soolenõre ensüümide (proteaaside) abil. Peensoole valendikus hüdrolüüsitakse valgud vabadeks aminohapeteks. NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapete bioloogiline tähtsus on suur, kuna nad on geneetilise informatsiooni kandjaiks ja määravad iga koe ning raku spetsiifilise valgu sünteesi. Nukleiinhapped on suure molekulmassiga, koosnevad suurest hulgast monomeeridest – mono- nukleotiididest. Nukleotiidid koosnevad: lämmastikühendid, süsivesikud ja fosforhape. Süsivesikud on esindatud pentoosidena (riboosi ja desoksüriboosina). Lämmastikühendid on puriinide ja püridiinide tuletised (A=adeniin, G=guaniin, U=uratsiil, T=tümiin, C=tsütosiin). Lämmastiühendeid koos pentoosiga nimetatakse nukleotiidideks (adenosiin, guanosiin, uridiin, tümidiin, tsütidiin). Organismis on kaht tüüpi nukleiinhappeid: RNA ja DNA (ribonukleiinhape ja desoksüribonukleiinhape), mis erinevad oma koostiselt, struktuurilt, funktsioonilt ja lokaali- DNA: satsioonilt
Meestel on suurem süda, töötab paremini. Naiste eelised on liikuvuses, üldises koordinatsioonis, suudavad kohaneda ka aladel, kus hea maksimaaljõud ja aeroobsel ja anaeroobsel töövõimel. Põhiainevahetus. Naiste ainevahetus on madalam, seega saavad nad rohkem kaloreid omastama toidust. Parem soojaisolatsioon. Rasva ja lihase sisaldus organismis erinev. Naistel madalam lihasmass, lihastes olev energia väiksem. RAHVASPORTLANE KUIDAS TREENIDA? Järsk väsimus süsivesikud lõppevad (enamasti üle tunnised treeningud). Üle anaeroobse läve minek tekib intensiivsustsoon, intervalltreeningud. Tempo keskmises tsoonis enamasti. Kui inimene hakkab treenima, siis keskmisel intensiivsusel areneb võimekus hästi: intensiivne selleks, et pikka aega liikuda, inimene jõuab 7km joosta, mõjustab süsivesikute-rasvade ainevahetust, ei teki suurt väsimust. Kompleksne intensiivsus mõjutamaks ainevahetust. See on seotud sellega, kui palju inimene nädalas harjutab
väljastada. 19 Toiteainete kalorsus Toidunimetu s Kurgi-hiinakapsasalat Roa väljatulek 100 g Toiduenergia Toiduaine Kogus valgud rasvad süsivesikud kcal retseptis nimetus 100 g retseptis 100 g retseptis 100 g retseptis 100 g retseptis (g) Värske kurk 25 0,7 0,175 0,1 0,025 2,5 0,625 14 3,5 Hiinakapsas 70 1,2 0,84 0,2 0,14 3,4 2,38 21 14,7
Organismide keemiline koostis Põhibioelemendid e. Makroelemendid organismides on : C,H,N,O,P,S Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid vajavad väga väikestes kogustes. K, Cl, Ca, Na, Mg , Fe , I , F jt. Süsinik keskne eluelement, kuulub kõikide biomolekulide ( valgud, rasvad, süsivesikud) koostisesse. Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. Hapnik kuulub biomolekulide koostisesse, kindlustab hingamise Lämmastik esineb valkuda aminohapetes, nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides ja alkoholides. Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. Väävel leidub kahes aminohappes : metioniinis ja tsüsteiinis, ka osades vitamiinides. Naatrium / Kaalium Naatrium on rakuväline element, rakus on teda vähe. Kaalium on rakusisene element, väljaspool rakku on teda vähe. Na ja K regulee...
Süsiniku ja orgaanilise aine ringe •Süsinik on orgaanilise aine tunnuslik element ja on osalenud aineringes Maa tekkest alates. Mulla süsiniku ringe on pidev liikumine atmosfäärsest õhu süsinikust mulla orgaaniliseks süsinikuks ja sellest tagasi atmosfääri. C ringe kõige liikuvamaks ühendiks on CO2, mille sidumine atmosfäärist toimub peamiselt tänu fotosünteesile Fotosünteesi lihtsustatud valem: CO2 + H2O + valgusenergia → süsivesikud (orgaaniline aine) + O2 Fotosüntees on ainus protsess, mille käigus moodustub ja satub atmosfääri molekulaarne hapnik – O2 Välisfaktorite mõju fotosünteesile: •Valgus. •CO2 kontsentratsioon. •Temperatuur. s t ! a la m u u h k t ä Ai
Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest järk- järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kaoni atroofiani (joonis 1). Et just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained valgud, lipiidid, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine väljendavadki toitainete kadu organismist. Tsöliaakiahaige vaevused taanduvad ja peensoole limaskesta hatud taastuvad aga täielikult, kuid ainult siis, kui haige järgib rangelt nisu-, rukki-, odra- ja soovitatavalt ka kaeravaba dieeti
lihtsama elutsükli Stressi tingimustes võivad moodustada spoore, minnes läbi meioosi ja moodustades neli haploidset spoori Kasvades täisväärtuslikus söötmes, kahekordistub pagaripärmi kultuur 100 minuti jooksul Keskmine eluiga on umbes 26 jagunemist Kasvutingimused Pagaripärmi tüved võivad kasvada aeroobselt, kasutades glükoosi, maltoosi ja trehhaloosi Ei kasva laktoosi ja tsellobioosi juuresolekul Parimad käärimise süsivesikud on galaktoos ja fruktoos Osad pärmid kasvavad anaeroobselt Erinevate suhkrute kasutamise võimalused sõltuvad sellest, kas tüvi kasvab aeroobselt või anaeroobselt Videod https://www.youtube.com/watch?v=juAIWVmnBro https://www.youtube.com/watch?v=kHiIjYs-Y5A Täname kuulamast!
