Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliik...
piimide, puidust luugilaudade ja kattepresendi olemasolu. H-profiiliga piimid asetatakse vastavatesse pesadesse luugikrae siseküljel ja kinnitatakse seal poltidega. Piimid on nummerdatud ja igal on oma kindel koht. Need piimid kaetakse luugilaudadega, mis kujutavad endast umbes 70 mm paksusi puittahvleid mõõtmetega umbes 70x150 cm. Otstes võivad olla terasäärikud. Ülemisel poolel mõlemas otsas on plaadi sisse õõnestatud süvik, milles paikneb käepide. Ka luugikaantel on oma numbrid ja oma kindel koht. Luugilaudadega suletud luuk kaetakse 1-3 kihi presendiga. Present kinnitatakse luugikrae serval pressides teda terassiinide ja kiilude abil tugevasti vastu luugikrae seina. Presendi peale asetatakse veel põiksiinid ehk tormisiinid, mis otstes liigendite või pingutitega luugikrae serva taha kinnitatakse ja tugevasti vastu presenti sururakse hoidmaks paigal luulilaudu. Siinid võivad koosneda kahest osast ja olla
Eestis, Gotlandil ja Ölandil (karbonaatsete kivimite ja moreeni alal) murrutusrand. Suurimad lahed: Põhjalaht, Soome ja Liivi laht. Läänemere põhjaosa kerkib (Põhjalahe põhjarannik 10 mm, Loode-Eesti rannik kuni 3 mm aastas), lõunaosa vajub. Läänemeri on šelfimeri, mille sügavus ületab 200 m ainult süvikuis: Gotlandist põhjaloodes asub 459 m sügavune Landsorti, idas 246 m sügavune Gotlandi ja Ahvenamaast edelas 300 m sügavune Ahvenamaa süvik. Läänemere vesikond on 1 649 550 km2. Jõgedest on veerohkeim Neeva (20% kõigi jõgede vooluhulgast). Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris Läänemere lõunaosas 0–1,5, põhjaosas –6 kuni –10, juulis vastavalt 15–16 ja 13– 14 °C; sademeid on 400–800 mm aastas. Läänemere veerežiimi kujundavad läbi Taani väinade toimuv veevahetus ja mageda vee juurdevool jõgedest (440 km3 aastas). Vesi on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
