koostisosadeks ja nende omaette uurimises. 8) Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 14. LIIK Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. INDIVIID- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. BIOTSÖNOOS- Elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum; mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õpp...
loomisega. Kohtuotsused: tõlgenduse põhjendustena tulevad arvesse kõigi astmete otsused. Kuid Riigikohtu otsustel eriline kaal. Eristada pretsedentjuhtumeid ja pretsedent-otsuseid. Eestis ei ole pretsedendiõigust! Aarnio hoiatab nn kaasuspositivismi eest (selle tähendus võib olla laiemgi – näiteks autoriõiguses). RK otsuste suhtes on tugev faktiline siduvus, tühistamise võimalus. Lubatud õigusallikad: Süstemaatika (struktuurne ja sisuline) Võrdlev õigus(teadus) Õiguse ajalugu Õigusteadus Teleoloogilised otsustused (eesmärgid, prognoosid, soovid, huvid) Väärtused ja hinnangud. Tugevdavad õiguslikku argumentatsiooni, kuid ei asenda kohustuslikke allikaid. Nendega mittearvestamine ei tingi kohtuniku vastutust, kuid jätab võimaluse otsuse tühistamiseks kõrgema astme kohtus. 55. Nimetage õiguse tõlgendamise F. C. von Savigny nn klassikalised kaanonid ja kirjeldage
7)analüüs- teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omette uurimises. Analüüs võib olla kvalitatiivne(koosluse liigilise koosseisu tuvastamine); kvantitatiivne analüüs(liikide ohtruse, asustustiheduse v biomassi tuvastamine). 8)bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide- bioindikaatorite ja nende tunnuste põhjal. 10)liik-bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väiksem organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Tüpoloogiliselt on liik selline organismide klassifikatsiooni väikseim üksus, mis erineb igast muust liigist mitme tunnuse poolest, vahepealseid vorme ei ole või on väga vähe. indiviid- isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
Lihasrakud on valdavalt mesodermaalset päritolu. Lootelehe derivaadid Lihaskude sisaldab väljaveninud rakke, mida nimetatakse lihaskiududeks, mis paiknevad üksteise suhtes paralleelselt, mis võimaldab just koos töötada võimalikult efektiivselt. Lihasrakkude tsütoplasmat nimetatakse sarkoplasmaks. Rakumembraani nimetatakse sarkolemmiks. Lihaskoe süstemaatika Lihaskude: vöötlihaskude(skeletilihaskude,südamelihaskude), silelihaskude Vöötlihaskoe raku iseloomustus Vöötlihasrakk ehk lihaskiud on pikad mitmetuumalised moodustised,mida nimetatakse ka sümplastideks(laatrakustikuks) Diameeter on neil väike(10-100µm), kui kiudude ümberon rohkesti sidekude, siis on kiud ristlõikes ümmargused,vastasel juhul polügonaalsed.Pikkus on varieeruv – inimestel võib ulatuda üle 40cm. A vööt – anisotroopne vööt
11. Liik - liigi määratlemine toimub erinevate tunnuste abil: paljunemine, sise- ja välisehitus, talitlus, elukeskkond. 12. Populatsioon - sama liiki organismid, kes elavad ühes piirkonnas. 13. Kooslus - erinevat liiki organismid, kes elavad ühes piirkonnas. 14. Ökosüsteem - moodustub omavahelises suhtes olevast elus ja eluta loodusest ühel territooriumil (nt. jõgi). 15. Maastik 16. Boisfäär - kõige suurem ökosüsteem. Ümbritseb Maad. Eluslooduse süstemaatika: 1. Domeen 3 domeeni: bakterid, arhed, eukarüoodid. 2. Riik 5 riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad 3. Hõimkond 4. Klass 5. Selts 6. Sugukond 7. Perekond 8. Liik Takson ühendab organisme sarnaste tunnuste alusel gruppi. Homoloogia ehitusplaaniline sarnasus. Homoloogne organism sarnane ehitus kuid erinev funktsioon. 3 Elu keemia
Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine.FIL PÕHIPROBLEEMID: I TASAND on seotud olemise probl-ga.Ontoloogia e olemuse õpetus. ,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse ...
