teeb seda.Mari sureb. See saladus tuli kohtus välja. Ta oli omal ajal Karinile selle saladuse avaldanud, nüüd siis Karin tuleb kohtus sellega lagedale. Indrek mõistetakse õigeks. Karin tunnistas oma truudusetuse üles. Lõpp: Juhtub see: karin arvab et kui indrek teda lasi, siis indrek ikka armastab teda. Karin jookseb indrekule järele, selles suures kiiruses, ei vaata ta kuskile ja jääb trammi alla. Indrek hoiab karinit oma käte vahel indrek tunneb oma süüd. V osa . algab sellega, et Indrek on tulnud tagasi Vargamäele. Vana andres on loobunud tööst, elab saunas, talu on andnud tütrele Maretile nemad suhtuvad talupidamisse tänapäevasemalt. IV osas oli müstiline tegelane, saab siin peategelaseks, see on Tiina, kes oli I ja K juures teenijaks. Karin oli ta peale armukade, kuna T ja I said hästi läbi. Tiina armastas Indrekut, aga ta ei surunud seda peale. V osas tunnistas üles, et armastab teda. Tuleb ka välja, et ta on sama
kaotab käe halvendab nägemist veelgi, armastab annat, kuid kohusetunde, uhkuse tõttu ei abiellu temaga, laseb end maha. Anna võtab Villu poja emaga enda juurde elama, kasvatab talu pärijat. ,,Tõde ja õigus" kuj. inimese tõeotsinguid, võitlust enese, teiste, ühiskondlike oludega. I in. võitlus maaga, põhikonflikt I isa A ja P vahel erineva elufil., rivaalitsemise pärast. A töö õigus, P- nauding, huumor võit. I viskab emak kogemata kiviga mille pärast jääb süüd tundma. II I kooliaastad Tartus Mauruse koolis, armusuhe Mauruse tütrega, kes haige sureb. I vaevad küs. Kas jumal olemas leiab, et pole, mida ütleb väiksele Tiinale, kuna Tiina jalad haiged ta oli lootnud, et jumal aita, hakkab nutma, I võtab sõnad tagasi Tiina hakkab käima. III I tööaega Tallinnas, kuj. 1905 revolutsiooni, in. tulistamist Uuel turul, mõisade rüüstamist. I naaseb Vargamäel, aitab emal tema soovil surra. IV Tallinnas I,
sisse- ja väljaastumised need on alati mõistetavad nii väliselt kui sisemiselt. Inimese üleminek ühest maailmast teise toimub läbi kannatuste ja see võib kulmineeruda sügava haigusena. Nii haigestub Raskolnikov pärast kuriteo sooritamist, enne ülestunnistust ja sunnitööl. Saanud teada ema surmast, jääb ta samuti haigeks. Tervenenuna näeb ta und, et tema teooria polnud muud kui paha unenägu, kahetseb oma süüd ja vabaneb alles nüüd hingelisest karistusest. Romaan ,,Kuritöö ja karistus" on ideede ja kunstilise teostuse poolest uuenduslik romaan. See võimaldab leida inimese olemuse ja psühholoogia üldisi seadusi, seega mõista maailmas toimuva keerukust ja mitmetähenduslikkust. Dostojevski tegelaste puhul on iga nende samm psühholoogiliselt seletatav, kuid mitte kunagi prognoositav.
Alles 1953. aastal ilmus järgmine pagulasteos "Hingede öö," mis äratas kirjandusteadlaste tähelepanu ning kogus hulgaliselt tõlgendusi oma sümbolistliku ja irreaalse olustiku tõttu. Romaani nimitegelane eksleb ringi viirastuslikus majas, millest ei leia väljapääsu ja millel lasub surma vari; ka allegoorilise kohtulaua ees ei suuda ta õiget vastust anda, mispärast ta õieti on kodutuna võõrsile sattunud. Selle eksistentsiaalne sisu kujutab inimese teekonda, irreaalseid rännakuid, süüd, süüdimatust ja süüdimõistmist, eksistentsi raskust ning inimese tundeid maailmas võõra ja pagulasena. 1961. aastast hakkas ilmuma Ristikivi 11 teosest koosnev ajalooliste romaanide sari, mis jaotub kolmeks triloogiaks: · Ajalooline kroonika Sellesse kroonikasse kuuluvad romaanid kajastavad ristisõdade ummikussejooksmist. Tegevuspaigad on Vahemere ruum, Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. 1. Põlev lipp (1961) 2. Viimne linn (1962) 3. Surma ratsanikud (1963)
Kuressaare Gümnaasium Voltaire'i filosoofilised mõtted Refereering Grete Miller 10. klass Juhendaja: Marti Tarkin Kuressaare 2012-05-10 ,,Kui jumalat ei oleks olemas, siis inimesed mõtleksid ta välja." (Voltaire, 1986; 172) Voltaire usub, et inimestel on alati vajadus lohutuse ja lootuse järele. Mina arvan, et inimesed on veel omakasupüüdlikumad ja tahavad, et oleks keegi suur kelle kaela oma rasked ja vahel valed otsused lükata. Lihtne on mõne häda korra öelda, ,,See oli määratud nii juhtuma ja ma ei olekski midagi saanud muuta, selle asemel, et öe...
