6.1. Isik kujutab ekslikult ette õigustavat asjaolu (§ 31 lg 1 ).................16 4.6.2. Isik ei tea õigustavat asjaolu.............................................................16 5. Süü..................................................................................................................................16 5.1. Süü ja vastutuse põhimõte...............................................................................16 5.2. Süü süstemaatika ja ülesehitus.........................................................................16 5.3. Süüvõime.........................................................................................................17 5.3.1. Süüvõime ea tõttu............................................................................17 5.3.2. Süüvõimetus süüdimatuse tõttu.......................................................17 5
PRUUNKARU Liiginimi eesti Pruunkaru keeles Liiginimi ladina Ursus arctos L. keeles Rahvapäraseid Mesikäpp nimesid Kehamõõtmed Tüvepikkus 160...250 cm Kehamass 150...250 kg Levik Eestis ja Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. maailmas Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Arvukus Eestis Üle 500 isendi. Elupaik ja -viis Elupaigana eelistab rabadega metsamassiive, milles leidub tuulemurdu. Karud on aktiivsed videvikus ja pimedas, harva päevavalgel. Nad on üksikeluviisiga. Talve veedavad nad t...
loodusõnnetuse (sageli inimtegevuse tagajärel tekkinud) tõttu. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. 18. Dominant on mingis koosluses organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. 18.1. Taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi; 18.2. Loomakoosluse dominandid leitakse enamasti loomarühmade (suuruse, süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi. 19. Ektoparasiidid on peremehe keha pinnal lühikest aega või kogu oma eluea kestel elunevad parasiidid. Ektoparasiidid on parasiidid, mis suudavad elada vaid ühes keskkonnas. Ektoparasiitideks liigitatakse ka loomade seedetraktis elavad organismid. Tüüpilisteks ektoparasiidideks on näiteks soojavereliste loomade verd imevad putukad. Ektoparasiidid vahetavad gaase ja vett reeglina väliskeskkonnaga ja erilisi kohastumusi neil pole.
EVOLUTSIOONI GENEETILISED ALUSED Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Geneetilise muutlikuse allikad populatsioonis: I Mutatsioonid- tekib mutatsiooniline muutlikkus. Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. II Kombinatiivne muutlikkus- ristsiire meioosis, toimub alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. Moodustab suurema osa populatsioonide geneetilisest muutlikusest. III Geenisiire- erinevate populatsioonide isendite ristumine. Geneetilise materjali vahetamine. Nt. Ränded, viljade levik, eoste levik. Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Avaldab mõju väikestes populatsioonides. Pudelikaelaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. EVOULUTSIOONIVORMID · Füüsikaline evoulusioon: elementaarosakestest tekkisid aatomid, päike tekkis ca 5 milj a tagasi, 4...
suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid kui arhebakterid ehk arhed. Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 1975.1978. aastatel eraldi rühmana eristama hakatud arhesid peeti alul vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttu fülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest. Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes - lagundajatena, lämmastiku sidujatena jm. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Väliskujult on nad kerajad või niitjad, mõned ka kruvikujulised. Bakterid saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Enamik
nomenklatuuri järgi nimetatakse parasitoose tekitaja ladinakeelse perekonnanime järgi, lisades sõna tüvele järelliite ,,-osis". Sõna tüvi moodustub tavaliselt taksoni nominatiivist (nimetavast käändest) ühe või kahe viimase tähe ärajätmisel. Kui taksoni nimetus lõpeb x- ga, siis moodustatakse sõna tüvi genitiivist (omastavast käändest). Üksikasjalikumalt vt. 16 Toivo Järvis. Parasiitide süstemaatika ja parasitooside nomenklatuur. Tartu, 1997. Parasitooside eestikeelsetel nimetustel on lõpp ,,-oos". parasitooside tõrjemeetmed ---- parasitooside tõrjemeetmete kompleks. Parasitooside tõrjemeetmed koosnevad profülaktikast, immunoprofülaktikast, metafülaktikast ja teraapiast. Vt. ka parasitoosidest tervendamise plaan. parasitoosidest põhjustatud majanduslik kahju. Parasitoosid vähendavad kõigi loomakasvatusharude tootlikkust
