Töö käik: Katseklaasi valati 2 ml munavalgu lahust. Ettevaatlikult, tilgakaupa ja segu pidevalt loksutades lisati orgaanilist solventi kuni sademe tekkimiseni. Seejärel segu lahjendati veega. Sade lahustus osaliselt. Järeldus: Põhjus, miks sade täielikult uuesti ei lahustunud, võis olla orgaanilise solvendi kiires lisamises. 1.2 SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Süsivesikud on ulatuslik ühendite rühm. Organismides on süsivesikud energiaallikaks ja energeetiliseks varuaineks, taimedes selle kõrval ehitusmaterjalideks. Struktuuri alusel jaotatakse süsivesikud mono-, oligo- japolüsahhariidikes. Monosahhariidid on lihtsuhkrud, millede molekuli üldvanem võib olla sama, aga erinevused on stereostruktuuris ja seetõttu võivad ka omadused erineda. Molekuli ehituselt võivad nad olla väga erinevad (lineaarsed, polühürdoksüaldehüüdid, tsüklilised jne.). Oligosahhariidi molekulid koosnevad monosahhariidi jääkidest
Toidust saab · Molekule energia saamiseks (süsivesikud, rasvad) · Rakuehituse lähteaineid (valgud) · Vitamiine (organism toodab ise vaid mõningaid nt D, K, B12) 7 · Mikro- ja makroelemente organismi normaalseks talitluseks SEEDEKANAL Suu · Hambad peenestavad toidu · Keel segab ja maitseb · Sülg niisutab, ensüüm amülaasi toimel hakkavad lõhustuma süsivesikud N Neel · Lahknevad toidu ja õhu teed Söögitoru · Toit liigub makku · Erituv lima soodustab toidu liikumist Magu · Toit püsib maos umbes 3-4 tundi · Mahutab 1-3 liitrit · Mao seinte lihased segavad toidumassi · Mao limaskestas toodetav soolhape hävitab baktereid · Ensüüm pepsiini toimel hakkavad lõhustuma valgud Maohaavandite põhjused
Nende kõrval on enamlevinud keemilised elemendid on lämmastik, fosfor ja vääval. Seega leiduvad orgaaniliste ühendite koostises kõik makroelemendid. Orgaanilist ainet iseloomustab: Ainult elusorganismides tekkinud Sisaldavad alati süsinikku (C) Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat (O reageerimine, põlemine) C on seotud nelja kovalentse sidemega Bioaktiivsed ained ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid, süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Makroelemendid ja nende ülesanne organismis Süsinik keskne eluelement kuulub kõikide biomolekulide (valkude, rasvade, süsivesikute) koostisesse. CO2 fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lpp-produkt. Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete (O...H; N...H) moodustumises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse
SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Ainevahetusest ehk metabolismist 2.1 Ainevahetuse tüübid 3. Orgamismide energiaallikad 4. Ainevahetuse protsessid 5. Süsivesikud 6. Kiudained 7. Aminohapetest 8. Valkude tarbimine 9. Lipiididest 10. Vitamiinide tähtsusest toidus 11. Kasutatud kirjandus 1 .SISSEJUHATUS Söömine on inimesele tavaliselt peamine energiaallikas. Ei saa seega öelda, et ta väga tähtis ei ole, kuigi mitte nii tähtis, et kulutada sellele suur osa oma ajast. Samas oled see, mida sööd. Et kvaliteetse energiaga ennast laadida ja säilitada hea enesetunne, peab toidus valikuid tegema
Tervise ja kehalise vormi kohapealt on aeroobne ainevahetus oluliselt efektiivsem võrreldes anaeroobse ainevahetusega. Mida hiljem ( suurem jooksutempo) lülituvad töösse anaeroobsed protsessid, seda parem on sportlase aeroobne töövõime. Aeroobne energiatootmine - Kui annad kehale mõõduka koormuse, siis saab keha toota energiat aeroobselt - ehk energiat sisaldavate ühikute lõhustamine (peamiselt süsivesikud ja rasvad) toimub hapniku juuresolekul. Hapnik on siin väga oluline. Rasvadest saab süsivesikutega võrreldes 2 korda rohkem energiat, samas aga ei suuda keha rasva molekuli lõhustada, kui tal pole selleks piisavalt hapnikku. Aeroobse ja anaeroobse energiatootmise vaheline piir on füüsiliselt tuntav! Seda nimetatakse ka anaeroobseks läveks ehk kui koormus veel pisut kasvab, siis läheb energiatootmine üle anaeroobseks. Kuidas ära tunda
Kõhunäärme lisajuha. Soole sisaldis on neutraalne või veidi aluseline. Peensool Peensoole ehitus: Läbimõõt 4-5 cm. Kurdude pinnal on soolehatud. Soolehatu ehitus: pealt katab äärishatu kiht, nende vahel limatootvad karikrakud. Hattude vahel on soolekrüptid. Hattude sisse ulatuvad verekapillaarid, närvid, tsentraalne lümfisoon, ka kohev sidekude tungib epiteeli vahele; limaskesta lihaskiht (silelihased). Toitainete imendumine: toimub 12-sõrmikus ja tühisooles. Süsivesikud imenduvad läbi harjasääris rakkude glükoosi või muu ühendina. Lipiidid imenduvad lümfijuhasse, sealt verre.Valgud imenduvad aminohapetena. Imenduva veel rasvaslahustuvad vitamiinid ( ADEK) Toitainete lagundamine: Suus süsivesikud, C Magu valgud, P Peensool lipiidid, CLP Jämesool Algab jämesoole-umbsoole klapist. See on lihaseline. See takistab seedimatutel osakestel peensoolde tagasi minna.. Jämesoole peenehitus: Soolenäärmed, kus toodetakse lima
