Saksamaa ei võinud omada lennuväge ega allveelaevastikku, tanke, lahingulennukeid ega raskeid kahureid, samuti kaotati sõjaväekohustus. Saksamaa armees võis olla kuni 10 000 meest ning vabatahtlikke kuni
Bulgaaria. kokku 4 riiki. Sõja lõpp: 1918 (11 november). Sündmus- Compiegne i vaherahu. muutused majanduses: elatustaseme langus, toidupuudus, pidi piirama kaltoodete tarbimist, üldine töökohustus. Uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vabariik. Austria- Ungari keisririigi asemele tekkisid Austria vabariik, Ungari kuningriik ja Tsehhoslovakkia vabariik. 9.Territoriaal-poliitilised muutused: saksamaa pidi loovutama prantsusmaale Elsassi ja Lotringi. Mõned alad ka belgiale ja taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Venemaa alt eraldunud : soome, eesti.. Esimese maailmasõja kaotajariigid olid Saksamaa, Venemaa ja Austri-Ungari Esimese maailmasõja võitjariigid olid USA, Inglismaa ja Prantsusmaa Sõja mõju majadusele avalduse selles, et 1)Sõda pööras segi majandussideme ja tootmiskorraldused2)Kogumajanduse elu allutati sõjatehnika tootmisele3)Tarbekaupade tootmine vähenes4)Tööjõuna kasutati naisi, noorukeid ja
Uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia ja teised.Lagunenud riigid:Saksamaa, Venemaa, Türgi, Austria- Ungari. Saksamaa toetas enamlaste tegevust, sest lootis, et enamlased vallutavad Venemaa ning toovad Saksamaa sõjast välja. Seetõttu toetas Saksamaa neid rahaliselt ning lasi ka paguluses olnud enamlaste liidritel läbi enda maa Venemaale minna. Pariisi rahukonverents: Saksa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi ja alasid Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale, Tsehhoslovakkiale. Max 100k meest sõjaväes, 4000 ohvitseri. Keelatud sõjaväekohustus, keelati lennuvägi, allveelaevad ja piirati laevastikku. Saksa pidi hüvitama teistele riikidele sõjakahjud (reparatsioonid). Hõivati Reini jõe piirkond. Analoogsed lepingud tehti Saksa liitlastega.Relvastuse areng: Arenes keemiatööstus, täiustati pea kõiki relvaliike. Eriti arenes merevägi, lennuvägi ja soomustehnika, allveelaevandus
2) Territooriumi vähenemine või suuremine Näide: Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa: Alsacee- Lorraine, Taani: osa Schlewigist, Belgia: Eupen ja Malmedy, Austria: osa aladest läks vastloodud Tsehhoslovakkia riigile. 9. Milline oli Versailles' rahulepingu sisu? Anna sellele hinnang koos põhjendusega. a) Territoriaalsed piirangud: Saksamaa pidi Prantsusmaale loovutama Elsass-Lotringi piirkonna. Pidi loovutama ka osa alasid Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Sudeedimaa). Paljud loovutatud alad olid asustatud sakslastega. b) Saksamaa kohustused teiste riikide ees: Reparatsioonimaksud. Hinnang rahulepingule - Ebaõiglane. Põhjendus - Sõjas laostatud Saksamaa ei olnud võimeline maksma reparatsioone. Üldse kogu vastutus I maailmasõja puhkemise pärast pandi saksa rahvale, kuigi maailmasõja puhkemise ajendiks oli ju Serbia rahvuslaste atentaat Austria-Ungari troonipärijale (28. juunil 1914. aastal
et need olid lõpuks kaotajate suhtes äärmiselt ebaõiglased ning ülekohtused. Balti riikide delegatsioonid osalesid Pariisi rahukonverentsil mitteametlikult, püüdes savutada enda de jure tunnustamist. Juriidilist tünnustust küll ei saavutatud, kuid de facto tunnustus siiski saadi. Versailles'i rahuleping Sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis. Elsassi ja Lotring Prantsusmaale, mõned alad Belgiale, Taanile ning uutele riikidele. Saksamaa territoorium vähenes 1/8 võrra. Saksamaa pidi vähendama sõjaväge 100 000 meheni, kaotati sõjaväekohustus, ei tohtinud omada suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest. Rahvasteliit oli aastatel 19191946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon,