Tema arvates olid ka loomad mehhanismid. Isaac Newton Newtonit on peetud 17. sajandi suurimaks füüsikuks, astronoomiks ja matemaatikuks. Tema üks esimesi leiutisi oli peegeltelesoop. Ta jõudis järeldusele et planeedid tiirlevad ümber Päikesemööda elliptilisi trajektoore. Ta on ajalukku läinud mehaanika põhialuste ja gravitatsiooniseaduste kirjutamistega. Karl Linne Karl Linne (1707-1778), kes oli Rootsi loodusteadlane ja arst, kaasaegsete elusaorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja, süstematiseeris elavat loodust. Ta leidis et elav loodus jaguneb kolmeks: taime-, looma- ja kiviriigiks. Kiviriiki pidas ta eraldi riigiks, sest ta pani tähele kuidas kivid kerkivad maapinnale põldudes ja aedades. Taimeriigi puhul ta rõhutas sugulist paljunemist. Linne jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvasse liikidesse. Samuti andis ta ladinakeelsed nimetused 5900 taimele. Charles Darwin
Kaheksajala liha on roosakasvalge ning kohati ka vintske. Seepärast tuleb teda kõigepealt keeta, et liha pehmeneks, ning eemaldada siis nahk. Sõltuvalt kaheksajala liigist ja suurusest võib liha enne keetmist ka lihavasara või pudrunuiaga töödelda.Lisaks keetmisele kahksajalgu veel hautatakse, praetakse ja grillitakse. Seepia Seepia ehk tindikala (Sepia) on peajalgsete klassi kuuluv limuste perekond. Varem arvati nad kümnehaarmeliste seltsi (Decapoda), millele aga nüüdisaja süstemaatika järgi on antud ülemseltsi staatus Decapodiformes, kust eraldi seltsina on eristatud Sepiida, kuhu kuulub ka perekond seepia. Perekonda kuulub umbes 90 liiki. Seepiateks nimetatakse ka perekondi Rossia ja Sepiola. Kõik need kuuluvad rühma Sepioida. Tuntuim seepia on harilik seepia (Sepia officinalis). Seepia on ööloom, kes toitub kaladest ja väikestest vähilaadsetest. Seepia on osav jahimees ja põgeneb oskuslikult oma vaenlaste eest. Päeval varjab ta end pragudes ning muudab
KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE 1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta süsteemi väikseimast ühikust. a) Riik loomad b) Hõimkond keelikloomad c) Klass imetajad d) Selts esikloomalised e) Sugukond inimlased f) Perekond inimene g) Liik tark inimene 2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene temperatuur 3. Kas esitatud väited on õiged või väärad
andes võimaluse allotroopiliseks liigitekkeks. 8. Inimese evolutsioon alates inimeste ja inimahvide eellaste lahnemisest – st viimase 5 – 7 miljoni aasta jooksul klimaatiline/geoloogiline taust mandrid kogu viimase 65 MA evolutsiooni vältel suhteliselt „paigas“. tähtis Aafrika põhja-lõunasuunas kulgenud vulkaaniline mäestikuala – Ida-Aafrika kliima kuivenemine ning barjäär liikide lahknemiseks. primaatide süstemaatika primaadid ca 60 MAT st vahetult pärast dinosauruste niššide vabanemist väga laia joonega jagunemine: 1) leemurid/tarsiidid; 2) ahvid; 3) inimahvid primaatide iseloomulikud tunnused: pöidla ja sõrmede vastandumine, silmad vaatavad ettepoole ja asuvad lähestikku, jalgadel on kandluu. nähtav aju suhtelise suuruse kasv. inimahvide erinevused ahvidest: puudub saba, iseloomulik küünarliiges, ussjätke antropoididest hominiidideni
bioloogiakandidaat Heiki Tamm. 2003. aastal alustati lagunenud lähistroopika kasvuhoone asemele uue troopikamaja ehitust, mis valmis2006.aastal. Samal ajal koliti ka Soinaste tänava paljunduskasvuhooned botaanikaaiale lähemale Oa tänavale, kus praegusel ajal asub kaks kasvuhoonet. Alates 1. jaanuarist 2014 liideti botaanikaaed loodusmuuseumiga, tekkis asutus TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed. 4 2. AVAMAAKOLLEKTSIOONID Esindatud on süstemaatika osakond (ühe- ja kaheidulehelised taimed), Eesti looduslikud taimed, püsikute org, Põhja-Ameerika taimed, Euroopa taimed, okaspuud, kiviktaimla, Ida- Aasia taimed, kasvuhooned, rosaarium, elulõngad, ravimtaimed ja pojengid. 2.1 Taimesüstemaatika osakond 1870.a rajatud taimesüstemaatika osakond asub kasvuhoonete ja aia peasissekäigu vahel. Kollektsioon tutvustab meie kliimas vastupidavaid looduslikke rohtseid õistaimi võimalikult erinevatest geograafilistest piirkondadest
KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE 1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta süsteemi väikseimast ühikust. a) Riik loomad b) Hõimkond keelikloomad c) Klass imetajad d) Selts esikloomalised e) Sugukond inimlased f) Perekond inimene g) Liik tark inimene 2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene temperatuur 3. Kas esitatud väited on õiged või väärad
Tärganud tõusmete hulka ei arvestata kõiki idanenud seemneid, vaid ainult neid, millel on normaalselt arenenud idandid. Mida paremini on seemned valminud, seda kõrgem on neil tärkamisenergia. Taimede seemned on väga erinevad suuruse ja massi poolest. Erinevad on ka seemnete säilitamise aeg. Seemnete tärkamisaeg ühtedel taimedel on 3-4 päeva, teistel tärkavad mitme nädala, kuude ja isegi aastate pärast. (isujuur hüpokotüül idulehed esilehed) 43. Süstemaatika üksused, liigist suuremad ja väiksemad taksonid, binaarne nomenklatuur Süstemaatika e taksonoomina tegeleb meie planeedi organismide kirjeldamise ja rühmitamisega, püüdes luua sellist süsteemi, mis peegeldaks uuritava rühma evolutsiooni. Klassifitseerimine on süstemaatiliste gruppide loomine ja defineerimine loogiliste kategooriate abil. Saadud süsteem on klassifikatsioon. Nomenklatuur on klassifikatsiooni(süsteemi) üksustele kindlate reeglite alusel nimede andmine.