Valguülesanded: Ensümaatiline - reguleerib reaktsioonide kiirust. Ehituslik - tekivad nahatekised. Transport - juhivad molekule rakku sisse kui ka välja. retseptor - edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Regulatoorne - vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin. Kaitse - toodab antikehasid viirusest tervenemiseks. Liikumis -lihasvalgud. Energeetiline - energia vabanemine, kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides. Valgud ehk süsivesikud jagunevad: mono-,polü-,oligosahhariidideks. Tselluloos - talletunud glükoos. Bioaktiivsed ained - ensüümid,vitamiinid,hormoonid,aminohapped,nukleodiidid. Nukleiinhapped jaotuvad: DNA ja RNA. Nukleotiid koosneb: viiesüsinikuline suhkur, lämmastikalus, fostaatrühm. DNA ehitus: 1)esmane struktuur - nukleotiidi jääkide hulk ja järjestus ühikahelas. 2) sekundaarne - dna levinuim esinemisvorm. 3)tertiaalstrukuur - tekib dna ja valkude koosmõjus. A-adeniin G-guamiin T-tümiin
· Kestval koormusel ja eriti kuumas kliimas ei tohi dehüdratatsioon ületada 3% kehakaalust Maratonijooksus vedeliku tarbimine IAAF võistlusreeglite muudatused maratonijooksus vedeliku tarbimise kohta (Dennis et.al.1995) Aasta Vedelik Esimene joomine Intervall joogipunktide vahel 1953 Vesi 15 km 5 km 1967 Vesi 11 km 5 km 1977 Vesi 5 km 2,5 km 1990 Vesi + süsivesikud + elektrolüüdid 3 km 3 km Suure dehüdratatsiooni mõju · Kestval ja koormusel ja eriti kuumas Südame löögisagedus tõuseb oluliselt Kehatemperatuur läheneb kriitilise piirini · +41 kraadi · Mõlemat aitab ennetada õigeaegne ja küllaldane vedeliku tarbimine · Vaid tasakaalustatud vedeliku ja mineraalainete manustamine hoiab ära ülekuumenemise ehk hüpertermia Vedelikukaotus pärsib töövõimet
-) Kaltsium annab luudele tugevuse. -) Magneesiumi aatomid on seotud nukleiinhapetega: DNA ja RNA'ga. -) Iood on vajalik kilpnäärme tööks. -) Kaalium ja naatrium aitavad moodustada närviimpulsse. Orgaanilise ained rakus * Biomolekulid - orgaanilisete ainete koondnimetus (valgus (proteiinid), lipiidid (rasvad jms), sahhariidid (süsivesikuid), nükleiinhapped. -) Osa biomolekule kannvad nime bioaktiivsed ained (ensüümid, vitamiinid ja hormoonid). Süsivesikud * Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. * Sahhariidid jagunevad kolmeks: -) Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsinike aatomite arv on enamasti kolmest kuueni (nt. glükoos, fruktoos, riboos, desoksüriboos). -) Oligosahhariidid ehk liitsuhkrud madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel (nt. sahharoos ehk
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5.SÜSIVESIKUD ON TERVISESPORTLASE PARIM ENERGIALLIKAS.....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS..................................................................................5 7.TERVISESPORDIGA TEGELJA ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5.SÜSIVESIKUD ON TERVISESPORTLASE PARIM ENERGIALLIKAS.....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS..................................................................................5 7.TERVISESPORDIGA TEGELJA ...
