horisontaalkomponendi mõju ning talla kuju. Vajadusel tuleb arvestada talla ja maapinna kalde ning süvise mõju. Valemites on kasutatud järgmisi tähiseid. a) geomeetrilised suurused: A´ - vundamendi talla arvutuslik pindala A = L´B´; L´ - talla arvutuspikkus L´ = L - 2eL; B´ - talla arvutuslaius B´ = B - 2eB; L - talla tegelik pikkus; B - talla tegelik laius; eL ja eB - vertikaaljõu ekstsentrilisus vastavalt talla pikema ja lühema külje suunas; d - talla süvis planeeritavast maapinnast või keldri põrandast (väiksem neist). b) pinnase omadused: γ´ - tallast allapoole jääva pinnase efektiivmahukaal (keskmine talla laiuse sügavuseni); γ1´ - tallast ülespoole jääva pinnase keskmine mahukaal; φ´ - efektiivsisehõõrdenurk; c´ - efektiivnidusus; cu - dreenimatanihketugevus; c) pinnase kandevõimetegurid: q’- pinnase omakaalust tingitud efektiivpinge talla tasapinnas, q´= dy1´. 21
1. mingi välisjõu mõjul kreeni kaldunud laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse välisjõu mõju lõppemisel 2. laeva võime püsida alati vertikaalasendis 3. laeva võime mitte kalduda kreeni laeva laadimisel 4. laeva võime sõita väikese püsiva trimmiga 58. Mis on laeva uppumatus? 1. laeva võime peale võtta lasti 2. laeva võime säilitada ujuvus mõne ruumi täitumisel veega 3. laeva võime säilitada vajalik süvis madalas vees 21 59. Millistes ühikutes järgnevast loetelust mõõdetakse laeva lastimahutavust? 1. jalgades 2. meetrites 3. kuupmeetrites 4. kuupsüldades 60. Millised näitajad mõjutavad laeva püstuvust? 1. lasti paigutus arvestatuna kiilust 2. lasti liikumine 3. lasti paigutus arvestatuna diametraaltasapinnast 4. laeva uppumatus 61
Lämming tekkib siis kui veest välja tõusnud laevapõhi laskub vette (vastutõusvasse lainesse) vertikaalse kiirusega rohkem kui 3 kuni 4 L m/sek. Löögi oht on seda suurem mida kõrgem on lainetus ja mida suurem on laeva kiirus. Lämmingut ei teki kui on rahuldatud tingimus L A max (10.12) dV hmax kus dv - vööri süvis (m) max - suurimate lainete pikkus (m), hmax - suurimate lainete kõrgus (m), L - laeva pikkus (m), B - laeva laius (m), A - tegur, diagrammist Joon. 10.5. FR - Froude'i arv V FR (10.13) gL Joon. 10.5. Diagramm teguri A leidmiseks. Lämmingust vabanemiseks tuleb muuta kurssi (s.t.
käimasolevad mootorlaevad. • Reegel 24 hõlmab tulesid pukseerivatele ja tõukavatele laevadele. • Reegel 25 hõlmab valgustusnõudeid käimasolevatele purjelaevadele ja aerude alla sõitvatele laevadele. C osa – Tuled ja Märgid • Reegel 26 hõlmab kalalaevade valgusnõudeid. • Reegel 27 hõlmab valguse nõudeid laevadele, mis ei ole juhtimise all või kelle manööverdamisvõime on piiratud. • Reegel 28 hõlmab valgustusnõudeid laevadele, mida nende süvis piirab. • Reegel 29 hõlmab lootsinõuetele esitatavaid nõudeid. • Reegel 30 hõlmab valguse nõudeid ankrus ja madalikule jäävatele laevadele. • Reegel 31 hõlmab valgustusnõudeid vesilennukitele. D osa – Heli- ja valgussignaalid • Reegel 32 annab vile, lühikese ja pikaajalise plahvatuse definitsioonid. • Reegel 33 hõlmab helisignaalide seadmeid. • Reegel 34 hõlmab manööver- ja hoiatussignaale, kasutades vilet või tulesid
armatuurist ja mõnel juhul ka energiaallikast koosnev lähivalgustusvahend. Valgusti ülesanne on suunata valgusallika poolt toodetav valgus sina, kuhu vaja, kaitsta silma liigse heleduse eest, valgusallikat vigastuste eest. Liigitus: Paiknemine ruumis või väljas Otstarbe järgi: töö, turva, kujundus ... Asendi alusel: üld- ja koht- Paigutusviis: laes, laual, trossil, ... Kinnitusviis: pind, süvis, ripp, tipp, ... Liikuvuse järgi Toiteviisi järgi: võrgu- ja autonoomseid Lisaks: Kaitse elektrilöögi eest: puutekaitset- kaitse otsepuute eest puutepingekaitset- kaitse kaudpuute eest ühildatud puute- ja puutepingekaitset- Mõisted: Elektrivõrgude jagamine Isolatsioon Isolatsiooni ülevaatmine ning kontrollimine Kaitsmine elektripuutumisest Maandamine Isikukaitsevahendeid