õpetaja, 1974--75 Häädemeeste ja Treimani kog-te hooldajaõpetaja. 1937-- Tartu Ülikooli usuteaduskond (süstemaatiline usuteaduse ja eetika lek- tor), 1938--39 Tartu Ülikooli dotsentide ja õppeülesandetäitjate esindaja 41 http://www.eelk.ee/~elulood/salumaa_elmar.html 23 teaduskonnakogus, 1938--39 Ülikooli Nõukogu usuteaduskonna esindaja, 1943--45 Usuteaduse Instituudi süstemaatika õppejõud, 1956--95 Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni (Usuteaduse Instituudi) süstemaatika professor. 1935.--40.aastal ja 1942---1943- aastal oli ta usuõpetuse õpetaja H. Treffneri Gümnaasiumis. 1942.--43. aastal sai temast Tartu koolide inspektor gümnaasiumide ja kutsekoolide alal. 1940. aastal sai temast Õpetatud Eesti Seltsi mündikabineti konservaatori abiline ja raamatukogu töötaja. 1962--69 EELK Konsistooriumi välissuhete referent.
teke ja levik - 2) evolutsiooniline täiustumine tekivad senisest keerukamad ja täiuslikumad organismitüübid - 3) liikide väljasuremine ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine loodusest Eluslooduse klassifitseerimine Süstemaatika - põhineb organismide omavahelisel sugulusel - taksonoomia organismide rühmitamisega tegelev teadusharu - Carl von Linne 18.saj liigi mõiste, süstemaatika hiearhilisus *suurim üksus on riik *väikseim üksus on liik - ühte liiki kuuluvad sarnaste tunnustega omavahel viljakaid järglasi saavad isendid hunt - perekonda kuuluval liigil, millel on palju sarnaseid omadusi koer - sugukonda kuuluvad sarnaste omadustega perekonnad koerlased - seltsi kuuluvad sarnaste omadustega sugukonnad kiskjalised - klassi kuuluvad sarnased seltsid imetajad
normaalselt arenenud idandid. Mida paremini on seemned valminud, seda kõrgem on neil tärkamisenergia. Taimede seemned on väga erinevad suuruse ja massi poolest. Erinevad on ka seemnete säilitamise aeg. Seemnete tärkamisaeg ühtedel taimedel on 3-4 päeva, teistel tärkavad mitme nädala, kuude ja isegi aastate pärast. (isujuur hüpokotüül idulehed esilehed) 43.Süstemaatika üksused, liigist suuremad ja väiksemad taksonid, binaarne nomenklatuur Süstemaatika e taksonoomina tegeleb meie planeedi organismide kirjeldamise ja rühmitamisega, püüdes luua sellist süsteemi, mis peegeldaks uuritava rühma evolutsiooni. Klassifitseerimine on süstemaatiliste gruppide loomine ja defineerimine loogiliste kategooriate abil. Saadud süsteem on klassifikatsioon. Nomenklatuur on klassifikatsiooni(süsteemi) üksustele kindlate reeglite alusel nimede andmine. Kõik need reeglid taimede puhul võtab kokku RAHVUSVAHELINE BOTAANILISE
võimude lahusus, subsidiaarne, partitsipatsioon, demok. Avalik haldus: vahetu riigihaldus (ministeerium; maavaldus), kaudne. Omavalitsuskorraldusõigus rajaneb riigiõigusel. KOV-l kaalutlusõigus ehk diskretsioon kohaliku ja riigi elu küsimustes PS § 154 lg 1 vs. lg 2. Kas KOV on suveräänne ja omab enesekorraldusõigust (ehk kaalutlusõigus ehk autonoomia)? KOV õigus kitsamas mõttes: kuulumine haldusõiguse eriossa. Laiemas mõttes: eraõiguslike suhetes osalemine. KOV õiguse mõiste, süstemaatika, piiritlemine, allikad Mõiste Assmann defineerib KOV õigust nende õigusnormide summana, mis käivad kogukondlike korporatsioonide õigusliku seisundi, korralduse, ülesannete ja tegevusvormide kohta. Mutiuse arvates on KOV õigus õigusnormide summa, mille kaudu avalik-õiguslik regulatsioon mõjutab kogukondlike korporatsioonide sisevaldkonda (korraldusõ) ja välisvaldkonda (valla suhe kodanikuga), eelkõige kommunaalkorporatsioonide õiguslikku iseloomu ja asendit põhikorras,
vähe muutuksid) eest hoolitseb nomenklatuurikoodeks. 5. Kas nomenklatuuri reeglid reguleerivad ka elusolendite süsteemi? Zooloogiline koodeks reguleerib ainult loomade teaduslike nimetuste (nominaalsete taksonite) vormikohast moodustamist ja kasutamist, mitte süsteemi. Süstemaatikasseliikide eristamisse, liitmisse või rühmitamisse, ta ennast ei sega. 6. Mida tähendab takson ja mida nominaalne takson? Takson on taksonoomia põhimõiste ning organismide süstemaatika üksus. Taksonite (liikide või rühmade) teaduslikke nimesid võib hüüda ka nominaalseteks taksoniteks. 7. Mida tähendab binaarne nomenklatuur? Binaarne nomenklatuur (ka binomiaalne nomenklatuur) on ladinakeelsete liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: ● Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega. ● Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Binaarse nomenklatuuri võttis 18