Kulendite abil toimub ka toitumine fagotsütoosi teel. Palju liike elab vees ja mullas. Esineb parasiite: düsenteeriaamööb ehk Shigella. Surmava ajukahjustuse tekitab mudas elav Naegleria fowleri. Eosloomad Keerulise arengutsükliga ja sigimisvormide vaheldumisega ainuraksed. Paljud eosloomad tekitavad haigusi, näiteks koktsidioose (loomadel küülikud, kanad, sead), sh. toksoplasmoosi (võib saada kassidelt, munadest) ja malaariat (teatud liiki sääsed levitavad). Uuema süstemaatika järgi kuuluvad eosloomad mitmetesse teistesse algloomade rühmadesse. Limakud: seente ja amööbide omadustega rühm Vabalt elavate heterotroofsete organismide rühm. Elavad lagupuidul, mullal, rohttaimedel, muul orgaanikal -- neid võib leida praktiliselt kõikjalt, kus on orgaanilist substraati. Elutsükkel on mitmefaasiline: spoori idanedes tekib amööb või viburlane. Haploidne ja mikrosoopiline olend liigub, kasvab, paljuneb, toitub bakteritest, eostest.
kudedes asuvad vähesed tüvirakud, millel arvati olevat suhteliselt piiratud diferentseerumispotentsiaal; viimasel ajal on leitud mõjutamisviise, mille tagajärjel nende arenguvõimalused on oluliselt laienenud. Täismoondeline areng - Mõnedel putukatel esinev areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel. Taksis - ainuraksete reageerimine ärritusele. Takson - süstemaatika ühik, mis ühendab organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte gruppi (Näiteks imetajate klass, käpaliste sugukond, maipõrnika liik on taksonid). Tarbija (konsument) - toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimene, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid. Teaduslik fakt - teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud teadmine. Teaduslik hüpotees - teadusliku probleemi eeldatav vastus.
· Produktiivne e lüütiline e tsütolüütiline kasv- tavaline nakkuse käik, mis lõpeb viiruseosakeste tootmise ja rakkude surmaga. · Persistentne kasv - aeglane viiruse kasv, mis rakke ja organeid ei kahjusta, kuid siiski viiruseosakesi toodetakse · Latentsus - viiruse püsimine rakus ilma rakku kahjustamata ja viiruseosakesi tootmata. Iseloomulik DNA viirustele ja retroviirustele Viiruste süstemaatika · Tänapäevase viiruste nomenklatuuri järgi jaotatakse viirused neis sisalduva nukleiinhappe tüübi järgi RNA-viirusteks ja DNA-viirusteks · Need suured rühmad jagunevad omakorda seltsideks, sugukondadeks, perekondadeks, liikideks ja tüvedeks, kusjuures nende taksonite definitsioonid ei lange kokku mujal bioloogias kasutatavatega · Viiruste taksonitele omistatakse ladinakeelsed nimetused, kusjuures seltside nimed saavad lõpu
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
1. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest?. Plastiidide funktsioon on fotosüntees, varuainete (näiteks tärklis) säilitamine ja paljude ainete süntees (nende seas on rasvhapped ja terpeenid, mis on vajalikud taimeraku struktuuride ehituseks). Plastiididel on võime diferentseeruda. Kõik plastiidid põlvnevad proplastiididest (varem nimetati neid eoplastiidideks) ja asuvad taime meristeemis. *kloroplastid fotosüntees; kloroplastide eellased on etioplastid. Rohelise värvusega, mille annab neile klorofüll. *kromoplastid pigmentide süntees ja säilitamine. Sisaldavad kollaseid ja oranzpunaseid värvaineid, mis võivad anda juurtele, õitele või viljadele kollase, oranzi või punase värvuse. Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid. *leukoplastid monoterpeeni süntees; leukoplastid on värvusetud ja nende peamine ülesanne on varuainete, eelkõige tärklise talletamine ja nad...
taimekeha). tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Protsessi käigus Taksis ainuraksete reageerimine ärritusele. eraldub järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. Takson süstemaatika ühik, mis ühendab Tsütokinees tsütolpasma jagunemine organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte rakujagunemise (mitoosi või meioosi) telofaasis. gruppi (Näiteks imetajate klass, käpaliste sugukond, maipõrnika liik on taksonid). Tsütoloogia (rakuteadus) bioloogiateadus mis
HÜDROBIOLOOGIA Fütobentos maailma veekogudes Fütobentos ehk põhjataimestik on veekogu (mere, järve või jõe) põhjas kasvavad organismid. Meres esineb fütobentost ainult litoraal- ja sublitoraalvööndis, järvedes litoraalvööndis ja jõgedes ripaalvööndis. Meres moodustavad suure osa fütobentosest vetikad. Mageveekogudes esineb peale vetikate palju ka kõrgemaid taimi ja samblaid. Suuruse järgi jagatakse fütobentos sageli mikro- ja makrofütobentoseks. Mikrofütobentose moodustavad enamikus veekogu põhjal kasvavad mikroskoopilised vetikad (näiteks räni-, rohevetikad ja tsüanobakterid), makrofütobentose hulka kuulub aga veekogu põhjal kasvavad suuremad taimed, mis silmaga on nähtavad, näiteks puna-, pruunvetikad ja õistaimed.8000 liiki makrovetikaid maailmas.Eufootiline vöönd Primaarprodutsendid on autotroofid, s.t. nad valmistavad orgaanilist ainet anorgaanilistest lähteainetest. Fütobentos ( põhjavetikad ja soontaimed) maailma veekogu...
Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased Selts-kiskjad Klass-imetajad Hõimkond-keelikloomad Riik-loomariik 3
madal. Paljunemiseks sobiv üle 200, 17 - 180 juures on võimalik saada järglasi indutseeritud kudemisega. Hapnikuvajadus - 2 - 3 mg/l talutav; 3 - 4 mg/l on vajalik kasvu jaoks. Soolsus - talub meie rannikumere soolsust, esineb Väinameres. Vähetundlik stressi suhtes - kohastunud käsitlemisega inimese poolt. Väldib edukalt püüniseid. Talub hästi ka sogast, kõrge toitelisusega vett Bioloogia, süstemaatika ja levik maailmas Tiikides kasvatatav karpkala Cyprinus carpio (ingl. common carp, sks. karpfen, sm. karppi, aga tsehhi k. kapr). on ulukkarpkala e. sasaani kodustatud vorm. Kodustati Euroopas ja Hiinas sõltumatult umbes 2000 aastat tagasi. Euroopa ja Kaug-Ida alamliigid, nende ristamisel tekib heteroos. Kalatõud. Peegelkarpkala pole liik ega tõug vaid kahe geeni S ja N muutlikkusest (alleelide S või s, N või n kombinatsioonidest) põhjustatud fenotüüp.
BIOLOOGIA teadus mis uurib elu (kreeka keelest: bios-elu, logos mõiste) I MOLEKULAARBIOLOOGIA teadusharu mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid. Uuritakse: 1. biopoümeere- nukleiinhapped, valgud. 2. agregaate kromosoome, rakuorganoide, viiruseid. II TSÜTOLOOGIA rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Uurib: rakkude ehitust ja talitlust. III HISTOLOOGIA koeõpetus. Uurib: loomorganismide kudede peenehitust. 1 BIOLOOGIA TEADUSHARUD Teadusharu Uurimisvaldkond Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarset taset Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust Histoloogia Uurib kudede ehitust ja talitlust Anatoomia Uurib organ...
primaarseks, inimtegevuse mõjul otseselt või kaudselt muutunut nim. sekundaarseks. Potentsiaalne a. hõlmab kõiki elutingimustelt sarnaseid alasid, kuhu võiks liiki introdutseerida. Levimine populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega. Liigierisus näitab. kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel. Liigirikkus näitab erinevate liikide arvu antud alal. Liik (species), bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus (takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Tüpoloogiliselt on liik selline organismide klassifikatsiooni väikseim üksus, mis erineb igast muust liigist mitme tunnuse poolest, vahepealseid vorme ei ole või on väga vähe. Loendus loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel.
kirja hoopis peale tema surma. Paljud inimesed teadsid neid eeposi ka peast. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Solon oli Ateena riigimees ja luuletaja. Tegi arhondina 594 e.Kr. mitmeid reforme. Jaotas kodanikud aastasissetuleku põhjal 4 varanduslikku klassi ning määras selle järgi igaühe Õigused ja kohustused . Soloni reformid nõrgestasid aristokraatia mõjuvõimu. Teda peeti antiikajal üheks seitsmest targast. Aristotelest süüdistati jumala salgamises oma poliitiliste tõekspidamiste pärast 21
kirja hoopis peale tema surma. Paljud inimesed teadsid neid eeposi ka peast. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Solon oli Ateena riigimees ja luuletaja. Tegi arhondina 594 e.Kr. mitmeid reforme. Jaotas kodanikud aastasissetuleku põhjal 4 varanduslikku klassi ning määras selle järgi igaühe Õigused ja kohustused . Soloni reformid nõrgestasid aristokraatia mõjuvõimu. Teda peeti antiikajal üheks seitsmest targast. Aristotelest süüdistati jumala salgamises oma poliitiliste tõekspidamiste pärast 21
Paljunemiseks sobiv üle 200, 17 - 180 juures on võimalik saada järglasi indutseeritud kudemisega. Hapnikuvajadus - 2 - 3 mg/l talutav; 3 - 4 mg/l on vajalik kasvu jaoks. Soolsus - talub meie rannikumere soolsust, esineb Väinameres. Vähetundlik stressi suhtes - kohastunud käsitlemisega inimese poolt. Väldib edukalt püüniseid. Talub hästi ka sogast, kõrge toitelisusega vett 8 9 10 Bioloogia, süstemaatika ja levik maailmas Tiikides kasvatatav karpkala Cyprinus carpio (ingl. common carp, sks. karpfen, sm. karppi, aga tsehhi k. kapr). on ulukkarpkala e. sasaani kodustatud vorm. Kodustati Euroopas ja Hiinas sõltumatult umbes 2000 aastat tagasi. Euroopa ja Kaug-Ida alamliigid, nende ristamisel tekib heteroos. Kalatõud. Peegelkarpkala pole liik ega tõug vaid kahe geeni S ja N muutlikkusest (alleelide S või s, N või n kombinatsioonidest) põhjustatud fenotüüp.
