Keemia kontrolltöö(151-200) Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nim. korrosiooniks.(al,zn,cr suhteliselt korrosioonikindlad kuna moodustavad enda kihile õhukese oksiidikihi, mis kaitseb neid edasise korrosiooni eest.) Korrosioon on redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad. Korrosioon toimub sellepärast, et metallid liiguvad tagasi püsivamasse olekusse. Keemiline korrosioon metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnad leiduva oksüdeerijaga.(N: metall + kuiv gaas) Elektrokeemiline korrosioon-metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega,reaktsioon kulgeb kahe omavahel seotud reaktsioonina.[metall oksüdeerub,keskk. Oksüdeerijad redutseeruvad](veekiht metallil,puhas õhk). Metallide korrosiooni kiirendavad tegurid : · Metalli iseloom,välisting.(temp,õhuhapniku juurdepääsust,metallis olevatest lisanditest jne.) · Metall mis sisaldab lisandina vähemaaktiiivseid lisand...
Iseseisev töö Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid Koostaja: Juhendaja: Tartu 2009 Metallmaterjalid Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad ning seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitusmetallid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks. Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsinikku tunduvalt rohkem. Värvilistest metallidest kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumit, vähemal määral niklit, tsinki, tina, seatina, kroomi jne. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malmi ja terase erinevus seisneb selles, et malmi pole
Eesmärgiks oli eesti keele, rahvakeele ja eestikeelse kirjasõna levikeele kaasaaitamine. Tahtsid samuti luua ühtset kirjakeelt (kas siis lõuna- ja põjaeestikeele seguna või võttes aluseks ainult põjaeestikeele). Friedrich Reinhold Kreutzwald ja uus kirjaviis- Asus toetama uut kirjaviisi ning edendas seda. Sellega seoses levis uus kirjaviis kiiresti. ,,Kalevipoja" autor; kirjutanud palju muinasjutte. Lõi eestikeelde juurde sõnu. Nt hapnik, süsinik, kunstnik, tulevik, rahvus+ naissugu väljendav liide na. Ferdinand Johann Wiedemann- sündis 1805. Haapsalus. Isa oli magistraadi sekretär. Õppis Haapsalus, siis Tallinna gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust ja keeli. Uuris komi, mari ja udmurdikeelt, koostas grammatikad. Koostas eesti-saksa sõnaraamatu. (50 000sõna). Kirjutas ka eestikeele grammatika. Karl August Hermann- kirjutas esimese eestikeelse nomineeriva grammatika. Oli peale keeleuurija ka helilooja ja muusik
aatomituum Koosneb nukleonidest prootonitest ja neutronitest, mida hoiavad koos tuumajõud. Prootoni laeng on + e, neutronil laeng puudub. Mõlema mass on (aatommassiühik, Mendelejevi tabelis on massid antud nendes ühikutes, 1 u on 1/12 süsinik-12 isotoobi aatomi massist) Tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist. Tuuma mõõtmed läbimõõt 10-14 m Keemilise elemendi tähis A aatomi massiarv, nukleonide (prootonite + neutronite arv, ligikaudne aatomi mass aatommaassiühikutes Z keemilise elemendi järjekorranumber, prootonite arv, elektronide arv neutraalses aatomis, tuuma laeng elementaarlaengutes N neutronite arv, isotoobid On keemilise elemendi aatomid, mille tu...
Anorgaanilised ained vesi 80% Orgaanilised ained- valk 14% Osmoos- lahustis molekulide liikumine ( K ja Na) VEE ÜLESANDED: · Ainevahetus · Temperatuuri reguleerimine · Jääkide eemaldamine · Ainevahetus reaktsioon · Tagab nahale elastsuse · Tagab rakule vererõhu · Kaitse(loode areneb) · Viljastumine(toimub niiskes keskkonnas) SAHHARIIDID E. SÜSIVESIKUD Sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises ohn süsinik, vesinik ja hapnik. 1. MONOSAHHARIIDID Riboos RNA koostises Desoksüriboos DNA koostises Glükoos C6H12O6 (energiaallikana) 2. OLIGOSAHHARIIDID ( 2-3 monosahariidi on liitunud) Maltoos , Sahharoos , Laktoos 3. POLÜSAHHARIIDID on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Taimsed: Tärklis kartulis Tselluloos kõik taime raku kestades Loomsed: Kitiin putuka väliskest Glükogeen loomne varuaine.Leidub maksas ja lihastes
KONTROLLTÖÖ NR.3 : SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE 1. Mida uurib orgaaniline keemia? Miks kujunes orgaaniline keemia iseseisvaks teadusharuks? Orgaaniline keemia on õpetus süsiniku ühenditest: nende ehitusest, omadustest, muundumise seaduspärasustest, saamisest, kasutamisest. Kujunes iseseisvaks kuna neid on väga palju ja omadused on erinevad kui anorgaanilistel ühenditel. 2. Millised on orgaaniliste ühendite koostiselemendid?Orgaaniliste ühendite koostises on tavaliselt süsinik ja vesinik, võib ka esineda ka hapnikku, lämmastikku, väävlit, halogeene, fosforit, räni ja teisi elemente. 3. Süsiniku, vesiniku, hapniku, halogeenide ja lämmastiku aatomi ehitust. Prootonite arv = järjenumber, neutronid = järjenumber aatommass, elektronid = järjenumber, elektronikihid = vasakul ülevalt alla ja välisel kihil elektronid = rühma nr. Elektronvalem ja ruutskeem kuuluvad samuti aatomi ehituse alla. 4. Mis on valents
Ta on samuti ka üsna arvestatav rauamaagi importija(u 15 mln tonni aastas). Prantsusmaa aototootija PSA Peugeot Citroen on Üks suurimaid autotootjaid maailmas(2001). Masinatööstus on Prantsusmaal kõrgelt arenenud. Prantsusmaal metallimaake eriti ei leidu ning seetõttu ostab enamuse sisse, küll aga leidub seal vanu värvilisi metalle. Legend: · - uraanimaak · - tsement, kitt · - kaadmium · -alumiinium · -must süsinik Pb-tina Zn-tsink W-volfram Pet-petroleum · -rauasulam · - alumiiniumoksiid · - boksiit · - rauamaak · - teras · - opaal Kõrgtehnoloogia arenguks on riigil head eeldused, sest Prantsusmaal on palju motiveeritud teadlasi ning riigil on head eeldused kõrgtehnoloogia arendustööd rahastada.