Ühest keskmisest einest, mis sisaldab keskmise suurusega hamburgerit, keskmises suuruses friikartuleid ja keskmises suuruses Coca-Colat, saab inimene 40 g rasva, millest 12 g on küllastunud rasvhapped. See näitab, et normaalne transrasvhapete kogus on juba ületatud 4)Süsivesikud Samuti sisaldab kiirtoit palju süsivesikuid. Nad täidavad organiismis ka palju funktsioone, mqned neist te näete siin Süsivesik ei ole seesama, mis suhkur. Kogu päevasest tarbitavast toiduenergiast peavad süsivesikud katma 5560%. Meie organism, eriti aga aju, vajab pidevat glükoosiga varustamist, tagamaks efektiivse ja tulemusliku toimimise. Süsivesikute parimaks allikaks toidus on teraviljatooted, kartul, köögiviljad, puuviljad ja marjad, mis sisaldavad rikkalikult vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid ja antioksüdante. Üks eine sisaldab 125 g süsivesikuid. See moodustab 41% päevasest kogusest. Normaalne protsent peaks olema üks kolmandik päevasest kogusest ehk ~33%. 5)Suhkur
· täidab raku sisemuse (tsütoplasma, raku vaheruum) · taimedel lähteaine fotosünteesiks · hea lahusti · tagab raku siserõhu · temperatuuri regulatsioon (higistamine · osaleb loomade paljunemises · kaitseülesanne (pisaravedelik, liigesevõie) · ringeelundkonna töös (veri, koemahlad) 3. Sahhariidid ehk süsivesikud taimede tähtsaim ehitusmaterjal (7590%) Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid glükoos e viinamarjasuhkur sahharoos e roosuhkur, tselluloos - looduses levinuim peamine energiaallikas polüsahhariid, taimede vartes fruktoos e puuviljasuhkur maltoos e linnasesuhkur kitiin - lülijalgsete toes,
Ainevahetus 1. Mis on makrotoitained, mis on mikrotoitained? Vastus: Makrotoitained on ained, mida inimene peab iga päev saama suuremates kogustes. Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi. Mikrotoitained on ained mida organism vajab tunduvalt väiksemates kogustes - need on vitamiinid ja mineraalid. 2. Milleks organism kasutab süsivesikuid? Valke? Rasvu? Vett? Vastus: Süsivesikud on peamine energiaallikas. Süsivesikute lõhustamisel saadakse energiat kõige kiiremini. Valgud on organismi peamine ehitusmaterjal. Neid on vaja rakkude moodustamiseks. Nii rakuseinad kui ka rakuplasma koosnevad suures osas valgust, eriti rohkesti on valku lihasrakkudes. Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtsad. Rasvad annavad kaaluühiku kohta kõige rohkem energiat. Organis talletab neid enamasti kõhuõõne piirkonnas.
organismi veevajadus on ...? Suureneb. Inimorganism saab vett ... vastus eelpool ... aga ma ise arvan et see on lipiidid, sest kirjas on et lipiidid on endogeense vee potentsiaalseks reserviks organismis. Milline süsivesik on organismi jaoks keskne? Glükoos. Mitu protsenti energiat ööpäevas vajab inimorganism? 10-15 %. Kas väide, et kõik süsivesikud võib nimetada ka suhkruks ... on vale. Milles seisneb lipiidide tähtsus organismis? Lipiidid tagavad pikaajalist energia vajadust organismis. Millised biomolekulid tagavad inimorganismis ... Valgud. ... Kaltsiferool (Vitamiin D) Millist vitamiini vajavad suitsetajad? C vitamiini. Ööpäevane veevajadus täiskasvanule on 30 ml/kg.
Süsivesikud ehk sahhariidideks nimetatakse orgaanilisi aineid, mis koosnevad C, H, O ning milles H ja O vahekord on nagu vees H2O. Üldvalem CnH2nOn ehk Cm(H2O)n polühüdroksükarbonüülühendid Liigitus: Monosahhariidid ehk Oligo ehk di-sahhariidid Polüsahhariidid monoosid C6H12O6 glükoos C12H22O11 nC6H12O6 -> (C6H10O5)n + C6H12O6 fruktoos C6H12O6 + C6H112O6 -> nH2O C12H22O11 + H2O Tärklis, tselluloos Keemilised omadused: glükoosi eeskujul 1) -CHO rühma tõttu oksüdeeruvad a) b) Cu(OH)2 t->CuO+H2O 2) Redutseeruvad H2 toimel 3) Reageeri mineraalhapetega ja hüdroksiididega, kus 4 ja 5 C asendatakse metalli ja happega moodustavad estreid. 4) Käärimine a) C6H12O6 -> 2C2H5OH + ...
Toitained ja ensüümid tagavad ainevahetuse. Üldine ainevahetus. Toiduained: Loomsed: Taimsed: Liha Teravili Kala Aedvili Muna Puuvili Piim Toitained Makrotoitained: Mikrotoitained: Vesi Vitamiinid Süsivesikud Mineraalid Rasvad Valgud Toidu energeetiline väärtus ehk kalorisus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustumisel. Kõige kaloririkkam toit on rasvane toit. Ensüümid: · Inimorganismis on ligikaudu 2100 erinevat ensüümi. · Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsio...
........................................................................6-8 1.1 Organismi energiavahelduse rahuldamine...................................................6 1.2 Organismi varustamine ehitusmaterjaliga....................................................6 1.3 Organismi varustamine mineraalainete ja vitamiinidega.............................7 1.4 Organismi vedelikutasakaalu säilitamine..................................................7-8 2. Süsivesikud.................................................................................................................9 2.1 Tähtsus organismis....................................................................................9 2.2 Kiudained ja nende tähtsus...... .................................................................9 2.3 Süsivesikute omastamine........................................................................10 3. Valgud..................
Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund. Füüsiline tervis: kehalise liikumisega, tasakaalustatud toitumisega, õige töö ja puhkereziimiga, positiivse eluhoiaku ja mõtlemisega, alkoholi, nikotiini vältimisega. Vaimne tervis: tajuda ja mõista reaalsust, õppida juurde uusi asju, teadvustada iseennast, hakkama saada pingelises olukorras Toitumine Inimeste igapäevased vajadused Vitamiinid Süsivesikud Kiudained Valgud Rasvad Toidupüramiid Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid, mida organism vajab. Liikumine Vähendab seljavalu Alandab depressiooni Tugevdab südant Tugevdab lihaseid Alandab vähki haigestumise riski Kokkuvõte Eluviisi moodustavad inimese harjumuseks kujunenud tegevused. Ksutatud allikad http://www.kogu.ee/index.php?id=10955 http://www.toitumine.ee/ http://www.miksike.ee/documents/main/referaa
Pekaanipähkel Merit Martin KK11-PE Kasvab Indias, Hiinas, Ameerikas, Portugalis, Prantsusmaal, Itaalias, Kreekas ja Sotsis Väliselt sarnaneb kreeka pähkliga, kuid on pisut piklikum ja käärud on vähem sopistunud On ka veidi pehmem ja magusam Kõrge tsingi ja B1 vitamiini sisaldus. Rasvasisaldus 70% Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: Pekaanipähkel Vesi 4,8 Kalorid 684 Rasvad 67,6 Valgud 7,8 Süsivesikud kokku (imenduvad) 18,2 (9,2) Tüüpiline tk kaal (g) dl(tervetena)=40g Pekaanipuu Pekaanipuu on väga kõrge, kasvab 20-40m Õied on tuultolmlevad Ei ole päris pähkel vaid luuviljaline Seda ümbritsevad kesttad Terad on ovaalsed / piklikud 2,6-6cm pikad ja 1,5-3cm laiad Väliskestad on 3-4mm paksusest, väljast roheline ja muutub pruuniks valmimisel Tänan tähelepanu eest! :)
Eluks olulised süsinikuühendid Autorid: Kätlin Laast Kärt Kotsin Bruno Tinnuri Põhiliigid Sahhariidid Rasvad Valgud Sahhariidid Sahariidid(süsivesikud) ehk suhkrud. Koosneb C, H, O. Sisaldavad palju OH-rühmi. Glükoos C6H12O6 Leidub taimedes 5 süsiniku aatomit ja üks hapniku aatom Ravimitööstus Fruktoos C6H12O6 Leidub puuviljades Magusaim Glükoosi ja fruktoosi 1:1 segu on mesi Sahharoos Tavaline suhkur C12H22O11 Suhkrupeet ja suhkruroog Laktoos Maltoos Tärklis Polümeer C6H10O5 Kliister Taimedes varuaine Toitaine Tselluloos Looduslik sahhariid C6H10O5 ...
paprikas 180 1,3 2,34 0,5 veiniäädikas 50 0,4 0,2 0 suhkur 14 0 0 0 tomatipasta 30 2,1 0,63 0,4 maisitärklis 10 1 0,1 0 Kokku 91,132 Rasvad Süsivesikud Toiduenergia kcal retseptis 100g retseptis 100g retseptis 25,2 0 0 142,5 570 40 0 0 907,3 453,65 0,05 20,4 2,04 101,6 10,16 0,592 7,1 11,36 35,9 57,44 0,34 6 10,2 31,1 52,87 0,9 6,4 11,52 149,9 269,82 0 0,6 0,3 4,1 2,05
Järeldus: Sade ei lahustu uuesti, sest toimus pöördumata denaturatsioon. Lisaks sellele see võib olla seotud sellega, et orgaaniline solvent oli lisatud kiiresti (aga mina olen kindel, et see ei ole nii). või suures koguses tekitab solvendi kõrge lokaalse kontsentratsiooni, võib toimuda valgu pöördumatu denaturatsioon ja sade ei lahustu enam täielikult. Süsivesinikute reaktsioonid Süsivesikud on ulatuslik ühendite rühm. Organismides on süsivesikud energiaallikaks ja energeetiliseks varuaineks, taimedes selle kõrval ehitusmaterjalideks. Struktuuri alusel jaotatakse süsivesikud mono-, oligo- japolüsahhariidikes. Monosahhariidid on lihtsuhkrud, millede molekuli üldvanem võib olla sama, aga erinevused on stereostruktuuris ja seetõttu võivad ka omadused erineda. Molekuli ehituselt võivad nad olla väga erinevad (lineaarsed, polühürdoksüaldehüüdid, tsüklilised jne.). Oligosahhariidi molekulid koosnevad monosahhariidi jääkidest
1. PEAMISED TOITAINED JALGPALLURI TOIDULAUAL 1.1 SÜSIVESIKUD Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks. Nende varud kehas on piiratud- lihas ja maks. Toiduga süsivesikutest saadav energia on peamiselt tärklisest ja suhkrutest ning vähem kiudainetest ja suhkrualkoholidest. Peamised süsivesikute allikad on terviljad ja kartul. Puuviljad, puuviljamahl, marjad ja piim annavad samuti suhkruid (mono- ja disahhariide). Kogu päevasest tarbitavast toiduenergiast peavad süsivesikud katma 50-60%. Kõige levinum süsivesik on glükoos, mis on organismi peamine ,,kütus". Glükoosist saab energiat kõige kiiremini, rasvadest aeglasemalt. Kuna jalgpall on loomult kiire ja intensiivne mäng, siis enamik energiavajadustest kaetakse glükoosi varal. Enne mängu või treeningut peavad olema glükoosi varud maksimaalselt täidetud. Jalgpallurile soovitatavad süsivesikuterikkad toidud on: * supid * riis *pastad *pudrud *kartul * müslid * värsked puu-ja köögiviljad