Partei tegevuse eesmärgiks on haarata riiklik võim ja viia selle kaudu ellu oma poliitikat. Eesti erakondadel on keelatud tegevus, mis on suunatud riigi põhiseadusliku korra või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele ja on vastuolus kriminaalseadustikuga. Erakonnad erinevad surve- ja huvigruppidest selle poolest, et nad soovivad enda kätte saada ja teostada kogu riiklikku võimutäiust. Teiseks erinevad nad oma kindla struktuuri poolest. Parteide süstemaatika Konservatiivsed erakonnad tekkisid19 sajandil vastukaaluks liberaalsetele. Konservatiivid väärtustavad kirikut ja religiooni. Hoitakse traditsioone. Oluline riiklik sekkumine majandusellu. Kristlik-demokraatlikud erakonnad. Sotsiaalsete ja majanduslike reformide läbiviimine. Liberaalsed erakonnad Pooldavad kiriku mõju ühiskonnale ning kaitsevad rikkamate huve, peavad vajalikuks riigi sekkumist majandusellu. Sotsialistlikud ja sotsiaaldemokraatlikud erakonnad
pärit geeniliinide koalestseerumise sügavamas minevikus kui neid geene kandvate liikide lahknemine. Võimaldab hinnata geenipuu tõenäosusjaotust antud liigipuu korral. Koalestsentsi kiirus taastatakse algseks kui liinidest tekib uus liik. Geenid jagunevad ennem liike. 58. Tooge näiteid molekulaarse fülogeneetika rakendustest. Valkude evolutsiooni uurimine – nt kofeiini biosünteesi konvergentne evolutsioon Kladistika – fülogeneetiline süstemaatika. Anatoomiliselt moodsa inimese päritolu uurimine – mtDNA uurimine erinevatest geograafilise päritoluga populatsioonidest – kõik need mtDNAd on pärit ühelt naiselt, kes elas 200 000 aastat tagasi, ilmselt aarfikas. Fülogeograafia – kirjeldab geograafilisi protsesse, sündmusi ja levikut ja fülogeneetilisi seoseid ning seaduspärasusi ja
Selline vahe kajastab erinevusi viiruste interaktsioonidel peremeesrakuga (seondumisel rakuga ja eraldumisega rakust). Virioni struktuuri kajastavad põhimõisted Subühiku- üks kindlat ruumilist struktuuri omav polüpeptiidahel. Kapsiid- valguline struktuur, mis ümbritseb viiruse genoomi. Nukleokapsiid- täielik valk-nukleiinhappe kompleks. Envelope- lipiidne membraan ja sellega seondunud valgud. Viiruste süstemaatika Morfoloogiline Antigeensed omadused 3-D struktuur Genoomide ja valkude järjestuse analüüs Bioloogilised omadused Viiruste geneetilise mitmekesisuse peamised põhjused Viiruseid iseloomustab suur geneetiline mitmekesisus. Selle moodustamisel osalevad mitmed mehhanismid: Viiruste kiire replikatsioonitsükkel ja suur järglaste arv. Sagedased mutatsioonid genoomi replikatsioonil (eriti RNA kaudu kulgeval
mappi. Eksikaatkogum on herbaariumitaoline kogum. Friedrich Karl Schmidt saavutas rahvusvahelise tuntuse geoloogi ja paleontoloogina. Eesti taimegeograafiale on olulised tema kandidaaditöö ,,Muhu saare taimestikust" ja magistritöö ,,Eesti siluri ala floorast" 1855. Tema töödest selgub Lääne-Eesti floora liigiline erakordsus. Edmund August Friedrich Russowi tähtsamad uurimisvaldkonnad olid turbasammalde (Sphagnum) süstemaatika ja taimeanatoomia. Praegu on Eestis kindlaks tehtud 44 liiki turbasammalt. 3 Pärast Bunget valiti botaanikaprofessoriks Heinrich Moritz Willkomm, kes töötas selles ametis 1874. aastani ja oli ka botaanikaaia juhataja. Peamiseks teeneks tuleb pidada botaanikaaia edendamist, samüti fütofenoloogiliste vaatluste1 alustamist ja juhendamist. 1873. aastal avaldas Willkomm üksikasjalise botaanikaaia kirjelduse, millele eelnes kõigi
UURIMUSTÖÖ ,,Seened ja bakterid " Ingrid Tarmu TTG 11kl. Juhendaja Sanne Keerd 2010 Sisukord: Se ened, nende jagune mine. Se ente siseehitus. Se ened. Mürkseened. Se ente tähtsus. Hallitusseened. Hallitusseente süste maatika. Lisa nr. 1 Eukarüootsete rakkude võrdlus. Lisa nr. 2 Kevadkorgits. Lisa nr. 3 Kollapii mliudik. Lisa nr. 4 Bakterid: Bakterid. Bakterite üldiseloo mustus. Bakterite ehitus. Bakterite ainevahetus ja toitumine. Bakterite paljune mine. Bakterite kasutamine, tähtsus. Lisa nr. 5 Prokürootsete ja eukarootse... Lisa nr. 6 Bakterhaigused SEENED ...
