nii pärisbakterid(Eubacteria) kui ka arhebakterid ehk arhed. Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 19751978 hakati arhesid eraldi rühmana käsitlema. Algul peeti neid vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttu fülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest. Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes: lagundajatena, lämmastiku sidujatena (näiteksmügarbakterid) jm. Bakterid on eeltuumsed (prokarüootsed) organismid, sest neil puudub rakutuum. Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 m = 0,1 mm).
lähevad jääkained jne. Öokoloogia organismide ja keskkonna vaheliste suhete uurimine. Jagatakse: · autoökoloogia (1 organism ja selle elu uurimine) · organismirühmade omavaheliste suhete uurimine · globaalprobleemid, kõik tegurid, mis keskkonnas toimuvad Etoloogia ehk käitumisõpetus. Zoogeograafia kuidas loomad on Maal levinud ja jagunenud, uuritakse ka liikide elutingimusi, ka algeid ja päritolu. Süstemaatika tegeleb loomade süstematiseerimisega ehk gruppideks jaotamisega Fülogenees jaotatud rühmade sugulus ja põlvnemine Tsütoloogia - rakuõpetus.Sellist tüüpi kude, kus ei ole võimalik rakukudesid eristada, vaheseinad puuduvad. (rakutase) · Epiteelkude ühekihiline, katab kõigi organismide välispinda. Tseloteem vooderdab keha õõnsusi. Kui asub veresoonte seintes, siis nim...?
Golgi kompleks valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Rakumembraani ja kesta ning lüsosoomide moodustumine. Lüsosoomid surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. Rakusisene seedimine (pino- ja fagotsütoos). 3. Trihhoom on niitjate sinivetikate rida, mida ei ümbritse limatupp. Niidi moodustavad rakud koos limatupega. 4. Ribosoomide ülesandeks sinivetika rakus on valkude süntees. Kaasaegne prokarüootide (sh sinivetikate) süstemaatika baseerub peamiselt 16S rRNA nukleotiidide järjestusel. 5. Tülakoidides 6. Kromaatiline adaptsioon on nähtus, kus vetikad on võimelised muutma oma pigmentide koosseisu vastavalt sellele, milline hulk ja millise spektraalse koostisega valgus ulatub vetikarakuni teatud sügavusel veekogus. See on omane C-fükoerütriini ja C-fükotsüaniini omavatele vetikatele. 7. Antennpigmendid, karotinoidid, limakiht. 8. Planktilistel sinivetikatel on ujuvuse tagamiseks gaasivakuoolid
C.R. Jakobson Jakobson jätkas pidevalt edasi õppimist. Ta kasutas Torma riikliku loodust vaatlusteks botaanika ja zooloogia alal, valmistas linnutopiseid ja kogus lindude mune teadusliku süstemaatika alusel. Torma suurtes metsades armastas ta jahti pidada, kuni kohalik mõisnik hakkas selles takistusi tegema. Ta harrastas kodumaa ajalugu ja imetles muistseid mälestusmärke Tormas, eriti Kalevipoja sängi ehk nn. Linnutaja mäge, mille järgi ta hiljem valis oma kirjandusliku varjunime ,,Linnutaja". Ta annalüüsis meie maa põllumajanduse madalat taset ja leidis selle seletamiseks mitut põhjust: rahva puudlik
TALLINNA TEENINDUSKOOL Elisabett Evestus T11ME MIKROORGANISMID Referaat Juhendaja: Heiki Eskusson Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 2. BAKTERID..................................................................................................................4 3. HALLITUSSEENED...................................................................................................5 4. ALGLOOMAD............................................................................................................6 5. VETIKAD....................................................................................................................7 6. KASUTATUD MATERJAL........................................................................................8 ...
Õiguskord peab tuginema ühiskonnas tunnustatud väärtustel ja avalikku võimu tuleb teostada täpses vastavuses seadustega, välistades riikliku omavoli isikute üle. Eraõiguslike suhete arengus luuakse eeldused, et kõik isikud on võrdselt kaitstud, majandussuhete aluseks on isikute vaba kokkulepe ja õiguskord tagab ning väärtustab ausa ettevõtluse arengu. Eesti õigusvaldkonnad on üldiselt hästi reguleeritud. Riigi ja kodanikuühiskonna toimimiseks vajalikud õigusaktid on olemas ja enamasti ka Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Nüüd peab hoolikalt jälgima, et riik ei hakkaks pärssima kodanike võimet vabalt oma elu korraldada, s.t ei sekkuks oma võimuga sinna, kus kodanikud saavad oma huvid ja õigused temata suurepäraselt rahuldatud. Fookus tuleb suunata õigusloome kvaliteedile, et mõista võimalikke murekohti ja leida juba eos lahendusi, kuidas olukorda parandada. Õigusnormid peavad tulenema konkreetsest ühiskonnast enesest, käima sammukese ...