pentaglütsiiniga 3D kesta moodustavad ca 20 kihti D aminohapped resistentsus proteaaside suhtes Lüsotsüüm atakeerib glükos. sidet Penitsilliin inhibeerib peptidoglükaani sünteesi Glükoproteiinid 170% massist süsivesikud Glükoos mannoos enamus sekreteeritavad valgud galaktoos fukoos siaalhape seotud kas O või Nglükosiidse sidemega N atsetüülgalaktoosamiin Natsetüülglükoosamiin O seoseline: side Ser või Thr jäägiga Nseoseline: side Asn jäägiga Inimese ABO süsteemi veregrupi antigeenid Rakkude välispinnale eksponeeritud sahhariidid funktsioneerivad kui molekulaarsed markerid O tüüp ei ole antigeenne
K+ säilitab kudede pinget. Soodustab vee eritust kudedest. Oluline lihaste talitluses. Fe2+ oluline hingamisprotsessides. Kuulub hemoglobiini koostisesse. (O2 transport). Zn2+ oluline immuunsüsteemis. P oluline element orgaanilistes ühendites ja energiavahetusprotsessides. Kuulub luude koostisesse. F skeleti ja hammaste vastupidavus. Cl- lihaste pinge säilitamiseks. Soolhappe moodustamiseks maos. I- vajalik kilpnäärmehormoonide moodustamiseks. Orgaanilised ained. Süsivesikud ehk sahhariidid. Fruktoos on puuviljasuhkur. Glükoos on viinamarjasuhkur. Maltoos ehk linnasesuhkur. Laktoos on piimasuhkur. Tärklis on taimedesse talletunud valuaine. Taime rakukestad on tselluloosist. Kitiinainest on mardikate kestad. Seentel kitiinainest rakukest. Glükogeen- loomne valuaine, talletatakse maksa ja lihastesse. Süsivesikute funktsioonid ehk ülesanded. 1. Energeetiline. Enamikes organismides põhiliseks energiaallikaks (17,6 Kj/g) 2. Toitefunktsioon
Kui toiduga saadakse pikka aega liigselt kolesterooli, ladestub see veresoonte seintele, põhjustades kõrget vererõhku ja teisi südame-vereringekahjustusi. Päevane toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg. Palju kolesterooli sisaldavad loomsed rasvad, mistõttu tuleks piirata rasvase liha, juustu, munakollase, subproduktide tarbimist. Süsivesikud: Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikana. Süsivesikuid leidub põhiliselt taimses toidus. Toidus esinevad süsivesikud monosahhariididena: glükoos, fruktoos; disahhariididena: sahharoos, laktoos, maltoos ja polüsahhariididena: tärklis, kiudaine. Mono- ja disahhariidid põhjustavad hambakaariest, seepärast on eriti tähtis suuõõne hügieen, ületarbimine põhjustab liigset kehakaalu. Kiudainerikas toit: -tekitab täiskõhu tunde andmata liiga palju toiduenergiat -aitab vältida kõhukinnisust ja mõnda vähivormi -soodustab kolesterooli väljutamist organismist -tõstab glükoosi tolerantsust
paiknevad puu- ja köögiviljad. Toidupüramiidi kolmandal korrusel on kala, liha ja lihatooted, muna, piim ja piimatooted. Püramiidi tipus on suhkur, maiustused, karastusjoogid ja lisatavad toidurasvad. Toiduained sisaldavad toitaineid. Igal toitainel on organismis oma ülessanne. Toitained on: süsivesikud, valgud, rasvad, vitamiinid, mineraalained ja vesi. Süsivesikud on peamiseks energiaallikaks. Süsivesimute varu on organismis väike ja seetõttu tuleb neid süüa igapäev. Süsivesikud on olulised lihaste ja aju töös. Kiirendades toidu liikumist läbi soolestiku, aitavad kiudained ära hoida kõhukinnisust. Valgud on vajalikud rakkude ja kudede ehitamiseks ning mõjutavad ainevahetust. Organismis tekkivad valgud transspordivad elutähtsaid aineid ning kaitsevad inimest haigestumise eest. Rasvad on energia varuaine ja nad reguleerivad ainevahetust. Toidu valmistamisel säilitavad nad toid värvuse ja lõhna.
süsivesikud 14,0 g 8 suhkrud 14,0 g valgud 2,9 g sool 0,1 g 7.2.2 Tere maitsestamata AB-jogurt 3,0% 100 g toodet sisaldab keskmiselt: Energia 64,0 kcal Rasvad 3,0 g küllastunud rasvhapped 1,6 g süsivesikud 4,7 g suhkrud 4,7 g valgud 4,5 g 7.2.3 Meloodia rukkileiva ja sarapuupähklitega jogurt 2,0% 100 g toodet sisaldab keskmiselt: Energia 94,0 kcal Süsivesikud 16,0 g Valgud 3,1 g Rasvad 2,0 g 7.3 AS MAAG Piimatööstus 7.3.1 Farmi Köögi Kreeka jogurt, rasva 10% 370 g 9 100 g toodet sisaldab: Energiat 503 kJ/121 kcal Rasvu 10 g Süsivesikuid 4,5 g Valke 3,3 g 7.3.2 JÄNKS Vaarikamaitseline jogurtishake 180 g 100 g toodet sisaldab: Energiat 350 kJ/ 83 kcal Rasvu 3 g Süsivesikuid 10,8 g Valke 3,1 g
Anorgaaniliste ainete põhiosa mood. vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem: valke. Enim levinud valgud: LIPIIDID(rasvad, õlid & vahad) SAHHARIIDID( glükoos, tärklis, tselluloos). DNA- pärilikkuse kandja. RNA- molekulidel on oluline roll päriliku inf. avaldumises. VESI: täidab rakus erin. funkt.- hea lahusti & osaleb enamikus keem. reaktsioonides. Peamised ORGAANILISED ained on: süsivesikud, lipiidid, valgud Ja nukleiinhapped. BIOMOLEKULID: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVSED AINED: ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid SAHHARIIDID ehk SÜSIVESIKUD on orgaanilised ühendid, mille Koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. / täidvad organismis: 1.transpordifunktsiooni, 2. ehituslikku f., 3. kaitse f., 4. energeetilist funktsiooni. Mono- , oligo-, polüsahhariidid. Mono ja oligo valdavalt magusamaitselised= suhkrud.