uuritakse matemaatilisi mudeleid. · Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. · Bioindikaator- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne · Liik- Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. · Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. · Tsönoos (biotsönoos)- Elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum; mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum
Assimilatsioon- ehk anabolism - kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Protsessi käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke lipiide, süsivesikuid, nukleiinhappeid jne. N: fotosüntees, DNA süntees. Sünteesiks kasutatakse ATP energiat (heterotroofid) või päikeseenergiat(autotroofid) Dissimilatsioon ehk katabolism - elusainete lagunemise protsess. Orgaanilised ained lagunevad, muutuvad lihtsamateks ühenditeks, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. N: glükoosi oksüdeerimine hingamisel Taime ja looma põhilised erinevused- taimedel olemas rakukest ja rakumembraan, plastiidid, vakuoolid; loomadel ainult rakumembraan. Taimed autotroofsed, loomad aga heterotroofsed. Taimedel varuaineks tärklis, loomadel aga rasvad. Taimedel kasv piiramatu, loomadel piiratud. Taimedel närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad, loomadel olemas. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind Autotroofne ja heterotro...
uuritakse matemaatilisi mudeleid.Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide – bioindikaatorite – ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Bioindikaator- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne Liik- Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. Tsönoos (biotsönoos)- Elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum; mingi piirkonna kõigi elusolendite
1)kvalitatiivne koosluse liigilise kooseisu tuvastamine; 2)kvantitatiivne liikide ohtruse, asustustiheduse v. biomassi tuvastamine · Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide (bioindikaator) ja nende tunnuste põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Jaguneb: 1)otsene bioindikatsioon; 2)kaudne bioindikatsioon 14. Mõisted Liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus(takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. Biotsönoos (kooslus) elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega ala elavate organismide kogum; mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum
lähiisikutega. 48 Psühholoogi elukutse ja psühholoogia rakendused Euroopa Psühholoogiaassotsioonide Föderastioon (EFPA) esindab 130 00 psühholoogi. Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (APA) kuulub 180 000 psühholoogi. Kliiniline psühholoogia rakendab psühholoogia põhimõtteid, meetodeid ja protseduure väga mitmesuguste häiretega inimestele Kliinilise psühholoogia valdkonnad: 1) Psüühikahäirete süstemaatika (missuguseid ebanormaalsusi on olemas) ja diagnostika (millised tunnused igal häirel on, kuidas need avalduvad ja kuidas neid välja uurida). 2) Psüühikahäirete teooriad (kuidas neid ebanormaalsusi seletada). 3) Psühhoteraapia, sekkumine, nõustamine (missuguseid aitamismeetodeid on psühholoogiat tundval isikul võimalik pakkuda). Tervisepsühholoogia uurib psüühiliste ja sotsiaalsete tegurite toimet inimese tervisele. Kohtupsühholoogia rollid (võidakse kohtus vajada):
18. Mida kujutab endast evolutsiooniteooria moodne süntees? Millised olid põhisaavutused/põhiseisukohad? Millised olulised küsimused jäid vastamata? Moodne süntees ühendab darvinismi ja mendelismi. Põhiseisukohad: mendellik geneetika on LV alus, adaptsioone teeb ainult LV, varieeruvus säilib ja ei ühtlustu, keskkond ei mõjuta varieeruvust otse, mutatsioonid on juhuslikud. Põhisaavutused: lükati ümber lamarkism ja ortogenees. liigiteke (allo- ja parapatriline), süstemaatika (bioloogiline liigikontseptsioon). Uued mõisted (clade, cline, ethnic group). Vastamata kas valik rakendub isendile või rühmale? kuidas toimusid evolutsioonilised transitsioonid elu teke ja kehaplaanid? ortogeneetilised piirangud/võimalused? 19. Kirjelda Theodosius Dobzhansky ja Ernst Mayr'i peamisi saavutusi evolutsioonibioloogidena. Dobzhansky ühendab ,,moodsa sünteesi" looduslike populatsioonide geneetikaga, kirjeldab lähtuvalt sellest liikide olemust ja teket
Kui esmakirjeldaja on eksinud ja mõni hilisem botaanik on taime nime (taime süstemaatilist kuuluvust) muutnud lisatakse uue autori nimi ja esmakirjeldaja nimi näidatakse mõnikord sulgudes autori nime ees. Näiteks, on Carl v. Linne (C. Linnaeus) poolt nime saanud liikidel liigi nimetuse järel autorit tähistav lõhend L. (Pinus sylvestris L.). © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 3 Bioloogia põhiline ja kompaktne haru on süstemaatika e. taksonoomia, mis selgitab organismide sugulussuhteid ja klassifitseerib organismid hierarhilisse süsteemi, milles väiksemad taksonoomilised üksused (taksonid) ühendatakse järjest suuremateks. Takson on mingisse taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum. Klassifitseerimisel ühendatakse liigid sarnasusastme ja oletatava ühise päritolu alusel perekondadeks ja need omakorda kõrgema astme taksoniteks.