Kindlasti on I maailmasõda ka meie Eesti riigile tähtis kuna 24. veebruaril 1918 aastal kuulutati välja Eesti Vabariik. Peamiseks kaotajaks oli Saksamaa, riik, kes oli sõda alustanud suurte lootuste ja eesmärkidega, kuid kes lõpetas lööduna ja kellele suruti peale rasked Versailles´ rahulepingu tingimused. Sellega kuulutati sõja süüdlaseks Saksamaa, kes pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, mõned alad tuli loovutada Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Ta pidi tasuma sõjakahjusid ehk reparatsioone. Arvan, et Saksamaale tehti sellega liialt ülekohut ja riigid ei mõelnud, et sõja põhjustasid erinevad aspektid. See kõik pani lõpuks aluse II maailmasõja puhkemisele. Sõja kaotajaks võib pidada ka Venemaad, kuna nende relvastus oli kehvemal tasemel kui vastastel, nende majanduslik olukord oli vilets, mis takistas sõjaväe varustamist. Üheks
maha. 1570 võitlesid eestlaste salgad venelaste vastu( ivo schenkenberg ja ohtsda jürgeni salgad) Sõja lõpp: 1579 aastal alustasid poola ja rootsi tõsisemat võitlust vene vägede vastu. Selle tulemusena aeti venelased kogu eesti aladelt välja. 1582 sõlmis poole venemaaga jam zapolski rahu. Millega lõuna eesti läks poola võimu alla. 1582 pljussa vaherahu andis rootsile võimu põhja eesti üle. Taanile jäi saaremaa. Eesti kolmekuninga valduses: Valitsemine ja halduskorraldus: maa läks kolme ossa, tekkisid vojeevoodkonnad ja staarostkonnad. Aadli ja talupoegade olukord: sigmmund augusti privileeg- talupoegade pärisorjus, aadlile tagastati endised valdused, maapäev. Kultuur poole aegses lõuna eestis : maapäev, 2 poolakat, 2 leedukat ja 2 sasklast, vastureformatsioon, esimene gümnaasium ja tõlkide selts.
Talurahva sotsiaalne koosseis ja õiguslik seisund lk 64,66,67 7. Gildid ja vennaskonnad lk 71,73 8. Ordud ja kloostrid lk 78 9. Reformatsioon ehk usuvahetus Eesti alal lk 80-81 VASTUSED: 1. Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu oli leppinud kokku, et vallutatud aladest jääb piiskopile 2/3 ja Mo-le 1/3. Mo aga suutis tugevaima sõjalise jõuna pidevalt oma piire laiendada. 1222 eestlaste ülestõus, tagasivallutamisel läksid Mo kätte Järvamaa ja Virumaa. Taanile jäid Rävala, Harjumaa ja Tallinn. Eestimaa piiskopile läks Sakala ja Ugandi koos Kesk-Eesti aladega, sellest alast sai Tartu piiskopkond. Sakala andis aga Tartu piiskop Hermann Mo-le. 1228 moodustati Läänemaast ja Saaremaast Saare-Lääne piiskopkond. 1236 sai Mo Saule lahingus lüüa, ordu riismed ühinesid Saksa orduga, st Mo-st sai Saksa ordu Liivimaa haru. 1238 Sensby lepinguga tagastas ordu Taanile Tallinna, Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja
Saare-Lääne piiskopkond, Taani kuninga Eestimaa hertsogkong · Jüriöö Ülestõus 1343-1345: Taani kuningas müüs oma P-Eesti valdused Saksa ordule, 1347 andis Saksa ordu kõrgmeister need edasi Liivi ordule · Liivi sõda 1558-1583: 1582 Zapolski vaherahu Poola-Leedu ja Venemaa vahel ja kokku lepiti, et P-L sai Lõ-Eesti alad, 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, Rootsi sai endale Põ-Eesti ja Lä-Eesti + Hiiumaa, Taanile jäid Saare- ja Muhumaa · Poola-Rootsi jätkusõda 1600-1629: 1629 Altmargi vaherahu, Poola pidi loovutama Rootsile Lõ-Eesti alad +Põ-Läti (sh Riia) · Põhjasõda 1700-1721: 1710 Eesti alad liideti sisuliselt Venemaaga, 1721 Uusikaupunki rahulepinguga lõppes Põhjasõda Rootsi kaotusega ja kinnitati juriidiliselt Eesti minekut Vene koosseisu. Suurenes maakondade arv: ajutiselt loodi Paldiski maakond 2
Ajaloo kontrolltöö Keskajast uusajani 1. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid Läänemere piirkonnas 16. sajandil. 3p 16. sajandiks oli Euroopa muutunud, keisri- ja paavstivõimu suur vastasseis hakkas leebuma ning pisiriikide ajastu hakkas otsa lõppema. Algas ühte kohta koondatud võimuga ehk tsentraliseeritud rahvusriikide ajastu. Samas lõdvenes Vana-Liivimaa niigi lõtv kokkukuuluvus veelgi ning ordu ja piiskoppide vaenutsemine ei lõppenud. Valitsevad ja põlisrahvad ei olnud kokku sulanud ning peagi kadus ka usuline ühtsus. 2. Mis tingis 15. sajandi alguses Saksa ordu nõrgenemise? 2p Saksa ordu languse alguseks loetakse 1410. aastal Poola-Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi (...