Tagakehale võivad kinnituda mitmesugused lisandid: ebajalad e tiklid, urujätked, sabaniit, muneti jt. 12 segmenti 1-7 = pregenitaalsed 8-9 = genitaalsed 10-12 = postgenitaalsed Tõukjalalistel kõhupoolel paarilised griffid. Hooghännalistel hüppehark e furca ja ventraaltuubus. Emastel kujuneb VIII segmendist ja järgnevatest muneti. Isaste tagakeha tipus olevad genitaalid väga keerulise ehitusega: nende struktuur sageli oluline liigi määramisel. 2. Putukate süstemaatika alused koos Eesti näidetega. 1. Mis on süstemaatika? Renessanss viimasel kümnendil. Elu mitmekesisuse uurimine Maal, sh. eluvormide vaheliste seoste otsimine ja uurimine. Seoseid näitlikustatakse evolutsiooni puudega. -Annab organismidele teaduslikud nimed (nomenklatuur). -Kirjeldab neid. -Pakub välja organismide teaduslikult põhjendatud klassifikatsiooni, määramistabelid. -Uurib organismide levikut. -Läbi evolutsiooniliste muutuste uurib liikidevahelisi seoseid. *TAKSONOOMIA
TALLINNA TEENINDUSKOOL MIKROORGANISMID Õpimapp Juhendaja: Heiki Eskusson Tallinn 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus................................................................................3 2.Hallitusseened............................................................................. 4 3.Bakterid....................................................................................... 6 4.Vetikad........................................................................................ 8 5.Algloomad.................................................................................10 6.Pärmid....................................................................................... 11 7.Kasutatud kirjandus..................................................................12 1. Sissejuhatus Mikroorganismid ehk mikroobid (ka pisikud) on väikseimad organismid, kes on nähtavad ainult mikroskoobiga. Mikroorganis...
pruunikas-roheka kihi. Diatomeed on levinud nii magevees kui meredes (Olli, 2014). 1.2 Ehitus Nimi diatomee tuleneb kreekakeelsest sõnast diatomos, mis tähendab „pooleks lõigatud“ ja tähistab nende kaheosalist ränist rakukesta ehk pantsrit (Olli, 2014). Diatomeedele on omane räniühenditest, täpsemalt ränidioksiidist (Si nO2n-x(OH)2x, kus x on täisarv) rakukest ehk pantser. Pantsri ehitus ja peenstruktuur on olulise tähtsusega, kuna sellel põhineb kogu kaasaegne süstemaatika ja diatomeede määramine. Pantser koosneb kahest poolmest, mis kumbki tekib eri tuuma-põlvkondade jooksul vahetult pärast mitoosi. Rakukesta võib võrrelda Petri tassiga. Pantsri välimist poolmet nimetatakse epiteekaks, sisemist hüpoteekaks (Olli, 2014). Poolmetel on kummalgi omakorda kaks osa: kaan ehk valva ja vöö ehk pleura. Lisaks võib kaane ja vöövahel olla lisaäärised. Nende arvel suureneb raku maht. Igal liigil on oma iseloomulik kuju ja muster (Javois, 2011)
ontogeneetilised muutused ilmnesid nende evolutsioonis varakult. Võimalik, et individuaalset arengut reguleerivate geenide mutatsioonid võisid saada loodusliku valiku objektiks ja pöörata inimlaste evolutsiooni inimahvide omaga võrreldes teisele teele. 33. Lk 98 1. Ühte liiki kuuluvad sarnase ehitusega isendid, kes ei erine üksteisest rohkem, kui ühe vanempaari järglased. 2. Ta kinnitas liigi süstemaatika põhiüksuseks. Liigid tuli koondada taksonitesse süsteemi ülestikustes järkudes ehk kategooriates. 3. Takson on ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm, nt. mingi liik, selts, klasse ja muud sellist see on hierarhiline süsteem. 4. Loomariik, taimeriik, proteistid, bakterid, seened. 5. Ta püstitas hüpoteesi, et elu arengu algperioodil toimus lahknemine kolme harru ehk domeeni
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MTE-14 Kuldar Pajula EESTI TAIMESTIK Referaat Uuemõisa 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti taimestik.............................................................................................................................4 Süstemaatika...............................................................................................................................5 Taimestiku kujunemine...............................................................................................................7 Vetikad........................................................................................................................................8 Sammaltaimed.....................................................................