INIMENE JA TOITUMINE Inimese toidu energia hulk peaks iga kord süües erinema. Hommikusöögile langegu ligikaudu 30% päevas vajaminevast energiast Lõunasöök peab andma enamiku u. 50% päevas valaminevatest kaloritest. Õhtueine peaks olema mahult ja kalorluselt kõige väiksem. Teismelise toitaine vajadus on eriti suur,sest nende kehaline areng on kiire TÜDRUKUD: 14-17 aastased--peaksid päevas sööma vähemalt 2600 kalorit Kas me ka teame mida me endale sisse sööme ?? Nüüd siis lähemalt ainetest mis on meie tavapärases toidus: SÜSIVESIKUD: Süsivesikud on magusad ja nendest saab organism energiat(sinna hulka kuuluvad ka suhkur nig tärklis) Süsivesikuid saame me leivast ning teistest jahutoodetest,kartulist,marjadest ja puuviljadest ning loomulikult ka maiustustest,mis täna päeval on eriti ebatervislikud nt. Suurtemates poekettides müügil olev virsikutarretise pulber sisaldab väga ebatervislike E-aineid mis võivad põhjustada ninakinnisust, aller...
(Ala)lõuaalune nääre kaal u.15g., asub mõlemal pool nägu alalõualuu nurga all, suupõhjalihastest allpool. Juha avaneb suupõhjas keelealusel lihakesel. Keelealune nääre kaal u.5g., asub suupõhjas limaskesta all, suupõhjalihastest ülevalpool, tal on palju väikeseid juhasid mis avanevad suupõhja keelealusel kurrul. Kui palju toodetakse ööpäevas sülge? 1,5L 9. Milliste toitainete lõhustumine algab sülje toimel? Süsivesikud 10. Neelu asend Ühendab suuõõnt söögitoruga ja ninaõõnt kõriga, olles ainsaks kohaks, kus õhu ja toiduteed ristuvad 11. 1. osad ninamine osa e. ninaneel suumine osa, ulatub pehmesuulaest kõri juurdekäiguni kõrimine osa, on neelu alumine kõige pikem ja kitsam osa, mis paikneb kõri taga ja kõriga ühendab teda kõri juurdekäik. 12. Mis on ja millest koosneb lümfoidne neelurõngas? Mis on selle funktsioon?
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS K-07B Älis Erk KARASTUSJOOGID Referaat Uuemõisa 2009 Sisukord Ice tea black tea peach taste 1.5 L........................................................................................................3 Karboniseeritud ja mineraliseeritud vesi ,,VÄRSKA" 1.5 L................................................................4 Fat burner 3000 fitness drink 500 ml...................................................................................................5 Schweppes RUSSCHIAN 1.5 L...........................................................................................................6 GIN safari long drink 0.5 L 5.6% vol...................................................................................................7 Sprite 2L.................................................................................................................................
Sokolaadid. 1. Fazeri purustatud pähklitäidisega piimasokolaad ,,geisha’’.100g-s 40% sokolaadi – Koostisosade tekst on raskesti loetav,kuna tekst on väikses kirjas.Kirjasuurus võiks suurem olla. Toitainete koostis: 100g kohta- Energia 2312 kj/554 kcal Rasva 35 g Küllastunud rasvhapped 18 g Süsivesikud 47 g Millest suhkrud 45 g Proteiini 8,1 g Soola 13 g Lisaained: emulgaator(letsitiin sh soja),lõhna ja maitseained,täispiimapulber,sarapuupähklid 12%. 100g kohta kaloreid- 2312 kj 2. Laima piimasokolaad mustsõstratükkidega .Toiteväärtus 100g kohta 2184 kj- Kiri on samuti liiga väike ja raskesti loetav. Toitainete koostis 100g kohta: Energiasisaldus 2184 kj / 522 kcal Rasvad 29,3 g Küllastunud rasv 16,9 g 11g kohta:
arvamust tarbitud toidu koguste ja saadud ainete kohta. Pikki aastaid ,,üritatud" dieetidest on jäänud erinevaid söömisharjumusi, mis kõik koos andsid programmi abil hea ülevaate minu söömisharjumuste ja toidueelistuste kohta. Märkisin tabelisse ülekulu punasega, normaalse kulu rohelisega ja alakulu kollasega. Kasutan toitumispäeviku programmi edaspidi oma toidusedeli korrastamiseks. Päev Energia kcal süsivesikud rasvad valgud esmaspäev 100% 52.3% 34.2% 13.4% teisipäev 100% 40.7% 32% 27.3% kolmapäev 100% 54.6% 26.6% 18.8% neljapäev 100% 41.2% 47.9% 10.9% reede
SÜSÝNÝK Hanna Ulrika Eltmaa, 11B Süsinik kui keemiline element Moodustub kolme heeliumi tuuma ühinemisel Väliskihis neli elektroni Oksüdatsiooniaste saab olla vahemikus 4 kuni +4 4 keemilist sidet kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 12 ja 13 10 miljonit erinevat ühendit Taimede, loomade ja inimeste rakud Süsiniku keemilised sidemed Süsivesikud, rasvad, aminohapped Kofeiin Süsinik lihtainena Allotroopia Teemant Grafiit Fullereenid ja nanotorud tuntuim fullereen C60 Süsiniknanotoru Teemant Grafiit Väga kõva materjal · Süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm
- Tekivad organismides, - Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat. BIOAKTIIVSED AINED - Väga väikestes kogustes mõjutavad organismi elutegevust. Nt ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid. SÜSIVESINIKUD ehk SAHHARIIDID - Orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku. * Loomad kasutavad niisuguseid toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis energiaallikana. * Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise. Süsivesikud on looduses enim levinud orgaanilised ühendid (75% - 90%). MONOSAHHARIIDID - Lihtsuhkrud. Sahhariidid jagunevad: - Monosahhariidid (C6H12O6 - GLÜKOOS ehk viinamarjasuhkur); - Oligosahhariidid; - Polüsahhariidid.
