magma,murenedes setted. Setted: kivistudes settekivim. 5) Laamade liikumine Ookeaniline + ookeaniline: eemalduvad, tekib uus maakoor, vulkaanid, maavärinad, ookeani keskmäestikud, pangasmäestikud. Eemalduvad tiheduse ja basaltse magma tõttu. Mandriline + mandriline: põrkuvad tekib kurdmäestik, maavärinad, Himaalaja mäestik. Mandriline ja ookeaniline: ookeaniline sukeldub, tekib kurdmäestik, maavärinad ja vulkaanid, süvikud, Andide mäestik, Peruu-Tšiili süvik. 6) Kuum täpp Magma pressib läbi maarkoore, sulatab selle ära. Tekivad saared, nt Hawaii saarestik. Tekib seal, kus pole laamade servaala. 7) Maavarade kaevandamise probleemid Sotsiaalprobleemid: tervishoid, sooline disproportsioon Keskkonnaprobleemid: muldade hävinemine, põhjavee taseme langus, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, pinnase soostumine, teiste maavarade hävitamine. 8) Vulkaanide tekkepõhjused, paiknemine
nt: graniidist saab gneiss; liivakivist kvartsiit ning lubjakivist marmor Moonde tüübid: Regionaalmoone – litosfääri laamade kokkupõrke piirkondades, kõrge temperatuur ja rõhk Kontaktmoone – maakoores tarduvate magmamasside ümbruses, kõrge temperatuur Purustusmoone – murranguvööndites kivimite rebenemine, kõrge rõhk Laamade liikumine ja kaasnevad protsessid 1) Ookeaniline ja mandriline laam põrkuvad Ookeaniline laam sukeldub vahevöösse, sukeldumiskohta tekib süvik. Mandri äärele tekib vulkaanidega kurdmäestik. Nt: Andid. 2) Ookeanilised laamad põrkuvad Vanem ja raskem laam sukeldub teise alla, algul tekivad veealused vulkaanid, hiljem need kerkivad. Tekib saarkaar. Nt: Jaapan, Kuriilid. 3) Mandrilised laamad põrkuvad Tekib kurdmäestik, aga vulkaane pole, sest puudub subduktsioon ning maakoor on väga paks. Nt: Himaalaja. 4) Ookeanilised laamad eemalduvad Ookeani keskahelikus toimub spreeding ehk lahknemine, transformmurrangute järel tekib
kuulsamatki turismi saared nagu Kreeta ja Küpros. Loomulikult asuvad Vahemeres ka paljud muud saared. Vahemeres on ka palju poolsaari nagu näiteks Apeniini poolsaar, Balkani poolsaar, Pürenee poolsaar jt. Joonis 2. Pürenee poolsaar. Suurus. Vahemeri on üks suurimaid meresid. Vahemere pindala on 2 505 000 km², samas näiteks Punase mere pindala on 450 000 km² . Sügavus. Vahemere keskmine sügavus on 1438m. Kuid sügavaim on Helleni süvik,mille sügavus ulatub kuni 5121m. Samas kõrval asuva Punase mere keskmine sügavus on ainult 491m ning suurim sügavus ainult 2635m. Vahemeri on helesinine, ja vägagi läbipaistev kuni 60 m. Nii, et kui Läänemeri oleks sama läbipaistev, siis näeks põhja, sest Läänemere keskmine sügavus on 55m. Vee soolsus. Vahemeres on vesi väga soolane. Umbes 36-37, mõnes kohas ulatub soolsus üle 39 üks selline koht on Küprosest ida pool. Soolsust põhjustab Vahemere eraldus,
Keskmised- Nazca- Austraalia-India laam. Väikesed- Araabia. Mandrilised- ookeanil maakoor(aafrika) Ookeanilised- vaikne ookean. Laamade liikumine- laamade lahknemine- Põhja ameerika<- ->Euraasia(atlandi ookean).Protsessid: ookeaniline keskmäestik, riftorg/magma, vulkaanid(uus ookeaniline maakoor).Kaasnevad:maavärinad, vulkaanid. Ookeaniline ja mandriline laama põrkuvad. Nazca-><-L-Am. Protsessid: ookeaniline sukeldub mandrilise alla. O. Laam hävib.magma-vulkaan, mäestik, süvik, maavärinad. O ja o laam põrkuvad- Vaikne ja Filipiini. Sukeldub, üks hävib, tekib süvik, tekivad vulkaanilised saared, maavärinad. Mandiline ja mandiline põrkuvad- Euraasia ja India. Tekib mäestik, maavärinad. Vulkaanid jaotused: seiskunud(saint Helena) Aktiivsed(Vesuuw, Kourpetist) Kustunud (Kilimamdzaza). Ehitus kuju:kilpvulkaanid(Mauna Loa) Kihtvulkaan(koonus)(Vesuw) Lõõrvulkaan( Hawai). Kaasnähtused- suits, lõõmpilved-tuhk, mudavoolud, maavärinad, kuumavee
Laam on litosfääri plokk,mis triivib astenosfääril. Vahevöö sügavikust ülesliikuva tulikuuma aine tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laamade teineteistest eemaldumist. Laamad liiguvad 4cm/a. Ookeanilised laamad liiguvad kiiremini. Laamade lahknemisel toimub ookeanis: uue maakoore teke, vulkaanipursked, maavärinad, mäeahelike teke. Subduktsioon on ook.maakoore sukeldumine vahevöösse. Laama vahevöösse vajumisel: maakoor hävib, tekib süvik, tugevad maavärinad, tekivad magmakolded, magma tardub graniitseks kivimiks. Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukoht maa pinnal, asub laamade all, laamade keskpaigas(nt Havai). Kuum täpp ookeanis: õhuke ook.laam triivib täpi kohal ning see tekitab pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku, milles vulkaanid on erineva vanusega. Kuum täpp mandril: mandrilaama all tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles maakoore kivimeid
Läänemeri Jana Aasmaa EV207 Läänemeri Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Füüsiline iseloomustsus Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekun...