tekilised ja mahutavad kuni 30 lihtrit. Lastimine toimub eritõstukiga ja lõplik paigaldus vankersüsteemiga. Lihtrite asemel võib vedada ka standardkonteinereid. BACAT (Barge aboard the catamaran). Need praamerid on katamaraani tüüpi ja lastitakse nn. doki põhimõttel. Enne lastimist ballastitakse laeva keretankid sellise süviseni, et on võimalik kas ahtrist või vöörist lastida lihtrid õigele kohale. Pärast lihtrite kinnitamist vabastatakse laev ballastist ja laeva süvis väheneb lubatud lastimärgini. Reis võib alata. RO-RO-laevad (Roll-on/roll-off ships RO-RO ships) Horisontaallaadimisega laevad e. RO-RO-laevad võimaldavad väga kiiresti lastida-lossida laeva vööri või ahtri aparellide (bow or stern ramps) kaudu. Aparell on laevast kaile väljaulatuv tugev ja lai kaldtee, laeva sisemisi kaldteid nimetatakse rampideks. Need laevad ilmusid eelmise sajandi 60-ndate aastate algul ja kaubakäive kiirenes oluliselt. Eriti hinnatud on see süsteem
Merevee tiheduseks teoreetilistes arvutustes on võetud =1,025t/m3. Veeväljasurve- veehulk, mille ujuv laev välja tõrjub. Veeväljasurvet mõõdetakse ruumala- ja massiühikutes. Mahuline veeväljasurve võrdub laeva veealuse osa ruumalaga, kaaluline veeväljasurve laeva ja antus hetkel pardal oleva lasti ning varude kogumassiga. Eristatakse veeväljasurvet tühjalt ja täielikku veeväljasurvet. Püsiva kaalulise veeväljasurve korral võivad mahuline veeväljasurve ning laeva süvis muutuda olenevalt vee tihedusest (soolsusest). Mahuline veeväljasurve V on laeva veealuse osa maht kuupmeetrites (m3) Kaaluline veeväljasurve on laeva kaal tonnides. Nii V kui suurus oleneb laeva süvisest. Ekspluatatsioonis veeväljasurve pidevalt muutub. Väikseim veeväljasurve on tühja laeva veeväljasurve 0. Suurim on veeväljasurve täislastis TL. Dedveit on täislastis transportlaeva veeväljasurve ja tühja laeva veeväljasurve vahe tonnides
tekilised ja mahutavad kuni 30 lihtrit. Lastimine toimub eritõstukiga ja lõplik paigaldus vankersüsteemiga. Lihtrite asemel võib vedada ka standardkonteinereid. BACAT (Barge aboard the catamaran). Need praamerid on katamaraani tüüpi ja lastitakse nn. doki põhimõttel. Enne lastimist ballastitakse laeva keretankid sellise süviseni, et on võimalik kas ahtrist või vöörist lastida lihtrid õigele kohale. Pärast lihtrite kinnitamist vabastatakse laev ballastist ja laeva süvis väheneb lubatud lastimärgini. Reis võib alata. RO-RO-laevad (Roll-on/roll-off ships RO-RO ships) Horisontaallaadimisega laevad e. RO-RO-laevad võimaldavad väga kiiresti lastida-lossida laeva vööri või ahtri aparellide (bow or stern ramps) kaudu. Aparell on laevast kaile väljaulatuv tugev ja lai kaldtee, laeva sisemisi kaldteid nimetatakse rampideks. Need laevad ilmusid eelmise sajandi 60-ndate aastate algul ja kaubakäive kiirenes oluliselt. Eriti hinnatud on see süsteem
• Gildid - käsitööliste (Väikegild) ja kaupmeeste (Suurgild) organisatsioon • Raad - linnavalitsus (kaupmehed), komplekteeris ise • Maaisand - linn sai linnaõiguse- ja privileegid HANSA LIIT • 12-15.saj • Põhja-Saksamaa ja Liivimaa kaubalinnade liit • Oma õigussüsteem, sõjavägi, laevastik • Kaubakontorid - London, Bergen, Novgorod (-15.saj lõpp) • Pealinn Lübeck • Tallinn, Pärnu, Viljandi, Tartu • Hansa koge - Läänemerel (lai põhi, suur süvis, purjelaev) • Lodi - väiksemad veeteed • Venemaa - karusnahad, vaha, käsitöö • Saksamaa - sool, kangad, luksuskäsitöö, relvad • Eesti - teravili • Tartu viimane lääneeuroopalik linn lääne- ja idakristluse piiril • Juhitv osa Novgorodi kontoris ja Peetri hoovis • Transiitkaubandus Pihkva ja Novgorodiga • Aruanded Lübeckisse • Hansa ja Novgorodi läbirääkimised (saksa ja vene keel) • Kaupade ladestamiskoht • 12 emailmaalinguga peekri killud ELU LINNAS
Sway: laeva küljelt küljele liikumine, õõtsumine, külgtriiv Roll: külgõõtsumine Yaw: laeva kursist kõrvalekaldumine külgsuunas halva roolimise tagajärjel või tugeva, eriti taganttuleva laine korral; Pitch: laeva pikiõõtsumine https://www.youtube.com/watch?v=wdxls4-OuZI 13. Süvisekamm Süvisekamm näitab ära laeva maksimaalsed süvised erinevates vetes erinevatel aastaaegadel L või S tähega tähistatakse laeva maksimaalne suvine süvis soolases vees. See joon tõmmatakse Plimsolli ketta keskosa läbiva joonega samal tasemel. "T" tähistab troopikas sõitvate laevade maksimaalset süvist. "P või F" määratleb maksimaalse süvise, mille laev saab suvel magevette laadida. "TP või TF" tähistab maksimaalset süvist, milleni laeva saab troopikas magevette laadida "W" tähistab laeva maksimaalset talvist süviset. 14. Wheelhouse poster - mida sisaldab?