Uurimusi peamiselt närvisüsteemi normaalse ja patoloogilise histoloogia alalt. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia-kirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 390) Külli Kangur (sünd. 25.märts 1949) ...bioloog, zooloog, kes lõpetas 1972 TRÜ bioloogina ning olnud 1977-1986 Zoloogia ja Botaanika Instituudi nooremteadur, 1986-89 teadur ja 1989. aastast vanemteadur. Uurimisalad: järvede makrozoobentose ökoloogia ja populatsioonide dünaamika, surusääsklaste süstemaatika, ökoloogia ja produktsioon ning kalade toitumine bentosest. Ta on aastast 1996 Peipsi järve elustiku seire ja 1988. aastast Peipsi uurimisteema juhte. [Teadus 1 A-Ki. Eesti teaduse biograafiline leksikon. Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn, 2000] (lk. 554) Ants-Johannes Martin (sünd. 21. august 1946) ...lõpetas 1971 TRÜ bioloogina ning täiendas end 1992 Taanis Arkuse ülikoolis, 1996 Rootsis Põhjamaade Rahvuakadeemias ja 1997 Norra Põllumajandusülikoolis. Aastatel
(rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) Biogeotsönoos teadusharu, mis käsitleb elukoosluste (biotsönooside) ja elupaiga (biotoobi) komponentide (mulla, kliima, kivimite) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi. Biootiline kooslus organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. Bioloogiline liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus. Liik on väikseim organismirühm, mis ei anna sellesse rühma mittekuuluvate organismidega paljunemisvõimelisi järglasi. Biosfäär 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. 2) kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. aine süntees ja muundumine ja kus org. ained mõjutavad kivimeid. Bioota e. elustik taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna
ületada. Ka ei mõtle Platon asja kaugeltki lõpuni: tegelikult osutub vägagi küsitavaks, kas teadmine kõlbelisest normis või voorusest teeb kedagi vooruslikuks. Teadmisest teostumiseni 10 on üsna pikk vahemaa – ja ometi jääb see nii meistril kui õpilastel märgatamatuks – jääb kogu filosoofilise eetikale tabamatuks. Märksa väärtuslikumad on Platoni otsimused - voorusteõpetuse süstemaatika alal. Mitte ainult, et ta seoses sellega on andunud rea vooruste huvipakkuvaid ning klassikalise väärtusega kirjeldusi, vaid on uurinud ka nende omavahelist seost ja sõltuvust. Dialoogis “Politeia” visandab ta põhivooruste või kardinaal vooruste süsteemi oma hingekäsitluse aluse. Igale hinge osale vastab siin kindel spetsiifiline voorus: mõistusliku osa esmaseks vooruseks on tarkus (“sophia”), tahtmisele vastab vaprus või mehisus (“andria”, mis võiks tähendada
Sümptom on haigusnäht, ühe psüühilise funktsiooni hälve ( näiteks kopsupõletiku üks sümptom on köha) , patoloogiline tunnus. Süptomid jagatagse pos. Ja neg. Pos. On seotud patoloogilise produktsiooniga ( luul, hirm jne). Neg. Kujutavad progresseeruvat väljalanegemist, defekti ( apaatia, amneesia jne) Sündroom kujutab endast teatud seaduspärasuste alusel seotud süptome, mis jagatakse lihtsateks ja keerulisteks. Sündroomid jaotuvad lihtsateks ja keerulisteks Sümptmite süstemaatika: tajumise ja mõtlemise häired tegelikkuse tunnetamise häired; Tundeelu, tahteelu ja instinktide häired. Intellekti ja mälu häired- hälbed võimete tasemes. Teadvusseisundi häired- muutused psüühiise tegevuse aktiivsuse tasemes 4.PSÜHHOOTILISTE JA MITTEPSÜHHOOTILISTE HÄIRETE ISELOOMUSTUS. Psühhootilised häired: Psüühiliste reaktsionide ebaadekvaatsus ( hakkab surmateate puhul naerma) Meelepettelised elamused ( hallutsinatsioonid, luulud) Kriitikavõime oluline langus ( maania)
kõrvutamisel isotoopide põhjal tehtud vanusemäärangutega. Skeletimineraalid osalevad keemilistes reaktsioonides soodutavad kivististe teket. Surnud organismide koed asenduvad kaltsiidi, apatiidi, räni või püriidiga. Makro- ja mikrofossiilid: silmaga/mikroskoobis nähtavad kivistised. Võrdlusmeetodid (feneetilised: hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut). · Võrdlev anatoomia jagab organismid ehituse alusel rühmadeks e süstemaatika taksoniteks (perekond, sugukond). Samas taksonis olevad organismid on sarnasemad. Homoloogid: ehituse poolest sarnased organid. Mandunud elundid (vestiigiumid): talitluselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedastel liikidel on väljaarenenud (inimesel õndraluu, ussripik e pimesool, osaline karvkate). · Embrüonaalne areng näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ja tunnused.