Keemia iseseisev töö 1. Mis on õhu koostis? Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt kolmest põhigaasist: 1. 78% lämmastikku 2. 20,9% hapnikku 3. 0,93% argooni 4. 0,0375% süsihappegaasi 2. Millised saasteained tekivad kütuste põlemisel? Süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, väävel, mineraalosa(haruldased ja radioaktiivsed elemendid) 3. Nimeta kolm oksiidi, mis põhjustavad happevihma. SO2;SO3;NO2 4. Millised happed esinevad happevihmas? H2SO3; H2SO4 ; HNO3+HNO2 5. Nimeta tööstuslikud heitained. Lisaks kütuste põletamisele tekivad tehnoloogilistes protsessides sõltuvalt toorainest, tehnoloogiast jm. Teguritest väga erineva iseloomuga heitaineid, mis satuvad õhku, pinnasesse ja vette. Õhku satub metallurgiatehasest SO2, tsemendi tootmisel metallioksiide, karbonaate, SiO2, kütuste töötlemisest tahma ning mitmesuguseidgaasilisi ja tahkeid süsivesin...
LOENG 4.02.2010 EESTI KLIIMA Eestit mõjutab Läänemeri ja Atlandi Ookeani kirde osa, Põhjajää meri, suur Ida- euroopa tasandik (meie asume loode osas) Mereline kliima üle kontinentaalseks Suurt mõju avaldab ka tsüklonite liikumine Suured veekogud Need ühtlustavad suve ja talve temperatuuri(t°;temp.) Ja Golfi hoovus.(talv pehme-suved mõõdukad) Kliima väga tihti muutub Taime kasvu seisu koha pealt soodustavad kasvuintensiivsust: -soojus reziimi iseloomustab näitajad on: *efektiivsed t° (üle +5°C ulatuvad t°; min +5°C) (taimed kasvavad ja arenevad selles +5°C kõrgemas t°) *Efektiivseks üle 5C temp. nimetame ööpäeva keskmist temp., millest on lahutatud 5C. *Kõik mis on üle 5C on taimedele kasulik. *kui me üksikute päevade, efektiivsed temp. liidame saame efektiivsete temp. , mis ületavad 10C Sügis- alguseks on see kui suvi lõppeb. Esinevad varajased...
VÄÄVEL 1)Leidumine looduses: nii ehedalt kui ka ühenditena (püriit, vaskläik) 2)Füüsikalised omadused: a) kollase värvusega b) tahke c) rabe d) vees ei lahustu e) halb soojus-ja elektrijuht. 3.Väävli allotroopsed teisendid: a) rombiline väävel: on looduslik ja püsiv vorm b) monokliinne väävel : Väävel sulatatakse ja jahutatakse aeglaselt. Tekivad nõeljad väävli kristallid. c) plastiline väävel: väävel sulatatakse ja jahutatakse kiiresti. Tekib pruun veniv mass. 4.Keemilised omadused: On aktiivne mittemetall. a) vesiniku ja metallidega käitub oksüdeerijana H2 + S = H2S Ca + S = CaS b) reaktsioonil hapnikuga käitub redutseerijana S +O2 = SO2 5. Kasutamine: tuletikutööstus, meditsiinis (salvid), musta püssirohu koostises, väävelhappe tootmiseks. ...
RNA molekulidel on oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises. Biomolekulide all mõistetakse orgaanilisi ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tunnusena. Bioaktiivsedained, need on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes konstentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitust. Sahhariidid ehk süsivesinikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Neid jaotatakse mono-,oligo-, ja polüsahhariidideks.Viie süsinikulisest mono sahhariididest on olulisemad riboos ja desoksuriboos. Need kuuluvad nukleiinhapete koostisesse.. Kuuesüsinikulisest suhkrutest on looduses olulise tähtsusega glükoos ehk viinamarja suhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur. Mõlemad on sama üldvalem C6H12O6.Maltoos on linnasesuhkur. Laktoos piimasuhkur. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised
Kordamisküsimused: Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 8. klass 1) Mis on aatom ja millest ta koosneb? aatom koosneb aatomi tuumast, elektronidest, mis asuvad elektron kihtidel ja neutronitest ja prootonitest, mis asuvad aatomituumas. 2) Mille poolest võivad aatomid üksteisest erineda? Prootonite arvu poolest ehk siis ka positiivse laengu arvu poolest. 3) Mis on aatommass? Prootonite ja neutronite arv kokku moodustab aatommassi. 4) Millest koosneb aatomituum ja kui palju on see aatomist väiksem Aatomituum on aatomiga võrreldes ligi 100 000 korda väiksem ja koosneb neutronitest ja prootonitest. 5) Miks moodustab aatomituum põhilise osa aatomimassist? Prootonid ja neutronid on elektronidest ligi 2000 korda suurema massiga seega on nemad põhilise massi kujundajad. 6) Mida nimetatakse tuumalaenguks ja põhjenda miks ta on alati positiivne? Prootonitel on positiivne laeng ja neutronitel laeng puudub, ...
või kristalsed ained. Keemilised omadused. Hüdroksühapped on tugevamate happeliste omadustega. Reageerivad happega ja alustustega Rasvhapped - alifaatsed karboksüülhapped, millede süsinikuahelas on 4-36 süsinikku, suurem osa neist on lipiidide ehituskomponendid Estrid - hapete ja alkoholide reageerimissaadused CH3COOC2H5 etüületanaat C3H7COOCH3 metüülbutanaat Sahhariidid - orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik Monosahhariidid (CH2O) n Aldehüüdid - sisaldavad funktsionaalset rühma – aldehüüdrühma- CHO Üldvalem R-CHO tähtsaimad esindajad Metanaal HCHO Füüsikalised omadused. HCHO on gaas, keskmised aldehüüdid vedelad, kõrgemad tahked. Madalamad terava lõhnaga, lahustuvad vees, keskmised lahustuvad vees halvasti, kõrgemad ei lahustu, lahustuvad hästi eetris, alkoholis, tihti on kõrgematel aldehüüdidel meeldiv lõhn.