1) Nimeta Uusaja algus ja lõpp. Uusaja algus 1789 algas suur Prantsuse revolutsioon , mille tagajärjel hukutati vana feodoor ja pandi alus kaasaegsele ühiskonna kujunemisele. Uusaja lõpp Lähiajalugu- 1913/14 I Maailmasõda muudab arusaama elust ja suhetest 2) Mis on absolutism? Absolutism on riigikorraldus, kus kolm võimu on koondunud monarhi kätte, kuid valitsemisel peab ta arvestama kõrgemate seisuste huvidega. 3) Millised tunnused olid absolutismile omased? riigivõim on jagamatu, mille puhul on kuninga või keisri võim piiramatu, kuigi ta võis küsida õukondlaste nõu. Neil oli ka piiramatu kohtuvõim. · merkantilistlik majanduspoliitika ehk reguleeritud majanduse areng · alalise armee loomine ,sõjaväekohustus, seda peeti väga oluliseks · üldine koolikohustus. Õpetajatena kasutati ohvitsere. 4) Iseloomusta absolutismi aegset sõjaväge h...
Kaotajaks jäi Kolmikliit - Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi ning Saksamaa. Lüüa saanutel vähendati riikide territooriumi ning neile pandi majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Eriti tugevalt kannatas aga Saksamaa, kelle riigi territooriumi vähendati 1/8 võrra (kokku 73 485 km², kus elas 7,3 miljonit inimest) ning loovutama pidi alasid teistele riikidele: Elsass-Lotrig Prantsusmaale, Eupen-Malmedy Belgiale, veel alasid Leedule, Taanile, Tsehhoslovakkiale, "Koridor" ehk juurdepääs Läänemerele Poola jaoks. Veel pidid nad maksma raskeid reparatsioone, mille väljamaksmine pidi jätkuma ka tänapäeval. Samuti piirati sõjaväge, sõjameeste arv võis olla vaid 100 000 meest, sõjaväekohustus keelati üldse ära ning kindralistaap saadeti laiali. Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge, allveelaevu, ning kolooniad jagati ümber. Ülejäänud Euroopas aga tekkisid uued riigid,
Versailles'i rahuleping 28.06.1918 põhjus 5 aastat Ms algusest ja Franz Ferdinandi atendaadist. Otsus: *Saksamaa pidi andma alasti Prantsusmaale, Taanile, Belgiale, Leedule Ida-Preisimaa, Poolale, Tsehohhoslovakkiale ülem Siberi. Saksamaa kaotas 1/8 oma pindalast. *Saksamaa sõjaväe suuruseks kinnitati 100 000 meest. *Sõjaväe kohustus kaotati. * Ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjalennuväge, sõjalaevade hulk oli piiratud. *Reini jõe vasakkallas ning parema kalda ala 50 km kaugusel jõest kuulutati demilitariseeritud tsooniks (seal sõdureid ei tohtinud olla) * Reparatsioonide tasumine
alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval, osates sealjuures ära kasutada nende omavahelisi tülisid. Kahjuks puudus koostöö naaberrahvastega, algupärane Eesti riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad. Pikk sõda kurnas rahvast majanduslikult, mis on ühtlasi ka üks tagajärgedest. Teiste tagajärgedena LõunaEesti kuulus SaksaRooma riigi keisrile ning PõhjaEesti Taanile. Võib öelda, et vabadusvõitluses lüüasaamine oli väga kaalukas pöördepunkt nii Eesti kui eestlaste ajaloos. Eestlased kaotasid iseseisvuse ja jäid sajanditeks võõra võimu alla. Eestlasi peeti alamklassiks ja nende õigusi kitsendati üha rohkem. Edaspidi ei võidelnud eestlased enam oma iseseisvuse eest, vaid see toimus teiste riikide vahel Eesti maa pärast. Võõras võim mõjutas eelkõige neid valdkondi majandus (feodaalsuhted, eestlasest saavad talupojad), ühiskond
Jõed on lühikesed, kuigi pikim jõgi Gudena on 158 kilomeetri pikkune. Suurim järv on Sjaellandil asuv Arreso järv-- 42 km2. Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele. Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid, mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist ka Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. arenenud on ka kalandus, suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul. Üle 80% Taani rahvastikust elab linnades, kolmandik Sjaellandi saarel, mis ise moodustab Taani pindalast vaid kuuendiku. Taani tähtsaim ekspordiartikkel on põllumajanduse ja toiduainetööstuse toodang: või, juust, sealiha, munad. Sealiha ekspordi poolest on Taani maailmas esikohal, peekoniga toidab see riik ära ligi pooled inglased.
