Toomkoolist lahkus ta 17.a. Seoses häälemurdega. Vanemad soovisid, et Haydnist saaks vaimulik. Haydni muusikalist tegevust vanemad ei toetanud Haydn elas tagasihoidlikus katuse toas. Ta teenis elatist klaveri õpetaja ja viiuldajana orkestrites ja ansamblites. Tol perioodil kirjutas ta klaveri palasid, kergemat orkestri muusikat ja proovis kätt laulu mänguga. Aastal 1759 sai tast krahv Morini õukonna kapelli juht. Sel perioodil valmis Haydni esimene sümfoonia 1761 saadeti kapell laiali ning Haydni kutsuti kapell meistriks vürst Esterhazy õukonda. Seal kirjutas ta peamiselt instrumentaal muusikat. Nii meelelahutuseks kui ka kaks korda nädalas toimuvateks kontserditeks. Aastaid 1768-1772 nimetas Haydn tormi ja tungi ajastuks. Õukonnas toimusid ka regulaarsed ooperi etendused. Haydn kirjutas oma 2 ooperit enne 1780 aastat. Luba kirjutada muusikat ka väljapoole õukonda tõi Haydnile suure kuulsuse Viinis ja Pariisis
,,Sümfoonia seitsmele esitajale", ,,Lumen et cantus", ,,Hääled seitsme maa ja mere tagant", ,,Päikesevene", ,,Antidolorosum". Kasutab võimalikult palju stiile erinevatest ajastutest. Kirjutab seinast seina muusikat. Teoste pealkirjad on peamiselt ladina või saksa keelsed, need ei tähista kindlat programmi, vaid iseloomulikku tuuma. Pealkirjad paneb tagant järele. Orkestrimuusikas on esikohal sümfooniad, viimane on VIII. IV sümfoonia kannab nime ,,Magma". ,,Searching for roots" on austusavaldus Jean Sibeliusele. ,,Zeiteaum". ,,Exodus". ,,Aditus" Lepo Sumera mälestuseks. ,,Insula deserta" keelpilliorkestrile. ,,Aktsioon-passioon-illusioon". ,,Cristallisatio" 3 flööti, elektronmuusika, keelpillid ja kella mäng. Instrumentaalkontsertid kirjutab tavaliselt kindlale esitajale. Näiteks tsellokontsert, viiulikontsert, ,,Ardor" marimbakontsert, klaverikontsert. Kammermuusikas eelistab ebastandartseid pillikoosluseid
Muusika mõisted keskajast Ilmalik muusika igapäevane muusika nt töölaulud Vaimulik muusika religioosne muusika Liturgiline muusika kirikutes kasutatav muusika Hümn 7. sajandil tekkinud värsstekstiga liturgiline laul nt Ambrosiuse hümn Gregoriuse koraal 7.-9. sajandil tekkinud proosatekstiga korrapärase meetrumita ladina keelne ühe häälne kirikulaul Luteri koraal värsstekstiga kindla meetrumiga ema keelne mitmehäälne kirikulaul Missa jumalateenistus; muusikaline zanr, mis on välja kasvanud jumalateenistusest ning koosneb 5 osast: Kyrie eleison (Issand, halasta), Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges), Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat), Sanctus (Püha) / Benedictus (Kiidetud olgu), Agnus Dei (Jumala Tall) Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa nt W.A.Mozart Reekviem Lacrimosa Oratoorium tekkis 17. sajandil, on vokaalsümfoonilistest teostest mahukaim, lavastamatta oop...
muusikazanride poolest. kujunesid välja mitms klassikalised Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, muusikazanrid ja nende nimetused mis oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad on kasutusel tänaseni. laulud Instrumentaalmuusika zanriteks - Zanrid: tantsusüit, concerto grosso, süidid Sonaat erinevatele pillidele, prelüüdid ja Trio fuugad Sümfoonia Lavateosed ooper Intstrumentaalkontsert Lemmikzanriteks kujunesid concerto Sümfoonia grosso ja tantsusüit. Intstrumentaalmuusikas toimus kõige Väga tähtsateks zanriteks kujunesid ka suurem areng. Kõige tähtsamaks sai prelüüd ja fuuga. sonaadivorm. Klassikaliste muusikateoste aluseks on kindle korrapärane vorm.
Klassitsism muusikas BAROKK KLASSITSISM Mis oli valitsev: Instrumentaalmuusika- Püsis huvi Instrumentaalmuusika- Sümfoonia instrumentaalmu vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai areneb kui instrumentaalmuusika usika või instrumentaalmuusika. vorm, kus meloodiat ei katkesta solisti vokaalmuusika? virtuoosne uhkeldamine. kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid Klassikaline stiil.
Kordamisküsimused klassitsismiaja muusikast. 1. 4 fakti klassitsismist.(lk. 35) 2. Milline oli ajastu tähtsaim muusikaline vorm?(sonaadivorm) 3. Sonaadivormi ülesehitus. 4. Keelpillikvarteti ja trio koosseis. 5. Klassikalise sümfooniaorkestri koosseis( nim. nii pillirühmad kui pillid) 6. Nim. 4 ajastu tähtsamat muusikazanri. 7. Sümfoonia ja sonaadi erinevus. 8. Kes esitavad instrumentaalkontserti? (Soolopill ja orkester) 9. Haydni panus sümfooniatesse. 10. Nim. 3 Haydni teost. 11. Kelle teenistuses töötas Haydn? 12. Klassitsismiaja ja barokiaja ooperi erinevused.(barokiajal kirjutati tõsiseid ajaloo-teemalisi oopereid, klassitsismiajal kergemaid, kaasaja elust-olust peamiselt) 13. 4 fakti Mozarti elust. 14. Nim. Mozarti 3 kuulsamat ooperit, jut.lühidalt nende sisu.