Energiat läheb vaja toidu seedimiseks ja omastamiseks, mis on omakorda vajalik kasvamiseks ja kudede uuendamiseks ning kehaliseks ja vaimseks tegevuseks. Energiat ei tohiks saada ka liiga palju, liigne energia võib põhjustada unetust ehk insomniat. Samuti, mittetarbitud energia võib muutuda keharasvaks, mis põhjustab ülekaalulisust, mis omakorda võib põhjustada naha punetusi ning teisi haigusi. Inimese toit peaks sisaldama: · SÜSIVESIKUID süsivesikud on kõige põhilisemad toitained, kogu päevasest tarvitavast toiduenergiast peavad süsivesikud katma 55-60%. Meie organism vajab pidevalt süsivesikutega varustamist, tagamaks meile efektiivse ja tulemusliku toimimise. Süsivesikute puudumisel halveneb organismi kaitsevõime keskkonnateguritele. Süsivesikute peamiseks allikaks on teraviljatooted, kartulid, köögiviljad, puuviljad ning marjad, mis sisaldavad rikkalikult ka vitamiine,
lapseeas on tervislik tasakaalustatud toitumine ja piisav kehaline aktiivsus. · Tervisliku toiduvaliku peamised põhimõtted on: vastavus vajadusele toiduga saadud energia peab olema vastavuses päeva jooksul kulutatud energiaga; mitmekesisus tuleb teha võimalikult erinevaid valikuid igast toiduainegrupist, et saada piisavalt vajalikke toitaineid; tasakaalustatus tuleb jälgida, et päevasest koguenergiast moodustaksid süsivesikud 5560%, toidurasvad 2530% ja toiduvalgud 1015%; kiudaineid peab toidus olema 2535 grammi; mõõdukus tuleb arvestada toiduenergia hulgaga, eelkõige puudutab see magusaid ja rasvaseid toite, mis annavad juba väikeses koguses suure hulga energiat. · Õige toiduvaliku tegemisel on abiks toidupüramiid, mis jagab toiduained nelja rühma · Igas rühmas on toiduained jaotatud sarnase energeetilise väärtusega
Transportvalgud transpordivad aineid rakumembraani sisse ja välja. Ioonpump on rakumembraanis asuvad transtportvalk. 8) Lihasvalgud aitavad meil liigutada, aktiin ja müosiin tõmbuvad kokku. Raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed. Rakkude jagunemisel aitavad kromosoome liigutada valguniidid. 9) Retseptorvalgud vahendavad infot raku ja väliskeskkonna vahel. Asuvad rakumembraanis. 10) Kui kehast saavad otsa süsivesikud, hakkab keha valkudest energiat tootma. Nendest saab energiat sama palju, kui süsivesikutest. 11) Metaboolne vesi vabaneb ainevahetuse käigus rasvade lõhustamisel, tekivad vesi ja süsihappegaas. Nt kaamel suudab olla pikka aega ilma joomata, sest küürudes sisalduvate rasvade metabolismi tagajärjel eraldub vesi. 12) Vitamiinid avastas N. Lunin. · Vitamiinid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks.
· Tervis MESO -morph · Välimus · Käitumine ECTO -morph · Meeleolu ENDO -morph 1 Toitaine Toitained · Toidu komponent mida organism kasutab · Süsivesikud normaalseks kasvuks ja oma funktsiooni · Rasvad säilitamiseks · Valgud · Vesi · Vitamiinid · Mineraalained Toidu tunnused Toidu püramiid
O2 eraldub, vesinik usiduja NADPH viib H pimedusstaadiumi(kaasas lisa elektron) Pimedusstaadiumis ATP tekib selleks, et orgaanilist ainet ,,ehitada" , toodetakse glükoosi, tsükliline e. Calvini tsükkel(kasutatakse süsinikku) 15.FS tähtsus ( 5 põhjust, iseloomusta) 1) FS võimaldab muundada valgusenergia keemiliseks energiaks 2) FS võimaldab toota süsinikdioksiidist suhkruid 3) FS-i käigus toodetakse rakuhingamiseks vajalikku hapnikku 4) FS-i käi käigus toodetud süsivesikud on paljudele organismidele toiduks ja energiaallikaks 5) Peale toidu saab fotosünteesivatek organismidelt paljusid muid materjale (puit, puuvill), mida inimesed eluks vajavad 6) FS kontrollib atmosfääri süsinikdioksiidi ja hapniku taset 16.Vabad radikaalid: olemus, teke, tähtsus organismidele. Keemiliselt üliaktiivsed aatomid ja molekulid, mis kahjustavad organismis biomolekule ja rakustruktuure. Tekivad rakuhingamisel e organismi oksüdatsiooniprotsessides. Meie keha
Südametegevus ja hingamine kiirenevad ning lihasrakkudesse liigub rohkem glükoosi ja hapnikku, sest madala Phga veri jõuab ajusse. Osales autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline osa. See reageeris füüsilisele koormusele. 5.Mati Uni magas hommikul sisse. Süüa ei jõunud. Ees on matemaatikaeksam (3 tundi). Tee peal kugistas ta alla kotitäie komme ja jõi kodust kaasa võetud pudeli limonaadi. Kirjeldage, mis toimub tema organismis lähiajal? Paari tunni pärast? Seedetraktist imenduvad süsivesikud, veresuhkru tase tõuseb. Sellele reageerib kõhunääre, eraldub rohkelt insuliini. Insuliin alandab veresuhksutaset. Kuna kommides ja limonaadis sisalduvad süsivesikud on lihtsüsivesikud, siis oli veresuhkrutõus suur ja insuliini produktsioon on suur. Insuliini eraldub palju ja veresuhkrutase langeb väga madalale ja ta võib paari tunni pärast ennast halvasti tunda. 6.Meri Ahven armastab väga soolast kala süüa. Mis toimub tema organismis pärast 5 soolakala söömist
Mõisted: Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiir...