Käsitöö (ketramine, kudumine) Sepikojad, metallitöö Kaubitsemine 50 kihelkonda 8 maakonda Linnused, vanemad, malevad Muistne vabadusvõitlus Allikas Läti Henriku kroonika 1208 - saksa ristirüütlid, ristiusu levitamine 1210 Ümera lahing, võit 1211 Viljandi linnus, kaotus, ristimine 1212 Turaida vaherahu Katk, näljahäda 1212 abi venelastelt 1217 Otepää linnus, sakslased lahkuvad 1217.a 21.sept Madisepäeva lahing, kaotus, sakslaste võit 1219 Taanile Lindanise (Tallinn) 1220 Rootsi võttis Lihula linnuse Liivimaa, maahärrad 1222 taanlased Saaremaal, võit 1224 Tartu vaenlastele 1227 Saaremaa vaenlastele, muistse vabadusvõitluse lõpp Liivi ordu, ordumeistrid, Tartu ja Saare-Lääne piiskop, Põhja-Eesti Taani kuningale Feodaalid, vasallid 1242 Jäälahing, Vene võit 1343 Jüriöö ülestõus, kaotus Orduaeg 1227 1561 Liivi ordu Kirikud, kloostrid, linnused, mõisad
tühjaks. Nii Poola kui ka Rootsi võim oli huvitatud tühjaks jäänud ala kiiresti koloniseerimisest uustulnukatega. Aastatel 1601-1603 tabas Põhja- ja Ida-Euroopat näljahäda. Rootsi ajal aastatel 1696-1697 tabas Eestit samuti näljahäda, mis oli senise ajaloo kõige suurem. Läheneva Põhjasõja ja suure katku tulemisel ei antud kellelegi aega näljahädast toibumiseks. Rahvaarv kahanes veel enam kui poole võrra. Pärast Liivi sõda jaotati Eesti kolme riigi võimu vahel ära. Taanile jäi Saaremaa, Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi võimu alla ning Lõuna-Eesti ja Liivimaa olid Poola võimu all. Liivi sõja lõppedes algasid uued sõjad, mida nimetatakse Poola-Rootsi sõdadeks. Pärast Põhjasõda jäi Eesti Vene võimu alla. Eestis algas vene aeg. Uuesti kehtestati Balti erikord, mille tagajärjel andis tsaar aadlikele tagasi riigistatud mõisad ning taastas nende õigused talupoegade üle. Talupojad muutusid
Wilhelm II - Saksa keiser. 8. oktoober vaherahukõnelused Compiegne’is, millega lõpetati sõjategevused I MS-s. 7. 18. jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents - 27 saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Wilsoni rahuplaani, keskendus peamiselt Pr. ja Ingl huve arvestavate lepingute koostamisele. Tähtsaim Versailles’ rahu Saksamaaga 28. juuni 1919. Saksamaa pidi loovutama alasid Prantsusmaale, Belgiale, Taanile. Jäi ilma 8ndikust territooriumist. Pidid maksma reparatsioone e. sõjakahjud hüvitada võitjariikidele. Liitlased hõivasid 15 aastaks Reini jõe piirkonna (osaline demilitariseerimine) - et Saksamaa täidaks Versailles’ lepingu tingimusi. Rahulepingute koostisosa Rahvasteliidu põhikiri. 1921-22 Washingtonis.