Mozardi elu ja loomingu ülevaade Koostajad: Kevin Ree ja Marek Raat 10b Sünd 27. jaanuar 1756 Salzburgis Imelaps; geniaalne improviseerija ülivõrretest ei pääse! Erakordsed võimed: haruldane kuulmine; fenomenaalne muusikaline mälu; pulbitsev fantaasia ja väljendustung. Pole teada, et Mozart oleks kunagi koolis käinud, vanemad õpetasid 1762. a. esimene avalik esinemine Münchenis Baieri kuurvürsti ees 8-aastasena esimene sümfoonia 12 aastasena esimene ooper "Teeseldud lihtsameelsus" Pariis, London, Viin, Itaalia 1763-1773 Reisimine- Kohtumine kuulsate muusikutega(Johann Christian Bach) Ei tulnud ühtegi head tööpakkumist ega tellimust, kulus vaid palju raha Haigused ja ära jäänud lapsepõlv nõrk tervis ja varane surm 1770. aastatel komponeeris suurema osa oma vaimulikest teostest (missad, motetid) Stiilimurrang loomingus ("tormi ja tungi liikumine")
variatsioon- muusika vorm, kus teemale järgneb rida teisendeid. K:Schopin Polonees A-duur:kindel rütm, heakõlaline,helitugevuse muut K:Schopin Etüüd c-moll :kiire,rahutu,klaver madalalt alguses,kontrastne,suured akordid,dramaatiline K:Schopin S-duur : väga kiire, 3osaline taktimõõt,lüüriline,pehme, Koorilaul-saatega või a capella helitöö koorile keelkvartett-neljast poogenpillist koosnev instrumentaalansambel sümfoonia-neljaosaline suurvorm sümfoonia orkestrile.1 osa alati sonaadi vormis, Duo-kahele instrumendile kirjutatud helitöö. Pillid K:Schumann Tsükkel "karneval" "eusebius" -klaver,õrn,mõtlik,tundeline K:Schumann Klaverikontsert a-moll I osa-klaver,orkester,vaheldusrikas,kontrastne,lüüriline K:Liszt klaverikontsert Es-duur I osa -võimas,sünge,suured akordid Concerto grosso-barokiaegne mitmeosaline heliteos,mis põhineb soolopillide rühma ja orkestri vastandamisel. Aaria- iseseisev orkestrisaatega vokaalne sooloosa ooperis
1. Pärdi loomingut iseloomustab klassikaline ja vaimulik muusika. Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja partiita klaverile 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaažitehnika vallas ("Nekroloog" 1960, "Perpetuum mobile" 1963, 2. sümfoonia 1966). Pärast kollaažiteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks."Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end ammendanud. Järgmise kaheksa aasta jooksul (1968–1976), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3
Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise,aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia, 1966). Pärast kollaaziteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks."[2] Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul (19681976), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3
....6-7 Muud teosed...............................................................8 Kokkuvõte..................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................10 Lisad..........................................................................11 Sissejuhatus Valisin Pjotr Tsaikovski loomingu oma referaadi teemaks, sest ta on üks tuntumaid Vene heliloojaid. Ta oli Vene klassikalise sümfoonia rajaja ning seetõttu ka väga hinnatud helilooja. Tema stiiliks oli romantism, mille läbi ta püüdis väljendada isiklikke hingelisi läbielamisi-õnnepüüdlusi, kaotusvalu, unelmaid, meeleheidet. Uurimuse käigus püüan rohkem õppida P. Tsaikovski mõttemaailma tundma ning saada juurde teadmisi tema ooperite ning balletide kohta. Referaadi põhiülesandeks ongi uurida tema tuntumaid ballette ning oopereid. 3
Sümfoonia II osa on leinamarss ning surma märkiv kujund ilmub edaspidi enamikus Beethoveni heroilistes teostes. `Eroicast` alates kasvavad tema sümfooniate osade mõõtmed. Teemad ei ole enam lõpetatud voolavad meloodiad, lühikesed motiivid võivad olla aluseks erinevatele teemadele, suurendades nii sümfooniate vahelist seotust. Hakkavad hägustuma vormiosade piirid, töötluslikkus ei piirdu ainult töötlusega, vaid kandub ka teistesse vormiosadesse. 5. sümfoonia (1807, `Saatusesümfoonia`), Beethoveni lemmiksümfoonia on tema heroilise sümfonismi tipp. See on ka parim näide teose temaatilisest terviklikkusest ning sellest tingitud ühtsest kulgemisest teose alguseni lõpuni. Kogu sümfoonia temaatilise materjali aluseks on teose avataktides kõlav nn saatuse koputuse kujund, mis läbib kõiki osi kõige erinevamates variantides. 9. sümfooniat (1825) võib pidada Beethoveni elutöö kokkuvõtteks. Selle teose
Missa – katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos. Küsimused: 1. Millal on kunstis/muusikas klassitsism? 1750 – 1900 aastal. 2. Periodiseeri klassitsismiajastu ja kirjelda lühidalt perioode. a) Eelklassitsism 1720 – 1760. Tekisid uued muusikavormid ja žanrid, muutusid tüüpilised ansambli- ja orkestriseisus ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelus b) Varaklassitsim 1760 – 1780. Sümfoonia arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. c) Klassikalise tiili kõrgaeg 1780 – 1810. Viini klassikud: Mozart, Haydn, Beethoven d) Üleminek romantismile 1810 – 19 saj I veerand. 3. Too välja klassitsismiajastu tähtsamad saavutused. Filosoofia – Rene Decartes, Voltaire, Diderot Skulptuur – Antonio Canova „Amor ja Psyche“, E.M Falconet „Vaskratsanik“ Teadud – James Watt – arumasin, James Cook – avardas teadmisi Vaikse ookeani kohta.