Toitained ja ensüümid * ainevahetuseks nim. kõiki organismis toimuvaid keemilise muutus, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga * toiteainetest saadakse keha ülesehitamiseks vajalikud ained ja energiad. · toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning, mille lõplikul lahustamisel hapniku kaasabil vabaneb energia. · Makroaine e. vesi, valk, süsivesikud ja toidurasvad · Mikrotoitained e. vitamiinid ja mineraalid *toidu energeeriline väärtus e. kalorlus ongi energia hlk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustumisel. Ensüümidest · ensüüme on vaja paljude keemiliste reaktsioonide toimumiseks · ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumist, jäädes ise samal ajal muutumatuks. · Inimorganismis on ligikaudu 2100 erinevat ensüümi
Kasutamine Kõige rohkem kasutatakse viinamarju veini tootmisel. Antiikajal valmistati peamiselt punast veini, aga kreeklaste ja roomlaste lemmikjoon oli tume vein. Kääritamiseks pandi viinamarjamahl suurtesse väävliga töödeldud savitünnidesse ja viidi keldrisse Toiteväärtus Väärtus Toitained 100 g kohta Kalorsus 69 kcal Vesi 80,54 g Süsivesikud 18,10 g Fruktoos 8,13 g Glükoos 7,20 g Kiudained 0,9 g Valgud 0,72 g Tuhk 0,48 g Lipiidid 0,16 g Sahharoos 0,15 g Tänan kuulamast!
Bioloogia teadus, mis uurib elu. Pärilikkus eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohasel järglased sarnanevad ehituse ja talituse poolest vanematega (pärilikkuse kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid). Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. 1. Paljunemine 2. Aine- ja energiavahetus 3. Rakuline ehitus 4. Kasvamine ja areng 5. Reageerimine 6. Kohanemine 7. Keerukas ehitus ORGANISIMIDE ÜLESEHITUS 1. Biomolekulid ( valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, hormoonid, sahhariidid jt ) keerulise ehituse ja mitmekesiste omadustega. 2. Organellid rakuosad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( nt tuum ) 3. Rakk kõige väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused. 4. Kude (lihaskude) 5. Organ (maks, neerud, süda) 6. Organsüsteem (närvi-, immuunsussüsteem, seede-, liikumis-, katte-, eritus-, sigimiselundkond ja vereringe) 7. Organism (hormoonid ja närvisüsteem) 8
ning selleks, et püsida terve ja tugev. Toit varustab meie organisimi elutähtsate toitainetega. Põhilised toitained on järgmised: süsivesikud, rasvad, valgud ( täpsemalt valiin, leutsiin, isoleutsiin, treoniin, metioniin, fenüülalaniin, trüptofaan ja lüsiin), 15 mineraalset elementi ning 17 vitamiini, seega kokku üle 40 elutähtsa aine. [1:14] 2.2 Millest toit koosneb? Toidus leidub palju erinevaid aineid, mis jagunevad kahte põhilisse gruppi. Suured ehk makrotoitained on süsivesikud, rasvad, valgud ja vesi. Väiksed ehk mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalnained. Peale toitainete leidub toidus veel palju väärt aineid, sealhulgas happeid, fermente, õlisid, kiudaineid jms, mis koostöös kõikide teiste eluliste toitainetega hoiavad organismi elutegveuse normis-tugeva ja tervena. [1:14-15] 2.3 Mida toit meile annab? Nagu me juba teame, et meie igapäevane toit koosneb peamiselt kolmest suuremast toitainegrupist, milleks on valgud, süsivesikud ja rasvad
3.2 Energia ja süsivesikute hulga arvestamine dieedi koostamisel Ööpäevane rasvavajadus on 1 gramm ühe kilogrammi kehakaalu kohta, millest 50 % peaks moodustama silmaga nähtav rasv ja 50 % peitterasv. Ööpäevane valguvajadus on 1-1,2 grammi ühe kilogrammi kehakaalu kohta. Laste puhul on valguvajadus suurem, kuni 2 grammi ühe kilogrammi kehakaalu kohta. Ööpäevasest energiavajadusest peaks moodustama 50 % süsivesikud, 20 % valgud ja 30 % rasvad (Joassoone ja Täht 2003). Ööpäevane toiduainete kalorsus on soovitatav jagada 5-6 toidukorrale päevas eeldusega, et inimesel on tavaliselt hommikupoolikul suurem füüsiline koormus. Ülekaalulised inimesed võivad hilisõhtuse eine ära jätta. Süsivesikute arvestamiseks toidus on väljamõeldud leivaühikute süsteem. Seda süsteemi kasutades alustatakse energiavajaduse arvutamisest. Saades teada vajaliku süsivesikute,
Isumahl- maomahla eritumine, mis tekib reflektoorselt enne toidu makku jõudmist. Pidev isumahla esile kutsumine on kahjulik! nt. pidev nätsu närimine. Mao sekretoorse talitluse faasid : 1) reflektoorne faas- ( tingitud refleks) isumahla eritumnine seotud kellaajaga 2) keemiline faas -seotud toiduga maos( oluline toidu koostis a) rasvane pidurdab seedimist maos, pärsib maomahla eritumist b) ekstraktiivained kutsuvad esile maomahla eritumise( supp, puljong). Süsivesikud läbivad mao ruttu( puuduvad seedeensüümid), kõige kauem maos rasvad. Kanegealkohal pidurdab, kerge alko kiirendab seedeprotsesse maos. 4. Seedimine sooletraktis (12-sôrmiksooles, peensooles, jämesooles). Maos segatakse toit maomahlaga, tekib toidukört e. küümus, mis püsib seal kuni 10 H ja liigub sealt edasi läbi lukuti (maolihaskesta kokkutõmmete abil) kaksteistsõrmiksoolde. 12-sõrmiksoolde suubuvad nõred ja nende ülesanded: 1
vabaneb vähemalt 30kJ energiat. ATP- universiaalne energia ülekandja (edeniintrifosfaat) ATP on nukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest (adeiin), süsivesikust(riboos) ja 3 fosfaat rühmast. Osaleb biomolekulide tekkel, ainete aktiivsel trantspordil, lihasrakkude töös. Dissimilatsioon- katapolism. Organismis toimuvad ainete lagundamise protsessid (lõhustamine).energeetilisel eesmärgil. Lähteaine glükoos. Süsivesikud 17,6kJ/g Lipiidid 38,9kJ/g Valgud 17,6kJ/g. Glükolüüs esmaseks energiaallikaks glükoos, aeroobne(toimub tsütoplasma võrgustikul), anaeroobne. Tsitraadi tsükkel . toimub mitokondri maatriksis. Püroviinamarihape laguneb co2 ja eraldub vesiniku aatomeid, mis seotakse NADi poolt. Hingamisahela reakstioon toimub mitokondri harjakestel.