Eriti tuleb seda silmas pidada konstitutsiooniõiguses. Mandrieuroopalik õiguskultuur tunneb kaanoneid (canones), mille abil on võimalik tõlgendamistulemusteni jõuda. Tegemist on ajaloolise koolkonna rajaja Fr. C. von Savigny poolt õiguse kohta info saamiseks formuleeritud erineva kvaliteediga küsimustega, mille esiisadeks olid juristid klassikalise Rooma õiguse ajast. Õiguse kohta on võimalik esitada viis erinevat küsimust: keele, loogika, süstemaatika, ajaloo ja funktsionaalsuse ehk teleoloogia- alase küsimuse. Viimati nimetatutega on mõeldud seisukohti, mis püüavad leida vastust õigusnormi algupärasele eesmärgile. Valdavalt saab mandrieuroopaliku õiguskultuuri kontekstis õiguse tõlgendamine alguse ühest osast objektiivsest õigusest ehk õiguse tekstist. Siiski tuleb rõhutada süstemaatilise tõlgendamise kaanonit, mille kasutamine võimaldab näha
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tsellulo...
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga raku...
uurivat teadusharu nimetatakse bakterioloogiaks.Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid (Eubacteria) kui ka arhebakterid ehk arhed. Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 19751978 hakati arhesid eraldi rühmana käsitlema. Algul peeti neid vaheastmeks rakutuumatapärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttufülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest.Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes: lagundajatena, lämmastiku sidujatena (näiteks mügarbakterid) jm. Bakterid on eeltuumsed (prokarüootsed) organismid, sest neil puudub rakutuum.Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena.Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 m = 0,1 mm). Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid
I. ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1. Elusorganismide jaotamine riikideks: loomad, taimed, seened, bakterid. Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus
On oletatud, et VP1 võib toimida negatiivsete RNA ahelate sünteesil praimerina. 2. SUGUKOND PARTITIVIRIDAE Vaatamata väga laiale levikule avastati esimene krüptoviirus (beet cryptic virus (BCV)) alles 1969 aastal. Osalt seisneb selle põhjus selles, et krüptoviirused on väga vähese patogeensusega viirused - taimedes on krüptoviiruse kontsentratsioon väga madal ja nakkusega ei kaasne märgatavaid sümptoome. Krüptoviiruste süstemaatika muutub pidevalt, praegu ühendatakse nad ühte sugukonda sarnaste seeneviirustega (Partitivirus, Chrysovirus). Krüptoviirused moodustavad sugukonnas Partitiviridae kaks perekonda: Alphacryptovirus. Tuntumad esindajad on white clover cryptic virus 1 (WCCV1) ja BCV. Betacryptovirus. Tuntuim esindaja on white clover cryptic virus 2 (WCCV2). Enam on uuritud perekonna Alphacryptovirus esindajaid. Iga krüptoviirus on tuntud ainult ühest peremeestaime liigist
asjakohane faktikirjeldus), st selles staadiumis toimub antud faktilise teo esialgne kvalifikatsioon (NB! Mitte subsumptsioon!). Õigusnormi valiku staadiumi raames võime piiritleda järgmisi põhitegevusi: 1) asjakohase õigusnormi otsing kehtivast positiivse õiguse süsteemist (tugineb juristi erialastele teadmistele, sh positiivse õiguse süsteemi valdamisele); 2) kui asjakohane õigusnorm leitud, siis järgneb süstemaatika uuring, st kas leitud õigusnorm on ainus, mis küsimust reguleerib, samuti kas on erandeid või erinorme; 3) kõigi leitud asjakohaste õigusnormide ning nendega seonduvate õigusaktide formaalse ja materiaalse kehtivuse küsimuse lahendamine. 4) kvalifitseerimine, st reaalse koosseisu ja vastavate abstraktse(t)e koosseisu(de) analüüs ja süntees ning nende fikseerimine. Vähemalt selles staadiumis (võimalik, et ka juba eelnevas) tuleksid kõne alla veel