Seevastu paelus teda Pariisi kultuurielu: B. istus vabadel õhtutel ooperiteatris ja vaimustus Glucki ooperitest ning külastas sageli konservatooriumi raamatukogu. 1822 hakkas ta võtma eratunde Pariisi kons.-i õppejõu käest ning 1826 astus ametlikult Pariisi konservatooriumi. 1830. aastal pälvis Berlioz maineka Rooma muusikapreemia (neljandal katsel) ning võitis stipendiumi, mis võimaldas tal tasuta Itaalias elada ja seal komponeerida. Seal valmis 1830. a. Berliozi peateos "Fantastiline sümfoonia: Episood kunstniku elust". Et raha teenida, alustas Berlioz tööd kriitikuna. Tema südamesoov oli lüüa läbi Pariisi ooperis, kuid kõik katsed ebaõnnestusid. 1840. aastatel reisis ta dirigendina palju Saksamaal, Austrias, Sveitsis, Inglismaal ja isegi Venemaal, juhatades peamiselt oma teoseid. Ehkki Pariisis teda ei hinnatud, oli ta mujal Euroopas oodatud kaasaegse muusika dirigent. Reisidel tutvus ta Schumanni, Mendelssohni ja Wagneriga. 1850
õpilane F. Süssmayr elama Viimane teos oli „’ Viimane teos oli oratoorium Reekviem” Kirjutas üle 104 sümfooniat Kirjutas 41 sümfooniat Kirjutas hümni Saksa-Rooma ja Austria Kirjutas näidendi keisrite hümni Kirjutas viimase sümfoonia aastal 1788 Kirjutas viimase sümfoonia aastal 1795 Aastal 1762 reisis koos oma õe ja isaga Aastal 1762 töötas Eszterhazy mööda maailma ringi õukonnas Koos mängides mängis Mozart vioolat Koos mängides mängis Haydn viiulit Vanemad toetasid rahaliselt, et temast Vanemad ei toetanud rahaliselt, sest
· Oluline sõna ja muusika seos · Gregooriuse koraali ja keskaegse mitmehäälsuse hõng · Neoklassitsistlikud jooned Muusika on inspireerinud ka koreograafe. Sergei Prokofjev 1891-1953 Vene helilooja, pianist ja dirigent. Imelaps tark, julge, töökas. Oma esimesed teosed komponeeris 5-aastaselt, 9-selt lõi algelise ooperi. 13-aastaselt astus Peterburi 6 konservatooriumi, kaasas klaveripalu, sonaate, 4 ooperit ja sümfoonia. Lõpetas kolmel erialal. Armastas uudseid modernseid teravaid helikombinatsioone, oli vastuolus akadeemilise õpetusega. 1918 lahkus Venemaalt, revolutsiooniga tegeledes ei jää küllalt aega kunsti jaoks. Prantsusmaal elas enamiku 15 võõrsil viibitud aastast Pariisis armastati moodsat kunsti. Viimased 20 aastat elas Prokofjev taas kodumaal. Prokofjevi helikeel on tulvil muusikalisi teravmeelsusi ja säravaid mõttesähvatusi. Tähtis on ergas, motoorne rütm
Ta ei kirjutanud 16 aastselt peale sedxa mitte ühetgi heliteost. Lihtsalt elas rahul. · 1887.a. Othello - lugu, milles ausa väejuhi Othello ja tema armastava naise Desdemona õnne hävitab silmakirjaliku Jago intriig. Armukadedusest pimestatuna mõrvab Othello oma ustava naise. · 1893.a. Falstaff Pjotr Iljits Tsaikovski (1840-1893) Pjotr Tsaikovski on vene klassikalise sümfoonia rajajaid ja nn psühhologilise suuna esindaja vene muusikas. Teda peetakse ka balleti kui tantsulis-muusikalise zanri arendajaks. Tsaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uuralites, Votkinski külas. Tema isa oli mäeinsener ja töötas tehasedirektorina. Votkinski oli väike maakoht, kus polnud teatrit ega õppeasutusi, kuid oli imeilus loodus ja rahvamuusika, mis mõjutas tugevalt tulevast heliloojat. Suure perekonna soe õhkkond kujundas Pjotri iseloomu. Suur
1.Wolfgang Amadeus MOZART (1756-1791) *Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri pere noorima pojana. *Vanematel oli 7 last. *Muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. *Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. *1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. *1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda. *14-aastaselt võeti Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. *1781 lahkus piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates *1787. aastast õukonna kammermuusikuna. *Loominguperioodid: 1763-1773 Pariis, London,Viin 1773-1781 Salzburg 1781-1791 Viin
MUUSIKA ISELOOMUSTUS: Homofoonia; kindel helistik; dünaamika järk-järguline muutumine; selge, puhas, dissonantsideta, hea kõlaga; kasutatakse palju heliredeleid ja kolmkõlasid; eelistatakse instrumentaalmuusikat ZANRID: Klassikaline sümfoonia-Sonaat- Keelpillikvartett-Kammermuusika-Kontsert-Instrumentaalmuusika-Reekviem Avamäng HELILOOJAD: FRANZ JOSEPH HAYDN (1732-1809):Sündis Alam-Austrias Rohrau külas. Töötas klaveriõpetajana/saatjana. Oma esimese sümfoonia kirjutas alles 1759 aastal. Ta on maailmas kõige rohkem sümfooniaid kirjutanud, kokku 104 sümfooniat! 1761 Temast sai Eisenstadtis vürst. Ezterhazy õukonnas kapellmeister. Ta kirjutas kontserte, sonaate, missasid, oratooriume( ,,Loomine" ja ,,Aastaajad") WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791) Tema isa oli oma aja parimaid viiuldajaid ja muusikapedagooge. Märgates poja annet hakkas ta teda õpetama ja viis kontsertreisidele Euroopasse