Eukarüootne loomarakk Eukarüootn e päristuumne Raku- ehk plasmamembraan *Moodustub fosfolipiidsest kaksikkihist. *Fofolipiidi molekulide vahel paiknevad korrapäratult erinevaid ülesandeid täitvad valgud. *Süsivesikud (oligosahhariidid) membraani välispinnal Rakumembraani funkstioonid *Ümbritseb, piiristab rakku => Säilitab raku kuju, hoiab ära tsütoplasma laialivalgumise *Kaitseb rakku välismutuste eest. *Välispinnal olevad retseptorid (valgud või oligosahhariidid) seovad väliskeskkonnast hormoone, tõvestavaid baktereid, viirusi. *Liikumisfunktsioon amööb kulenditega *Tagab kudedes rakkudevahelised ühendused kurdude ja sopistuste abil. *Fago- ja pinotsütoos membraan sopistub sisse ja ümbritseb tahked või vedelad aineosakesed. Moodustub põieke. Iseloomulik amööbidele, leukotsüütidele. *Tagab raku ja väliskeskkonnavahelise aine- ning energiavahetuse Difusioon- Gaasiliste aineosakeste liikumine läbi me...
Tallinna Ülikool Toitumise alused Päevalilleseemned Päevalill on üheaastane taim, mis pärineb Mehhikost ja Peruust ning seda peetakse üheks esimeseks kultuurtaimeks, mida USA aladel kasvatama hakati. Indiaanlased on kasutanud päevalille üle 5000 aasta. Euroopas hakkasid päevalilli esimesena kasvatama hispaanlased. Päevalilleseemned sisaldavad umbes 40% õli, mis on viimasel ajal väga tuntuks saanud, sest see koosneb küllastamata rasvhapetest ja pakub suurel määral kaitset arteriaalsete haiguste vastu. Seemned on rikkad mitmete vitamiinide poolest. Neis sisalduv E vitamiin võitleb vananemise vastu, noorendab immuunsüsteemi. B rühma vitamiine leidub päevalilleseemnetes rikkalikult. Väga rikkad D-vitamiini sisalduse poolest. Toitumisalane teave 100 grammi kohta: Energiasisaldus 2531,3kJ/605kcal Rasvad 51,50g Millest küllastunud rasvhapped 4,60g Süsivesikud ...
taastamiseks on vaja "ehitusmateriali" · Keha areneb ja uute struktuuride tarbeks on vaja "ehitusmateriali" · Osa materiali saab keha "enda seest" rakud vahetavad omavahel ainet · Osa materialist tuleb väljast poolt keha toiduga · Kehas toimub ainevahetus CO2 Glükoos Toitained · Toitainedid on kuus: Vesi Vitamiinid Mineraalained · Ning tänu aine ja energia vajaduse rahuldamisele on põhitoitained: Süsivesikud (60 E%) Rasvad (30 E%) Valgud (10 E%) Toitainete energia sisaldus · Süsivesikud (glükoos,glükogeen, suhkur, tärklis jmt) Maks 451 kcal (110g) Lihased 1025 kcal (250g) Vedelikud 62 kcal (15g) Kokku: 1538 kcal = ca 30 km jooks (ca 3 h) Toitainete energia sisaldus · Rasvad Nahaalune 70980 kcal (7800g) Lihased 1456 kcal (161g) Kokku: 72445 kcal = ca 1500 km jooks Toitainete energia sisaldus · Valgud
Anneli Minjo SAHHARIIDID Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud Monosahhariidide ühinemisel tekivad: - oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos) - kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) ehitus: - üks karbonüülrühm - mitu hüdroksüülrühma - süsinikuahel tavaliselt hargnemata - ahelas 5 või 6 süsiniku aatomit (pentanoolid, heksoonid) sahhariidi lõppliide oos näited: - glükoos C6H12O6 - fruktoos C6H12O6 - riboos C5H10O5 - desoksüriboos C5H10O4 Monosahhariididel on samasugused keemilised omadused nagu alkoholidel ja karbonüülrühmadel. Isomeeridel on kaks vormi: - a-vorm - b-vorm
Biokeemia eksamiks kordamine 1) Selleks, et tagada vajalike rasvhapete piisav saamine, peab toit sisaldama nii loomset kui ka taimset rasva. 2) Ööpäevasest energiavajadusest peaksid valgud täitma: 10-15% 3) Ööpäevasest energiavajadusest peaksid süsivesikud katma: 55-60%. 4) Mitu % inimese ööpäevasest vajadusest peavad täitma lipiidid? 26-30% 5) Vee saamine ja eritumine organismis peaksid olema tasakaalus: õige/vale 6) Katabolism on (dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus ) on organismis hapniku kaasabil toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. 7) Inimorganismis olev vesi jaguneb võrdselt erinevate ruumide: õige/vale
Kalaliha omadused ja toiteväärtus Piia Ruus LS II Kala kasulikus Vähe süsivesikuid Madal kalorsus Kalas leiduv rasv on hästi omastatav Oomega-3 ravhape, Südamele kasulik. A, D, B2, B6, B12 vitamiinid Leidub väga vähe naatriumit Toores kala- vererõhk õigel kõrgusel Kõrge toiteväärtus! Kala koostis Vett: 50- 85% Valkku: 9- 27% Rasva: 0,3- 35% Mineraalained: 3% Süsivesikud: 0,5- 1% Vitamiinide hulk- toit ja elukeskkond Kõige rasvasem kala- angerjas, sisaldab 24,5 g rasva Tarbimine Eestis 2010. aastaseisuga tabis iga inimene 10,5 kg kala Tarbimine Eestis on suhteliselt väike Island- 888,4 kg elaniku kohta Elanike lemmikkalad TOP 10 Heik, hõbeheik Haug Kilu Koha Lest Series 1 Ahven Heeeringas Räim Fore...