Lipiidide ülesanded Organismide energiaallikaks – oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel Kaitsefunktsioon – kaitseb (nt siseorganeid) välismõjude eest Regulatoorne ülesanne – rasvkude naha all hoiab sooja SAHHARIDID EHK SÜSIVESIKUD 2 Orgaanilised ühendid, mille koostises on süsinik, vesinik ja hapnik Looduses enamlevinud orgaanilised ühendid (taimedes 75-90%; loomades 2%; seentes 3%) Monosahhariidid e. lihtsuhkrud – süsinike aatomite arv molekulis on 3-6. Magusad ja väga reaktsioonivõimelised C5H10O5 – riboos – RNA koostises C5H10O4 – desoksüriboos – DNA koostises C6H12O6 – glükoos e. viinamarjasuhkur – veresuhkrur (põhiline energiaallikas) C6H12O6 – fruktoos – puuviljasuhkur Oligosahhariidid – 2-3 monosahhariiti on omavahel liitunud
Metsaraie globaalse soojenemise peamine põhjus. Pooled maailma vaestest elavad ressursiderikkastes riikides. Igal nädalal suureneb planeedi linnaelanike arv üle miljoni võrra. Kuuendik elab ebakindlas, ebatervislikus, liigasustatud keskkkonnas ilma ligipääsuta hädavajalikule, vesi, sanitatsioon ja elekter. Nälg levib taas. Mõjutab miljardit. Vaesed kraabivad prügis, kui meie kaevame maavarasid milleta elada ei suuda. Energia vajadus kasvab pidevalt. Mõnekümne aastaga on süsinik, mis kunagi muutis meie atmosfääri katlaks ja mida loodus sidus üle miljoni aasta, et elu saaks areneda, suurel määral atmosfääri tagasi. Poolustel on kliima soojenemist kõige enam märgata. Jääkate 40 a kaotanud 40% oma paksusest. 2030 võib see kadunud olla. Aastaks 2050 võib veerand. Gröönimaa jää sis. 20% planeedi mageveest. Kui sulab tõused tase 7 m. ohustab kasvuhoonegaasid. Enamik neid liustikevee jõgesid liituvad ja uuristavad end pinna alla
HN CH3 Br Lõputöö sünteesiks valisin p-bromoatsetaniliidi, mis valmistatakse kahes etapis. Esimeses etapis saadakse aniliinist atsetaniliid ja teises etapis bromeeritakse atsetaniliid, saaduseks on para-bromoatsetaniliid. NH2 1.2. Reaktsioonide iseloomustus Esimeses etapis atsüülitakse nukleofiilne aniliini lämmastik äädikhappe anhüdriidiga. Äädikhappe anhüdriidi elektrofiilne süsinik seotakse aniliini nukleofiilse lämmastiku aatomiga, saadusteks on atsetaniliid ja äädikhape. Teises etapis bromeeritakse atsetaniliidi aromaatse tsükli para-asend. Positiivse laenguga broomi aatom liitub aromaatse tuumaga, lõhkudes aromaatse tsükli. Keskkonnas olev vesi seob üleliigse prootoni, mis annab sidemest elektroni tsüklisse, taastades aromaatsuse. 1.3. Kasutatud ained · Esimene etapp: aniliin, äädikhappe anhüdriid, naatriumatsetaat, kontsentreeritud HCl,
lusitaania teetigu) liigid(euroopa Need kellel puuduvad naarit, suured looduslikud vaenlased ja on kasslased) sobiv kliima 7. Süsiniku, lämmastiku ja fosfori ringlemist elus eluta looduses Süsiniku ringe Lämmastiku ringe Fosfori ringe Süsinik Lämmastiku liikumine Fosfori liigub eluta loodusest elusasse liikumine organismide ja sealt tagasi elutusse eluta , mulla, Suurimad loodusest kivimite, lämmastikuvarud on elusasse ja vee ja atmosfääris sealt tagasi
kordne side on ligemal või tihedamalt. 5) Tuvastada sarnased asendusrühmad. 6) Kanda asendusrühmad kindlate reeglite järgi nimetusse. 7) Asendusrühmade nimetusse kandmisel tuleb arvestada, asendusrühmade tähtsuse järjekorda ehk vanemuslikust. Olulisemate asendusrühmade tähtsuse järjekord on toodud alljärgnevas tabelis. 1 R tüviühendile vastava rühma nimetus 2 kui on seotud tsükliga 3 funktsionaalse rühma süsinik arvatakse tüviühendi koostisse ja saab asendinumbri 8) Alküülrühmad pannakse omavahel nimetusse tähestikulises järjekorras. Sarnastele asendusrühmadele pannakse ette eesliited vastavalt nende arvule (di-, tri-, tetra-, penta-, heksa- jne...). Näiteks: CH3 -- CH -- CH -- CH2 | | | Br Br Br 1,2,3-tribromobutaan 2. Isomeeria
profiilmaterjalina (nurkteras, latt, armatuur jne). On hästi keevitatavad. S185. Masinaehitusterased jagunevad: 1. Tsementiiditavad terased (C10E) Hammasrattad 2. Parendatavad terased (C30E) Võllid 3. Vedruterased (55Cr3) Keerdvedrud ja lehtvedrud 4. Kuullaagriterased (-) Kuullaagrid 5. Automaaditerased (10S20) Võllid 6. Tavalised masinaehitusterased (E295) Masinaehitud detailid 5. Malmide liigitus, nende põhiomadused, tähistus. Hall- / liblegrafiitmalmi süsinik on liblelise grafiidi kujul. Hea vibratsioonisummutavus ja vastupanu väsimusele, hea valatavus. GJL 150. Keragrafiitmalm on tunduvalt tugevam ja sitkem kui hallmalm, vastupanu dünaamilisele koormusele ja väga hea valatavus. GJS 400 15. Tempermalmi murdepind on hele või tume, väga suure kõvadusega ja kulumiskindlusega, raskelt lõiketöödeldav. GJMW 350-4. 6. Vase- ja alumiiniumsulamite liigitus. Nende sulamite põhiomadused, põhikoostis, kasutusalad
valuomadusi, eelkõige vedelvoolavust. Süsinik Tabel 1.8. Tavalisandid terastes C-sisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir ning vastupanu väsi- Lisand Sisaldus Mõju terases muspurunemisele; vähenevad aga plastsus- ning %, kuni sitkusnäitajad. Si 0,5 Viiakse terasesse Süsinik avaldab mõju ka terase külmahap- valmistusprotsessis ruslävele, soodustades terase haprumist madalatel desoksüdeerijana temperatuuridel. Mn 1,65 C-sisalduse suurenemisega kaasneb terase Viiakse terasesse valmistus-