ka eelnevalt teadet tulnud) on märk sellest, et inimest hoitakse bürokraatlikus süsteemis teadmatuses ja jooksutatakse asjatult. Et K. aga oma tulemisele mingigi mõtte leiaks, püüab ta vaadata laual asetsevaid kohturaamatuid, kuid seda ei lubata tal teha. Selle sümboli idee võtab kokku K. lause kohtus viibivale naisterahvale: ,,... need on vist seaduseraamatud, ja selle kohtu menetluses on ette nähtud, et sind mitte ainult süüd teadmata, vaid ka seadust tundmata hukka mõistetakse. (tlk August Sang ja Mati Sirkel)" Pärast ebaõnnestunud kohtusse ilmumist tutvustatakse K-le kohtukantseleisid, mis asuvad selle sama agulihoone pööningul. See pööning on pime ning õhku seal praktiliselt ei olegi. Kantseleis töötab palju ametnikke, kuid klientidest ei tehta praktiliselt väljagi. K-l hakkab pööningul halb ning ta tahaks sealt võimalikult kiiresti pääseda. Pööning on teoses ,,Protsess" võimas sümbol
olukorra, kus Eesti tundus vägagi kerge saak. Samuti näitab Eesti nõrkust poliitikute vead ja valed otsused. Suurimaks vigadetegijaks oli nähtavasti K. Päts. Ta oli enda majanduslike huve silmas pidades NSV Liiduga tugevalt seotd. Ta tegi mitmeid valesid otsuseid kirjutades alla sajale dokumendile, mis aitasid sisuliselt kaasa Eesti sattumisele okupatsioonivõimu alla. Nagu varemgi märkisin ka suure kriisi aastatel nähti rahva elujärje halvenemises süüd valitsuses. Rahvas oli riigi valitsemisega rahulolematu. Kuna sisepoliitika oli nõrk, võõrandus rahvas võimust. Selline seis aga tõi rahvale masendust. Iseseisvumise kaotuses oli kindlasti mõju ka koostöö puudumisel naaberriikidega, eelkõige Baltimaadega ning ajalooline seotus Vene impeeriumiga, mis tekitas Venemaas soovi seda taastada. Koostöö puudumine naaberriikidega puudus seetõttu, et Eesti oli end kuulutanud neutraalseks riigiks enne II Maailmasõda
opositsiooniliste riigikodanike vastu. Ta ei salli ühtki kohtunikku, kes asetab õiguse riigist kõrgemale. Igal riigil on 4 ülesannet: inimese kaitse kaasinimeste vastu, riigi kaitse inimeste vastu, riigi kaitse teiste riikide vastu, inimese kaitse riigi vastu. Neist ülesannetest on totaalne riik neljanda kustutanud. Totaalne riik tohib avalikkuse huvides indiviidi surmata, piinata, röövida, vangistada, välja saata, ilma et oleks vaja tõestada ta süüd. 8. Riigi totaliteedi ulatus. Totaalne riik on äärmus, milleni küünib ainult üks riik Nõukogude Liit. Ainult seal haaras riigi totaliteet kõiki kolme dimensiooni, milles areneb inimelu poliitika, vaim, majandus. 9. Totaalne inimene Kuna riik ei ole omaette olend, vaid koosneb inimestest, siis peab tema uuendamine algama inimese uuendamisest. 10. Seisused Kolm ajaloolist seisust, mis lõid ühiselt meie kultuuri, on: aadel, vaimulik seisus ja kodanlus. 19
suruda ja kõiksugused pakutavad odavad intressiga laenud on paisunud suur-võlgadeks ja krediitkaartide saldod on miinustesse aetud. Kes siis süüdi on? Kas lihtsameelne inimene,kes säravate reklaamide pimestaval mõjul on sattunud hüpnoosi alla,et tarbida ja teistele kasumit toota või need ettevõtted, kes konkureerivad selle nimel,et kasumit kergitada taeva kõrgustesse ja teha seda vahendeid valimata? Siin võib lõputult vaielda aga kindel on see ,et mõlemad pooled omavad süüd. Kõik seisneb valikutes ja kui me neid ei tee,siis lõpetame oma kvaliteetse elu väga ruttu ära. Loomulikult on tore omada ilusaid asju ja nautida teenuseid aga mis põhiline:kõike seda tuleks teha mõistlikult.Iga inimene väärib toredat elu,mis ei seisne ainult õppimises,töötamises, vaid elu nautimises nii ,nagu meie seda õigeks peame.Mitte keegi ei tohiks peale suruda oma tahtmist, et tuleb käituda ja talitleda nii või naa.
Etienne, kes oli rahvast õhutanud streikima ning oma eesmärkide eest võitlema, peeti kangelaseks. Tema sõnaosavus, see kuidas ta suutis suurt rahvahulka niivõrd mõjutada, seda peeti lausa imetlusväärseks. Ent streigi jätkudes, kui polnud näha mingeid muutusi, hakkas Etienne populaarsus kahanema. Temas nähti vaenlast. Kuna ta oli kõige lähim inimene söekaevuritele, kelle peale oma viha välja valada, siis seda ka tehti. Kuid kes siis päriselt peaks kandma süüd streigi pärast? Kas tõesti üksainus mees, kes õhutab inimesi streikima, kuid kes on samas nende seast- söekaevur? Muserdunud, seltsimeeste käitumisest kaob Etienne mõneks ajaks silmapiirilt. Raamatus on suurim rõhk ebavõrduse üle, kuid on ka teisi sotsiaalseid probleeme. Murettekitav on laste lühike lapsepõlve aeg. Lapsed koondatakse tööle, kui nad ise on alles noorukieas. Neid võetakse tööl täisväärtuslike
Paljud neist olid maagilise tähendusega ja otseselt seotud õlleteoga. Käibel olid mitmesugused kavalad võtted ja lausumised. Mõned näited. Kui õlu ei tahtnud käärima hakata, toodud laudast vana emis. Üks hakanud emise kõrvust kinni, teine utsitanud malakaga tagant. Nii veetud siga kolm korda päripäeva ümber õlletõrre ja suitsutatud seakarvadega tõrre alumist serva niikaua, kuni õlu käima hakanud. Kui õlletegu hästi ei läinud, otsiti süüd ikka mujalt. Olid need siis nõiad või muidu kadedad, kes õlle ära silmanud. Seepärast tavatseti õlut pruulida rohkem öösiti, mil võõraid vähe liikvel. Suur kannapööre õlle ajaloos toimus 1070. aastal kui prantslased hakkasid õlut uutmoodi valmistama, kasutades humalakäbisid. Võib öelda, et esimese kaasaegse õllepruulimiskoja rajasid prantsuse mungad 1074. aastal. Esimesed kvaliteetsed laager-tüüpi õlled toodeti 15. sajandil. 18. sajandi paiku algas
Kui tema endised koolikaaslased kuninga soosingu nimel tema järele nuhkima tulid, siis Hamlet ei usaldanud neid hoolimata vanast sõprusest ning testis neid osava sõnamänguga. Kindlasti oli Hamlet ka kaval. Prints ei olnud alguses kindel, kas vaim, keda ta nägi, oli tema enda ettekujutus või tema isa rahutu hing. Seda kontrollis ta näidendiga, mis sarnanes vägagi tema isa mõrvaga ning Claudiuse minemajooksmine tõestas Hamletile tema süüd. Samuti lasi Hamlet teistel arvata, et on hull, et keegi tema tegelikest plaanidest midagi aimata ei oskaks. Hamlet oli samuti väga lojaalne, kuna õukondlaste hulgast kandis tema ainsana leina märgiks musta. Tema jaoks oli muidugi väga solvav, et keegi teine seda enam ei teinud, eriti tema ema Gertrud. Ta heitis oma emale ka seda ette, et leinaajast hoolimata ta juba uuesti abiellus ning veel oma surnud mehe vennaga. Kindlasti oli Hamlet julge,
peategelane on mõtlev inimene, kes arutleb ja kahtleb. Kuidas see väljendub teoses? Hamleti kahtlused väljenduvad teoses läbi paljude olukordade. Näiteks polnud prints alguses kindel, kas vaim, keda ta nägi, oli tema enda ettekujutus või tõepoolest isa rahutu hing, kuid seda kontrollis ta näidendiga, mis sarnanes vägagi tema isa mõrvaga ning kuningas Claudiuse minemajooksmine ja veider käitumine etenduse ajal tõestas Hamletile tema süüd. Teine tegu, mis väljendas Hamleti tarkust ja kavalust, oli see, et ta lasi teistel arvata, et on hull, et tema tegelikele plaanidele jälile ei jõutaks. Samuti oli hamlet väga lojaalne oma isale ja sõpradele, kuid keeras selja nendele, kes talle noa selga lõid. 3) “Hamlet” on tragöödia. Tragöödia üks tunnuseid on see, et kangelase hukkumine on paratamatu. Kuidas sellesse suhtud? Kas Halmet oleks saanud vältida enda kui ka teiste hukkumist?