TERVISLIK TOITUMINE Tervislik toitumine on selline söömisviis, mis katab antud organismi vajadused. Vajadused võivad olla erinevad, sõltudes näiteks vanusest, soost. Suuresti sõltuvad organismi vajadused sellest, kui palju organism ära kulutab, kontoritöötaja vajadused on teistsugused kui füüsilise töö tegijal. Põhiline on see, et inimene peab saama nii palju energiat, kui ta ära kulutab. Mida ja kuidas süüa? Toituma peab mitmekülgselt ja sageli, 45 korda päevas. Pikad söögipausid ja pidev näksimine on kahjulikud. Kui organism saab toitu harva, siis ta lülitub ümber kokkuhoiurezhiimile ja püüab toidust võimalikult palju säilitada. Ja kui süüakse harva, siis süüakse koguseliselt palju ja valimatult. Näksimine koormab seedetrakti. Kui hirmus näljatunne tekib, siis võib muidugi näiteks juurvilju või puuvilju näksida, ka paar tükki shokolaadi päevas ei ole mingi hirmus ebatervislik toitumine, aga k...
hapukoorepulbrit), vadakupulbrit(toodetud piimast), suhkur, lõhna- ja maitsetugevdaja (naatriumvesinikglutamaat), happesuse regulaatorid(sidrunhape, naartiumatsetaat), piimavalgud], sool. Võib sisaldada maapähklit. Säilitada kuivas ja jahedas kohas. Toode on pakendatud gaasikeskkonda. Uncle Ben´s pruun riis keedukotikestes. (500g.) Toitumisalane teave 100g kohta: energia 1425kJ / 336kcal, valgud 0,8g, süsivesikud 71g, millest suhkrud 0,47g, rasvad 2,2g, millest küllastunud rasvhapped 0,44g, kiudaine 4,7g, naatrium 0,006g, vitamiin B1 0,25mg (17,8%*), fosfor 289mg (36%*), magneesium 102mg (34%*), *päevasest toitumissoovitusest. Säilitada kuivas ja jahedas. Mokate Gold sokolaadi cappuccino. (8*12,5g.) Koostis: glükoosisiirup, suhkur, taimerast, lahustuv kohv, piimapulber, stabilisaator E-340 (ii), naturaalsele identne aroomiaine. Säilitada kuivas ja jahedas kohas.
ELU Elu on mateeria vorm Maal, millele on omane püsimine läbi muutuste ehk reproduktsioonivõime ning iseenda regulatsioonivõime. Elusorganismidele omased tunnused: · Kõik organismid sisaldavad biomolekule orgaaniliste ainete kujul. Süsivesikud, valgud, lipiidid ja nukleiinhapped. · Kõik elusorganismid on üles ehitatud rakkudest. Rakk on kõige madalam iseseisvalt talitlev tasand. Organismid võivad moodustuda ühest rakust (ainuraksed- alamad vetikad, bakterid, algloomad) või paljudest rakkudest ( hulkraksed- seened, taimed, loomad). Talitluselt võivad rakud olla eeltuumsed (prokarüoodid) või päristuumsed (eukarüoodid).
Mitmekesise toitumise põhitõed Triinu Tellis Keskmise inimese kohta Tervise seisukohalt ohtlikud äärmused on ülekaal ning alakaal KMI on suurus, mis näitab kaalu ja pikkuse suhet toidulisandid ning kiirdieedid ei ole lahendusvalgud 10-15% rasvad 25-30% süsivesikud 55-60% Lihtsad põhitõed Söö selleks, et elada, mitte vastupidi! ❏ Energia ja toitained on vajalikud igapäevasteks tegevusteks ja organismi normaalseks toimimiseks ❏ Inimeste energiavajadused on erinevad ❏ Süües rohkem, kui tarbitakse, siis kehakaal tõuseb ❏ ka ebastabiilse rutiiniga süües tõuseb kehakaal Toit olgu mitmekesine! ❏ Ouline on ka see, millistest toiduainetes saadav energiahulk saadakse ❏ Ühekülgse toitumise korral võib organism paljudest ainetest puudust tunda, nind võivad tekkida erinevaid tervisehäireid ❏ Ka loomne toit on inimese organismile vajalik, sest on valke/aminohappeid, mida taim...
Orgaaniliste ainete koostis: 1)Makroelemendid(palju): C (süsinik) O(hapnik) H(vesinik) P(fosfor energia salvestamine, ATP oragnismi energiaühik) S(väävel) N(lämmastik aminohapped, ehk valgud) 2)Mikroelemendid(vähe): Fe(raud- hemoglabiini koostises, hapniku transport kehas) Mg(magneesium) Ca(caltsium) J(jood) Anorgaanilised ained: 1 ) Vesi : thermoregulatsioon, ainete lahustamine, rakusisene rõhk turgor, jääkide eemaldamine, ainete transport Sahhariidid (süsivesikud) 1) Monosahhariidid koosnevad 3-6 C(süsinik) Alati suhkrud ja magusa maitsega! Riboos ja desoksüriboos nukleiinhapete koostises, ehk märksõna DNA Nt: glükoos ja fruktoos 2)Oligosahhariidid koosnevad 2-3 MONOsahhariidist nt: Laktoos (piimas sisalduv suhkur) 3)Polüsahhariidid koosnevad paljudest MONOsahhariididest EI OLE suhkrud Nt: Kitiin(koorikloomade kooriku koostis), Tselluloos(taimede koostises) Tärklis energiavaru allikas taimedel Glükogeen ene...
rakust välja ning närviimpulsside töös. -MAGNEESIUM-Kuulub klorofülli koostisesse. 4. Vee omadused, vee ülesanded rakkudes ja organismis. -Vesi tagab rakkude siserõhu. -Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides. -Vett on vaja organismide paljunemiseks. -Vesi reguleerib soojust. -Vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi. -Vesi trantspordib aineid. -Vesi on tähtis lahusti. -Vesi on fotosünteesi lähteaine. 5. Millest koosnevad süsivesikud? -süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. 6. Süsivesikute ülesanded organismis RIBOOS-nukleiinhapete koostisesse kuuluv lihtsuhkur. GLÜKOGEEN-loomade ja seente varuaine. TSELLULOOS-taimede rakukestade peamine koostisosa. KITIIN-lülijalgsete välisskeleti ja seente rakukesta koostisosa. TÄRKLIS-taimne varuaine. LAKTOOS-esineb kõikide imetajate piimas. GLÜKOOS-rakkude permien toitaine, suuremate molekulide ehitusüksus. FRUKTOOS-magusaine puuviljades, õites, juurviljades, marjades.
