Uus huvitav kogemus Minu ooperi külastus oli 18.märtsil 2017. aastal Jõhvi kontserdimajas.Vaatamas käisinkontserdisarja ,,Kuldne klassika. Beethoven", mille esitajad olid Triin Ruubel, kes mängis viiulit,Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigent Mihhail Gerts. Ettekandele tuli Beethoveni ,,Prometheuse lapsed" millele järgnes Elgari viiulikontsert h-moll op.61 ja viimaks Beethoveni sümfoonia c- moll nr 5 op. 67. Avamänguks esitatud ,,Prometheuse lapsed" on loodud 1800-1801 aastail. Teose tellis itaalia tantsija ning koreograaf Salvatore Vigano. Kavas kirjeldatud beethovenlik väljenduslaad jõuline ja dramaatiline, oli vägagi tuntav, aga samas oli selles minu arvates ka üsna palju helget ja pehmet tooni. Viiulikontsert h-moll op. 61 on kirjutatud Edward Elgari poolt 1909-1910 aastail Londoni Kuningliku Filharmooniaühingu tellimusel Fritz Keisrile. See teos on pälvinud kogu
kohtus Viinis W.A.Mozart'iga · Kirjutas sel perioodil ~50 teost 1796 2) 1792-1802 Viini I periood (varane looming) · Õpetajaks Haydn · Vokaalmuusikat õpetas Salieri · 1795. a. hakkas märkama oma kuulmisvaegust · Kirjutas 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (üle 100 teose) 1803 3) 1802-1812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg) · Kõige väljapaistvama loomingu aeg · Kirjutas oratooriumi "Kristus Õlimäel" (1803) · Kirjutas oma 3. sümfoonia, mille pühendas Napoleonile · Kirjutas ooperi "Fidelio" ("Leonore") · Sümfooniad nr.4; nr.5; nr.6; nr.7; nr.8 · Kohtus Goethe'ga (muusika tragöödiale "Egmont") 4) 1813-1827 Viini III periood (hiline looming) · Loominguline kriis 1813-1815 · Laulude tsükkel "Kaugele armsamale" (1816) 1815 4) 1813-1827 Viini III periood (hiline looming) · 1818. a-st oli kurt ja suhtles kirjalikult
Elatusraha tuli juurde teenida muusika-ajakirjanikuna Kontsertreisid Saksamaal, Austrias ja Venemaal Suri 1869.aastal haigusesse 1830.a.valmis Berlioz´i esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia" Rooma preemia kantaadi eest "Sardanapali viimne öö" Preemia võimaldas kolmeaastast enesetäiendamist Roomas Naases Pariisi 1832.aastal Tuntumad teosed 1826 ooper "Les francs-juges" 1837 ooper "Benvenuto Cellini" 1858 ooper "Troojalased" 1837 "Reekviem" 1839 sümfoonia "ROMEO JA JULIA" Aitäh! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Ludwig van Beethoven Beethoven on sündinud 16.detsembril 1770-ndal aastal Bonnis. Ta on Saksa helilooja ja Viini üks klassikutest. Tema noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa õpetas talle klaverit ja viiulit. Esimest korda andis Ludwig kontserdi seitsme aastaselt. 19- aastaselt sai temast perekonnapea. Kahekümne kahe aastaselt asus ta elama Viini. Seal kogus ta kuulsust virtuoose kontsertpianistina. Tema esimene avalik kontsert Viinis toimus 1795. aastal. Kui lood olid esmaettekantud siis need kirjastati, kuid trükist ilmusid vaid orkestripartiid ning klaveripartii. Ludwigi elu ja loomingu võib jagada 4 perioodi: 1. 1770-1792 Bonni periood ( kujunemisaastad ) 2. 1792-1802 Viini periood ( varane looming ) 3. 1802-1812 Viini 2. periood ( loomingu kõrgaeg ) 4. 1813-1827 Viini 3. Periood ( hiline looming ) Beethoveni tähtsamad teosed olid: 1. 3.sümfoonia "Eroica" 1803/04 2. ...
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) 10.a Lapsepõlv Sündis 17.jaanuar Salzburgis Isa Leopold, õde Maria Anna 3-aastaselt klavessiin, 4-aastaselt viiul 6-aastaselt ringreisile Euroopasse 8-aastaselt 1.sümfoonia 12-aastaselt 1.ooper 14-aastaselt Kuldkannuse ordeni rüütel Salzburg 1773-1781 Salzburgis vürst-peapiiskop Hieronymus Colloredo Ei lubanud enam reisida Vastuolulised suhted 1781. lahkus Viini Viin (1781-1791) Vabakusteline Klaveritunnid; kontserdid; salongiesinemised Leidis armastuse Constanze 1782. abiellus, sai 9 last Mozarti muusika liiga julge Suri 1791. teadmata põhjustel Maeti vaeste hauda Looming 19 ooperit ("Võluflööt") 41 sümfooniat ("Jupiter" e. 41.sümfoonia) 19 missat 25 klaverikontserdit Üle 600 katalogiseeritud muusikateose Huvitavaid f...
See osutus jaapani muusikas esinevaks kamayoshi laadiks. · Seda laadi kasutas ta teostes ,,Gloria Patri" ja ,,Magnificat" · Kokku kirjutas 4 missat. /K:/ ,,Sanctus" ,,Eesti missast" · ,,12 laulu püha neitsi Maria auks" /K:/ Kantaat ,,Ood armastusele" naiskoorile ja lapssolistile. · Vokaalsümfoonilised teosed. ,,Pro patra" Eesti Kaitseväe orkestri poolt tellitud oratoorium puhkpilliorkestrile ja kooridele. · Orkestriteostest kirjutas konservatooriumi lõputööks sümfoonia ,,Põhjanael" · Sümfoonia ,,Uranus", milles kasutab trompetit, orelit, samaanitrummi ning Austraalia aborigeenide pulli didgeridood. · Tuhala Nõia kaevu loits · Lõi hümni kõigile koolidele.