2) ja dreenitud tingimuste puhul R / A = 0,5 B´Nysyiygybydy + q´Nqsqiqgqbqdq + c´ Ncscicgcbcdc. (4.3) Valemites on kasutatud järgmisi tähiseid. a) geomeetrilised suurused: A´ - vundamendi talla arvutuslik pindala A = L´B´; L´ - talla arvutuspikkus L´ = L - 2eL; B´ - talla arvutuslaius B´ = B - 2eB; L - talla tegelik pikkus; B - talla tegelik laius; eL ja eB - vertikaaljõu ekstsentrilisus vastavalt talla pikema ja lühema külje suunas; d - talla süvis planeeritavast maapinnast või keldri põrandast (väiksem neist). b) pinnase omadused: ´ - tallast allapoole jääva pinnase efektiivmahukaal (keskmine talla laiuse sügavuseni); 1´ - tallast ülespoole jääva pinnase keskmine mahukaal; ´ - efektiivsisehõõrdenurk; c´ - efektiivnidusus; cu - dreenimatanihketugevus; q´ - pinnase omakaalust tingitud efektiivpinge talla tasapinnas, q´= dy1´. c) pinnase kandevõimetegurid: Nq = e tan´ tan2 (450 + ´/ 2);
Selleks kasutati enamasti tuld ja mõõka. 2. Milline sündmus antud tegevust õhutas? Sündmust õhutas frankide paar aastat varem toimunud sarnane rünnak Saksamaale, kuid eelkõige taheti rajada tugipunkti Läänemere äärde. 3. Võrdle viikingi laeva kogega. KOGE VIIKINGITE LAEV - Aeglased - Väike - Mahukad - Merekindel - Kohmakas - Kiire - Väike süvis - Sale 4. Kes oli misjonär? Misjonär oli usu levitaja. Millised eesmärgid olid: a) Rooma paavstil? Rooma paavstid pretendeerisid nii vaimsele kui ka maisele ülemvõimule. b) Kaupmeestel? Kaupmeeste eesmärgid olid idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega mitte jagada. 6 c) Rootsi ja Taani kuningatel? Rootsi ja Taani kuningad tahtsid ristisõjas oma võimu laiendada 5. Kes olid ja mida tegid: · Meinhard · Kaupo
Hiiu kalevivabrik tõi toormaterjali Tallinnast oma laevaga. Väinast ülevedajad laadisid ka elusloomi ja võtsid lihunikelt-ülesostjatelt täiendavalt raha, et elusloomi vedasid ning seda nimetati ''sitarahaks''. Ajalooliste laevade hulgast võiks veel esile tõsta tüüpi, mida kutsuti uisuks. Vanem teadaolev uisk ehitati 1813. aastal Sõrves Sääre sadamas ühenduse pidamiseks Kuramaaga. Selle kandevõime oli 19 lasti ehk ligikaudu 40 tonni. Laeva pikkus oli 15,7 ja laius 5,0 meetrit , süvis 1,6 meetrit. Neid kasutati pikka aega saarte ja mandri vahelisteks ülevedudeks. Kärdla kalevivabrikule kuulunud neli uisku sooritasid 19. sajandil pidevaid vedusid Kärdla ja Tallinna vahel. Neil oli üks suurpuri koos topseiliga ja kaks eespurje. Paarsada aastat tagasi kandsid uisud veel suurt nelinurk raapurje. Puulaevaehituse koolitus. (web site) (http://koolitus.vikan.ee/content/v%C3%A4inamere-laevanduse-ajaloost) 15.08.2010
Halva ilma korral anda vastavaid helisignaale. Jälgida laeva juurde tulevaid laevu,paate Ohu korral teavitada viivitamatult kaptenit. 46)Vahitüürimehe kohustused sadamast lahkumisel: Jälgida,et kaubaluugid ja pääsuluugid oleks suletud. Kõik reelingud kinnitatud. Poomid ja kraanad peavad olema paigutatud pesadesse. Veenduda,et vajalikud dokumendid oleks vormistatud. Kogu kaup kinnitatud,vältimaks selle liikumist merel. Määrata süvis ja vee soolsus sadamas. Kontrollida laeva vile korrasolekut. Seada valmis vajalikud signaallipud. Kontrollida,et meeskond ja reisijad oleks pardal. 47)Vahitüürimehe kohustused sadamasse sisenemisel: Valmis panna vajalikud lipud. Seada valmis lootsitrepp(kui on vaja),haalamisotsad ja viskeliin. Valmistada ette kaubadokumendid. Hoiatada mehhaanikuid vähemalt 1 tund enne masinate peatamist. 48)Millistele laevadele kehtib ISPS Code? Reisilaevadele,kaasa arvatud kiirlaevad
ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus prop...
terminali. Kauba transportimiseks kõige sobilikum laevatüüp on puistelasti vedamiseks spetsialiseeritud balker, sest antud tüübi puhul võib kõige rohkem peale laadida kaupa. Laevade valimisel tuleb arvestada lähte- ja sihtsadamate tehnilised ning ekspluatatsioonilised näitajad, navigatsiooni tingimused ja kõige olulisem kauba kogus. 18 Laeva kogumahutavus, süvis mis võimaldab ohutu navigeerimist antud regioonis ning laeva tüüp antud lasti vedamiseks meile sobivad. 7. Laevareisi planeerimine selle ajaelementide lõikes 19 Reisi ajaliseks pikkuseks (reisi pikkuseks) nimetatakse summaarset ajakulu alates reisi algusest kuni selle lõpetamiseni. Reisi pikkust mõõdetakse kas ööpäevades või tundides. Reisi pikkus on laeva käiguaja ja seisuaja summa, seega: tr = tk + ts kus: tr - reisi pikkus
Kunda sadamas on neli kaid: Kai nr. Nimetus Kai pikkus Veesügavus 1. Abikai 34 m 7,5 m 2. Laadimiskai 172 m 9,3 m 3. Laadimiskai 35 m 8m 4. Laadimiskai 103 m 8,2 m Esimese kai ääres asub Kunda sadama puksiir ,,Kunda" (võimsus 1820 kW) Sadamas silduvate laevade suurimad mõõtmed kaide lõikes: Kair nr. Laeva Laeva laius Laeva süvis kogupikkus(Loa) (Boa) (Tmax) 1. 35 m 15 m 7m 2. 150 m 30 m 8,5 m 3. 120 m 30 m 7,5 m 4. 130 m 30 m 7,4 m 3. Sadama struktuur ja töötajate ülesanded Kunda sadama töötajate kohustused ja ülesanded: Sadama direktor: Sadama direktori ametikoha eesmärk on lähtuvalt ettevõtte strateegilistest eesmärkidest
Nr 7 ,,Minimaalsest vanusest merel töötamisel" (ratifitseeritud 1922) Nr 22 ,,Meremeeste töölepingutest" (1929) Nr 23 ,,Meremeeste repatrieerimisest" (1928) Nr 53 ,,Kaubalaevade juhtkonna kvalifikatsiooni-tunnistustest"(1938) Nr 87 ,,Ühinemisõigusest ja organiseerumisõiguse kaitsest"(1994) Nr 98 ,,Organiseerumisõigusest ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitsest" (1994). Mõõdukiri Loa-maksimaalne ehk üldpikkus.B-maksimaalne laius.Tka-maksimaalne süvis ahtri kiilult.(Tkf- vööri).Lpp või LBP-laeva pikkus loodsirgete(ahtri loodsirge AP ja vööri loodsirge FP). D-laeva parda kõrgus kiilust ülemise tekini.f-vabaparda kõrgus ülemise tekini(määrab klassifikatsiooniühing).Tkm-süvis kiilult miidlis Tkm=0,5(Tka+Tkf).ttrimm( different)t=Tkf-Tka. AP-ahtri loodsirge.FP-vööri loodsirge.BL-baasliin.Q-Kreeninurk. Vabapardamärgistus Vabaparras (f)- parda kõrgus, mis on mõõdetud vertikaalselt laeva keskkaare kohalt