·Gustav II Adolf muutis Roootsi üheks domineerivamaks riigiks järgnevaks sajaks aastaks III Slaid Gustav II Adolf sõjategevus ·Kui Gustav II Adolf sai 1611 aastal kuningas, siis sai ta isalt päranduseks kolm sõda: Taani vastu, kes oli Rootsit rünnanud ennem 1611, Venemaa vastu, sest Rootsi oli proovinud ära kasutada riigi nõrka aega ja Poola vastu ·1613 sõlmiti rahu Taaniga, mille käigus ei pidanud Rootsi oma terriotooriumit loovutama, kuid pidi Taanile maksma hüvitist. ·1617 lõpetati sõda Venemaaga Stolbovo lepinguga, mille käigus omastai Läänemeri Venemaale ·1629 sõlmiti Altmarki vaherahu, mis lõpetas sõja Poolaga. Selle vaherahu käigus sai Poola suure osa Liivimaast endale ·1630 Sekkus Rootsi juhtimisel 30aastasesse sõtta, et kindlustada oma ülemvõim lõunarannikul. Gustav II Adolf maabus oma vägedega Pommeris ja purustas kataliiklasste väed ning tungis Baierimi. oli põhiline vastutaja, kes pidi tagama neile edu
Ajand-tartu maksu maksmatta jätmine. 16. liivisõja tulem:vana-liivimaa lakkas olemast. Lepingud-venemaa ja poola leping L- eesti läheb poola alla. Vene-rootsi,P-eesti rootsi alla, saaremaa taani alla. 17. m.luther-saksa kristlik munk,reformatsiooni eest vedaja. Kettler-liivimaa viimane ordumeister. Hertsog magnus-saare,lääne,kuramaa piiskop. Russow-kirj russowi kroonika. Batory- asutas jesutiitide kolleegimi. P.de.Gadie-rootsi väejuht. 18. 1238-stansby leping, eesti läks taanile. 1343-jüriöö ülestõus 1346-põhja-eesti saksa ordule 1525-esimene eesti keelne raamat 1535-anti välja vanraad koenelli katekismus 1558-algas liivi sõda 1582-esimene adramaarevisioon 1583-lõppes liivi sõda 1628- 1645-taani-rootsi rahu
kuulutati demilitariseeritud tsooniks, sakslastel ei tohtinud seal olla vägesid ja nad ei tohtinud ehitada kaitserajatisi või teisi sõjalisi objekte. See kõik nõrgestas Saksamaa sõjalist olukorda, neil ei olnud võimalik end korralikult kaitsta vastaste eest. Samuti kaotas Versailles' rahulepingu kohaselt Saksamaa kõik meretagused valdused ning umbes kaheksandiku oma Euroopa aladest: Elsass-Lotring läks Prantsusmaale; Põhja- Schleswig Taanile, Saarima jäi 15 aastaks Rahvasteliidu haldusesse, mõned piirkonnad liideti Belgiaga, Posen (Poznán), osa Pommerist ja Sileesiast läksid taasloodud Poola koosseisu; Hultschin (Hlucín) anti Tsehhoslovakkiale, Memel (Klaipeda) Leedule ning Danzig (Gdask) muutus Rahvasteliidu kaitse all olevaks vabalinnaks. Saksamaa pidi loovutama oma territooriumist kaheksandiku ning mitu miljonit sakslast jäi elama väljapoole Weimari vabariigi piire
Muutused muinaskommetes o sõnade ülevõtt (rist, papp) o põletusmatuste asendumine laibamatustega o maeti peaga lääne poole o misjonärid (piiskop Falco) o esimesed kirikud (kaubakirikud) Mõõgavendade Ordu loomine, Lübecki linn, Riia linn, Gotlandi saar, koged Piiskopid Meinhard, Berthold (alustas ristisõda Liivimaal), Albert peale MV läks Vana-Liivimaa Taanile ja Ordule, kes peale Jüriöö ülestõusu ostis ära ka Taani alad.. seejärel hakati maad jagama rüütlitele, kes hakkasid koguma andamit oma maal elavatelt talupoegadelt) 3. Eestlaste tee muinasusundist luterlikuks rahvaks muinasusund o teke 7000 eKr o erinevad kalmed (algselet maeti asula territoorimile, maasse süvendatud haudadesse, seejärel tulid kivikirstk, laevk, tarandk, põletusmatused, kääpad),
Liivimaa kubermang ; reduktsioon (1680); Balti erikord1721), restitutsioon; kirkiku-, rüütli ja kroonumõisad; Liivimaa majandusreglement; pearaharahutused; jesuiidid, jesuiitide gümnaasium, tõlkide seminar; pietism, hernhuutlased, ratsionalism Sõjad: Liivi sõda (1558-?); 1582 Jam Zapolski vaherahu Venemaa-Poola; 1583 Pljussa vaherahu Venemaa-Rootsi; 1595 Täyssinä rahu Venemaa- Rootsi/ Läti ala Poolale, Põhja-Eesti Rootsile(Eestimaa), Saaremaa Taanile, ülejäänud Poola-Leedule //// Poola-Rootsi jätkusõda; Stolbovo rahu 1617 Rootsi-Vene, 1629 Altmargi vaherahu, 1645 Brömsebro rahu (Taani kaotab Saaremaa), 1660 Rootsi-Poola Oliwa rahu//// Põhjasõda(1700-1721), Narva lahing, 1721 Uusikaupunki rahu Kohtukorraldus: meeskohtud, maakohtud, Eestima Ülemmaakohus, Liivimaa Õuekohus, Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud Linnad: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere,
Taanis kehtestas kuningas 1536 Pariis katoliiklik. luterluse. Norra allus Taanile, seal kehtestati taanikeelne jutlus.