· Classicus lad.k. eeskujulik, korrapärane · Püüti luua selge ülesehitusega teoseid . Kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud. Lihtne selge harmoonia ja rütm. Kõik osad tasakaalustatud · Vastandus barokile · Eelistatud oli instrumentaalmuusika, valdavalt ilmalik muusika · Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaat -- allegro · Uued vormid ja zanrid: sonaat(üks pill mängib), kontsert(instrumentaal), sümfoonia, avamäng, keelpillikvartett, trio, kvartett, kvintett jne · Tuntumad heliloojad: HAYDN, MOZART, BEETHOVEN (Viini klassikud) 12. SONAAT-ALLEGRO ehk sonaadivorm koosneb sissejuhatusest, ekspositsioonist(1.peateema; 2.kõrvalteema), töötlus, repriis(PT+KT), Coda(lad.k. sabaots) 13. SONAAT 4-osaline instrumentaalteos soolopillile kui ka ansamblile. Nii vaimulik kui ilmalik 14. INSTRUMENTAALKONTSERT - tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel)
Lisateenistuse eesmärgil andis ta vabal ajal eratunde. Suure vaevaga saavutab ta isa nõusoleku õpingute jätkamiseks Salieri juures. Samal ajal loob ta palavikuliselt, uskumatu viljakusega. 1814. a. valmivad tema esimene lavateos "Saatana lõbuloss", tema esimene Mess Fa-mazoor, 3 keelpillikvartetti, 17 laulu (sealhulgas "Grete vokil"), hulk väikseid instrumentaalpalu jm. Järgmine aasta (1815) hämmastab oma toodangu mahuga: 2. ja 3. sümfoonia, viis ooperit, kaks messi ja teisi suuri vokaalteoseid ja klaveripalu ning lõpuks 146 laulu, millest mitmed on ulatuslikud. Viimaste hulgas on selliseid meisterteoseid nagu "Metshaldjas", "Nõmmeroos" jt. Kaheksa laulu kannavad 15.okt. ja 7 laulu 19.okt. kuupäeva. Schubert lõi nii sundimatult ja kiiresti, et tema sõpradel tuli pidevalt raha kokku panna talle noodipaberi ostmiseks.
Classicus lad.k. eeskujulik, korrapärane Püüti luua selge ülesehitusega teoseid . Kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud. Lihtne selge harmoonia ja rütm. Kõik osad tasakaalustatud Vastandus barokile Eelistatud oli instrumentaalmuusika, valdavalt ilmalik muusika Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaat -- allegro Uued vormid ja zanrid: sonaat(üks pill mängib), kontsert(instrumentaal), sümfoonia, avamäng, keelpillikvartett, trio, kvartett, kvintett jne Tuntumad heliloojad: HAYDN, MOZART, BEETHOVEN (Viini klassikud) 11. SONAAT-ALLEGRO ehk sonaadivorm koosneb sissejuhatusest, ekspositsioonist(1.peateema; 2.kõrvalteema), töötlus, repriis(PT+KT), Coda(lad.k. sabaots), Kasutatakse mitme osalise teose ühe osa vormina. Nt sonaat, instrumentaalkontsert. 12. SONAAT 4-osaline instrumentaalteos soolopillile kui ka ansamblile. Nii vaimulik kui ilmalik. 1
Sündis Pariisis, isa oli lauluõpetaja, ema pianist. G. Verdi - "Orjade koor" - ("Nabucco") Sündis Itaalias, laulud seotud vabadusvõitlusega, käis kirikus orelimuusikat kuulamas. R. Wagner - "Avamäng", "Palverändurite koor", ("Tannhäuser") Sündis Saksamaal, Leipzigis. Helilooja ja dirigent. Inspiratsioon Beethovenist. Iseloomusta vene romantikute muusikat- zanrid, teemad. Zanrid: ooper, ballett, orkestri- ja klaverimuusika, sümfoonia Teemad: Venemaa ajalugu, rahvalegendid ja muinasjutud, legendid, muinasjutud, kombed ning olustik. P.Tsaikovski tuntumad balletid. MK(3) Pjotr Tsaikovski (1840-1893) on vene klassikalise sümfoonia rajaja. Tuntumad balletid: "Uinuv Kaunitar", "Luikede järv", "Pähklipureja" Iseloomusta Põhjamaade muusikat ja nimeta tuntumad heliloojad. Too näiteid nende loomingust. MK Põhjamaade muusika oli rahuliku alguse, pigem kurvema meloodiaga ja aeglase tempoga. Norra- Ole Bull, Edvard Grieg
keelpillikvartetid) 8. Nimeta klassitsismiajastu tüüpilisemaid koosseise! - klaver mõne meloodiapilliga (viiul, tšello jne) või klaver üksi - keelpillikvartett (2 viiulit, alt, tšello) - teised kammeransamblid (triod, kvintetid) - sümfooniaorkester (keelpillid, puhkpillid, löökpillid) 9. Nimeta klassitsismiajastu peamised žanrid! - Sonaat (klaver või soolopill ja klaver) 3 osa - Sümfoonia (sümfooniaorkester) 4 osa - Instrumentaalkontsert (soolopill + sümfooniaorkester) 3 osa - Keelpillikvartett (keelpillikvartett) 4 osa 10. Kes olid Viini klassikud: nimeta heliloojad koos eesnimedega! Viini klassikud on klassitsismiajastu kolm silmapaistvamat heliloojat: Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven. 11. Milline oluline muutus sai osaks sümfooniažanrile Haydni loomingus?
Alates 1917 prelüüd tsellole ja orkestrile.Lisaks koorilaule. Läks koos pojaga Tallinnasse, tööle. Võttis üle kompositsiooni klassi. Tema klassis õppis väga palju hilisemaid nimekamaid inimesi. Näiteks: Evald Aav " Vikerlased", Riho Päts, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks, Edgar Arro jpt. Nendest moodustub Tallinna Koolkond. Artur Kapp õpetas klassikaliste traditsioonide põhjal. Eriline rõhk läks polüfoonilisele tehnikale. 1920- 1940 väga viljakad tema loomingule. Valmisid nt I sümfoonia, oratoorium ,,Hiiob" , Sümfooniline poeem " Fartum", orkestrisüiidid 2, 3 . Ühiskondlikult hästi aktiivne. Tema nimeline kontsertihooaeg. Orkestri süit nr 4, ,,Pidulik avamäng". Instrumentaalteostest on tuntuimad oreliteosed. Nõukogude okupatsiooni ajal lisandus loomingusse veel : 2-5 sümfoonia nt " Pidulik avamäng". Ametlikult pensionile läks 39'aastal. Suure-Jaani läks tagasi 44'aastal. Teosed : "Metsatee" - kuulsaim.
