Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. Shannon-Weaveri mudel: Allikaks võib olla kas analoogallikas (sarnane väljastavale signaalile – raadio) või digitaalallikas (numbriline). AD-muundur on ainult analoogallika puhul. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne. Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks. Kanali dekooder...
Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine...
Leidke saadud voltmeetri pōhiviga ∆ U. Pōhiviga ∆ U = ∆ Ue + ∆ U1 + 1/2 ∆ Uv (V)= 0,0635 V kus: ∆ Ue - etalon voltmeetri abs. viga . (0,01 V) ∆ U1 - kaliibritava galvanomeetri lugemi viga(vōetakse pool jaotise väärtusest). (0,05 V) ∆ Uv - variatsioonileiame tabelist. (0,007 V) 6. Arvutage taandatud viga. ∆U 0,0635 ᵹ= U = 10 =0,00635 7. Arvutage kaliibritava voltmeetri täpsusklass. Täpsusklass = ᵹ·100 % 0,635 Järeldus: Kaliibritava voltmeetri kaliibrimisel muutuvad paralleelselt jaotise muutmisel ka pinged....
Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Geoid on kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga. Maa massi ebaühtlase paikn...
Mõõtmise absoluutne viga võib olla: positiivne (juhul kui At > Am), negatiivne (juhul kui At < Am), kuid mitte 0, sest absoluutselt täpselt mõõta ei ole võimalik. Mõõtmise suhteline viga - mõõtmise absoluutse vea ja mõõteriista näidu suhe protsentides. = A/An ·100% kus (%) - mõõtmise suhteline viga, A - mõõtmise absoluutne viga, An - mõõteriista näit. Mõõteriista taandatud viga - absoluutse vea ja mõõteriista skaala nimiväärtuse (mõõte ulatuse) suhe protsentides. = A/ Am ·100 kus (%) - mõõtmise suhteline viga, A - mõõtmise absoluutne viga, Am - mõõteriista mõõteulatus (skaala suurim näit). Vektorid Skalaariks nimetatakse suurust, mis on määratud arvuga, millel on ühik. Näiteks keha mass, ruumala ja tihedus; aine murdumisnäitaja, dielektriline või magnetiline läbitavus....
U v =0,023 V 5. Leidke saadud voltmeetri phiviga U. Phiviga U = Ue + U1 + 1/2 Uv (V) Kus: Ue - etalon voltmeetri abs. viga . U1 - kaliibritava galvanomeetri lugemi viga (vetakse pool jaotise väärtusest). Uv - variatsioonileiame tabelist. Ue 0,01 V U1 0,05 V 1/2 Uv 0,0115 V U = 0,07 V 6. Arvutage taandatud viga. U = U =0,007 7. Arvutage kaliibritava voltmeetri täpsusklass. Täpsusklass = *100 % Täpsusklass = 0,7%...
3 Mõõtevead...............................................................................................................................4 Mõõtetulemuse absoluutne viga ........................................................................................4 Mõõtetulemuse suhteline viga ...........................................................................................5 Mõõteriista taandatud viga ................................................................................................7 Mõõteriista täpsusklass .....................................................................................................8 Mõõteriistade klassifikatsioon................................................................................................8 Elektromehaanilised mõõteriistad ...................................................................................10...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Õppeaine YKL0063 Biokeemia PRAKTIKUM: Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Üliõpilane: Juhendaja: Kood: Esitatud: Sooritatud: 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Teooria Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides, nagu vereseerum, toiduained, taimne tooraine jm kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx-i süstemaatiline nimetus ,D-glükoosi: O2-oksüdoreduktaas näitab, et ta katalüüsib, D glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja ,Dglükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodust...
TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, rakendatuna soojuslikele protsessidele, teine seadus aga määrab kindlaks vahekorra olemasoleva soojuse ja temast saadava mehaanilise töö vahel, st määrab kindlaks soojuse mehaaniliseks tööks muundamise tingimused. Termodünaamika kui tead...
Leidke saadud voltmeetri põhiviga U, 1 U =U e+ U 1+ U v [V ] (18) 2 kus: Ue - etalon voltmeetri abs. viga . U1 - kaliibritava galvanomeetri lugemi viga(võetakse pool jaotise väärtusest). Uv - variatsiooni leiame tabelist. U =0.01 [ V ] +0.05 [ V ] + 0.5 0.006349 [ V ] =0.063175 [ V ] 5. Arvutage taandatud viga. 17 U = (19) U 0.063175[V ] = =0.006305 10.02[V ] 6. Arvutage kaliibritava voltmeetri täpsusklass. Täpsusklass= 100 (20) Täpsusklass=0.006305 100 =0.631...
1 0 10 100 10 10 0 ∆Uv=(0.1+0.06+0+0.01+0.1+0.1+0.06+0+0+0)/10 =0.033 5. Leidke saadud voltmeetri pōhiviga U. Pōhiviga U = Ue + U1 + 1/2 Uv (V) ∆Ue - etalon voltmeetri abs. viga . ∆U1 - kaliibritava galvanomeetri lugemi viga(vōetakse pool jaotise väärtusest). ∆Uv - variatsioonileiame tabelist. ∆Ue=0.01V ∆U1=0.05V ∆Uv=0.033V ∆U=0.0765V 6. Arvutage taandatud viga. =∆U/U =0.00765 7. Arvutage kaliibritava voltmeetri täpsusklass Täpsusklass= ·100 %= 0.765%...
00.022 ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS Loengukursus Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilastele 2019./2020. õppeaasta Toivo Leiger Joonised: Ksenia Niglas Pisitäiendused 2016–20: Märt Põldvere, Natalia Saealle, Indrek Zolk, Urve Kangro 2 Sisukord 1 Reaalarvud 6 1.1 Järjestatud korpused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1.1 Korpuse aksioomid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1.2 Järjestatud korpus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.1.3 Täielik järjestatud...