mäestikusüsteem (üle 75 000 km) ookeanipõhjas. Laamad liiguvad, sest sulakivim vahevöös ringleb & rebib maakoort ( 5cm aastas). Laamad võivad liikuda : 1) teineteisest eemale 2) teineteisele vastu 3) teineteisest mööduda. Laamade servades on sügavad praod, ning sealt tungib maapinnale vahevöö sulakivim. Seepärast on laamade servades palju maavärinaid & vulkaanipurskeid. Laamade servadesse tekivad mäed & nende vahele tekib süvik. Laamade keskel on maakoor paks, pragusid ei ole. Ei ole vulkaanipurskeid ega maavärinaid. Settimine mitmesuguse pudeda materjali ladestumine. Kurdmäestik mäestik, mis tekib kivimite kurdumisel ( kujuneb seal, kus ookeaniline laam sukeldub mandri alla). Noor mäetik lühikest aega välisjõudude mõjule allunud mäestik, millele on iseloomulikud sügavad orud, järsud nõlvad & teravad tipud.
Mandriline maakoor: Ookeaniline maakoor: Paksem (30-70km) Õhem (15-20 km) Vanem (4 miljardit) Noorem (180 milj.) Väiksema tihedusega (2,7 g/cm) Suurema tihedusega (3,0 g/cm) Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt). 4. Laamade liikumine (4 võimalust), liikumisega kaasnevad geoloogilised protsessid: uue maakoore teke, vulkaanid, vulkaanilised saared, maavärinad, süvik, kivimite moondumine, maakooreä. Näited laamade liikumise kohta: lahku, kokku, ookeaniline maakoor liigub mandrilise alla, küljetsi. Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla (maavärinad, vulkaanid, süvikud) - Nazca laam ja L-Ameerika laam Ookeanilaamade lahknemine (maavärinad, vulkaanid) - Atlandi ookeani keskosa Mandrilaamade põrkumine (maavärinad, kurdmäestikud) - India-Austraalia ja Euraasia laam
kontinentaalse maakoore sukeldumine subduktsioonivööndis võimalik. Kui kaks konvergeeruvat kontinenti lõpuks kohtuvad, lõpeb ka subduktsioon- kontinendid põrkuvad, ehk toimub kollisioon. Tagajärjed: mäeahelike tekkimine, kivimite üksteise otsa kuhjumine, vähesed vulkaanipursked, maavärinad. 12. Mandrilise ja ookeanilise maakoore põrkumisel raskem ehk ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanisse tekib sellesse kohta süvik. Sukeldunud laama sügavamale nihkudes hakkab tõusma temperatuur ja rõhk, mis viib kivimite moondumisele. Kivimite sulamistemperatuur alaneb olulisel määral, mistõttu hakkavad kivimid sulama ning tekkinud magma hakkab taaskord ülespoole tungima. Magmatilgad koonduvad ja moodustavad lõpuks magmakambreid. Tagajärjed: Vulkaanipursked ei ole nii ennustatavad kui näiteks maavärinad, Tuhasajud, Lõõmpilved.13. Miks: Ookeanilaam sukeldub teise
saab silmaga näha Islandil), kivimitesse kogunenud pingete vabanemisel tekivad maavärinad 2. ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine: ookeanilaam sukeldub kuna ta on raskem - ookeanilaam hävib, tekib vulkaaniline kurdmäestik ja ookeanisüvik (nt Lõuna- Ameerika läänerannik) Laamade sukeldumine ehk subduktsioon 3. pm kui ookeanilaam ja ookeanilaam põrkuvad - tihedam jälle sukeldub, tekib süvik ja süviku mandripoolsele servale moodustub sukeldumise käigus vulkaaniliste saarte rida ehk saarkaar (nt Jaapani ja Kuriili saared) 4. kahe mandrilise laama põrkumine: kumbki laam ei sukeldu, põrkumise tagajärjel tekib kurdmäestik ning vulkaaniline tegevus on väga piiratud, sest maakoor pakseneb, mis omakorda raskendab magma tõusu maapinnale, maavärinad (nt Himaalaja) 5
Laamade põrkumine põhjustab ka kivimite segi paiskamist ehk kurrutumist ning kurdmäestike teket (nt Andid) · Kahe mandrilise laama põrkumine kahe mandrilise laama põrkumisel lükatakse laamade servaalad kokku ning paisatakse segi ehk kurrutatakse üles, tekivad kurdmäestikud ( nt himaalaja). Toimub palju tugevaid maavärinad, vulkaane ei esine. · Kahe ookeanilise laama põrkumine - üks laam sukeldub teise laama alla, sukeldumise kohta tekib süvik. Kivimite liikumine põhjustab piirkonnas tihti tugevaid maavärinaid.( nt jaapan, filipiini saared) 3. Vulkaanid · Vulkanism- laamade äärealal, kus magma pääseb kivimivahelisest lõhedest pinnale, tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane mis asuvad kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergiavoog pinnale. · Kuju ja purske iseloomu järgi liigitatakse vulkaanid: a)Kihtvulkaanid- Tekivad enamasti ookeanilise ja mandrilise ning kahe ookeanilise laama kokkupuutel
kristalliseeruvad settekivimid ja paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks. 4. Millisd protsessid toimuvad ookeanilaamade külgsuunalisel lahknemisel? Ookeanilaamade lahknemise puhul tungib magma maakoorde, tekivad kivimid mis tasapisi kerkivad ja moodustavad saari. Subduktsioon 5. Kuidas tekivad vulkaanilised kaarsaared ja vulkaanilised mäestikud? Kui ookeanilaam vajub vahevöösse siis tekib süvik, süviku kõrvale tekib vulkaaniline kaarsaar. Kui ookeanilaam vajub vahevöösse vastu mandri serva tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. 6. Kuidas tekivad kontinentaalsed riftid? Võlvkerke laes tekitavad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti, mille rebendorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. 7. Kirjelda vulkaani ehitust!