d) kammerorkester 5. Kes juhatas orkestrit algselt, enne dirigenti? Eesviiuldaja 6. Mille jaoks kasutati takti(dirigendi) keppi? Takti ja rütmi näitamiseks orkestrile. 7. Mis on partituur? Partituur on koondnoodistik. 8. Millalja kus asutati 1.eesti sümfoonia orkester? 1900. aastal, Tartus. 9. Nimeta kuulsaim Eesti sümfoonia orkester ja üks kuulus dirigent: Erso, Eeri Klass 10. Nimeta sümfooniaorkestri pillirühmad (pillide juurde kirjuta vastavalt õige pillirühm): Viiul, altviiul, tsello, kontrabass- Keelpillid Klarnet, oboe, flööt, saksofon- Puupuhkpillid
d) kammerorkester e)rahvapilliorkester 5. Kes juhatas orkestrit algselt, enne dirigenti? Klavessiinimängija 6. Mille jaoks kasutati takti(dirigendi) keppi? Takti ja rütmi näitamiseks orkestrile. 7. Mis on partituur? Partituur on koondnoodistik. 8. Millalja kus asutati 1.eesti sümfoonia orkester? 1900. aastal, Tartus. 9. Nimeta kuulsaim Eesti sümfoonia orkester ja üks kuulus dirigent: ERSO, Eri Klas. 10. Nimeta sümfooniaorkestri pillirühmad (pillide juurde kirjuta vastavalt õige pillirühm): Viiul, altviiul, tsello, kontrabass- Keelpillid Klarnet, oboe, flööt, saksofon- Puupuhkpillid
Richard Strauss: 1964-1949. Tüüpilise hilisromantikuna kirjutas põhiliselt oopereid (,,Elektra", ,,Salome" ja ,,Roosukavaler") ja sümfoonilisi poeeme (,,Don Juan", ,,Don Quijote") MK- äärmiselt täpne ja kujundlik MK-nii kõneles Zarathustra. Gustav Mahler: 1860-1911. Eluajal oli tuntud kui dirigent. Heliloojana teda ei tunnustatud, sest koosseisud olid teostamatult suured. Tänapäeval peetakse teda sajandivahetuse suurimaks sümfoonikuks, sest tema sümfoonia zanris loodud teosed on kõige omanäolisemad. Mahletri sümfooniaid iseloomustab: 1)pikkus-1,5-2h 2)hiigelkoosseis-topelt arv pille (koor, solistid, näitlejad). 3)Mahler: ,,Sümfoonia on maailm, mis peab hõlmama kõike" kostilaulud, täiskasvanuks saamine, vanainimese surmaeelsed mõtted. 4)Esmapilgus ebaloogiline ülesehitus: ta üritas väljendada alateadvust 5)Iroonia ja grotesk- kasutab labast materjali, mille muudab labasuseks enda iroonia vastu. MK-8. ehk Tuhandete sümfoonia- 1
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat muusikas Aleksandr Borodin (1833 1887) Meelis Jander - A-08 Sisukord: Lk 3 - Borodin'i Elulugu Lk 4 ... 5 - Teosed Lk 6 Surm Lk 7 Kasutatud allikad 2 Elulugu: Aleksandr Porfirjevits Borodin (12. november 1833 27. veebruar 1887) oli vene helilooja. Borodin sündis Peterburis, tema bioloogiline isa oli arvatavasti Gruusia prints Luka Gedevanishvili ja emaks oli Evdokia Konstantinovna Antonova. Lapsena sai ta väga hea hariduse, seal hulgas ka klaveriõpetuse. Aleksandr oli andekas keemik ja väga suur muusik. Lapsepõlvest peale armastas ta loodusteadusi, kuid tegeles ka kirjandusega, armastas joonistada ning õppis mitut keelt (prantsuse -, itaalia keel ja kultuuri). Samuti õppis kooli hoidjatädi käest vene keelt ja laule. Kodus korr...
Tänapäev: Ferenc Liszti nimeline väljak Budapestis Ferenc Liszti nimeline Muusikaakadeemia Budapestis Ferenc Liszti nimeline pianistikonkurss Budapestis Ferenc Liszti nimeline lennujaam Budapestis ... Klaverikontsert,-soleerib klaver ja saadab kammerorkester või sümfoonia Kammer on väiksema koooseseisuga. etüüd-tehniline harjutuspala Sonaat on mitme osaline suurteos klaverile sonat allegro-sissejuhtatus, ekspositsioon, töötlus, repriis, gooda Campanella ja armuunelmad
Vastumeelselt andis Schubert isa kooli nooremates klassides laulutunde. Ise kuulas aga muusikat ja komponeeris. Valmisid laulud, kooriteosed, kvartetid, sonaadid, sümfooniad. Meloodiad täitsid teda nii, et ta ei suutnud neid kõiki üles kirjutada.1814. a. valmis tema esimene lavateos "Saatana lõbuloss", tema esimene Mess Fa-maoor, 3 keelpillikvartetti, 17 laulu (sealhulgas "Grete vokil"), hulk väikseid instrumentaalpalu jm. Järgmine aasta (1815) hämmastab oma toodangu mahuga: 2. ja 3. sümfoonia, viis ooperit, kaks messi ja teisi suuri vokaalteoseid ja klaveripalu ning lõpuks 146 laulu, millest mitmed on ulatuslikud. Viimaste hulgas on selliseid meisterteoseid nagu "Metshaldjas", "Nõmmeroos" jt. Kaheksa laulu kannavad 15.okt. ja 7 laulu 19.okt. kuupäeva. Schubert lõi nii sundimatult ja kiiresti, et tema sõpradel tuli pidevalt raha kokku panna talle noodipaberi ostmiseks. Kui temalt küsiti tema loominguliste
10. Tsaikovski kajastas peamiselt oma tegelaste hingeelu. 11. Tsaikovski looming: psühholoogilise suuna esindaja, kajastas oma teostes põhiliselt tegelas- te hingeelu/läbielamisi, õnnepüüdlusi, kaotusvalu, unelmaid, meeleheidet. Tähtsamad teosed: * ,,6 sümfooniat" * ,,Romeo ja Julia * ,,Pähklipureja" * ,,Aastaajad" 12. Tsaikovski elu: - Tsaikovski oli homoseksuaal; - Sündis metallurgiatööstuslinna Votkinis; - Ts oli töötanud ka riigiametnikuna; - 6. sümfoonia on elu Ts-i elu kokkuvõte: lõpp- südamelöögid vahetult enne surma; - Ts suri 9 päeva pärast ,,Pateetilise sümfoonia" ettekannet.
