Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Riskianalüüs ja töökeskkonna ohutus Referaat Juhendaja: Jaan Reidolv Koostajad: xxx 2010 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja ) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomis...
Nimeta sotsiaaltöö tegemise viise. · Profesionaalne · Vabatahtlikud 2. Millised on profesionaalse sotsiaaltöö tunnused? Too näiteid kus töötavad profesionaalse sotsiaaltöö tegijad. · Palgaline töötaja · Vastav haridus · Läbinud vastaad koolitused Prof. Sotsiaaltöö tegijad töötavad : Koolides, Vanglates, KOV ja teistes riigiasutustes. 3. Loetle sotsiaaltöö sihtgruppe. · Inimesed, kellel pole kodu · eakad inimesed · vaimse tervisega inimesed · puuetega inimesed · sõltlased · töötud inimesed 4. Millised on sotsiaaltöö eesmärgid? · Aidata abivajajaid, · Aidata inimestel olemasolevaid võimalusi ära kasutada. Hoolekande ajalugu 1. Milline on vanim pensioni liik? · Sõjaväelaste pension 2. Milline muudatus toimus Euroopas 400- 500 aastatel pKr kirikuseaduses? · Kirikuseadus käskis rikastel aidata vaeseid...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Sören Sakkeus 011M Sõpruse Rimi Hüpermarket Praktikaaruanne Juhendaja:Külliki Türi TALLINN 2011 Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.MÜÜGITÖÖ ALUSED........................................................................................................... 4 1.1TUTVUMINE KAUPLUSEGA........................................................................................ 4 1.2AJALOOLINE ÜLEVAADE JA ARENG...
KOOL Nimi Kursus Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetodid Referaat Juhendaja: Nimi asukoht 2010 Sisukord Milleks on vaja tööohutust?........................................................................................... 3 Mõned huvitavad fatkid seoses tööohutusega............................................................3 Müra............................................................................................................................... 4 Töövahendite ohutu kasutamine, riskifaktorid ja nende välja selgitamine.................... 4 Töötajate juhendamine ja koolitamine.......................................................................6 Kasutatud kirjandus:...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks. Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Sem...
Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Seni ei ole veel täiesti selge, miks immuunsüsteem nii tugevalt reageerib. Allergia on teatud liiki ülitundlikkus vastava aine suhtes. Allergiaga kaasnevad haigusnähud. Allergial on palju võimalikke sümptomeid. Sagedasemate seas on nohu, hingamisraskused, aevastushood, silmapõletik ja lööbed nahal. Termin "allergia" tuleb kreekakeelsetest sõnadest (teistsugune) ja (tegutsen). Sõna-sõnalt tähendab see "teistsugune toime" või "teistsugune töö". Kuidas tekib allergia? Allergia võib tekkida praktiliselt kõige suhtes, kuid sagedamini on allergeenideks toiduained, ravimid, kemikaalid ning õhus leiduvad osakesed nagu hallitusseente spoorid, elamutolmu lestad, koduloomade kõõm ning puude, umbrohtude ja kõr...
Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase...
Pärnu Ülejõe Gümnaasium OÜ Äriplaan Koostas: Triin Kolk Juhendaja: Kristi Suppi Pärnu 2012 Sisukord 1. Kokkuvõte...............................................................................................................................3 1.1. Ettevõtte põhiandmed ......................................................................................................... 3 1.2. Ettevõtte taustaandmed........................................................................................................ 3 1.3. Äriidee..................................................................................................................................3 2. Turusituatsioon ja selle arenguväljavaated............................................................................. 4 2.1. Tegevusala ja turupi...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Päevane osakond Jaan Kalder AA-08 ETTEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Juhendaja: T. Priimets Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................3 Ettevõtte tutvustus.................................................................................4 Ettevõte ajalugu....................................................................................4 Töö organiseerimine..............................................................................5 Töökaitsealaste küsimuste lahendamine....................................................6 Eria...
Lk. 1- Tiitelleht 2. Lk. 2- Sisukord 3. Lk. 3- Sissejuhatus 4. Lk. 4-5- Majapidamine 5. Lk. 6-8- Igapäevased säästumeetmed köögis 6. Lk. 9- Säästumeetmed elutoas 7. Lk. 10-11- Igapäevased säästumeetmed vannitoas 8. Lk. 12-14- Säästumeetmed valgustuses 9. Lk. 15- Uurimistöö 10. Lk. 16-Kokkuvõtteks 11. Lk. 17- Kasutatud materjalid Sissejuhatus Elektrienergia on üks energia liik, mida inimkond tarbib. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, valgustid, küttekehad, arvutid jms. Tehnoloogia arenguga lisandub majapidamistesse palju uusi ja erinevaid teadusimesid, mis k...
Pilleriin Tamm säästlik elektritarbimine TALLINNA TEENINDUSKOOL Pilleriin Tamm PK12-PE SÄÄSTLIK ELEKTRITARBIMINE Referaat Juhendaja: Heikki Eskussoon Tallinn 2013 1 Pilleriin Tamm säästlik elektritarbimine SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................3 1. Säästlik elektritarbimine ..............................................................................4 1.2 Miks on oluline säästa elektrit...
Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: soduri.opik@lk.mil.ee EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks vä...