struktuur koosneb perliidist ja sekundaarsest tsementiidist. Kuid sekundaar tsementiiti on terase struktuuris väga vähe. Malmid Malmideks nimetatakse rauasüsiniksulameid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14%. Suure süsinikusisalduse tõttu on malmis kõva ja habras ledeburiit ja grafiit. Need teevad malmi hapraks ja seetõttu ei saa ühtki malmiliiki survega töödelda - ei sepistada ega valtsida. Malmid jaotatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1) Valgemalmid - malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus ehk esineb tsementiidina. 2) Grafiitmalmid - malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus vaba grafiidina. 4.Terased ja teraste termotöötlus (TT) Termotöödeldavuse eeldused ning TT liigutus: protsessi- ja tugevdav TT. Terase termotöötluse nii nagu igasuguse termotöötluse eesmärgiks on metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel. Terase termotöötluseks nimetatakse terase kontrollitud
2) terase oksüdeerimine tagi teke tulemusena 2Fe + O2 = 2FeO Mõlema protsessi intensiivsus sõltub temperatuurist, terase koostisest ja ahju keskkonnast. Kuna kõik nemad realiseeruvad difusiooni teel, siis temperatuuri kasvuga kiirenevad. Ahju atmosfäris võivad olla erinevad gaasid: CO 2, CO, O2, H2, H2O, N2, CH4 , mis erinevalt mõjuvad terasele: CO 2 O2 oksideerivad, CO ja H2 taandavad oksüüdid, H2 ja H2O põletvad süsinik pinnast, CO ja CH4 karbidiseerivad , N2 on neutraalne raua ja selle oksüüdi suhtes. Kõige paremal juhul on gaaside proportsioon neutraalne, mis ei mõju terase keemilise koostisele sellel korral oksüdeerimisprotsessid on tasakaalus taandamisega ja karbidiseerimisega. Neutraalse gaasikeskkonna saamiseks kasutatakse ahjud kontrollitava atmosfäriga, mida valmistatakse spetsiaalsetes gaasigeneraatorites, nemad
3. H,O, C, N kui peamised keemilsed elemendid, millest koosnevad elusad rakud: Hapnik - osaleb oksüdatsiooniprotsessides, millel põhineb kogu bioenergeetika. Vesinik - Valkude ja nukleotiinhapete struktuuri stabiliseerija . Vabade vesinikioonide kontsentratsioon keskkonnas määrab selle aktiivse reaktsiooni - aluselisuse/happelisuse Lämmastik - kuulub aminohapete, valkude, nukleotiidide ja nukleiinhapete koostisse. Süsinik - biomolekulide peamine koostisosa, kuna selle elemendi aatomite omadus moodustada ühiste elektronpaaride kaudu kovalentseid sidemeid nii omavahel kui ka teiste elementide aatomitega. Iga süsiniku aatom võib olla niimoodi seotud 1-4 teise süsiniku aatomiga - tekivad süsinikuskeletid, mis on võimelised endaga siduma teiste aatomite gruppe. Ükski teine element ei moodusta nii palju erineva keeruka struktuuriga ja nõnda suuri molekule kui süsinik
molipteeni vms, vaid läbi muutuste. Nad lahustuvad rauas ferridis, austeniidis; moodustavad keemilisi ühendeid; mõjutavad temperatuure eutektoidse ja eutektse muutuse temperatuure jne. Legeerivate elementide mõju terastes Põhilised legeerivad elemendid: Mn, Si, W, Cr, Ni jt. Esimene on legeeriva elemendi mõju raua polümorfismile. Meil on faasidiagrammil alumine polümorfse muutuse temp, mida me tähistasime A3-ga ja ülemine polümorfse muutuse temperatuur, mida tähistasime A4-ga. Süsinik alandas alumist ja tõstis ülemist temperatuuri. Samamoodi avaldavad mõjud legeerivad elemendid polümorfse muutuse temperatuurile. See mõju on järgmine: Kõigepealt me võiksime jagada legeerivad elemendid 2 gruppi. Esimene grupp vasakpoolne diagramm need on siis eelkõige Si ja Cr. Need tõstavad alumist polümorfse muutuse temperatuuri ja alandavad ülemise polümorfse muutuse temperatuur, mille tulemusena meil sulgub austeniidi ala, kus oli meil muidu gammaraud
Ca 3,5 Ca 0,31 Na 2,5 P 0,22 K 2,5 Cl 0,08 Mg 2,2 K 0,06 V. Ööpik Sissejuhatus spordibiokeemiasse I pt. 1 Veelgi enam, järsult erinev on keemiliste elementide osakaal elus ja eluta looduses. Nii moodustavad vesinik, hapnik, süsinik ja lämmastik üle 99% aatomite koguarvust enamuses elusrakkudes, maakoores on neid (va hapnik) aga tühises koguses. Inimese organismi koostis keemiliste elementide tasandil, väljendades seda protsentides keha massist, on toodud tabelis 1.2. Tabel 1.2. Inimese keha keemiline koostis väljendatuna protsentides keha massist (Shier jt, 1996) ELEMENT % ELEMENT %
Inimtegevus mõjustab süsinikuringet peamiselt kolme protsessi kaudu. Fossiilkütuste põletamisel tuuakse süsinikuringesse süsinikku juurde. Taimestunud alade vähendamise kaudu vähendatakse süsiniku fotosünteetilise assimilatsiooni voogu. Kuivendamise ja muldade õhustamise kaudu intensiivistatakse orgaanilise aine mineraliseerumist ja süsihappegaasi eraldumist atmosfääri. • Fotosüntees – põhimõte, olulisus: anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks, • Hingamine – põhimõte ja protsessi kirjeldus: orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina. Tasakaalus ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne koguhingamisega. Aeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest loomade, taimede, inimeste ja mikroorganismide hingamise tulemusena. CO2 arvel moodustavad orgaanilist ainet taimed, vetikad, tsüanobakterid ja kemolitotroofsed bakterid.