Selles muusikavormis on 3 alajaotust: EKSPOSITSIOON- esitatakse kaks iseloomult vastandlikku meloodiajuppi ehk TEEMAT. Kõigepealt PEATEEMA, mis on tavaliselt ergas, mehine. Seejärel kuuleme KÕRVALTEEMAT, hoopis lüürilisemat ja leebemat meloodiat, mis on kindlasti hoopis teises helistikus, kui peateema. Vahel ekspositsiooni ka korratakse, et teemad hästi meelde jääks (näiteks kordab Beethoven oma 5. Sümfoonia I osas ekspositsiooni. See teos on ka Sinu kuulamiskavas). Järgmisena hakatakse neid teemasid töötlema, arendama. Seda alaosa nimetataksegi TÖÖTLUS. Kolmas alaosa REPRIIS: teemad jälle algkujus nagu alguses, aga kõrvalteema on nüüd peateemaga ühes helistikus. Sonaat-allegro vorm on heliloojate armastatuim muusikavorm, sest siin saab kõige enam oma komponeerimisoskust näidata
Klassitsism muusika vormid ABAkontrastse keskosaga muusika ABACArondo AA1A2A3A4variatsoon, Sonaadivorm ülesehitus (sissejuhatus ei pea olema) ekspositsioon peateema ja krval teema (teemad kontrastsed) töötlusmuudab pea või kõrval teemat repriis peat. ja kõrvalt. koodae. saba sonaat(soolopill 34 osaline) trio(viiul,klaver tsello 4 osaline) keelpillikvartet(1viiul 2 viiul vioola sello 4 osaline) instrumentaal kontsert(soolopill ja sümfoonia orkester 3 saline) sümfoonia(sümfooniaorkester 4 osaline) Klasikaline orkestrikoosseis keelipiilid 1ja2 viiul vioolad tsellod ja kontrabassid puhkpillidflööt oboe klarnet fagott vsakpillid trompetid metsasarved hiljem tromboonid.tuli koomiline ooper ja laulumäng tõi vaataja ette reaalse elu, tegelased linnaühiskonnast. saksamaal levisid SINGSPIEL'd (laulumäng), mis
Tavaliselt teosel ka pealkiri. lavateos, mis sisaldab Reekviem missa eriliik, katoliku kiriku leinajumalateenistuse muusika. opereti, paroodia ja Sonaat teos soolopillile klaveri saatel. revüü sugemeid. Soololaul soolohäälele kirjutatud instrumentaalsaatega laul. Muusikaline Spirituaal USA neegrite vaimulik laul. Hingestatud esitusmaneeriga. draama ooperi liik, Sümfoonia klassikaliselt 4-osaline suurvorm, mille 1. osa on sonaadi vormis. Mitmeosaline teos sümfoonia orkestrile. Sümfooniline orkester kujunes 18. sajandil. Instrumentaalmuusika alus. Sümfooniline Variatsioonid muusikavorm, kus teemale järgneb rida teisendeid (A A1 A2 A3 A4). poeem üheosaline sümfoonilisele orkestrile kirjutatud teos, mis kajastab poeetilist või filosoofilist ideed. Tantsusüit mitmeosaline teos, mille osade arvust sõltumata leidus
· Nokturn- lühike instrumentaalpala (enamasti klaverile). Väljenduvad lüürilist meeleolu · Pastoraal on maaelu maalilisust kujutav karjaselaul, lamburielu kajastav lühiooper, ballett või pantomiim · Etüüd (prantsuse étude) on tehnika harjutamiseks mõeldud lühipala sooloinstrumendile. · Prelüüd (prantsuse keeles prelude) on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. · Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro (kiire), sonaat-allegro vormis. 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos), tihti variatsioonivormis. 3. osa. Menuett (või Skertso, tantsulise iseloomuga, 3-osalises vormis) 4. osa
sünnib uus zanr lied (laul) saksa laul. sünnib rahvusromantiline ooper Helikeeles suuri muutusi toimu. II. 18301850 kõrgromantism Schuman, Chopin, Berlioz, Bellini, Mendelssohn. Tekivad uued zanrid. Klaverimuusikas oluline muutus, muusikalised portreed, karakterpalad. sünnib sümfooniline poeem, üheosaline kirjandusliku või filosoofilise programmiga. Heliloojad tahavad muusika helidega enam kirjeldada, maalida. (Liszti sümfoonilised poeemid) Ka sümfoonia areneb programmilisuse suunas (Berliz "Fantastiline sümf") Meloodiad muutuvad keerulisemaks, pikemaks, altereeritumaks harm. keerulisem. Avardub dünaamiline ja tämbriline diapasoon. 4 III. 18501890 hilisromantism Liszti hiline looming, Wagner, R.Strauss varane, Mahler varane l. Hugo Wolf (laulud)
Tallinn 2018 Mina käisin hiljuti kuulamas Beethoveni ja Rubinsteini palade kontseri. Kontsert toimus ilusas Estonia kontserdisaalis, 11.mail. Esinejateks olid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, pianist Anna Selest ja dirigent Neeme Järvi. Esitati 19.sajandi ühe kuulsaima pianisti Anton Rubinsteini klaverikontsert nr 5 Es-duur, op.94 ning Ludwig van Beethoveni sümfoonia nr 7 A-duur, op.82 mida helilooja ise nimetas "oma viletsa talendi üheks kõige õnnelikumaks tulemuseks". Kontsert sai võimsa alguse Rubinsteini viienda klaverikontsertiga Es-duuris, mis on tema monumentaalseim klaverikontsert. Avaosa Allegro moderato oli laialt voolavate meloodiatega, vaheluva tempoga. Helid tõusid ja langesid, mis muutid kogu pala elavaks. Kohati tundus osa sünge ja hall, kuid siis hüppasid sisse rõõmsad meloodiad, muutes loo seguks kurbusest ja õnnest
võrreldes on see, et rohujuure tasandil on kogu kompositsiooni aluseks nn. algkood, geen, mis muteerudes ja arenedes moodustab sidusalt kogu teoses esineva materjali. Olulist rolli mängib häälte juhtimises erinevate suundade ja "kurvide" asend üldisel "kaardil". See süsteem on võrdlemisi vabalt käsitletav, oluline on põhilisest organiseerimisprintsiibist lähtumine. Esimene puhas näide on "Oxymoron". Kõik järgnev ("Aqua", "Meditatio", Viies sümfoonia, "Noesis"-topeltkontsert klarnetile ja viiulile., Klaverikontsert, "Strata" (Kuues sümfoonia), ("Prophecy") on vektoriaalse mõtlemisega kirjutatud." Läbimurdeteoseks kujunes 1989. aastal valminud "Insula deserta", mille esiettekandele Soomes (Keski-Pohjanmaan Kammerorkester Juha Kangase juhatusel) järgnesid mitmed välistellimused nii Soomest kui kaugemalt. 2001.aastal esietendus Saksamaal Dortmundi ooperiteatris Tüüri ooper ,,Wallenberg"