Plastlaevad Raudbetoonlaevad LAEVADE LOOMISLUGU 1783 de Joffroy d´Abbans (FRA) sõurattaga aurulaev 1836 Francis Pettit Smith (ENG) sõukruvi 1863 Le Plongeur mootorallveelaev 1864 Lenoir mootorlaev 1886 Daimler bensiinimootoriga laev 1909 tiiburlaev Enrico Forlanini 1958 Peter Chivlers (ENG) purilaud 1959 I tuumalaev jäälõhkuja Lenin 1961 hõljuk Christopher Cookerell (ENG) LAEVA ISELOOMULIKUD MÕÕDUD Üldpikkus Parda kõrgus Laeva süvis Vabaparda kõrgus (kõrgus süvisejoonest kuni pardaservani) Kandejõud Veeväljasurve Mahutavus LAEVA LIIKUMIST ISELOOMUSTAVAD SUURUSED Ujuvus Püstivus (näitab, kui palju laev oma normaalasendist kõikuda võib [kiiljahtide hea püstivus]) Uppumatus (7me tärni süsteem) Käikuvus (kui hea on selle laevaga manööverdamine) Juhitavus Kiirus LAEVADE ARENG Polüneeslaste katamaraanid Egiptuse papüüruslaevad Foniikia puulaevad
protsesside ja maavarade otsingutega seotud merepõhja uuringutega. Uurimislaevade plussiks on paindlikkus ja , et teatud parameetreid on võimalik mõõta ainult uurimislaevalt. Üheks suurimaks põhjuseks, miks kõik organisatsioonid endale uurimislaeva soetada ei saa, on see ,et see on suhteliselt kulukas. 7 Suurimad uurimislaevad Arktika (Venemaa) Tuumaenergia mõjul edasiliikuva laeva pikkus on 148 meetrit ning süvis 11 m. Tema sõiduaeg on umbes 225 päeva ja laev on võimelike murdma ka 2-3 meetri paksust jääd. Laev mahutab kuni 150 inimest, kus teadlastele on kohti eraldatud kuni sajale inimesele. See oli ka üks esimesi laevu, mis 1977. aastal põhjapoolusele jõudis. Chikyu (Jaapan) Laeva pikkus on 210 meetrit ning tema pardale mahutatakse kuni 150 inimest, kellest umbes kolmandiku moodustavad. Puuritava merepõhja maksimaalne sügavus 2,5 km ja maksimaalne puurimissügavus merepinnast on 10 km.
ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka sõuvõll ning selle tunnel on minimaalse pikkusega. Universaalsed kuivlastilaevad on pakendkauba(kastid, kotid), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide veoks. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvis suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. 3. Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus PUISTLASTILAEVAD E BULKERID Ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega
AS Refetra on üks esimestest operaatorfirmadest Muuga Sadamas. Firma alustas tegevust ühel aastal Muuga Sadamaga (1986. a.) ning kandis siis nime Külmutusterminal (Refterminal). Esialgselt töödeldi siin ainult külmutatud kaupa ning sõiduautosi. 1997. aastal muutus Külmutusterminal stividoriteenuseid osutavaks erafirmaks, üheks suuremaks sadamaoperaatoriks Muuga sadamas. Laevade laadimisoperatsioone on võimalik teostada üheaegselt kolmel kail. Kaide kogupikkus on 600 m, süvis - 13 ja 12,5 meetrit. Töödeldakse erinevat liiki kaubalaevu veeväljasurvega alates 1000 tonnist kuni 50 000 tonnini. Praegu töödeldakse terminalis põhiliselt sega- ja puistlaste: väetist (puistena) ning kottides (big-bag`is), metalle (s.h. ka värvilisi), paberit, tselluloosi, seadmeid ja konstruktsioone, puit- ja saematerjale, veoseid kottides, konteinereid ja külmutatud kaupa. 21
Testi tulemus - Liina Kuusk Testi nimetus: Kirjeldus: Alustamise aeg: Lõpuaeg: Läbimiseks vajalik: Testi tulemus: Küsimused 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. 37. 38. ...
- jms. Laevade ja vagunite andmed leiad tabelitest 4 ja 5. Tabel 4 Laevade iseloomustajad Laeva tüüp Gabariitmõõtmed, m Trümmi Parda Laeva süvis, m Laeva Kandevõime, Luugitegur, konstruktsiooni sügavus, kõrgus, kood t lastiruumi tüüp Pikkus laius % ballastis täislastis
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................2 Laeva üldandmed..............................................................................................................2 Rooliseade........................................................................................................................7 Vahiteenistus.....................................................................................................................8 Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG)................................11 1. IALA mere- ja kaldamärgid.........................................................................................14 2 Lateraal märgid.............................................................................................................15 ..................................................................
.....................................................................13 Kapteni kutsumine .................................................................................................................13 Informatsioon vahikoosseisule ..............................................................................................14 Search and Rescue .................................................................................................................14 Laeva süvis ning muu informatsioon ....................................................................................14 Logiraamatud .........................................................................................................................14 Püstuvuse arvutamine ................................................................................................................14 Püstuvus arvutus .................................................................................