Sisenejaks oli pantija poolearuline õde Lizaveta, kelle Raskolnikov samuti tapab. Korterist pääsenud, peidab ta esemed esmalt seinaprakku, kuid läbiotsimise hirmus viib nad hiljem ühe kivi alla suvalises siseõues. Oma tegu õigustab ta sellega, et kasutuid inimesi võib tappa ka raha pärast. Pärast mõrva Raskolnikovi vaimuhaigus süveneb ning areneb lõpuks välja paranoiaks. Ta usub, et ümbritsevad teavad või aimavad ta hingel lasuvad süüd ning ainult teesklevad teadmatust. Lõpuks tunnistab Raskolnikov end süüdi ja ta saadetakse Siberisse. Romaani läbib küsimus, kas pidada kinnisideede ja paanikahäirete käes vaevlevat mõrtsukat mingeid motiive jälgivaks kurjategijaks või süüdimatuks vaimuhaigeks.
kaugele. Villu oli maas ja lamas, nagu surnu. Ta käsi oli kõvasti viga saanud ja silm ka. Jooksin ruttu sinna ning rebisin oma seeliku küljest riba, et ta haavu siduda. Keegi teine ennast ei liigutanud. Tegutsesime Mikuga nagu oleksime kahekesi. Villu toimetati linna haiglasse, sest tal olid suured vigastused. Kui Jaan linnast tagasi jõudis küsisin temalt kohe Villu ja tema silmakohta, et kas ta jääb pimedaks. Aga ta pidavat ikka nägema veel, kuid kehvasti. Tundsin süüd ja piinlikkust ja olin väga kurb. Ükspäev rääkisin isaga, et mida ta arvab, kui küsiksin Villut Kõrbojale peremeheks, aga tema ei olnud sellega kohe mitte päri. Käis talle see väga vastukarva. Aga kui olin öelnud, et lahkun, kui Villu ei tule, siis jäi ta nõusse. Ning siis küsisin ka Villu käest, kas ta oleks nõus tulema Kõrbojale peremeheks, aga see keeldus. Kuid minu lohutuseks lubas seda veel kaaluda ja mõtelda sellele.
Kes tegi surma? Life sucks and then you die Tundmatu autor Religioossed sümbolid, õpetuslikud teesid muutuvad pidevalt, kuid neid kandev printsiip jääb samaks. Olen ka varem juurelnud Testamendi stroofide vastuolude üle. Kust tuli surm? Kes tegi surma? Vastamiseks tuleb otsida vahendeid e diskursust ja dialektikat, millega ,,probleem" lahendada. Testamendi näol peaks tegu olema enam-vähem algupäraga, sest vastasel juhul kaotaks Piibel oma põhiväärtuse kirjasõna. Mida tähendab, et Jumal pole teinud surma kui ilmeksimatu faktina surm ju eksisteerib?! Ka ilma jumalata. Kuid kes siis tegi surma? Tegelikult polegi Jumal usklikele surma välja käinud. Jumal andvat meile hoopis igavese elu. Ainult tingimusel kui sa oled selle nö välja teeninud e triviaalselt usklikega on asi JOKK. Minu ja ilmselt ka paljude teistega nii lihtsalt asi ei lähe. Mina mädanen kirstus (Hitchskocki versiooni kohaselt ja ka füsiognoomiast lähtudes) ja siis ...
Ta isegi väljendab ennast Marionile ,,et kui ema millestki sõltuvuses on siis on see televiisor." Ema tajub, et narkootikumid ei mõju enam tavapärasel moel ja suurendab ise doosi, sattudes sellega sõltuvuse esimesse faasi. Ema ja pojal on jutuajamine , mille käigus Harri avastab, et ema tarvitab amfetamiini dieeditablettidena. Ta proovib emaga rääkida sõltuvuse pahupoolest aga hoidub paralleele tõmbamast oma sõltuvusega. Hiljem tundes tohutut süüd, kasutab narkootikume valuvaigistajana. Tyron on äratanud huvi narkootikumide vahendajates ja talle pakutakse paremat tehingut narkootikumide müümiseks. Läbirääkimiste käigus aga toimub vahendaja mõrv ja Tyron vahistatakse. Kautsjoni maksmiseks ja Tyroni vabastamiseks kulus ära kogu kogutud raha. Selle episoodiga lõppeb suvi ja algab sügis. Narkosõltuvus tekitab probleem ja poisid otsivad võimalusi narkootikumide hankimiseks. Samas on
suurem osa on täiskasvanud seega peaks tantsuplats olema ikkagi üpriski suur usun et ega ka lapsed ei saa ühest korralikust tantsust üle ega umber. Ja nagu alati ei saa suvistest üritustest üle ilma alkoholita. Toitudest võiks olla mingi salat, puuvilgu, muidugi ka midagi soojemat toitu nt kartlit ja grilltooteid lastele võiks olla komme küpsiseid ja mud magusat(muidugi vanemad inimesed on ka parajad maiasmokad seega ei saa kõike süüd ka laste kaela veeretada) Jookidest võiks olla: mahlad,morsid, vesi, õlu ja ka midagi kangemat nt viin või aramis. Muidugi ei saa üle ka muusikast seda ikka peab olema kui meenutame eelmisi suguvõsa kokkutulekuid siis on üldiselt ikka mängitud selliseid teada tuntud süldi laua laule nt Toomas Anni, Sulo jne. Kui nüüd hakkame kõiki finatse kokku vaatama ja kokku arvutama siis on ikkagi suguvõsa kokkutulek päris kulurikas auhinnad üksi juba lähevad 200-300 krooni maksma
Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat. Sisenejaks oli pantija poolearuline õde Lizaveta, kelle Raskolnikov samuti tapab. Korterist pääsenud, peidab ta esemed esmalt seinaprakku, kuid läbiotsimise hirmus viib nad hiljem ühe kivi alla suvalises siseõues. Pärast mõrva Raskolnikovi vaimuhaigus süveneb ning areneb lõpuks välja paranoiaks. Ta usub, et ümbritsevad teavad või aimavad ta hingel lasuvad süüd ning ainult teesklevad teadmatust. Lõpuks tunnistab Raskolnikov end süüdi ja ta saadetakse Siberisse. Romaani iseloomustab terav kriitika kapitalistliku ühiskonna vastu. Raskolnikovi üli-inimese idee viitab saksa filosoof Friedrich Nietzsche mõjule. Lisaks on tihti mainitud Uut Testamenti ja Jumalat. *B. Sichtermann, J. Scholl "Romaanid" autor: Amanda Inimene on saladus Dostojevski teose "Kuritöö ja karistus" põhjal Saladus on midagi varjatut, midagi, mis ei ole kõigile teada