aastal on taastunud helilooja side sünnimaaga. Arvo Pärdi kõige varasemad, klaverile kirjutatud teosed kaks sonatiini (19581959), "Partiita" (1958) jt, esindavad neoklassitsistlikku stiili. Tema kuuekümnendate aastate muusikas sai valitsevaks sonoristlik muusikakontseptsioon. Pärdi esimene orkestriteos oli "Nekroloog" (1960) esimene ette kantud dodekafooniline teos eesti ja nõukogude muusikas. Sonoristlikul kompositsioonitehnikal ja serialismil põhinevad Pärdi Sümfoonia nr. 1 ("Polüfooniline", 1963) ja Itaalia avangardistile Luigi Nonole pühendatud orkestriteos "Perpetuum mobile" (1963) arhitektoonilise vormikujunduse silmapaistvad näited. Viimasest teosest sai alguse Pärdi muusika rahvusvaheline levik (sh ettekanne festivalil "Varssavi sügis" 1965). Sellistes teostes nagu "Kollaaz teemal B-A-C-H" (1964) oboele ja orkestrile, tsellokontsert "Pro et contra", Sümfoonia nr. 2 (1966) ja Mäejutluse tekstil põhinev
Beethoveni loomisprotsess oli aeglane ning ta lihvis kannatlikult iga detaili. Tal on küll vähem teoseid kui Mozartil ja Haydnil, kuid kui võrrelda kõigi kolme klassiku ühes ja samas zanris kirjutatud töid, siis Beethoveni oopused on oluliselt arendatumad ja pikemad. Beethoveni kõige paremaks teoseks pean mina Üheksandat sümfooniat, mida võib pidada Beethoveni elutöö kokkuvõtteks. Teos kestab 70 minutit, mis on teistest sümfooniatest umbes poole mahukam. Sümfoonia algab jõuliselt ning järgneb rahulikum kuid kiire orkestrimäng ning see muutub vaheldumisi aeglasest hoogsaks. Teose struktuur on palju keerukam ning muusikaliste kujundite hulk suurem võrreldes teiste Beethoveni sümfooniatega. Beethoveni V sümfoonia on tema teostest armastatuim ning see on sakslaste võitleva patriotismi kõrghetke aja märk. Teos algab samuti nagu Üheksas sümfoonia jõuliselt, kuid liigub
Klassikaline orkestrikoosseis kujunes välja Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. See põhines domineerival keelpillide kõlal (I, II viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid) ja soleerivail puhkpillidel, mida haakti kahepaupa rühmitama (2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve). Hiljem lisandusid trompetid, tromboon ja timpanid. 18. sajandil kujunesid välja kaks sümfoonilise muusika enam levinud zanri: sümfoonia ja instrumentaalkontsert. Sümfoonia on tavaliselt 4- osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on üles ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisel ja arendamisel. Instrumentaalkontsert on 3- osaline teos soolopilli(de)le ja sümfooniaorkestrile, esimese osa vorm on sama, mis sümfooniaski. Sümfooniaorkester 19. sajandil, romantisimiajastul, suurenes orkestri kõigi pillirühmade koosseis. Eriti kasvas
Koolkondadeks uusviini ja rahvusromantilised koolkonnad. 2. 20.saj muusikakultuur erineb eelnenud ajastute omast stiilide rohkuse ja mitmekesisuse poolest. Hilisromantism 3. Hilisromantism oli eriti võimas Saksamaal ja Austrias. 4. Selle muusikastiili tähtsamad heliloojad on Johannes Brahms, Richard Wagner, Richard Strauss ja Gustav Mahler. 5. G. Mahler kirjutas sümfooniaid ja orkestrisaatega laulutsükleid. 6. G. Mahleri kuulsaim sümfoonia on 1907. aastal lõpetatud Kaheksas sümfoonia. Juba oma ettekandekoosseisult on teos monumentaalne: 5- kordne puhkpillikoosseis ja 17 vaskpuhkpilli orkestris, 2 segakoori ja poistekoor, lisaks veel 8 solisti ja lavatagune orkestrirühm. Vastavalt tekstile jaotub sümfoonia kaheks. Esimese osa sõnade aluseks on katoliku hümn ,,Veni creator spiritus", teine osa tugineb Goethe ,,Fausti" II osa lõpustseenile. 7
Äärmiselt Mõjutatud Austria suuteliseks võitma saatuse mitmekesine looming. Näiteks, rahvamuusikast. Teostes salakavalaid sepitsusi ja iseenda kuigi ta üritas vältida esinevad ootamatud seigad nõrkusi. Mozarti looming on loodutemaatika kasutamist (rõhub ootamatusele, taotleb sügavalt humaanne. Ta muusika (linnuhääled jms), on VI üllatust ja nalja).Loomingut kõige on samuti mitmetahuline ja sümfoonia erandlik selle poolest, rohkem näiteks 107sümfooniat peenekoeline. et just selles sümfoonias on ta kirjutanud. jäljendanud loodushääli. Klassitsism tuleb ladinakeelest ja tähendab esmaklassilist ja parimat.Kõrgajaks 1780- 1810.Zanrid:sonaat,sümfoonia,keelpilli kvartett,avamäng ja kõikide zanrite esimesed osad kirjuatti sonaat-allegro vormis
1808-1813 õppis Franz Viini õukonnalauljate koolis(konviktis) -juhataja Antonio Salieri. Laulis õukonnakapellis,õppis kompositsiooni Salieri juures. Eeskujudeks tollel ajal Haydn,Mozart,Beethoven. Kooli lõpetades töötas isa koolis algklasside õpetajana 3 aastat,seejärel sai temast vabakutseline helilooja. Schubert komponeeris impulsiivselt,kiiresti, ilma parandusteta ning ilma klaverita,kuna tal seda ei olnud. 1815-1816 olid helilooja loomingus väga viljakad. Valmisid- 2. ja 3. sümfoonia viis ooperit kaks missat 146 laulu jne. (traagiline,ainus armastus) Schubert elas äärmiselt vaeselt (öömaja erinevate sõprade juures),komponeeris palavikuliselt päevad läbi. Schubertiaadid-koosviibimised koos muusika, kirjanduse,elavate piltide lavastamise,veini ja väljasõitudega. Sõprade ettevõtmisel trükiti osa tema teoseid üksikute vihikutena,enamik töid jäi aga ootama postuumset avastamist. Beethoven,kuulates mõnda üksikut Schubert laulu,
Keskaeg 5-13saj. Kirikukeskus,vaimulik muusika oli seotud jumalateenistusega sel puudus iseseisev roll.Muusikahariduse keskusteks kloostrid,noodikirja sünd. Tuntumad heliloojad olid Leoninus-"Viderunt omeres"kahehäälne Perotinus-"Viderunt omeres"neljahäälne Uued zanrid:Vaimulikus muusikad gregooriuse koraal,organum,liturgiline draama,motett,liturgiline missa. Ilmalikus muusilkas:rüütlilaul,instrumentaalne tantsuvorm estampli. Renesanss 14-16saj. Kultuuri ilmalikustamine.Muusikas tooniandvaks Madalmaad,Prantsusmaal ars nova,Kirkumuusika kõrvale tekkis mitmehäälne laul,noodtrükitehnika leiutamine.Muusikat tellisid ja rahastasid rikka linnakodanikud.kodune musitseerimine Tuntumad heliloojad olid Josquin Desprez-"Ave Maria..virgo serena" Giovanni Palestrin-"Kyrie" Uued zanrid: Ilmalikus muusikas motett,madrigal,villanella,balletto,instrumentaalne tantsumuusika Vaimulikus muusikas tsüklili...