- õigust pole olemas, igaüks juhindub omakasust. Lahendus- peabki juhinduma oma eesmärgist Montaigne: eesmärgiks on tabada rahu ja riigi stabiilsus. Valitsejal ja tavakodanikul on seetõttu erinevad moraalid.saj 16. sajI pool Machiavelli kuidas on riigijuhil kasulik käituda , et oma võimu säilitada ? 16.saj Iip: Raison d'etat teooriad. Ausus vs kasulikkus. BAROKK 1. sajand. Kuidas vastata skeptikutele? Mis oleks alus moraalifilosoofiale? Süstemaatika. Teaduse areng, kujundati välja mehhanitsistlik maailmapilt. Matemaatiline alus. Anti-Aristotelism (eesmärgipärane põhjus) R. Descartes : mos geometricus- mehaaniline maailmapilt I.Newton: maailma funktsioneerimise seaduspärasused (vs Aristotelese teleoloogia) Moraal ja poliitika- leida kindel alus uuele süsteemile. Selleks peab inimene ennast vaatlema ning selle kaudu õpime tundma ka teisi inimesi ja avastame moraalireeglid.
Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Nt indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Liik looduses tegelikult olemasolev organismirühm, keda iseloomustab ühine ja ühtlasi unikaalne geenifond ja üldine sarnasus tunnustes ning kellel on ühine levila ja ühtne põlvnemine. Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väiksem organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Tüpoloogiliselt on liik 2 selline organismide klassifikatsiooni väikseim üksus, mis erineb igast muust liigist mitme tunnuse poolest, vahepealseid vorme ei ole või on väga vähe. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on
Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide le...
Eesti selgrootute ülevaade ja iseloomustus. Selle loenguosa käsitlus tugineb süstemaatilisele alusele, mis võimaldab anda parema ülevaate selgrootutest loomadest kui mis iganes teine käsitlusviis. Valiku sellise käsitluse kasuks otsustas ka see, et aine kuulajad ei ole läbinud üldiselt nõutavaid eeldusaineid nagu zooloogia alused, ülevaade loomariigist vms. Järgnevalt on esitatud süsteemi põhiühikud, mis on vajalikud taustsüsteemi kujundamiseks: Tähtsamad süstemaatika ühikud REGNUM (R.) - riik SUBREGNUM (Subr.) - alamriik PHYLUM (Ph.) - hõimkond SUBPHYLUM (Subph.) - alamhõimkond CLASSIS (Cl.) - klass SUBCLASSIS (subcl.) - alamklass ORDO (O.) - selts SUBORDO (Subo.) - alamselts FAMILIA (F.) - sugukond SUBFAMILIA (Subf.) - alamsugukond GENUS (G.) - perekond SPECIES (Sp.) - liik Kes on selgrootud?
algustähtedega (näiteks Picea glauca ´Conica´, Picea abies `Little Gem´). Sordi nime ei tõlgita. Sordile annab aretaja või leidja (kui algtaim leiti loodusest) nime ja registreerib selle rahvusvahelises registris. Hübriidliigid on saadud kahe või enama loodusliku liigi ristamisel. Hübriidliigi nime ees näidatakse ristlusmärk (×): Abies × phanerolepis (Abies balsamea × A. fraseri). Bioloogia põhiline ja kompaktne haru on süstemaatika e. taksonoomia, mis selgitab organismide sugulussuhteid ja klassifitseerib organismid hierarhilisse süsteemi, milles väiksemad taksonoomilised üksused (taksonid) ühendatakse järjest suuremateks. Takson on mingisse taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum. Klassifitseerimisel ühendatakse liigid sarnasusastme ja oletatava ühise päritolu alusel perekondadeks ja need omakorda kõrgema astme taksoniteks. Sarnasusastme määramisel on
ajalooline biogeograafia, ökoloogiline biogeograafia (Põhjuslik), looduskaitse biogeograafia Makroökoloogia · Ökoloogiliste seaduspärade seletamine kasutades liikide tunnuseid, arvukust ja levikut. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia on piiriteadus bioloogia ja geograafia vahel. On sünteetiline teadus. Jaguneb GIS, geoloogia, evolutsioon, paleontoloogia, süstemaatika, ökoloogia, molekulaarbioloogia. Seos on seletava-kirjeldava teaduse tasemel. Seega tegeleb biogeograafia peamiselt organismide leviku uurimisega maakeral ja organismide koosluste ülemaailmsete seaduspärasustega. Biogeograafia meetodid · Ei ole eksperimentaalne. Katseid teha on raske ja oleks teha ebaeetiline, sest võib rikkuda loodust. · Kasutatakse looduslikke eksperimente. Nt jääaeg suur kliimamuutus, ka praegune kliima soojenemine.