Ainevahetuse kiirus sõltub näiteks kehamassist. Mida väiksem on kehamass, seda kiirem on ainevahetus. Veel mõjutavad ainevahetust vanus, keha temperatuur jne. Ainevahetus kõik organismis toimuvad keemilised muutused, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. Ainevahetuse etapid : Toit -> Söömine, seedimine, imendumine -> Ainevahetus rakkudes -> Lõppjääkide eritamine 2. Seedimine. Mõiste, koht. Süsivesikud, rasvad, valgud jne lõhustuvad. Seedimine toimub kaksteistsõrmikus, peensooles. 3. Imendumine. Mõiste, koht ja kuhu. Lõhustumissaadused imenduvad verre. Imendumine toimub peensooles. 4. Maksa ülesaned. Maks toodab seedimiseks vajalikku sappi. Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest, maks on toitainete varjupaik, maks lagundab vananenud erütrotsüüte. 5. Erituselunid laiemas mõttes. Mida eritavad? Eritavad mittevajalikke jääkaineid.
TÄRKLIS · Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber · Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n*H2O · Tärklis on taimede glükoosivaru · Tärklis puudub ainult räni-, sini- ja pruunvetikais ning klorofüllita õistaimedes, kus teda asendavad teised süsivesikud · Koostiselt pole tärklis ühtlane: 20% temast on vees lahustuv amüloos ja 80% amülopektiin Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv Amülopektiin struktuur. See on vees lahustumatu tärklis. · Leib muutub mälumisel magusaks süljes leiduva amülaasi toimel, mis lõhustab tärklise magusamaitseliseks maltoosiks ehk linnasesuhkruks · Ainsuses olev termin "tärklis" ei tähenda mingit kindlat
Süsivesikud Loengumaterjalid K.Port Klassifikatsioon · Monosahhariidid lihtsüsivesik, väiksemateks osadeks ei hüdrolüüsu · Oligosahhariid koosneb üksikutest monosahhariididest Disahhariidid koosnevad kahest ms. (n. lauasuhkur (sukroos) = glükoos+fruktoos; maltoos = glükoos+glükoos; laktoos = glükoos+galaktoos) · Polüsahhariid koosneb suurest hulgast (üle 20) monosahhariididest (n. tärklis, tselluloos) Monosahhariidid · Tavaliselt 5-6 süsinikku (pentoos, heksoos) · Karbonüülrühma (C=O) asukoht alguses on aldehüüd keskel on ketoon · Asümeetrilisel süsinikul on kõik valentsid seotud erinevate rühmadega (SV on neid mitu) · Tekib stereoisomeeria: D (paremale),L (vasakule) · Enamus eluslooduses kasutatavatest heksoosidest on D-isomeerid Tsüklilised monosahhariidid · 5C (furanoos) ja enama süsinikuga (6C = püranoos) monosahhariidid on vesilahuse...
taotleda käitlemisluba. Toidulisand on toitaine või toitainete segu, mis ei kuulu ravimite ega ravimi- sarnaste ainete hulka ning mida lisaks toidule kasutatakse organismi toitaine- vajaduse rahuldamiseks. Toidulisandid on vitamiinid, mineraalained, aminohapped, asendamatud rasvhapped, kiudained, taimsed ja loomsed ekstraktid, taimede värsked või kuivatatud osad ja teised sedalaadi ained. Kõik toiduained koosnevad omakorda põhitoitainetest, mida organism omastab. Need on valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vesi ja vitamiinid. Toitumine on organismi eluline vajadus. Elusorganismis töötavad alaliselt vereringe- ja seede- elundid, närvid ja lihased. Kõigeks selleks on tarvis energiat. Et kõik eluks vajali- kud protsessid kulgeksid pidevalt asenduma uutega ning kulutatud energia taastuma. Materjaliks, mille arvel toimub rakkude uuenemine, on toit. Toit on ka allikaks, millest organism saab vajaliku energia normaalse kehatempe-
· valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel
valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel
· valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel
Muidugi pole tähtis ainult toidust saadud energiahulk, vaid ka see, et energia tuleks õigedest toitaindest. Kogu aeg ühekülgse toidu söömine võib samuti viia erinevate haiguste tekkeni. Paljud inimesed arvavad üldse, et tervislik toit on ainult juur- ja puuviljade söömine, kuid tegelikult see nii ei ole, ka maiustusi tuleb tegelikult süüa, ainult piiratud koguses ning mitte üle pingutada, sest ka süsivesikud ja rasvad on meie organismis vajalikut komponendid. 1 5 TOIDU OLEMUS Toit on üks inimese põhivajadusi. Olemuseselt võrdväärne teiste eluliste vajadustega nagu hingamine, liikumine ja magamine, annab toit meile energiat ja rikkastab keha vajalike toitainete, mineraalide ja vitamiinidega, millest ammutame jõudu arenemiseks, kasvamiseks ning selleks, et püsida terve ja tugev2.