Bioloogia 06.10.08 Evolutsioon- mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng (keerukamaks muutumine) · Füüsiline evolutsioon · Keemiline evolutisoon · Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. · Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni tõendid: Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil ehk kivistis, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Kivististe teke- paljudel organismidel on mineraalne skelettkeemilised reaktsioonid kivistis. (mineraalid) kaltsiid, apatiid, räni, püriid. Makrofossiilid- silmaga nähtavad kivistised Mikrofossiilid- mikroskoobis nähtavad kivistised. Mida sügavamas kihis kivistised paiknevad, seda vanemad peaksid nad olema. Evolutsiooniline põlvnemine e. fülogenees. Suhteline vanus- näitab, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab, kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua ae...
organismid elasid. Geograafiline skaala on saadud maailma eri piirkondade kivististe järjestuse võrdlemisel ning nende kõrvutamisel isotoopide põhjal tehtud vanusemäärangutega. Võrdlusmeetodid: Feneetilised võrdlused hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja emrüonaalset arengut. Võrdlev anatoomia võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks süstemaatika taksoniteks. Homoloogilised on ehitusplaani poolest sarnased organid. Maandunud elundite esinemine on ilmekaks tõendiks ühisest põlvnemisest. Need on maandunud ja talitluselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedase ehitusega liikidel on välja arenenud ja talitlevad. Embrüonaalse arengu võrdlemine näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas.
iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid (Eubacteria) kui ka arhebakterid ehk arhed. Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 19751978 hakati arhesid eraldi rühmana käsitlema. Algul peeti neid vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttu fülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest. Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes: lagundajatena, lämmastiku sidujatena (näiteks mügarbakterid) jm. SALMONELLA Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella- enteriiti ehk soolepõletikku.
ARISTOTELES Aristoteles sündis 384 eKr Stageiras ja suri 7. märtsil 322 eKr Chalkis. Ta oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud tähtsat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika), esteetikas, eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras.Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi see mõjutama, nii et kui Aristoteles 18-aastas...
Liik: 1.Liigi morfoloogiline definitsioon – ühte tüüpi kuuluvate, teistest morfoloogiliselt, füsioloogiliselt, biokeemiliselt või muude oluliste tunnuste poolest erinevate elusolendite rühm. 2.Liigi bioloogiline definitsioon – elusolendite rühm, kes võivad looduses omavahel ristuda ning saada sigimisvõimelisi järglasi. Biosüstemaatika (biosystematics) – teadus, mis tegeleb eluslooduse mitmekesisusega, selle vormide, põhjuste ja tekke uurimisega, liikide ja teiste süstemaatika ühikute piiritlemise, nimetamise ja teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisega. Hübriid – lähisuguluses olevate liikide isendid võivad omavahel ristuda ja anda hübriidseid, vahepealsete tunnustega järglasi, kes muudavad liikide piirid ebamääraseks. Liigirikkus (species richness) – liikide arv koosluses või pinnaühiku kohta. Populatsioon (population) – samal alal koos elavate, omavahel vabalt ristuda saavate ühest
märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof.Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele.Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Publius Vergilius Maro (15. oktoober 70 eKr Andes 21. september 19 eKr Brindisi) oli rooma kirjanik.Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis". Marcus Tullius Cicero (3. jaanuar, 106 eKr 7. detsember, 43 eKr) oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Ausmees MK-14-TE MIKROORGANISMID Kirjalik töö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Kristel Ausmees Mikroorganismid Mikroorganismid ehk mikroobid (ka pisikud) on väikseimad organismid, kes on nähtavad ainult mikroskoobiga. Mikroorganismide hulka kuuluvad bakterid, mikroseened, arhed ja protistid; siia alla ei kuulu aga viirused ja prioonid, mida/keda üldiselt loetakse elututeks. Enamik mikroobe on üherakulised ja nähtamatud, kuid mõningaid üherakulisi protiste võib näha ka palja silmaga. Teadust, mis tegeleb mikroorganismidega, nimetatakse mikrobioloogiaks. Mikroorganismid elavad peaaegu kõikjal Maal, kus...
märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof.Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele.Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika,esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias.Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras 384 eKr.Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi see mõjutama, nii et kui Aristoteles 18-aastaselt Ateenasse läks, oli tal juba kalduvus loodusteaduslikule uurimistööle. 18.37
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
--- Suurim, Permi ajastu lõpus 50% sugukondadest, 96% liikidest. Globaalsed väljasuremised (15-20% sugukondadest, 70-80% liikidest) Ordiviitsiumi, Devoni, Triiase ja Kriidi lõpus. Põhjusteks meteoriit (Kriit), globaalne kliima jahenemine (Ordiviitsium) ja teised tegurid, mis on vaieldavad (hah). Ökosüsteemi liigirikkus taastub 5-15 m aasta jooksul. Eluslooduse süsteem Aristoteles jagas taimedeks ja loomadeks (loomad liikumisvõimelised ja ,,aistiv hing" on neil). --- Teaduslik süstemaatika teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega 17. sajandil. John Ray lõi loomuliku süsteemi, mis kajastaks jumalikku korda ehituslike tunnuste järgi võrdlemine. Ühe- ja kaheidulehelised taimed. Liigimääratlus sarnase ehitusega isendid, kes ei erine üksteisest rohkem kui ühe vanempaari järglased. Praegu mitmekesisem natuke. --- Põhivend on siiski Karl von Linné ,,Looduse süsteem". Liigid tulid koondada taksonitesse
,,võõrduvad". Nt mäestik võib eraldada liigid eeldused geograafiliseks isolatsiooniks. · Bioloogiline isolatsioon tekib küllaltki järsku. Nt putukad- muutused suguorganites. · Polüploidsus taimedel. Areaalide piiril on kerge tekkima isolatsioon geenitriiv. Väikeste populatsioonide suunav valik. Äärealadel võib kiiresti toimuda liigi teke. Organismid peavad piisavalt paljunema. 24. Süstemaatika teaduse alused Iga organism on milleski ainulaadne ja teistest erinev. Süstemaatika elusolendivormide teaduslik esitus ja kirjeldamine. Süstemaatika on teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamispõhimõtete ja - meetodite põhjendamisega ning arendamisega. Takson süstemaatika ühik, mis ühendab organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte gruppi. Klassifitseerimise mõte on võimaldada järelduste ja ennustuste tegemist organismide
reguleeritakse närvisüsteemi ja keemiliste signaalide kaudu. Liigi määratlemine toimub paljude erinevate tunnuste abil: paljuneminem siseehitus, välisehitus, talitlus, genoom, nõudmised elukeskkonnale. Ökosüsteem - Abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus, mille moodustavad ühisel territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhtes olevad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga. Eluslooduse süstemaatika: Takson - süstemaatika ühik, mis ühendab organisme mitmete sarnaste omaduste alusel ühte gruppi. Taksonoomia - grupeerumine sarnasuse alusel. Taksonitel on ladinakeelsed nimed, liiginimi on kahesõnaline. Liikide ühendamisel korgematesse taksonitesse on aluseks ehitusplaaniline sarnasus ehk homoloogia. Ehitus on sarnane aga funktsioonid võivad olla erinevad. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond (Family) - perekonn (Genus) - liik.
Korvõielised Eesti elustik ja elukooslused Sander Rautam Ege Lehtsaar Kätlin Küttis 2011 Süstemaatika Sugukonna üldtunnused · Nad on peamiselt rohttaimed, sagedamini vahelduvate lehtedega, ilma abilehtedeta. · Õied on koondunud korvõisikutesse, ümbritsetud üldkattega, mis koosneb ühe või kahe realiselt või katusekivijalt asetunud kattelehtedest. · Õiepõhi on paljas, või kaetud kilejate soomustega või karvadega. Kuna õiepõhjal asetseb hulk väikesi õisi, siis on korvõisikul üheainsa õie välimus, eriti neil juhutudel kui korvõisikud on väikesed. · Tupp puudub või tema asemel soomused, harjased või karvatutid sulgjatest või lihtsatest karvadest, mis jäävad vilja külge. Sugukonna üldtunnused · Õiekroon moodustub viiest kokkukasvanud kroonlehest. Kokkukasvamise viisilt on õied kas korrapärase putkja või korrapäratu keelja kujuga. · Putkõitel on harilikult 5 märgatavat h...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut JUHTUMI HALDUSE PROTSESS Referaat õppeaines ,,Infosüsteemide ülalhoid" (IDU1341) Juhendaja: Indrek Hiie Esitatud: 21.12.2016 Tallinn 2016 Sisukord Mõisted................................................................................................................... 3 Sissejuhatus........................................................................................................... 4 Juhtumi haldus........................................................................................................ 4 ITIL.......................................................................................................................... 4 ITILi ajalugu........................................