Saare-Lääne piiskop müüs aga oma valdused rutuga Taani kuningas Frederik II-le, kes maa valitsemise andis omakorda oma venna hertsog Magnuse kätte. 1560 aastal algas uus venelaste pealetung ning Liivi ordu väed purustatakse 2.augustil Härgmäe lahingus. Peagi langes venelaste kätte Viljandi. Järgnes paanika maa valitsejate seas ning 1561 aastaks on kõik oma senised valdused üle andnud: · Tallinn, Harju-, Viru- ja Järvamaa alistusid Rootsi kuningas Erik XIV-le · Saaremaa jäi Taanile · Ülejäänud Eesti ja Läti alad (mida venelased ei kontrollinud) läksid Poola riigi koosseisu. Vaatamata Vana-Liivimaa riikluse lakkamisele sõjategevus ei peatunud. Aastatel 1563-1570 pidasid Rootsi ja Taani maha nn Seitsmeaastase sõja ning osa lahingutest toimus ka Eesti aladel. Mõlema poole teenistuses osales arvukalt kohalikest sakslastest seiklejaid, maata jäänud aadlikke ja pisut ka eestlasi. 1569
Sõja tekkimise põhjuseks olid järjest tugevnevad vastuolud maailma suurriikide vahel. Suurimaks kaotajaks selles sõjas pean ma Saksamaad. 18.jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki. Seal sõlmiti Saksamaaga Versailles'i rahuleping, mis oli Saksamaa suhtes ebaõiglane, tehes Saksaamaa suurimaks kaotajaks. Saksamaa pidi loovutama suuri alasid oma territooriumist. Elsassi ja Lotringi piirkond läks Prantsusmaale, aga ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja teistele sõja tagajärel tekkinud riikidele, pidi Saksamaa loovutama oma alasid. Lõpp tulemuseks kaotas riik ligi kaheksandiku oma territooriumist. Peale selle nähti ette, et sõjaväge tuli vähendada 100 000 mehele, kellest võisid ohvitserid olla ainult 4000. Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Suurim kaotaja on Saksamaa ka sellepärast, et talle määratud reparatsioonid olid väga kõrged. Saksamaast
ja rahu küsimused. Haldusjaotus: EESTI JA LÄTI Suhted: Vaenlased: Valitsemise linnad: (lk 55) tallinn, haapsalu, vana-pärnu, uus-pärnu, rakvere, viljandi, narva, tartu, paide 6. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Põhjus: Sakslaste rõhumine Tulemus: Saaremaa vaba, eestlased kaotasid,Saarlaste vanem Vesse tapeti. Jüriöö ülestõus: Algas 1343. Aastal 23. Aprill.Harju-, Lääne- ja Saaremaal tõusid eestlased ja tapsid kõik sakslased kelle nad kätte said. Ülestõusu mahasurumiseks Taanile kuuluvatel aladel sekkus saksa ordu. Taani kuningal on olnud juba kaua aega plaan see provints maha müüa ja saksa ordu ostiski selle peale ülestõusu mahasurumist. 7. MÕISA JA LINNA SUHTED · Mõisast toodi linna vajaliku toorainet: sööki, puitu, materjale jms. Seega toimus mõisa ja linna vahel pidev kaubavahetus. Kui talupoeg linna läks ja sai 101 päeva olla siis sai kodanikuks ja mõisnik otsis taga teda, aga linn ei tahtnud teda
Millised olid muistse vabadusvõitluse põhjused ja tagajärjed? RISTISÕJA TAGAJÄRJED 1) Eesti ala ristiusustati. 2) · Sõda kurnas rahvast majanduslikult 3) · Lõuna-Eesti kuulus Saksa-Rooma riigi keisrile 4) · Põhja-Eesti kuulus Taanile PÕHJUSED: 1) Alade ristiusustamine. 2) Saksa kaupmeeste huvid, piirkond kontrolli alla saada. 3) Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle.Iseloomusta 3 piiskopi tegevust Liivimaal: Meinhard, Berthold, Albert. Iseloomusta 3 piiskopi tegevust Liivimaal: Meinhard, Berthold, Albert. Meinhard 1186 96 Pühak, ristiusu toomine, pani aluse kristlikule kogudusele. Tahtis rahumeelselt usku levitada, ei olnud edukas. Berthold 1196- 98 . Alustas misjoni. Ei saavutanud edu-