tegemine on liiga kulukas (näiteks kliimamuutuste stsenaariumide modelleerimine), raske või eetiliselt lubamatu. 20. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse , sageduse, loomade puhul ka käitumise jm) põhjal. 21. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näiteks indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 22. Liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus (takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Tüpoloogiliselt on liik selline organismide klassifikatsiooni väikseim üksus, mis erineb igast muust liigist mitme tunnuse poolest, vahepealseid vorme ei ole või on väga vähe. 23. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev
Sugukond Seltsid jaotatakse omakorda sugukondadeks Koerlased, kaslased, oravlased Sugukonnanimed moodustatakse loomade puhul lõpuliitega –lased Perekond Sugukonnad jaotatakse perekondadeks Koer, kass, orav Liik Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma levila ning nad annavad viljakaid järglasi. Nad ei moodusta hübriide. Naarits on ohustatud liik. Liik-organismide looduslik rühm, mille moodustavad sarnased isendid, kes annavad omataolisi viljakaid järglasi, bioloogia süstemaatika väikseim üksus. Süstemaatika-valdkond, mis tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste tunnuste alusel ELU TUNNUSED Hulkrakne organism-organism, kelle keha koosneb paljudest rakkudest, mille ehitus ja talitlus on erinevad. Ainurakne organism-organism, mis koosneb ühest rakust. Suguline paljunemine-paljunemisviis, mis põhineb seemne- ja munaraku ühinemisel, mille tagajärjel hakkab munarakust kasvama uus organism.
Sisukord 1. Evolutsiooni mõiste ja vormid.......................................................................................................................... 2 Etapid 2.3.......................................................................................................................................................2 Kuidas võis elu tekkida?................................................................................................................................3 2. Bioloogilisi evolutsiooni tõendid ja elu areng maal..........................................................................................3 2.1 Tõendid........................................................................................................................................................3 2.2 Uurimismeetodid..............................................................................................................
aegadel elanud organismidest. 2) Fossiilid on väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Need tekivad kivimite kivistumisel. 3) Mida sügavamas kihis kivistised asuvad, seda vanemad nad peaksid olema. Absoluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust , seda kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. 4) Võrdlev anatoomia võimaladab jagada organismeehituse sarnasuse alusel rühmadeks- süstemaatika taksoniteks. 5) Loomade lootelise arengu võrdlus näitab , et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased ranegujärgud ning tunnused, mis osal loomadest säilivad ka täiseas. KÜSIMUS LK 61 1) Lois tõestas, et bakterid tekivad olemas olevatest bakteritest. SOONTAIMED- organitega taimed(esimesed taimed, mis maale tulid)(ka sõnajalg) 410-440 miljonit aastat tagasi. Hiljem tekkisid kahepaiksed 360mlj aastat tagasi. Putukad(karboni ajastu)- tunnus 3 paari jalgu
Dunn, Plomin iga kultuur vastandab erinevusi, kõik kalduvad veidi keskmisest, igas kultuuris psühhoteraapiasse kalduvaid maagilisi nähtusi 4) statistiline norm stat. Keskmisele lähedal 5) kliiniline norm normaalne kui täitdad sotsiaalset rolli Goffmann, 1967 toimetuleuoskused ja interpersonaalsed oskused Parsons, 1964 inimene ei saa end lihtsalt kokku võtta Kliiniline psühholoogia teemad psühhopatoloogiate süstemaatika psühhopatoloogiate teooriad kuidas neid ravida Psüühikahäirete seletuste ajalugu 1) Demonoloogiline 2) Somatogeenne Hippokrates (ebanormaalne aju patoloogia) 3) 13-16. sajand Pime Aeg demonoloogia, haigete isoleerimine 4) 15.-17.sajand spetsiaalsed varjupaigad 5) Humanistlik paradigma (18. saj) Pinel, Tuke: normaalsed inimesed, kellel vaja kaastunnet ja mõistvust 1824. esimene varjupaik Riias 1880. psühhiaatria TÜ-s
Kliiniline psühholoogia Kliinilise psühholoogia sisu Psühhopatoloogia süstemaatika missuguseid erinevaid ebanormaalsusi on olemas Psühhopatoloogia teooriad missuguseid erinevaid seletusi neile häiretele on Psühhoteraapia missuguseid aitamise meetodeid on psühholoogiat tundval isikul võimalik pakkuda Kliiniline norm Lähtub spetsialistide hinnangutest: ebanormaalsuse tunnused (sümptomid) ja nende häirivuse astme on spetsialistid kokku leppinud. Ebanormaalsuse kriteeriumid 1. Harvaesinev- statistiline kriteerium 2