(Oli ju Rooma riigi idaprovintsides ametlikuks keeleks kreeka keel.) Johannes kirjeldab kahe mehe vestlust järgnevalt: Pilatus ütles nüüd talle: "Sina oled siis ikkagi kuningas?" Jeesus vastas: "Need on sinu sõnad, et mina olen kuningas. Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe sees, kuuleb minu häält." Pilatus läks taas juutide juurde välja ja ütles neile: "Mina ei leia temal mingit süüd." Roomlane pani juutidele ette saabuva paasapüha puhul ühele kinnipeetavale elu kinkida. Valida oli kahe vangistatu vahel: naatsaretlane Jeesus või röövel Jeesus Barabas (saatuse tahtel oli ka röövli nimi Jeesus). Lossiplatsile kogunenud rahvas karjus pühameeste ässitusel: "Vabasta Barabas! Vabasta Barabas!" Nüüd lausus Pontius Pilatus oma kuulsa lause: "Sellest süüst pesen ma oma käed puhtaks." Ja ta laskis teenril oma kätele vett valada ning pesi kõigi nähes oma käsi
hoida ära 1994. aasta Rwanda genotsiid. 1994. aasta genotsiidis kaotas kuskil saja päeva jooksul oma elu erinevate andmete põhjal kuni üks miljon elanikku. Seda võib pidada üheks lähiajaloo massiivsemaks genotsiidiks ning see näitas, et Aafrika riigid vajavad endiselt ülejäänud maailma tähelepanu ja abi. Viimase osas on suurimad lootused pandud just ÜRO peale. Kahjuks aga näitas ÜRO paljuski saamatust selle kriisi lahendamisel ning hiljem tunnistas ka oma süüd. Seetõttu on asjakohane uurida, kuidas ÜRO Rwanda kriisile reageeris ja milliseid otsuseid ta sellega seoses vastu võttis. Lisaks arutleda põhjuste üle, miks ÜRO ei suutnud Rwanda kriisiga nii toime tulla, kui oleks eeldanud. Antud kirjatöö üritab kõigepealt keskenduda Rwanda konflikti eelloole ja anda ajalooline ülevaade genotsiidi tekkimise põhjusest ning seejärel keskenduda ÜRO rollile genotsiidi ärahoidmise ebaõnnestumisel.
10. seaduskuulekad inimesed law-abiding people 11. seadust jõustama enforce law 12. alaealised minors 13. õiguskaitseorganid law enforcement agencies 14. süütegusid uurima investigate offences 15. karistust määrama impose punishment on 16. kuritegu sooritama commit crime 17. seaduse mittetundmine ignorance of law 18. süüd välistav asjaolu defence, preclusion of guilt 19. üldriiklikud seadused national laws 20. kohalikud seadused local laws, by-laws 21. asutuse põhikiri statute 22. ajutine ametist/spordist kõrvaldamine (n,v) suspension, suspend 23. väljaheitmine (n,v) expulsion, expel 24. kahjustatud isik injured person 25
Kuid nende järglased, kes selle õpetuse siia tõid. Nõrk põhjendus küll. Sest me teame: ristiusk oleks ka ilma meie esivanemateta siisn võidule pääsenud. Aga paremat argumenti meil ei ole. Ja seda enam tuleb küsida: aga mis oleme meie siin Kristusega teinud?... Ma ütlen teile: mitte veel selgesti, mitte veel teadlikult küll, aga loomusunniliselt tunnevad nemad kõigi siitmaa haritud seisuste ja kõigepealt meie saksa aadli süüd. ... Ja seda, mis Kristus on ütelnud: mis te iial olete teinud ühele nendesinaste minu vähemate vendade seast, seda olete te mulle teinud...Kanti ei ole Kitty ka igastahes mitte vähem lugenud kui meie teised daamid. Aga nagu teie kõik teate: mina ostsin tema mõne aasta eest. Siinmaal seaduslikult maksvas korras. Nelja inglise jahikoera hinna eest. Mu härrad, kas ma eksin, kui ma järeldan: kui evangeeliumi sõnad ei ole tühi loba, siis on Kristusel siinmail seesama nelja jahikoera hind.
Fiedrich Martensi (eestlane) elukäigust 19.saj. lõpust kuni surmani 1909.a. 2 novellikogu 1980 ,,Kajakalood", 1981 ,,Ülesõidukohad". Viivad lähemasse minevikku. Avaldati uuesti 1988 ,,Silmade avamise päev" 7 novelli eesti rahva saatusest erinevatel aegadel: EV ajal, Saksa ja nõuk. okupats. ajal. Ühendab surmateema (v.a viimane). Igaühes sureb üks inimene ja keskne tegel. Peeter Mirk tunnetab oma süüd. Novellide pealkirjad :"Rist" (vanaisa kannab oma hauaplatsile risti, kohale jõudnud, sureb); ,,Väike Vipper" gümn. õpil., Peeter Mirgi klassivend, kes poob end üles, sest pr.keele õpetaja ei pannud talle ,,4", hoolimata poisi pingutustest; ,,Marrastus" (sureb P.Mirgi tüdruk Flora), ,,Toru" (sõbra põgenemine vagunitsisternis Soome- lämbub); ,,Stahli grammatika", ,,Vandenõu", ,,Silmade avamise päev". 1990 rom. ,,Väljakaevamised"- tegevus 1954.a
seda kuuleb pealt Svidrigailov. Sonja soovitab Raskolnikovil oma tegu üles tunnistada, et too saaks jälle jumala armus elada, mees saab aru, et Sonja armastab teda. Sureb Sonja ema Katerina Ivanovna, nooremad lapsed lubab Svidrigailov enda hoole alla võtta, eesmärgiga, et Dunja näeks, kui suuremeelne ta on. Raskolnikov on jälle haige, sonib. Politseiametnik Porfiri lubab talle anda veel paar päeva oma süü üles tunnistamiseks, keelab mehel end ära tappa, vähemalt ilma süüd tunnistava kirjata. Raskolnikov uurib Svidrigailovilt, ega tollel Dunjaga plaane pole. Mees räägib Raskolnikovile oma noorest pruudist ja kinnitab, et Dunjaga pole tal midagi, kuid tegelikult meelitab Svidrigailov Dunja endaga kokku saama ja tahab teda vägistada. Dunjal on aga kaasas Marfa Petrovnalt saadud revolver, kuid tal ei õnnestu meest täielikult tabada. Ta teeb mehele selgeks, et ei saa teda kunagi armastada ja too laseb Dunja minema. Hiljem svidrigailov tapab end.