kõige enam hapnikku. Maksimaalse hapniku tarbimise piir lõppeb siis, kui tekib hapnikuvõlg ehk kui organism ei saa enam nii palju hapnikku, kui tegelikult vaja oleks. 6) "Isumahl" .. ehk reflektoorne faas on maomahla sekretsiooni esimeseks faasiks, millele järgneb keemiline faas. 7) Milliste toitainete seedimist ei toimu maos? Ja miks? .. Maos ei toimu süsivesikute seedimist, sest maos on happeline keskkond, milles süsivesikud ei lahustu, lõhustu. 8) Kaksteistsörmiksoolde suubuvad nõred: - kõhunäärmenõre - sapp - soolenõre 9) Struktuurrasva ülesanne? .. Struktuurrasva ehk rakurasva ülesandeks on võimaldada rakumembraanide ehitamine, nende koospüsimine ja -hoidmine, protoplasmale koostisosaks ja osadele vitamiinidele lahustiks olemine. 10) Kus leidub A vitamiini ja mis on selle ülesanne? .. A vitamiini leidub merekalade ja -loomade maksa õlis/rasvas (nt hai, tursk, ..)
ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt. ATP (40%) ning eraldub soojusena (60%) Näiteks glükoosi lagundamisel vabaneb 38 ATP molekuli Füüsilise pingutuse korral vajab organism täiendavat energiat kiireneb ATP süntees vabaneb rohkem soojusenergiat. Orgaaniliste ainete dissimilatsioon Organismi esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks on süsivesikud (sahhariidid) 1g sahhariidide oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat Järgnevalt kasutab organism rasvu 1g lipiidide oksüdatsioonil vabaneb 38,9 kJ energiat Viimasena valgud, kus vabaneb 17,6 kJ energiat
Kohv Üldiselt Kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Sisaldab kofeiini (60-140 mg) Imendumiseks kulub 45 minutit Ergutav toime 20-40 minuti jooksul Koostis Kohviõlid (10-17% massist lipiidid) Süsivesikud (50% ) Sahharoos Roheline uba (3-9%) Valgud (10-13%) Kohvi liigid Araabika (Coffea Arabica) Robusta (Coffea Robusta) Libeerika (Coffea Liberica) Mõju tervisele Tugevdab ja kiirendab südame kokkutõmbeid Tõstab vererõhku Mõjutab hingamist Stimuleerib ainevahetust Suureneb higieritus Tõstab tähelepanu- ja töövõimet Aitab keskenduda ja ületada unisust Soodustab seedimist Tekitab sõltuvust Mao ärritaja Mürgituslaadsed seisundid Maksahaiguse korral, kuhjub organismis Võõrutusnähud- uimasus, peavalu, iiveldus Huvitavat Kohvijoojatel väiksem võimalus haigestuda insuliinsõltumatusse suhkruhaigusesse Paran...
Mandariin on puuvili mis kasvab mandariinipuust. Harilik mandariinipuu on igihaljas valgete lõhnavate õitega puu. Mandariin on väga lähedane apelsinile. Perekonnast Rutaceae, mandariin ladina keeles on citrus rediculata, inglise keeles clementine. Mandariini tuntumad sordid on Satsuma, Clementine, Wilking jt. Clementine viljaliha on väga mahlane, kergelt hapukas, oranzikas punane väliskest, vili väheste seemnetega. Satsuma on kergesti kooritav, lahtine ja õhuke kest, ilma seemneteta, pärit Jaapanist, magus ja õrn viljaliha. Koorest pressitakse eeterlikku õli (mandariiniõli). Koor ja seemned on mandariini massist ligi 26%. Mandariine kasutatakse peamiselt lihtsalt söömiseks, salatisse panemiseks, magustoitudes, toidu kaunistamisel, ning sellest tehakse ka mahla. Kõige rohkem toodetakse mandariini Hiinas. Kasvatuspiirkonnad on Jaapan, Hispaania, Brasiilia, Maroko, Itaalia, Iisrael, USA, Alzeeria. Mandariini happesus on -11,5 pH. (ananass ...
pärilikkuse edasikandmine toimub nukleoproteiidide vahendusel, mille põhiosa on RNA ja DNA. Valkudel on ka kaitseomadused. Mõned valgud suudavad teha baktereid ja viirusi kahjutuks. Toimub ka tänu valkudele väline kaitse. Näiteks juuksed, küüned ja nahk Valkudel on energeetiline funktsioon, sest nende lagunemisel tekib suur energiahulk, mida saab ära kasutada. Valgud annavad energiat 1g kohta 4kcal. Siiski ei anna valgud nii suurel määral inimesele energiat kui süsivesikud, sest valkude muud ülesanded on tähtsamad. Valgud jagunevad loomseteks valkudeks, mida organism ise ei suuda luua ning taimseteks valkudeks, mida organism ise suudab luua. Seega inimesed peaksid kindlasti sööma neid toiduaineid, kus on loomsed valgud. Valkude vähene tarbimine või nende liigtarbimine võib inimesele kahjulik olla.