olev kaalium-40 annab omakorda 5 000 Bq . Tegemist on loodusliku ioniseeriva kiirguse sisemise allikaga, millest me ei pääse, sest kaalium on meie toidu üks olulisi komponente. Meie organism ei hoia endas siiski rohkem kaaliumi kinni, kui seda talle vaja on. Uraani ja teisi aktiniidide, sealhulgas kuulsat raadiumi, leidub enamuses kividest ja isegi merevees. Mõned looduslikud veed sisaldavad raadiumi kuni 10 bekerelli liitri kohta. Õhus on looduslik radioaktiivne süsinik -14, mis tekib kosmiliste kiirte toimel. Kogu biosfaäris ringlev süsinik sisaldab umbes 200 bekerelli kilogrammi kohta, mis annab inimesele 12 mikrosiivertit aastas. Tehiskiirgus. Kiirguse kasutamisega meditsiinis tutvume me järgmises tunnis, kuid sealt saadavad doosid on toodud tabelis käesoleva tunni lõpus. Seal on toodud dooside väärtused, mis on iseloomulikud arenenud riigile, milles meditsiinilise kiirituse osa on suuruselt teine.
Kuressaare Ametikool Ehituse ja materjalitöötluse õppesuund Väikelaevade ehitus Argo Pihtjõe Aatomifüüsika Referaat Juhendaja: Õp. Ain Toom Kuressaare 2011 2 SISUKORD: SISUKORD:................................................................................................................................3 1.Ajalugu.....................................................................................................................................5 1.1Antiikaja atomistika........................................................................................................... 5 1.2 Uusaja atomistika.............................................................................................................. 5 1.3 Aatomifüüsika...............................................
väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet. 17. Kirjeldage ja joonistage süsiniku ringet Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemide komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (suletud) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb vette või õhku süsihappegaasina). Aeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest loomade, taimede, inimeste ja mikroorganismide hingamise tulemusena. Anaeroobsetel tingimustel vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest kääritajate ja anaeroobsete hingajate vahendusel. 18. Kirjeldage ja joonistage lämmastiku ringet
Orgaanilised komposiitmaterjalid kordamisküsimused 1. Nimetage tänapäeval tehnikas kasutatavaid materjalide põhiliike Vastus : metallid, keraamika ning komposiitmaterjalid 2. Andke vähemalt kaks erinevat definitsiooni komposiitmaterjalile Vastus : · Komposiitmaterjal on mitme faasiline materjal, mis laseb mõjule pääseda kõigi faaside positiivsetel omadustel ja mille puhul täheldatakse omaduste sünergiat. · KM on konstruktsioonmaterjal, mis koosenb kahest või enamast faasist, mis on kombineeritud makrotasandil ja on omavahel sidestatud. 3. Tooge vähemalt a üks naine komposiitidest, milles võib täheldada kombineeritud toime efekti: 1. plast + klaas ,2. metall + metallioksiid 4. Mida kujutab endast linataime vars ( komposiitide aspektist ) ? Parasvöötmes kultiveeritav tsellulooskiutaim, kõrge keskmise suhtelise molekulmassiga tselluloos. Seemnetest toodetakse linaõ...
1.2. Malm Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malm erineb terasest selle poolest, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina. Need malmid on tuntud grafiitmalmidena (tuntumad neist on hallmalmid). Malmil on ka omadus summutada lööke. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekivad malmi kergesti praod. Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel
sulamistemperatuur on väiksem kui pliil, s.t. 327 °C (tina- Sn, plii- Pb, antimon- Sb, elavhõbe- Hg, Mg, Al, jt.), rasksulavad, mille sulamistemperatuur on suurem kui raual, s.t. 1539 °C (volfram -W, tantaal- Ta, molübdeen-Mo, nioobium- Nb, kroom- Cr, vanaadium- V, titaan- Ti jt.); kesksulavad (sulamistemperatuur suurem kui Pb, kuid väiksem kui Fe) (Cr, Mn, Ni, Au). 79. Süsiniku modifikatsiooni järgi sulamisstruktuuris eristatakse järgmisi malmi liike: 1. hallmalm- kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus liblelise grafiidina (head valuomadused, hästi lõiketöödeldav, kulumiskindel), suuremõõtmelised tooted; 2. tempermalm - süsinik on pesalise grafiidina (suurem löögitugevus, head valamisomadused), saadakse perliit tsementiitstruktuuriga valgemalmist; 3. valgemalm - kogu süsinik on Fe-ga seotud tsementiidina (Fe3C) (suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav), kasut. toormalmina. 4.
