2. Tähtsamad seedenäärmed ja mida eritavad: * süljenäärmed (sisaldab amülaasi, mis lõhustab süsivesikuid), * maks (see eritab sappi, mis kergendab rasvade lõhustumist), * kõhunääre e. pankreas (pankreas eritab nõret, mis sisaldab ensüüme süsivesikute, rasvade ja valkude lõhustumiseks) 3. Seedeelundkonna funktsioonid millised toitained milleks lagundavad: valgudaminohapeteks, süsivesikud glükoosid, rasvadrasvhapeteks, osa otse verre, osa lünfi kaudu * Toidu peenestamine ning toitainete keemiline lagundamine Süsivesikudamülaas+pankrerase ensüümglükoos Valgudpepsiin pankrease ensüümaminohapped Rasvadsapp+lipaas (pankrease ensüüm)rasvhapped ja glütserool * Lõhustumissaaduste imendumine peensooles Glükoos ja aminohapped imenduvad kohe verre. Rasvhappd ja glütserool lünfiringesse ja sealt siis verre...
· Valkude omadused - tundlikud keskkonna mõjude suhtes - väga aktiivsed - nii aluste kui ka hapete omadused · Valgud on elusorganismides kõige tähtsamad ühendid. Nad võtavad vahetult osa organismi kasvamisest ja paljunemisest, on organismis ehitusmaterjaliks ja panevad organismi liikuma. · Valgud (küüned ja juuksed) kõrvetades kärssavad. · Tselluloos (paber ja puuvill) põlevad leegiga. · Tänapäeval nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks: süsivesikud , alkoholid, karboksüülhaped, sahhariidid, rasvad, valgud. Orgaanilised on nad sellepärast, kuna suurem osa nendest on nii või teisiti seotud elusorganismidega nad tekkivad organismide elutegevuse käigus, on eluprotsesside jaoks hädatarvilikud või on tekkinud elusorganismide jäänustest(nt. Nafta)...
4. Isomeeria- ühesuguse ainekoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite olemasolu. Isomeerid- sellised ained, millel on ühesugune summaarne valem, kuid erinev struktuur. 5. ühendid, kus on ainult süsinukud, nende o.-a. on 0.iga side vesinikuga alandab süsiniku o.-a.ühe ühikuvõrra, iga teise ainega side tõstab ühe ühikuvõrra. 6. Alkaanid- küllastunud süsivesikud , kus süsiniku vahel on ainult ühekordsed kovalentsed sidemed. 7.Homoloogiline rida- on orgaaniliste ühendite rida, mille liikmed on sarnase struktuuri ja keemiliste omadustega. Met-, et-, prop-, but-, pent-, heks-, hept-, okt-, non-, dek-. 8.füüsikalised om: a) veest kergemad b)ei lahustu vees c)värvusetud d)c1-c4=gaasilised, c5-c16=vedelikud, c16-c..=tahkised e)vedelad alkaanid on bensiini lõhnaga, gaasilised lõhnatud f)molekulmassi kasvuga suureneb tihedus, sulamis-ja keemistemp....
vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem: valke. Enim levinud valgud: LIPIIDID(rasvad, õlid & vahad) SAHHARIIDID( glükoos, tärklis, tselluloos). DNA- pärilikkuse kandja. RNA- molekulidel on oluline roll päriliku inf. avaldumises. VESI: täidab rakus erin. funkt.- hea lahusti & osaleb enamikus keem. reaktsioonides. Peamised ORGAANILISED ained on: süsivesikud , lipiidid, valgud Ja nukleiinhapped. BIOMOLEKULID: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVSED AINED: ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid SAHHARIIDID ehk SÜSIVESIKUD on orgaanilised ühendid, mille Koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. / täidvad organismis: 1.transpordifunktsiooni, 2. ehituslikku f., 3. kaitse f., 4. energeetilist funktsiooni. Mono- , oligo-, polüsahhariidid. Mono ja oligo valdavalt magusamaitselised= suhkrud....