Pärast kollaaziteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks."[1] Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul (19681976), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976. aastal valmis pika vaikuseperioodi järel klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina" (Aliinale)
„Laulud surnud lastest“ teosed enamasti programmilised esmatähtsad eetilised ja filosoofilised probleemid Sümfooniad osad arv varieerub kahest kuueni kokku 9 sümfooniat tipuks loetakse 8.sümfooniat, seal väljendub enim idee „Muusika on isiksuse ja massi mõjutamise üllamaid jõude“. Kestab ca 1,5h ja tohutu esitluskoosseis. 1910.a esiettekandel oli 1029 esitajat. tuhande sümfoonia ehk 8.sümfooniat jaotub 2-osaks vastavalt tekstile: 1) keskaegne nelipühahümn „Veni, creator spiritus“ 2) Goethe „Faust“ Viimane sümfoonia oli Kantaatsümfoonia „Laul maast“.; kõige isiklikum teos; Tekst pärineb Hiina Tangi ajastu luulekogumikust „Hiina flööt“; kõige kaalukam on finaal „Hüvastijätt“; esiettekannet Mahler ise ei kuulnud, see toimus 1911.a Münchenis, pool aastat peale tema surma. Richard Strauss (1864-1949)
Teose keskmes on sageli inimese ja saatuse konflikt, mille muusikaline ülistusjõud hämmastab oma dramaturgilise veenvusega. Väljenduslaadilt domineerivad muusikas jõulised pingekeskmed ning viimastes teostes on tuntav ekspressionistlikult teravdatud dramatism. 12. Nimeta Eduard Tubina tähtsamad teosed ja iseloomusta neid. Mille poolest on ta Eesti muusikaloos tähtis? Sümfoonia nr 2 ,,Legendaarne“ (inspiratsioon Toila maalilisest loodusest) ning sümfoonia nr 4 (samuti karge looduspildina vaadeldav). Kõige tuntum ja maailmas enim esitatud on sümfoonia nr 5 (1946), mille traagiline väljendusjõud seostub sõja-aastate ja isikliku kibestumisega kodumaa kaotuse pärast. Vaimset sidet kodumaaga toonitas laulu ,,Meil aiaäärne tänavas“ kasutamine temaatilise lähtematerjalina, mis omandas teoses sümboli tähenduse. 1962. a sai Tubinast Rootsi heliloojate Liidu liige
Eesti muusika pärast Teist maailmasõda · 1940.a kaotas Eesti iseseisvuse · Saadeti laiali senised organisatsioonid ja seltsid- asendati nõukogulike liitudega · Nõukogude armee tagalasse Jaroslavli mobiliseeritud heliloojad ja interpreedid moodustasid 1942 ENSV Riiklikud kunstiansamblid ( nt. Gustav Ernesaks) · Teine osa püüdis kultuurielu jätkata, kuid pommitamine 1944 ja küüditamine olid jätnud sügava haava, mistõttu paljud Eestist lahkusid · Eduard Tubin, Käbi Laretei, Ludvig Juht, Taavo Virkhaus · Kolmas osa jäi Eestisse- olid sunnitud looma ,,nõukoguliku elu kajastavaid" teoseid · 1960 kerkis esile põlvkond, tänu kellele hakkas muusikaelus ühtteist muutuma · Loodi ERSO ja Tallinna Kammerorkester, peadirigent Neeme Järvi · Estraadilauljad ETV saade ,,Horoskoop" ülesanne tutvustada kaasaegsete heliloojate loomingut · Uno Loop, Els Himma, Marju Kuut, Heli Lääts · Filmimuusika heliloojatest alustasid 1960ndatel...
2. Heliloojate uuendused muusikas. Schubert laulud on loomingu tähtsaim osa Tänu tema laululoomingule hakati Lied`i (kammerlaul) suhtuma kui arvestatavasse kontsertzanrisse hakkas esimesena koondama laule tsükklitesse Võttis klaverimuusikas esimesena kasutusele pealkirjad eksprompt ja muusikaline hetk; tema "lõpetamata süfoonia" on esimene romantiline sümfoonia. Chopin - klaverivirtuoos Poolast esimene instrumentaalballaadide meister, prelüüdi kujundaja, see pole enam eelmäng vaid eraldi muusikateos kasutas loominug poola rahvusmuusikat Chopin tõi poola tantsud kontserdilavale. Liszt - klaverivirtuoos, dirigent Ungarist Tõi muusikasse monotematismi põhimõtte (teose meloodiate tuletamine esimesest
Mozart oli vastu kõigele äärmuslikule muusikale, muusika pidi pakkuma naudingut ja ka kõige jubedama tegevuse korral ei tohtinud heli kõrva riivata. Mozarti ooper ,,Haaremirööv" oli esimene Saksa Singspiel'i suurteos. Tähtsaim opera buffa sarjas sai ,,Figaro pulm". Üks kuulsamaid oopereid on ,,Don Giovanni". Mozarti viimane ooper Singspiel ,,Võluflööt" esietendus natuke ennem surma Viinis. T akirjutas u. 50 sümfooniat. 1778. sai esimese sümfoonia suurtellimuse , pärast seda ta enam varasema, kergema ja kammerlikuma slaadis sümfoonilise loomingu juurde tagasi ei pöördunud. Hilisem periood oli jõuline väljendus, tervada dramaatilised kontrastid, napid kujundid ja tihe polüfooniline töötlus. 40. sümfoonia ja 41. süm. E. ,,Jupiter" on Mozarti loomingu kõrgpunkt. Ta on veel kirjutanud instrumentaalkontserte, sh 25 klaverikontserti ja hulk kammermuuskat.