kristalliseeruvad settekivimid ja paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks. 4. Millisd protsessid toimuvad ookeanilaamade külgsuunalisel lahknemisel? Ookeanilaamade lahknemise puhul tungib magma maakoorde, tekivad kivimid mis tasapisi kerkivad ja moodustavad saari. Subduktsioon 5. Kuidas tekivad vulkaanilised kaarsaared ja vulkaanilised mäestikud? Kui ookeanilaam vajub vahevöösse siis tekib süvik, süviku kõrvale tekib vulkaaniline kaarsaar. Kui ookeanilaam vajub vahevöösse vastu mandri serva tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. 6. Kuidas tekivad kontinentaalsed riftid? Võlvkerke laes tekitavad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti, mille rebendorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. 7. Kirjelda vulkaani ehitust!
....................................................................................................................................... Vähenda suurendust! Küsimus 7: Kas Atlandi ookeani keskahelikus on toimunud viimase nädala jooksul maavärinaid? Kui on, siis millal? ..................................................................................................................................................................... Põrkuvad laamade äärealad Mariaani süvik Järgmiseks kliki Mariana Convergent Margin nimetusel. See vaade näitab klassikalist sukeldumise ala. Vaikse ookeani laam on paremal ning Filipiini laam asub vasakul. Küsimus 8: Milline laam sukeldub maa sisemusesse sinu arvates? .....................................................................................................................................................................
Kordamine kt. 1.Maa, kui süsteem. Süsteem-omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Avatud süsteem- toimub energia ja ainevahetus, Nt: järv. Suletud süsteem- toimub ainult energiavahetus, ainevahetus minimaalne, Nt: Maa. 2.Maa sfäärid- atmosfäär- õhk, hüdrosfäär- vesi, pedosfäär- muld, litosfäär- kivimid, biosfäär- elusorganismid. 3.Näiteid maa sfääride seostest. Taimed(biosfäär)saavad vett(hüdrosfäärist) ja toiduaineid mullast(pedosfäärist) ja eritavad õhku(atmosfääri) 4.Maa energiabilanss-maale saabuva ja maalt lahkuva energiavoo vahe. Tervikuna on maa energiabilanss tasakaalus. Tsonaalsus-looduslike korrapärane vaheldumine, ekvaatorist pooluste suunas. Põhjus-päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine sõltuvalt koha geograafilisest laiusest. 5.Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid. Maa gravitatsioon ja sisesoojus- laamade liikumine, mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, vulkaanid, võim...
Eurühaliinsed mereliigid elavad hüpo osmootses keskkonnas oma tolerantsi alumisel piiril. Eurühaliinsed magevee-plankterid elavad hüperosmootses keskkonnas oma tolerantsi ülemisel piiril. Soolsus määrab ZP horisontaalse ja vertikaalse leviku. Väike arv merelisi liike elab püsivalt Läänemere süvikutes soolsusel 14-15 (aerjalgne süstur Oithona similis ja harjaslõugsete hulka kuuluv Balti nooluss Sagitta elegans baltica). 1.3 Hapnikureziim. Süvikutes (Landsorti süvik 459 m, Gotlandi süvik 249 m) kaasneb hapnikudefitsiidiga aga sagely väävelvesiniku sisalduse tõus. See on viinud süvikutes elustiku vaesumisele või hoopis selle puudumisele. Mereliikide kohastumused riimveelises Läänemeres · Mõõtmete vähenemine: aerjalgsete (putak, koodik, tavaline tömbik, oga-tömbik) ning ainuõõssete (meriristi ja mereseene) kääbustumine. · Organismi arengu peatumine varasematel staadiumidel: meriristi Läänemere isenditel on
Maakoore paksus : M: -7o km ; O: -2o km Vanus: M: - 4 miljardit aastat O: -18o miljonit aastat Tihedus: M: 2,7 (kergem) O: 3,o (raskem) Kivimkihid: M: settekivimid, graniit, basalt. O: settekivimid, basalt. Ookeaniline maakoor on Maa gravitatsiooniväljas ebapüsiv, vajub jahtudes ja tihenedes vahevöösse. Mandriline tänu väiksemale tihedusele vahevöösse ei vaju. 3. Laamade liikumine ja geoloogilised protsessid. A Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla. 1. Vajumiskohta tähistab süvik. 2. Tekivad kurdmäestikud. 3. Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt ja tekivad magmakolded. 4. Esineb tugevaid maavärinaid ja vulkaanipurskeid. n: Nazca ja Lõuna-Ameerika laam Euraasia ja Vaikse ookeani laam B Ookeanilaamade lahknemine (ehk spreeding) 1. Uue maakoore teke. 2. PAngasmäestike teke; saared. 3. Vulkaaniline tegevus ja maavärinad. n: Nazca ja Vaikse ookeani laam India-Austraalia ja Antarktika laam Lõuna-Ameerika ja Aafrika laam. C Mandrilaamade põrkumine. 1
vee alla. Võrtsjärv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Minevikus läbis Võrtsjärve PärnuViljandiTartuPeipsi veetee, mis tänaseks on maakerke tagajärjel kadunud. Järve kaldad on enamasti madalad - lõunaosas soised, põhjaosas liivased. Idakallas on suhteliselt kõrge. Suurele pindalale vaatamata on järv madalaveeline. Keskmine sügavus järves on 2,8 m ja suurim sügavus 6 m. Sügavaim koht, Sapi süvik paikneb Tondisaare ja idakalda vahel, Väikese Emajõe sängi pikendusel. Võrtsjärve nõgu on jääajaeelse tekkega, kuid seda on mõjutanud ka mandrijää. Idakaldal paljandub mitme kilomeetri pikkusel lõigul keskdevoni liivakivisetetest aluspõhi. See on kaitsealune 3-8 meetri kõrgune Tamme paljand. Foto 1: Tamme paljand 3 Järve lõunaosas katab põhja kuni 5,5 m paksune järvemuda, mis põhja pool läheb üle
Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 miljonit aastat Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) Kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt Laamatektoonika I mandriline ookeaniline laamade põrkumine Raskema ehk ookeanilaama sev sukeldub kergema ehk mandrilaama alla. Sukeldumispiirkonda nimetatakse aktiivseks ookeani ääreks. Ookeanis tekib selle koha peal süvik: 3 Laamade põrkumisel tekkiva suurema surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik. Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ning tekitavad magmakoldeid. Sellises põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja vulkaanipurskeid. II ookeaniliste laamade lahknemine
järgult juurde kasvatab. Seepärast on maakoor ookeanide all ka kõige noorem, seda vööndit tähistavad ookeanide keskmäestikud. Vulkaanipursked on sellistes kohtades rahulikud ja maavärinad nõrgad. - nihkuvad üksteise alla, kui üks põrkuvatest laamadest on õhukese ookeanilise ja teine paksu mandrilise maakoorega, sukeldub õhem laam teise alla. Allapainduva laama äär on väga sügaval ja seal asub ka süvik ookeanis. Teise laama äär võib vastupidiselt üles painduda ning sellest kerkivad mäestikud. Lisaks on sellistes piirkondades tugevad maavärinad ja vulkaanipursked. Laamade keskosad on suhteliselt rahulikud. Murrang - Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel, laamade serval. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid.
Lõhede pinnale tungiv magma tekitab vulkaane ning vulkaanilisi saari. Maakiire hävimine(üks ookeaniline maakoor sukeldub vahevöösse. Süvikute teke OOKEANILISE JA MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE Raske ookeaniline maakoor langeb vahevöösse, kergem mandrilin maakoor jääb peale. Ookeaniline maakoor hävib. Suure rõhu tõttu toimub kivimite moone. Kivimite sulamisest tekkinud magma tuleb pinnale ning tekivad vulkaanid. Ookeanilie laama sukeldumisel tekib süvik ning kivimitevahelised pinged tekitavad maavärinad. Laamade põrkumine põhjustab kivimite kurrutamist ning kurdmäestike teket. MANDRILISTE LAAMADE PÕRKUMINE Üks laam liigub teise peale(mandrilise maakoore topeldumine) Tekivad kurdmäestikud ning maavärinad. Vulkaane ei esine maakoore paksuse tõttu. OOKEANILISTE LAAMADE ERALDUMINE Kahe laama eraldumisel tekib lõhe, kust magma voolab pinnale ja jahtub. Tekib uus maakoor. Samuti tekivad magma pinnale vulkaanid ja vulkaanilised saared
mõjul, kui seda ümbritseb liikumatu tahke, vedel või gaasiline keskkond Nihkumine (aeglane liikumine, mida silm registreerida ei suuda), autode liikumisest põhjustatud vibratsioon nt. Mõisted: litosfäär, mineraalid, kivimid, sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, maak, astenosfäär, Maa sise- ja välistuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, ookeani keskahelik, süvik, kurdmäestik, kurrutus, murrang, maavärin, maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained, tsunami, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne ja kustunud vulkaan, laamtektoonika, vulkaaniline saar, kuum täpp, kontinentaalne rift Mõisted õpite ise! PALUN!
LOODUSGEOGRAAFIA mussoon- püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. (Lõuna-Aasia) ÕHK LIIGUB JAHEDAMALT SOOJEMALE, EHK K(jahedam)M(soojem) FRONDI TÄHISED, KÜLM JA SOE FRONT!! antitsüklon, kõrgrõhuala- õhk pöörleb päripäeva, ülevalt alla tsüklon, madalrõhuala- õhk pöörleb vastupäeva, alt üles MULLAD KESKKONNAPROBLEEMID happesademed- sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam põhjused: 1. mürgiste ainete õhkupaiskamine (tehased, vabrikud, autod) 2. väävli- ja lämmastikoksiidid 3. kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad ohud: hävitab elusloodust (taimed, puud(okaspuudel kaovad okkad), põõsad) põhjustavad loomade haigestumist muudavad loosulikud veekogud(kalavarude vähenemine) ja mullad(kaovad vajalikud elemendid) happelisemateks lagundavad ehtusmaterjale ja põhjustavad metallide korrosiooni lahendused: 1. veekogude lupjamine 2. paene aluskivim ...
purskekivim). Settekivimid: tekivad veekogudes kui ka maismaale kuhjunud setetest. Aja jooksul ladestuvad üksteise peale setete kihid ja kivistuvad. Moondekivimid: tekivad sette-, tard- ja moondekivimite mineraalide moondumisel uuteks mineraalideks. Toimub kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes. Süvikute teke- kui laamad liiguvad teineteise poole suhteliselt kiiresti, siis sukeldub üks neist teise alla ja tekib süvik. Maakoore teke ja hävimine- maakoor tekib kuuma täpi piirkonnas, kui seal purskab vulkaan ja siis tuleb sealt kivimeid välja, mis kujundavad uue maakoore kuju. Maakoore hävinemine, kui maa kerkib kuumatäpi piirkonnas ja rebeneb, (maakoor muutub aja jooksul nii oma välimuse kui ehituse poolest, see esineb laamade põrkumise, lahknemise, nihkumise piirkonnas, vulkaanide piirkonnas ja maavärinate piirkonnas). 5. Selgita vulkaanide tekkepõhjusi ja levikut.