lihakanatõugudel rohkem pruunikad munad Keskmine kaal 1,5- Keskmine kaal 10- Keskmine muna kaal 1,8kg 11g on 60-62g Kaal Palju vettt, valgud, Vutimuna valgud on Keskmise suurusega lipiidid, süsivesikud täisväärtuslikud. muna (rebu + Toiteväärtus ning vitamiinid Rohkesti munavalge, st mineraalaineid. Rasv munasisu) sisaldab ca on koondunud 7,5g valku, 6g rasvu, munarebusse. 0,6g süsivesikuid, 90 Peamiselt A ja B kcal energiat.
ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1. Molekulaarne tase Teadusharu- molekulaarbioloogia, biokeemia, biofüüsika Ainult elusorganismides esinevad biomolekulid või viitavad nendele. BIOMOLEKULID 1) süsivesikud 2) valgud 3) rasvad 4) nukleiinhapped 2. Rakuline tasand Teadusharu- mikrobioloogia, tsütoloogia ehk rakuteadus Anorgaaniliste ainete ja eelkõige biomolekulidest moodustuvad RAKUSTRUKTUURID ja ORGANELLID. Organell- raku üles ehitus Rakk on kõige väiksen ehituslik ja talituslik üksus, millel on KÕIK eluomadused. 3. Kudede tasand Teadusharu- histoloogia Näiteks epiteelkude, lihaskude, sidekude, närvkude 4. Organite tasand
Kordamine biokeemia testiks 1.Mida tähendab asendamatu aminohape? - Neid peab saama valmiskujul. 2.Kus algab toiduvalgu seedimine inimorganismis? - Maos 3.Milles seisneb maos oleva soolhappe roll süsivesikute seedimisel?- inaktiveerib sülje ensüümi 4.Kas palaviku korral organismi veevajadus ..suureneb 5.Inimorganism saab vett...- joogi ja toiduga, samuti tekib teda toitainete oksüdatsioonil 6.Biomolekulide imendumise põhikohaks on..peensool 7.Milline süsivesik on organismi jaoks tähtsaim? glükoos 8.Seedetrakti häired (kõhulahtisus, oksendamine) põhjustavad vedeliku.....kadu. Lisaks tekib K+ kadu. 9.Mitu % inimese ööpäevasest vajadusest peavad katma lipiidid? 25 30% 10.Toitumise järgselt veresuhkru tase......tõuseb 11.Kas kõiki süsivesikuid võib nimetada suhkruks - ei 12.Milles seisneb lipiidide tähtsus organismi jaoks? - Tagavad pikaajalise energiavaru. 13.Vee saamine ja eritumine peaksid olema .....tasakaalus 14.Biomolek...
· Dermatiit · Seedetrakti distress · Palavik · Selenoos · Kaaries · Seljaajupõletik v Tuleb manustada koos vitamiin Ega Se raviefekt Lihaskoe düstroofilised muutused Kvasiorkor Artriit Stenokardia Tsüstiline fibroos Raskmetallide imendumise blokeerimine(Hg, Cd, As) Huvitav teada Peamine Se vaenlane süsivesikud, nende olemasolul Se ei imendu Malassezia ravimiks kasutatakse SeS2 Se kasutatakse keemiateraapias, mõned preparaadid kaovad toksilisust,ühendades Sega Huvitav teada Tsüsteiin Seleeni tsüsteiin
Tervislik eluviis ILJA USSOV VLADIMIR GRUZDEV EVELINA ZAHUKHINA NKL 11.B Füüsiline tervis •K E H A L I S E L I I K U M I S E G A •T A S A K A A L U S T A T U D T O I T U M I S E G A •Õ I G E T Ö Ö J A P U H K E R E Ž I I M I G A •P O S I T I I V S E E L U H O I A K U J A M Õ T L E M I S E G A •A L K O H O L I , N I K O T I I N I J M . N A R K O O T I L I S T E A I N E T E VÄLTIMISEGA Füüsiline tervis Tajuda ja mõista Õppida juurde asju Teatvustada iseennast Hakkama saada pingilises olukorras Vaime tervis Inimeste igapäevased vajadused •Vitamiinid •Süsivesikud •Kiudained •Valgud •Rasvad Tervislik toitumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