Luuümbris osaleb luu toitmises, liigepindades luuümbrist pole. · Luuüdi on vereloome elund ja toitainete varula. Eristatakse kollas ja punast luuüdi. Täiskasvanul paikneb luuüdi põhiliselt toruluude õõntes ja punane luuüdi paikneb käsnolluses. Luude keemiline koostis. ligikaudu 50 % vett ligikaudu 16 % rasva 12 % teisi orgaanilisi aineid ( valgud, süsivesikud ) ligikaudu 21 % mineraalaineid, tänu rasva ja vee sisaldumisele on luu kollakas/valge, roosa varjundiga. Mineraalained. ja orgaanilised ained koos annavad luule tugevuse ja elastsuse. Luude liigitus. Pikad luud ehk toruluud reieluu, sõrmelülid Lühikesed luud randmeluud, kannaluud Lameluud ehk käsnluud roided, niudeluu, kolju, rinnak, abaluu. Segaluud selgroolülid, koljupõhimikuluud. Kereluud. Lülisammas ja rindkere...
Elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem mis lakkab töötamast, kui energiat väljastpoolt pidevalt ei lisandu. Energiat on vaja selleks, et teha tööd: · liikuda; · biosünteesida; · teostada ainete transporti; · jätkata sugu, jne. Seega on toit inimese kehale nii kütuseks, kui ehitusmaterjaliks. Inimtoidu komponentideks on valgud, süsivesikud , lipiidid, vitamiinid, vesi, mineraalained, mikroelemendid. Makrotoitaineid = põhitoitaineid vajatakse päevas grammides. Mikrotoitaineid = minoorseid toitaineid vajatakse päevas mikro- või milligrammides. Valgud Vitamiinid Süsivesikud Mineraalained Lipiidid Mikroelemendid Vesi 3. Peatükk...
Maagaasiga toimitakse samamoodi. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Puurtornidest pumbatud nafta esmane töötlemine toimub naftatööstusettevõttes. Peale nafta eraldamist veest ja mineraalosakestest (liiv, savi) läheb nafta separeerimisele. Separeerimisel eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesikud ja alles jäänud vesi. Peale seda viiakse läbi nafta stabiliseerimine, kuumutades teda temperatuurini 80120 ºC. Selle tulemusena eraldub naftagaas, mida saab kasutada keemiatööstuse toorainena.Nafta hind kujuneb maailmaturul, kuid naftatootja omahinda kujundavad tootmistingimused ja transportimise kaugus. Maagaas koosneb peamiselt metaanist. Maagaasi osakaal maailma energiamajanduses kasvab pidevalt, praegu moodustab ta umbes veerandi kogutoodangust. Suurimad maagaasi...
Kolm süsinikuühendite liiki on aga eluks eriti tähtsad, kuna nad on elusorganismi peamised ehitusmaterjalid ja toitained. Need on sahhariidid ehk süsivesikud, rasvad ja valgud. Sahhariidid koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust.Väiksema molekuliga sahhariide, mis on magusad ja lahustuvad hästi vees, nimetatakse suhkruteks.Kõik suhkrud on valged kristalsed ained. Suure kontsentratsiooniga suhkrulahuseid nimetatakse siirupiteks. Sahhariidid on veesõbralikud ained. Glükoos on üks tähtsamaid suhkruid. Glükoosi leidub paljudes taimedes, eriti viinamarjades, mistõttu teda nimetatakse ka viinamarjasuhkruks.Glükoos pole nii magus kui tavaline suhkur, kuid käärib lahustes väga hästi ja on tähtis toitaine. Glükoosi lisatakse ka mõrudele ravimitele, et maitset paremaks muuta....
20 Väljapääsu leidmiseks võetii 1979 vastu Piiriülase õhusaaste konventsiooni, mis kohustas riike igati vähendama saasteainete emissiiooni, anti siis, kui mõju ulatus naaberriigi territooriumile. Eesti ühines 2000. aastal Atmosfääri kaitse Saasteined: 1. Tekke järgi: · primaarsed- atmosfääris samal kujul kui neid emiteeriti( SO x , NOx, CO, CO2, süsivesikud CnHm) · sekundaarsed-kahjulikud lisndid, mis tekivad atmosfääris keemiliste ja füüsikaliste protsesside tulemusena( osoon, väävelhape, sudu, lämmastikhape) 2. Keemilise koostise järgi: · orgaanilised-süsivesinikud, alkoholid, estrid, amiinid, orgaanilised väävliühendid · anorgaanilised SOx , NOx, CO2 , O3 jne. 3. agregaatoleku järgi: · vedelad-piisad, udu · tahked-tolm, suits, raskemetallid · gaasilised...