MAA SISEEHITUS 1)Maakoor Mandriline Ookeaniline Paksus Kuni 80km Kuni20km Koostis Graniit,settekivimid, Basalt,settekivimid basalt Vanus Kuni 4miljardit a Kuni 200miljonit a Tihedus Väiksem,on kergem Suurem,on raskem 2)Litosfäär on suure tugevusega Maa väliskest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. Jaguneb suurteks blokkideks e laamadeks. 3)Astenosfäär- vahevöö ülemises osas paiknev kõrge temp ja rõhu tõttu plastilises olekus kest. Selle peal tiirlevad laamad. 4)Vahevöö: a)ülemine-kivimilises olekus b)alumine. See on tähtis,kuna seal toimub konvektsioon e aine liigub seal ringi. Konvektsioon vahevöös: 1) Tõusvad konvektsioonivood kannavad tuuma pinnalt üles rauast vabanenud kuuma ainet. 2) Jõudnud kõva litosfääri alla,valgub see astenosfäärina laiali või mood pluume(kuumi täppe),kust maakoorde tekib magma 3)Horisontaalselt liikub aine paneb liikuma lito...
magma. Magma väljub tuumast mis pärast tardub. Ookeaniline maakoor eksisteerib mõnda aega siis hävib. Laamad võivad koosneda kas siis ookenilisest või mandrilisest maakoorest., laamad liiguvad horisontaalselt 1-10 aastat. Ookeanliste laamade eraldumine, on valdavalt ookeanide keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles kuumad magmavööd. Põhjustavad maakoore rebenemist(joon 1). Ookeaniliste laamade põrkumine, ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumise joon tähistab süvik, tekivad vulkaanilised saared(filipiinilaam). Ookeanilise ja mandrilise laamade põrkumine, raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ook maakoor hävib, selle tulemusena tekivad magmakolded.(l ameerika laam). Mandriliste laamade põrkumine, tekivad kõrged mäestikud , vulkaane ei esine. Laamade liikumine küljetsi , toimub laamade äärealadel, kus erinevad laamad liiguvad erinevates suundades, tagajärjeks maavärinad ja murrangud
Tähista kaardil järgmiselt: (8p) A-ga: kus tekivad võimsad mäestikud B-ga: kus tekivad ookeanisüvikud C-ga: kus ookeanipõhi laieneb, võivad tekkida vulkaanilised saared D-ga: Eestile lähim maavärinate piirkond Põhjenda kõiki nelja valikut A Mandriliste laamade põrkumine: · tekivad kõrged mäestikud, vulkaane ei esine. · Nt Euraasia ja India laam. B - Ookeaniliste laamade põrkumine: · Ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumisjoont tähistab süvik, tekivad ka vulkaanilised saared D (Väikesed Antillid ja Mariaani saared) · Näiteks Vaikse ookeani ja Filipiini laam. A C - Ookeaniliste laamade eraldumine: · ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam. B D Laamade liikumine küljetsi:
10. Maavärinate esindusalad ja vulkaanide levikualad? Maavärinad - Vaikse ookeani idarannik. Vulkanism - Jaapani saarestik, Lõuna - Ameerika idaosas. 1 11. Noored kurdmäestikud. Teravatipulised, vulkaaniliselt aktiivsed mäestikud. Nt. Andid, Alpid, Atlase mäestik, Himaalaja ja Kordiljeerid. 12. Ookeani põhjareljeef. Manner, mandrilava, mandrinõlv, ookeani põhi - ookeani keskmäestik, süvik, veealune mäestik, vulkaanilised saared. 13. Maailmamere keskmine soolsus. 35 promilli. ( see moodustab 71% maakera pindalast) 14.Mis on ning mille moodustab hüdrosfääri? Hüdrosfäär ehk vesikest, on maakera kattev veeväli, mis moodustub maailmamerest ja siseveedest kokku. 15.Siseveed ja mis moodustavad? Siseveed on mandrialadel olevad veekogud, mis on nt. järv, jõgi, allikas, soo, liustike vesi, põhjavesi. 16. Kiirgusbilanss ja kogukiirgus.
Läänemeri Referaat 1 Läänemere ohud ja võimalused Madli Palu 11.11.2009 Läänemeri Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Füüsiline iseloomustus Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2[1]. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, va...
mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla-subduktsioon; tekivad süvikud ja mandri serva kurdmäestik -Andid, purskavad vulkaanid, esineb tugevaid maavärinaid; süvikute vööndis neeldunud laamaserva ülessulamisel eraldub kergem magma, mis tardub graniitseks kivimiks ja tekib juurde mandrilist graniitset maakoort. -kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt); sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid; Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. -ookeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja
KLIIMAVÖÖTMED EKVATORIAALNE KLIIMA: · Alati soe ja niiske · Keskmine temperatuur: 27,5 °C · Sademeid aastas 1000-2000 mm. · Valitsevad tõusvad õhuvoolud · Aastaaegu pole võimalik eristada · Kasvavad lopsakad taimed LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMA: · Vihmane ja kuiv · Keskmine temperatuur 27,5 °C · sademeid aastas 1000-1500 mm · valitsevad passaattuuled · aastaaegu on võimalik eristada · talvel taimed närtsivad TROOPILINE KLIIMA: · Palav ja kuum · Keskmine temperatuur 23,42 · Sademeid aastas 10-15 mm · Valitsevad passaattuuled · Võimalik eristada suve ja talve · Väga soodne taimede kasvuks LÄHISTROOPILINE KLIIMA: · Kuum suvi ja pehme talv · Keskmine temperatuur 15,17 · Sademeid aastas 500-1000 mm · Valitsevad laskuvad õhuvoolud · Võimalik eristada suve ja talve · Ebasoodne taimede kasvuks, põua pärast PARASVÖÖTME MERELINE KLIIMA: · Keskmine temperatuur 9,08...