kirjeldatakse vigaseid,näljaseid,orbe.2.Luulekeel on paatoslik ja jõuline,palju hüüatusi ja omadussõnu.3.Vahendati kaasaegse inimese mõtteid ja elutunnetust(eriti linlase).4.Tehnika rõhub inimest.Suurlinn on ahistav ja ähvardav.Tehnika pärast ei suuda inimene kõike haarata ja kontrollida-see seostub vaimse ja hingelise lagunemisega.Surmameeleolud inetuse-esteetika- jultuse ülistamine.5.Väärtuste maailm kukub kokku.6.Sõjajärgselt on süüdunne toimunu pärast.Tundsid süüd sõjas tapetud inimeste pärast,sest kõik on ju kellegi pojad,mehed,isad,kes võibolla ei läinud sõtta vabatahtlikult.Kõige tähtsam on Inimene"Oo ärge tapke Inimest!".7.Maailma keskpunkt on igaühe MINA.MINA ei näe vaid vaatab, ei kirjelda vaid elab läbi.Hendrik Visnapuu"Langes lund,langes verist lund","Sireli".Marie Under"Agulis","Orb",Becher"Ettevalmistus"Dadaism- sürrealism.-Dadaistide agressiivne suhtlemine publikuga,olulised on
järele kasvab veelgi. Hiljem Ralph lahkub kamba juurest enamuse poistega, lubades neile liha, mängu ja vabadust. Jacki reeglite all elades karistatakse palju poisse ning tapetakse Simon. Samuti piinatakse kaksikuid kuni nad alluvad Jackile. Lugu lõppeb sellega, et Jack juhatab paljud poisid teele, et tappa Ralph. Roger Roger on alguses lihtne poiss, nautides oma aega saarel. Koos Mauricega ta lõhub liivalosse, mis oli tehtud 3 väiksema poisi poolt. Kui Maurice tunneb süüd liiva loopimises, Roger viskab kiviga ühte poissi. Hiljem sea jahtimisel, ta torkab terava pulga looma kaela, millal viimane on veel elus. Ta samuti piinab kaksikuid Sami ja Ericut, selleks, et nad liituksid kambaga. Ta on esindatud inimesena, kellele meeldib kiusata teisi ja teda saavad ainult peatada reeglid. Simon Simon on tegelane, kes esindab rahu ja positiivsust. Ta armastab loodust ning selle hääli. Ta tapetakse poiste poolt, kes kogemata arvavad, et ta on koletis.
· Ei väljenda ja ei taju tundeid · Ükskõikne tema kohta antava hinnangu suhtes · Eelistab üksindust · Liigne enesessesüüvimine, fantaseerimine · Usalduslike suhete puudumine · Tundetus sotsiaalsete normide suhtes Düssotsioaalne isiksushäire · Kalkus teiste suhtes · Sotsiaalsete normide ja kohustuste eiramine · Suhteid loob kergest, kuid need ei ole püsivad · Kergesti ärritub, käitub agressiivselt · Ei tunne süüd, ei õpi kogemusest · Ennastõigustav Ebastabiilne isiksus · Kõikuv meeleolu · Tagajärgedega mittearvestamine · Vähene implusskontroll o Implusiivset tüüpi: sagedased vägivallapuhangud o Piirialast tüüpi: ebaselge kujutlus endast, ebastabiilsed suhtes, emotsionaalsed kriisid, sagedased enesevigastused Histriooniline isiksushäire · Teatraalsus, enesedramatiseerimine · Väga mõjutatav
18. Sajandil võistlesid luteri kirikus kaks religioosset suundumust, pietism ja ratsionalism.Pietlistlikud pastoid taotlesid, et usutüdesid ei õpitaks mitte lihtsalt pähe, vaid mõistetakse sügavamalt. Nende jutlused olid sageli tundeküllased ja kutsusid talupoegi väsimatult vagadusele ning meele parandusele. Ratsionalistid astetasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Nad ei arvanud, et kõigis hädades on süüdi talupoegade kombelõtvus ja jumalakartmatus, vaid panid osa süüd ka valitseva pärisorjusliku korra arvele. Talurahvast kõige otsesenakt puudutanud või isegi raputanud nähtuseks oli siiski pietismiga seotud vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine. Kui Rootsi ajal oli Eestis valitsenud mõõdukas, nn. Põhjamaade barokk, siis koos Vene võimu kehtestamisega hakkas siia ulatuma toretsevam ja lopsakam barokk. Eesti kauneim barokkiehitise, Kadrioru lossi, mille juurde kuulus barokkpalee puhul vältimatu uhkeaed. 18
enamikes inimestes esile jälestuse. Seksuaalselt hälbiv käitumine, mis nõuab osaliseks süütut osapoolt või tunnistajat, on harilikult kriminaalne tegevus (Centerwall 1996: 157). Põhjuseid, miks käitutakse seksuaalselt hälbivalt, on mitmeid. Sellise käitumise taga võib olla naiste vihkamine, identiteedi- ja seksuaalse kuulumise probleemid, paljudel juhtudel kurjategija enda traumad ja seksuaalne väärkohtlemine lapsepõlves. Seksuaalne kurjategija ei tunne oma tegude pärast süüd, vaid pigem häbi (Centerwall 1996: 158). Palju seksuaalsed rünnakud laste suhtes pannakse toime kodus pereliikmete või peretuttavate poolt. Lapsed on sageli segaduses, ei julge juhtunust rääkida. Seksuaalne ahistaja võib kujundada juttu vastavalt oma vajadustele ning see ajab lapse veelgi rohkem segadusse. Laste seksuaalse ahistamise ohjamiseks on oluline teha preventiivset tööd. Lastele tuleb õpetada, mida täiskasvanud tohivad teha ja mida mitte, kujundada lapse eneseväärikust
See käsk kutsub meil üles asutama üksteist, mille juurde kuulub ligimese maine ja au kaitsmine. Oma ligimesest peaksime rääkima samal viisil, nagu me sooviksime, et tema meist räägiks. Inimesel ei ole õigus avalikustada lgimese eksimusi ilma kindla teadmise ja põhjuseta. § 22. " Kedagi e tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustund süüdimõistev kohtuotsus. Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu." Inimene ei tohi võtta teise süüd enda peale, kui ta ei tee seda vabatahtlikult. Inimene peab kohtus rääkima tõtt ja mitte andma valetunnistust. * Sa ei tohi himustada ligimese naist Meie elu oluliseks osaks on inimesed, kellega koos elame ja töötame. Iga inimese elul on ülesanne ja eesmärk. Tihtipeale himustatakse, kas naabri või sõbra naist, millal avastatakse, et teiste naine on parem, kui enda oma. Seadustes kirjas ei ole, et sa seda teha ei tohi, küll aga sa ei tohi abielu rikkuda