Karboksüülhapped Karboksüülhapete nimetused - Karboksüülhappele nimetuse andmine on suhteliselt lihtne. Tüviühendi nimetusele lisatakse hape. Karboksüülrühma süsinik loetakse tüviühendi ahelasse ja numeratsiooni alustatakse sellest süsinikust. CH3CH2COOH propaanhape CH3CH2CHCICOOH 2-klorobutaanhape Karboksüülhappe aniooni nimetus tuletatakse happe nimetusest: liide hape asendatakse liitega aat. Tavakohaselt kirjutatakse valemis metalli sümbol happeaniooni järele, nimetuses aga paigutatakse metall aniooni nimetuse ette. Karboksüülhappe struktuur - Karboksüülrühm on karboksüülhappe funktsionaalrühm. Karboksüülrühma struktuuris tunneme ära karbonüülrühma ja hüdroksüül- rühma. Sellest on tuletatud karboksüülrühma nimi: karbonüülrühm + hüdruksüülrühm = karboksüülrühm. Keemilised omadused Karboksüülhappe kõige tähtsam keemiline omadus on happelisus, seda rõhutab nende nime...
METALLID ÜLDINE ISELOOMUSTUS ·Välisel elektronkihil on enamasti vähe elektrone(1-3) ·Metalliaatomite raadius suht suur. ·Aatomid hoiavad väliskihi elektrone nõrgalt kinni, seega on neil väike elektronegatiivsus. ·Ühendites alati pos. o.a FÜÜSIKALISED OMADUSED ·Elektrijuh., soojusjuh., plastilisus, metalne läige(peegeldusvõime). ·Metallid erinevad teineteisest: 1)tihedus(kerg-, raskemetallid):Li 0,5g/cm3 ; Os 22,6g/cm3 2)Sulamistemp.(kerg-, rasksulavad):Hg -39°C, W 3400°; 3)Kõvadus(kõvad Cr, pehmed leelismet.) 4)Värvus(kollane Au, punane Cu, teised valged,hallid) 5)Magnetiseerivus(Fe,Co,Ni) KEEMILISED OMADUSED ·Metallid on reaktsioonides alati redutseerijad(loovutavad elektrone) ·Reag. veega a)aktiivsed met.(K-Mg) reag. vedela veega; tekivad hüdroksiid ja H2 ( 2Na+2H2O®2NaOH + H2 ) b)keskm aktiivsed met.(Al-Fe) reag. auruga kõrgel temp; tekivad oksiidid ja H2 ( Zn+H2O®ZnO+H2 ) c)väh. akktiivsed met.(Ni-Au) ei reagereeri veega ·Reag. l...
Redutseerija loovutab elektrone ehk ta oksüdeerub Rooste 4Fe + 3O2 + nH2O = 2Fe2O3 * nH2O Sulamid -koosnevad mitmest metallist või sisaldavad peale metalli(de) ka mittemetalle Sulamite eelised odavamad, paremate omadustega kui vastavad puhtad metallid, Särdamine - maagi kuumutamine õhuhapniku juuresolekul, et viia nendes sisaldavad ühendid üle oksiidideks Teras raud + (alla 2%) süsinik Vasesulamid Cu + tina =pronks (skulptuurid, medalid, seadmed) Cu + nikkel+veidi Fe +Mn =melhior (lauatarbed, mündid, ehted) Cu + nikkel +tsink = uushõbe e alpaka (lusikad, ehted, kellaosad) Cu + tsink = valgevask e messing (veekraanid, masinaosad) Ühtlane sulam kristallvõre koosneb läbisegi paiknevatest erinevate metallide aatomitest, ÜLESANDED:
KONTROLLTÖÖ Organismide keemiline koostis Mõisted: 20 Makroelement organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid (O, C, H, N, P, S) 21 Mikroelement organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As 22 Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jne) 23 bioaktiivne aine orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi 24 monomeer - 25 biopolümeer organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud jt) 26 hüdrofoobne aine aine, mis "kardab" vett 27 hormoon loomorganismide sisesekretsiooninärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. (eristatakse valgulisi ja...
Titaan on looduses üks levinumaid elemente. Titaanil on suhteliselt väike tihedus (1,7 korda väiksem kui raual) ja madal elastsusmoodul (2 korda väiksem kui raual ja niklil), mis soodustab titaani roomavust nii normaal kui kõrgetel temperatuuridel. Titaanist tehtud detailide korral peab suurendama ristlõiget ja massi, et saada vajalikku jäikust. Titaani tugevus ja kõvadus sõltub suurel määral tema puhtusest. Kõik lisandid, eriti lahustunud gaasid ja süsinik, suurendavad oluliselt tugevust ja kõvadust. Metalsetest lisanditest avaldavad titaansulamite tugevusele olulist mõju tina, alumiinium ja vanaadium, mistõttu neid kasutatakse legeerivate elementidena titaanisulameis. Magneesium ja magneesiumisulamid Magneesiumi iseloomustab väike tihedus ja madal sulamistemperatuur, suur kalduvus kalestumisele plastsel deformatsioonil, mistõttu selle tugevus ei sõltu ainult puhtusest vaid ka mikrostruktuurist.