o 1981.aastast Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni õppejõud. o 1988-89 kompositsiooni ja muusikateaduse kateedri juhataja. o Aastast 1993 professor. o Kasutas muusika komponeerimisel arvutit.(80-ndad) 03.01.13 Sample footer 2 o Oli Eesti Muusikaakadeemia üks rajajaid. o Teoseid on esitanud paljudes maades:Euroopas,USAs,Kanadas ja Austraalias. o 1996.aastal oli tema 5 sümfoonia UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisi kümne enam soovitatava helitöö seas esimene. o Lepo Sumerast jäi maha abikaasa,kaks tütart ja poeg. o Suri südamepuudulikkusesse. 03.01.13 Sample footer 3 o Looming L.Sumera on kirjutanud teoseid väga erinevatele koosseisudele erinevates zanrides,väikepaladest suurvormideni. o
Oli näha, et ta elas sellesse teosesse sisse ning suutis muusikaga terve saali kuulama panna. Minu enda istekoht oli üsna kehv, paremal rõdul ja tagumises reas, mille tõttu ei näinud ma pianisti kätetööd, küll aga tema keha hoogsaid liikumist, mis minu jaoks on iseloomulik just tema mängule, sisendades muusikale hoogsust. Kontserdil esitati kaks teost, milleks olidki eelnimetatud Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3 ja Dvořaki Kaheksas sümfoonia, mis on natukene jäänud autori Üheksanda sümfoonia varju, nagu selgus kava sirvides. Peale solisti püüdis mu täehelepanu ka dirigent, kelleks oli Anu Tali. Olles ise algklassides käinud Ellerheina poistekooris, on ta ka minu dirigent ning juhataja olnud. Samas ei tundnud ma teda esmapilgul äragi, sest tema liigutused ja kogu olek mõjus väga võimsalt. Riietuses kajastus selgelt tema võim orkestri üle, kuid samas ei varjanud ka tema naiselikku ilu. Oli ilus
Tsaikovskile omistati Cambridge'i ülikooli audoktori tiitel. 1885. aastast elas helilooja Moskva külje all Kiinis. 1890. aastal katkes Tsaikovsi ja von Mecki kirjavahetus, mida helilooja raskelt üle elas. Järjest süvenev üksindus ja lootusetusetunne peegeldusid teravalt tema viimaste aastate loomingus. Helilooja suri 9 päeva pärast 6., «Pateetilise sümfoonia" esiettekannet, mida ta ise dirigeeris. LOOMING Tsaikovski oli Vene klassikalise sümfoonia rajaja ning Vene muusika nn psühholoogilise suuna peaesindaja. Kasutades meisterlikult suure orkestri võimalusi, väljendas ta äärmise avatusega isiklikke hingelisi läbielamisi - õnnepüüdlusi, kaotusvalu, unelmaid, meeleheidet. Kõigest kumab läbi soov rebida end kõrgemale ratsionaalse maise elu vintsutustest. Tsaikovski on kirjutanud, et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele, tu-levikulootustele ning rahulolematusele olevikuga
Elulugu Jaan Rääts (15.10.1932 Tartu) Helilooja ja pedagoog, muusikaelu üks juhte nõukogude aastatel. On kirjutanud valdavalt instrumentaalmuusikat. Jaan Rääts on pärit Tartust, lõpetas 1952. aastal klaveri erialal Tartu muusikakooli ja 1957. aastal heliloojana Tallinna konservatooriumi (oli algul Mart Saare, hiljem Heino Elleri õpilane). Aastatel 19551966 oli ta Eesti Raadio helirezissöör ning 19661974 Eesti Televisiooni muusikasaadete peatoimetaja. Peaaegu kakskümmend aastat oli Rääts ENSV Heliloojate Liidu esimees. Aastatel 19681970 ja aastast 1974 kuni tänaseni on Jaan Rääts Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõppejõud, aastast 1995 professor. Tuntumaid õpilasi: Raimo Kangro, ErkkiSven Tüür, Rauno Remme, Timo Steiner, Tõnis Kaumann. 2002 Valgetähe III klassi teenetemärk Valgetähe teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks. Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või omaval...
Retsensioon Külastasime koos teiste Keskkooli õpilastega Estonia Kontserdimaja 3.mail.2011.aastal ,kus saime osa noore publiku programmist ,,Minu orkester,, . ,,Minu orkester" on programm,mis toimub TallinnEuroopa Kultuuripealinn raames.Millega loodetakse kasvatada Eesti noortes huvi kultuuri vastu.Ning noore publiku programm on mõeldud 1-12.klassi õpilastele,õpetajatele ja lapsevanematele. Estonia kontserdisaalis esinesid Põhjamaade sümfooniaorkester Anu Tali juhatusel.Kontserdil esitati orkestri muusikat ning esitusele tulid : Gustav Mahleri 10.sümfoonia, Eino Tambergi ,,Avafanfaarid" ja Maurice Raveli ,,Daphnis ja Chole" süit nr 2.Lood mis kõlasid kontserdil oli kirjutatud klassikalises stiilis. Helilooja Gustav Mahleri (1860-1911) 10.sümfoonia Kes alpides on käinud, ja mägiojade tulva näinud ja kuulnud õhtupäikeses mäenõlvadel sööva karja igatsevat kellamängu, see teab ...
sümfoonia, 1966). Pärast kollaaziteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul (196876), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976. aastal sündis pika vaikuse järel taas muusika valmis klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina" (Aliinale)
Instrumentaalmusuuikas oli suureks vormiliseks eeskujuks Beethoven. Seegi valdkond on esinduslik. 14 keelpillikvartetti, 1 keelpillikvintett, 1 puhkpillioktett, 2 klaveritriot, 3 viiulisonaati, arvukalt klaverisonaate. Klaverile muusikalisi nomente on kirjutatud ekspromte, valsse, menuette, üle 8 saksa tantsu. Orkestrimuusika valas on olulised 9 kontertavamängu ( Võluv flööt) ja eelkõige tuntud 9. sümfooniat (10.nendat alustanud.). Nendest maailmakuulus on 8. lõpetamata sümfoonia. Schuberti muusikat on tuntavalt mõjutanud tema sõbrad, sest just nemad aitasid tal muuta elutee vähegi inimväärseks ja talutavaks. Fryderyk Franciszek Chopin 1810-1849 ELULUGU Chopini loetakse nii Poola kui Prantsuse heliloojaks. Sünnikohaks on Varssavi lähedane mõis Zelezova Wola. Isa prantslane ema poolakas. 1838. aasta sügisel kirjutas õpetaja tema hinnete kõrvale, et Chopin on geenius. Chopin ei sarnane kuulsusele, kes on elu poolt ära hellitatud
Vürst sai vihjest aru. Järgmisel päeval pakkis õukond asjad ning pöördus tagasi Viini, kus muusikuid ootasid nende perekonnad. Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozart sündis Austrias Salzburgis. Mozarti isa Leopold oli oma aja parimaid viiuldajaid ja muusikapedagooge. Märgates oma poja erakordset annet hakkas ta teda õpetama ja viis kontsertreisidele Euroopasse. Esimesed loomingulised katsetused tegi Mozart nelja-aastaselt üheksa-aastaselt kirjutas ta juba esimese sümfoonia ja aasta hiljem esimese ooperi. Vastupidiselt Haydnile küpses Mozartis juba noore mehena vastuhakk materiaalsele sõltuvusele, milles temal ja ta isal tuli elada Salzburgi peapiiskopi teenistuses. Mozarti järeleandmatuse tulemuseks oli see, et alates 1781.aastast alates elas Mozart Viinis vabakunstnikuna. Pärast mõneaastast menu Viinis leidis Mozart ennast majanduslikest raskustest. Mõned uurijad on väitnud, et Mozart teenis piisavalt kuid mängis enamuse maha ja kui ta 1791.a
ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Looming · umbes 600 soololaulu · 9 sümfooniat · 22 klaverisonaati · lühipalad klaverile · Klaveripalad neljale käele · 19 ooperit · kirikumuusikat Tuntud on ka 8. sümfoonia ("Lõpetamata sümfoonia"). Pjotr Iljits Tsaikovski (vene o; 7. mai (vana kalendri järgi 25. aprill) 1840 Votkinsk 6. november (25. oktoober) 1893 Sankt-Peterburg) oli vene romantistlik helilooja. Ta oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. Looming Tsaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Jean Sibelius (õieti Johan Christian Julius Sibelius, hüüdnimi Janne; 8.