Luua Metsanduskool OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE Abimaterjal maastikuehituse eriala õpilastele OKASPUUD -Coniferae Käesolev õppematerjal on abiks okaspuude teema põhiosa omandamisel E.Laasi dendroloogiaõpikust. Conus -käbi Fero -kannan käbikandjad! 1. Okaspuude süstemaatika Okaspuud kuuluvad paljasseemnetaimede hõimkonda, mis tähendab, et neil puuduvad emakad ja tolmukad. Eestis on paljasseemnetaimede hõimkond esindatud järgmiste sugukondadega: männilised, küpressilised, jugapuulised ning hõlmikpuulised (viimaseid esineb Eestis mõni üksik eksemplar ja seetõttu pikemalt ei vaatle). Euroopa lõunaosas, Hiinas ja Jaapanis ning Ameerikas esineb veel ka teisi sugukond, nagu näit. sooküpressilised, araukaarialised (sisehaljastuses!) efeedralised jt
Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid · Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade (suuruse, süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). Koosluste mitmekesisus: · Liigiline mitmekesisus · Struktuurne mitmekesisus suuruseline funktsionaalne ajaline · Geneetiline mitmekesisus · Taastumised e
!!!Taime kui eluvormi paikutamine paljuriigilisse elupuusse. Fotosünteesijad Taimeriik (nt rohevetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, soontaimed) Esiviburlaste riigi mõni esindaja (nt ränivetikad) Silmviburlaste riigi osad esindajaid Osad alveolaadid (nt neelvetikad) Punavetikad Sinivetikas(bakter) esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest-tselluloosist, hemitselluloosist, pektiinist või ligniinist, erilised rakkude vahelised ühendused- plasmodesmid. Rakukest seab rakkudevahelisele kommunikatsioonile teatud piirangud. Seetõttu on taimerakkudel olemas plasmodesmid - rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat. Fotosünteesi 4 vaianti ja näited aint 3 leidsin B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte-väävli bakterid. B.2) foto-autotroofid- toodav...
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class)
BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: · Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. ...
Liigid Holmogori haned Gorki haned Kubaani haned Hiina haned Emdeni haned Reini valged haned Itaalia haned Pommeri haned Käharsulgsed haned Ajalugu Haned tekkisid nähtavasti kesk-mionteesis, sest sellest ajast pärinevad vanimad leitud fossiilid. Vanimate leidude kohta on sageli raske otsustada, kas tegu on hane, luige või laglega, sest sel ajal olid need perekonnad üksteisele veel sarnasemad kui tänapäeval. Kirjeldatud on 10 fossiilset haneliiki, kuid nende süstemaatika on veel välja kujunemata. Fossiilsetest hanedest on kõige tähelepanuväärsem Anser pratersis kes elas varapliotseenis tänapäeva USA maa-alal ja tundub olevat ainus hani, kes kohastus puu otsas elamisega ning just sellepärast eraldatakse teda sageli omaette perekonda Heterochen. Teaduslikult kirjeldas hane esimest korda Mathurin Jacques Brisson 1760, kuid hallhane kirjeldas esimesena Linnaeus 1758. ParDID Söötmine Part kasvab kiiresti ja muneb intensiivselt üksnes siis, kui teda
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class)
Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid · Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade (suuruse, süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). Koosluste mitmekesisus: · Liigiline mitmekesisus · Struktuurne mitmekesisus suuruseline funktsionaalne ajaline · Geneetiline mitmekesisus · Taastumised e
Vana- Roomas peeti papleid suursugusteks puudeks ja neid istutati kõikjale avalikesse kohtadesse. Paplid kuuluvad iidsete katteseemnetaimede hulka. Vanimad fossiilsed leiud Gröönimaalt pärinevad Alam-Kriidi ajastust, mis lubab väita, et paplite iga maakeral küünib vähemalt saja miljoni aastani. Eri maade süstemaatikud on jaotanud papli perekonna mitmesugusteks alaühikuteks: alamperekondadeks, rühmadeks, sektsioonideks jm. Enamik paplite süstemaatika uurijaist pooldab perekonna jaotust viieks sektsiooniks, kusjuures üks neist jaguneb veel kaheks alamsektsiooniks: hõbepaplid (alamsektsioon Populus) ja haavad (alamsektsioon Trepidae). Sektsioonideks jaotamine toob paremini esile perekonda kuuluvate liikide morfoloogilised ja bioloogilised iseärasused, mistõttu seda on tunnustanud ja propageerinud ka rahvusvaheline paplikomisjon (International Poplar Commission) [10]. Tundrast troopikani
Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid • Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. – taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi – loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade (suuruse, süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi Ökoton – kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). Koosluste mitmekesisus: • Liigiline mitmekesisus • Struktuurne mitmekesisus – suuruseline – funktsionaalne – ajaline • Geneetiline mitmekesisus • Taastumised e
Fütogeograafia ajalooline biogeograafia Mükogeograafia ökoloogiline biogeograafia Mikroobigeograafia Looduskaitse biogeograafia Liike 5-50 milj. , 2 milj. kirjeldatud ; Liigi keskmine ,,vanus" 1-20 milj. aastat · Alfred Wegener : mandritriivi teooria 1912, TÜ töötas 1918 ELUSTEADUSED MAATEADUSED evolutsioon BIO- loodusegeograafia süstemaatika GEO- geoloogia ökoloogia GRAAFIA palentoloogia molekulaarbioloogia Statistika GIS looduskaitseteadused www.biogeography.org Biogeograafia meetodid · Reeglina ei ole eksperimentaalne · Looduslikud eksperimendid · Ekspeditsioonid · Kollektsioonid · Töö arvuti taga Andmekogud
19. Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse katseid. 20. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse,ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul kakäitumise jm.) põhjal. 21. Bioindikaator Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. 22. Liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus. Teise rühma kuuluva liigiga ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Erineb igast muust liigist mitme tunnuse poolest, vahepealsied vorme pole, või on väga vähe. 23. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. 24. Biotsönoos (kooslus) elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega ala elavate organismide kogum
mõistmist, eelkõige sotsialistlikes riikides, kus ideoloogilised dogmad on avaldanud tugevat mõju loodusteaduslikele käsitlustele. Ikka veel võib õpikutest leida seisukohti, et töö on olnud inimese bioloogilist evolutsiooni suunav eritegur, mis asendas loodusliku valiku juhtiva osa ja toimis harjutamise/õppimise ning omandatu pärandamise printsiibil (vt. nt. J. J. Roginski ja M. G. Levin, 1978. Antropoloogia (venekeelne ülikooliõpik)). 2. Hominoidide süstemaatika ja fülogeneetilised seosed Th. Huxley (1863) ja Ch. Darwini (1871) tööde ilmumise aegadest peale pole enamik biolooge kahelnud, et inimene põlvneb inimahvidega ühisest tüvest. Huxley ja Darwin väitsid ka seda, et inimesel on rohkem sarnasust Aafrika inimahvidega ( impans, gorilla) kui Aasia liikidega (gibonlased, orangutan). Kuid E. Haeckeli fülogeneetiliste konstruktsioonide ja võrdlev-anatoomiliste uurimiste
ZOOLOOGIA teadus loomadest Morfoloogia teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia väljasurnud loomadest Geneetika pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ainuraksetest loomadest Malakoloogia limustest Helmintoloogia parasiitsetest ussidest Entomoloogia putukatest Ihtüoloogia kaladest Herpetoloogia kahepaiksetest ja roomajaist Ornitoloogia lindudest Terioloogia e. mammaloloogia imetajaist 1.1. Eluslooduse jaotamine riikideks I Kahe riigi süsteem, loojaks Karl Linne 1.taimeriik organismid, mis on võimelised fotosünteesima või kasvavad pinnases 2
soovime klassifitseerida ja et nad varieeruksid. Objektiivselt on küsimus liigi määratlusest aga samuti mitmekülgselt oluline ja huvitav ja evolutsioonilise bioloogia seisukohast kogunisti üks keskseist. Eriti siis, kui me soovime liigi määratluse argumentidesse tuua (ja kogunisti juhtivatena) kaalutlusi, mis pärinevad evolutsiooniteooriast. See rõhutamine on oluline, sest teatavasti on süstemaatika oma ajaloolises plaanis (Linnee jne.) ehitatud üles alusele, mis ei eelda evolutsiooni olemasolu. Sõltumatult suhtumisest evolutsiooni on tarvis kokkuleppeid, mis võimaldaksid üldistuse tasemel eritleda piiri liigisisese varieeruvuse ja kahe eri (lähedase) liigi vahel. Liik on süstemaatika põhiühikuks kindlasti enam, kui seda on kõrgemad taksonid. Lühikese ajaloolise ülevaate süstemaatika seisukohast leiab E. Parmasto 1996 ilmunud
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustusajastu , sõjanduse ja teaduse areng Referaat Nimi: Ron Türnpu Klass:10b Õpetaja: Piia Jullinen Tartu 2007 Üleminek keskajast uusaega tõi kaasa palju muudatusi. Hakati teistmoodi mõtlema, teaduslikud uurimustööd läksid põhjalikemaks ja avastused olid kiired tulema. Ka sõjandus arenes. Sõjad muutusid lühikeseks ja ainult kindlal eesmärgil. Uusaeg tõi endaga kaasa ka valgustuse kui inimesed hakkasid riigi heaks reforme tegema ja uut mõttelaadi levitama. Mõiste valgustusajastu võttis kasutusele ametlikult saksa filosoof Immanuel Kant 1784 aastal kuigi selle mõtteviis oli alguse saanud juba tükk maad varem. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonna ideoloogia teravalt vastustanud uus inimesekä...
TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS BOTAANIKA YTG0020 LOENGU KONSPEKT SÜGIS 2009 LUGES TÕNU PLOOMPUU TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND |GEENITEHNOLOOGIA MIHKEL HEINMAA |YAGB11 SÜSTEMAATIKA 14/09/09 /.../ Kuna see heterotroofia sai tõenäoliselt toimida, saagi allaneelamine, sai toimuda ainult sellises keskkonnas, kus ei olnud agressiivseid vaenlasi, heterotroofseid tõelisi baktereid. Miks? Seepärast ilma kestata, oled täiesti kaitsetu. Bakterid seedivad koos, päristuumse eellane pidi seedima üksi ja kehasiseselt. Eellane võib-olla kogus oma saagi kromosoome, et tekitada nn suur katki hammustatud kromosoomide haru, see seletab pulksed kromosoome. Kui oli juba peremehekromosoom ja kõrval oli kahe membraaniga toitevakuooli genoom, siis järgmine aste, mis tekkis oli see, et omasugused tuli ära tunda, kellega oli kasulik toitevak...
ÜLDBIOLOOGIA Botaanika uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID · Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) · Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest ...
Ta määratles esimesena liike kui isendite rühmi, mis on suguliselt isoleeritud. Kahte looma peetakse ühte liiki, kui nad kopuleeruvad ja oma sugu jätkavad, ning alles hoiavad enda liigile iseäralise välimuse, ja neid peetakse eri liikideks, kui nemad samas olukorras järeltulevast sugu ei sünnita. Carl von Linné (23. mai 1707 – 10. jaanuar 1778) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja. Linné oli esimene, kes kirjeldas inimest kui liiki. Inimese kui Homo sapiensi pani ta oma süsteemi esikloomaliste alla. Inimese kirjeldamisega samal viisil, nagu kirjeldatakse loomi ja taimi, aitas ta kaasa inimese päritolu väljaselgitamisele tulevikus. Binaarse nomenklatuuri võttis kasutusele Carl von Linné. Binaarne nomenklatuur on bioloogiline nimetuste kogum, mille järgi iga loom või taim varustatakse kahest
kättesaadavus, kaitse patogeenide eest, kaitse kemikaalide ja raskemetallide eest. Kasu seenele: C-ühendite hankimine Seene-ja taimeraku vaheruumis (apoplastis) lagundatakse sahharoos glükoosiks ja fruktoosiks ning suunatakse edasi seende. Hinnanguliselt saab seen endale kuni 30% kogu fotosünteesil fikseeritud süsihappegaasist. Riik seened Fungi -eestis kõige rohkem kottseeni fülogeneetiline süstemaatika 2007.a. - üks alamriik, 7 hõimkonda, 10 alamhõimkonda. Linne hierarhilise struktuuri seitse taset.: •Selts -order (suffix: -ales), •Alamklass -subclass(-mycetidae), •Klass-class(-mycetes), •Alamhõimkond -subphylum(-mycotina), •Hõimkond -phylum(-mycota; exceptMicrosporidia), •Alamriik-subkingdom, •Riik -kingdom. 4 almahõimkonda, mis ei kuulu ühessegi hõimkonda: Kõigile 4-le alamhõimkonnale on iseloomulik sügospooride olemasolu (seigeosed,
psühhogeenia osa väga raske määrata. Varasemate RHK-8, RHK-9 ja Nõukogude Liidus kehtinud klassifikatsiooni diagnoosid depressiivne neuroos, maniakaal-depressiivne psühhoos, depressiivne episood on üpris spekulatiivsed ning konsensuse tasemel võtab olemasolevad teadmised kokku rühm F3 meeleoluhäired, millesse grupeerimise aluseks on kliiniline pilt. Eessõnas RHK-10 eestikeelsele väljaandele selgitab TÜK Psühhiaatriakliiniku juhataja meditsiinidoktor V.Vasar praegusaja süstemaatika põhimõistet häire nii: “Meile harjumuspärases käsitluses võib häiret määratleda haiguse ja sündroomi vahepealse kategooriana, kusjuures igal konkreetsel juhul võib suhe nendesse olla erinev. Loobumine psüühikahäirete määratlemisest haigustena ei tähenda viimaste eitamist, vaid pigem seda, et neid ei ole praeguste teadmiste valguses võimalik kindlalt määratleda bioloogilisel alusel, s.t. närvisüsteemihaigustena. RHK-10-s lähtutakse diagnoosi määramisel sellest, mis on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