Pika geoloogilise aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega hiid ehk superkontinentideks. Näiteks on Wegeneri arvates moodustasid kõik tänased mandrid kunagi ühe hiidmandri, mida ta nimetas Pangaeaks 7. Vulkanismi põhjused, liigitus, tagajärjed, ohud. Vulkaan tekib, kui magmat koguneb maakoorde tekkinud lõõri liiga palju ja siis ta pressib end välja igaljuhul. Liigitus: Kustunud, suikuvad, aktiivsed. (Kilpvulkaanid, kihtvulkaanid). Mudavoolud, eraldub mürgine süsinik ja vääveldioksiid ning N,Cl,F jt ühendid, ,,suits". Maavärinad, varingud, maa liikumine. Inimestele kes elavad liiga lähedal, võivad surra. Taimestik, loomastik hävib. 8. Maavärinad: tekkepõhjused, tagajärjed, mõõtmine, prognoosimine, ohud ja ennetamine. Kivimid maapõues rebenevad, maapõues pinges olevad kivimplokid libisevad külg-, peale või allanihke suunaliselt. Inimelusid nõuab kõige rohkem just maavärin. Tekivad tulekahjud, vesi tõuseb, Hiidlained
· Kondenseerumisel vedeliku temperatuur tõuseb Soojushulga arvutamine aurumisel ja kondenseerumisel Q=+Lm Q-soojushulk J +L-aurustamissoojus J/kg m-mass kg Aurustamisoojus Füüsikaline suurus, mis näitab kui suur soojushulk on vaja anda ühe massi ühiku aine aurustamiseks kindlal temperatuuril. Vee keemissoojus on 2.3x10J/kg see tähendab et ühe kilogramm vee aurustamiseks keemistemperatuuril, tuleb talle anda soojust 2.3x10J Põlemine 1. Põlemisel süsinik ühineb hapnikuga, millest eraldub soojust. 2. Põlemisel eralduv soojus sõltub kütusest ja tema kogusest. Soojushulga arvutamine kütuse põlemisel Q=Km Q-soojushulk J K-kütteväärtus J/kg m-mass kg Kütteväärtus Füüsikaline suurus, mis näitab kui palju soojust eraldub ühe massi ühiku kütuse täielikuks põlemiseks. Bensiini kütteväärtus 4.6x10 J/kg see tähendab et ühe kilogramm bensiini täielikul põlemisel eraldub soojust 4.6x10 J
Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES Elusloodusest on leitud 70...90 keemilist elementi. Organismid saavad neid peamiselt toidust ja joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised: · makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja: elava koostises on eelistatud mittemetallid; tegu on nn kergete elementidega (st väikese aatommassiga). · ioonsel kujul esinevad elemendid- 4 katiooni: Na, Ca, K, Mg ja 1 anioon: Cl (sisaldus 0,1-1,0%). Kindlustavad põhiliselt füsioloogiliste protsesside kulgemise. · mikrobiogeensed Fe, Mn, Co, Cu , Zn...
neutronid alluvad tõrjutusprintsiibile, siis on tuum analoogiliselt elektronkattega kihiline. Energiat, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks, nimetatakse tuuma seoseenergiaks. Seoseenergiat ühe nukleoni kohta nimetatakse eriseoseenergiaks. Radioaktiivsuseks nimetatakse mingit liiki osakeste iseeneslikku kiirgumist tuumadest. Radioaktiivseid materjale leidub kõikjal keskkonnas ning meie keha sisaldab selliseid radioaktiivseid materjale nagu süsinik, kaalium ja poloonium. Kogu elu Maal on arenenud selle kiirguse mõju all. Alates röntgenkiirguse avastamisest üle 100 aasta tagasi oleme leidnud võimalusi kiirguse ja radioaktiivsete materjalide tehislikuks tekitamiseks ja tootmiseks. Niisiis mõisteti kiirguse kasulikkust väga vara, sellega koos selgus aga ka kiirguse võimalik ohtlikkus arstide ja kirurgide jaoks, kes 1900. aastate alguses said teadmatusest kiirguse üledoose. Ainele avaldatud mõju järgi on kiirgust võimalik
Kõige suuremaks ökosüsteemiks on biosfäär. 1)AUTOtroofid 2)HETEROtroofid Isetootjad Vajavad valmis orgaanilisi aineid keskkonnast Nt: Vetikad Nt: Inimesed, seened, Loomad 3)AINEVAHETUS Organism võtab keskkonnast toitaineid ja hapnikku ja eraldab tagasi süsihappegaasi ja jääkaineid. Organismide koostis 3. Keemilist elementi, mida organismis on kõige rohkem: 1) Vesinik (H) 2) Hapnik (O) 3) Süsinik (C) Makroelemendid Suur kogus Mikroelemendid Väike hulk Ained Anorgaanilise (82%) Orgaanilised (18%) -H2O -Valgud -Soolad e. Mineraalained -Sahhariidid (Süsivesikud) Ca, Na, K, Mg -Lipiidid (Rasvad) -Nukleiinhapped (DNA ja RNA)
Pluuto 2008/2009 õ.a Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astroonomia kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Allmaailmajumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena 11-aastane inglise koolitüdruk Venetia Burney. Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha sellise nime sellepärast, et see asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus. Pluutost kaugemal asuv kääbusplaneet on kreeka tülijumalanna järgi Eris. Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse kor...