· Kirikukantaat 17 saj, Saksamaa · Oratoorium 1907, Eestis · Ooper Vanakreeka ajal · Ballett 16 saj, Itaalias ja Prantsusmaal · Kontsert 18 saj · Concerto grosso barokkajastu, Itaalia · Süit 14 saj · Passioon Kristuse ajastu · Kammermuusika · Keelpillikvartett 18 saj · Sonaat Itaalia, 16 saj · Sümfoonia 18 saj, Viini klassikalise koolkonna loomingus 7. Nimeta järgnevate heliteoste autor ja zanr. 1) ,,Võluflööt" W.A Mozart laulumäng. 2) ,,Veemuusika" G.F.Handel , Zanr: Inglise oratoorium 3) ,,O Euchari" H.Bingenist 4) ,,Orfeus ja Euridike" CIW.von Gluck ooper 5) ,,Dido ja Aeneas" H.Puncell ooper 6) ,,Boolero" M.raveli -ballet 7) ,,Peer Gynt" Edvard Grieg 8) ,,Aida" -G.Verdi- ooper 9) ,,Slaavi tantsud" A.dvorzäk-sümfoonia 10 ) ,,Ungari rapsoodia" F
häbelik ja sõbralik. Franz Schuberti isa oli koolmeister. Tema käest sai Schubert oma esimesed muusikalised teadmised ja pillimänguoskuse, kuid isa soov, teha pojast koolmeister, jooksis liiva Schubert pühendas end täielikult muusikale. Helilooja jõudis luua üle pooleteise tuhande muusikateose. Tema pärusmaaks olid laulud (üle 600), soololaulu muutis koguni kontsertteoseks. Samuti oli lüürilis-romantilise sümfoonia alusepanijaks, kuid tema teoste hulgas leidub veel 10 sümfooniat (kolm jäid lõpetamata), klaveriteoseid, kammerteoseid, laulumänge, 19 ooperit, 7 missat. Franz Schuberti muusika on romantiliselt tundeküllane, sageli traagiline ja järjekindlalt realistlik. Tema suurimateks eeskujudeks olid Beethoven, Mozart ja Haydn, ent ise Viini koolkonda ei jõudnud. Mees lõi uusi teoseid katkematult, ta magas prillidega, sest sageli äratasid teda muusikalised mõtted, mis vaja kiiresti kirja panna
KLASSITSISM. KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA. 18. sajandi II pool 19. sajandi I veerand. Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel, vastandudes tugevalt eelmiseajastu toretsevale ja liialdustesse kalduvale barokkstiilile. Eeskujuks võeti antiikkultuuri, milleiluideaale vormi lihtsus, tasakaal, harmoonia hakati pidama klassikalisteks (classicus ladk tähendab esmaklassiline, eeskujulik). Klassitsismile avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau), keskritiseerisid kuninga- ja kiriku ainuvõimu, seisusest tulenevaid pärilikke privileege, ainateravnevat vastuolu erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne.Valgustajad ülistasid mõistust, haritust ja inimese loomupäraseid õigusi. Aina enam levisidvabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. 18. sajandi lõpul toimusid Euroopas suured muutused, mis said alguse Suurest Prantsuserevolutsioonist ja jätkusid ...
Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Kangro tuli muusikasse 1970. aasta paiku säravate ja omanäoliste teostega, mis äratasid kohe tähelepanu. Tema süit klaverile op 1 (1968), mis oli kirjutatud konservatooriumi I kursusel, jõudis kohe kontserdilavale (Kalle Randalu esituses 1974. aastal ka Tsaikovskinimelisele konkursile). Ühest küljest on Kangro looming mõjutatud neoklassitsismist - ta on kirjutanud klassikalistes zanrides (nagu näiteks kontsert, sümfoonia, süit jne) palju traditsioonilise ülesehitusega teoseid. Teisalt on tema helikeeles mõjutusi rokkmuusikast - Kangro helikeeles on keskmisest eesti muusikast tublisti enam rütmiaktiivsust ja temperamenti. Tema muusika rütmipalett on väga rikkalik - neoklassitsistliku või rokiliku motoorika kõrval kohtame ka ladina-ameerika tantsurütme, rohkesti on sünkopeeritud rütme ja keerukaid taktimõõte.
klaveriteostega. Juba oma 1. klaverikontserdi (1912) esmaettekandel näitas tollal vaid 21-aastane Prokovjev end küpse meistrina. Selleks ajas oli Prokovjevi klaverimängustiil juba välja kujunenud. Seda iseloomustab kiire tempo, rütmiline aktiivsus, energiline motoorika ja tokaatalikkus, mida nimetatakse mõnikord ka löökpianismiks. Hiljem avaneb tema natuuri järelemõtlik, tundlik ning lüüriline poolus. 1917. aastal kirjutas Prokvjev sümfoonia nr. 1 "Klassikaline". Seda sümfooniat peetakse esimeseks neoklassitsistlikuks heliteoseks üldse. 1938. aastal pöördus Prokovjev lõplikult tagasi Nõukogude Liitu. Publikumenu saatis tema balletti "Romeo ja Julia" (1938), 5. sümfooniat (1944) ja kantaati "Aleksandr Nevski" (1939). Pärast 6. sümfoonia (1947) esiettekannet aga süüdistasid nõukogude ideoloogid Prokovjevit formalismis. Ent Prokovjevi rahvusvaheline autoriteet oli siiski sedavõrd suur, et tema teoste ettekandeid
aastal. Tuntuim orkestriteos on ,,Perpetuum mobile". 60. aastate keskel hakkab kasutama kollaaz-tehnikat (kleepetöö),kus pannakse kokku erinevate ajastute muusikastiilid. ,,Collage teemal bach", tsellokontsert ,,Pro et contra" 68. aastal kirjutas teose ,,Credo". Peale selle esiettekannet pöördub vana muusika poole, eriti uuris ta ,,Gregoriuse koraali" ja polüfooniat. Peale 3 aastast vaikimist tulebki välja III sümfoonia. Peale seda leiab ta oma stiili, tintinnabuli ehk kellukeste stiil. See on habras, staatiline, vaikus, iga heli kuulatakse põhjalikult, korduvad motiivid, kolmkõla, kõlaliselt äärmiselt lihtne. I teos selles stiilis on klaveripala ,,Aliinale". Üks kuulsaim on ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" . ,,Fratres" (ldn.k. vennad), ,,Tabula rasa" (ld.k. puhas leht) 2 viiulit, prepareeritud klaver ja keelpillid.