Isaslind valvab sel ajal hoolega territooriumi. 13-14 päeva pärast kooruvad pojad, keda toidetakse pesas veel sama pika perioodi vältel. Poegi toidavad mõlemad vanema, kuid emaslind näeb rohkem vaeva. Pesast lahkuvad pojad veel lennuvõimetutena ja selletõttu jätkavad vanemad nende toitmist ja õpetamist. Hänilaste eluiga on kuni 9 aastat, tavaliselt 3 aastat. (Peksar, 2014) 1. 4 Segadused alamliikidega Peale kauni väljanägemise on mitmepalgeline ja huvitav ka liigi süstemaatika, milles pole täit selgust veel tänapäevalgi. Hänilasel on väga lai levila, mis ulatub Euraasias Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini ning Põhja Jäämerest Vahemereni. Eri autorite andmetel võib kogu areaali ulatuses eristada kuni 18 alamliiki. (Laurits, 2014) Kollase peaga hänilase alamliike on kolm: flavissima, lutea ja taivana. Need on liigi kõige primitiivsemad vormid, kellest on arenenud kõik teised hänilase alamliigid. Isolatsioon on
kui elav organism Kõikide elusorganismide ühised tunnused 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed Aatom - molekul(vesi) - makromolekul(valk) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele. Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, st keskkond * Päikesevalgus * Temperatuur * Sademed * Tuul * Happesus (pH) * Toitainete sisaldus * Veereziim * Rõhk * Tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted * Sümbioos * Kommensalism * Parasitism * Kisklus * Fütofaagia * Konkurents
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi.
VI Liithorisondid AC; AB; EB; EaB (ElB); BC; BCg jne. E(B) - kui tunnust on alla 20% Muld tuleb määrata vastava süsteemi määrajaid kasutades. Tähtsaimad rahvusvahelised mullaklassifikatsioonid on: 1. WRB (World Reference Base for Soil Resources) FAO,1974; 1988; ISRIC, 1994; 2. FAO-UNESCO (FAO-UNESCO Soil Map of the World) 1974; 1988; 3. USDA Soil Taxonomy (United States Department of Agriculture Classification Soil Taxonomy) 1993; 4. RSC, 1997 (Venemaa muldade klassifikatsioon). WRB süstemaatika Algus 1980, rahvusvahelisel tasemel mullateaduse viimase aja saavutusi arvestav mullaressursside klassifitseerimise süsteem. Baseerub suures osas varasematel FAO- UNESCO ja USDA mullaklassifikatsioonide ühikutel ja ülesehitusel. WRB-s - muldade eristamisel aluseks: a) mulla diagnostilised horisondid (diagnostic horizons), b) diagnostilised tunnused (diagnostic properties) ja c) diagnostilise väärtusega mullamaterjalid (diagnostic materials).
väärtusega. Kui igal objektil on tunnuse seisund erineva väärtusega, on see väga informatiivne tunnus. Juba intuitiivselt saab väita, et kõik tunnused pole võrdse tähtsusega - bioloogiliselt olulisematele tunnustele tuleks anda suurem kaal Tunnuse kasutamine või ignoreerimine – radikaalseim kaalumisviis Kaalumine enne (a priori) – suhteliselt subjektiivne või pärast (a posteriori) analüüsi – kasutusel kladistikas. 14. Kladistika e. fülogeneetiline süstemaatika Fülogeneetiline süstemaatika e. kladistika Eesmärk klassifitseerida taksoneid nende ajaloolise kujunemise, st. nende fülogeneesi alusel. Seda kujutatakse puukujuliselt haruneva dendrogrammina. Uusi tekkinud taksoneid iseloomustavad uued, varasematel taksonitel puuduvad tunnused Tunnustatakse ainult monofüleetilisi rühmi, monofüleetiline on liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid
........................................................................................ 10 2 SISSEJUHATUS Ehmestiivalisi väikeseid pruunikaid liblikaid meenutavaid putukaid näeme lendlemas vee kohal ja varjumas kaldataimestikus. Vanimad ehmestiivaliste fossiilid pärinevad ülemtriiasest, vastsekodasid on leitud alates kriidiajastust. Selle seltsi süstemaatika on veel ige segane, paljude liikide valmikud on omavahel peaaegu täiesti eristamatud, liikidel tehakse vahet vaid vastsete kodade ("majade") ehituse phjal, sest kojad on tihti liigispetsiifilise kujuga. Referaadiga püüan teieni tuua ehmestiivaliste elu, väljanägemuse ning vastsete morfoloogia ja eluviisi. 3 Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda)
Mulla profiilid jaotatakse 2-st aspektis:**mulla mineraalse osa paigutusest lähtudes.Akumulatiivne profiil-võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine Eluvioakumulatiivne porfiil.min ainete sisaldus Eluviaalne profiil-tugev väljauhe. Diferentseerumata profiil. Kahekihilisel lähtekivimil e näivleetunud profiil. **org ane akumulatsioonihorisontide järgi. Mull e.pehmehuumuslik-iseloom on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumushorisont. Moder e. keskmine huumuslikkus-iseloom.on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont. Moor e.toorhuumuslik-kogu orgaaniline aine on koondunud mulla pinnale (mustika kasvukoht). Turvas (eutrofoorne, mesotroofne v. oligotroofne). Proto- e algstaadiumis olev (näit protomull). Düs- e rikutud (näit raietööga) Kõik erinevad mulla mineraalprof. Ja huumusprof tüübid on kujunenud erinevate mullatekkeprotsesside käigus. Eesti mullatekke ökol.tingimused-reljeef- :keksm kõrgus u.50 m, 2/5-50...100m,1...