Puuduvad nõrgad pinnasekihid pindalaga 0,03m2 Koormis antakse plaadile kas kolme vajumi summana: raskustega koormatava platvormi või kruvivaiade külge kinnitatud taladele toetuva tungraua kaudu Kasutatakse ka kombineeritud varianti Vundamendi süvis on vähemalt 1m (keldri 39. Milline on CFA vaiade valmistamise Koormusplatvormi kasutamisel on tagatud põrandast 0,5m) Talla laius on vähemalt 0,5 põhimõte? spiraalpuurivaiade (CFA-vaiade) koormuse muutumatus plaadi vajumisel Tungraua meetrit. Sügavusel kuni 2B tallast ei ole vahetult tegemisel kaitseb puuraugu külgpinda spiraali
need vastaksid lepingus sätestatud tingimustele. Samuti peab ta pidama laeva ülemäärase seisuaja ja seisutasude arvestust. Tähtajalise prahilepinguga hõlmatud laevade puhul peab laevaoperaator vastutama laevareisidega seotud kulude minimeerimise eest. Seda on võimalik saavutada eelkõige sobivate veomarsruutide ning optimaalse sõidukiiruse valikuga. Vajadusel kontrollib operaator laadimiseks olulist informatsiooni laevaomaniku käest (nt laeva süvis teatud kaubakoguse juures, laeva oletatav saabumisaeg). Eriline rõhk peab olema laeva laadimiskorralduse vastavusel prahilepingu tingimustele. Laevaoperaatori kohustuseks on ka veenduda ajatšarteriga hõlmatud laeva puhul, et laevale saaksid määratud agendid ehk laeva esindajad sadamates. Tema ülesanne on kindlustada, et lossimissadamasse on määratud agendid, kui tegemist on tähtajalises prahingus oleva laevaga.
vahehammasrattaid. Väikelaevadel (peamasinate võimsustel mõne tuhande kilovatini) leiavad piiratud kasutamist ka mitme kiirusega ja reversreduktorid, mis on keerukamad, kuid annavad teatud lisavõimalusi laeva käigu- ja manööverdamisomaduste parandamiseks. Peatüki alguses mainitud peaülekandeid, kus ühelt peamasinalt kantakse võimsus üle kahele võlliliinile (käiturile) kasutatakse harva. Eeskätt tulevad need kõne alla väikese süvisega siseveekogude laevades, kui süvis ei võimalda kasutada ühte, vajalike veoomadustega sõukruvi.Turbiinjõuseadmetes on vajalikud suured ülekandearvud i = 30…100, mistõttu kõne alla tulevad kahe- või kolmeastmelised silindriliste hammasratastega, planetaar- või ka kombineeritud reduktorid, kus esimene aste on planetaarreduktor, järgmised astmed silindriliste hammasratastega. Kahe kettaline reversreduktor 1- väntvõlli ots, 2- muhvi kere, 3-
kiirusega. PUUDUSED: suurem erisurve, piiratud läbivus, kandevõime, tõusunurk, väike side ratta ja pinna Relssidel liikuvad: piiratud mobiilsuse ja manööverdusvõimega masinatel.EEELISED : liikumise suur täpsus, mini takistus, käiguosade väike kulumine. Veesliikuvate mas käiguosad: tugijalad ja potoonkerega (watermaster), paatkerega + tugijalad; tugijalgateta massiivsete pontoonidega ja selle ümber roomikud( pehme pind) rooniiduk- madala süvis, sõuderatas. MEHHAANILINE JUHTIMS Kangmeh juhitakse masinate sidureid ja pidureid, masinisti lihasejõud kantakse hoobade ja tõmmitsate vahendusel otseselt täiturmehhanismide vahetuks lülitamiseks. EELISED: lihtne, töökindel PUUDUSED: kulub palju jõudu, palju lõtke, pedaalidel ja kangidel pikk käik. Sidurite juhtimiseks kasutatakse kange ja piduritel pedaale. HÜDROJUHTIMISSÜST Pumbaga ja Pumbata. Pumbata : kujutab muudetud kujuga vahetut kangjuhtimist, mida kasutatakse siis kui
aruandele keskenduda, kuid loodan, et saan hakkama ja sean omale eesmärgi aruanne valmis saada enne praktika lõppu. Praktika ajal aruande tegemise eelis on kindlasti see, et kogu vajaminev info on kättesaadav ja kui midagi ei tea, siis saab juhendaja või teiste käest küsida. 5 Laeva andmed ja tekid Laeva andmed: nimi:ml Silja Europa IMO number:8919805 Kutsung: ESOJ üldpikkus:201,8m laius:32m Suvine süvis:7.6m suvine vabaparras:0.8 pardakõrgus:55m kogumahutavus:59914 puhasmahutavus:41310 dedveit:5380 tühikaal:26 728t süvise sõltuvus kaalust:50 Peamasinad: Masinate tüüp ja arv: 4x6 cyl man 6c 58/64 Ekspluatsioonikiirus:21sõlme peamasinate võimsus: 32580 kW Päästevarustus: päästepaadid:6 päästeparved:32 päästepaadi mahutavus:150inimest parve mahutavus: 101 inimest päästerõngaid:10 Tuletõrjevarustus: vesikustuti:10/203tk vahtkustuti:20l pulberkustuti:12l-125tk/25l-24tk/50l-5tk
N=1,8(Nq-1)tan. Võimalik on arvesse võtta Avaldus on kehtiv, kui on suurem kui . Vastasel juhul on nõlv püsiv qt=q-d´d, q- keskmine kogusurve vundamendi talla all arvestades ka vee vundamendi kuju, süvise, talla ja maapinna kalde ning jõu mõjumise igasuguse kihi kõrguse puhul. Nidususeta pinnasel (c=0) on nõlv püsiv, üleslükke mõju, d-vundamendi süvis looduslikust maapinnast, -´d kalde ja ekstsentrilisuse mõju. Sokolovski lahendus baseerub Kötteri kui <= . Kõik toodud lahendid, mis kasutavad tasapinnalise lihkejoone pinnase mahukaal d ulatuses. Pinged arvut talla keskpunkti läbival valemite otstarbekal teisendamisel numbriliseks integreerimiseks eeldust, on praktikas kasutatavad vaid erijuhul, kui looduslike
kinnitusviisile kuuluvad ehituskonstruktsiooni iseärasuste hulka kiilu konstruktsioon ja kiilupalk ise, kahekordne plangutus - alumine klinker- ja pealmine karveelplangutus - ning klinkerplangutuse ühendus laeva kaartega Uisk-Muhu saare meistrid on hoidnud uisu ehitustraditsioone elus alates viikingiajast. Uisk oli algselt raa-purjega sõjaalus. Pärast muistset vabadussõda kujunes uisust gutterpurjestusega posti- ja kaubalaev, mille tunnusteks olid sirged täävid, madal süvis, lai kere, avatud tekiosa, kaks paari aerusid ja hiigelsuur kahvelpuri. Muhulaste ametlikud kohustused uisu peal algasid aastal 1532 ja kestsid ligikaudu 400 aastat. Pärast I maailmasõda regulaarsed uisureisid Väinamerel lõppesid. -Kaubaveo eesmärgil laiendati laevakere ja lisati peegelahter. Raa-puri asendati hiigelsuure kahvelpurjega, mis pakkus igapäevast tööd vähemalt neljale uisusulasele. Lisaks olid kasutusel eespurjed ja topsel. Tuulevaikuses kasutati kahte aerupaari. 19
Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 1. Põhilised punktid ja jooned Maa pinnal. Maakera kujutab endast pooluste suunas veidi lapikut kera või pöördellipsoidi. Tegelikult on maakera korrapäratu geomeetriline keha, mida nimetatakse ka gedoid´iks. Suur pooltelg = 6 378,24 km Väike pooltelg = 6 356,86 km Maakera keskmine raadius on 6 371,1 km Maakera telg Maa keset läbiv mõtteline telg, mille ümber ta pöörleb. Maa geograafilised poolused punktid, kus Maakera telg lõikab Maa pinda. Meridiaanid pooluseid läbivad suurringi kaared. Ekvaator Maakera teljega ristuv ja maakera keskpunkti läbiva tasandi ning Maa pinna lõikejoon. Paralleel ekvaatori rööptasandi ja Maa pinna lõikejoon. Tõelise meridiaani tasand püsttasand, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge. Vaatleja meridiaan tõelise meridiaani tasandi ja Maa pinna lõike jälg. Tõelise horisondi tasand Vaatleja silma ...
aluseks voolavuspiiri leidmisel vastavalt NL GOST -ile ja seda on kasutatud eranditult kõigi geotehniliste uuringute puhul Eestis. See on 76 g raskune 30° tipunurgaga koonus, mis lastakse vajuda pinnaseproovi. Savi loetakse olevaks voolavuspiiril, kui koonus vajub savisse 10 mm. Rootsi koonuse kaal on 60 grammi ja tipunurk 60°. Koonus on ühendatud statiiviga, mis võimaldab täpselt fikseerida pinnasese tungimise sügavust. Vooluspiiril olevaks loetakse pinnas kui koonuse süvis on 10 mm. wL väärtuse võib leida ka juhul kui süvis on vahemikus 7 kuni 15 mm kasutades seost (R.Karlsson) wL = M wn + N kus 1,8 M= n 1,8 + 2 log 10 ja
.........................72 4.8. Võlliliin ja sõukruvi .................................................................75 5. Lisad ...........................................................................................79 3 1. Üldandmed laeva ja laevaseadmete kohta. 1.1. Üldandmed laeva kohta. Laeva nimi: M/S „Star“ Laeva mõõtmed: Üldpikkus 186, 0 m Pikkus perpendikulaaride vahel 170m Laius 27, 70 m Projekteeritud süvis 6, 50 m Süvis skaala järgi 6, 75 m Kõrgus 3nda tekini 9, 50 m Kõrgus 5nda tekini 15, 20 m Puhasmahutavus 4700 t Kiirus 27 sõlme Otstarve: RO-RO reisilaev ette nähtud reisijate, autode, karavanide ja treilerite veoks. Mahutab 2361 liinimeetrit kaupa ja 1900 reisijat. Autonoomsus: 4000 meremiili Laevale omistatud registri märk: Laeva meeskond: Päästevahendid, Fassmer SEL 10,5 150 inimest 4 tk Päästeparv, Viking DKS 100 101 inimest 18 tk Päästeparv, Viking DKS 50 51 inimest 2 tk
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Raamatupidamise bilanss. Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 2 Sisukord. 1. Raamatupidamise bilanss........................................................................................................6 1.1. Raamatupidamise bilansi mõiste. ....................................................................................6 1.2. Seadusandlik reguleerimisbaas. ......................................................................................8 1.3. Majanduslik tähtsus........................................................................................................10 2.Bilansi kostiosad....................................................................................................................12 2.1. Bilansi struktuur. ...............................................
vabariigis enne 1940. aastat ja nõukogude okupatsiooni lõpuni kanti registrisse laev alates 20. brutoregistertonnist. Laeva kasutatakse lasti ja reisijate vedamiseks või eriotstarbeliste majanduslike, teaduslike, tehniliste või sõjaliste ülesannete täitmiseks. Laevu ehitatakse ka ajaviite ja spordi jaoks. Laeva iseloomustavad tema tehnilised näitajad, veeväljasurve, mahutavus ja dedveit ning ka üldpikkus, veeliinipikkus, laius ja süvis. Laeva käitumine erinevates ilmastikutingimustes, sõiduohutus, konstruktsiooni täiuslikkus ja stabiilsus on laeva omaduste näitajad, millest tuleneb laevaklass. Üheksas raamat: KROKODILLISABA Kaptah oli neile Egiptuses ostnud vaeste linnaosas maja ning Sinuhe hakkas seal, põhimõtteliselt tasuta, vaeseid ravima, kuna kellelgi polnud raha. Tuli välja, et selle raha eest, mis Kaptah oli Sinuhe tagant aeg-ajalt võtnud, oli ta ostnud endale vanadusepõlveks kõrtsi
vajumi arvutuseks. Näiteks vundamendi koormisest tingitud lisapinged pinnases põhjustavad deformatsioone, mille summaarne mõju avaldub vundamendi vajumisena. Ehitise koormusest tulenev lisapinge : pzi = ·qt , kus rõhujaotustegur, saab leida kas graafikult või tabelist sõltuvalt m=2z/B ja n = L/B ning qt surve vundamendi all qt = q - d·d ,kus q kogu surve vundamendi talla all, d- vundamendi süvis looduslikust maapinnast , d mahukaal süvise ulatuses Pooriveerõhk Joonisel on kujutatud pingerada kolmtelgse surve aparaadis tehtud teimi kohta. Esialgu tekitatakse kambris igakülgne (isotroopne) surve. Nii vertikaal- kui horisontaalpinge kasvavad võrdselt. Survet tõstetakse dreenitud tingimustes sedavõrd aeglaselt, et poorivees survet ei teki. Seda osa 1 D
Aafrikas arvati ta olevat tänapäeva Etioopia aladel. Eeldused, mis lubasid maadeavastusreisidele minna 1) Euroopas oli kasutuselevõetud kompass ( põhjasuuna leidmine ) ja astrolaab ( selle abil oli võimalik määrata laiuskraade ). Pikkuskraade tollajal välja arvutada ei osatud. 2) Euroopa lõunaosas olid välja arenenud kaks uut laevatüüpi: karavell ja karakk need olid sobivad ookeanisõiduks, süvis oli neil madalam, sellega oli võimalik ka rannikule pääseda ja ka karidest paremini mööduda. Karakk oli parem seetõttu, et karakki pardad olid kõrgemad ja seal oli rohkem ruumi trümmidele. Mõlemal olid kasutusel kolmnurksed raapurjed ning nelinurksed ladinapurjed, mille abil oli võimalik sõita ka vastutuult. 3) Euroopas olid tulirelvad ning laevadele paigutati suurtükid. Tulirelvad tagasid eurooplaste sõjalise üleoleku.