kompensatsiooniks saksastunud lätlase eduard Michelsoniga,kes õppis Tartu arstiks.Pärast abielu sõlmimist 1873.a asus noorpaar Kroonlinna,kuhu mees sai sõjaväearsti koha.Kroonlinn oli tol ajal Peterburi eeslinnaks.Koidula ei kohanenud seal,talle ei piisanud ainult pereelust ja lastest.Kogu tema abieluaegne luule on täis igatsust Eesti järele. 1873-1886,abiellumisest surmani,oli Kroonlinn Koidula kodu.Koidula ise sai kohe peale Kroonlinna saabumist aru,et tema mõistatuslikku süüd eesti rahva ees ei korva enam miski.Ta läks Kroonlinna kodu looma,lapsi sünnitama aga kõik see osutus kõrvaliseks.Kõik see osutus fataalseks valesti- tegemiseks.Eesti nuttis teda vaikides taga ja Koidula sai sellest aru. Koidula abikaasa oli hoolitsev,naise tujudest üle vaatav ja lõpuks ka hea sissetulekuga ning hinnatud günekoolog,Kroonlinna prouade lemmik.Papa Jannseni uhket tütart kosida ei tulnud pähe ühelegi
Antonio Salierit minu meelest nimetada vaid kui Wolfgang Amadeus Mozarti vaimse poole mõrvariks, kuid mitte füüsilise. Ta seadis Mozarti teele ju palju takistusi, kasutas ära kõiki võimalusi, et talle kahju teha, tellis temalt reekviemi, mis oli Mozartile hukatus omaette. Lisaks Salieri valetamine, kahepalgelisus, hoolimatus ning isegi see, kui ta aitas Mozartil haigevoodis edasi kirjutada seda reekviemi, mis sõi helilooja hinge seest. Salieri isegi tunnistas oma süüd. Kui võtta arvesse kõike eelnimetatut, siis tõesti võib väita, et Salieri tappis Mozarti. Kuid minu arvates on suurmeister Mozart olnud tahtmatult veelgi suurem mõrvar. Isegi tolleaegsed Viini kriitikud tunnistasid, et Mozartist ülemat ei ole. Itaallasest helilooja Antonio Salieri elas veel 34 aastat pärast Mozarti, kuid kõik see aeg pidi ta olema Mozarti varjus, mis muutis ta süngemaks ning õelamaks. Need 34 aastat valitses Mozart Salieri mõtteid ning ta ei saanud enam rahu
Üks venelane, kes oskas saksa keelt, mängis talle pilli. Enne rindele tagasi minuekut külastasid Pauli ta õde ja isa. Üheksandas peatükis otsib Paul rindele saabudes ülesse Kati ja Kroppi. Samal õhtul lähevad nad kohe luurele, kuid luuramine läks halvasti, hakkas pommitamine ning Paul pidi varjuma augus. Prantslased jooksid temast mööda. Paul oli hirmul. Varsti kukkus samasse auku prantsuse sõdur, kes oli suremas. Paul üritas teda elustada ning tundis süüd tema surma pärsast. Pärast lahingu rahunemist jooksis Paul tagasi oma kaevikusse, kus kohtus kohe Kati ja Kroppiga. Nad rahustasid Pauli tapalugu kuuldes maha. Kümnendas peatükis saadetakse mehed ühte küla valvama, kust pole veel jõutud toiduladu tühjaks teha. Mehed veedavad seal mitu päeva ning söövad korralikult seapraest kõhu täis ning suitsetavad sigarit. Pärast külast lahkumist liigutakse edasi järgmisesse külla.
Püüan vältida probleeme sõnumitega, mis on ebatõesed aga veenvad. Ehe elunäide kinnisvaramaakleritest, kes jutuga teevad ,,suure linna" aga tegudega-ei midagi. Minu puhul on pigem sõnum tõene ja miinus ebaveenvuses. Et suhtlemises olla edukam veelgi oma oskuste ja vilumuste koostoimel, tuleb näidata ka kehtestamist, kus väljendada selgelt oma soove ja vajadusi. Konfliktses olukorras tuleb mõista konflikti olemust ja ka vajadusel tunnistada oma süüd. Soov leida sobiv lahendus ja valida õige käitumisviis vastavalt situatsioonile- vajadusel kuulata, vajadusel seista enese eest. Olen küllaltki avatud suhtleja ja ka suhtluses hindan tagasisidet, mis on hea suhtluse aluseks, kus avatus on põhiliseks suhtlemisstiili tunnuseks. Meeldiv on suhelda aga inimestega, kellel on ennast teostav suhtlemisstiil, maksimaalse avatusega ja ka maksimaalse tagasiside arvesse võtmisega.
Valtermandi ja Corneliuse teated Norrast : noore Fortinbrasi lell lasi vennapojal peatada väekogumise, mis käisid tema teada Poola vastu kuid tegelikult Taani kuningale. Käsib Fortinbrasi kinni võtta ja viia Poola vastu võetud sõdurid. Näitlejad tulevad lossi esinema. Hamlet palub näitlejail järgmisel õhtul mängida ,,Gonzago mõrva". Hamlet laseb näitlejail etendada kuninga ees näidendi, mis tema isa tapmist kujutab. Näitemäng näidaku kas tal on süüd või ei. KOLMAS VAATUS Kuningas ja Polonius poevad peitu, et jälgida Opheliat, Hamletit. KUNINGAS ... et nähtamatult nähes võiks nende olekust, kui kohtuvad, ja printsi käitumisest järeldada, kas armupiin see on või polegi, mis nii tal rusub meelt. Hullumeelsuse kõige kindlamaks märgiks peeti armutunnete soikumist. Kui Hamlet
Tegelased: Oidipus Teeba kuningas, kes ennustuse kohaselt on endale teadmata tapnud oma isa ja naitunud oma emaga. Iokaste Oidipuse naine ja ema, kes hirmsa ennustuse täitumisest teada saades endalt elu võtab. Kreon Iokaste vend, Teeba valitseja pärst Oidipust Teiresias - kõiketeadja, kes esimesena vihjab Oidipuse enda seotusele hirmsate roimadega, mis on maa teotanud. Karjased, saadikud, teatajad, rahvas. Proloog sissejuhatus (esitavad näitlejad) Teeba kuningas Oidipus kohtab oma lossi ees vana preestrit ja salka noorukeid. Oidipus pöördub preestri poole palvega selgitada , mis on juhtunud, et linnast kostab kaebelaule ja tõuseb suitsu. Preester: Linna löönd on hirmus katkuhaldjas hirmsa leegiga. Linn hukkub. Preester kutsub Oidipust leidma abi taevast või maapealsetelt, sest kunagi varem on ta päästnud linna Sfinksi võimu käest. Selle eest ta kuningaks kroonitigi. Oidipus teatab, et teab sellest õnnetusest ja et on lähetanud...