Makroevolutsioonis toimuvad samad protsessid, mis määravad ära mikroevolutsioonigi olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. Mõlemal evolutsioonivormil on divergentne iseloom. Veenvaid tõendeid organismidevahelisest sugulusest annab embrüoloogia teadus organismide lootelisest arengust. Organismide individuaalne ja evolutsiooniline areng on omavahel vastastikuses seoses. 13. Süstemaatika põhiüksused e taksonid. Binaarne nomenklatuur. Eluslooduse riigid (viie riigi süsteemi järgi). 14. Koosta inimese arengurida, kirjelda igat arenguetappi lühidalt. Australopiteekused Australopithecus ehk lõunaahvid elasid umbes 1...6 miljonit aastat tagasi. Arengult olid australopiteekused inimahvide ja inimese vaheaste. Nad käisid kahel jalal, peaaju oli inimahvide omast rohkem arenenud. Elasid lagedal maal, kus ei piisanud taimset toitu, hakkasid
Organiseerituse tasemed: Molekul (, organell, rakk, põhikomponent, inimorganismis ei omistu. Kitiin- MEIOOS: eoste ja sugurakkude tootmine; kude, organ, organsüsteem, organism, populatsioon, rakkude, organismide ehitusmaterjal nt putukate, kromosoomide arv väheneb kaks korda. Interfaas: DNA liik, ökosüsteem, biosfäär. Eluslooduse süstemaatika: seenerakkude kestad. ja rakuorganellide replikatsioon; Profaas: tuumakesed domeen, riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, Lipiidid: suured molekulid, Varuaine roll, kaovad, tuumamemb lahustub, toimub ristsiire- perekond, liik. Riigd: bakterid, protistid, seened, soojuspüsivus, toidulipiidid olulised sapiväljutajad, kroosoomid liibuvad. Metafaas: kromosoomid liiguvad taimed, loomad
Seetõttu on bioloogid esitanud valiku definitsioone, mille kasutus sõltub pragmaatilisest valikust ning oleneb uurimuse põhjalikkusest, täpsusest. Ükski kontseptsioon ei ole täielikult objektiivne või kehtiv kõigil juhtudel. Sageli kasutatakse lihtsustamise mõttes kõige praktilisemat definitsiooni. Näiteks enamike selgroogsete jaoks bioloogilist liigikontseptsiooni. Liigi mõistele on mitu põhilist lähenemisviisi: Tüpoloogilised liigid On organismide süstemaatika väikseim üksus, mis peab teistest liikidest erinema mitme tunnuse poolest. Sinna kuuluvad liigid, millel on ühised tunnused, organismid kuuluvad kindlatesse fikseeritud mõõtmetesse, erinevaid liike määrab variatsioon tunnustes või fenotüüpides, näiteks erinev sabapikkus tähendab erinevat liiki. Evolutsioonilised liigid Liikidel on ühine evolutsiooniline päritolu, mis säilitab oma puutumatuse. Mingil ajal võivad mõned liikmed evolutsiooni käigus populatsioonist lahkneda ja
BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim?