geotehniliste uuringute puhul Eestis. See on 76 g raskune 30° tipunurgaga koonus, mis lastakse vajuda pinnaseproovi. Savi loetakse olevaks voolavuspiiril, kui koonus vajub savisse 10 mm. Rootsi koonuse kaal on 60 grammi ja tipunurk 60°. Koonus on ühendatud statiiviga, mis võimaldab täpselt fikseerida pinnasese tungimise sügavust. Vooluspiiril olevaks loetakse pinnas kui koonuse süvis on 10 mm. wL väärtuse võib leida ka juhul kui süvis on vahemikus 7 kuni 15 mm kasutades seost (R.Karlsson) wL = M w n + N kus 1,8 M= n
järgi. tavalise vastukaaludega tasakaalustuda ei õnnestu. Vastukaalu Reaalse mootori töö tingimustes , kus võivad tekkida eriolukorrad Ekspluatatsiooniline kruvitunnusjoon iseloomustab nii peamasina kui vertikaalne komponent (Pvvk cos) tasakaalustab esimese järgu ( muutuvad meretingimused , muutub laevakere takistus , laeva sõukruvi tööd antud välistingimustes (laeva takistus, süvis, tuule inertsjõu. süvis , sõukruvi seisukord või muutub mootori tehniline seisund ) , suundjne.), sest peamasina töötamisel sõukruvile on sõukruvi Esimese järgu inertsjõu tasakaalustamiseks tuleb tekitada sinuseline võib mootori termilise koormatuse hindamisel tavapäraste propulssiivseadme osa , kus iga ajamomendil peamasina poolt jõud, mille periood on üks väntvõlli pööre
- netoruumala 15 oC juures. Maatankide mõõtmistulemuste alusel koostatakse tunnistus, kus on näidatud: - vedeliku ruumala liitrites ja temperatuur - vedeliku ruumala liitrites15 oC juures - vedeliku ruumala barrelites 60 oF juures - mass tonnides - mass pikkades tonnides (long tons). Laeva tankide tühikute protokoll (ullage report) Protokollis näidatakse ära: - mõõtmise kuupäev ja kellaaeg - ilmastikutingimused - tanki number - tühik, mm - trimmi ja tühiku parandus - süvis ahtris ja vööris 10 - merevee temperatuur. 7.6. Vedellastide koguse määramine Oletame, et silindrikujuline nõu on täidetud tasemeni h 1 vedelikuga, mille temperatuur on 20 °C. Kui vedeliku temperatuur tõsta 40 °C-ni, tõuseb vedeliku pind tasemeni h 2. Ehkki vedelikutase on tõusnud, pole vedelikku lisandunud, sest vedeliku mass ja molekulide arv pole muutunud. Seega vedeliku mahu määramisel tuleb tingimata arvestada vedeliku temperatuuri
1930.a. oktoobris sündis jahiklass, mille Turus valminud esiklast esitleti esmakordselt 1931.a. Helsinki paadinäitusel. Jahi kere oli karveelplangutusega, tamme asemel kasutati valitud mändi. Suhteliselt odavast valuterasest kiil läks sujuvalt - nooljalt üle vöörtääviks. HAIst sai väga merekindel alus. Peale groodi kasutati vaid ühte väikest fokkpurje, kogupindala oli 19,60 m². TEHNILISED ANDMED Pikkus max 9,6 m, pikkus veeliini pidi 6,6 m, laius 1,90 m, süvis 1,10 m HAID EESTIS 1933.a. alustati HAI-de ehitamist ka Tallinnas - Jahi ja Paaditööstuses J. Kiil. Enne II Maailmasõda oli HAI- jahte ka Lätis, Saksamaal ja Rootsis. Tänaseks päevaks on riikide, kus võib kohata HAI- jahte, geograafia küll pisut laienenud, jahtide arv aga kuivanud kokku. HAI kui jahiklass on muutunud tõeliseks ja väga elitaarseks puujahtide klassikaks. Ainsa Eestis säilinud HAI- jahi leidis Eesti Meremuuseum 1998.a. suvel Haapsalust. Pisut
3. Juhtimisvõime kaotanud laeva tuled, päevamärgid Kaht vertikaalselt paiknevat punast ringtuld nähtavaimas kohas, kaht vertikaalselt paiknevat kera või kerasarnast märki nähtavaimas kohas, vees edasi liikudes lisaks nendele tuledele parda ja ahtrituli. Päevamärgistus: kahte musta kera püstjoonel ülestikku kõige nähtavamal kohal. 4. Mis on „Pilot Card“ Mõeldud on lootsile, asub laeva sillas, sisaldab laeva põhiandmeid ja seal on laeva süvis vööris ahtris, kiirused erinevatel käikudel, mis sõukruvid laeval on, laeva üldmõõtmed, pöörded, veeväljasurve. Pilet No. 02 1. Kardinaalne ujuvmärgistus Poidel on kaks värvi must ja kollane, eristatakse topimärkide, värvide järjekorra ja tulede karakteristiku järgi. Neli kardinaalpoid märgivad ohust möödumise ohutut võimalust koos umbkaudse pelenguga. Põhjas on must kollane koonuse nooled on ülesse (Q W), idas on must