Gertrudi tegelaskujust õhkus läbi vastuolu ja sisemist heitlust, sest kuigi ta armastas oma poega, pidi ta mõtlema eelkõige riigi heaolule. Kui suri tema eelmine abikaasa, kuningas Hamlet, siis kuningannana oli tal kohustus kiiresti mõelda ja otsustada. Kuna Taanimaad ohustas Norra prints Fortinbras oma väega ja prints Hamlet oli kaugel eemal, otsustas Gertrud riigi julgeoleku kaitseks abielluda kuningas Hamleti venna, Claudiusega. Kuningannana on ta edukas tehes Taanile kasulikke otsuseid. Teoses ei selgu kindlalt, kas Gertrud teadis, et Claudius tappis ta abikaasa ja mis roll temal selles oli. Küll võib aimata, et tal olid omad kahtlused. Kuid riigi heaolu ja ühtsuse nimel ei arutanud ja ei tunnistanud ta seda avalikult. Just sellest õhkubki tema, kui kuninganna roll. Tähtsuselt teine, kuid peaaegu sama oluline oli täita abikaasa kohustust, mis oli vastuolus emaks olemisele, kuna Hamlet heitis talle pidevalt ette verepilastust, samuti kaasosalust
Ta pidi väed välja viima okupeeritud territooriumitelt. Pariisi rahukonverents ja Versaille leping. 18. jaanuaril 1919. aastal avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki, kes olid sõdinud või suhted katkestanud Saksamaa ja tema liitlastega. Tähtsaim dokument oli Versaille rahuleping, mis kirjutati alla Versaille lossi peeglisaalis 28. juunil. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi. Samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning saja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud ehk maksta reparatsioone, milles suuruses Pariisis kokku ei suudetud leppida. Samasugused lepingud sõlmiti ka teiste Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Põgusalt puudutati ka Balti riikide küsimust, kelles nähti siiski pigem tulevase mittebolsevistliku Venemaa autonoomseid osi. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud lepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri.
kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, skraa tsunfti põhikiri, mis on rae poolt kinnitatud, seek hooldekande asutus, varjupaik, sündik linnajurist, mittesakslane mõiste maarahva kohta keskajal, läänistama maa kasutamisks andmine feodaalile kõrgema võimu poolt, vasall feodaal, kes sai oma senjöörilt maad, mõisategu - koormis, mis tasuti feodaali põllul töötamisega, agul eeslinn, mis on linnamüürist väljaspool, 1238 stensby leping, millega Eestimaa tagastati Taanile, 1343 jüriöö ülestõus, mis lõppes eesti hertsogkonna müümisega Saksa ordule 1346 taani kuningas loovutas oma valdused saksa ordu kõrgmeistrile, 1525 esimene eesti keelne trükis, 1535 wanradt koelli luterlik katekistmus, 1523 usupuhastus jõudis liivimaale, 1517 usupuhastuse algatamine martin lutheri poolt, 1227 1558 / 1561 eesti keskaeg, 1242 sakslaste ja
2. aastatuhande alguses tekkisid muinaskihelkonnad ja -maakonnad ning rajati suuri linnuseid. Levima hakkas ka kristlus. Eesti keskaeg algas maa vallutamisega ristisõdijate poolt 13. sajandi alguses. Varasemad territoriaalsed üksused (maakonnad, kihelkonnad, linnusepiirkonnad jt) asendusid ristisõdijate riikidega, millest tugevaimaks kujunes Liivi ordu oma, lisaks eksisteerisid Eestis Saare-Lääne ja Tartu piiskopkond ning 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti Taanile. Eesti oli tihedalt seotud Saksa kultuuriruumiga: linnad kuulusid Hansa Liitu ja nii linna- kui ka maaeliidi keeleks oli saksa keel. Eesti keel jäi lihtrahva keeleks, mida kõneldi enamasti maal. Keskaja lõpul, 15. ja 16. sajandil, hakkasid Eestis kujunema sunnismaisus ja pärisorjus. Oluline osa kultuurielus oli reformatsioonil, tänu sellele hakkas muuhulgas kujunema ka eesti kirjakeel. Keskaja lõppedes algas Eesti alal sõdadeperiood, mis kestis 150 aastat, selle vältel toimusid