Kui üks pool on reegleid rikkunud, võib ka teine pool sama palju rikkuda - kauplemine kõlbelisel pinnal (tema tegi ka.) Kõlbeline käitumine on kokkulepetest kinnipidamine inimeste vahel. Kuna Kohlberg leidis, et oluline piir lapse kõlbelises arengus läheb 10. eluaasta juurest - enne on reeglid lapse jaoks pühad ja vaieldamatud, 10. eluaasta paiku hakkab üldisi norme vaidlustama. Siis tegelikult tahaksin mina panna lapse perioodi, kus ta veel ei tunnista oma süüd ning väldib karistust. Samas kirjeldab Kohlberg kõige paremini antud last. Emotsionaalne areng Üldjuhul on tüdruk rõõmsas meeleolus, mida võibki pidada juhtivaks emotsiooniks. Hirmude poole pealt väitis tüdruk,et kardab üksindust. Aga mingeid suuremaid foobiaid tüdrukul ei olnud. Selles vanuses lapselt ei saa ma küsida, et kas ta kontrollib oma emotsioone. Kuid mida täheldasin lapsega koos olles, et võtab asju hinge ning solvumisel hakkab nutma.
Kas Vargamäel puudub õnn? Nagu ütleb ütlus, et pole head ilma halvata, siis selles raamatus peab see vähem või rohkem paika. Positiivseid sündmusi oli küll vähem jkui negatiivseid, kuid need olid ikkagi sellised sündmused, mis pererahvale kauaks meelde jäid, võiks öelda, et isegi igaveseks. Raamat algas sellega, et Krõõt ja Andres saabusid Vargamäele. Krõõt nagu noored naised ikka pole harjunud kodust kaugel olema igatses tallu tagasi. Ma arvan, et see oli Krõõda esimene kurb sündmus, et ta kodust minema viidi. Krõõda elus algas töökas periood, mille käigus ununes tema koduigatsus, kuid järgnes raske ja vaevarikas töö. Krõõt sai oma esimese lapse, kelleks oli tüdruk. Teadagi vanasti taheti poisslast, et oleks keegi , kellele oma talu pärandada. Andresel oli küll hea meel, et lapse sai, aga siiski oleks ta tahtnud poisslast. Arvan, et sugude vahel vahet tegemine on väga seksistlik, kui teda on pe...
inimesed uskusid pühaku imevõimetesse. Kahjuks oli seal samas ka üks fierenzlane, kes Martellinot enne näinud oli ja ta ära tundis ja kõigile seda valet kuulutama hakkas. Kirikus läks madinaks ja seal taheti võlts sant surnuks peksta. Marcheses ja Strecch tahtsid oma sõpra päästa ja mõtlesid teda varguses süüdistada. Järgmisel hetel võetigi Martellino vahialla ja viidi raekotta, kus hakkas tõsine arupärimine. Kuna Martellino oma süüd ei tunnistanud käskis kohtunik ta nööri otsa riputada ja ülespuua. Martellino oli ainult sellel võimalusel nõus tõtt tunnistama, kui tema süüasi on tõendust leidnud. Kohtunik oli sellega ka nõus. Kohtunik leidis ka süüdistajaid, kes Martellino varguses süüdistasid. Kuid need süüdistused ei vastanud tõele, sest Martellino saabus linna emaselt alles äsja. Kuid kohtnik ei andnud siiski armu. Marcheses ja
Tegelased: Oidipus Teeba kuningas, kes ennustuse kohaselt on endale teadmata tapnud oma isa ja naitunud oma emaga. Iokaste Oidipuse naine ja ema, kes hirmsa ennustuse täitumisest teada saades endalt elu võtab. Kreon Iokaste vend, Teeba valitseja pärst Oidipust Teiresias - kõiketeadja, kes esimesena vihjab Oidipuse enda seotusele hirmsate roimadega, mis on maa teotanud. Karjased, saadikud, teatajad, rahvas. Proloog sissejuhatus (esitavad näitlejad) Teeba kuningas Oidipus kohtab oma lossi ees vana preestrit ja salka noorukeid. Oidipus pöördub preestri poole palvega selgitada , mis on juhtunud, et linnast kostab kaebelaule ja tõuseb suitsu. Preester: Linna löönd on hirmus katkuhaldjas hirmsa leegiga. Linn hukkub. Preester kutsub Oidipust leidma abi taevast või maapealsetelt, sest kunagi varem on ta päästnud linna Sfinksi võimu käest. Selle eest ta kuningaks kroonitigi. Oidipus teatab, et teab sellest õnnetusest ja et on lähetanud...
Ükski koolikaaslane kes juhtumit nägid ei julge ausalt tunnistada, et Entu seda tegi sest kardavad Entult peksa saada ja häbenvad, et aus olemine on pealekaebamine. Mitte üksi laps ei anna Entut koolile välja. Ühel teisel päeval taas kelgumäel olles avastavad Urmas ja Kadri, et Entu on ka seal. Entu ja Urmas lähevad kaklema. Kaklus lõppes lõpuks Urmase võiduga. Ta väänas Entu käe seljataha ja väänas teda niikaua kuni Entu oli nõus ise minema koolidirektori juurde ja oma süüd ise tunnistama. Entu läks ja tunnistas oma süü üles. Kadri lähemate sõprade ringi kuuluvad ka klassiõed Imbi, Aime, Rein, Vitja jt. Kadri parim sõbranna Anne on endise klassi üks ilusamaid ja targemaid tüdrukuid. Anne oli see tüdruk, kes tuli Kadrit haiglasse vaatama ja talle tetama, et kaduma läinud sall leiti koolist ülesse ja Kadri sellega seotud ei ole. Teda süüdistati ainult sellepärast, et ta oli vaesest perest ja ei olnud klassis populaarne tüdruk
ilmalikku elu, ei peetud kinni tsölibaadist ja levis erinevaid pahesid. Paavsti ja piiskoppide õukonnad nõudsid suuri kulutusi- enam ei piisanud kirikukümnisest, leiutati täiendavaid makse, kiriku ametikohad olid müüdavad ja jätkus indulgentside müük. Reformatsiooni tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Marthin Luther. 1517. aastal naelutas ta Wittenbergi kiriku uksele 95 ladina keelset teesi patukaristuse kustutamise kohta. Ta väitis , et paavst ei saa andestada ühtki süüd vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. 1518. aastal tuli korraldus ilmuda 60 päeva jooksul Rooma ja kaitsta end ketserluse süüdistuse eest. Temalt nõuti oma uskumustest lahti ütlemist kuid ta jäi endale kindlaks. 1520 avaldas paavst bulla millega ähvardas Lutheri kirikuvande alla panna kuid Luther põletas selle. Järgnes uus bulla mis pani Lutheri kirikuvande alla. Riigipäeval kuulutati Luther lindpriiks. Luther pidas piisavaks sakramentidest armulauda ja ristimist
ümber? Las täitub süda selle suuruses ja õndsustundes ühte sulades võid seda kutsuda ükspuha kuidas: õnn! süda! jumal! armastus! Kõik, kõik on tunne, aga nime ma talle ei tea..." lk 95 Margareta aimab Mefistost halba. Et olla koos pakub Faust Margaretele ema jaoks unerohtu. o KAEVUL - Grethen (Margareta) kõnelus sõbrannaga, kes peksab keelt ühest õnnetus tüdrukust Margarete teeb paralleele iseendaga : "End kiitsin, laites teiste süüd ja ise paljas patt ma nüüd. See aga, mis kurjale andis voli, ah kõik nii hea ja armas oli" lk 99 o LINNA MÜÜRI ÄÄRES - Margarete kiindumus Fausti on suur ja puhas, kuid ümbruse silmis on nende vahekord patune palub jumalaremalt abi, et ta häbist päästaks o ÖÖ-Margarete vend on mures, et õde on häbistatud ja ihkab häbistajale kättemaksu. Mehed võitlevad. Faust haavab Valentini ( Margarete venda ) surmavalt Faust ja Mefisto põgenevad.