Seejärel hakkas Pärt komponeerima Arnold Schönbergi dodekafooniat kasutades ja kirjutas seeriamuusikat. Sellega oli ta Nõukogude süsteemile vastumeelne ja samas osutus see loominguliseks ummikuks. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." See on võib-olla liialdus, sest just sel ajal kirjutas ta 3. sümfoonia, mis märgistab üleminekut ühelt stiililt teisele. On siiski selge, et Pärt oli sügavas kriisis. Ta hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. Samal ajal hakkas ta uurima religiooni ning liitus õigeusu kirikuga. Tõenäoliselt oli tema kriisil rohkem vaimne kui muusikaline iseloom. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis
Loobuti tonaalsusest (helistikust) Ülisuured orkestrikoosseisud Richard Wagner Hilisromantismi helikeel tugines „Tristan ja Isolde“ ooperile Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus Muutis ooperi „lavastatud sümfooniaks“ Gustav Mahler (1860-1911) Õppis Viini konservatooriumis Dirigendina oli Mahller erakordne talent 1897 oli Viinis tema dirigendikarjääri tipphetk Mahleri looming jaotub kaheks: sümfooniateks ja orkestrisaatega laulutsüklid Kõige tähtsam sümfoonia on kaheksas sümfoonia, mida nim ka „Tuhande sümfooniaks“ , esi ettekandeks 171 esitajat „Laul maast“ sümfoonia Richard Strauss (1864-1949) Mõjutas 20 saj ooperimuusika arengut. Tema looming jaguneb kaheks: lavamuusikaks ja instrumentaalseks orkestrimuusikaks 1898-1918 oli Berliini Riigiooperi peadirigent 1919-1924 oli Viini Riigiooperi peadirigent Tema ooperite kolm suunda: tragöödiad, Antiik kreeka ainelised koomilised ooperid ja
Mis väljendus ka filmis küllaltki selgelt. Kui Beethoven Saksamaalt Viini kolis, kogus ta kuulsust ennekõike kui virtuoosne kontsertpianist. Beethoveni elu ja loomingu võib jagada nelja perioodi: Esiteks kujunemisperiood. Teiseks varane looming, kus elas vabakunstnikuna Viinis. Omandas teadmisi nii Haydni kui ka Salieri juures. 1795. a hakkas märkama oma kuulmisvaegust. Kolmandaks loomingu kõrgaeg, kus tähtsamateks teosteks oli oratoorium ,,Kristus Õlimäel", 3. sümfoonia, ooper ,,Fidelio". Neljandaks hiline looming, kus põdes loomingukriisi, pärast venna surma hooldas vennapoega, kes tegelikult oli Ludwigu enda lihane poeg. Jõudis oma kuulsuse haripunkti. Majanduslikult oli edukas. Ludwig van Beethoven ja Mozart olid võrdlemisi sarnased imelapsed, kes alustasid varakult muusikakarjääri. Beethoveni loomeprotsess oli aeglane ja vähem mahukas kui Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Mõlemad suurmeistrid on meile jätnud palju oma loomingut
Ta oli tollal 27-aastane ja oma kuulsuse lävel. Haapsalus tegi ta tööd (peamiselt ooperi ,,Vojevood" kallal) ja käis varahommikuti jalutamas. Kivipink Tagalahe ääres asub piirkonnas, kus Tsaikovskile olevat meeldinud päikesetõusu imetleda. Piltlikult öeldes said Pjotr Tsaikovski ja eesti talutüdruk Mari kokku Haapsalu rannapromenaadi kivist pingil, kus nad istuvad teineteise embuses tänini. See on Tsaikovski pink, valminud 1940. aastal, ja sellesse on raiutud Tsaikovski 6. sümfoonia mõned fraasid, mis suur helilooja on laenanud eesti rahvalaulust ,,Kallis Mari". ,,Kallis Mari" tema sümfoonias näitab, et heliloojal pidi olema kokkupuuteid ka eestlaste ja eesti rahvalauluga. Haapsalus käis Tsaikovski hiljemgi. Haapsalu oli tollal üldse erakordselt noobel paik, kus tavatsesid puhata ka Venemaa keisrid. Selle asjaolu tulemuseks oli PeterburiTallinnHaapsalu raudteeliini kiire valmimine ja Haapsalu kaunis raudteejaam. Tsaikovski loomingu üldiseloomustus:
Tõsisema iseloomu loob instrumentaalmuusikale antud dramaatiline väljendusjõud, mis arendab huumori muusikas irooniani ja muusika seeläbi täiesti uue ilme omandab. Kurtuse traagika väljendub heroilises ja ülevas "Pateetilises sonaadis" ning keerulisi hingeseisundeid ja meeleheidet kujutavas klaverisonaadis "Largo". Ometi lõppevad need üldise rahunemisega ning elujaatava optimismiga. Nooruslikku muretust kajastavad rõõmust särav septett ja Esimene sümfoonia. Ka armastus oli üheks rikkaks inspiratsiooniallikaks. Näiteks on G. Guicciardi'le pühendatud "Kuupaistesonaat", üks suure helilooja populaarseim heliteos üldse, juhindatud just armastusest. See jätab väga tervikliku mulje, on ääretult tundesügav ja harukordselt ilus. Kogu sonaat kujutab endast kirgliku tundmuse pidevat kasvamist, mis jõuab tõelise hingelise rajuni. Selles ajavahemikus arenesid välja uued loomingulised printsiibid, mis avaldusid alles järgmises perioodis.