Vikerlased Ooperi tegevus algab Saaremaa rannakülas, kus äsja lõppenud võistumängude võitja Ülo saab võidupärja Jutalt. Võitjat austavate piigade hulgas on ka Ülosse kiindunud Vaike. Vanem Vaho eestvõttel peetakse sõjanõu ning vastuseks viikingite röövkäikudele otsustatakse teha ühine sõjaretk Rootsi. Paraku jõuavad rootslased esimesena rünnata ning sõjasaagina viiakse kaasa Sigtunasse kaasa Juta. Ülo juhtimisel võetakse ette sõjaret Rootsi, kus Sigtuna valitseja Olav on vahepeal teinud Jutale ettepaneku saada tema kaasaks. Eestlase rünnak on edukas, Juta eestkostel jäetakse Olav ellu, kuid ta peab orjana kaasa minema. Võidukaid sõdalasi on tulnud tervitama kogu külarahvas. Ooodata on Ülo ja Juta pulmi. Ajal, mil Ülo jätab hüvasti oma sõjasalgaga, õnnestub Olavi põgeneda. Ta kohtab Jutat, avaldab talle armastust ning palub temalt abi. Juta appihüüete peale saabub Vaike, kes enda tunnetest võitu saades ründab Ola...
tohi Sergei välismaale minna. o Stalini paranoia lõhub tema perekonnaelu.Abikaasat kui sünnilt hispaanlast ähvardab piev genotsiidioht. o Ooperi "Kihlus kloostris"kirjutamisega algab Prokofjevi suhe Mira Menelsohhiga. o Sõja puhkedes evakueeriti Sergei koos Miraga samasse piirkonda.Abikaasa,koos poegadega jäi Moskvasse. o Selle aja jooksul muutub tema helikeel süngemaks. o 5 sümfoonia saab Stalini preemia. o 1945.aastal saab raskelt põrutada.Sellest algava ka tema tervisehäired. o 1947.aastal võetakse Venemaal vastu seadus,mis keelab abielu välismaalastega.Sergei abielu tühistatakse. o 1948.aastal abiellub Miraga. Endine abikaasa Carolina saadetakse spionaazi süüistusega Komi koonuslaagrisse,kus veeab kaheksa aastat.(1972 aastal pääseb Nenemaalt kodumaale) o Sergei prokofjev sureb Staliniga samal päeva 3.04 1953.aastal ajuverejooksu
F.Liszt(181186)ungari pianist,helilooja,ungari rahv.koolkonna rajaja muusikas;loetakse üheks 19saj suurimaks klaverivirtuoosiks,sümfoonilise poeemi loojaks;oma aja parimaid pianiste;kirj.palju klaverimuusikat;arendas klaverimäng.tehnikad seades uued standardid tuleviku jaoks;abivalmis teiste heliloojate vastu;sündis Sporoni linna lähedal,isa lambakarjus;9a esines eduka pianistina Ungari linnades,1ks õpetajaks isa;1822 alustas õpinguid,siirdus Pariisi,üritas pääseda konservatooriumi;õppis kompositsiooni;külastas Paganini viiulikontserti,kavatses saada oma aja suurimaks pianistiks;1830 40reisis paljudes EUmaades,andis kontserte Venemaal,esines TÜaulas;184861elas Saksam,oli dirigent ooperiteatris/sümf.orkestris,muusikapedagoog,romantilise suuna eestvõitleja,muusikakriitik/muusikaliste uurimuste läbiviija;viimased 25a seotud Itaaliaga,kirj.vaimulikku muusikat,8a Roomas kloostris,viim.elua.elas Wagneri(väimees)juures. Klaverile u800t...
Quijote" 2)Ooperid: "Salome", "Elektra", "Roosikavaler", "Daphne" Looming hõlmab kõiki zanre peale missa ja oratooriumi. 3.Selgita mõistet ,,programmiline sümfonism". Nimeta erinevate heliloojate teoseid selles zanris. Sümfooniateos on põimitud teiste zanritega, kirjutatud mahuka ideelise kontseptsiooni ja loominguprotsessiga, käsitletakse paljusi erinevaid teemasi, nt: elu ja surm, headus ja kurjus. Gustav Mahler 2. ja 3. sümfoonia, Richard Strauss "Don Juan", "Alpi sümfoonia", "Don Quijote", Ottorino Respighi Rooma triloogia: "Rooma puskkaevud", "Rooma piiniad", "Rooma pidustused" 4.Tõesta ooperite ,,Salome" ja ,,Elektra" põhjal, et Strauss oli novaatorlik helilooja. Ta astus "Salomega" kahe epohhi vahelisse üleminekujärku: "Salome" sümfonism ja orkestrikäsitlus pärinevad hilisromantismist, kuid süzeest tingitud sünge ja pingestatud atmosfäär viitab ekspressionismile
,,Lumineid", ,,Kuldkikas". Rimski-Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Seherezade", mis avas uue tee sümfoonilisele muusikale. "Seherezade" idee on seotud "Tuhande ühe öö" muinasjuttudega ning see on fantaasiarikas ja kirev, kohati idamaise koloriidiga. Pjotr Tsaikovski (1840-1893) Paljud Tsaikovski teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Oma elu viimasel kümnel aastal lõi ta oma geniaalsemad teosed 5. ja 6. sümfoonia, ning ooperid ,,Padaemad", ,,Jolanthe", balletid ,,Uinuv kaunitar", ,,Pähklipureja". Viimaste aastate looming muutus järjest dramaatilisemaks. Ta on kirjutanud kümme ooperit, kolm balletti, orkestriteoseid, kuus sümfooniat, ning teoseid sooloinstrumentidele nende hulgas 72 oopust klaverile. Üheks tema tippteoseks on ooper "Jevgeni Onegin" (1877). Sellesse ooperisse valas helilooja oma tunded ja hinge. Ooperitest tundud on veel ,,Padaemand", ,,Jolanthe", ,,Orleansi neitsi", ,,Mazepa".