TTK LÄÄNEMERI Referaat Nimi: Egert Nari Klass: 6a Tallinn 2017 SISUKORD LÄÄNEMEREST ÜLDISELT........................................................................................ 2 1. SAARED.............................................................................................................. 3 1.1. Liivi lahe saared:.......................................................................................... 4 1.2. Soome lahe saared:...................................................................................... 4 1.3. Väinamere saared:....................................................................................... 4 1.4. Suurimad läänemere saared:.......................................................................5 2. LAHED..............................................................
kõigile oma küsimustele vastused saanud, tema hinges olid need olemas. Enne, kui tüdruk reageerida jõudis, laskus noormees juba ühele põlvele ning küsis: ,,Marlene, kas sa abielluksid minuga?" ,,Loomulikult," vastas tüdruk heldinult. Pulmad peeti linna kõige ilusamas kirikus ning kohal olid kõik nende lähedasemad sõbrad. Neid ei olnud palju, kuid see ei olnudki oluline. Need pulmad olid uhkeimad, mida maa kunagi näinud oli ning nende armastus sügavam kui ookeani sügavaim süvik. Marlene ja Andreas elasid õnnelikult oma elulõpuni või ehk oleks õigem öelda, et tantsisid. Ning kui nad veel surnud pole, siis teevad nad seda siiamaani.
Mõisted Mineraal- tahke kristalliline looduslik aine, millel on kindel või kindlates piirides varieeruv keemiline koostis ja sellest tulenevalt ka kindlad füüsikalised omadused kivim – looduslik tahke ainekogum, mis koosneb enamasti mineraalidest, kuid võib sisaldada ka mittemineraalseid aineid (nt orgaanika); kivimitest koosneb valdav osa Maast ja teistest kiviplaneetidest settekivimid – kivimite murenemisel tekkinud setteosakestest moodustunud kivim tardkivimid – magma või laava tardumisel tekkinud kivim moondekivimid – kivim, mille algsed koostismineraalid või nende kristallstruktuur on kõrge rõhu ja/või temperatuuri mõjul muutunud kivimiringe – ringahel protsessidest, milles kivimid muutuvad: tardumine, murenemine, settimine, moondumine ja sulamine maak – kivim, mis sisaldab kõrges kontsentratsioonis metalle ja mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas mandriline maakoor – maakoor mandrite ja mandreid ümbritsevate mad...
m (Karuküla Sakala kõrgustiku läänenõlval) allapoole ümbritsevat maapinda, on osaliselt või ääreni jääaegade ja jäävaheaegade setenditega täitunud. Meridionaalsed, põhjast lõunasse suunduvad laiad lauged nõod järgivad liustikukeelte kulutustegevust. Nii on kujunenud NarvaPeipsi nõgu, Võrtsjärve nõgu, VäinamereLiivi lahe nõgu, ning veelgi lääne pool paiknev Läänemere telje süvik. · Jääajast pärit pinnakate moodustas aluspõhjale valle, künkaid või laialdasi keerulise kujuga kuhjevorme, mille suhteline kõrgus ulatub paljudesse kümnetesse meetritesse. Selliste kuhjevormide puudumine või esinemine jagab suure osa Eestimaad tasasteks ja künklikeks aladeks. Künklikel aladel esinevaid 3080 meetrise suhtelise kõrgusega künkaid kutsutakse kohapeal "mägedeks". Erinevalt tõelistest kaljutippudest
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. Uuritakse kivitii ja kivimeid, tehakse puurauke, uuritakse maavärinaid (seismilisi laineid). 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades Pindlained e L-lained - levivad maapinnal on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitust. Pikilained e P-lained kivimiosakeste võnkumine on samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nid...
Geo KT Litosfäär Kordamine KT-ks litosfäär 1. 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. Uuritakse kivitii ja kivimeid, tehakse puurauke, uuritakse maavärinaid (seismilisi laineid). 1. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades Pindlained e L-lained - levivad maapinnal on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitust. Pikilained e P-lained kivimiosakeste võnkumine on samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 1. 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nidususe) ja purunevad), ...
kergema mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla-subduktsioon; tekivad süvikud ja mandri serva kurdmäestik -Andid, purskavad vulkaanid, esineb tugevaid maavärinaid; süvikute vööndis neeldunud laamaserva ülessulamisel eraldub kergem magma, mis tardub graniitseks kivimiks ja tekib juurde mandrilist graniitset maakoort. -kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt); sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid; Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. -ookeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika
2) kevadisest zooplanktoni arvukusest · Arvukus on praegu 2 x suurem kui 1980ndatel · Liivi lahe räim on kohalik populatsioon, avamerest kudema saabuvaid isendeid on ca 5 %. · Varude säilitamiseks on rida püügipiiranguid Kilu · Pelaagiline parvekala · Kõrge viljakus keskkonna tingimused põlvkondade tugevus · Sigimise iseärasuseks on koelmualade paiknemine süvikute servadel põhilised koelmualad on Bornholmi ja Gdanski süvik. Meile oluliseim, aga Gotlandi süviku idanõlv. · Kui kilu on palju, siis levib üle Läänemere kõikjale v.a. magedaveelised Botnia ja Soome lahe idaosa.. Kui kilu on vähe, siis on arvukam vaid koelmute piirkonnas. · Kiluvaru on praegu heas seisundis ja ekspluateerimine sobib. · Mis soosib arvukust? 1. Tugevad ja arvukad põlvkonnad, mis tekkisid üle aasta 1990ndatel. 2. Põhilise loodusliku vaenlase tursa arvukuse vähenemine
Plaan- Kaart-maa pinna vähendatuid, mõõtkavaline, üldistatud ja leppemärkidega seletatud kujutis Kaardi legend- leppemärkide seletus Mõõtkava- vähendamise aste; näitab, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud Asimuut- näitab kraade kompassil Poolus- 90 kraadi Paralleel- laiusjoon Ekvaator- jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks Meridiaan- kujutletav joon maakera pinnal, mis ühendab maa põhja- ja lõunapoolust ning kulgevad põhja-lõuna suunas Algmeridiaan- poolitab maa idapoolkeraks ja läänepoolkeraks Kaardivõrk- gloobusele ja kaardile joonistatud paralleelide ja meridiaanide võrgustik Geograafiline laius- nurkkaugus kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas Geograafiline pikkus- nurkkaugus kraadides 0-meridiaanist ida või lääne suunas Geograafilised koordinaadid- laiusest ja pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukohta maakera pinnal Ajavöönd- maa on jagatud 24 vööndiks Kuupäevaraja- 180 meridiaan; joon. Millest loetakse u...