ja on vajalik toidurasvade emulgeerimiseks, mõjutab sooleseina seisundit(mudab rasvadele ja rasvhapetele hästi läbitavaks), eelneva tulemusena soodustab rasvas lahustuvate vitamiinide omastamist, selgesti väljendunud soolemotoorikat stimuleeriv toime jne 12. Pankreasenõre koostises on ensüümid rasvade lagundamiseks. 13. Soolenõre ensüümid on maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid ja need on vajalikud imendumiseks. 14. Süsivesikud imenduvad glükoosi kujul 15. Valgud imenduvad aminohapete kujul 16. Rasvad imenduvad rasvhapetena ja glütserooli kujul 17. Külomikronid on monoatsüülglütserool, kolesterool, valk seotuna kompleksi. 18. Jämesooles toimuvad järgmised protsessid: kui toidu korrast on 8 tundi möödunud, on peaaegu kõik imendumatu kogunenud jämesoolde. Seejärel aeglustub tempo ja soolesisaldis püsib sooles 2-3 ööpäeva. Sool tõmbub aegamööda eri paigust kokku...
Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...
a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel...
8 ESTRID.................................................................................................................9 RASVAD............................................................................................................ 10 2 SAHHARIIDID Glükoos Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70 % eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises. Sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluvad sellised igapäevaselt tuntud ja elutähtsad ained nagu suhkur, tärklis, tselluloos jt. Monosahhariide on väga palju. Kõige tähtsamad on glükoos ja fruktoos. Glükoos esineb põhiliselt mitmesuguste ühendite koostises, kuid ka vabal kujul leidub neid kõigis organismides. Rohkesti...
Hapukoor 0,016 kg Muna 0,200 kg Suhkur 0,044 kg Apelsinimahl 0,056 kg Apelsinikoor 0,002 kg Rõõska koor 0,160 kg Zelatiin 0,008 kg 11 Punane paprika 0,080 kg Roheline paprika 0,080 kg 12 Toidu kalorsus Spinati- ja brokolisupp Toiduaine Kogus valgud rasvad süsivesikud Toiduenergia kcal nimetus retseptis 100 g retseptis 100 g retseptis 100 g retseptis 100 g retseptis Oliiviõli 0,002 kg 0 0 99,9 1,9 0 0 907,3 18,1 Või 0,004 kg 0,5 0,02 80 3,2 0,5 0,02 730,6 29,2 Sibul 0,010 kg 1,2 0,12 0,2 0,02 6 0,6 31,1 3.1...
Naiste energiavajadus suureneb raseduse (+1260 kJ/300 kcal) ja rinnaga toitmise ajal (+2100- 2650 kJ/ 500-650 kcal). Kui aga neil perioodidel kehaline koormus oluliselt väheneb, siis ei ole otstarbekas toiduenergiat suurendada, sest sellega kaasneb ebasoovitav kehamassi tõus. Erinevatel inimestel kulub põhiainevahetuseks, lihastööks ja soojuse tekkeks erinev hulk energiat. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles süsivesikute ja rasvade defitsiidil. Energiat saadakse ka alkoholist. 1 g rasvu annab ca 9 kcal ehk 37 kJ 1 g süsivesikuid (va polüoolid) annab ca 4 kcal ehk 17 kJ 1 g polüoole annab ca 2,4 kcal ehk 10 kJ 1 g valke annab ca 4 kcal ehk 17 kJ 1 g alkoholi/etanooli annab ca 7 kcal ehk 29 kJ 1 g orgaanilisi happeid annab ca 3 kcal ehk 13 kJ...