1930.a. oktoobris sündis jahiklass, mille Turus valminud esiklast esitleti esmakordselt 1931.a. Helsinki paadinäitusel. Jahi kere oli karveelplangutusega, tamme asemel kasutati valitud mändi. Eesti Meremuuseum Suhteliselt odavast valuterasest kiil läks sujuvalt - nooljalt üle vöörtääviks. HAIst sai väga merekindel alus. Peale groodi kasutati vaid ühte väikest fokkpurje, kogupindala oli 19,60 m². TEHNILISED ANDMED Pikkus max 9,6 m, pikkus veeliini pidi 6,6 m, laius 1,90 m, süvis 1,10 m HAID EESTIS 1933.a. alustati HAI-de ehitamist ka Tallinnas - Jahi ja Paaditööstuses J. Kiil. Enne II Maailmasõda oli HAI- jahte ka Lätis, Saksamaal ja Rootsis. Tänaseks päevaks on riikide, kus võib kohata HAI- jahte, geograafia küll pisut laienenud, jahtide arv aga kuivanud kokku. HAI kui jahiklass on muutunud tõeliseks ja väga elitaarseks puujahtide klassikaks. Ainsa Eestis säilinud HAI- jahi leidis Eesti Meremuuseum 1998.a. suvel Haapsalust. Pisut
Püstuvus on laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse, kui teda sellest väljaviinud välisjõu mõju nakkab. Laev võib kalduda mitmesuguste välisjõudude mõjun nagu lasti nihkumine, lasti pealevõtmine või eemaldamine, tuule surve, lainete surve jne. Püstuvust, mis on laeval külgkalde puhul nimetatakse põikpüstuvuseks. Püstuvust, mis on laeval pikikallete juures, nimetatakse pikipüstuvuseks. Laadimisel võib laeva süvis ulatuda ainult vastava märgi ülemise ääreni.Sõites magedast veest merele ja vastupidi, tuleb teha arvutused tegeliku süvise saamiseks. Laeva süvist kontrollitakse nn süvise märkide järgi, mis kantakse vööri ja ahtrisse. Suurtel laevadel ka keskkaarele. Viimasel ajal on süvise märke tehtud ainult araabia numbritega. • Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded töötamisel ankrupeliga. Info
alumisest torupõlvest, rõngassarniirist, ülemisest torupõlvest, käsijuhtimishoovast, joatoru vasturaskusest, sfäärilisest sarniirist, joatorust ja joatoru düüsotsikust Pinnasepump-Watermaster . Watermasteri loomise idee: masin peaks võimaldama teha eri liiki töid, mis varem nõudsid erinevaid masinaid. Lisaks pidi olema mobiilne, tekitama tööajal ümbritsevale keskkonnale vähe kahjustusi. Pontooni pikkus 10,2 m, laius 3,2 m, süvis 0,6 m. Tagumised tugijalad ulatuvad kuni 4,5 m sügavusele, eesmised toed 3,5 m sügavusele. Masinale saab monteerida vahetatavad tööseadmed, millega saab pumbata, kaevata, riisuda, puurida, tõsta esemeid põhjast (palgid, puit). 31) Milistes pinnastes on sobivamad vibrotihendajad. Selle tööpõhimõte. Vibraatoritega tihendatakse mittesidusaid ja kruuspinnaseid kihiviisiliselt. Väga head tööd teeb ta liival ja head omadused on tal kruusal
Kasutatti neid ka ennustamisel ja ka ohverdamisel. Mõju oli tugevam kui olid verega punaseks värvitud. Igapäevased asjad ja kokkulepped tuli meelde jättad. Kuni 11saj võeti kasutusele ladina tähestik. Kirjandus teoseid nim saagadeks. Kuni 12saj anti neid edasi suuliselt. Tuntuim on islandi saaga(vanem edda ). Usund lk43-44 Laevad Kerged ja kiired.tormi ajal stabiilsuse hoidmiseks kasutatti kiilu. Edasi liiguti vastavalt vajadusele kas aerude või purje abil. Madal süvis võimaldas sõitta jõgedes ja kõikjal randuda. Orjenteeruti päikese tähtede ja algelise kompassi järgi. 3 laeva tüüpi 1. kalapaadid ranniku ääres liikumiseks. 2. suuremad madala põhjaga kaubalaevad knarrid. 3. suurimad ja kiireimad sõjalaevade pikklaevad langskipid. Ligi 40 in mahtus sinna. Juba 5 saj ekr levisid seal kandis paatmatused. Kus surnule pandi kaasa tarbe esemeid ja relvi surmajärgseks eluks. Leitud on tune gokstadi ja osebergi laev matused
Maastiku reljeef (olemasolev ja planeeritav) Pinnase külmakerkeohtlikus Ehitise arhitektuurne ja tehnoloogiline lahendus (keldrite ja süvendite olemasolu Olemasolevate naaberhoonete vundamentide sügavus Perspektiivsete uute ehitiste asend ja iseloom Kommunikatsioonide paiknemine. Vundamendi rajamisel tuleb looduslikult tihenenud pinnast tuleb välja kaevata vaid nii palju kui hädavajalik, mitte liigse varuga. Liiva ja kruusa pinnastel rajada süvis vundamenditaldmiku alla. Lintvundament: Looduskividest (paekivi, raudkivi) Monteeritavatest betoonplokkidest Betoonist või keramsiitbetoonist väikeplokkidest Soojustatud mitmekihilised raudbetoonpaneelid Looduskivi müüritise min paksus paekivi 30 cm, maakivi 50cm, betoonist lintvundament > 15...20 cm, kergplokid >20...30cm Kivikbetoonis ehitamise juures tuleb jälgida, et kivide läbimõõt ei ületaks 1/3 müüri paksusest. Drenaaz
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