0' Niiske-kuiv troopikakliima kliimat kujundavad cT, mT ja mE, ekvatoriaalne konvergentsivöönd, lähistroopilised maksimumid. Väga niiske ja väga kuiv aastaaeg, sademeid 500-1000 mm. Temp aastaringselt kõrged 20-30' Nähtav valgus: lainepikkus 380- 760nm. Ookeaniline maakoor ja mandriline maakoor- Põrkuvad Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Vaikse ookeani loode osas. Ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla ja sulab seal ehk hävineb. Seal kus ta sukeldub, sinna tekib süvik. Mandriline maakoor kurdub suure surve all ja sinna tekib mäestik. Sealsetse piirkondades on samuti palju maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Ookeaniline maakoor ja ookeaniline maakoor- Lahknevad ja see annab magmale võimaluse maakoorde tungida. Sellepärast tekivad sealsetes piirkondades maavärinad ja vulkaanipursked, keskele tekib riftiorg. Selle tagajärjel tekib juurde uut maakoort ja nii on ka tekkinud näiteks Island. Ookeaniline maakoor ja ookeaniline maakoor
piirkonda iseloomustab aktiivne vulkaaniline ja seismiline tegevus. Laamtektoonikat põhjustab soojuste transport Maa sügavusest pinnale. 2. Kirjeldage manner-ookean konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. Sukeldub ookeanilise laama serv mandrilise laama serva alla. Mandriline laam ei sukeldu, sest selle tihedus on väiksem kui vahevöö kivimite oma. Selle protsessi käigus tekib laama sukeldumise kohta ookeani põhjas kitsas ja sügav süvik. Mandrilise laama serv kerkib veidi kõrgemale, sukelduv ookeanilise laama serv hakkab vahevöös sulama, tekkiv magma hakkab mööda litosfääri lõhesid maapinna suunas tõusma ning tekitab mandrilise laama servale vulkaanide rea. Laamade põrkumisel tekkiv surve pressib mandrilaama servas olevad kivimid mitme tuhande meetri kõrgusteks mäestikeks, nii tekib mandrilaama servale aktiivsete vulkaanidega kurdmäestik. Selle protsessidega kaasnevad maavärinad ja tsunami.
Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012 Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides (maksimum 75 punkti): Kaardiõpetus 12-18p 16-24% Geoloogia 4-8p 6-11% Pinnamood 4-8p 6-11% Kliima 4-8p 6-11% Veestik 4-8p 6-11% Mullastik kuni 3p kuni 4% Loodusvööndid 5-10p 7-14% Rahvastik ja asustus 5-8p 7-11% Majandus 5-10p 7-14% Keskkond ja inimene 5-8p 7-11% Üldine geograafia kuni 5p kuni 7% sh Eesti geograafia 22-30p 30-40% sh maailma geograafia 45-53p 60-70% GEOLOOGIA · kirjeldab joonise abil Maa siseehitust; · iseloomustab jooniste ja kaartide abil laamade liikumist, teab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega; · teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega ...