VESINIK ÜLDINE · Aatomiehituselt kõige lihtsam element. · Aatomi elektronkattes ainult 1 elekron. · Võimalikud oksüdatsiooniastmed ühendites on I ja l. · Erinevalt teistest puudub tal vesinikioonil elektronkate. · Vesinikioon on ainult aatomituum e. Prooton. · Positiivse osalaenguga vesiniku aatomid saavad moodustada elektronegatiivse elementide aatomitega ka täiendava sideme vesiniksideme. LIHTAINE · Koosneb H2 molekulidest, allotroope ta ei moodusta. · Tavatingimustes värvitu ja lõhnatu gaas. · Kõige madalama sulamis- ja keemistemperatuuriga. · Vesiniku molekulid on erakordselt väikesed ja mittepolaarsed. · Lahustub vees väga vähe. · Füüsikalised jõud nõrgad. · Tihedus on väiksem kui heeliumil. LEVIK LOODUSES · Vesinik on üks levinumaid mittemetallilisi elemente maakoores. · Maailmaruumis on vesinik aga kõige levinum keemiline element. · Moodustab põhiosa Päikese massist. · Looduses lihtainena vesinikk...
aja jooksul). Aga lõpuks tarvitab ta ära kogu vesinikust kütuse. Siis järgnevad radikaalsed muutused, ning ehkki see on tavaline tähestandardi järgi, võib tulemus olla hävitava toimega Maale. Päike 6 1.3 Päikese koostis aatomite arvu järgi · Vesinik 92.1% · Heelium 7.8% · Hapnik 0.061% · Süsinik 0.03% · Lämmastik 0.0084% · Neoon 0.0076% · Räni 0.0037% · Magneesium 0.0024% · Väävel 0.0015% · Kõik muu 0.0015% 7 KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike http://www.slideshare.net/KerliMark/pike http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/sol.html http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst.html http://eofdreams
punalibledega. *Keskonna happesust mõõdetakse pH ühikutes. Neutraalse lahususe korral on pH 7,0. Puhas vesi. Mida kõrgem seda aluselisem, nt 14. Anioonid on negatiivselt laetud osake. Hüdroksüül, karbonaat, fosfaat, kloriid, jodiidioonid. Biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleeinhapped. Madala molekulaarsed on aminohapped ja vitamiinid. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille loostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. 1.mono 2.oligo 3. Polüsahhariidid. Monosahhariidid- madalamolekulaarsed ühendid. Suhkur. Aatomite arv on 3-6 süsinikku. riboos ja desoksüriboos, glükoos ehk viinamarjasuhkur, fruktuur ehk puuviljasuhkur. C6H12O6 Need on energiallikateks. Oligosahhariidid on madalamolekulaarsed ühendid, mis on 2-3 monosah. Omavahelisel seostumisel. Glükoos + fruktoos =sahharoos. 2C maltoos. Laktoos . VAJALIKU ENERGIA SAAMISEKS.
Kordamisküsimused 1. Nimeta elu tunnuseid. rakuline ehitus, biomolekulide esinemine (lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid), aine ja energia vahetus, paljunemisvõime, arenemis ja kasvamisvõime, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, pärilikkus, kindel eluiga mis lõppeb surmaga, keerukas organiseerituse tase, kohastumine. 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited. molekulaarne rakuline organismiline populatsiooniline liigiline ökosüsteemne biosfääriline 3. Teadusliku uurimismeetodi põhietapid. 4. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? süsinik (C) hapnik (O) vesinik (H) lämmastik (N) kaalium (K) naatrium (Na) kaltsium (Ca) magneesium (Mg) raud (Fe) vesi (H2O) 5. Selgita erinevate keemiliste elementide ( Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis. Ca- luukoe komponent, aktiveerib verehüübimist, mõjutab lihasrakkude talitlust, vahendab hormoonsignaale, tagab luukoe säilimise ja arengu Mg- osa...
Fotosüntees KT4 Fotosüntees. Süsinik moodustab peaaegu poole taimede kuivainest. Valdava osa süsinikust saavad taimed õhust. Selleks, et taim saaks kasutada õhu süsihappegaasi, on vajalikud kindlad tingimused: valgus ja klorofülli olemasolu. Rohelised taimed on autotroofsed organismid. Loomad, inimesed ja klorofüllita taimed kasutavad toiduks roheliste taimede toodetud orgaanilisi aineid, nad on heterotroofid. Süsihappegaasist ja veest orgaaniliste ainete moodustamise protsessi,
6) Katabolism on (dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus ) on organismis hapniku kaasabil toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. 7) Inimorganismis olev vesi jaguneb võrdselt erinevate ruumide: õige/vale 8) Palaviku korral on organismi veevajadus suurenenud: õige/vale 9) Altsidoos on vere pH tõus: õige/vale 10) Põhibioelemendid on: Vesinik (H), süsinik (C), hapnik (O), lämmastik (N), fosfor (P), väävel (S). 11) Lihtvalke võib nimetada ka proteiinideks: õige/vale 12) Isotooniline on lahus, mille osmootne rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga. 13) Lipiidide biofunktsioonid organismis on: Energeetiline funktsioon- organismis on lipiididel (rasval) kindel eelis süsivesikute ja valkude ees (tema kalorsuse väärtus on üle 2 korra suurem!). Vahetult kättesaadav energiaallikas on vabad rasvhapped.
) Lihv 3 Vase-Nikkli sulam. Joonisel on on üks vask (Cu) märgitud horisontaalsete joontega ja nikkel (Ni) vertikaalsete joontega. Lihv 4 Pseudosulam. Väikesed täpid on koobalt (Co) ja ülejäänud on volframi (W) ja süsiniku (C) sulam. Lihv 5 Eutektkoostisega plii (Pb) ja antimon (Sb) sulam. Ära viirutatud tükid on antimon ja ülejäänud on plii. Lihv 6 Eutektkoostusega raud (Fe) ja süsiniku (C) sulam. Ära viituratud osa on raud ja valgeks jäetud veerud on süsinik. Lihvide küsimused: Lihv 1: 1) Joonistage vase jahtumiskõver, pidades silmas, et Cu-sulami kristallisatsioonitemperatuur on ca 1083°C V) Vase jahtumiskõver (Graafik 1): Punasest joonest ülevalpool on vask vedelas olekus. Punasest joonest allapoole on tahkes olekus. Punase joone juures. Toimub kristallisatsioon mis on ligikaudu 1083°C Lihv 2:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