1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat ...
happevihmasid (väävelhape, väävlishape). LIIK, INDIVIID, ÖKOSÜSTEEM Liik-taksonoomiline mõiste, mida kasutatakse kindlal viisil sarnanevate organismide kohta. o Morfoloogiline konseptsioon-ehitus e.kuju Organismide rühm, kellel on eristatav vorm: kana, part o Bioloogiline liik Omavahel vabalt ristuvate paljunemisvõimeliste isendite kogum (ka nende järglase on paljunemisvõimelised). o Tüpoloogiline konseptsioon Organismide süstemaatika väikseim üksus, mis peab teistest erinema mitme tunnuse poolest. ISEND e. INDIVIID- (ladina keeles individuum- mittejaotatav), isend on iseseisev, sõltumatu üksikorganism. Üksik teiste seas o Homogeniseerumine- mass ühtlustab, sarnane käitumine, sarnased reaktsioonid. o Heterogeniseerumine- massist eristuv ORGANSIM- (ladina keeles organismus e. elusolend), on elav terviklik rakuline süsteem. Jaotamine: 1) Rakkude ehitus o Prokarüoodid o Eukarüoodid
Teema: Vana-Kreeka c 10 klassi arvutitund 1. veebruaril 2008. a. 1. Vana-Kreeka ajalooperioodid. Tuleta meelde, missugusteks etappideks jaotatakse Vana-Kreeka ajalugu, kirjuta nimetus tabeli ülemisele veerule. Egeuse ehk Kreeka- Tume ajajärk Arhailine ajajärk Klassikaline ajajärk Hellenismi aeg Mükeene kultuur 2000-1400 eKr 1100-800 eKr 800-500 eKr 500-330 eKr 330-30 eKr d, f, i, r, y, z n, p, s, t, bb c, h, j, l, m, v, cc a, k, q, x, dd, ff b, e, g, o, u, w, aa, ee Jaota alljärgnevate märksõnade numbrid Vana-Kreeka ajaloos sobivaima etapi juurde. Sündmused, mis jäävad kahe ajalooperioodi piirile, paiguta selle etapi alla, kuhu ta Sinu arvates (sümboolselt) paremini sobib. a) kreeka kul...
Tõlgendus on normisõnastuse transformatsioon, et normi sisu paremini esile tuua. Hattenhauer Ühist õigust ei saa olla seal, kus ei osata end seostada teistega, kus sõpra koheldakse vaenlasena. Euroopa alguses ei olnud mitte ühtsus vaid hoopis mitmekesisus. Arhailine- algne, varajane. Arhailine põlvkond säilitab kultuuri, hoiab kinni isade pärandist. Arhailises õiguses puuduvad tõelise seadusandlikkuse olemuslikud elemendid, abstraktsed mõisted, materjali esinemiskorra süstemaatika. Modernne seadus on kvaliteetne sest sõnakasutus on säästlik. Frankide mõtlemine oli kaemuslik välise nähtumuse kammitsais. Ruum, aeg ja teod olid tunnetuslikud. Õiguspraktika ei sõltunud kirjalikust vormist. Õiguses kirjas mõisted olid poeetilised. Oli olemas õiguskäsk, järjekord, saabumise järjekorras jms. Riik kui organisatsioon Superstruktuur II (riik+õigus) Superstruktuur I tsiviilõigus Superstruktuur isik+õigus
mõned viirused on end genoomist "lahti rebinud" transposonid. Samas võib olla asi ka vastupidi, ning transposonid tekkinud hoopis viirustest. On avaldatud ka arvamust, nagu võiks mõned viirused endast parasiitse eluviisi tõttu kujutada äärmuslikult lihtsustunud baktereid, või oleks ürgookeanistekkinud paralleelselt rakulise eluga. Tõendid nende teooriate kinnituseks aga seni puuduvad.. Viiruste süstemaatika: Kuna viirused pole ilmselt ühisest "alg-viirusest" põlvnevad olendid, samuti mitte suguluses teiste elusolenditega, on kaheldud viiruste jaoks klassikalise bioloogilise taksonoomia reeglite kasutamise võimalikkuses ja mõttekuses. Mitmesugused vähem- või rohkem kunstlikud viiruste süsteemid (klassifitseerimine virioni kujujärgi, peremeesorganismi järgi, tekitatava haiguse väliste tunnuste järgi jm) valitsesid kuni 1966 aastani, mil Rahvusvaheline
vastava asendi ja selle jäävuse ekspluatatsiooni kestel (st.määrab ära elemendi koordinaadid). Igal elemendil peavad igal ajahetkel olema ettenähtud asendikoordinaadid, liikuvate struktuurielementide asend tagatakse mehhanismide abil. Kindla asukohaga talitluselement omab kommunikatiivseid seoseid teiste talitluselementidega (mehaanilisi, elektrilisi, elektroonseid, optilisi, magnetilisi, akustilisi, keemilisi jt.) 2.1 Toodete konstruktsioonielementide süstemaatika - masinate ja aparaatide üldotstarbelised detailid ning talitluselemendid 1.Üldotstarbelised konstruktsioonelemendid - tuua üldotstarbeliste masinadetailide ja -elementide süstematiseeritud loetelu (klassifikatsioon). Liitedetailid: lahtivõetavad ja kinnisliited nt. keermes-, liist-, neet-, keevis-.liim- jt liited) Tugi- ja kandedetailid teljed, võllid, laagerdused,juhikud, korpused nt. raamid,kronsteinid,toed.
Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid · Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade (suuruse, süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi Ökoton kahe järsult erineva maastikuosa või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). · Taastumised e. demutatsioonid toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. · Suktessioon e
Bioloogia KT 1. Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: • füüsikaline evolutsioon • keemiline evolutsioon • bioloogiline evolutsioon • sotsiaalne evolutsioon Cuvier’i katastroofiteooria: • Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. • Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. • Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: • Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: • Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. • Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus s...
Bioloogia KT 1. Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: · füüsikaline evolutsioon · keemiline evolutsioon · bioloogiline evolutsioon · sotsiaalne evolutsioon Cuvier'i katastroofiteooria: · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. · Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: · Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. · Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus s...
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2
1. Biomolekul (valgud, DNA, RNA) - molekulaarbioloogia 2. Rakk - rakubioloogia e. tsütoloogia 3. Kude - koebioloogia e. histoloogia 4. Organ - anatoomia (uurib ehitust), füsioloogia (uurib talitlust) 5. Organism - zooloogia (loomi), botaanika (taimi), mükoloogia (seeni), geneetika (pärilikkust), biokeemia (ainevahetust), mikrobioloogia (baktereid), algoloogia (vetikaid) 6. Populatsioon - ökoloogia, evolutsionism ja populatsioonigeneetika (isendid ühes elupaigas) 7. Liik - süstemaatika (koondab sarnaste tunnustega isendid liiki, liigid perekonda, perekonnad sugukonda, seltsi, klassi, hõimkonda, riiki) 8. Ökosüsteem - süsteem-ökoloogia (eluvormid metsas, järves, põllul, meres, rabas, ookeanis) 9. Biosfäär - globaal-ökoloogia (elu või selle jäljed atmosfääris kuni 15 km, hüdrosfäär kuni 11km ja litosfäär kuni 2 km) Molekulaarbioloogiaga on tihedalt seotud: · Tsütoloogia - uurib rakkude ehitust ja talitlust
Eesti okaspuud Referaat Okaspuud on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Süstemaatika Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti parasvöötmepiirkondades, kus see on ainus kasvav paljasseemnetaim. Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna paljasseemnetaimede ülemhõimkonda kuulub neli hõimkonda. Varem vaadeldi okaspuid klassina paljasseemnetaimede hõimkonnas. Kui seda hõimkonda hakati kitsamalt mõistma, langesid okaspuud paljasseemnetaimedega kokku. Okaspuid vaadeldakse kas hõimkonnana (okaspuutaimed) või hõimkonna ainsa seltsina (okaspuulaadsed). Harilik mänd (Pinus sylvestris) Harilik mänd on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum männiliik. Ta kuulub k...
Botaanika eriharud: taime- Morfoloogia;- anatoomia; -tsütoloogia; -embrüoloogia. Süstemaatika: florograafia; Taimegeograafia; (Taime-)ökoloogia; Taimefüsioloogia; Paleobotaanika Rakk: cellula raku kest tekitab kambrikesi mungakonge (Hooke) Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse). Membraan struktuurid, kahemembraaniga: plastiidid(tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad(kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast, Amüloplast- säilitustärklise ladestamine. Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool. Hoiukoht- suurim, võib olla ka mitu ühes rakus, toit ja jääk ainete säilit, lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-prod...
Antikeha Immuunsüsteemi poolt toodetud kaitsevalgud, mis seostuvad antigeenidega, et neid kahjutuks teha. Biheeliks DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub kahest vesiniksidemetega soetud DNA ahelast. DNA Pärilikkuse kandja ja kromosoomide põhiline koostisosa. Kordamisküsimused: Elu olemus 1. Elu tunnused. 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited. 3. Eluslooduse süstemaatika ja näited. 4. Teadusliku uurimismeetodi põhietapid. 5. Uurimisprobleemi püstitamine. 6. Hüpoteesi sõnastamine. 7. Järelduste tegemine. 8. Millega tegelevad järgnevad bioloogia teadusharud: Etoloogia Histoloogia Ökoloogia Molekulaarbiolooga Anatoomia Tsütoloogia Füsioloogia Ornitoloogia Mükoloogia 9. Mõisted: Loodusseadus Biosfäär Biomolekul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