Teadlased võimendavad sageli mõnd probleemi, et selle valdkonnaga tegelemiseks rohkem raha saada "Õlgmees" (valdkondade segiajamine, võrreldamatu võrdlemine, ebatüüpilisele toetumine) Kõnealune objekt vahetatakse välja kaitstakse seda, mida pole kritiseeritudki. Nii luuakse mulje, et ka kritiseeritavas valdkonnas on kõik korras. Demagoog võib tõmmata ebaõigeid paralleele otsida süüd ja süüdlasi probleemi tekke ja põhjuste selgitamise asemel. "Suitsukate" (kontekstist väljakistud tsitaat, üksik väide) Ootamatu põnev vihje või fakt tähelepanu kõrvalejuhtimiseks. Värvikad näited pimestavad lugejaid/kuulajaid Üksikfakti esitamine tõestusmaterjalina (faktid pole süsteemis, vastastikuses seoses ega sõltuvuses). Murphy seadus: Kui te ei suuda neid veenda, ajage nad segadusse.
sest mina kuulun inimkonda; ja seepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse 5. Jagada kiitust ja laitust, tasu ning hingekella: seda lüüakse sinule." karistust ja süüd. John Donne (1572-1631) Ilma moraalita ei saa me neid hüvesid 18 Devotions upon Emergent Occasions, 1624
Oidipuse traagika seisneb selles, et ta soovib siiralt oma riiki ja rahvast needusest päästa ning mõrvarit leida, teadmata ise, et tema ongi see mõrtsukas. Ta neab mõrtsukat ja lubab sellele karmi karistust, teadmata, et on iseenda ära neednud. Kui asjaolud selguvad, siis Oidipuse ema ja naine Iokaste tapab enda ning Oidipus torkab endal silmad välja. Tundub, et Oidipus ei ole sellist saatust ära teeninud. Tema kannatused on liiga rängad. Süüd pehmendavateks asjaoludeks on see, et ta enda arvates tegi kõik ettekuulutuse täideminemise vältimiseks ning võttis otsuseid vastu teadmata kogu tõde. See lugu jutustab saatuse vältimatusest ja õnne muutlikusest ning näitab kui piiratud on inimese tarkus. Iga otsus ja tegevus võib põhjustada kannatusi ja hukatust, sest inimene ei näe ette tulevikku ega oska vältida oma tegude halbu tagajärgi.
soovis head reisi. Mul vedas, pääsesin tookord hoiatusega. Teisel korral jäin vahele paar aastat hiljem Lõuna-Eestis, kus lubatud sõidukiirus oli juba rohkem kui 20 kilomeetrit ületatud. Tol korral jäin kohapeal juhilubadest ilma ja karistuse määramiseks pidin minema komisjoni. Komisjonis olin väga hirmul, kuna antud teo eest oli ettenähtud karistuse määramise vahemik 600 2400 krooni. Komisjoni ees käitusin alandlikult, tunnistasin ja kahetsesin oma süüd. Lõpptulemusena määrati mulle 800-kroonine rahatrahv. Nende kahe juhtumi puhul on huvitav tagantjärgi mõtiskelda, milliste parameetrite ja näitajate alusel politseiametnikud langetasid oma otsused karistuse kohaldamise suhtes. Siinkohal on mitmeid tegureid, mis mõjutavad politsei otsuseid antud teemas. Esmasena võib välja tuua riigi seadusandliku poole, millega on politseile etteantud kindlad karistuse kohaldamise etapid ja raamid, mille piires karistuste kohaldamine toimub.
Masingu aabitsad erinesid varasematest selle poolest, et neis oli kõrvuti käsuõpetusega ka ilmalikke jutukesi. Masing ei mõelnud vaid laste õpetamisele, ta püüdis harida ka täiskasvanuid. "Marahwa Näddala-Leht", mida ta toimetas neli aastat (1821-1823, 1825), sisaldas rohkesti õpetlikke kirjutisi põlluharimise, loomakasvatuse, tervishoiu ja kaubanduse alalt. Selleks, et meie "marahwas pühhapäewiti wähhemalt süüd teeks, möllaks, kõrtsi paigus priiskleks, tapleks ja ennast ei raiskaks", kirjutas Masing teose "Pühhapäwa Wahhe-luggemissed" (1818). Sellega seadis ta endale eesmärgi anda talurahvale teadmisi maakera ei paigust (Aafrika, Gröönimaa jne.), jutustada kaugete maade loodusest, inimestest, nende tööst ja mõtteviisist. "Vahelugemisi" on nimetatud ka talurahva entsüklopeediaks, sest ta sisaldas palju huvitavaid andmeid. Masing tõi uut eesti kalendrikirjandusse
Maril ei jäänud midagi üle, sest oli ta oma lubaduse ju andnud, pidi hakkama väikest Andrest imetama ning kolima koos oma lastega peresse, et aidata Andrest majapidamises. Mõistis ta küll, et Jussile see ei meeldinud, aga teha ei saanud ta sina midagi. Lubas küll, et läheb peagi oma mehe juurde sauna tagasi, aga see päev ei jõudnudki kätte, sest oma käitumisega viis ta Jussi nii kaugele, et too end üle poos peale seda, kui oli Andrest rünnanud. Mari tundis endal süüd mehe surmas, sest oleks ta ju pidanud kohe sauna tagasi minema, kui Juss kutsus, aga ta ei läinud. Ei läinud sellepärast, et tegelikult ei tahtnud ta seal elada, vaid Vargamäe perenaine olla. See rõhuv süütunne kaotas ka laulu tema huulilt ning tõi pähe vaid muremõtted, mitte aga nalja ja naeru nagu vanasti. Ka siis, kui Andres Marist päriselt Vargamäe perenaise tegi, ei muutunud ta endiseks, just nagu Vargamäe perenaised ei tohikski õnnelikud olla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