See ei ole allikas; ·Vene NFSV tsiviilkoodeks (Vene Föderatisoon); ·Eesti NSV tsiviilkoodeks, (Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik); ·Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB! On ka ajalooline, see mis praegu kehtib, ei ole ajalooline. Neid on kaks. Tsiviilõiguse üldosa seadus ülesehitus ja üldsätted Paragrahv 3. Tõlgendamismeetod : ·Süstemaatiline tõlgendamine lähtub õigusnormide süsteemist. Tõlgendamine normi asukoha, süstemaatika järgi; nt. normid räägivad isikust, ( nt füüsilise isiku par.) see norm on ise grammatiliselt ebaselge; ·Grammatiline tõlgendamine lähtub sõnade tähendusest (teksti tähendus); ·Teleoloogiline tõlgendamine mis on selle sätte mõte. Normi mõttekohane tõlgendamine; mis on normi mõte, nt teise inimese tapmine, esimene inimene, teine inimene, kolmas inimene teist inimest ei tohi tappa, aga kas esimese inimese tapmine on lubatud??
Emasurvad 4-6cm. Kasvab Euroopas ja Aasias. Ka Eestis. 5-6m kõrgune põõsas. Energiavõsa või hekk. Hundipaju: Salix rosmarinifolia Lehed süstjad, terveservalised, pealt rohelised, alt hallikad, siidkarvased, 2-6cm pikad. Õitseb mais, urvad kerajad. 1-1,5m kõrgune põõsas. Kasvab Euroopas, Siberis. Eestis kodumaine. 73. Dendroloogia mõiste. Botaanika ja metsanduse haru, mis uurib puittaimi, puid ja põõsaid ning liaane. Puidu omadused, kasutamine, süstemaatika. 74. Liigi mõiste. Taksonoomilised üksused. Kasutatakse bioloogias kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. Liik – Perekond- Sugukond – Selts – Klass – Himkond – Riik – Domeen - Elu 75. Areaal. Introduktsioon. Aklimatisatsioon. Areaal on mingi liigi isendite esinemisala. Introduktsioon on võõrliigi toomine alale, kus teda varem ei olnud. Aklimatisatsioon on kohanemine kliima- või elutingimustega. 76
kaldaroostikesse 3)oletas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas Teaduslike käitumisuuringute algus, C. Darwini roll, “vaikuse” periood. Suureks algatajaks ja eestvedajaks oli C. Darwin. 1859 „Liikide tekkimine“ sh peatükk „Instinkt“, „Inimenese põlvnemine ja suguline valik“, “Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel” (1872). Vaikuse perioodil ei uuritud eraldi loomade käitumist maailmatasandil, sest aktuaalne oli süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia uurimine ja arendamine. Vaid üksikisikud tegelesid sellega omaette (Huxley, Heinroth, Whitman, Pavlov). Käitumisuuringute murranguline kasv 1930. aastatel, Euroopa ja Ameerika koolkondade panus ja nende koolkondade tuntumad esindajad. Eu: Lorenz ja Tinbergen – alus eu etoloogide koolkonnale, koostöös Frishiga Nobeli preemia meemesilaste tantsu dekodeerimise eest. Am: Watson ja Skinner – Watsoni raamat “Behaviourism” (1924) lõi
y seostab erinevad evolutsioonitegurid erimaise (allopatrilise) liigitekkega; y võrdleb samamaist (sümpatrilist) ja erimaist (allopatrilisega) liigiteket; y analüüsib evolutsioonilise mitmekesistumise, täiustumise ja väljasuremise tekkemehha- nisme ning avaldumisvorme; y võrdleb divergentsi ja konvergentsi ning selgitab nende tähtsust ja toob näiteid; y põhjendab eluslooduse süstematiseerimise vajadust ja selgitab kaasaegse süstemaatika sei- sukohti; y võrdleb inimahvide, esmaste inimlaste ja inimahvide tunnuseid; y analüüsib kaasaja teaduse seisukohti nüüdisinimese päritolust; y hindab bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nüüdisinimese evolutsioonis. 3.2.6. 6. kursus Õppesisu Abiootiliste ökoloogiliste tegurite mõju organismide elutegevusele. Ökoloogilise teguri toime graafiline iseloomustamine ja rakendamise võimalused. Biootiliste ökoloogiliste tegurite mõju organismide erinevates kooseluvormides
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