k. eeskujulik, korrapärane Püüti luua selge ülesehitusega teoseid . Kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud. Lihtne selge harmoonia ja rütm. Kõik osad tasakaalustatud Vastandus barokile Eelistatud oli instrumentaalmuusika, valdavalt ilmalik muusika Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaat — allegro Uued vormid ja žanrid: sonaat(üks pill mängib), kontsert(instrumentaal), sümfoonia, avamäng, keelpillikvartett, trio, kvartett, kvintett jne Tuntumad heliloojad: HAYDN, MOZART, BEETHOVEN (Viini klassikud) 12. SONAAT-ALLEGRO – ehk sonaadivorm koosneb sissejuhatusest, ekspositsioonist(1.peateema; 2.kõrvalteema), töötlus, repriis(PT+KT), Coda(lad.k. sabaots) 13. SONAAT – 4-osaline instrumentaalteos soolopillile kui ka ansamblile. Nii vaimulik kui ilmalik 14. INSTRUMENTAALKONTSERT - tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel)
Tükiks ajaks jäi vaikima ka kriisi jõudnud helilooja. Algas pikk otsinguteperiood, mil Pärt süvenes muuhulgas keskaja muusikasse. Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise,aleatoorika, kollaažitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia, 1966). 1 Pärast kollaažiteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud
ning teistes multimeediatekstides Tunnustused 2007. aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor eesotsas peadirigendi Paul Hillieriga Grammy auhinna parima koorisalvestuse kategoorias Pärdi plaadiga ,,Da Pacem" 2007. aasta märtsis teatati, et Pärt on järgmine Sonningi fondi muusikaauhinna laureaat, see on Taani kõrgeim muusikaline tunnustus 13. veebruaril 2011 kandideeris Pärdi Sümfoonia nr. 4 ,,Los Angeles" Grammy auhinnale parima kaasaegse klassikalise heliteose kategoorias Teoseid Spiegel im Spiegel (1978) http://www.youtube.com/watch?v=B8qg_0P9L6c Sümfoonia nr. 4 "Los Angeles" (2008) http://www.youtube.com/watch?v=2DJUN2M3D-E Für Alina (1976) http://www.youtube.com/watch?v=c08i_9gumJs Kasutatud materjalid URL= http://www.postimees.ee/436416/britid-tunnustasid-parti-aasta-helilooja-auhinnaga/ URL= http://www.epl
"Kodumaine viis" tsüklist "Viis pala keelpilliorkestrile". Peale Elleri loomingut tuli lavale puhkpilli koosseis suure aplausi saatel. Järgmisena esitati Saksa helilooja Felix Mendelssohn- Bartholdy (1809-1847) loomingust Viiulikontsert, solistiks Triin Ruubel. Tegu oli väga meeldiva loominguga, mis pani minu kui orkestrimuusikat vähehindava inimese suhtuma klassikalisse muusikasse varasemast hoopis teisiti. Soome komponisti Jean Sibeliuse (1865-1957) loomingust esitati Sümfoonia nr.3, Triin Ruubel viiulil. Tema oli ka kontserdi eestvedajaid. Orkestridirigendiks oli tunnustatud endine Rahvuooper Estonia ning praeguse Itaalias asetseva Bolzano ja Trento Haydni okestri peadirigent Arvo Volmer. Kontsertmeistri rollis oli Arvo Leibur, kes vastutas viiuli koosseisu üle. Orkester oli paigutatud nii, et kõige ees lava suhtes oli dirgent ning tema ümber olid erinevate pillide koosseisud. Lava kummasegi äärde olid paigutatud viiulimängijad, keskel asusid
Tal oli ,,värviline kuulamine" st iga duur/noot oli tema jaoks erinevat värvi.Loomingul tugev side rahvapärandiga. Kirjut 15 ooperit(,,Tsaari mõrjsa","Hispaania kapritso").Tema üks õnnestunumaid muinasjutuoopereid on ,,Lumivalgeke".Kirjutas veel sümfooniaid, süide, avamänge jpm.Enamus neist programmilised.Ta on olnud paljudele Eesti muusikutele õppejõuks Peterburi konservatooriumis. Tsaikovski kalveri ja sümf. looming : Vene klassikalise sümfoonia rajaja.Kirjut 6 sümf, 3 klaverikontserti, üle 100 klaveriteose. Ta kasutas suure orkestri võimalusi ja väljendas isiklikke hingelisi läbielamisi. 6.sümf(viimane) oli tema elust, traagiline, jagunes: 1.elu 2.armastus 3.lootus 4.surm.Rahvas pani nimeks ,,Pateetiline sümfoonia" Veel kirjut ,,Jevgeni Onegin". Klaverikonterditest tuntud ,,Lastealbum" , "Aastaajad". Tsaikovski ooperid ja balletid: Kirjut 10 ooperit ja 3 balletti.Vene klassikaline ballet saavutas 19
Põlu alla sattus luksus ja kombelõtvus. Uuendused muusikas: Homofooniline instrumentaalmuusika. Koosnes kolmest põhiosast: 1. ekspositsioon - tutvustatakse kahte konstrastset teemat 2. töötlus arendatakse, varieeritakse mõlemat teemat 3. repriis enamasti antakse peateema algkujul, millele võib lisanduda kinnitav lõpposa Uued zanrid: 1. Trio(viiul, tsello, klaver) 2. kvartett( 2 viiulitt, altviiul ja tsello) 3. sümfoonia( sonaat sümfoonia orkestrile) 4. instrumentaalkontsert Vokaalmuusikas esiplaanil ooper ja laul. · Franz Joseph Haydn(1732 1809) Sündis Austrias. Kuni häälemurdeni laulis kirikukooris, pärast häälemurret töötas tänavamuusikuna ja andis tunde. Heloloojaks õppis iseseisvalt. 1761 aastal sai vürst Estenhazy õuekomponistiks, kellena töötas ligi 30 aastat. 1809 aastal vallutas Napoleon Viini ja pani tunnimehed Haydni maja juurde ta rahu valvama.
professionaalsete muusikute hulgas.. Tüür ise peab oma rokkmuusikakogemust väga oluliseks ja ütleb, et see andis talle võimaluse kogeda ehedat kontakti publikuga. See muusika tõi Tüürile igakevadistel Tartu muusikapäevadel ka esimesed loomingupreemiad. Esimest korda premeeriti teda 1980. aastal, mil "Sümfoonia seitsmele esitajale" tunnistati muusikapäevade parimaks teoseks. Laia vastukaja äratas ka tema 1984. aastal konservatooriumi lõputööna kirjutatud sümfoonia. 1990. aastatel sai ta aina enam soliidseid loomingutellimusi kõikjalt maailmast ning tänaseks on Tüür kogu maailma üks enimmängitumaid nüüdisheliloojaid. Tema teoseid plaadistab peamiselt väga kõrge mainega ECM. Koosseisudelt kui zanridelt on Tüüri muusika mitmekesine . Tema loomingus on vokaalsümfoonilisi suurvorme, nagu oratoorium "Ante finem saeculi" ("Sajandi lõpu eel", 1985), missa "Lumen et cantus" (1989) , "Inquiétude du fini" ("Lõplikkuse rahutus", 1992).