Sajandil oli väga raske aeg, kuna mitmed riigid võitlesid omavahel, et vallutada Eesti ala. 1562. Aasta lõpuks oli Eesti ala jagunenud Rootsi, Poola, Taani ja Vene võimu vahel. Põhja-Eesti kuulus täielikult Rootsi võimu alla. Ida-Eesti Vene võimu alla, ning Lääne-Eesti Taani võimu alla. 1563. Aastal hakkas kolme kuninga aeg. See tähendas seda, et kolm riiki said endale tükikese Eesti alast, nimelt: Põhja- ja Lääne-Eesti kuulus Rootsi riigile, Lõuna-Eesti Poolale ja Saaremaa Taanile. Poola võimu ajal jagunes maa presidentkondadeks, hiljem aga vojevoodkondadeks. Rootsi võimu teostajaks oli Eestimaa rüütelkond. Sellega kehtestati luterlik kirikukorraldus. Taani võimu ajal rüütelkonna positsioon Saaremaal kindlustus. Rootsil oli ka võimalus vallutada Saarema enda riigile, kuna Taani kuningas ei jälginud ja ei hoidnud oma ala. Võime öelda, et Eesti ala jaotati kolme riigi vahel ära, ning igal riigil oli oma alal omamoodi korraldus ja seadustik. 17
11.nov.1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'i vaherahule alla, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Compiehne'i vaherahu oli sissejuhatus veelgi rängemale rahulepingule. 18.jaan.1919 avati Pariisi rahukonverents, kus osales 27 riiki. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Saksamaaga sõlmitud Versailles'i rahuleping, mis kirjutati alla Versailles' lossi peeglisaalis 28.juuni 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärel tekkinud uutele riikidele, nt Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Saksamaa pidi lisaks vähendama sõjaväge 100000 mehele. Saksamaa ei võinud kehtsetada sõjaväeteenistuskohustust, omada lennuväge ja allveelaevu. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud ehk maksta reparatsioone. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri
tingimused sõja kaotanud Keskriikidele. Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (selleks, et need ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid). Versailles`i rahuleppega (1919) määrati kindlaks lõplikud rahutingimused Saksamaaga: -Saksamaad sunniti loovutama mitmesuguseid alasid (Elsass-Lotring Prantsusmaale; väiksemaid alasid ka Belgiale, Taanile, Poolale, Tšehhoslovakkiale). -Saksamaa ei võinud omada lennuväge, allveelaevu ja suuri pealvee-sõjalaevu. -Saksamaad sunniti maksma võitjariikidele reparatsioone, mille suurus jäi täpselt määratlemata. 6)Eestlased I maailmasõjas- Suvel 1914 algasid Eestimaa ja Liivimaa kubermangus mobilisatsioonid. Hinnanguliselt võeti maailmasõja kestel Vene armeesse üle 100 000 eestlase, kellest umbkaudu kümnendik sõjas hukkus. Eesti ala jäi sõjategevusest kuni 1917. a sügiseni puutumata
Piirid Kui ristisõjad suundusid lõunasse ja itta siis paganlikud balti hõimud panid käed ette. 1242. Aastal peeti peipsi järvel Jäälahing, mille võitsid venelased. Sellega pandi paika Eesti ja Venemaa piirid. Vana-Liivimaa Vana- Liivimaa hõivas laias laastus Eesti ja Läti ala. Vallutajaid oli mitu ja igaüks tahtis suuremat pinda. Seepärast ei olnud ühtset keskvõimu. Oli selle asemel mitu väiksemat feodaalriiki. Piiskopkonnad ja orduriik. Põhja-Eesti kuulus Taanile, 1346. Aastal müüs Taani kuningas Põhja- Eesti Saksa ordule. Viimane andis selle järgmisel aastal Liivimaa harule valitseda. Taani kuninga alamatele, aga õnnestus välja kaubelda hulga õigusi. Liivi ordu Tugevaim sõjajõud oli Mõõgavendade ordu. Tähtsaim ametimees ordus oli ordumeister. Tähtsamad küsimused lahendati koos orduametnikega ehk kapitliil. Mõõgavennad said 1346. Aastal Saule lahingus semgalitelt ja leedulastelt lüüa ning nende riismed ühendati Saksa orduga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