Mis on sinu äriettevõtte lõpptulemus? Luua jätkusuutlik süsteem, mis võimaldab pidevalt tõsta nii sinu kui ka inimeste, keda sa teenindad elukvaliteeti. Lõppkokkuvõttes võib see tähendada vabadust ja rahuludust. Väljakutse on see, et enamik inimesi jääb kinni olemasolevatesse vahenditesse, mitte ei keskendu lõpptulemusele. 2. Mis on sinu ettevõtte eesmärk? a) Tõsta oma klientide elukvaliteeti ning luua selle jaoks seda toetav süsteem. Sa pead teenindama oma kliente täiesti unikaalsel ja erilisel viisil ja pidevalt andma neile, mida nad tahavad ja vajavad. b) Teenida kasumit. Kuid pea meeles, et kui sa teenid kasumit, kuid ei suuda täita klientide vajadusi, siis ei püsi sa selles äris pikaajaliselt. 3. Mis paneb sinu äri kasvama? Pidev lisaväärtuse lisamine ja rohkem kui keegi teine seda turul teeb. Võ...
06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhte...
Pood pakub erinevaid riideid/jalanõusid suure valikuga nii meestele, kui ka naistele. Kogu kaup imporditakse, enamjaolt Inglismaalt aga ka muudest kohtadest. Ettevõtte asukohaks Küüni 15. Tulevikus laiendame ka Tallinnasse. Leida võib ettevõtet inernetilehelt kui ka ajalehest aegajalt. Ootame kauplusesse kõiki, kes on huvitatud meie toodetest! Ettevõtte üldandmed 1. OÜ Pikk 2. Osaühing 3. Küüni 15 4. 7498 076, 58547782 5. 7498 077 6. info@pikk.ee 7. Kati Karu, Mari Muri 8. Osakapital 9. Kati Karu (täisosa) 10. Kati Karu, 55667788 Äriidee 1. Ärivaldkond: tööstuskaubandus 2. Toode/teenus lühidalt: riideid müüv kauplus 3. Sihtgrupp: iga vanus, kuidas inimene ise soovib ja näeb, kuidas toode talle endale sobib. Enamjaolt pikkadele inimestele, nii meestele kui naistele. 4. Idee uudsus ja erilisus...
Suusavarustus Suuskade pikkus: klassikalise tehnikaga sõiduviisi puhul on suusad 1520 cm õpilasest pikemad; uisutehnikaga sõiduviisi puhul on suusad 515 cm õpilasest pikemad. 2. Suusasaapad ja suusasidemed Suusasaapaid valmistatakse tänapäeval kolme erinevat tüüpi: klassikasaabas on madal ja päkaosas painduv; uisusaabas ulatub üle pahkluu, tema tald on jäik ning selle saapaga on raske sõita klassikalist tehnikat; kombineeritud saapa puhul on klassikasaapa tallale lisatud uisusaapa kõrgendus. 3. Riietus Suusatamise juures on väga tähtis roll õigel riietusel. Külm pole mitte sellepärast, et väljas on külm, vaid et riietus on vale. Suusatamisel on oluline kihiline riietus. Vastavalt õhutemperatuurile pannakse kihte kas kaks või kolm. Kõige olulisemad neist on alumine ja pealmine kiht. Alumine kiht. Ihule kõige lähemal oleva aluskihi mõte on hoida higi ja niiskus kehast eemal. Soovita...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kodu ja tööelu erinev väärtustamine Tallinn 2013 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 TÖÖTAMINE ................................................................................................................ 4 OSAAJAGA TÖÖ......................................................................................................... 5 VÕIMUSUHTED PERES...............................................................................................6 MATERIAALNE SÕLTUVUS........................................................................................6 KODUTÖÖDE JAOTUS...
EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas Koostas: Triinu Valge ja Kristiina Ots Toiduainete Tehnoloogia Tartu 2011 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonn...
Mustus aine vales kohas. Mustus ei teki ega kao, vaid liigub ühest kohast teise. Ohtlik <-----Mikroobid, bakterid, viirused Tülikas <----- pori rongiistmel <----- tolm raamaturiiulitel Häiriv Talutav <----- pori trepikojas Mustuse mõju ühiskonnale: muudab pinna välimust vähendab ruumide esinduslikkust nõrgendab hügieenilisust halvendab tööohutust põhjustab pindade enneaegset kulumist Mustus koosneb keemiliselt ja füüsikaliselt omadustelt erinevatest orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Puhtuseprotsessis osalevad tegurid: keemia+vesi...
mikroob elav mikroorganism, mis on mikroskoobi all nähtav (bakterid, viirused, seened, algloomad); mikroobide soodus kasvukeskkond on inimese nahk ja limaskestad; normaalfloora tavaline bakterite kooslus (nahal, limaskestadel); tõkestab teiste mikroobide pääsemist samale territooriumile; kolonisatsioon mikroobide pikaajaline elutsemine organismis normaalfloora osana (toimub ka paljunemine), haigust ei teki; infektsioon organismi tunginud haigustekitajate mikroorganismide poolt põhjustatud nakkus, mikroob tekitab kahju organismile; steriilne haigusidutu, pisikutevaba, täiesti puhas ASEPTIKA all mõistetakse kõiki neid toiminguid, mille eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Aseptika eesmärk on kaitsta elavat kude või steriilset materjali haigustekitajate...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