Loengud 8 - 9 13. aprill 2007 LITOSFÄÄR ... on maakoor + ülaosa mantiast, ulatub 100 km sügavuseni Madalaim punkt Maapinnal on Surnud mere kaldal, Iisrael/Jordan ~418 m Kõrgeim punkt merepinnast 8848 m Mount Everest Kõrgeim asustatud punkt Lõuna-Peruus 5100 m üle merepinna (kaevanduslinn La Rinconada ~7000 elanikku) Sügavaim puurauk on 7,7 km Sügavaim kaevandus 3,4 km (Sügavaim koht hüdrosfääris on~11 kilomeetrit - Mariani süvik Vaikses ookeanis) Maakera ristlõige Rmaa = 6370 km Maa = 5,5 g/cm3 kivimid = 2,8 g/cm3 Üldandmed Maakera mass ~ 5.98 ×1024 kg Koosneb rauast Fe (32.1%), hapnikust O (30.1%), ränist Si (15.1%), magneesiumist Mg (13.9%), väävlist S (2.9%), niklist Ni (1.8%), kaltsiumist Ca (1.5%) ja alumiiniumist Al (1.4%); 1.2% on teiste elementide päralt Maa tuumas on oletatavasti 88.8% Fe, Ni (5.8%), S (4
Gröönimaa ja Skandinaavia alad põrgusid umbes 280 miljonit aastat tagasi. Millal hakkas tekkima Atlandi ookean? Atlandi ookean hakkas tekkima umbes 180- 170 miljonit aastat tagasi. Millised kontinendid on paiknenud lõunapoolusel? Aafrika, Lõuna-Ameerika, Antarktika MÄETEKKEPROTSESSID Mis on orogenees? Orogeneesiks nimetatakse mäeteket. Millises protsessis ja millest tekib akretsioonikiil? Ookeanilise koore sukeldumisel kontinentaalse koore alla moodustub kahe laama piirile süvik. Süvikus tekib akretsioonikiil, mis moodustub sukelduvalt laamalt maha `'kooritud'' kivimitest. Miks terreinide (võõrplokkide) tekkel ei sukeldu saarkaared vahevöösse? Sest ookeanilised saarkaared koosnevad põhiliselt keskmise koostisega andesiitsetest kivimitest. Andensiidi tihedus on palju väiksem ookeanilise koore aluseliste kivimite ja vahevöö ultraaluseliste kivimite tihedusest. Seetõttu ei sukeldu saarkaar koos ookeanilise kooraga vahevöösse, vaid
piimide, puidust luugilaudade ja kattepresendi olemasolu. H-profiiliga piimid asetatakse vastavatesse pesadesse luugikrae siseküljel ja kinnitatakse seal poltidega. Piimid on nummerdatud ja igal on oma kindel koht. Need piimid kaetakse luugilaudadega, mis kujutavad endast umbes 70 mm paksusi puittahvleid mõõtmetega umbes 70x150 cm. Otstes võivad olla terasäärikud. Ülemisel poolel mõlemas otsas on plaadi sisse õõnestatud süvik, milles paikneb käepide. Ka luugikaantel on oma numbrid ja oma kindel koht. Luugilaudadega suletud luuk kaetakse 1-3 kihi presendiga. Present kinnitatakse luugikrae serval pressides teda terassiinide ja kiilude abil tugevasti vastu luugikrae seina. Presendi peale asetatakse veel põiksiinid ehk tormisiinid, mis otstes liigendite või pingutitega luugikrae serva taha kinnitatakse ja tugevasti vastu presenti sururakse hoidmaks paigal luulilaudu. Siinid võivad koosneda
Kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Coriolise jõu tõttu liiguvad põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Coriolise jõud on pöörlevas taustsüsteemis mõjuv jõud. St, et tänu maakera pöörlemisele hakkavad õhumassid koos Maaga kaasa pöörlema. Sufosioon - on geoloogiline protsess mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine. Sufosiooni tagajärjel võivad pinasesse tekkida tühemikud, mis omakorda põhjustavad maapinna langusi. Maavärin - seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse: -tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad maa sisepinged -vulkaanilist maavärinat -langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine -tehnoloogilist maavärinat. Tõugete lähtekohta nim maavärina koldeks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. võimsust- Richteri At...
8.0 ja Täielik purustus. Murrangute, varingute ja maalihete tõttu muutub maapind tundmatuseni. rohke m 17. Kuidas tekivad tsunamid? Too näiteid suuri purustusi kaasa toonud tsunamitest. Maavärinate tagajärjel, kui maavärin liigutab ookeanialuseid laamu. Aasia tsunami India ookeanis, Jaapani tsunami 18. Ülesanded töölehelt! Mõisted (selgita oma sõnadega): mineraal, kivim, maak, litosfäär, vahevöö, sise- ja välistuum, ookeani keskahelik, süvik, kurdmäestik, vulkaaniline saar, kuum täpp, kontinentaalne rift, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne, uinunud ja kustunud vulkaan, murrang, maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained, tsunami. mineraal-looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina kivim-kindla koostisega mineraalide kogum, mis esineb maakoores kihina, lõhetäitena või plaatja lasumina maak-mineraalne maavara, millest eraldatakse metalle
Riigil on õigus kehtestada välimine mandrilava, kuni 350 meremili lähtejoontest või .....samasügavusjooneni. See saab toimuda teiste riikide nõusolekul, sleleks on spetsialistidest komisjon. Konv lisa nr 2 alusel teguseb. Riik peab teostama vajalikud uuringud ja komisjon annab juhised, kui kaugele võib selle mandrilava panna. Peab hakkama maksma RV süvamereorganisatsioonile maksu. 5 aastat ei tule midagi maksta ja 6st alates hakkad netokasumi pealt maksma teatud protsenti. Süvameri e süvik, konventsiooni 11 osa Süvamere põhjas on palju erinevaid metalle. Loodi süvamerepõhja organistasioon, kes vastustab nende uurimise, kaitse ja kaevandamise eest. On öeldud, et need kogu inimkonna omad. Need ressursid lükkasid edasi konventsiooni jõustamise 12 a võrra. Arvestatakse pioneerinvestorite huvisid. Pioneeriinvestorid on need, kes on palju pappi pannud selle asja uurimiseks. Nende
sügavus kõigub 1- 20 m piires ning mis kerkib ümbritsevast merepõhjast 40...80 m kõrgemale. Madala aluspõhjaks on horisontaalkihiline kõva lubiliivakivi. Võib arvata, et Loode- ja Lääne- Eesti ning Saarema idaosa rannikult leitud eriterise lubiliivakivi koostisega rändkivid pärinevad just sellest lasundist. Struktuuri keskosa ümbritseb ringikujuliselt kanjonitaoline, kuni 80 m sügav 100- 500 m lai erosiooniline süvik, mis kontsentriliselt järgib kraatripõhjast üles tõstetud pehmemate kivimite avamusvööd. () 8 Ringsüvikut ümbritseb väljaspoolt valli harjalt mõõdetuna ligi 7 km-se läbimõõduga ja enam kuni 150 m kõrgune ringvall, mille laius jalamilt (ümbrisala aluspõhja tasemelt) on ligi 1 ja harjalt ligi pool kilomeetrit. Mere sügavus valli kohal kõigub vahemikus 20...35 m. Ringvalli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