Organismide koostis Keemiline koostis · ained · keemilised elemendid Anorgaanilised Orgaanilised Mineraalained Süsinik, vesinik, hapnik Hapnik CHO, Sellest moodustab peamiselt vesi. 1. Anorg. Vesi- lahusti reagtsioonid- oksuteerumine(hingamine) 2. Kaalium-naatriumioonid- närviimpulss- 3. Kaltsium- luude tugevus- haprus- 4. Magneesium- DNA ja RNA 5. Raud- Punaliblede koostisosa- Hemoklobliin- higamisel vajalik hapniku siduja 6. Anioonid- Karbonaat- hingamise läbi viiad 7. joodid- kilpnääre 8. orgaanilised ained- süsinik, vesinik, hapnik 1. Sahariidid 2. Elipiidid 3. Ribonukleiinhape RNA SÜSIVESIKUD ehk Sahhariidid Koosneb süsinikust, vesikust ja hapnikust. Jaotatakse neid monosahhariid, klükoos, fruktoos, Oligosahhariidid, maltoos, sahharoos, laktoos. Süsivesiku ühest grammist saab 17,6 k/j. ...
Stereokeemia Alkaanide, tsükloalkaanide konformatsioonid: Tsüklopropaan on: · tasapinnaline · varjestatud konformeer Tsükloheksaani konformeerid, nende üleminekud: Stereoisomeeria, stereogeensed tsentrid, absoluutne konfiguratsioon ja selle määramine. Enantiomeerid, diastereoisomeerid, meso-ühendid. Enantiomeersete ühendite saamine diastereoisomeeride lahutamise teel: Karbonüülühendid Aldehüüdid, ketoonid: Nukleofiilne liitumine karbonüülühenditele: Alkoholide, amiinide liitumise mehhanism: Atsetaalide, enamiinide, imiinide hüdrolüüsi mehhanism: Wolff-Kishneri, Wittifi reaktsioon, liitumine -küllastamata karbonüülühenditele: Keto-enoolne tautomeeria: Alus- ja happekatalüütiline enooli moodustamine: Karbonüülühendite -asendus: halogeenimine, alküleerimine: Maloonsüntees: Karbonüülkondensatsioon: Aldoolkondensatsioon (mehhanism): esterkondensatsioon (mehhanism): Michaeli liitumine: Süsivesikud Süsivesikute...
· I tüübiehk insuliinsõltuv diabeet (u. 10% diabeetikutest)* · II tüübiehk insuliinsõltumatu diabeet (u. 90 diabeetikutest)* · teised tüübid(nt. kõhunäärme kahjustusest põletiku tagajärjel) ·rasedusaegne diabeet Diabeeti on krooniline haigus, mida peab ravima kogu elu. Insuliinihäired on suhkruhaiguste põhjuseks. Insuliini näol on tegemist hädavajaliku hormooniga. See tekib kõhunäärmes ning teda on tarvis toitainete omastamiseks. Süsivesikud lagunevad organismis glükoosiks. Glükoos ehk veresuhkur on rakkude energiaallikaks. Et rakud saaksid energiat, on vaja kõhunäärmel eritada piisavas koguses insuliini. Insuliinivähesuse tõttu ei pääse veresuhkur rakkudesse, organismis on toitu piisavalt, kuid organism ei omasta seda. Organismis on kogu ööpäeva vältel. Süsivesikute rikka toidu tarvitamisel veresuhkru tase tõuseb ning see annab kõhunäärmele teada, et insuliini on vaja eritada. Suhkruhaigetel on veresuhkur
Organism kasutab toitaineid: · kehaomaste ainete sünteesiks; · energeetilistel eesmärkidel. Elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem mis lakkab töötamast, kui energiat väljastpoolt pidevalt ei lisandu. Energiat on vaja selleks, et teha tööd: · liikuda; · biosünteesida; · teostada ainete transporti; · jätkata sugu, jne. Seega on toit inimese kehale nii kütuseks, kui ehitusmaterjaliks. Inimtoidu komponentideks on valgud, süsivesikud, lipiidid, vitamiinid, vesi, mineraalained, mikroelemendid. Makrotoitaineid = põhitoitaineid vajatakse päevas grammides. Mikrotoitaineid = minoorseid toitaineid vajatakse päevas mikro- või milligrammides. Valgud Vitamiinid Süsivesikud Mineraalained Lipiidid Mikroelemendid Vesi 3. Peatükk
Järeldus: Tekkinud valge sade vee lisamisel enam ei lahustunud. See tähendab, et minu katses tekkis pöördumatu denaturatsioon. Seda võib põhjustada liga suur solvendi kogus. 1.2 Süsivesikute Reaktsioonid Töö teoreetilised alused Vastavalt struktuurile jaotatakse süsivesikuid mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Vastvalt vaba aldehüüdrühma esinemisele molekulis jaotakse suhkrud redutseerivateks ja mitteredutseerivateks. Paljud süsivesikud määramiseks kasutatvad reaktsioonid baseeruvasd nende redutseerimisvõimel.Leeliselis keskkonnas redutseeruvad suhkrud metallide ioone.Suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita toimub neutraalses või happelises keskkonnas produktideks on happed.Teine osa meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide moodustumisel süsivesikute kuumutamisel. Mõned aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid.