KLASSITSISM. KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA. 18. sajandi II pool – 19. sajandi I veerand. Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel, vastandudes tugevalt eelmise ajastu toretsevale ja liialdustesse kalduvale barokkstiilile. Eeskujuks võeti antiikkultuuri, mille iluideaale – vormi lihtsus, tasakaal, harmoonia – hakati pidama klassikalisteks (classicus lad k tähendab esmaklassiline, eeskujulik). Klassitsismile avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau), kes kritiseerisid kuninga- ja kiriku ainuvõimu, seisusest tulenevaid pärilikke privileege, aina teravnevat vastuolu erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne. Valgustajad ülistasid mõistust, haritust ja inimese loomupäraseid õigusi. Aina enam levisid vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. 18. sajandi lõpul toimusid Euroopas suured muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist ja jätkusid Napol...
Ta lõi rahvalaulu seadete juurde palju popurriisid, mida teised pole enne teinud, kuhu olid põimitud mitu rahvaviisi. Tema laule hakati laulma ka Soomes. Ta valiti TÜ audoktoriks ja Tln Konservatooriumi auprofessoriks. Laulumäng: "Murueide tütar". Kantaat: "Kalev ja Linda". "Tuljak" "Ei saa me vaite olla" "Pulmalust" "Lauliku lapsepõli" "Pidu hakkab, pereeidekene" Aleksander Läte( 1860 -1948 ) Esimesi eesti muusikuid, kelle tähtsaim tegevus oli sümfoonia orkestriga. Pani aluse eesti sümfoonilise muusika esitamise traditsioonile. 1900 1906 -muusikaline kulminatsioon saavutas tulemusi helilooja ja dirigendina. Muusikaline tegevus sisaldab ka muusika kriitikat. Sümfoonia pluss muusika kriitika on uued nähtused eesti muusika kultuuris. Lapsepõlves puutus ta palju kokku viiuli ja lõõtspilliga. Aakre vallakooli Rõngu kihelkonnakooli läks, kuna seal oli keelpillikvartett. 1897 a. Cimze seminari lõpp. Ta töötas Kuhjas kooli õpetajana
Johan Christian Julius Sibelius Johan Cristian Julius Sibelius on Soome kuulsaim klassikalise muusika helilooja, kes on tuntud ka kui Jean Sibelius. Tema teostel on olnud oluline roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Sibeliuse määravaks elemendiks tema poliitikas ja kunstilises väljaandes sai romantiline isamaalisus. Jean Sibelius on sündinud 8. detsember 1865.aastal Hämeenlinnas. Ta sündis küll rootsi keelt rääkivasse perre, kuid saadeti soomekeelsesse kooli. 10 aastaselt mängis ta juba väga hästi klaverit, ja hakkas ka kirjutamisega katsetama. Musikaalsed oli ka Jeani õde, kes mängis klaverit ja vend, kes mängis tsellot. Perekeskel oli tal hüüdnimi Janne, mille prantsusepärast variant Jean hakkas ta kasutama oma õpinguaastatel. Õppinud on ta Hämeenlinna lütseumis, misjärel Helsingi ülikoolis juurat ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti(praegune Sibeliuse Akadeemi...
Selle töö kõrvalt jäi tal piisavalt aega tegeleda heliloominguga, olla õpetajaks väliseestlastele, sh Käbi Lareteile. Oli ka Stockholmi Eesti meeskoori dirigent. Tubin võeti vastu ka Rootsi Heliloojate Liitu. 60. aastatel taastusid suhted Eestiga. Tubin ei pidanud kannatama ainelise viletsuse käes. 1961. a. tegi külaskäigu Eestisse. 1970. a. haigestus vähki. Helilooja suri 1982. a. Stockholmis. Looming On kirjutanud kümme sümfooniat ja ühe üheosalise lõpetamata sümfoonia. Samuti on kirjutanud sümfoonilisi lühiteoseid, viiuli- ja klaverimuusikat, koorimuusikat, kaks ooperit: 1. 1968. a. ,,Barbara von Tiesenhusen" 2. 1971. a. ,,Reigi õpetaja" Tubinalt pärineb Eesti esimene ballett- ,,Kratt", mis esietendus 1943. a. Vanemuises. Koorilauludest tuntuim on ,,Õhtulaul". Loominguperioode on heliloojal kaks: eesti ja rootsi. I periood: tuntuim teos ,,Sümfoonia nr. 2" (1937. a.) ehk ,,Legendaarne". Selle muusikaga
1.Romantismi üldiseloomustus- Romantism sai alguse Saksamaalt 19. saj. Romantikud tõstsid esile tundeid. See stiil oli väga kirglik ja tundeküllane. Huvi hakati tundma surma ja müstika vastu. 2.Romantismi muusika iseloomulikud uued jooned- Uued jooned: tundeküllane; uued ja huvitavad harmooniadja dämbrid; kujunes välja suur sümfoonia orkestri koosseis; teosed muutusid pikemaks; meloodia tõuseb esikohale. 3.Programmiline muusika-instrumentasaalteos, millel on tegevustik ja millele viitab teose pealkiri. 4.Romantismi muusikazanrid- Sümfooniline poeem- aluseks kirjandusteos, kindla pealkirja ja süzeega. Romantiline soololaul- kirjutatud häälele ja klaverile. Klaveriminiatuurid- (lühipalad) kujunesid välja erinevad miniatuuriliigid (prelüüd, ballaad). 5.Franz Schubert-(1797-1828)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