Etüüd nr 10 c-moll "Revolutsiooniline etüüd" (arvatavasti kirjutatud, mõeldes ülestõusule kodumaal; "etüüd vasakule käele") , 7) 4 eksprompti, 8) 4 ballaadi Suurvormid: 1) 3 klaverisonaati- sonaat nr.2 h-moll (III osa "Leinamarss") 2) 4 skertsot 3) Fantaasia f-moll 4) 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile- klaverikontsert nr. 1 e-moll 5) sonaat tsellole ja klaverile Vokaalteosed: 17 laulu Berliozi sulest pärineb esimene kuulajateni jõudnud romantiline sümfoonia Symphonie Fantastique, milles autor kasutab tugevalt autobiograafiliste sugemetega programmi. Oma sümfoonilistes teostes on Berlioz aktiivne orkestriarendaja, nende teoste kaudu jõuavad akadeemilisele kontserdilavale nii uued pillid (pikoloklarnet, harf) kui ka sümfonismis varem tundmatud mängutehnikad (col legno keelpillidel). Mitmetes teostes võib täheldada monumentaalsust, plakatlikkust. Berlioz on üks esimesi väljaspool põhilava paiknevate pillimeeste e
Mozarti üks kuulsamaid oopereid on ,,Don Giovanni". Mozarti viimane ooper Singspiel ,,Võluflööt" esietendus natuke ennem surma Viinis. Oma elu jooksul ta kirjutas 41 sümfooniat. 1778. sai esimese sümfoonia suurtellimuse , peale mida ta enam varasema, kergema ja kammerlikumas laadis sümfoonilise loomingu juurde tagasi ei pöördunud. Hilisemal perioodil oli jõuline väljendus, teravad ja dramaatilised kontrastid, napid kujundid ja tihe polüfooniline töötlus. 40. sümfoonia ja 41. sümfoonia ,,Jupiter" on Mozarti loomingu kõrgpunkt. Ta on veel kirjutanud instrumentaalkontserte, sh 25 klaverikontserti ja hulk kammer muusikat. Kuidas mõjutas lapsepõlv Mozartit? Kui Mozartil jäi päevas viiulimäng vahele, äratas heliloojast isa ta kasvõi keskööl üles ning nõudis, et poeg vähemalt 4 tundi harjutaks. Selle asemel oleks võinud asjasse mängulisemalt suhtuda ning lasta lapsel areneda sellena, kes ta oli laps. Üks psühholoog on
Sel perioodil õppis ta edasi klaverimängu ning käis võimalusel ooperit vaatamas. Tegeles ka heliloominguga, mis oli aga veel kaugel tehnilisest küpsusest. 1861 tutvus noor Rimski- Korsakov Balakireviga ja ühines grupi noorte heliloojatega. Hiljem kujunes sellest grupist "Võimas Rühm". Peatähelepanu pöörasid nad vene rahvamuusika ja rahvalaulu ning muinasjuttude kasutamisele oma loomingus. Balakirevi õhutusel ja juhatusel alustas Rimski-Korsakov oma esimese sümfoonia kirjutamist. 1862.aastal läks Rimski-Korsakov 3-aastasele merepraktikale, reisi käigus külastas ka Ameerikat. Venemaale tagasi jõudnud, töötas ta oma sümfoonia ümber ning selle esiettekanne toimus 1865. aasta detsembris. Nikolai looming hakkas äratama muusikamaailma tähelepanu. Omapärasema stiili poolest paistavad tema varasematest teostest silma muusikaline pilt "Sadko" ja sümfoonia "Antar". ELU PÄRAST MEREVÄE AKADEEMIAT
minutiline linateos tutvustab Tali tööd Müncheni kammerorkestri ja Põhjamaade sümfoonikutega, Eesti ja teiste Balti riikide muusikat ning dirigendi kodulinna Tallinna. Aastal 2008 omistati talle Saksamaal ,,Tõusva Tähe auhind ning Unicefi ,,Sinilinnu" preemia Eestis. 2009 aasta hooaeg viis ta debüütkontsertidega Itaaliasse ja Londoni Queen Elisabeth Hall'i. Jaanuaris 2010 juhatas Anu Tali kontserte Saksamaal Magdeburgis, kus tal oli eesti muusikast kavas ka ErkkiSven Tüüri Sümfoonia nr 6. Aprillis 2010 andis ta koos Salzburgi Mozarteumi orkestriga külaliskontserdi Baierimaa pealinna Müncheni esinduslikus filharmooniasaalis "Gasteig". "Gasteig" on üle Euroopa kuulsate Müncheni Filharmoonikute residents, siin esineb ka samatuntud Baieri Raadio Sümfooniaorkester. Mõlemad orkestrid on aastakümneid enda ette kutsunud kõige nimekamaid maestrosid. Veel esitas Anu Talil 2010 aastal Arvo Pärdi IV sümfoonia "Los
Dünaamika (ehk helitugevuse muutmine) on väga kontrastne, väga palju äärmusi 5. Tähelepanu keskmeks muutus programmiline muusika. (konkreetse sisuga, mingi süzeeega. Mis on võetud kas kirjandusteosest või kunstist, ajaloo sündmustest või mõtles helilooja selle ise välja. 6. Ajastu põhizanriks on ooper. Uued zanrid mis tekkisid romantismiajastul- soololaul (häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (ühe osaline programmiline teos sümfoonia orkestrile), ,,sõnadeta laul" (väike teos klaverile, nt mendelson armastas neid kirjutada). Klaveritranskriptsioon- suurteoste ümberkirjutus klaverile. Operett (meelelahutus zanr mis on tekkinud koomilise ooperi baasil) Vararomantism 1815-1830. Peale seda kõrgromantism 1830-1890, hilisromantism 1890-1925. Franz Schubert (1797 1828) Laulis kirikukooris ja mängis viiuliorkestris. Oli väga andekas. Schuberti aad ühised koosviibimised, muusika, kirjandusega ja vahel veini ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