inimest liigselt sööma. ( Ja on ka maksa ebakõlade peapõhjuseks.) Liigse söömisega antakse aga stressile üha hoogu juurde. Tervislik ehk tasakaalustatud toit koosneb erinevatest toitainetest, mille koosmõju rahuldab inimese kasvamiseks ja organismi tervisliku funktsioneerimiseks vajaliku toiduvajaduse. Toidu peamiseks koostisosadeks on: Vesi, valk, rasv, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained, kiudained.(2) 1.3 Vale toiduvalik põhjustab stressi Stress on organismi häireseisund, mis keha hormonaalse tasakaalu põhjalikult sassi ajab. Stressiga peab võitlema, sest stressihormoonid avaldavad halba mõju kõigile elunditele, enim aga südamele. Õige toiduvalik aitab sellest kõigest hoiduda. Lühiajaline stress võib mõnikord olla isegi hea ja normaalne nähtus, mis parandab keha
tulenevad primaarsest struktuurist, st aminohapete valikust ja järjekorrast. Valkude kindlakstegemiseks lahustes või bioloogilistes vedelikes ja nende aminohappelise koostise iseloomustamiseks kasutatakse mitmesuguseid värvusreaktsioone. Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud on ulatuslik ühendite rühm, kuhu kuuluvad suhkrud, aga ka tärklis, tselluloos ning mitmed teised polüoosid. Vastavalt struktuurile jaotatakse süsivesikud mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Paljud süsivesikutekvalitatiivseks määramiseks kasutatavad reaktsioonid baseeruvad nende redutseerimisvõimel. Reaktsioonitingimustest sõltuvalt tekivad erinevad suhkrute oksüdatsiooniproduktid. Reaktsiooni nimetus Kasutatud reaktiivid Täheldatud muutus Reaktsiooni kemism Valkude reaktsioonid 1) Biureedireaktsioon 1 ml munavalgu Lahus muutus lillakaks tooniks.
Magneesiumi aatomid on seotud nukleiinhapetega. Raua aatomid esinevad punaliblede hemoglobiini koostises. Negatiivselt laetud ioonidest ehk anioonidest on olulised hüdroksüül-, karbonaat-, fosfaat-, kloriid- ja jodiidioonid. Orgaanilised ained Orgaanilised ained koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Bioaktiivsed ained on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid. Bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks (sukrud). Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Olulisemad riboos ja desoksüriboos (viiesüsinikulised). Looduses olulise tähtsusega glüloos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur). Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid.
Biokeemia teadus eluslooduse keemilisest koostisest, biomolekulide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. Biokeemia põhisuunad: 1) staatiline biokeemia uurib elava komponentide ehitust ja omadusi 2) dünaamiline biokeemia uurib metabolismi (ainevahetus) ja energiavahetust organismides 3) funktsionaalne biokeemia uurib biomolekulide muundumisi seoses füsioloogiliste Funktsioonidega. Biokeemia spetsiifilised suunad: Biokeemia põhisuundade seostunud areng on viinud spetsiifiliste suundade tekkele: · bioorgaaniline keemia uurib elutegevuse keemilis-füüsikalisi aluseid biomolekulide tasemel · molekulaarbioloogia uurib biopolümeeride struktuuri ja biofunktsioonide molekulaarseid aluseid · molekulaargeneetika uurib geneetilise informatsiooni ülekandemehhanisme Metabolism Anabloism Bioelemendid Elevas olendis on üle 70...
Referaat Diabeet Carmen Kivstik 16.12.13 Mis on diabeet ehk suhkruhaigus? Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb
(takistades suhkrute muutumist orgaanilisteks hapeteks suus) 5. Jood(-) - osaleb kilpnäärme töös ja kilpnäärmehormoonide ning valkude sünteesis, joodist sõltub väikelaste kasv, vaimne areng, organite kasv ja organismi ainevahetuse kiirus 6. Magneesium(+) - osaleb nukleiinhapete ja valkude sünteesil, reguleerib südamelihase tööd 4. Sahhariidide ehitus, jaotus, näited, ülesanded. Lihtsuhkrud – kõige lihtsamad süsivesikud, koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Glükoos – energiaallikas taimedele, rakkude põhiline toitaine, glükoosist koosnevad kõik suuremate süsivesikute molekulid, üleliigne glükoos ->tärkliseks,glük->sahharoos-lauasuhkur Fruktoos – lihtsuhkur, puuviljasuhkur, puuviljades, mees, õites, marjades, juurviljades Riboos ja desoksüriboos – viiesüsinikulised lihtsuhkrud, RNA ja DNA koostises 1) monosahhariidid – 5-6 süsinikuaatomit. 2) disahhariidid – 2 liitsuhkrut
moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik: Võtan 2 katseklaasi, esimesesse valan 2 ml fruktoosi lahust, teisesse 2 ml sahharoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisan 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi. Loksutan hoolikalt. Hoides katseklaasi kaldasendis lisan tilkhaaval 1 ml konts. H2SO4. Happe ja lahuse piirpinnal tekkis violetne kiht. Järeldus: Happe ja lahuse piirpinnale violetne reaktsiooni produkt, seetõttu võib väita, et uuritavates lahustes esinevad süsivesikud. 1.2.2. Osasoonide saamine. Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju on lähtesuhkrule iseloomulik. Osasoonide tekkimise reaktsioon on kaheetapiline: · esmalt toimub reaktsioon C-1 paikneva aldehüüdrühma kaudu ja formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