on üherakulised organismid, mis tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on eeltuumsed e. Prokarüoodid. Bakterid Kohastuvad kiiresti muutuvate keskkonnatingimustega. Ehitus: 1. Bakteriraku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid 2. Puudub membraanidega piiritletud rakutuum, seda asendab tuumapiirkond 3. Bakter on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest 4. Väljapoole membraani jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab kaitsefunktsiooni 5. Osadel bakteritel on kest kaetud valgulise ehitusega piilidega (mille abil bakterid kinnituvad substraadile või üksteisega), piilide vahendusel toimub plasmiidide vahetus 6....
hapukoorepulbrit), vadakupulbrit(toodetud piimast), suhkur, lõhna- ja maitsetugevdaja (naatriumvesinikglutamaat), happesuse regulaatorid(sidrunhape, naartiumatsetaat), piimavalgud], sool. Võib sisaldada maapähklit. Säilitada kuivas ja jahedas kohas. Toode on pakendatud gaasikeskkonda. Uncle Ben´s pruun riis keedukotikestes. (500g.) Toitumisalane teave 100g kohta: energia 1425kJ / 336kcal, valgud 0,8g, süsivesikud 71g, millest suhkrud 0,47g, rasvad 2,2g, millest küllastunud rasvhapped 0,44g, kiudaine 4,7g, naatrium 0,006g, vitamiin B1 0,25mg (17,8%*), fosfor 289mg (36%*), magneesium 102mg (34%*), *päevasest toitumissoovitusest. Säilitada kuivas ja jahedas. Mokate Gold sokolaadi cappuccino. (8*12,5g.) Koostis: glükoosisiirup, suhkur, taimerast, lahustuv kohv, piimapulber, stabilisaator E-340 (ii), naturaalsele identne aroomiaine. Säilitada kuivas ja jahedas kohas....
Kõige tähtsamad saadused ja nende raksendused on järgmised: Gaaskütused 1.Naftagaas on nafta töötlemise kõrvalsaadus,mida kasutatakse kütusena naftatöötlemistehases. 2.Vedelgaas koosneb propaanist ja butaanidest. Kasutatakse kütteks ja ka mootorikütusena. Vedelkütused 1.Mootoribensiinid on keeruline segu keemispiiridega 40 200 kraadi. Tänapäeva bensiinid sisaldavad mitmesuguseid lisandeid, mis ei ole süsivesikud . 2.Petrooleumid. Tavalist petrooleumi( nn lambiõli ) kasutatakse majapidamiskütusena paljudes maades. 3.Gaasiõlid lähevad diislikütuste valmistamiseks ja samuti kergeks kütteõliks. 4.Rasked kütteõlid koosnevad mitmesugustest destilleerimise jääkidest ning leiavad kasutamist laeva- ja jõujaamakütustena. Teised kasutusalad 1.Vedelkütus ja nafta kerged fraktsioonid on naftakeemiatööstuse tooraine. 2...
Aine- ja energiavahetus Aine- ja energiavahetuse põhijooni: Aine- ja energiavahetus toimub rakumembraani kaudu organismi ja väliskeskkonna vahel. Organismide varustamine ainetega toimub toitumise kaudu. Toiduga peab organism saama orgaanilisi aineid: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid, vitamiine, anorgaanilisi aineid ja vett. Orgaanilise aine saamise seisukohalt jagunevad elusorganismid järgnevalt: 1. Autotroofid ise sünteesivad orgaanilisi aineid raku siseselt anorgaanilistest komponentidest. 1. Fotosünteesijad kasutavad selleks päikeseenergiat 2. Gemosünteesijad kasutavad selleks anorgaaniliste ainete lagunemisel vabanevat keemilise sideme energiat. 2. Heterotroofid saavad toiduga valmis orgaanilise aine molekule. Toituvad teistest organismidest. Aine ja energiavahetus ehk (metabolism) - sünteesi ja lagundamisprotsessid, mille kaudu org...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat kehalisest kasvatusest Tervise tugevdamine Kadi Rannu 11d klass Juhendaja õp Jaanika Liiva Tallinn 2007 SISUKORD SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 1 ORGANISMI VASTUPANUVÕIME TUGEVDAMINE...............................................4 1.1 Viirused......................................................................................................................4 1.1.1 Vaktsineerimine...